Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-19-5023
Kohtuasi
Saaremaa valla avaldus X eestkoste pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 3. juuni 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306), lepinguline esindaja Ervin Raudsik Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta tõendina asja materjalide juurde Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) 19. juuni 2024. a seisukohale lisatud pildid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 3. juuni 2024. a määrus osas, millega maakohus rahuldas avalduse eestkostja ametiaja pikendamiseks viie aasta võrra ja pikendas eestkostja Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) ametiaega viie aasta võrra 3. juunini 2029 (määruse resolutsiooni punktid 1 (osaliselt), 3 ja 4 (osaliselt)). Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus osaliselt ja pikendada eestkostja Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) ametiaega kolme aasta võrra 3. juunini 2027. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
5.Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus:
5.1.Avaldus rahuldada osaliselt.
5.2.Tuvastada, et eestkoste jätkumine X üle on tema huvide kaitseks vajalik.
2-19-5023
5.3.Pikendada eestkostjaks oleva Saaremaa valla (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) ametiaega kolme aasta võrra 3. juunini 2027.
5.4.Kohus kontrollib hiljemalt 3. juunil 2027, kas eestkoste jätkumine X üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
5.5.Eestkostjana on Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) X seaduslik esindaja ja on kohustatud: - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuseid (perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1); - hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest; - tegema tehingud ja esindama eestkostetavat kõigis õigustoimingutes ametiasutustes.
5.6.Keelata Xl iseseisvalt mistahes varaliste kohustuste võtmine (lepingute sõlmimine, millega kaasnevad rahalised kohustused). Jätta Xle iseseisev tehingute tegemise õigus 85 euro ulatuses kuus.
5.7.Tuvastada, et Xl on valimisõigus.
5.8.Tuvastada, et X ei saa aru perekonnaõiguslikest tehingutest ja toimingutest.
5.9.Saaremaa vallal (Saarema Vallavalitsuse kaudu) tuleb esitada kohtule aruanne eestkostja ülesannete täitmise kohta hiljemalt iga aasta 1. jaanuaril.
5.10.Kohus selgitab, et eestkostja on kohustatud teatama kohtule asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2).
5.11.Jätta Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning maakohtus määratud ekspertiisi kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu Maakohtu 14. juuni 2019. a määrusega seati X (puudutatud isik) üle eestkoste ja määrati tema eestkostjaks Saaremaa Vallavalitsus (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) tähtajaga 14. juuni 2024.
2.Avaldaja esitas 7. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule avalduse puudutatud isikule seatud eestkoste pikendamiseks viie aasta võrra.
2-19-5023
2.1.Avalduse kohaselt vajab puudutatud isik endiselt eestkostjat ning eeskoste seadmise alused ei ole ära langenud. Puudutatud isik vajab igapäevaelu toimingutega ja enesehügieeniga toime tulemiseks igapäevaselt tegevusjuhendaja poolset motiveerimist ja suunamist. Kõige keerulisem on suunata puudutatud isikut enda tuba koristama ja mittevajalikke asju ära viskama. Emotsionaalselt on puudutatud isik sageli tasakaalutu ja oma arvamustes väga jäik. Sageli on esinenud konflikte kaaselanikega.
2.2.Puudutatud isiku suhtlemisoskused ja enda emotsioonide juhtimise oskused on Ruubi Kodu teenusel mõnevõrra paranenud. Suur edusamm on olnud puudutatud isiku tööle asumine. Samas töögraafikujärgsetest kellaaegadest on puudutatud isikul väga raske kinni pidada. Tegevusjuhendaja peab puudutatud isikut iga kord motiveerima ja suunama.
2.3.Raha kasutamisega tuleb puudutatud isik väikeste summade piires toime. Samas on puudulik tema võimekus hinnata oste ja planeerida eelarvet kooskõlas enda vajaduste ja rahaliste võimalustega. Puudulik on ka oskus teha ostudeks otstarbekohaseid valikuid. Kuna puudutatud isiku iseseisev toimetulek vajalike sotsiaalteenuste ja ravi kättesaamiseks ning varaliste ja isiklike õiguste kaitsmiseks on vähene, on vajalik talle jätkuvalt eestkoste ravi- ja sotsiaalteenuste taotlemiseks ning vara- ja rahaasjade korraldamiseks.
