Mihhail Jeminski süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
Mihhail Jeminski, isikukood 37604010269, XXX kodakondsusega, emakeel XXX, XXX, elukoht XXX, XXX, kehtivad karistused puuduvad
Tõkend
Ei ole kohaldatud
Kaitsja
Merike Allikmäe
Kannatanu
R. V. (isikukood XXX, elukoht XXX)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 3051, 306, 309 lg 3, 310 lg 1, 311 ja 312 maakohus otsustas:
Süüdi tunnistada Mihhail Jeminski KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 4101 eurot.
KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Mihhail Jeminski ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk 4. veebruarist 2026.
1-25-5784
Mihhail Jeminskilt välja mõista riigieelarve tuludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 717,96 eurot ning KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Mihhail Jeminskil tasuda menetluskulud kokku 2046,96 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu tuleb tasuda vähemalt 170,58 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Mihhail Jeminski, menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-5784“ ja viitenumber 99926700003175. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada R. V. (isikukood: 36502136016) tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõista Mihhail Jeminskilt R. V. kasuks välja 408 eurot, mis tuleb kanda R. V. arveldusarvele nr XXX (XXX AS).
Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, mis tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Mihhail Jeminskit süüdistatakse selles, et tema 5. märtsil 2025 kella 10.55 ajal XXX maja vastas asuva XXX bussipeatuse juures lõi kannatanut R. V.t kaks korda parema ja ühe korra vasaku rusikaga pähe ja ülakehasse, mille järel hakkas kannatanu sõiduteele ära jooksma. Mihhail Jeminski järgnes kannatanule, lõi teda ühe korra rusikaga pähe, tõmbas teda riietest ja lõi ühe korra jalaga alakehasse. Kannatanu jätkas Mihhail Jeminski eest ärajooksmist kõnniteele, kus Mihhail Jeminski tõmbas kannatanu kõhuli maha ja lõi teda ühe korra jalaga ülakehasse. Oma tegevusega tekitas Mihhail Jeminski kannatanule valu ja tervisekahjustustena vasaku kõrva taga punetuse, parema käe peopesa kriimustused ja marrastused ning parema põlve kriimustuse. Seega pani Mihhail Jeminski toime karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.
2.Harju Maakohtu 4. novembri 2025 määrusega anti Mihhail Jeminski kohtu alla süüdistatavana KarS § 121 lg 1 järgi. Kriminaalasja arutati üldmenetluses 20. jaanuari 2026 kohtuistungil. Kohtus kuulati kannatanuna üle R. V., samuti kuulati ning vaadati turvakaamera videosalvestist ja Häirekeskusele tehtud kõnesid. Dokumentaalsete tõenditena avaldati ja uuriti asitõendite (korteriühistu XXX turvakaamera videosalvestiste,
1-25-5784 Häirekeskusele tehtud kõnede) vaatlusprotokollid koos fototabeliga, isiku (R. V.) läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, äratundmiseks esitamise protokoll ning R. V. uurijale edastatud fotod (sh Optika OÜ arve). Samuti avaldati ja uuriti Mihhail Jeminski karistus- ja töötamisregistri ning teatise väljatrükki tema keskmise päevasissetuleku kohta.
3.Mihhail Jeminski end süüdistuses kirjeldatud kuriteos süüdi ei tunnistanud, samuti vaidles ta vastu R. V. tsiviilhagile. Mihhail Jeminski keeldus kohtus ütluste andmisest.
4.Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et Mihhail Jeminski tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi ja et tema süü on täielikult tõendamist leidnud. Seejuures puuduvad tõendid, mis kinnitaks kaitseversiooni, mille kohaselt ei saanudki Mihhail Jeminski talle etteheidetava teo toimepanemise ajal sündmuskohal viibida. Viiteid pole ka sellele, et Mihhail Jeminskil oleks olnud alust tegutseda hädakaitses. Prokuröri hinnangul tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et Mihhail Jeminskil puuduvad kehtivad karistused ja asjaolu, et tema teoga ei kaasnenud tõsiseid tagajärgi. Kuna Mihhail Jeminski ei tööta ega ole teinud oma teost piisavaid järeldusi, eitades täielikult oma süüd, pole rahaline karistus kohane. Eelneva põhjal tuleb Mihhail Jeminskit karistada 6-kuulise vangistusega. Pidades silmas, et käitumiskontrolli kohaldamine pole Mihhail Jeminski tausta arvestades tingimata vajalik, tuleb prokuröri hinnangul jätta mõistetud vangistus KarS § 73 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Prokuröri hinnangul on kannatanu tsiviilhagi põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Samuti tuleb Mihhail Jeminskilt välja mõista menetluskulud.
