Välja mõista A.K.-lt M.K. kasuks menetluskulud 455 eurot.
6.Välja mõista S.K.-lt M.K. kasuks menetluskulud 455 eurot.
7.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel 18.04.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati täitemenetlused täiteasjades nr 084/2024/1920 ja 084/2024/1921. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 3-8, 158-160)
1.M.K. (hageja) esitas 17.04.2024. a Tartu Maakohtule hagi A.K. (kostja I) ja S.K. (kostja II) vastu, milles palub tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjades nr 084/2024/1920 ja 084/2024/1921. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 17.11.2016. a määrusega tsiviilasjas 2-16-12995 kokku lepitud, et hageja maksab kostjatele igakuiselt elatist 2/3 ulatuses perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäärast.
3.19.03.2024. a esitas kostjate seaduslik esindaja M.T. kohtutäiturile avalduse täitemenetluste läbiviimiseks ning täitmisteadete kohaselt on hagejal kummagi kostja ees elatise võlgnevus 5032,70 eurot perioodi 01.01.2022. a kuni 31.10.2023. a eest.
4.Hageja ei ole alates 01.01.2022. a igakuiselt kostjatele elatist tasunud, sest leppisid kostjate emaga kokku, et kohustus kohtumääruses kokku lepitud ulatuses elatise maksmiseks puudub. Kokkuleppe sai sõlmitud asjaolust, et muutunud oli perekonnaseaduses sätestatud elatise arvestamise põhimõtted ning alates 01.01.2022. a viibivad kostjad kummagi vanema juures võrdse osa ajast ning on selle vanema vahetul ülalpidamisel kelle juures nad parasjagu elavad. Kord toimis kokkuleppeliselt kuni 24.01.2024. a, mil jõustus samasisuline kompromiss tsiviilasjas nr 2-15-9684. 08.02.2024. a esitas hageja hagi elatise muutmiseks (tsiviilasja nr 2-24-2215), mille kohaselt ei pea kumbki vanem teisele elatist tasuma.
5.Hageja ei nõustu kostjate ema väitega, et ei ole lastele midagi ostnud. Hageja on käinud lastega puhkusereisidel, spaades, juuksuris, tasunud mobiilse interneti ja telefoni eest. Hageja on täitnud kõiki samu kohustusi (nt viinud lapsi kooli, trenni, muudesse huvialaringidesse ja tagasi, andnud lastele hommiku- ja õhtusööki, taskuraha, ostnud riideid, hobidega seotud asju ja muud vajalikku), mida täidab laste tema juures viibides laste emagi. Lisaks laekuvad kostjate emale alates laste sünnist kuni tänase päevani kõik riiklikud pereja lapsetoetused, samuti puudega laste toetused ja hooldajatasud.
6.Hageja ei nõustu kostjate väitega, et suhtluskord, nö 50:50 polnud perioodil 01.01.2022. a kuni 31.10.2023. a, kokku lepitud ega seda ei rakendatud. Kokkulepe oli suuliselt olemas ning koostatud ka kirjalikult poolte enda ja 27.10.2022. a perelepitaja poolt, kuid jäänud laste ema poolt allkirjastamata põhjendusega, et milleks seda vaja suhtluskord ju toimib.
7.08.10.2024. a toimunud kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-24-2215 oli põgusalt juttu, et riideid lastele ostavad mõlemad vanemad ja kokkuvõttes laste emal etteheiteid ei olnud. Samuti on laste ema tunnistanud, et kooli ja treeningutega seotud kulusid on ta kandnud peretoetuste arvel. Seegi kinnitab, et hageja on osalenud lastega seotud kulude kandmisel. KOSTJATE VASTUS HAGIAVALDUSELE (dtl 74-76)
8.Kostjad on seisukohal, et neil puudus kindel kokkulepe suhtluskorra osas, mil elatis on väljamõistetud ning jagamine on toimunud teatatud kuudel pool ja pool, kuid mitte igakordselt, tegelik olukord on kujunenud teistsuguseks. Kuna kostjate vajadused muutuvad ei saa kindlat suhtluskorda kokku leppida. Elatise osas pole uut otsust, seega kehtis Tartu Maakohtu 17.11.2016. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-12995.
9.Kostjate ema ja hageja on arutanud laste liikumist vanemate vahel lähtuvalt igakordsest olukorrast, seega oli tegemist liikuva graafikuga ning ei saa väita, et lapsed elasid igakuiselt pool aeg isaga ja et on kokkulepitud pidevas suhtluskorras. Hageja viidatud kirjavahetuses puudub kinnitus, et selline suhtluskord oli kokku lepitud nii tagasiulatuvalt kui ka edasiulatuvalt.