2.4.Puudutatud isiku huvisid ei saa kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Kuna avaldajale ei ole teada ühtegi füüsilist või juriidilist isikut, kes võiks hakata puudutatud isiku eestkostjaks, on avaldaja nõus jätkama eestkostjana.
3.Maakohus võttis avalduse 19. veebruari 2024. a määrusega menetlusse ning määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi.
4.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 4 nähtuvalt tuleks puudutatud isiku eestkostet pikendada. Eestkostja ülesanneteks jääks isiku huvide igakülgne kaitse, tema esindamine rahalistes ja varalistes küsimustes ning talle vajalike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tagamine.
4.1.Kohtupsühhiaatri arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isikul vaimuhaigust, vaid tal esineb sünnitrauma tagajärjel tekkinud vaimse arengu peetus kerge astme vaimse alaarengu (F70.1), epilepsia (G 40.0) ja orgaanilise isiksushäirega (F07.0). Antud häired avalduvad tal üldistus- ja abstraktsioonivõime puudulikkuses, konkreetses mõtlemises, emotsionaalses ebaküpsuses, afektlabiilsuses, jäikades põhimõtetes, oma võimete ülehindamises, ebareaalsetes plaanides, teatud olukordade paranoilises hindamises. Kuna analüüsivõime on puudulik, võib puudutatud isik lasta end nii materiaalses kui ka isiklikus plaanis ära kasutada.
4.2.Vaimse alaarengu tõttu ei ole puudutatud isik võimeline täiel määral oma tegude tähendusest aru saama, neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama ega suuda langetada otsuseid ja teha tehinguid (v.a pisitehingud). Puudutatud isik ei ole oma vaimse seisundi tõttu täiel määral võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Puudutatud isik ise on eestkoste pikendamisele vastu, kuid vaimse alaarengu tõttu pole ta võimeline adekvaatselt hindama oma võimeid, oskusi ja igapäevaeluga toimetulekut. Puudutatud isiku vaimne seisund võimaldab tal teostada valimisõigust.
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas 9. aprilli 2024. a seisukohas, et kuigi puudutatud isik ei soovi eestkoste jätkumist, tuleks meditsiiniliste dokumentide alusel asuda seisukohale, et eestkoste jätkumine on õigustatud. Esindaja hinnangul peaks kaaluma, kas puudutatud isikule tugiisiku võimaldamine parandaks tema olukorda sedavõrd, et ta oleks võimeline iseseisvalt sotsiaalkorteris elama ja oma
2-19-5023 igapäevaseid toimetusi tegema. Võimalik, et eestkostet võiks samm-sammu haaval kitsendada ja harjutada puudutatud isikut iseseisvalt hakkama saama, sest see on isiku tahe. Esindaja külastas puudutatud isikut tema elukohas Ruubi Kodus. Puudutatud isik rääkis oma tulevikuplaanidest oma kodumaja renoveerimisel, töökoha otsimisel ja elus iseseisvalt hakkama saamisel. Puudutatud isik avaldas, et käib praegu tööl, kus tegeleb vilttoodete valmistamisega. Enda sõnul pöördus ta Pädaste mõisa poole, et saada seal tööd koka abilisena. Kokana on töötanud tema ema ja vanaema. Puudutatud isik avaldas, et kui ta saab Pädaste mõisa töökoha, siis elaks ta nädala sees seal ja nädalavahetustel oleks oma kodumajas Kabunal. Puudutatud isik loetles nimeliselt isikud, kes aitaks teda kodumaja renoveerimisel. Seniks kuni kodumaja elamiskõlblikuks saaks, sooviks puudutatud isik elada sotsiaalkorteris. Isiklikest suhetest tõi puudutatud isik välja poiss-sõbra Ameerikas, kes on temast noorem. Puudutatud isik soovib temaga abielluda ning see on ka üheks põhjuseks, miks ta soovib eestkoste lõpetamist. Puudutatud isik on sõbraga rääkinud ka kokku elama kolimisest. Puudutatud isik avaldas, et tema penison peaks olema 400 eurot. Puudutatud isik arvas, et eestkoste määrati talle katsetuste pärast Pihlakal, mis leidsid aset viis aastat tagasi.
