Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Kaitsja

vandeadvokaat Irina Žurina (riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg

19.11.2025 Jõhvis

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, § 306, § 309 lg 1, 3, § 310 lg 1, § 311, § 312, § 313, § 315, kohus

O T S U S T A S:

Igor Tšistjakov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Igor Tšistjakov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Igor Tšistjakov süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Igor Tšistjakovile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Igor Tšistjakovile mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku ehk 8 (kaheksa) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Igor Tšistjakovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 28.01.2025–28.05.2025, 23.09.2024–25.09.2024, 19.10.2024–21.10.2024, s.o kokku 4 (neli) kuud ja 6 (kuus) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Igor Tšistjakovi vanglasse saabumise aeg. Olesja Tšistjakova süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Olesja Tšistjakova süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Olesja Tšistjakovale liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Olesja Tšistjakovale mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku ehk 4 (nelja) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Olesja Tšistjakova karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 23.09.2024 – 25.09.2024, s.o 3 (kolm) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi eest, suurendada Olesja Tšistjakovale mõistetud karistust, 7 kuud ja 27 päeva vangistust, 19.06.2023 Viru Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viis) kuud vangistust, võrra, ning mõista Olesja Tšistjakovale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Olesja Tšistjakova vanglasse saabumise aeg. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu A. E. poolt esitatud tsiviilhagi summas 158 eurot täies ulatuses. Mõista Igor Tšistjakovilt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 158 eurot A. E. arveldusarvele nr LTXXX, Paysera. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu A1M OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 2,19 eurot täies ulatuses. Mõista Olesja Tšistjakovalt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 2,19 eurot A1M OÜ arveldusarvele nr EEXXX, LHV Pank. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu AS OG Elektra poolt esitatud tsiviilhagi summas 134,80 eurot täies ulatuses. Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 134,80 eurot AS OG Elektra arveldusarvele nr EEXXX, SEB Pank või EEXXX, Swedbank. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Maxima Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 56,90 eurot täies ulatuses. Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 56,90 eurot Maxima Eesti OÜ arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Põldma Kaubanduse AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 509,80 eurot täies ulatuses. Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 509,80 eurot Põldma Kaubanduse AS arveldusarvele nr EEXXX, AS SEB Pank. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Weekend Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 654,47 eurot täies ulatuses. Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 654,47 eurot Weekend Eesti OÜ arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu AS Olerex poolt esitatud tsiviilhagi summas 9,40 eurot täies ulatuses. Mõista Olesja Tšistjakovalt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 9,40 eurot AS Olerex arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu J. P.i poolt esitatud tsiviilhagi summas 372 eurot täies ulatuses. Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 372 eurot J. P. arveldusarvele nr EEXXX. Igor Tšistjakovilt ära võetud sularaha 60 (kuuskümmend) eurot ja Olesja Tšistjakovalt ära võetud sularaha summas 40 (nelikümmend) eurot, mis on kohtueelse menetleja 08.03.2025 määruse alusel kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606, viitenumbriga 3100082116 - tagastada Igor Tšistjakovile 60 eurot ja Olesja Tšistjakovale 40 eurot, kohtuotsuse jõustumisel. Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH33945 alusel Ida prefektuuris hoiul olev libliknuga – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel alljärgnevad üleandmisevastuvõtmise akti nr 25ATH33945 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemesed: süstal tuubis, mis on pakendatud paberkotti turvakleebisega nr A15159825; süstal kollase vedelikuga, mis on pakendatud paberkarpi turvakleebisega nr A15159828; süstal punast värvi vedelikuga turvakleebisega nr A15 159834; minigripkotid jääkidega, paberkotis turvakleebisega nr A15 159835; ekspertiisiaktiga nr 24E-AN01670-01 tagastatud ekspertiisist järelejäänud pakendid, mis on paberkotis kirjega „Transpordipakend KRTA2424401267; tubakakarp, taimepurujääkidega, mis on paberkotis; puuteproovid, papp pakendis 9 tk ja kannatanult J. P.ilt võetud süljeproov papp pakendis, 1 tk , mis on paberkotis. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Olesja Tšistjakovale ja/või Igor Tšistjakovile kohtuotsuse jõustumisel alljärgnevad üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH33945 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed: mobiiltelefon Samsung, turvakleebise nr A15159823; mobiiltelefon Vigor, turvakleebise nr A15 159824; tuvastamata mudeliga mobiiltelefon, turvakleebise nr A15 159832; mobiiltelefon Samsung, turvakleebise nr A15 159833;

mobiiltelefon Nokia, turvakleebise nr A15 159836. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisidest järele jäänud narkootilised ained, mis on jäetud NPALS alusel EKEI keemiaosakonda - jätta ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaadi abi Andres Veski 19.11.2025 kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Igor Tšistjakovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 749,70 eurot (sh käibemaks 145,10 eurot). Välja mõista Igor Tšistjakovilt menetluskulud: 500 eurot narkootilise aine ekspertiisi tasu; 300 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 749,70 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest; 1000 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 2549,70 eurot tasumine 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Igor Tšistjakovil tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700001151 ning selgitus „Igor Tšistjakov 1-252931 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta Igor Tšistjakovi menetluskulu 1284,44 eurot riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista Olesja Tšistjakovalt menetluskulud: 300 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 773,76 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest. 800 eurot sundraha KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 1873,76 eurot tasumine 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud Olesja Tšistjakoval tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700001164 ning selgitus „Olesja Tšistjakova 125-2931 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta Olesja Tšistjakova menetluskulu 627,36 eurot riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni (välja arvatud prokuratuur lühimenetluses) Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 21.01.2026 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 14.01.2026 Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 14.02.2026 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Igor Tšistjakov on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 01.09.2024 kella 12.54 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid kaupa. Igor Tšistjakov võttis kaks hambapastat Elmex maksumusega 10.48 eurot ja kaks hambapastat maksumusega 15.96 eurot, kokku kaupa 26.44 eurot, mis esialgu pani korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Olesja Tšistjakova võttis kaks hambapastat Sensodyne maksumusega 15.96 eurot, kaks hambapastat Sensodyne maksumusega 15.96 eurot, kaks kohupiimakreemi Alma Valio maksumusega 2.68 eurot, pakendi miniekleeri Eesti Pagar maksumusega 2.98 eurot, kokku kaupa 37.58 eurot, mis esialgu pani korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Mõlemad läbisid kassa kauba eest maksmata. 12.09.2024 kella 17.12 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas Haljala tee 4 Põhjakeskuses Põldma Kaubanduse AS kaupluses Denim Dream grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid: meeste vest Guess maksumusegi 160 eurot, naiste dressikomplekt Guess maksumusega 220 eurot, meeste triiksärk Tommy Jeans maksumusega 69.90 eurot, meeste lühikesed püksid Tommy Hilfiger maksumusega 59.90 eurot, kokku kaupa 509.80 eurot. Igor Tšistjakov võttis kauba endale kätte, misjärel peitis selle Olesja Tšistjakova käes olevasse kilekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 23.09.2024 kella 14.45-15.15 vahel Jõhvis Narva mnt 38 Järve Tarbijate Ühistu kaupluses Jõhvi Konsum grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid 10 hambapastat Parodontax maksumusega 79.90 eurot, 2 šampooni HeadjaShoulders maksumusega 18.30 eurot, šampooni HeadjaShoulders Menthol maksumusega 8.95 eurot, palsam Elvital maksumusega 9.99 eurot, šampoon Elvital maksumusega 9.99 eurot, juuksehooldus Elvital maksumusega 11.49 eurot. Müügisaalis peitsid kauba Olesja Tšistjakova seljas olevasse seljakotti. Maksid kassas muu kauba eest, seljakotis oleva kauba eest jätsid maksmata, olid kinnipeetud. 02.10.2024 kella 11.24-11.40 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid: palsam Elvital maksumusega 6.48 eurot, šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, palsam Elvital maksumusega 6.48 eurot, lõhnaküünal klaasis maksumusega 4.48 eurot, küünal topsis