10.Kuigi kostjate ema oli nõus proovima suhtluskorda nädal ja nädal avaldas kostja I perelepituses septembris 2022 soovi emaga rohkem koos olla. Kahjuks jäi kokkulepe sõlmimata, kuna perelepitus teenusel sai oma arvamust avaldada ainult kostja I, sest kostja II on kõnetu. Ka perelepitaja kinnitas, et kostja I soovib rohkem aega veeta emaga.
11.Uuele kokkuleppele jõudsid lapsevanemad 07.12.2023. a kohtuistungil (tsiviilasjas nr 2-159684) ning jaanuarist on kaks nädalat emaga ja kaks nädalat isaga.
12.Hageja ei ole tõendanud vahetult kulude kandmist riiete ja jalanõude osas. Laste ülalpidamiskulud ei koosne vaid toidust, mida lapsed isa juures söövad või elektrist ja veest,
mida nad tarbivad isa juures olles. Kostja II õpib xxxxxxxxxxxx koolis, kus on igakuine kooli tarvikute raha. Kõiki kulusid on lapse ema pidanud üksinda kandma. Hageja poolt toodud mõned tšekid jope ja jalanõude kohta ei tõenda ka seda, et lastele on ostetud 22 kuuks vajalikud kõikvõimalikud riided ja jalanõud sh kooliks vajalikud vahetusjalatsid, spordiriided jne. Lisaks tuleb võtta arvesse ka seda, et lastel on erivajadusi, mille kulud on kandnud laste ema, näiteks sõidud kostjaga II haigla vahet ja eriarstide vastuvõtud. Isegi laste dokumentide eest on tasunud ema. Laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise summa vähendamine ei ole ka põhjendatud perioodil veebruar 2023 - august 2023, kui laste emale oli määratud osaline töövõimetus. Hageja on kasutanud kõik need aastad laste arvelt õiguse deklareerida täiendavalt maksuvaba tulu ja saanud tulu tagastuse.
KOHTU SEISUKOHT
13.Hageja on esitanud kostjate vastu hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, mis näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
14.Käesolevas vaidluses on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 17.11.2016. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-12995 (TMS § 2 lg 1 p 1), mille punktides 2.1 ja 2.2 on hageja ja kostjad kokku leppinud, et M.K. maksab A.K.-le ja S.K.-le igakuiselt elatist 2/3 ulatuses perekonnaseaduses sätestatud elatise miinimummäärast, millest on seni kuni A.K. ja S.K.-le käivad lasteaias maha arvestatud lasteaiatasud.
15.Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Maakohtu 17.11.2016. a määruse (tsiviilasjas nr 2-1612995) alusel algatatud hageja suhtes - täiteasi nr 084/2024/1920, nõude sisuks on A.K. elatise võlgnevus 01.01.2022. a kuni 31.10.2023. a summas 5032,70 eurot (dtl 12-15, 61-62); - täiteasi nr 084/2024/1921, nõude sisuks on S.K.-le elatise võlgnevus 01.01.2022. a kuni 31.10.2023. a summas 5032,70 eurot (dtl 16-19, 63-64).
16.Hageja on seisukohal, et ei olnud ajavahemikul 01.01.2022. a kuni 31.10.2023. a kohustatud kostjatele kohtumäärusega kokkulepitud suuruses elatist tasuma, kuna lapsevanemate vahel oli kokkulepe, et kostjad elavad pool ajast emaga ja pool isaga ning on sel ajal vahetul ülalpidamisel. Kostjad on seisukohal, et kokkulepe puudus ning hageja ei ole kostjatele vahetut ülalpidamist andnud.
17.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.03.2017. a määrus asjas nr 3-2-1-177-16, p 11, 12, 14).
18.Seega tuleb kohul tuvastada kas pooled on leppinud kokku ülalpidamiskohustuse täitmises teistsugusel viisil, kui see nähtub Tartu Maakohtu 17.11.2016. a määrusest tsiviilasjas nr 216-129950, või on hageja kohustuse täitmise asendanud ja kostjad sellega nõustunud.