5.Kaitsja hinnangul ei ole Mihhail Jeminski süü tõendatud. Kriminaalasja tõendusmaterjal on hõre, sest videosalvestise põhjal pole kuidagi võimalik üheselt sedastada, et sellel on kujutatud Mihhail Jeminskit. Väidetava teo toimepanemise ajal töötas Mihhail Jeminski XXX OÜ-s XXX, kusjuures tööülesannete täitmisel pidi ta kandma tööandja vormi. Videosalvestiselt on märgata üksnes tumedates riietes meesterahvad, kuid XXX OÜ töörõivaid näha ei ole. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et 5. märts 2025 oli kolmapäev ehk tööpäev, puudub mis tahes põhjus, miks Mihhail Jeminski oleks pidanud olema kuskil bussipeatuses ja mitte n-ö objektil tööl. Seetõttu on kaitsja seisukohal, et videosalvestiselt nähtuva mehe isikut ei ole menetluse käigus tegelikkuses tuvastatud. Ka muud tõendid ei viita sellele, et Mihhail Jeminski oleks pannud toime talle etteheidetava teo. Kuigi R. V. tundis äratundmiseks esitamise protokolli järgi ära Mihhail Jeminski kui ründaja, on oluline, et ta ei kandnud rünnaku ajal kohati prille, samuti tekkis tal teatud pinge ja ärevus, mistõttu ta võis vääralt jõuda järeldusele, et ründaja oli Mihhail Jeminski. Neil põhjustel tuleb Mihhail Jeminski mõista õigeks, menetluskulud jätta riigi kanda ja kannatanu tsiviilhagi jätta rahuldamata.
6.Viimases sõnas nõustus Mihhail Jeminski kaitsjaga, leides, et tema süü ei ole tõendamist leidnud. Samuti vaidles ta jätkuvalt vastu kannatanu tsiviilhagile.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus käsitleb esmalt Mihhail Jeminskile esitatud süüdistust (I), misjärel peatub Mihhail Jeminskile mõistetaval karistusel (II). Edasi lahendab kohus kannatanu esitatud tsiviilhagi (III) ja võtab seisukoha menetluskulude osas (IV). I Mihhail Jeminski süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi
1-25-5784
8.Süüdistusaktis heidetakse Mihhail Jeminskile ette KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemist, s.o R. V. tervise kahjustamist ja valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kohtu hinnangul on Mihhail Jeminskile esitatud süüdistus kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal tõendatud ja ta tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista.
9.Kohtuistungil andis kannatanuna ütlusi R. V.. Tema ütlustest selgub kõigepealt see, et ta ei tunne Mihhail Jeminskit ja et süüdistatav on tema jaoks võõras inimene. Esimene kord puutus ta Mihhail Jeminskiga kokku mõned nädalad enne konflikti enda koera jalutades XXX maja ees asuva prügimaja juures, kus Mihhail Jeminski töötas XXX. Viimane oli ümmarguse näo ja prillidega ning kandis koristusfirma kostüümi. Ka tookord tekkis neil tüli, kui Mihhail Jeminski kukkus karjuma, et miks R. V. koer kinni ei ole. R. V. ütles talle selle peale „ole vait“, liikus edasi ja sisenes trepikotta. Mihhail Jeminski jäi temast aga prügimaja ette. Mõni aeg hiljem sai R. V. munitsipaalpolitseist kõne, kui teda teavitati kaebusest, mille järgi lubab ta oma koeral vabalt ringi joosta. Teine kord puutus ta Mihhail Jeminskiga kokku paar nädalat hiljem, kuid eelmise aasta kevadel, XXX vastas üle tee asuvas XXX bussipeatuses. Bussi oodates kuulis ta, kuidas keegi rääkis vene keeles, öeldes „kuradi eestlased“ ja „kohe ma sulle näitan“. Ringi vaadates märkas R. V., et rääkija (kelles ta tundis viimase näokuju ja prillide järgi ära sama mehe, kellega tal oli varem sõnelus tekkinud) vaatas talle otsa, ja ta taipas kohe, et see on seotud selle koera jamaga. Rääkija ehk Mihhail Jeminski kandis tumedaid riideid, kapuutsi ja tal olid prillid ees. Sellele järgnes kohe