6.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 8. mail 2024. Ärakuulamise juures viibis puudutatud isiku tegevusjuhendaja-tugiisik. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohus rahuldas 3. juuni 2024. a määrusega avalduse. Maakohus tuvastas, et eestkoste jätkumine puudutatud isiku üle on tema huvide kaitseks jätkuvalt vajalik, ning pikendas eestkostjaks oleva avaldaja ametiaega viie aasta võtta, s.o 3. juunini 2029. Maakohus jättis puudutatud isikule iseseisva tehingute tegemise õiguse 85 euro ulatuses kuus. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on valimisõigus. Kohus tuvastas, et puudutatud isik ei saa aru perekonnaõiguslikest tehingutest ja toimingutest. Lisaks määras kohus avaldaja ülesanded eestkoste teostamisel. Kohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda ja puudutatud isiku menetluskulud riigi kanda.
7.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isiku eestkostevajadus ära langenud ja tema üle seatud eestkostet tuleb pikendada. Maakohus tugines puudutatud isiku suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiisile, AS HOOLEKANDETEENUSED 25. jaanuari 2024. a iseloomustusele ja puudutatud isiku ärakuulamisel tajutule.
7.2.Maakohus leidis, et kuigi asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku sotsiaalsed oskused tänu kogukonnas elamise teenusele ja töötamise toetamise teenusele paranenud, ei ole puudutatud isik võimeline täielikult oma tegudest aru saama või neid juhtima. Teenuseosutaja, kelle töötajad puudutatud isikuga igapäevaselt suhtlevad, on välja toonud, et puudutatud isik vajab endiselt igapäevast tuge, motiveerimist ja suunamist. Ka ärakuulamisel tajus kohus, et puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata oma võimet iseseisvalt toime tulla ega oma tegudest aru saada. Muu hulgas ei suuda puudutatud isik adekvaatselt hinnata sotsiaalmeediast leitud väidetavalt Ameerikas elava salatseva kallimaga seonduvaid ohte, plaanides peatselt abielluda.
7.3.Maakohus leidis, et puudutatud isikule iseseisvalt tehingute tegemise õiguse andmine kuni 85 euro ulatuses on õigustatud. Samuti säilib puudutatud isikule valimisõigus. Samas tuvastas kohus, et puudutatud isikule ei ole võimalik jätta alles teovõimet mis tahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes, sest tervislikust seisundist tulenevalt ei saa ta aru perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest.
2-19-5023
7.4.Kohtule ei ole teada ühtegi füüsilist või juriidilist isikut, kes võiks hakata puudutatud isiku eestkostjaks. Avaldaja on nõus puudutatud isiku eestkostjana jätkama. Puudutatud isikule määratud esindaja eestkostja isiku osas vastuväiteid ei esitanud. Seega on põhjendatud, et avaldaja jätkab puudutatud isiku eestkostjana. Eestkostet ja eestkostjaks oleva avaldaja ametiaega tuleb pikendada viie aasta võrra, s.o kuni 3. juunini 2029. Eestkoste pikendamine maksimaalses tähtajas on eestkostetava huvides. Määruskaebus
8.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata.
8.1.Puudutatud isik ei ole nõus eestkoste jätkumisega ning soovib selle vaidlustada. Esindaja kohtus puudutatud isikuga 6. juunil 2024 tema elukohas. Puudutatud isiku peamiseks mureks on võimatus abielluda oma poiss-sõbraga, kes peaks teda külastama sel suvel Kuressaares. Poiss-sõber on pärit USA-st ja on vene keelt kõnelev. Samuti avaldas puudutatud isik, et ta soovib lõpuks saada emaks poiss-sõbra 8-aastasele tütrele. Puudutatud isik selgitas, et ta ei soovi olla lihtsalt sõber, vaid soovib luua pere. Abielu on tema jaoks ainus õige pere loomise viis. Puudutatud isik palub kohtul anda talle võimalus näidata, et ta saab aru abielu sõlmimise tagajärgedest ja suudab perekonnaõiguslikes suhetes teha õigeid otsuseid.
