süüdistatav Igor Tšistjakov ja (isikukood 37704182222) tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski ning süüdistatav Olesja Tšistjakova (isikukood 48805207016)
RESOLUTSIOON
1.Jätta süüdistatava Igor Tšistjakovi, tema kaitsja ja süüdistatava Olesja Tšistjakova apellatsioonid läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 178,56 eurot, sh käibemaks 34,56 eurot, vandeadvokaadi abi Andres Veskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista süüdistatavalt riigituludesse.
Igor
Tšistjakovilt
välja
menetluskulud
178,56
eurot
Süüdistataval Igor Tšistjakovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 1 kuu jooksul määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1.Viru Maakohus karistas 14. jaanuari 2026 otsusega I. Tšistjakovi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohast liitkaristust 2 aastat vangistust vähendati (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 11 kuud 24 päeva vangistust.
2.Sama otsusega karistati O. Tšistjakovat KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 120 lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohast
liitkaristust 1 aasta vangistust vähendati (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Kanda jäänud 7 kuu 27 päeva pikkust vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 19. juuni 2023 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva vangistust.
3.I. Tšistjakovile rahalise karistuse mõistmine ei oleks põhjendatud. Tema majanduslik mõjutamine ei ole aktuaalne, kuna ta on niigi sotsiaalselt ja majanduslikult kehvas olukorras., kuigi nüüd on tal töökoht. Süüdistatava süü varguses on oluliselt alla sanktsiooni keskmise. Ta on toime pannud 8 varguse episoodi, mis on peamiselt poevargused ning kannatanutele pole tekitatud märkimisväärset kahju. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus ning karistust raskendavaid asjaolusid pole. I. Tšistjakov on varem korduvalt karistatud. Varavastaste kuritegude eest viimati 2000. aastal.
4.I. Tšistjakovi süü KarS § 121 lg 2 järgi kvalifitseeritava teos on väike. Ta tekitas kannatanule lühiajaliselt füüsilist valu, kuid teoga kaasnes materiaalne kahju. Süüdistatav lõi kannatanule ühel korral näkku. Karistust kergendavaid asjaolusid pole.
5.I. Tšistjakovi süü KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos on väike. Ta käitles lühiajaliselt amfetamiini 2,41 g enda tarbeks ja 4 tabletti MDMA-d. Tegemist on seaduse mõttes suure kogusega. Samas ületab amfetamiini kogus umbes 8 doosi võrra suure koguse määra. I. Tšistjakov ei levitanud narkoainet. Süüdistatav on pikaajaline narkootikumide tarvitaja ega eita sõltuvust.
6.Kaitsja taotlus jätta karistus tingimisi kohaldamata ei ole põhjendatud. Karistusest tingimisi vabastamine on kohaldatav eeskätt isikute suhtes, kelle puhul on küllaldane alus arvata, et edaspidi ei pane isik toime uusi kuritegusid. I. Tšistjakovi puhul sellist prognoosi teha ei saa. Ta on küll pärast eelvangistusest vabanemist 28. mail 2025 korraldanud enda elu positiivsel suunal, kuid tegemist on lühikese perioodiga võrreldes tema kuritegeliku elulooga alates 2000. aastast. Varem korduvalt kohaldatud käitumiskontroll ei viinud selleni, et isik loobuks kuritegelikust tegevusest. Mõistetud vangistus ei ole niivõrd pikk, et selle kohaldamise tagajärjel oleks isiku resotsialiseerumine võimatu. Kui isik on motiveeritud jätkama seadusekuuleka eluga, võib ta sellega jätkata peale vangistuse kandmist.
7.O. Tšistjakova puhul ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud. Süüdistataval puudub legaalne sissetulek ja võimalus teenida legaalset tulu. Varem määratud rahatrahvid on tasumata. Perspektiiv, et süüdistatav täidab rahalise karistuse ja see mõjutab isikut loobuma kuritegelikust elust, on nullilähedane. Süüdistatav on varem karistatud korduvalt vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Ta on viibinud ka reaalselt vangistuses, kuid jätkas kuritegude toimepanemisega. Ei ole alust arvata, et käesoleval ajal oleks mõistlik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist. O. Tšistjakova süü KarS § 120 lg 1 järgi on alla keskmise. Üheepisoodilises teos piirdus süüdistatav lühiajalise ähvardamisega, mille katkestas tunnistaja poolt gaasipihusti kasutamine. Samas oli süüdistatava rünne piisavalt intensiivne, sest teo toimepanemisel kasutas ta nuga. See asjaolu suurendab süüd, sest taoline ähvardustegu tekitab kannatanule suuremat hirmu, võrreldes näiteks sõnalise ähvardusega. O. Tšistjakova on ka varem toime pannud isikuvastase kuriteo 2018. aastal.
8.KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi on süü keskmisest väiksem. O. Tšistjakova pani toime 10 vargust, kaheksa nendest grupis. Varguste arv ei ole väike, samas isiku põhjustatud kahju ei ole märkimisväärne. Ta kahetseb tehtut. O. Tšistjakova on varasemalt korduvalt karistatud just varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja kohaldatud vangistused ega vangistuse asendamised üldkasulikuga tööga (kahel korral) ei ole isikut mõjutanud. Süüdistatava puhul on alust arvata, et tal on väljakujunenud kalduvus toime panna varavastaseid kuritegusid. Ta jätkas varguste toimepanemisega ka üldkasuliku töö ajal. Süüdistatav ei eita, et on narkootilise aine tarvitaja.