esimene löök, kui Mihhail Jeminski üritas parema rusikaga lüüa R. V.t näkku, kuid tabas kaela. Mihhail Jeminski lõi veel R. V.t ühe korra, mille peale R. V. keeras näo kaitsmiseks selja ja tõstis käed ette, kuid siis hakkasid käe- või jalalöögid tulema selja tagant. Edasi hüppas Mihhail Jeminski R. V.le ette, võttis temast kinni, lõi teda ja tõmbas pikali maha, mille tõttu lendasid tal prillid eest ära. Seejärel tagus Mihhail Jeminski R. V.t veel korra või kaks jalaga, misjärel hakkas eemale liikuma. R. V. tõusis püsti ja ütles, et kutsub politsei. Selle peale hakkas Mihhail Jeminski talle lähenema, kuid kui R. V. võttis telefoni välja, pani Mihhail Jeminski jooksu. R. V. järgnes talle XXX garaažideni, kuid seal märkas, et Mihhail Jeminski oli juba Kärberi Selveri juures oleva parkimismaja taha kadumas ega näinud enam, kuhu Mihhail Jeminski läheb. Siis helistas R. V. Häirekeskusesse. Garaaži juurest tagasi tulles otsis R. V. veel oma prille, mis tal rüseluse käigus maha kukkusid, kuid ei leidnud neid. Ta läks koju ja kui politsei tema juurest lahkus, läks ta uuesti oma prille otsima, kuid leidis ainult nende tükke, millest tegi pildid ja saatis menetlejale. R. V. avaldas sedagi, et tundis Mihhail Jeminski löökidest valu, samuti olid tema käed kallaletungi järel verised. Lisaks osutas R. V. kohtuistungil Mihhail Jeminskile kui isikule, kes teda 5. märtsil 2025 ründas ja kelle ta tundis kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamise toimingu käigus ära kui ründaja.
10.Kannatanu ütlused kattuvad asitõendi (korteriühistu XXX turvakaamera videosalvestiste) vaatlusprotokollist nähtuvaga. Viimati märgitust selgub, et 5. märtsil 2025 kell 10.38 (vaatlusprotokollis märgitud, et turvakaamera videosalvestisel nähtuv kellaaeg on reaalajast 18 minutit maas) lööb kapuutsiga mustasid riideid kandev meesterahvas teist meest korduvalt parema käega pähe. Viimane püüab end kaitsta, tõstes käed pea kohale, ja taganeb. Seejärel tirib esimene mees teist enda poole nii, et teine meesterahvas kukub maha, misjärel lööb esimene mees maas lamavat meesterahvast jalaga kehasse. Peale seda hakkab esimene mees liikuma XXX maja poole, kuhu teine meesterahvas järgneb talle. Selle peale pöörab esimene mees end ümber, läheneb jooksuga teisele meesterahvale ja teeb viimase suunas liigutuse, kuid pole tuvastatav, kas ta lööb teist meesterahvast või mitte. Edasi liigub esimene mees uuesti XXX maja suunas ja keerab XXX garaažide taha. Teine meesterahvas järgneb talle sinna.
1-25-5784
11.Eelmärgitu riimub ka asitõendi (Häirekeskusele tehtud kõnede) vaatlusprotokolliga, mille järgi helistas 5. märtsil 2025 kell 10.57 Häirekeskusele meesterahvas telefoninumbrilt XXX, kes ütleb, et talle tungiti praegu XXX maja juures kallale. Seejärel annab teataja Häirekeskuse töötajale ründaja kirjelduse ja selgitab, et kallaletungija liigub kuskile Kärberi tänavale ning et ta kannab ümmargusi prille ja seljakotti. Teataja räägib, et ründaja hüppas talle kunagi selga ja ütles praegu, et „paras, said nüüd“ ning sõimas teda vene keeles. Kiirabi teataja ei vaja, kuigi tema käsi on natuke verine. Edasi nähtub Häirekeskusele tehtud kõnede vaatlusprotokollist, et samalt telefoninumbrilt helistas samal kuupäeval kell 13.20 uuesti Häirekeskusele meesterahvas, kes räägib, et tegi natuke aega tagasi avalduse ning et ta märkas praegu, et peksmise ajal läksid tal prillid kaduma. Kui ta läks pärast politsei käimist ja seletuskirja kirjutamist koju, siis uuesti välja tulles olid seal maas ainult prilli tükid, sest autod olid neist üle sõitnud.