maksumusega 3.68 eurot, küünal klaasis maksumusega 3.98 eurot, kokku kaupa 38.06 eurot. Kauba peitsid seljakotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 03.10.2024 kella 12.28 paiku Jõhvis Rakvere 29 Maxima kaupluses grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid: kaks lõhnaküünalt AW Unwind maksumusega 11,98 eurot, kaks lõhnaküünalt AW Refresh maksumusega 11,98 eurot, kaks lõhnaküünalt AW Happinness 220g maksumusega 11,98 eurot, kaks küünalt klaasis Ilaja maksumusega 5,98 eurot, kaks naiste spordisokid Pompea maksumusega 14,98 eurot, kokku kaupa summas 56.90 eurot. Kauba peitsid kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 17.10.2024 kella 13.30 paiku Jõhvis Puru tee 1 Pargikeskuses kaupluses Weekend grupis koos Olesja Tšistjakoviga võtsid: meeste sulejope Tommy Jeans maksumusega 188.99 eurot, meeste jope Tom Tailor maksumusega 92.49 eurot, naiste sulemantel Betty Barclay maksumusega 372.99 eurot, kokku kaupa 654.47 eurot. Kauba peitsid kilekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 16.12.2024 kella 15 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid: kaks kommikarpi Rocher Ferrero Collection maksumusega 15.96 eurot ja kaks kommikarpi Fazer Geisha maksumusega 16.76 eurot, kokku kaupa 32.72 eurot. Algul hoidsid kaupa käes või panid korvi, kust selle pärast peitsid Olesja käes olevasse kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 14.01.2025 kella 00.20 paiku Ida-Virumaal Lüganuse vallas Varja külas Maarja 5 grupis koos Olesja Tšistjakova ja tuvastamata isikuga tungisid sisse lukustatud keldriruumi, kust võtsid J. P.i asjad: kompressor Stanley maksumusega 80 eurot, naelpüstol maksumusega 40 eurot, akuraadio Makita maksumusega 200 eurot, taldlihvija maksumusega 20 eurot, segumikser AVD maksumusega 50 eurot, duššisegisti komplekt maksumusega 127 eurot, köögikraan maksumusega 100 eurot, trennisaapad Asics maksumusega 100 eurot, kingad maksumusega 45 eurot, lumelabidad, kahju 762 eurot. Seega Igor Tšistjakov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt s.o kuriteo KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Igor Tšistjakov alates kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 19.10.2024 omandas narkootilist ainet suures koguses, valdas ja hoidis seda enda juures. 19.10.2024 kella 23:17 paiku Kohtla-Järvel Ilmajaama 12 Ida-Viru Keskhaigla EMO-s turvakontrolli käigus Igor Tšistjakovi õlakotist leiti 2 minigripp kotikest pulbriga (ekspertiisiks esitatud pakend 1). Seejärel Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vanglas Igor Tšistjakovi turvakontrolli käigus leiti tema jope taskust 9 tk minigripp kotikest ainetega (ekspertiisiks esitatud pakend 2). Ekspertiisiakti 24E-AN01670-01 kohaselt on ekspertiisiks esitatud pakendis 1 0,23 g puhast amfetamiini ning pakendis 2 1,91 g puhast amfetamiini, 0,27 g puhast amfetamiini ja neli tabletti, mis sisaldavad kokku 0,69g puhast MDMA-d. Seega Igor Tšistjakov käitles kokku 2,41 g puhast amfetamiini (0,23g+1,91g+0,27g) ja 4 tabletti/0,69g puhast MDMA-d. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. Amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3-1 lg 3 järgi suureks koguseks loetakse aine kogus, mis tekitab narkootilise

joobe vähemalt 10 inimesele. Amfetamiini keskmine ühekordne kogus on 0,13g ja MDMA keskmine ühekordne kogus on 0,14g. Seega leitud amfetamiin jaotub 18 ühekordseks koguseks ja lisaks 4 tabletti ehk ka ühekordset kogust MDMA-d, kokku narkootilist ainet 22 ühekordset kogust. Seega Igor Tšistjakov pani tahtlikult toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise s.o kuriteo KarS § 184 lg 1 järgi. Igor Tšistjakov on karistatud Viru Maakohtu 25.01.2023 otsusega nr 1-23-382 muuhulgas KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, karistus täidetud, kuid kustumata. Igor Tšistjakov 23.09.2024 kella 15.15 paiku Jõhvis Narva mnt 38 kaupluses Jõhvi Konsum peale varguse sooritamist turvamehe poolt kinnipidamise ajal lõi üks kord rusikaga turvatöötajat A. E. pähe, millest kannatanu tundis füüsilist valu ning löömise tagajärjel said kahjustada kannatanu prillid, millest kahju 158 eurot. Seega Igor Tšistjakov pani toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt s.o kuriteo KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Olesja Tšistjakova on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 18.06.2024 kella 18.04 paiku Kohtla-Järvel Järveküla tee 87 kaupluses A1000Market võttis pakk juustu maksumusega 2.19 eurot, kassas ei maksnud kauba eest. 01.09.2024 kella 12.54 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid kaupa. Igor Tšistjakov võttis kaks hambapastat Elmex maksumusega 10.48 eurot ja kaks hambapastat maksumusega 15.96 eurot, kokku kaupa 26.44 eurot, mis esialgu pani korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Olesja Tšistjakova võttis kaks hambapastat Sensodyne maksumusega 15.96 eurot, kaks hambapastat Sensodyne maksumusega 15.96 eurot, kaks kohupiimakreemi Alma Valio maksumusega 2.68 eurot, pakendi miniekleeri Eesti Pagar maksumusega 2.98 eurot, kokku kaupa 37.58 eurot, mis esialgu pani korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Mõlemad läbisid kassa kauba eest maksmata. 12.09.2024 kella 17.12 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas Haljala tee 4 Põhjakeskuses Põldma Kaubanduse AS kaupluses Denim Dream grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: meest vest Guess maksumusega 160 eurot, naiste dressikomplekt Guess maksumusega 220 eurot, meeste triiksärk Tommy Jeans maksumusega 69.90 eurot, meeste lühikesed püksid Tommy Hilfiger maksumusega 59.90 eurot, kokku kaupa 509.80 eurot. Igor Tšistjakov võttis kauba endale kätte, misjärel peitis selle Olesja Tšistjakova käes olevasse kilekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 23.09.2024 kella 14.45-15.15 vahel Jõhvis Narva mnt 38 Järve Tarbijate Ühistu kaupluses Jõhvi Konsum grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid 10 hambapastat Parodontax maksumusega 79.90 eurot, 2 šampooni HeadjaShoulders maksumusega 18.30 eurot, šampooni HeadjaShoulders Menthol maksumusega 8.95 eurot, palsam Elvital maksumusega 9.99 eurot, šampoon Elvital maksumusega 9.99 eurot, juuksehooldus Elvital maksumusega 11.49 eurot. Müügisaalis peitsid kauba Olesja Tšistjakova seljas olevasse seljakotti. Maksid kassas muu kauba eest, seljakotis oleva kauba eest jätsid maksmata, olid kinnipeetud. 02.10.2024 kella 11.24-11.40 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: palsam Elvital maksumusega 6.48 eurot, šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, palsam

Elvital maksumusega 6.48 eurot, lõhnaküünal klaasis maksumusega 4.48 eurot, küünal topsis maksumusega 3.68 eurot, küünal klaasis maksumusega 3.98 eurot, kokku kaupa 38.06 eurot. Kauba peitsid seljakotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 03.10.2024 kella 12:28 paiku Jõhvis Rakvere 29 Maxima kaupluses grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: kaks lõhnaküünalt AW Unwind maksumusega 11,98 eurot, kaks lõhnaküünalt AW Refresh maksumusega 11,98 eurot, kaks lõhnaküünalt AW Happinness 220g maksumusega 11,98 eurot, kaks küünalt klaasis Ilaja maksumusega 5,98 eurot, kaks naiste spordisokid Pompea maksumusega 14,98 eurot, kokku kaupa summas 56.90 eurot. Kauba peitsid kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 17.10.2024 kella 13:30 paiku Jõhvis Puru tee 1 Pargikeskuses kaupluses Weekend grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: meeste sulejope Tommy Jeans maksumusega 188.99 eurot, meeste jope Tom Tailor maksumusega 92.49 eurot, naiste sulemantel Betty Barclay maksumusega 372.99 eurot, kokku kaupa 654.47 eurot. Kauba peitsid kilekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 16.12.2024 kella 15 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OGElektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: kaks kommikarpi Rocher Ferrero Collection maksumusega 15.96 eurot ja kaks kommikarpi Fazer Geisha maksumusega 16.76 eurot, kokku kaupa 32.72 eurot. Algul hoidsid kaupa käes või panid korvi, kust selle pärast peitsid Olesja käes olevasse kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 03.01.2025 kella 20.50 paiku Lääne-Virumaal Lääne-Nigula vallas Koogu külas Aia 2 Olerex tanklas võttis taskulambi maksumusega 9.40 eurot, ei maksnud kauba eest. 14.01.2025 kella 00.20 paiku Ida-Virumaal Lüganuse vallas Varja külas Maarja 5 grupis koos Igor Tšistjakovi ja tuvastamata isikuga tungisid sisse lukustatud keldriruumi, kust võtsid J. P.i asjad: kompressor Stanley maksumusega 80 eurot, naelpüstol maksumusega 40 eurot, akuraadio Makita maksumusega200 eurot, taldlihvija maksumusega 20 eurot, segumikser AVD maksumusega 50 eurot, duššisegisti komplekt maksumusega 127 eurot, köögikraan maksumusega 100 eurot, trennisaapad Asics maksumusega 100 eurot, kingad maksumusega 45 eurot, lumelabidad, kahju 762 eurot. Seega Olesja Tšistjakova pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt s.o kuriteo KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Olesja Tšistjakova 23.09.2024 kella 15.15 paiku Jõhvis Narva mnt 38 kaupluse Jõhvi Konsum õues peale varguse sooritamist grupis koos Igor Tšistjakoviga turvamehe poolt Igor Tšistjakovi kinnipidamise ajal hoidis käes libliknuga, mis oli näha turvamehele A. E., ja ütles turvamehele „Ma kohe pussitan teid“, millest turvamees tundis hirmu. Turvamehel oli alust karta tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvarduse täideviimist, kuna Igor Tšistjakov hakkas kinnipidamisel füüsiliselt vastu ja Olesja Tšitjakova tegutses eesmärgiga mees kinnipidamisest vabastada. Seega Olesja Tšistjakova pani toime tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist s.o kuriteo KarS § 120 lg 1 järgi.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Algul tuvastab kohus faktilised asjaolud, seejärel annab neile õigusliku hinnangu. Kohtuistungil avaldas süüdistatav I. Tšistjakov, et on lühimenetluse kohaldamisega nõus ja andis kohtuistungil ütlused ristküsitluses. Ta tunnistab ennast süüdi süüksarvatud varguste episoodides ja narkokuriteos ja võtab kõik tsiviilhagid õigeks, ei vaidlusta neid. Samas selgitas süüdistatav, et ta ei ole nõus KarS § 121 järgi esitatud süüdistusega, ei tunnista löömist. Kohtuistungil ülekuulatud I. Tšisjakov andis ütlusi, et ühtegi vastuväidet vargustes ja narkokuriteo esitatud süüdistusele tal ei ole. KarS § 121 järgi süüdistuses selgitas I. Tšisjakov, et emalt püüdis teda kinni pidada teine turvamees, mitte see, kes on kannatanu asjas. Algul esimene turvatöötaja lõi jalust maha ja siis temaga hakkas koos see teine turvamees, kes tuli poest. Süüdistatav leiab, et intsident leidis aset mitte poest vaid tänaval, ta on selles kindel. Täpsustavale küsimusele selgitas süüdistatav, et võis olla, et kõik toimus poe väljapääsu juures. Esimene turvamees pidas kinni, süüdistatav andis talle kõik need esemed, mis olid varastatud, ja palus lasta vabaks. Turvamees ei olnud nõus. Ja hakkas tõukama süüdistatavat poodi sisse. Süüdistatav keeras ära turvamehe eest ja püüdis poest välja joosta. Ta ei kasutanud füüsilist jõudu turvamehe haardest vabanemiseks. Ta lihtsalt püüdis ära joosta. Esimesest turvamehest tal õnnestuski ära joosta ja siis väljapääsu juures tuligi teine turvamees, kes lõi teda jalust maha. Talle ei antud üles tõusta. Esimene turvamees istus süüdistatava peal ja püüdis käsi seljataha väänata, teine turvamees väänas jalgu. Ta püüdis haardest vabaneda, sest oli valus. See talle ei õnnestunud. Ta ei mäleta, et ta oleks turvamees löönud. Kui isegi tema käsi tabas turvamees, siis kogemata ja rüseluse käigus. Siis veel käsi väänati ja tiriti poodi. Hiljem tuli poodi politsei. Võimalik, et rüselusel võis turvamehel prillid katki minna. Süüdistatav Olesja Tšistjakova ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda. Ta tunnistas varguste toimepanemist. Samas ei tunnista ta KarS § 120 järgi ettenähtud kuritegu. Süüdistatavale olid selgitatud lühimenetluse kohaldamise erisusi, muuhulgas, et kui süüdistatav ei soovi ütlusi anda, võib kohus tugineda tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustele. K 1 lk 52 andis O. Tšistjakova ütlused, et 23.09.2024 oli ta koos I. Tšisjakoviga poes, kust tema ja Tšistjakov panid toime varguse, seda ta ei eita. Tal endal oli seljakott ja Tšistjakov pani kotti hambapastad ja šampoonid. Kassas maksti kauba eest osaliselt ja möödusid sellest. Peale seda tuli nende juurde turvamees. Ta palus näidata seljakoti sisu. I. Tšistjakov oli nõus ja tagastas varastatu. Tema ja I. Tšistjakov hakkasid minema uste juurde, kuid turvamees ei lubanud, hoidis Tšistjakovi kätega kinni. Selle peale tuli juurde teinegi turvamees, kes lõi Igori vastu nägu, et tuli verd. Ta hakkas kartma. Turvamees kägistas I. Tšistjakovi, kes karjus ja palus lõpetada. Turvamees jätkas. I. Tšistjakov osutas vastupanu püüdes vabaneda. O. Tšistjakova ei näinud, et I. Tšistjakov oleks löönud. Ta oli šokis, sest Igoril on astma, ta kartis. Turvamees lükkas ta eemale ja siis ta nägu nuga prügikasti juures põrandal. Ta võttis noa kätte ja karjus kutsuge politsei, nuga oli kokku pandud, ei olnud lahtine. Kui politsei saabus, oli nuga O. Tšistjakova taskus. Ta ei mäleta, et oleks kedagi ähvardanud. Vaidlust ei ole iseenesest faktis, et 23.09.2024 viibisid mõlemad süüdistatavad Jõhvi Konsumi poes. Vaidlust ei ole faktis, et möödudes kassast, oli O. Tšistjakova seljakotis varastatud kaup, I Tšistjakov oli koos temaga, ja vaidlust ei ole selleski, et turvamees peatas süüdistatavaid seoses varguse kahtlusega. KarS § 120 järgi süüdistus

