Harju Maakohtu 4. veebruari 2026. a otsus üldmentluses Süüdistatav ja tema kaitsja advokaat Merike Allikmäe Eve Soostar Mihhail Jeminski, isikukood 37604010269, määratlemata kodakondsusega, emakeel vene keel, XXX, elukoht XXX, XXX, kehtivad karistused puuduvad Advokaat Merike Allikmäe
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Süüdistatav
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
1.Harju Maakohtu 4. veebruari 2026. a kohtuotsus jätta muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata.
2.Määrata AB-le Küünemäe ja Partnerid (reg. number 12509536) seoses advokaat Merike Allikmäe poolt Mihhail Jeminskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 125,24 eurot (sada kakskümmend viis eurot ja kakskümmend neli senti).
3.Välja mõista Mihhail Jeminskilt Eesti Vabariigi kasuks 125,24 eurot (sada kakskümmend viis eurot ja kakskümmend neli senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank AS-is (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.
Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mihhail Jeminski on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 5. märtsil 2025 kella 10.55 ajal Tallinnas Raadiku 9 maja vastas asuva Raadiku bussipeatuse juures lõi kannatanut R.Q-d kaks korda parema ja ühe korra vasaku rusikaga pähe ja ülakehasse, mille järel hakkas kannatanu sõiduteele ära jooksma. Mihhail Jeminski järgnes kannatanule, lõi teda ühe korra rusikaga pähe, tõmbas teda riietest ja lõi ühe korra jalaga alakehasse. Kannatanu jätkas Mihhail Jeminski eest ärajooksmist kõnniteele, kus Mihhail Jeminski tõmbas kannatanu kõhuli maha ja lõi teda ühe korra jalaga ülakehasse. Oma tegevusega tekitas Mihhail Jeminski kannatanule valu ja tervisekahjustustena vasaku kõrva taga punetuse, parema käe peopesa kriimustused ja marrastused ning parema põlve kriimustuse. Seega pani Mihhail Jeminski toime karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.
2.Harju Maakohtu 4. veebruari 2026. a otsusega üldmenetluses tunnistati Mihhail Jeminski süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 4101 eurot. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Mihhail Jeminski ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestati määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk 4. veebruarist 2026. Mõisteti Mihhail Jeminskilt välja riigieelarve tuludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 717,96 eurot ning KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot. Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Mihhail Jeminskil tasuda menetluskulud kokku 2046,96 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu tuleb tasuda vähemalt 170,58 eurot.
SÜÜDISTATAVA JA TEMA KAITSJA APELLATSIOONID
3.Apellatsiooni Harju Maakohtu 4. veebruari 2026. a otsusele esitas süüdistatav, kes palub Tallinna ringkonnakohtul maakohtu süüdimõistev kohtuotsus tühistada ja mõista Mihhail Jeminski KarS § 121 lg 1 järgi õigeks. Apellatsioonitähtaja jooksul esitatud kaebuses ning selle täiendustes palub süüdistatav kokkuvõtvalt jätta tõendikogumist välja kriminaalasjas uuritud videosalvestuse, millel nähtub tundmatu mehe rünnak kannatanule, kuna selle põhjal ei ole võimalik ründaja isikut tuvastada. Apellant märgib, et salvestuselt ei ole aru saada, mis oli konflikti kontekst, videosalvestuse kvaliteet on halb, videol ei ole heli. Kriminaalasjas puuduvad mistahes tõendid, mis toetaksid kannatanu versiooni toimunust. Apellant ei nõustu temalt menetluskulude väljamõistmisega, kuna tema süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud.
4.Süüdistatava kaitsja on esitanud apellatsiooni, milles leitakse, et maakohus on tõendeid hinnanud vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused Mihhail Jeminski kahjuks. Kriminaalasjas olev süütegu on Mihhail Jeminskile inkrimineeritud 05.03.2025, kui ta töötas X OÜ-s ja süüdistatava sõnul oli ta 05.03.2025 tööl. Tema pole seadust rikkunud, teda on alusetult süüdi mõistetud. Seoses sellega palub kaitsja maakohtu süüdimõistev kohtuotsus tühistada ning mõista Mihhail Jeminski talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises õigeks.