12.R. V.le tekitatud tervisekahjustused on fikseeritud isiku (R. V.) läbivaatuse protokolliga, mille järgi tuvastati tal 5. märtsil 2025 tervisekahjustustena vasakul pool kõrva taga punetus, parema käe peopesal kriimustused ja marrastus ning paremal põlvel kriimustus. Nimetatud tervisekahjustused nähtuvad ka isiku läbivaatuse protokollile lisatud fototabelist. Ning viimaks ilmneb äratundmiseks esitamise protokollist, et R. V. on ära tundnud Mihhail Jeminski kui isiku, kes teda 5. märtsil 2025 ründas. Selgitusena on R. V. avaldanud, et tunneb fotol nr 1 oleva isiku ehk Mihhail Jeminski ära tema vanuse, ümara näo ja peenemate silmade järgi.
13.Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Viidatud tõendid on kooskõlalised ja täpsustavad teineteist. Kohus märgib, et kuigi pelgalt videosalvestise põhjal pole võimalik Mihhail Jeminskit seostada talle etteheidetava kuriteoga, on R. V. nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil ära tundnud Mihhail Jeminski, kui isiku, kes teda 5. märtsil 2025 ründas, kusjuures R. V. selgitused, milliste tunnuste põhjal ta tunneb Mihhail Jeminskis ära teda rünnanud isiku on nii kohtueelse kui kohtumenetluse käigus jäänud läbivalt samaks. Eelneva põhjal tuvastabki kohus, et Mihhail Jeminski ründas
5.märtsil 2025 kella 10.55 ajal kannatanut R. V.t XXX maja juures asuvas bussipeatuses, lüües teda korduvalt käte ja jalgadega nii pähe kui kehasse ning tõmmates teda riietest nii, et viimane kukkus pikali maha. Oma tegevusega tekitas Mihhail Jeminski R. V.le valu ja tervisekahjustustena punetuse vasaku kõrva taga, parema käe peopesa kriimustused ja marrastuse ning kriimustuse paremal põlvel.
14.Asudes andma Mihhail Jeminski kirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, toob kohus kõigepealt välja, et KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kohus märgib, et R. V.le tekitatud tervisekahjustused punetus, marrastus ja kriimustused on tervisekahjustused, ning pidades silmas, et R. V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tundis ta löökide tagajärjel ka valu, on praeguses asjas täidetud mõlemad KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused.
15.Kohtu meelest on täidetud ka KarS § 121 lg 1 subjektiivsed tunnused. Arvestades, et Mihhail Jeminski tungis R. V.le kallale, tõmbas teda riietest nii, et viimane kukkus maha ning lõi teda korduvalt nii käte kui jalgadega pähe ja kehasse, on välise teopildi põhjal selge, et Mihhail Jeminski eesmärk oli tekitada R. V.le valu ja tervisekahjustusi. Tegutsedes kirjeldatud viisil, teadis Mihhail Jeminski, et tekitab oma tegevusega R. V.le valu ja tervisekahjustusi. Järelikult tegutses Mihhail Jeminski kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses.
1-25-5784
16.Kuna õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole, tuleb Mihhail Jeminski KarS § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada. II Karistus
17.KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Arvestades, et KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära ning et KarS § 45 lg 1 järgi on vangistuse alammääraks 30 päeva, kujuneb KarS § 121 lg-s 1 ettenähtud karistuse keskmiseks määraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 6-kuuline vangistus.