K 1 lk 13, tõlge 15, tunnistajana ülekuulatud turvamees A. K. selgitas, et ta jälgis kaameraga müügisaali turvaruumist, kui nägi, kuidas kaks isikut, mees ja naine, viimasel oli seljakott, panevad seljakotti hambapastad ja šampoonid. Pärast seda isikud läksid kassade poole. Seljakotis oleva kauba eest nad jätsid maksmata. Turvamees tuli neile vastu peale kassat, enne ta palus kassapidajalt vajutada paanikanupule, et saabuks abi. Turvamees palus minna eemale ja näidata, mis on seljakotis. Mees ütles kohe, et seljakott on tema oma ja näitas selle sisu, sees oli varastatud kaubad. Peale seda palus turvamees minna koos temaga turvaruumi, mees aga palus lubada neid vabadusse, turvamees ei lubanud. Selle peale üritas mees tõugata turvameest eemale ja pääseda uste juurde. Kauba pani mees ajalehe korvi ehk jättis kohale. Mees püüdis põgeneda, kuid kohale jõudis turvapatrull. Turvamees ja patrulli liige panid koos isiku pikali maha ja pidasid isiku kinni. Sel hetkel nägi turvamees, et naine tuleb nende juurde nuga käes, nähes seda turvamees kasutas gaasi naise summas, ta rohkem ei lähenenud. Kohale saabus ka politseipatrull. K2 lk 209-212, andis tunnistaja korduvalt sisu poolest samad ütlused. Kohus märgib, et tunnistaja A. K.i ütlused kinnitavad süüdistatav O. Tšistjakova ütlusi, et nuga tal oli käes, aga ta ei ähvardanud. Tunnistaja ei kinnita süüdistust, et süüdistatav oleks noaga ähvardanud, et see oleks lahtine ( ta ei räägi noa terast), rääkimata sellest, nagu süüdistuses on märgitud, et ta ütleks „ ma kohe pussitan teid“. K 1 lk 18, tõlge lk 20, kannatanu A. E. andis ütlused, et tema oli turvapatrullis ja oli saabunud poodi Konsum paanika signaali peale. Ta nägi saabumas, et turvamees püüab kinni pidada isiku, kes osutab talle vastupanu. Ta jõudis nendeni momendil, kui meesterahvas püüdis juba põgeneda. Kannatanu kohe takistas ja sai isiku kätte. Mees jätkas füüsilise vastupanu osutamisega ja selle kinnipidamise käigus lõi vasaku rusikaga kannatanu pea piirkonda paremalt poolt, lõi prillid katki paremalt. Maadlus läks kaamera vaateväljast välja, poe uksest tänava poole ja seal naine lõi teda rusikaga näkku, prillid läksid lõplikult katki. Kannatanul ja tunnistajal õnnestus isik pikali panna ja kinni pidada, sel ajal naisterahvas võttis kusagilt noa välja ja hakkas liikuma nende suunas sõnadega laske ta lahti ja ma lõikan teid. Kannatanul tekkis hirm, ta palus kasutada naise suunas gaasi, sest tal on nuga. Kohus märgib, et kannatanu ütlused noa kasutamise kohta on kinnitatud tunnistaja A. K.i poolt osaliselt. Kannatanu ütlustest nähtub, et väidetav ähvardamine sõnadega ja noaga toimuski just sel ajal, kui tema ja A. K. panid mehe pikali ja pidasid kinni. Konkreetsemalt naine ähvardas noaga pussitada ja nõudis mehe vabastamist. Tunnistaja A. K. avaldas, et naisel oli nuga ja ta liikus nende suunas ja turvamees kasutas gaasi. Sisuliselt kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja ütlused erinevad selles osas, kas süüdistatava käes oleva nuga oli lahtine või mitte ( süüdistatav väidab, et ei olnud, kannatanult ja tunnistajalt ei ole keegi noa kohta küsinud), kas süüdistatav ähvardas pussitada ( süüdistatav väidab, et ta hoidis kokkupandud nuga käes ja karjus kutsuda politsei; kannatanu väidab, et süüdistatav ähvardas pussitada hoides nuga käes; tunnistaja väidab, et süüdistatav hoidis nuga ja liikus tunnistaja ja kannatanu suunas, mille peale kasutas tunnistaja naise suunas gaasi, justnimelt noa pärast). Kohus leiab, et kannatanu, tunnistaja ja süüdistatav O. Tšistjakova ütlustega on tõendatud fakt, et süüdistatav hoidis käes nuga selliselt, et see oli teistele äratuntav kui nuga, ta liikus kannatanu, tunnistaja ja I. Tšistjakovi suunas ja karjus ( O. Tšistjakova ise tunnistab karjumist).