2(7)
4.1.Maakohus märkis, et kuigi pelgalt videosalvestise põhjal pole võimalik Mihhail Jeminskit seostada talle etteheidetava kuriteoga, on R.Q-ni kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil ära tundnud Mihhail Jeminski, kui isiku, kes teda 5. märtsil 2025 ründas, kusjuures R.Q selgitused, milliste tunnuste põhjal ta tunneb Mihhail Jeminskis ära teda rünnanud isiku on nii kohtueelse kui kohtumenetluse käigus jäänud läbivalt samaks.
4.2.Süüdistatava kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega, kuna süüdistatav arvates videosalvestis on lubamatu tõend ning tuleb jätta tõendite hulgast välja, sest salvestusel puudub heli ning pole nähtav ründaja nägu. M. Jeminski on 12.12.2025 kohtult taotlenud, et videosalvestus loetaks lubamatuks tõendiks selle halva kvaliteedi tõttu ning otsust tehes tuleb see jätta arvestamata. Ta ei tunne end ära videosalvestiselt ja sellel näha olnud noormees sarnanes tuhandete teiste tänavatel liikuvate inimestega, kes kannavad sarnaseid tumedaid riideid. Näha on ainult raskesti eristatavad siluetid. Ta leiab, et videosalvestiselt nähtuva mehe isikut ei ole menetluse käigus tegelikkuses tuvastatud. Samuti pole näha, kas kannatanul ja süüdistataval olid prillid ees või mitte. Asitõendiks ei ole purunenud prille tunnistatud, kuigi kannatanu sõnul olid järel katkised klaasid ning ta on öelnud, et tema prillid olid katki sõidetud. Seega ei saa kindlalt järeldada, et prillide purunemine on kaasnenud antud kuriteo sündmusega 05.03.2025.
4.3.Mihhail Jeminski töötas talle inkrimineeritud teo toimepanemise ajal, s.o. alates 02.05.2024 kuni 01.10.2025 X OÜ-s kojamehena, kusjuures tööülesannete täitmisel pidi ta kandma tööandja vormi. Videosalvestiselt on märgata üksnes tumedates riietes meesterahvad, kuid X OÜ töörõivaid ründaja seljas näha ei ole. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et 05. märts 2025 oli kolmapäev ehk tööpäev, puudub mis tahes põhjus, miks Mihhail Jeminski oleks pidanud olema kuskil bussipeatuses ja mitte oma tööobjektil tööl.
4.4.Ka muud tõendid ei viita sellele, et Mihhail Jeminski oleks pannud toime talle etteheidetava teo. Kuigi R.Q tundis äratundmiseks esitamise protokolli järgi fotol 1 ära Mihhail Jeminski kui ründaja, on oluline, et ta ei kandnud rünnaku ajal prille. Samuti tekkis tal teatud pinge ja ärevus, mistõttu ta võis vääralt jõuda järeldusele, et ta tundis vanuse, ümara näo ja silmade järgi ära mehe, kes teda peksis. Sündmus leidis aset kell 10:55, kannatanu teatab prillide purunemisest kell 13:20:25. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et käesoleval juhul on täidetud KarS § 121 lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.
4.5.Maakohus leidis, et R.Q ütlused on usaldusväärsed, kuid mõistes M. Jeminskile karistuse ei ole arvestanud, et antud kriminaalasjas ei ole ühtegi meditsiini dokumenti, mis kinnitaksid vigastuste olemasolu. Kannatanu on öelnud ründaja vanuseks 35-40 aastat, kuid M. Jeminski saab aprillis 50 aastaseks. Samas on kannatanu äratundmiseks esitamisel kõige esimesena kinnitanud, et ta tunneb isiku ära vanuse järgi, kuid M. Jeminski vanus ei vasta kannatanu poolt öeldud 35-40 aasta vanusele. Kannatanu sõnul oli ründajal tumesinine seljakott, mida salvestisel ei olnud võimalik eristada. Samuti erineb salvestisel oleva ründaja kehaehitus M. Jeminski kehaehitusest. M. Jeminski on lühem ja jässakas, kuid salvestisel olev ründaja näib noorem, on pigem sale ja pikka kasvu. Tänaseks on sündmusest möödunud pea aasta ja selle lühikese ajaga ei ole võimalik, et süüdistataval tema vanus ja kõik muud välised tunnused on jõudnud muutuda. Kannatanu ütles kohtus, et ta ei mäleta kui palju teda löödi, aga et löödi rusikaga rangluu piirkonda ja vasaku kõrva piirkonda ja 4-5 korda jalaga keha piirkonda, samas, kui M.Jeminskit süüdistatakse 4 korda rusikaga löömises ja 2 korda jalaga löömises. Isiku läbivaatuse protokollis koos fototabelitega on küll fikseeritud punetus, kriimustused ja marrastused, kuid nende põhjal ei saa tõsikindlalt järeldada, et otsuse p 13 viidatud tõendid on kooskõlalised ja täpsustavad teineteist.