18.Hinnates Mihhail Jeminski süü suurust, toob kohus kõigepealt välja, et tema tegu seisneb kannatanu valu tekitavas kehalises väärkohtlemises 5. märtsil 2025 kella 10.55 ajal XXX maja juures ehk avalikus kohas ja päevasel ajal, kus viibis teo toimepanemise ajal kõrvalisi isikuid. Mihhail Jeminski peksis kannatanut korduvalt nii käte kui jalgadega pähe ja kehasse ning tiris teda riietest nii, et viimane kukkus maha pikali. Mihhail Jeminski jätkas kannatanu peksmist ka siis, kui viimane oli maas pikali. Oma tegevusega tekitas Mihhail Jeminski kannatanule valu ja kergemaid tervisekahjustusi (punetus, kriimustused ja marrastus) ning ta pani teo toime tahtluse raskeimas vormis, s.o kavatsetult. Samas märgib kohus, et Mihhail Jeminski kirjeldatud teo toimepanemisele eelnes pooltevaheline tüli, mis päädis lõppeks R. V.le kallaletungimisega 5. märtsil 2025. Arvestades eelnevat kogumis, on Mihhail Jeminski süü alla keskmise.
19.Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Eripreventiivse kaalutlusena arvestab kohus võimalust mõjutada Mihhail Jeminskit edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kuigi Mihhail Jeminskil pole kehtivaid karistusi, on teda varem siiski karistatud Tallinna Linnakohtu 29. septembri 1995 otsusega kriminaalkoodeksi § 195 lg 2 (kuritahtliku huligaansuse) järgi 6-kuulise vangistusega, mis jäeti 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Katseaeg lõppes 10. oktoobril 1996. Seega pole tegemist Mihhail Jeminski esimese õigusrikkumisega, kuid tähelepanuväärselt jääb märgitud karistusotsus enam kui 30 aasta tagusesse aega, mille vältel on Mihhail Jeminski käitunud õiguskuulekalt ja pole uusi väär- või kuritegusid toime pannud. Arvestades eelnevat, on kohtu hinnangul võimalik Mihhail Jeminskit karistada kergemaliigilise karistuse ehk rahalise karistusega, mis on piisav eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks, s.o Mihhail Jeminski heidutamiseks ja uute süütegude toimepanemise ärahoidmiseks. Pidades silmas Mihhail Jeminski süüd, tuleb teda karistada rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, s.o karistusega alla KarS § 121 lg-s 1 sätestatud karistuse keskmist määra.
20.Maksukohuslaste registri väljatrüki kohaselt oli Mihhail Jeminski deklareeritud tulu 2024. aastal pärast tulumaksu mahaarvamist 12 216 eurot. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli Mihhail Jeminski keskmine päevasissetulek 2024. aastal niisiis 27,34 eurot. Järelikult kujuneb Mihhail Jeminski rahalise karistuse suuruseks 4101 (27,34 x 150) eurot.
21.Nagu eelnevalt öeldud, on Mihhail Jeminskit varem küll kriminaalkorras karistatud, kuid sellest karistusotsusest on praeguseks möödunud enam kui 30 aastat, mille jooksul on Mihhail Jeminski käitunud õiguskuulekalt ega ole uusi süütegusid toime pannud. Seega on märgitud
1-25-5784 karistus oma tähtsuse praeguseks minetanud. Lisaks on Mihhail Jeminski kohustatud riigile tasuma süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud ja hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud varalise kahju. Neil põhjustel on kohtu meelest põhjendatud jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täielikult kohaldamata. Seega, juhindudes KarS § 73 lgtest 1 ja 3, jätab kohus Mihhail Jeminskile mõistetud rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses, s.o 4101 eurot täielikult tingimisi täitmisele pööramata tingimusel, et Mihhail Jeminski ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest 4. veebruaril 2026. III Tsiviilhagi
22.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse või materiaalse kahju hüvitamisele. Asja materjalidest nähtuvalt ongi R. V. esitanud Mihhail Jeminski vastu tsiviilhagi, milles nõuab prillide hävitamisega tekitatud varalise kahju 408 eurot hüvitamist.
23.Kohtule pole teada, et R. V. ja Mihhail Jeminski oleksid lepingulistes suhetes. Seega on kahju hüvitamise nõude näol tegemist lepinguvälise võlasuhtega, mis on reguleeritud võlaõigusseaduse (VÕS) 53. peatükis. Nii sätestab VÕS § 1043, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest. Deliktilise vastutuse eelduseks on kahju tekitaja teo õigusvastasus, millena tuleb tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 mõista muu hulgas tegu, millega rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu lähend nr 3-2-1101-16, p 15).