Viimased faktilised asjaolud on kinnitatud ja järgmiste tõenditega. K 1 lk 26 asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestisest A10_20240923151415 ei nähtu, et O. Tšistjakoval oleks nuga käes ja ta oleks sellega kellegi suunas liikunud. Tema käes on küll vorstid ja viinamari karbis ehk tasutud kaup, foto 8,9 ,11. K 1 lk 34 ülekuulatud tunnistaja M. S. selgitas, et peale kaasast möödumist peatas turvameest Tšistjakovit ( tunnistaja tunneb isikut), kõrval oli ka üks naine. Tšistjakov oli agressiivne ja ei soovinud turvamehega koostööd teha, üritas põgeneda. Tunnistaja nägi, kuidas naine läks uste juurde ja seisis seal, et uksed oleksid kogus aeg avatud olekus. Kaks turvamees hakkasid Tšistjakovit kinni pidama. Tšistjakov osutas vastupanu. Ühel hetkel olid kaks turvameest ja süüdistatav uste taga tänava poolel. Tunnistaja vaatas seestpoolt. Ühel hetkel ta nägi, et naise käes on nuga, naine palus Tšistjakovi vabaks lasta. Ta ei tea kust naine noa võttis. Inimesed, kes sisenesid poodi, rääkisid, et naise käes on nuga. K 1 lk 45, O. Tšistjakova kinnipidamisprotokollist nähtub, et temalt võeti ära 23.09.2024 hõbeda värvi libliknuga. Asitõendi vaatlusprotokollist k 1 lk 47-49 nähtub, et vaadeldud nuga on metallist libliknuga, kokkupandud asendis pikkus 12,5 cm, avatuna pikkus kokku 21,0 cm, ühepoolselt teritatud, tera pikkus 9 cm. KarS § 120 järgi ähvardamises süüdi tunnistamiseks peab olema täidetud faktilised asjaolud ja koosseisu tunnused. Nüüd kohus kontrollib, kas kohtuliku arutamise tulemina tuvastatud teos on KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud koosseis ehk annab teole õigusliku hinnangu. KarS § 120 lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Seega käesoleva juhtumis peab olema tuvastatud, et isik ähvardab vähemalt tervisekahjustusega, ja on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Nagu on tuvastatud, O. Tšistjakova tegu seisnes selles, et ta hoidis käes nuga ja liikus kannatanu, tunnistaja K.i ja I. Tšistjakovi suunas ja väljendas ennast sõnaliselt, võimalik karjus. Kas see on ähvardus tervisekahjustusega KarS § 120 lg 1 koosseisu mõttes? Ähvardamise kohtupraktika on välja kujunenud. Kokkuvõtlikult. Tegu on ähvardus KarS § 120 mõttes, kui selle teoga soovitakse tekitada kannatanus hirmutunnet, kusjuures hirmu ei peagi tekkima ( tegemist on teo- mitte tagajärjedeliktiga). Teo mõju seisneb selles, et tegu paneb kannatanu muretsema oma terviseseisundi pärast. Üldjuhul tekitaks tegu hirmu ka kõrvaltvaatajas. 1-23-1176/70: „10. KarS § 120 lg 1 järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Selle kuriteokoosseisuga kaitstakse kannatanu vaimset tervist - ähvardamine on karistatav põhjusel, et sellega soovitakse tekitada kannatanus hirmutunnet (nt RKKK 30.12.2022, 1-21-3514/40, p 15). Süüdlane saab täita kõnealuse koosseisu objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas (nt RKKK 06.02.2020, 1-19-1849/43, p-d 23 ja 24; 21.10.2011, 3-1-1-59-11, p-d 9.1 ja 9.2). Ähvardaja poolt öeldut või tehtut ei saa alati siiski vaadata lahutatult kas konkreetset

sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega. (Viidatud 1-19-1849/43, p 24; RKKK 21.10.2022, 1-21-3307/43, p 19)“...

ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt. (p 24) Kuigi esitatud ähvardusest peavad tulema arusaadavad viited KarS §-s 120 loetletud tunnustele, ei saa ähvardaja poolt öeldut või tehtut alati vaadata vaid rangelt iseseisvalt, s.o lahutatult kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega. Nii on võimalik, et sõnaliselt väljendatud ähvardus ei pea olema tingimata väljendatud räiges või ülbes vormis, vaid võib seisneda ka viisakas nentimises või mõista andmises (vt nt RKKKo nr 3-1-1-65-06, p 20). Isegi kui mingi ütlus või tegu ei pruugi eraldi vaadatuna kujutada endast ähvardust KarS § 120 tähenduses, võib see oma sisu poolest seda siiski olla juhul, kui vastavat ütlust või tegu hinnatakse sellele eelnenud või sellega (teatud juhtudel ka hiljem) kaasnevate asjaoludega kogumis (vt TlnRnKo nr 1-0715425). Mõistetavalt tuleb väliselt neutraalse tähendusega, kuid spetsiifilises kontekstis ähvardusena hinnatava ütluse või teo sisu avada süüdistuse tekstis ning tuvastada ka kohtulikul arutamisel. (p 25) Kuivõrd KarS § 120 objektiivsete tunnuste täitmine eeldab mitte lihtsalt valu, vaid just tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist, võib piiripealsete situatsioonide hindamisel osutuda süüdlase karistusõigusliku vastutuse seisukohalt esmatähtsaks see, missuguse vägivallateoga kannatanut ähvardati, ja kas ähvarduse sisuks oleva teo üks hüpoteetiline tagajärg saab vähemalt põhimõtteliselt olla tervisekahjustuse tekkimine. (p 27) Pelgalt valjuhäälse, ärritunud ja solvava kõneviisi põhjal ei saa kõneleda kuriteost, s.o KarS § 120 objektiivsetele tunnustele vastava kvaliteediga käitumisest, mis oleks andnud ähvarduse adressaadile tõsiselt võetava aluse tunda hirmu enda tervise või elu pärast. (p 30) Kui võtta kohtupraktika kokku, siis tuleb sedastada, et KarS § 120 kuriteokoosseise täitmiseks ei peagi kannatanul tekkima hirmutunnet, peamine on, et süüdistataval oleks soovi tekitada oma teoga hirmutunnet, et kannatanu tervist võivad rünnata ja see on reaalne. Samas toodud kohtupraktika sedastab, et ähvardus peab olema reaalne faktilises mõttes ka kõrvaltvaataja silmis. Hilisemas näidatud lahendis sedastab siiski Riigikohus, et päris kõrvaltvaatajale ei anta see küsimus lahendamisele, õiguslikus mõttes otsustab ikka kohus, kas ähvarduse täideviimine hüpoteetiliselt reaalne ( ähvardava teoga põhimõtteliselt on tervisekahjustuse tekitamine võimalik). Käesolevas kohtuasjas on ähvardusena vaadeldav tegu lihtne ja päriselus üsna selge tähendusega. Süüdistatav võttis noa, hoides seda käes sellisel viisil, et see oleks nähtav paljudele isikutele (kannatanule, tunnistajale, poodi astuvatele inimestele) ja liikus kannatanu ja tunnistaja läheduses nende suunas, väljendades ennast sõnaliselt ja karjudes. Tunnistaja M. S. kinnitas, et süüdistatav palus I. Tšistjakovi vabaks lasta. Kannatanu avaldas, et süüdistatav ähvardas pussitada sõnaliselt, kuid kõrval viibinud tunnistaja K. seda ähvardust ei kinnitanud. Siin on oluline see, et asjassepuutuvad isikud, kõik eranditena, käsitlesid noa hoidmist kui ohtu tekitavat asjaolu, midagi sellist, mis tekitab neis hirmutunnet ja ohustab isikute turvalisust – poodi astujad pidasid vajalikuks teavitada poe töötajat, tunnistaja M S., et naisel on käes nuga; tunnistaja K. nähes nuga, kasutas naise suhtes gaasi ja ta peatus, enam ei lähenenud; kannatanu palus tunnistajalt kasutada gaasi, sest naisel on käes nuga. Noa väljavõtmist ja käes hoidmist kasutatakse kõrvaltvaataja silmis selleks, et tekitada teisele isikule kartust – nuga on ohtlik maadluses, kakluses ja ründes. Väljaviskuva teraga noa käes hoidmine on seostatav loogiliselt teisele isikule tervisekahjustuse võimaliku tekitamisega – näiteks noahaava põhjustamine. Kohus märgib, et kuriteokoosseisu tuvastamise seisukohalt ei ole oluline, kas isik, hoides nuga käes ja liikudes kannatanu suunas, kasutas lisaks sõnu „pussitan teid“. Noa väljavõtmine ja käes

hoidmine on juba see tegu, milline tähendus ähvardusena tavalisele inimesele piisavalt arusaadav ega vaja veel sõnalist lahtiselgitamist, mida isik võib selle noaga teha. Objektiive külg KarS § 120 lg 1 järgi on kohtu arvates täidetud sellega, et süüdistatav O. Tšistjakova süüdistuses näidatud ajal ja kohas hoidis käes libliknuga, tegi selle nähtavaks kannatanu A. E.le, kellel oli alust tunda hirme oma tervise pärast, kuna I. Tšistjakov osutas kinnipidamisel füüsilist vastupanu. Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav O. Tšistjakova otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, et tema käes on nuga, ta hoiab seda käes poes ajal, mil kaks turvameest püüavad I. Tšistjakovit kinni pidada ja viimane osutab füüsilist vastupanu, üritades põgeneda. Süüdistatav viibis kannatanust vahetuses läheduses ja lähenes talle. Noa käes hoidmise ja sellega liikumise kannatanu suunas oligi tingitud kannatanu soovist tekitada kannatanus hirmutunnet, et ta laseks I. Tšistjakovi vabaks ja viimane saaks põgeneda, et süüdistatav tahtiski süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Seega isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 järgi. Kohus leiab, et süüdistatava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole 2. peatüki 2. jao mõttes. Süüdistatav O. Tšistjakova selgitas kohtueelsel uurimisel ütlustes, et kuna turvamehed kasutasid I. Tšistjakovi suhtes vägivalda kinnipidamisel, tekkis tal hirm, sest Tšistjakovil on astma, ja ta hoidiski nuga ja karjus kutsuda politsei. Teisisõnu, O. Tšistjakova hoidis nuga käes, sooviga survestada turvamehi neile hirmutunde tekitamise kaudu, et nad laseksid I. Tšistjakovi vabaks. KarS § 28 lg 1 näeb ette, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetult või vahetult eesseistvat õigusvastast rünnet enda või teiste isikute õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Süüdistatav kahjustas kannatanu õigushüvesid, nimelt hoidis käes libliknuga ja liikudes kannatanu suunas, teostades sellega ähvardamistegu, ehk süüdistatav püüdis tõrjuda vahetult kannatanu rünnet I. Tšistjakovile, keda kannatanu soovis I. Tšistjakovi kinni pidada ja kasutas füüsilist vägivalda. Rünne, mida süüdistatav soovis tõrjuda, ehk kannatanu poolt füüsilise vägivalla kasutamine I. Tšistjakovi kinnipidamisel, ei olnud õigusvastane. Süüteo toimepannud ( näiteks väidetavalt varguse toimepannud) isiku kinnipidamine ja füüsilise jõu kohaldamine turvatöötaja poolt on seadusega kooskõlas. Turvategevuse seaduse § 26. Isiku kinnipidamine (1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus pidada isik kinni, kui: 1) esineb kahtlus, et isik on toime pannud turvaobjektiga seotud süüteo... § 27. Jõu kasutamine (1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kasutada käesoleva seaduse §-des 21–26 sätestatud meedet kohaldades füüsilist jõudu, ületamata seejuures hädakaitse piire ning arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Jõudu ei ole lubatud kasutada ütluse, arvamuse või seletuse saamiseks. Vaidlust ei ole, et kannatanu on turvatöötaja ja oli seotud objekti turvamise ülesande täitmisega. Vaidlust ei ole, et I. Tšistjakovi puhul esines turvateenistuse töötajatel kahtlus, et isik pani toime süüteo - varguse poest. Seega, turvatöötajal oli seadusest tulenev õigus pidada isik kinni ja kohaldada tema suhtes füüsilist jõudu ehk füüsilist vägivalda.