8.2.Ka avaldas puudutatud isik esindajale, et ta tunneb end eestkoste all olles vangistatuna, tal ei ole vabadust teha otsuseid enda elu kohta, sealhulgas elukoha valiku osas. Ta soovib naasta oma kodumajja Kabunas Iruste külas. Puudutatud isik kavatseb koos poiss-sõbraga kodu korrastada ja sinna perekodu luua.
9.Avaldaja määruskaebust ei toeta.
9.1.Puudutatud isik on rääkinud oma poiss-sõbrast kogu eestkoste perioodi ajal. Puudutatud isik ei ole kunagi kellelegi öelnud oma sõbra nime ning keegi ei tea, kas selline isik on ka päriselt olemas. On teada, et puudutatud isik suhtleb vabalt inglise, soome ja vene keeles ning ta vestleb kellegagi tundide viisi telefonis. Puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata ohte, mis tulenevad võõraste inimestega sotsiaalmeedias suhtlemisest, ning seetõttu esineb eestkoste seadmata jätmisel oht, et puudutatud isik võib sattuda kelmuse ohvriks.
9.2.Puudutatud isiku soov asuda koos poiss-sõbraga elama Kabunasse ning üheskoos maja korda teha, on ebarealistlik. Kabunas asuv kodu on elamiskõlbmatu, seal ei ole elektrit ega kaevu. Enne eestkoste seadmist on puudutatud isikule antud erinevaid võimalusi ja teda on püütud abistada läbi erinevate sotsiaalteenuste. Enne Ruubi Kodu elas puudutatud isik sotsiaalkorteris, mille ta muutis elamiskõlbmatuks, korjates korterisse prügi. Puudutatud isik arvab, et tal on võimalik 600 euroga maja korda teha, osta mööbel ja raha jääb ülegi. Puudutatud isik ei saa aru raha väärtusest ning tal ei ole adekvaatset arusaama maja kordategemisega seonduvatest hindadest ja töö mahust.
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse täies ulatuses ja pikendas
2-19-5023 eestkostja ametiaega viie aasta võrra. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse osaliselt ja pikendab eestkostja ametiaega kolme aasta võrra. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse eestkostetava eestkoste vajadust, kuid vaidlustatud ei ole eestkostja isikut. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust osas, milles maakohus tuvastas eestkoste jätkumise vajalikkuse, sh määras selle ulatuse ja pikkuse.
13.TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel võtab ringkonnakohus tõenditena asja materjalide juurde avaldaja 19. juuni 2024. a seisukohaga esitatud pildid.
14.Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus on isiku üle seadnud eestkoste, kontrollib ta PKS § 203 lg 4 kohaselt hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse TsMS § 528 lg 1 järgi eestkostja määramise kohta sätestatut. Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20 ja 21).
15.Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et puudutatud isiku eestkostevajadus ei ole ära langenud ning eestkoste jätkumine puudutatud isiku üle on tema huvide kaitseks vajalik. Puudutatud isikul on jätkuvalt piiratud teovõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses ning ta ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama. Samuti nõustub ringkonnakohus määratud eestkoste ulatusega. Maakohtu määrus on selles osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et eestkostja ametiaega tuleks pikendada viie aasta võrra. Arvestades siinse juhtumi asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud pikendada eestkostja ametiaega kolme aasta võrra. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
15.1.Puudutatud isikul esineb kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti järgi sünnitrauma tagajärjel tekkinud vaimse arengu peetus kerge astme vaimse alaarengu (F70.1), epilepsia (G 40.0) ja orgaanilise isiksushäirega (F07.0). Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isik vaimse alaarengu tõttu võimeline täiel määral oma tegudest aru saama, neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama ning langemata otsuseid ja tegema tehinguid (v.a pisitehingud). Ka ei ole puudutatud isik oma vaimse seisundi tõttu täiel määral võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Samas on puudutatud isik suuteline teostama valimisõigust (dtl-d 458 ja 459).