3(7)
Kannatanu R.Q-l fototabelil nähtavad punetus, kriimustused ja marrastused võisid olla saadud tema end kukkumistest mingil muul ajal ja kohas. R.Q ütlusi selle kohta, et teda lõi M.Jeminski, ei kinnita ükski tõend. R.Q-le kehavigastuse tekitamine M.Jeminski poolt ei ole tõendatud. Vastupidi kohtu järeldustele selles, et süüdistatav ründas R.Q-d, on võimalik, et vigastused võisid olla saadud vägivallateost isiku poolt, keda antud menetlusele ei ole allutatud. R.Q sõnul ta ilma prillideta ei näe ning on võimalik, et ta on 05.03.2025 toimunud sündmusest valesti aru saanud.
4.6.Mihhail Jeminskil pole kehtivaid karistusi. Teda on varem karistatud Tallinna Linnakohtu 29. septembri 1995 otsusega kriminaalkoodeksi § 195 lg 2 (kuritahtliku huligaansuse) järgi 6-kuulise vangistusega, mis jäeti 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 10. oktoobril 1996. Pea 30 aastat on ta elanud seadusekuulekat elu. Seega, kui kohus oleks arvestanud õigesti M. Jeminski isikulisi parameetreid ja kuriteo asjaolusid, siis on võimalik, et selle tulemusel oleks ta õigeks mõistetud.
PROKURATUURI APELLATSIOONIVASTUS
5.Oma apellatsioonivastuses prokuratuur leiab, et apellatsioonide rahuldamiseks alust ei ole. Prokuröri hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt põhjendanud, millistele kohtus uuritud tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et Mihhail Jeminski pani toime temale etteheidetava kuriteo. Prokurör on seisukohal, et apellatsioonides esitatud väited ei kummuta Harju Maakohtu otsuses esitatud põhjendusi, kohtus uuritud tõendite analüüsi ning selle tulemusena kujundatud järeldusi. Samuti prokurör leiab, et Harju Maakohus ei ole süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rikkunud materiaal- ega kriminaalmenetlusõigust. Asjaolu, et Mihhail Jeminski oma süüd ei tunnista, ei tingi automaatselt kõrvaldamata kahtluse teket. Kuigi Mihhail Jeminski on väitnud, et ta oli 05.03.2025 ehk siis süüdistuses nimetatud ajal tööl ning ei saanud seetõttu sündmuskohal viibida, pole ta selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Prokurör nõustub täielikult Harju Maakohtu otsuses nimetatuga kannatanu ütluste usaldusväärsuse osas ning sellega, et tema ütlused riimuvad teiste kohtus uuritud tõenditega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonides toodud väidete ja põhjendustega ning prokuratuuri apellatsioonivastusega, leiab, et apellatsioonide argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus Mihhail Jeminski KarS § 121 lg 1 järgi süüditunnistamise ning karistamise osas on seaduslik ja põhjendatud.