Kuna turvatöötaja ehk kannatanu poolt füüsilise vägivalla kasutamine ei olnud õigusvastane, puuduvad O. Tšistjakova teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS § 28 mõttes. Süüdistatav O. Tšistjakova süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 121 lg 2 p 3 süüdistus, süüdistatav I. Tšistjakov Selles episoodis kohtule esitatud tõendid kattuvad sisuliselt eelmises episoodis uuritud tõenditega. Süüdistatav ei tunnista löömist kui tahtlikku tegevust. Süüdistatav selgitas, et tema ja turvameeste vahel tekkis füüsiline kontakt, rüselus, mille käigus ta tõesti võis kogemata tekitada kannatanule valu ja kahjustada prille. Ta soovis vabaneda ja ära joosta. Tunnistaja K.i ütlustest ei nähtu, et ta oleks näinud löömist kui sellist, samas ta kinnitas, et isik osutas vastupanu kinnipidamisel ja turvamehed panid isiku pikale ja pidasid kinni. Tunnistaja S. löömist ei kirjelda, kuid kinnitas ütlustes, et ta ei mäleta, kes keda kuhu lõi, mäletab, et süüdistatav lõi katki turvamehe prillid, k 1 lk 34. Ei ole selge, kas tunnistaja nägi löömist või ei näinud, või sai teada prillidest hiljem ja kelle käest. Kannatanu andis ütlusi, et süüdistava lõi teda ühe korra rusikaga pea piirkonda paremalt, k 1 lk 18, prillid läksid katki. Sisuliselt, kannatanu ja süüdistatava ütluste erinevus seisneb selles, kas kannatanut tabas tahtlik löök või süüdistatav tekitas kannatanule valu ja materiaalset kahju prillide lõhkumisega ettevaatamatusest ( KarS § 121 järgi on karistatav vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud tegu, ettevaatamatusest valu tekitamine ei moodusta kuriteokoosseisu). Kohtuistungil oli uuritud salvestis ja asitõendi vaatlusprotokoll k 1 lk 26-32. Asitõendi vaatlusprotokollist ja selles olevatest fotodest ei ole võimalik tuvastada, kas süüdistatav lõi kannatanut. Fotod 13 ja 14, jäädvustatud on kinnipidamise momente. Salvestise õige nr A10_20240923151415. Salvestis oli uuritud kohtuistungil, mitu korda, suurendamisega, peatamisega. Menetlusosaliste oli võimalik vabalt jälgida kõneallolevat sündmust salvestise pealt. Sellest oli nähtav, et süüdistatav oli aktiivne vastupanu osutamisel, ta tegutses füüsiliselt, lükates turvamehe kõrvale ja püüdes lahkuda kaubanduskeskusest, uste juures tekib algul füüsiline kontakt ühe turvamehega ( A.K.), kuni kohale saabub ka teine turvatöötaja – kannatanu, kes kannab prille. Füüsiline kontakt jätkub. Salvestise pealt on nähtav, et süüdistatav osutab füüsilist vastupanu kannatanule, püüab välja rabeleda. Ühel hetkel, salvestise kellaaeg on 15:16, kui süüdistatav on jalul, on visuaalselt tuvastatav, kuidas süüdistatav teeb käega intensiivse ja järsku liigutuse kannatanu näo-peapiirkonna suunas ja selliselt, et see liigutus on loomulik löögile. Salvestisel on nähtav, et süüdistatav alustab vastupanu osutamist füüsiliselt, püüdes ära joosta, algul lükkab turvamehe eemale, rabeleb välja. Teise turvamehe saabumisel süüdistatava tegevus muutub intensiivsemalt, füüsiliselt aktiivsemaks ja kulmineerub löögi sarnase liigutusega kannatanu peapiirkonna suunas. Kohtul ei ole kahtlust, et selline löögiga sarnane liigutus põhjustas kannatanule valu ( kui liigutus tabas kannatanut, mida süüdistatav ise ei eita, et see võiks nii olla). Liigutusepiisavat intensiivsust ja kannatanu näo tabamist kinnitab fakt, et prillid olid lõhutud. Kannatanu avaldas ütlustest, et prillid läksid katki just löögist ja seda fakti ei ole ükski menetlusosaline vaidlustanud. Prillid ei ole vaadeldud ega fotografeeritud kriminaalasjasse ( kuigi k 1 lk 23 hagiavalduses on märgitud, et foto prillidest on saadetud kannatanu tööandjale), seega kahjustuse iseloomu kohta kohtul seisukohta ei ole.) Kannatanu ja osaliselt süüdistatava ütlustega, samuti salvestisega leiab kohus tõendatuks, et: Igor Tšistjakov, olles karistatud Viru Maakohtu 25.01.2023 otsusega nr 1-23-382 muuhulgas KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistus oli kehtiv uue kuriteo toimepanemise ajal, taas

23.09.2024 kella 15 paiku Jõhvis Narva mnt 38 kaupluses Jõhvi Konsum turvamehe poolt kinnipidamise ajal lõi üks kord rusikaga turvatöötajat A. E. pähe, millest kannatanu tundis füüsilist valu. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses kannatanule füüsilise valu põhjustamisel vähemalt kaudse tahtlusega Kars § 16 lg 4 mõttes. Ta tegi löögile sarnase liigutuse käsi rusikas, kannatanu näopeapiirkonna suunas, tabades kannatanut. Prillid läksid katki. Seega pidas süüdistatav võimalikuks, et sellise intensiivsusega liigutuse tegemine põhjustabki kannatanule piisava tõenäosusega valu. Süüdistatav pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönis, et tema tegu põhjustab kannatanule valu. Kohus märgib, et sellise löögile sarnase liigutuse tegemise teise isiku näo suunas, mille käigus lähevad ka prillid katki, tähendab ka kõrvaltvaataja jaoks, et kannatanule põhjustatakse sellega vähemalt füüsilist valu. Objektiivne ja subjektiivne küljed on täidetud ja süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, teisele isikule valu põhjustamine korduvuse tunnusel. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav selgitas, et isegi kui tema osutas vastupanu kinnipidamisel, kasutati ka tema suhtes vägivalda, tema ei tahtnud muud kui põgeneda. Kohus märgib, et I. Tšistjakovi teo puhul ei ole teo õigusvastasus millegagi välistatud. Kohus kordab, et turvategevuse seaduse § 26 alusel on turvatöötajal õigus kinni pidada süüteo kahtlustatud isik ning kasutada kinnipidamisel füüsilist sundi, ületamata hädakaitset. Seega kannatanupoolne vägivald kinnipidamisel ei olnud õigusvastane. Kannatanu kasutas vägivalda nii kaua kui vaja oleks kinnipidamiseks ja nii vähe kui võimalik, et isiku vastupanu kinnipidamisele oleks maha surutud. Kannatanu füüsiline vägivald isiku kinnipidamisel oli vastavuses I. Tšistjakovi vastupanu intensiivsusega, samuti teenindas üht eesmärki – isik kinni pidada ja üle anda politseile. Seega süüdistatava argument, et tema tegu on õigustatav kannatanupoolse vägivallaga, ei ole põhjendatud. I.Tšistjakovi süüd välistavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Varguste episoodid Mõlemad süüdistatavad tunnistasid varguste toimepanemist täies ulatuses ega vaidlustanud faktilisi asjaolusid. O. Tšistjakova kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, seega tugineb kohus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustele. I. Tšistjakov andis kohtuistungil ütlusi, kinnitades, et varguste osas ei ole tal süüdistusele vastuväiteid. Seega ei esine üheski varguse episoodis ühtki vaidlust. 18.06.2024 A1000Market Järveküla tee 87 Kohtla-Järve K 1 lk 60 A1000Marketi avaldus, et 18.06.2024 kl 17:57-18:04 varastas naine külmkapist juustu, pannes endale kotti, möödus kassast jättes kauba eest tasumata. Kahju 2,19 eurot. K 1 lk 64-67, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, et avalduses näidatud ajavahemikus võtab O. Tšistjakova külmkapist toodet juustupakki, algul pannakse korvi ja siis tehakse liigutusi kotti ja korvi vahel, kassa s makstakse piima ja saia eest, juustu kassalindil ei ole. Salvestisel on ära tunda O. Tšistjakova ja I. Tšistjakov. 01.09.2024 AS OG Elektra Grossi toidukaubad Maleva 23 Kohtla-Järve