9.O. Tšistjakova kaitsja taotles vangistuse asendamist raviga. Maakohus seda põhjendatuks ei pidanud. Süüdistatav on varem soovinud narkoprobleemiga tegelda. Ta oli Viljandi Haiglas sõltuvusravil 20. oktoobrist 2025 kuni 19. novembrini 2025. Leping lõpetati kliendipoolse rikkumise tõttu – ta ei ilmunud pärast kohtuistungit. Viljandi Haigla kirjast nähtub, et pakutava ravi pikkuseks on 5 kuni 9 kuud, seega ei ole kohtul andmeid, et nimetatud raviasutus osutab vähemalt 12-kuulise pikkusega raviteenust. Samuti nähtub haigla kirjast, et igal hetkel vabu kohti isiku paigutamiseks ei ole, soovijad on järjekorras. Sõltuvusravi on asendusmeetmena vangistusele efektiivne alternatiiv, kuid see eeldab isikult teatud valmisolekut ja distsipliini. O. Tšistjakova on sõnaliselt väga motiveeritud, mõistab oma sõltuvust ja sellest tulenevaid negatiivseid riske. Samas ravi pooleli jätmine näitab, et süüdistatav reaalselt selleks valmis ei ole.
10.Maakohtu otsuse vaidlustas I. Tšistjakovi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes palub süüdistatava mõistetud karistusest tingimisi vabastada ning määrata talle katseaeg koos käitumiskontrolli ja täiendavate kohustustega. Maakohtu põhistustest ei nähtu, et reaalse vangistuse kohaldamine oleks vältimatu. Süü kõigis episoodides on alla keskmise või minimaalne. Lisaks on I. Tšistjakov asunud tööle, saanud tööandjalt positiivse iseloomustuse, kasutanud SÜTIK programmi tuge, vormistanud dokumendid, avanud pangakonto, teinud koostööd sotsiaaltöötajaga ja hoidunud uutest kuritegudest. Maakohus jättis isiku tingimisi karistusest vabastamata, kuna laitmatu käitumine on kestnud alla aasta. KarS § 73 ei eelda mitmeaastast laitmatut käitumist. Maakohus tugines suurel määral varasematele karistustele, aga karistuse eesmärk ei ole mineviku karistuste kordamine, vaid tulevikuriskide maandamine. Reaalsel vangistusel on kahjulik mõju isiku edaspidisele toimetulekule.
11.Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav O. Tšistjakova, kes ei ole nõus mõistetud karistusega. Praegu läbib süüdistatav programmi SÜTIK. Kõik tema probleemid on seotud narkootikumidega ning ta palub asendada vangistus raviga.
12.Maakohtu otsuse vaidlustas ka I. Tšistjakov, kes leiab, et kohus ei arvestanud tema elu peale seda, kui ta vabastati vahi alt. Ta vahetas elukohta, otsis aktiivselt uut töökohta, sai tööle, ta pole toime pannud uusi rikkumisi ning on hoidnud eemale narkootikumidest. I. Tšistjakov soovib, et talle mõistetakse tingimisi vangistus. Ringkonnakohtu seisukoht
13.KrMS § 326 lg 3 kohaselt ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt juhul, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lõikele 3 tuginevalt läbi vaatamata ka põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm asjas nr 1-22-510, p 10 koos edasiste viidetega).
14.Maakohus on nii I. Tšistjakovile kui ka O. Tšistjakovale karistuse mõistmisel lähtunud asjakohastest kriteeriumitest. Mõistetud karistused on märkimisväärselt madalad ja ei hälbi kohtupraktikast. Maakohus on kaalunud I. Tšistjakovi puhul tingimisi vangistuse kohaldamist, kuid õigustatult leidnud, et see ei ole see põhjendatud, vaatamata sellele, et süüdistatav on peale vahi alt vabastamist muutnud oma eluviisi. Ka on kohus kaalunud O. Tšistjakova puhul võimalust asendada vangistust raviga, kuid kinnitus, et süüdistataval oleks võimalik läbida KarS § 692 mõttes ravi, puudub. Samuti on ravi varem selgelt ebaõnnestunud, kuna isik on ravilt lahkunud. Apellatsioonides toodud argumendid on samad, millele maakohus on juba otsuses vastanud. Midagi uut või maakohtu otsustuse muutmist tingivat välja toodud ei ole.
Apellatsioonide väliseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse apellatsioone menetleda, ei esine ehk apellatsioonid jäävad KrMS § 326 lg 3 järgi läbi vaatamata.
15.Kaitsja A. Veski esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 45 minutit ja apellatsioonkaebuse koostamisele 75 minutit, mille eest taotleb tasu 178,56 eurot, sh käibemaks 34,56 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab kaebuse läbi vaatamata ehk jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud 178,56 eurot süüdistatava I. Tšistjakovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.