24.Seega tuleb tuvastada, kas tsiviilhagis esitatud varalise kahju hüvitamise nõue on põhjuslikus seoses Mihhail Jeminski toimepandud teoga. Nimelt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). R. V. tsiviilhagi aluseks olevad elulised asjaolud kattuvad olulises osas Mihhail Jeminskile süüdistuses etteheidetud kuriteo tehioludega. Nii heidetakse Mihhail Jeminskile tsiviilhagis ette, et ta põhjustas R. V.le varalise kahju viimase prillide hävitamise näol, kui ründas R. V.t 5. märtsil 2025. Kohus tuvastaski, et Mihhail Jeminski pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o R. V. tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Seejuures on kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal selge, et R. V. prillid hävinesid just Mihhail Jeminski kallaletungi käigus, kui need kukkusid rüseluse käigus maha, mis päädis lõppeks nende hävinemisega. Prillide hävinemist kinnitab R. V. menetlejale saadetud pildid, millelt võib märgata prillide tükke. Pannes toime kirjeldatud teo, rikkus Mihhail Jeminski R. V. omandit, mistõttu tuleb tema tegu pidada õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Mihhail Jeminski õigusvastane tegu on põhjuslikus seoses R. V.le varalise kahju tekitamisega, sest mõeldes kahju põhjustajale (Mihhail Jeminskile) etteheidetava teo ära, oleks jäänud kahjulik tagajärg (varaline kahju) kannatanule (R. V.le) saabumata. Samuti on R. V.le tekitatud varaline kahju kaetud teise isiku omandisse sekkumist keelava VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitse-eesmärgiga. Kohtu meelest ei esine ka VÕS § 1045 lg-tes 2 ja 3 ning §-des 1046–1049
1-25-5784 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kuna VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt eeldatakse kahju tekitaja süüd ja Mihhail Jeminski pole enda süü puudumist tõendanud, vastutab ta R. V.le tekitatud varalise kahju tekitamise eest.
25.R. V. nõude ulatuse kindlaksmääramisel lähtub kohus VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud põhimõttest. Viimati märgitu järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus tuvastas, et Mihhail Jeminski vastutab R. V. prillide hävimise eest. Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele (VÕS § 132 lg 1 esimene lause). Optika OÜ
30.novembri 2023 arvelt nähtub, et R. V. prillide väärtus koos nägemiskontrolliga oli 408 eurot (sealhulgas käibemaks), mis kattub ka tsiviilhagis märgitud nõude ulatusega. Arvestades, et uute prillide ostmisele eelneb reeglina nägemiskontroll ja pidades silmas üldist elukalliduse tõusu viimastel aastatel (s.o alates 30. novembrist 2023), tuleb Mihhail Jeminskil hüvitada R. V.le tekitatud varaline kahju 408 euro ulatuses, sest tegemist on kuluga, mis vastab uue samaväärse eseme soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Eelneva põhjal rahuldab kohus R. V. tsiviilhagi ja mõistab VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel Mihhail Jeminskilt varalise kahju katteks välja R. V. kasuks 408 eurot. IV Menetluskulud
26.KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja 175 lg 1 järgi on kriminaalmenetluse kulud muu hulgas menetluskulud, sealhulgas määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). Mihhail Jeminski tunnistati süüdi KarS § 121 lg 1 järgi, s.o teise astme kuriteos. Tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära ehk 1329 (886 x 1,5) eurot. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Mihhail Jeminski kaitsja tasu kohtueelses menetluses 122,76 eurot. Kohtumenetluses esitas kaitsja taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramises summas 595,20 (357,12 + 238,08) eurot (sealhulgas käibemaks), mille kohus rahuldas pealdisega täielikult. Järelikult on määratud kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku 717,96 (122,76 + 595,20) eurot ja menetluskulud kokku 2046,96 (717,96 + 1329) eurot.
27.Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kusjuures kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pidades silmas, et Mihhail Jeminski ei tööta ja asjaolu, et kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi, on menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul Mihhail Jeminskile ilmselt ebamõistlikult koormav ja sellega võib kaasneda oht, et ta pole võimeline menetluskulusid tähtaegselt hüvitama. Juhul, kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, võivad sellega kaasneda Mihhail Jeminskile täitemenetluse kulud, mis kahtlemata ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Mihhail Jeminski majanduslikku olukorda veelgi. Eelneva põhjal võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel Mihhail Jeminskile menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.
1-25-5784
28.Kohus selgitab, et Mihhail Jeminskil on mõjuvate põhjuste olemasolul kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist õigus KrMS §-de 423 ja 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.