K 1 lk 74 avaldusest nähtub, et 01.09.2024 kl 12:54 paiku varastas meesterahvas poest kaubad: 4 tk hambapastat summale 26,44 eurot. Kaup ei ole tagastatud. K1 lk 76 avaldusest nähtub, et 01.09.2024 kl 12:54 varastas naisterahvas sama poest kaubad: 4 tk hambapastat, 2 kohupiimakreemi ja ekleeri, kogusummale 37,58 eurot. Kaup ei ole tagastatud. K 1 lk 78-83, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, et visuaalselt tuvastatavad O. Tšistjakova ja I. Tšistjakov koos tulevad poodi, koos liiguvad poes. Mõlemad võtavad ostukorvi ja mõlemal on oma seljakott. Salvestisele on fikseeritud momendid, millal O. Tšistjakova võtab oma seljakoti ja paneb sinna tooteid . Samuti teeb liigutusi seljakotiga ka I. Tšistjakov. Pärast on näha, et ostukorvid on kaubast tühjad. Isikud koos suunduvad kassade poole ja väljuvad kauba eest maksmata poest. 12.09.2024 kauplus Denim Dream Pikk 32a Rakvere K 1 lk 149 avaldusest nähtub, et 12.09.3024 kl 17:02-17:12 sisenesid kauplusesse kaks isikut – meeste- ja naisterahvas, kaasas on kott. Vaatasid koos tooteid. Meesterahvas võttis endale mitu toodet ja andis koti naisterahvale, stange juures hakkasid koos tooted kotti panema, koos lahkusid kauplusest, varastatud on riided – meeste vest, naiste dresskomplekt, meeste triiksärk,, meeste lühikesed püksid. K 1 lk 121- 124, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, poodi sisenevad kaks isikut, kes on kohtule ära tuntavad kui O. Tšistjakova ja I. Tšistjakov. Näha on, kuidas kotti topitakse riideesemeid, isikud on koos ja samamoodi koos lahkuvad poest. Müüjat ei ole näha. 23.09.2024 Coop kauplus Narva mnt 38 Jõhvi K 1 lk 52 selgitas O. Tšistjakova, et koos I. Tšistjakoviga sisenesid kauplusesse, tal oli seljakott, I. Tšistjakov pani seljakotti šampoonid ja hambapastad. Kassas maksis I. Tšistjakov viinamarja, kohupiima ja siutsude eest. Koos möödusid kassat, peale seda olid kinni peetud turvatöötaja poolt. 02.10.2024 AS OG Elektra Grossi toidukaubad Estonia pst 30a Kohtla-Järve K 1 lk 85 AS OG Elektra avaldusest nähtub, et 01.10.2024 kl 11:34-11:40 kaks isikut, meesteja naisterahvas, kaasas spordikott, varastasid kauplusest kaebad summale 38.06 eurot. Kaup on tagastamata. K 1 lk 86- 89, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, sellest nähtub, et naiste- ja meesterahvas, kes näi järgi on visuaalselt piisavalt ära tuntavad kui O. Tšistjakova ja I. Tšistjakov, sisenevad poodi, Mehel on ostukorv, naisel on spordikott. Poes liikumisel võetakse riiulilt kaupu, ja kuigi kaup on võetud, on märgata liigutusi spordikoti ja ostukorvi vahel ja on näha, et ostukorv on tühi. Kassalindile pannakse maksmiseks pudel vett, O. Tšistjakova spordikotiga möödub kassast. 03.10.2024 Maxima Eesti OÜ kauplus T-620 Rakvere 29 Jõhvi K 1 lk 102 avaldusest nähtub, et 01.10.2024 kl 12:28 meesterahvas varastas kaupa summale 56,90 eurot, lõhnaküünlad ja spordisokid. K 1 lk 104-108, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, et poodi sisenevad kaks isikut, kes on kohtule visuaalselt ära tuntavad kui I. Tšistjakov ja O. Tšistjakova. Koos vaatavad

kaupa. Koos asuvad sokkide riiuli juures. Kaup on ostukorvis. Korvi on pandud 11 küünalt, sellest kolm O. Tšistjakova paneb hiljem tagasi riiulile. Igor Tšistjakovil on kott. Ta lahkub koos turvatöötajaga. O. Tšistjakova lahkub poest. 17.10.2024 Weekend Eesti OÜ kauplus Puru tee 1 Jõhvi K 1 lk 132 avaldusest nähtub, et 17.10.2024 kl 13:33 sisenevad poodi kaks isikut, meeste- ja naisterahvas, käes on suur kilekott. Mõlemad võtavad kauba, riideesemeid ja naisterahvas suundub omaga proovikabiini. Meesterahvas võtab vee riideeseme ja astub sama kabiini, kus on naisterahvas. Väljudes on näha, et suur kilekott on mehe käes ja täis topitud asju. Naisterahvas püüab asjadega midagi teha, lõpuks võtab riideeseme(d) välja ja viib tagasi proovikabiini. Kl 14:17 kaupluse töötaja avastab proovikabiinid mõned riideesemed. Varastatud kaubad on summale 654,47 eurot. K 1 lk 137-138, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest on nähtav, et poes viibivad kohtule visuaalselt ära tuntavad I, Tšistjakov ja O. Tšistjakova. Koos käiakse proovikabiinis koos kaasas võetud kaubaga. Tagasi tulles, valge suur kilekott on täis, enne seda kilekott selline ei olnud. 16.12.2024 AS OG Elektra Grossi toidukaubad Estonia pst 30a Kohtla-Järve K 1 lk 90 AS OG Elektra avaldusest nähtub, et kaks isikut, meeste- ja naisterahvas, varastasid kauplusest kommis maksumusega 32,72 eurot. Kaup on tagastamata. K 1 lk 91-94 asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, et visuaalselt äratuntav I. Tšistjakov ja naisterahvas, kelle isik ei ole kohtule salvestise pealt äratuntav, liiguvad poest, võtavad kordamööda kaupu ja panevad ostukorvi, hiljem on näha, et ostukorv on tühi, naisterahval on kott kaasas. Nähtavad on liigutused, mis tehakse kotiga. Isikud mööduvad kassast. 03.01.2025 AS Olerex, Lääne-Nigula, Aseri tankla, taskulambi vargus K 1 lk 209 AS Olerex avaldus, millest nähtub, et 01.01.2025 kl 20:50 varastas naisterahvas taskulambi, maksumusega 9,40 eurot, lahkudes varastatuga tankla poest, jätte tasumata. Arve, k 1 lk 210, summa 9,4 eurot, kaup multivalgusti. K 1 lk 212-214, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, et tankla poodi astuvad I. Tšistjakov ja O. Tšistjakova, kes on kohtule visuaalselt ära tuntavad. On jälgitav, kuidas O. Tšistjakova võtab taskulambi, proovib selle, kustutab, liigub poes ja paneb taskulambi riiete alla. Kassa juures maksab I. Tšistjakov teatud kauba eest. Lahkuvad poest koos. 14.01.2025 kannatanu J. P. XXX K 2 lk 1-3, kannatanu J. P. andis ütlused, et 14.01.2025 hommikul ta avastas, et uks keldrisse on avatud. Ta läks keldrisse kontrollima ja avastas, et keldriboksi uksed on ka lahtised, lukk oli kinnises olekus. Varastatud on erinevad esemed, kahju on 762 eurot. Esiruumi oli lisaks tassitud mõned väiksemad esemed. Majas on videovalve. Salvestiselt oli nähtav, et öösel seisis maja ees Mersedes XXX, samuti oli näha, kuidas isikud tassivad asju, üks isik tundus olevat naisterahvas, teisel isikul oli seljas must vest. K 2 lk 7-20 koos fotodega sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud koht on XXX, keldriruum. Hoone seinal on videoseade. Keldriruumi vaatlusel võeti puuteproovid. Sissetungimise tunnuseid ei nähtu. Lukk ei ole kirjeldatud. Fotol on nähtav, lk 13-14, et