2-19-5023
15.2.Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isik vajab igapäevaelu toimingute ja enesehügieeniga toime tulemiseks igapäevaselt motiveerimist ja suunamist. Kõige keerulisem on suunata puudutatud isikut enda tuba koristama ja mittevajalikke asju ära viskama. Ka ajal, mil puudutatud isik elas veel Kabunas oma majas, oli puudutatud isikul probleeme prügi kogumise ja selle ära viskamisega (maja muudeti täiesti elamiskõlbmatuks). Pärast seda anti puudutatud isikule sotsiaalkorter, mille ta muutis samuti elamiskõlbmatuks, korjates korterisse taaskord prügi (dtl-d 415, 504). Ka puudutatud isik ise on eksperdile avaldanud, et sotsiaalkorteris tekkisid tal vallaga lahkhelid koristamise teemal (dtl 458). Ka on avaldaja esile toonud, et puudutatud isiku sooviks on korda teha Kabunas elav maja ja minna sinna elama. Samas tõendavad avaldaja esitatud pildid, et kõnealune maja on elamiskõlbmatu (dtl-d 506–509). Krundil puudub elekter ja kaev. Puudutatud isiku arusaam, et maja on võimalik 600 euroga teha elamiskõlblikuks ja raha jääb ülegi, on ebarealistlik. Kuigi puudutatud isiku soov on maja korda teha, ei ole ta avaldaja sõnul suviti krundil käies suutnud seal midagi korda teha (dtl 504). Seega ei mõista puudutatud isik elamiseks sobiva eluaseme vajalikkust ega suuda seda endale ise tagada. Samuti kinnitab eelnev, et puudutatud isik ei mõista raha väärtust, mistõttu ei oleks ta ilmselt suuteline oma sissetulekut kasutama iseseisvalt eluks vajaliku hankimiseks. Lisaks on puudutatud isikul raskusi töögraafikujärgsetest kellaaegadest kinni pidamisega, sest ta ei ärka hommikuti ning tööle minemist tuleb korduvalt meelde tuletada, teda selleks suunata ja motiveerida (dtl-d 415, 505). Ka kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis on esile toodud, et puudutatud isikul on raskused kellaaegadest ja kokkulepetest kinnipidamisega (dtl 458). Samuti nähtub avaldaja 2024. a aruandest, et puudutatud isikul on olnud probleeme ravimite võtmisega („Rohud võtab enda kätte ja keeldub töötaja juuresolekul neid võtmast, tal on omad kellajajad millal tema peab rohtusid võtma.“, dtl 550). Eelnevast nähtub, et puudutatud isik vajab igapäevaelu toimingutes pidevat ja ulatuslikku abi ning suunamist.