7.Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonide põhiargumendiks ja taotluseks on jätta tõendikogumist välja korteriühistu Raadiku 9 turvakaamera videosalvestis ning selle asitõendina vormistatud vaatlusprotokoll (Kd II lk 1-11), millel nähtub, kuidas kapuutsiga mustasid riideid kandev meesterahvas ründab teist meest, lööb teda korduvalt parema käega pähe ja sellele järgnevat süüdistuses toodud süüdistatava poolset vägivalda kannatanu suhtes. Sellise taotluse põhjenduseks tuuakse välja, et videosalvestiselt ei ole võimalik M. Jeminskit kui ründajat ära tunda. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud taotlus ja selle põhjendused on ainetud, kuna tegemist on lubatava ja asjassepuutuva tõendiga. Eelkõige kinnitab see tõend kannatanu R.Q ütluste paikapidavust ja usaldusväärsust selles, et teda on tõesti süüdistuses toodud asjaoludel rünnanud kapuutsiga tumedaid riideid kandev meesterahvas. Nimetatud videosalvestisega ei olegi maakohus süüdistatava isikut tuvastanud. Mihhail Jeminski, kui kannatanut rünnanud isik, oli tuvastatud aga nii kannatanu ütlustega kui ka äratundmiseks esitamise protokolliga, millest nähtub, et kannatanu
4(7)
R.Q on ära tundnud Mihhail Jeminski kui isiku, kes teda 5. märtsil 2025 ründas. Selgitusena on R.Q avaldanud, et tunneb fotol nr 1 oleva isiku ehk Mihhail Jeminski ära tema vanuse, ümara näo ja peenemate silmade järgi (Kd II lk 17-18). Alusetu on kaitsja väide, et kannatanu on öelnud ründaja vanuseks 35 - 40 aastat, kuid M. Jeminski saab aprillis 50 aastaseks. Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasjas ei ole ühtegi menetlusdokumenti, kus kannatanu oleks ründaja vanuseks menetlejale pakkunud 35 - 40 aastat. Samas tuleb märkida, et küpses keskeas isikute puhul on vanuse pakkumine niivõrd subjektiivne hinnang, mis ca 10 aastase objektiivse eksimise puhul, on loogiline ja aktsepteeritav laiendmääramatus. Küll on aga kannatanu läbivalt juba alates rünnakule vahetult järgnenud telefonikõnest Häirekeskusele (Kd II lk 22-26) nimetanud teda rünnanud isikuks temale varasemalt koera kohta märkuse teinud koristusfirma töötajat. Väärib märkimist, et see inimene/süüdistatav on olnud kannatanule absoluutselt võõras, kuid äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu kindlameelselt ära Mihhail Jeminski, kui mehe, kes teda 5. märtsil 2025 ründas ning on varasemalt teinud märkuse lahtiselt jooksva koera kohta.
8.Mõlema apellandi kaebustes leitakse, et tõendina oleval videosalvestisel jäädvustatud ründaja on M. Jeminskist erineva kehaehitusega, samas väidetakse, et videosalvestisest ei ole võimalik tuvastada, et ründajal oleks seljakott ega ümmargused prillid, nagu seda väidab kannatanu. Kohtukolleegium selliste argumentidega ei nõustu ning märgib, et kriminaalasja suulise arutamise käigus uuritud tõendite esmase hindamise kohustus lasub esimese astme kohtul. Vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi pinnalt maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Lisaks omapoolsele tõendite analüüsile peab ringkonnakohus ära näitama ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (vt nt RKKKo nr 3-1-117-03, p 10, nr 3-1-1-48-11, p 12). Kuigi maakohus on oma otsuses asunud seisukohale, et pelgalt videosalvestise põhjal pole võimalik Mihhail Jeminskit seostada talle etteheidetava kuriteoga, ei ole maakohus kordagi kahelnud, kas süüdistatavana kohtus esinenud M. Jeminski ja videosalvestisel jäädvustanud ründaja võivad olla erinevad isikud, kuna neil võib olla erinev vanus, kasv või kehaehitus. Maakohtus toimunud kohtuvaidlustes avaldas kaitsja, et tema nägi videosalvestiselt ründajana nooremapoolset inimest, apellatsioonis avaldas kaitsja lisaks, et ründajal ei olnud võimalik videosalvestisel eristada seljakotti, millest rääkis oma ütlustes kannatanu. Kohtukolleegium tutvus videosalvestisega ning apellantide seisukohtadega ei nõustu. Uuritud videosalvestiselt ei ole kuidagi võimalik tuvastada konflikti osapoolte vanust. Mõlemad osapooled on keskmise kehaehitusega ning keskmist kasvu. Ründajal on selgelt eristatav seljakott, seega kannatanu ütlused riimuvad videosalvestisel nähtuvaga.