tegemist on siselukuga. Trepikoja lukustus ei ole kirjeldatud. Fotol lk 11, uksel ei ole sissetungimise jälge. K 2 lk 21-24, asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestisest nähtub, et kolm isikut on maja ees, liiguvad, nende käes on esemed, liikumise iseloom osutab sellele, et isikud väljuvad majast esemetega ja suunduvad esemed käes kuni kaovad kaamera vaateväljast. Maja ees seisab sõiduauto Mercedes XXX. K 2 lk 34-36, tunnistaja G. A. ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta andis oma auto Mercedes XXX rendile ühele isikule Igorile, kontol tema perekonnanimi Chistyakov, millal ta ise andis auto üle, ta ei mäleta, kuid Igor tagastas auto 14.01.2025 kl 17-18 paiku. K 2 lk 52 kannatanu G. P. sai tagasi osa varastatud esemeid. K 2 lk 6 , kannatanu esitas hagi summale 372 eurot, arvestades tagastatud asjade maksumust. Seega, süüdistatav I. Tšistjakovi ütlustega, milles ta ei vaidle talle esitatud varguste süüdistusele, samuti ülalnäidatud tõenditega on kinnitust leidnud, et I. Tšistjakov pani toime järgmised vargused: 01.09.2024 kella 12.54 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid kaupa. Igor Tšistjakov võttis kaks hambapastat Elmex maksumusega 10.48 eurot ja kaks hambapastat maksumusega 15.96 eurot, kokku kaupa 26.44 eurot, mis esialgu pani korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Olesja Tšistjakova võttis kaks hambapastat Sensodyne maksumusega 15.96 eurot, kaks hambapastat Sensodyne maksumusega 15.96 eurot, kaks kohupiimakreemi Alma Valio maksumusega 2.68 eurot, pakendi miniekleeri Eesti Pagar maksumusega 2.98 eurot, kokku kaupa 37.58 eurot, mis esialgu pani korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Mõlemad läbisid kassa kauba eest maksmata. 12.09.2024 kella 17.12 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas Haljala tee 4 Põhjakeskuses Põldma Kaubanduse AS kaupluses Denim Dream grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid: meeste vest Guess maksumusega 160 eurot, naiste dressikomplekt Guess maksumusega 220 eurot, meeste triiksärk Tommy Jeans maksumusega 69.90 eurot, meeste lühikesed püksid Tommy Hilfiger maksumusega 59.90 eurot, kokku kaupa 509.80 eurot. Igor Tšistjakov võttis kauba endale kätte, misjärel peitis selle Olesja Tšistjakova käes olevasse kilekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 23.09.2024 kella 14.45-15.15 vahel Jõhvis Narva mnt 38 Järve Tarbijate Ühistu kaupluses Jõhvi Konsum grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid 10 hambapastat Parodontax maksumusega 79.90 eurot, 2 šampooni HeadjaShoulders maksumusega 18.30 eurot, šampooni HeadjaShoulders Menthol maksumusega 8.95 eurot, palsam Elvital maksumusega 9.99 eurot, šampoon Elvital maksumusega 9.99 eurot, juuksehooldus Elvital maksumusega 11.49 eurot. Müügisaalis peitsid kauba Olesja Tšistjakova seljas olevasse seljakotti. Maksid kassas muu kauba eest, seljakotis oleva kauba eest jätsid maksmata, olid kinnipeetud. 02.10.2024 kella 11.24-11.40 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid: palsam Elvital maksumusega 6.48 eurot, šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, palsam Elvital maksumusega 6.48 eurot, lõhnaküünal klaasis maksumusega 4.48 eurot, küünal topsis maksumusega 3.68 eurot, küünal klaasis maksumusega 3.98 eurot, kokku kaupa 38.06 eurot. Kauba peitsid seljakotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 03.10.2024 kella 12.28 paiku Jõhvis Rakvere 29 Maxima kaupluses grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid: kaks lõhnaküünalt AW Unwind maksumusega 11,98 eurot, kaks lõhnaküünalt AW Refresh maksumusega 11,98 eurot, kaks lõhnaküünalt AW Happinness 220g

maksumusega 11,98 eurot, kaks küünalt klaasis Ilaja maksumusega 5,98 eurot, kaks naiste spordisokid Pompea maksumusega 14,98 eurot, kokku kaupa summas 56.90 eurot. Kauba peitsid kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 17.10.2024 kella 13.30 paiku Jõhvis Puru tee 1 Pargikeskuses kaupluses Weekend grupis koos Olesja Tšistjakoviga võtsid: meeste sulejope Tommy Jeans maksumusega 188.99 eurot, meeste jope Tom Tailor maksumusega 92.49 eurot, naiste sulemantel Betty Barclay maksumusega 372.99 eurot, kokku kaupa 654.47 eurot. Kauba peitsid kilekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 16.12.2024 kella 15 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid: kaks kommikarpi Rocher Ferrero Collection maksumusega 15.96 eurot ja kaks kommikarpi Fazer Geisha maksumusega 16.76 eurot, kokku kaupa 32.72 eurot. Algul hoidsid kaupa käes või panid korvi, kust selle pärast peitsid Olesja käes olevasse kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 14.01.2025 kella 00.20 paiku Ida-Virumaal Lüganuse vallas XXX grupis koos Olesja Tšistjakova ja tuvastamata isikuga sisenesid keldriruumi, kust võtsid J. P.i asjad: kompressor Stanley maksumusega 80 eurot, naelpüstol maksumusega 40 eurot, akuraadio Makita maksumusega 200 eurot, taldlihvija maksumusega 20 eurot, segumikser AVD maksumusega 50 eurot, duššisegisti komplekt maksumusega 127 eurot, köögikraan maksumusega 100 eurot, trennisaapad Asics maksumusega 100 eurot, kingad maksumusega 45 eurot, lumelabidad, kahju 762 eurot. Kõik vargused on toime pandud grupis, teine kaastoimepanija on Olesja Tšistjakova. Isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Sellele osutavad uuritud salvestised. Isikud liiguvad sündmuskohal koos, olgu see pood või muu koht, võtavad asju, kas algul panevad korvi ja siis kotti, või kohe panevad asjad seljakotti ja koos mööduvad kassast. Tegude objektiivse pildi alusel on võimalik järeldada, et kaastoimepanijad tegutsevad kooskõlastatult ehk nende ühine tegevus tervikuna on suunatud kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks - võõra vallasasja äravõtmisele ja omastamisele. Kohus leiab, et 14.01.2025 varguse episoodis ei ole alust arvata, et vargus oleks toime pandud sissetungimisega. Episoodis esitatud tõenditest ei ole nähtav, et süüdistatavad oleksid pidanud sündmuskohta sisse tungida. Ei ole andmeid, et keldriruum või trepikoja uks oleks lukustatud, sest salvestisel ei ole nähtav, et isikud oleksid pidanud tegema kas minimaalseid pingutusi, et sündmuskohta siseneda. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu, et lukustus oleks kahjustatud. Kannatanu väitis ütlustes, et keldriruumi uks oli lahtises olekus, sissemurdmise kohta ei ole kannatanu midagi avaldanud. Seega, sisenesid süüdistatavad vaba juurdepääsu teel. Subjektiivsest küljest tegutses Igor Tšistjakov kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Ta seadis endale eesmärgiks võõra vallasasja äravõtmise ja pidas võimalikuks, et see saabub. Varguste toimepanemisel tegutses süüdistatav eesmärgipäraselt – võtta võõras asi ära selle omastamise eesmärgil- ta sisenes koos teise kaastoimepanijaga poe müügisaali, seal võttis kaupa ja koos sellega lahkusid poest, jättes maksmata. Lahkumise ja maksmata jätmisega manifesteeris süüdistatav soovi omastada asju. Süüdistatav pidaski võimalikuks, et võõra vallasasja äravõtmine õnnestub, sest ta teostas objektiivselt kõike vajalikku eesmärgi saavutamiseks. Kohus leiab, et vargused on toime pandud süstemaatilisuse tunnusel.

Kohus leiab, et näidatud tõenditega on kinnitatud, et süüdistatav pani toime kaheksa vargust. Süüdistatava tegutsemise muster näitab, et isikul on välja kujunenud käitumine - ta peab võimalikuks toime panna vargusi, varastada poest kas toiduaineid või kaupa, mis on võimalik realiseerida. Poes olles võtab ta kosmeetikakauba või näiteks 10 hambapastat või hulga küünlaid või riideid ja lahkub turvaväravatest mööda. Vähemalt kaheksa vargust on toime pandud, lühikese aja kestel septembrist 2024 kuni jaanuar 2025, sisuline seos on varguste vahel tuvastatav, samuti ka isiku käekiri varguste toimepanemisel. Tuginedes kohtupraktikale võib tõdeda, et süüdistatav pani vargused toime süstemaatilisuse tunnusel (3-1-1-66-13). Igor Tšistjakovi teod tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Igor Tšistjakovi õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. O. Tšistjakova omaksvõtu ja ülalnäidatud tõenditega on kinnistust leidnud 10 varguste toimepanemine, nendest 8 vargust on toime pandud I. Tšistjakoviga grupis ja kaks vargust üksi: 18.06.2024 kella 18.04 paiku Kohtla-Järvel Järveküla tee 87 kaupluses A1000Market võttis pakk juustu maksumusega 2.19 eurot, kassas ei maksnud kauba eest. 01.09.2024 kella 12.54 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid kaupa. Igor Tšistjakov võttis kaks hambapastat Elmex maksumusega 10.48 eurot ja kaks hambapastat maksumusega 15.96 eurot, kokku kaupa 26.44 eurot, mis esialgu pani korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Olesja Tšistjakova võttis kaks hambapastat Sensodyne maksumusega 15.96 eurot, kaks hambapastat Sensodyne maksumusega 15.96 eurot, kaks kohupiimakreemi Alma Valio maksumusega 2.68 eurot, pakendi miniekleeri Eesti Pagar maksumusega 2.98 eurot, kokku kaupa 37.58 eurot, mis esialgu pani korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Mõlemad läbisid kassa kauba eest maksmata. 12.09.2024 kella 17.12 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas Haljala tee 4 Põhjakeskuses Põldma Kaubanduse AS kaupluses Denim Dream grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: meest vest Guess maksumusega 160 eurot, naiste dressikomplekt Guess maksumusega 220 eurot, meeste triiksärk Tommy Jeans maksumusega 69.90 eurot, meeste lühikesed püksid Tommy Hilfiger maksumusega 59.90 eurot, kokku kaupa 509.80 eurot. Igor Tšistjakov võttis kauba endale kätte, misjärel peitis selle Olesja Tšistjakova käes olevasse kilekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 23.09.2024 kella 14.45-15.15 vahel Jõhvis Narva mnt 38 Järve Tarbijate Ühistu kaupluses Jõhvi Konsum grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid 10 hambapastat Parodontax maksumusega 79.90 eurot, 2 šampooni HeadjaShoulders maksumusega 18.30 eurot, šampooni HeadjaShoulders Menthol maksumusega 8.95 eurot, palsam Elvital maksumusega 9.99 eurot, šampoon Elvital maksumusega 9.99 eurot, juuksehooldus Elvital maksumusega 11.49 eurot. Müügisaalis peitsid kauba Olesja Tšistjakova seljas olevasse seljakotti. Maksid kassas muu kauba eest, seljakotis oleva kauba eest jätsid maksmata, olid kinnipeetud. 02.10.2024 kella 11.24-11.40 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: palsam Elvital maksumusega 6.48 eurot, šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, palsam