19.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostjate seaduslik esindaja M.T. (kostjate ema) pidanud kirjavahetust seoses laste (kostjate) viibimisega hageja juures ning koostatud on ka 07.01.2022. a kokkuleppe projekt laste suhtluskorra kohta, millest nähtuvalt on pooltel soov muuta laste suhtluskorda selliselt, et lapsed viibivad kummagi lapsevanema juures ühe nädala kaupa (dtl 131). Kostjate ema on avaldanud, et on kokkuleppe nõus allkirjastama, kui
sinna saab sisse, et katseaeg on 4 kuud ja kui lapsed rahul, siis on tähtajatu (dtl 132). Kuigi kokkulepe jäi kostjate ema poolt allkirjastamata nähtub 14.01.2022. a kirjavahetusest, milles kostjate ema on öelnud, et lapsed teavad, et on prooviaeg ja tulevad nädalaks sinu juurde (dtl 133), et tegelikkuses see siiski sellisel kujul toimima hakkas. Ka märtsi ja maikuu 2022 kirjavahetusest (dtl 128-130) nähtuvalt on lapsed nädala kaupa ühe ja teise vanema juures, vahetatakse vajadusel kuupäevi ning lapsed on uue graafikuga harjunud (dtl 128-130, 123). Lisaks on kostjate ema mais 2022 hagejale kirjutanud, et pole elatist soovinud kui lapsed on poole ajast hageja juures (dtl 124).
20.Sama kord jätkub ka oktoobris 2022, mil lapsevanemad arutasid vanemluskokkuleppe sõlmimist (dtl 117), kuid jäi kostjate ema poolt allkirjastamata, sest ei näinud selleks eraldi vajadust. Ka 2023. aastal jätkub enamjaolt samasugune kord, mille järgi on lapsed nädala kaupa või isegi pikemalt ühe ja teise vanema juures ning vanemad sobitavad kuupäevi laste elukorraldust ja endi vajadusi arvesse võttes (dtl 119-122).
21.Kohus on seisukohal, et esitatud kirjavahetusest ja lapsevanemate käitumisest kogumis saab järeldada, et kostjad viibisid alates jaanuarist 2022 vanemate kokkuleppel ning enamasti võrdse aja mõlema vanema juures. Kuigi kirjalikult jäid kokkulepped laste ema poolt allkirjastamata, siis tegelikkuses viibisid kostjad enamasti nädal ühe ja nädal teise vanemaga ning vajadusel vahetasid vanemad omavahel kuupäevi ning kui mõnes kuus ei olnud lapsed mõlema vanema juures võrdse arvu päevi, siis tehti see järgneva kuuga tasa. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et ainult ühel korral tõusetus elatise küsimus, mil vanemad kasutasid elatiskalkulaatori abi. Seega saab kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldada, et hageja asendas ülalpidamiskohustuse täitmisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 1 järgi elatise maksmise laste kasvatamises vahetult osalemisega ning kostjad võtsid täitmise vastu.
22.Kohtule esitatud kviitungitest ja kostjate ema konto väljavõtetest nähtuvalt panustasid lisaks vahetule ülalpidamisele mõlemad vanemad sel peroodil ka lastele riiete ja jalanõude ostmisse, laste ema maksis S.K. koolitoidurahad (kokku 178,85 eurot), A.K. trennimaksud (kokku 228,05 eurot) ja suvelaagri (kokku 154,95 eurot) ning S.K. kooliga seotud kulud (kokku 69 eurot) (dtl 77-83). Samas ei ole vaidlust selles, et sel perioodil laekusid kõik pereja lastetoetused ning puudetoetus kostjate ema arvelduskontole, mille eest sai ta tekkinud kulutused katta. Seega ei nähtu esitatud tõenditest, et ühe vanema tehtud kulutused oleksid sedavõrd suuremad, et riiklikest toetustest ei piisanuks.
23.Seega on leiab kohus, et kuna kostjad viibisid ajavahemikul 01.01.2022. a kuni 31.10.2023. a vahelduvalt nii hageja kui enda ema juures ja olid sel ajal selle vanema vahetul ülalpidamisel, kelle juures nad parasjagu viibisid, ei olnud hagejal täiendavalt kohustust elatist tasuda.
24.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusaluse perioodi elatisenõue on rahuldatud, mistõttu tuleb sundtäitmised täiteasjades nr 084/2024/1920 ja 084/2024/1921 tunnistada TMS § 221 lg 1 alusel lubamatuks ning hagi rahuldada.
25.18.04.2024 määrusega peatas kohus hagi tagamise korras täitemenetlused täiteasjas nr 084/2024/1920 ja 084/2024/1921 kuni antud tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Kuna kohus tunnistas sundtäitmised lubamatuks, tuleb hagi tagamine tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.
MENETLUSKULUD
26.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4, § 162 lg 1 ja § 165 lg 1.
27.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
28.Kuna kohus hagi rahuldas jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdselt kostjate kanda.
29.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 910 eurot, mille hageja palub kostjatelt välja mõista.
30.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ning mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1 ja 5). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 3500 eurot tasuda riigilõivu 420 eurot, mille hageja on mõlema nõude pealt tasunud ja mis on põhjendatud kulu. Hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 17). Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 910 eurot (420 + 420 + 70).
31.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb mõlemalt kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv selliselt, et kostjalt I 455 eurot ja kostjalt II 455 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.