9.Põhjendamatud on kaitsja argumendid sellest, et kriminaalasjas ei ole ühtegi meditsiinilist dokumenti, millega oleks fikseeritud kannatanule tekitatud kehavigastuste iseloom. Kohtukolleegium märgib, et KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Sarnaselt maakohtuga leiab kohtukolleegium, et kannatanu kehavigastused on nõuetekohaselt fikseeritud isiku läbivaatuse protokolliga (Kd II lk 12-16), mille kohaselt tuvastati R.Q-l tema suhtes kuriteo toimepanemise päeval ehk 5. märtsil 2025 tervisekahjustustena vasakul pool kõrva taga punetus, parema käe peopesal kriimustused ja marrastus ning paremal põlvel kriimustus. Nimetatud tervisekahjustused nähtuvad ka isiku läbivaatuse protokollile lisatud fototabelist. Asjaolu, et kannatanu ei pöördunud meditsiinilise abi saamiseks ei muuda kuidagi olematuks temale tekitatud tervisekahjustusi ning nendega kaasnevat valu.
5(7)
10.Samuti on põhjendamatu ning kogutud tõenditega vastuolus olev kaitsja märkus, et kannatanul ei olnud ees prille, seega ta ei pruukinud ründaja nägu hästi näha. Nähtuvalt kannatanu ütlustest lendasid tal prillid eest ära momendil, kui ründaja teda tee peale külili viskas (Kd I lk 53). Et rünnaku algusest kuni kannatanu tee peale kukkumise ning prillide kaotamiseni kulus mitu sekundit, oli kannatanul vaieldamatu võimalus ründaja nägu näha ja kahtlusteta ära tunda. Märkida tuleb sedagi, et keegi menetlusosalistest ei ole kordagi taotlenud kannatanu eeluurimisel antud ütluste (või osa) avaldamist nende kõrvutamiseks kohtuistungil antud ütlusega ning võimalike vastuolude kõrvaldamiseks. See tähendab, et kannatanu ütlused on olnud ajas muutumatud. Kannatanu ütlused riimuvad ka teiste eespool viidatud objektiivsete tõenditega ja seega on usaldusväärsed.
11.Erinevalt kannatanust keeldus süüdistatav ütluste andmisest nii eel- kui ka kohtulikul uurimisel. Alles viimases sõnas avaldas ta, et pidi olema 05.03.2025 tööl, seega ei saanud talle süüks arvatud kuritegu toime panna. Sama versiooni esitasid apellandid oma apellatsioonkaebustes. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on hilinenud aktiivse kaitseversiooniga, millel ei ole mingisuguseidki pidepunkte, milliseid maakohus oleks saanud uurida ja hinnata. Kohtukolleegium juhib tähelepanu kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale, mille kohaselt isiku süüküsimuse lahendamisel ei tähenda kõrvaldamata kahtlus KrMS § 7 lg 3 tähenduses seda, et olukorras, kus muud tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, tuleks kohtul võtta süüküsimuse käsitlemisel aluseks süüdistatava jaoks soodsaim versioon. In dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt nt RKKK nr 3-1-1-77-15, p-d 18-19; nr 3-1-1-4916, p 20). Samuti ei saa rääkida in dubio pro reo-põhimõtte kasuks olukorras, kus süüdistatav ei loo menetlejale ühtegi võimalust oma võimaliku kaitseversiooni kontrollimiseks ning esmakordselt otsustab esitada aktiivse kaitseversiooni alles viimases sõnas ning seejärel apellatsioonis. KrMS § 320 lg 6 kohaselt võib apellant apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendi maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Apellantide paljasõnaline väide, et süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal tööl, ei ole ühtegi tõendiga tõendatud ning see asjaolu ei ole uurimisasutusele ega maakohtule kuidagi etteheidetav.
12.Kohtukolleegium leiab kokkuvõtvalt, et olemasoleva tõendikogumi põhjal ei ole võimalik tulla M. Jeminskile etteheidetud tegevuse tõendatuse ning tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas maakohtust erinevale seisukohale. Kriminaalasjas ei eksisteeri konkureerivat tõendikogumit, mis looks mõistliku aluse kõrvaldamata kahtluseks KrMS § 7 lg 3 tähenduses M. Jeminski süüdiolekus.
13.Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS §s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344345 lg-test 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04.02.2026. a otsuse M. Jeminski suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
14.Süüdistatav Mihhail Jeminskile õigusabi osutanud kaitsja advokaat Merike Allikmäe on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 125,24 eurot. Kaitsja tasutaotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, apellatsiooni koostamine. Ajakuluks on näidatud kokku 84 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad
6(7)
menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.