15.3.Avaldaja on väljendanud ka muret puudutatud isiku väidetava poiss-sõbra osas. Puudutatud isik väidab, et tal on Ameerika Ühendriikides elav poiss-sõber, kellega ta suhtleb internetis (Skype’i ja WhatsAppi kaudu). Puudutatud isik soovib temaga abielluda ja saada tema lapse emaks. Ka määruskaebusest nähtuvalt on puudutatud isiku suurimaks mureks soov oma poiss-sõbraga abielluda. Samas ei ole avaldajale teada, kas väidetav poiss-sõber ka päriselt eksisteerib, sest keegi ei ole teda näinud ega temaga suhelnud. Maakohtule avaldas puudutatud isik, et poiss-sõber on temast noorem (34-aastane), räägib vene keelt ja elab California osariigis. Puudutatud isik avaldas, et poiss-sõber ei luba turvakaalutlustel täpsemat linna avaldada (dtl-d 473 ja 474). Avaldaja väitel on puudutatud isik viimase viie aasta jooksul öelnud erinevaid kuupäevi, mil poiss-sõber teda Eestis külastab. Viimane vahejuhtum leidis aset 2024. a märtsis, mil väidetav poiss-sõber helistas puudutatud isikule ja teatas, et on Tallinna lennujaamas, kuid tema pagas jäi kinni. Väidetav poiss-sõber soovis, et puudutatud isik kannaks talle raha. Samuti soovis puudutatud isik osta bussipileteid, et minna Tallinnasse poiss-sõbrale vastu. Avaldaja eeltooduga nõus ei olnud (dtl 503). Ringkonnakohus nõustub avaldaja ja maakohtuga, et puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata ohte, mis võivad tuleneda võõraste inimestega sotsiaalmeedias suhtlemisest. Lisaks nähtub maakohtu ärakuulamise protokollist, et kuigi puudutatud isiku sooviks on väidetava poiss-sõbraga abielluda, ei mõista ta selle tähendust („Juriidiliselt tähendab abielu, et mõlematel on võrdsed õigused, st kas tema võib majandada kinnisvara või on ainult sinu nimel. Võrdsed õigused tähendab, et rahaliselt kõik klapiks ja et majapidamises oleks kõik korras.“, dtl 473).
15.4.Eeltoodust kogumis nähtub, et puudutatud isik ei ole oma vaimse alaarengu ja isiksusehäire tõttu suuteline ise oma elu korraldama ja teda võidakse ära kasutada, sh on tal ebarealistlikud arusaamad oma hakkamasaamisest ja ka raha väärtusest. Puudutatud isik orienteerub küll isikus, ajas ja kohas, kuid ta vajab toimetulekuks pidevat abi suunamise,
2-19-5023 juhendamise ja meeldetuletamise näol. Ringkonnakohtu hinnangul aitab eestkoste jätkumine puudutatud isiku üle tagada eestkostetava õiguste ja huvide kaitse, sh tagada eestkostetavale vajalikud elutingimused. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isiku huve võimalik kaitsta volituste andmise ja abiliste kaudu. Puudutatud isiku vanemad on surnud ja eestkosteasutusele ei ole teada ka muid lähedasi isikuid, kes võiks saada ja suuta teda aidata nendes küsimustes, mille osas tema enda teovõime on piiratud. Seejuures on avaldaja enne eestkoste seadmist püüdnud puudutatud isikut abistada erinevate sotsiaalteenuste kaudu, kuid see ei ole olnud piisav (dtl 504).
15.5.Samas nähtub asja materjalidest, et puudutatud isiku hakkamasaamine on viimase viie eestkoste all oldud aasta jooksul paranenud. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isiku suhtlemisoskused ja enda emotsioonide juhtimise oskused on Ruubi Kodus kogukonna elamise teenusel mõnevõrra paranenud. Suur edusamm on olnud puudutatud isiku tööle asumine Sihtasutuse Hea Hoog töökeskusesse (dtl 415). Kuigi puudutatud isiku iseseisev hakkamasaamine ei ole paranenud määral, mis võimaldaks eestkoste lõpetada või piirata eestkoste ulatust, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hinnata puudutatud isiku eestkostevajadust uuesti kolme aasta pärast. Ka puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et tulevikus võib olla võimalik hakata eestkoste ulatust kitsendama (dtl 466). Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud pikendada eestkostja ametiaega kolme aasta võrra. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega pikendati eestkostja ametiaega viie aasta võrra. Kohtul tuleb otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine ning vaadata üle eestkostja ülesannete ulatus hiljemalt 3. juunil 2027. Juhul kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2).
16.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Puudutatud isikule määratud esindaja tasu ja kulud määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega, kui esindaja vastava taotluse esitab.
17.TsMS § 696 lg 3 esimese lause ja § 532 lg 1 kohaselt võib praeguse määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti (siinsel juhul puudutatud isik), eestkostjaks määratu (avaldaja), samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, registreeritud elukaaslane, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.