Elvital maksumusega 6.48 eurot, lõhnaküünal klaasis maksumusega 4.48 eurot, küünal topsis maksumusega 3.68 eurot, küünal klaasis maksumusega 3.98 eurot, kokku kaupa 38.06 eurot. Kauba peitsid seljakotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 03.10.2024 kella 12:28 paiku Jõhvis Rakvere 29 Maxima kaupluses grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: kaks lõhnaküünalt AW Unwind maksumusega 11,98 eurot, kaks lõhnaküünalt AW Refresh maksumusega 11,98 eurot, kaks lõhnaküünalt AW Happinness 220g maksumusega 11,98 eurot, kaks küünalt klaasis Ilaja maksumusega 5,98 eurot, kaks naiste spordisokid Pompea maksumusega 14,98 eurot, kokku kaupa summas 56.90 eurot. Kauba peitsid kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 17.10.2024 kella 13:30 paiku Jõhvis Puru tee 1 Pargikeskuses kaupluses Weekend grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: meeste sulejope Tommy Jeans maksumusega 188.99 eurot, meeste jope Tom Tailor maksumusega 92.49 eurot, naiste sulemantel Betty Barclay maksumusega 372.99 eurot, kokku kaupa 654.47 eurot. Kauba peitsid kilekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 16.12.2024 kella 15 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OGElektra kaupluses Grossi Toidukaubad grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: kaks kommikarpi Rocher Ferrero Collection maksumusega 15.96 eurot ja kaks kommikarpi Fazer Geisha maksumusega 16.76 eurot, kokku kaupa 32.72 eurot. Algul hoidsid kaupa käes või panid korvi, kust selle pärast peitsid Olesja käes olevasse kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata. 03.01.2025 kella 20.50 paiku Lääne-Virumaal Lääne-Nigula vallas Koogu külas Aia 2 Olerex tanklas võttis taskulambi maksumusega 9.40 eurot, ei maksnud kauba eest. 14.01.2025 kella 00.20 paiku XXX grupis koos Igor Tšistjakovi ja tuvastamata isikuga sisenesid keldriruumi, kust võtsid J. P.i asjad: kompressor Stanley maksumusega 80 eurot, naelpüstol maksumusega 40 eurot, akuraadio Makita maksumusega200 eurot, taldlihvija maksumusega 20 eurot, segumikser AVD maksumusega 50 eurot, duššisegisti komplekt maksumusega 127 eurot, köögikraan maksumusega 100 eurot, trennisaapad Asics maksumusega 100 eurot, kingad maksumusega 45 eurot, lumelabidad, kahju 762 eurot. Kaheksa vargust on toime pandud grupis, teine kaastoimepanija on Igor Tšistjakov. Isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Põhjendused on toodud Igor Tšistjakovi varguste analüüsimisel. Samad põhjendused I. Tšistjakovi tegude kohta puudutavad O. Tšistjakovat 14.01.2025 episoodis ning O. Tšistjakova süstemaatilist tegevust. Subjektiivsest küljest tegutses O. Tšistjakova kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Ta seadis endale eesmärgiks võõra vallasasja äravõtmise ja pidas võimalikuks, et see saabub. Varguste toimepanemisel tegutses süüdistatav eesmärgipäraselt – võtta võõras asi ära selle omastamise eesmärgil- ta sisenes koos teise kaastoimepanijaga poe müügisaali, seal võttis kaupa ja koos sellega lahkusid poest, jättes maksmata. Lahkumise ja maksmata jätmisega manifesteeris süüdistatav soovi omastada asju. Süüdistatav pidaski võimalikuks, et võõra vallasasja äravõtmine õnnestub, sest ta teostas objektiivselt kõike vajalikku eesmärgi saavutamiseks. Kohus leiab, et vargused on toime pandud süstemaatilisuse tunnusel. Kohus leiab, et näidatud tõenditega on kinnitatud, et süüdistatav pani toime kaheksa vargust. Süüdistatava tegutsemise muster näitab, et isikul on välja kujunenud käitumine - ta peab võimalikuks toime panna vargusi, varastada poest kas toiduaineid või kaupa, mis on võimalik

realiseerida. Poes olles võtab ta kosmeetikakauba või näiteks 10 hambapastat või hulga küünlaid või riideid ja lahkub turvaväravatest mööda. Vähemalt kümme vargust on toime pandud, lühikese aja kestel juunist 2024 kuni jaanuar 2025, sisuline seos on varguste vahel tuvastatav, samuti ka isiku käekiri varguste toimepanemisel. Tuginedes kohtupraktikale võib tõdeda, et süüdistatav pani vargused toime süstemaatilisuse tunnusel (3-1-1-66-13). Olesja Tšistjakova teod tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt. Olesja Tšistjakova õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KarS § 184 lg 1 järgi 19.10.2024 narkokäitlemise episood K 1 lk 139-142 tunnistaja I. D. 20.10.2024 ülekuulamisprotokollist nähtub, et 19.10.2024 oli ta koos teise politseinikuga patrullis, kahtlust tekitas sõiduk Opel Meriva reg nr XXX. Kontrolli käigus on tuvastatud, et autojuht on Igor Tšistjakova. Isikule oli tehtud narkotest tervishoiuasutuses, mis osutus positiivseks amfetamiini, MDMA, kanepi peale. 19.10.2024 kl 23.17 oli isiku läbivaatusel avastatud tema õlakotis 2 minigrippkotikest, mille sees oli kollakat värvi aine. Asjad on edastatud uurijale. K 1 lk 143 isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et 19.10.2024 avastati I. Tšistjakovi juurest tema kotist 2 minigripikotikest, mille sees on kollakat ainet. K 1 lk 165-172 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud õlakott, milles on 2 minigripikotikest, kotikeste kaal koos sees oleva ainega 2 g. Õlakotis rahakotis on sularaha 60 eurot. K 1 lk 173 20.10.2024 I. Tšistjakovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et kinnipidamisel võetakse isikult ära kokku 11 minigripikotikest, milles on erinevat ained, ning 1 minigripp kilekott, milles on 4 tabletti. K 1 lk 178-180 tunnistaja I. D. 10.03.2025 ülekuulamisprotokollist nähtub, et 20.10.2024 Viru vangla toimetamisel oli tehtud I. Tšistjakovile kontroll ja jope varrukast leiti minigrippkotikesed ainetega. Foto k 1 lk 181. K 1 lk 192-194 04.12.2024 narkootilise aine ekspertiisiakt, millest nähtub, et ekspertiisile esitatud ainetest erinevates pakendites on: 0,23 puhast amfetamiini, 1,91 g puhast amfetamiini, 0,27 g puhast amfetamiini, ehk kokku puhast amfetamiini 2,41 g ning 0,69 g MDMA ( 4 tabletti) Nimetatud tõenditega on tuvastatud, et kuu ajal jooksul kuni 19.10.2024 omandas süüdistatav narkootilist ainet amfetamiini ja MDMA ja valdas ebaseaduslikult kokku 2, 41 g puhast amfetamiini ja 0,69 g MDMA ehk narkootilist ainet suures koguses. NPALS § 3 lg 1 on narkootiliste ainete käitlemine keelatud ( välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel). Seega isiku tegevus on seadusevastane. NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt suureks koguseks loetakse aine kogus, mis piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele. EKEI andmetel piisab keskmiselt 10 inimesele joobe tekitamiseks 1,3 g amfetamiini. Seega käitles I. Tšistjakov narkootilist ainet suures koguses ja temalt avastatud amfetamiini kogusest 2,41 g piisaks joobe tekitamiseks umbes 18 inimesele.

Subjektiivsest küljest tegutses isik suure koguse narkootilise aine käitlemises otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis, et valdab narkootilist ainet ja tahtiski seda. Süüdistatav ei eita, et ta on pikaajaline narkotarvitaja ja tema valduses oli narkoaine enda tarbeks. Süüdistatava tahtlusega ei pea olema hõivatud narkootilise aine liik ega sellest lähtuvalt ka aine kogus, isik peab narkokäitlemisel arvestama, et ta käitleb ohtlikumat suuremas koguses ainet ( Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, Juura, 2021, lk 602, komm 3.5) Seega süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi- narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kohus ei ole käesolevas episoodis tuvastanud isiku teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

TSIVIILHAGID

Kohtuistungil võtsid süüdistatavad õigeks kõik nende vastu esitatud tsiviilhagid ega vaidlustanud asjaolusid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 alusel, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sel juhul ei pea kohus esitatud nõuete lahendamist põhistama. Esitatud tsiviilhagis tulenevad deliktiõiguse, nimelt omandiõiguse rikkumisest. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldab kohus tsiviilhagid järgmiselt: kannatanu A. E. tsiviilhagi summas 158 eurot täies ulatuses, kannatanu A1M OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 2,19 eurot täies ulatuses, kannatanu AS OG Elektra poolt esitatud tsiviilhagi summas 134,80 eurot täies ulatuses, kannatanu Maxima Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 56,90 eurot täies ulatuses, kannatanu Põldma Kaubanduse AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 509,80 eurot täies ulatuses, kannatanu Weekend Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 654,47 eurot täies ulatuses, kannatanu AS Olerex poolt esitatud tsiviilhagi summas 9,40 eurot täies ulatuses, kannatanu J. P.i poolt esitatud tsiviilhagi summas 372 eurot täies ulatuses. Vastutust tekitatud kahjude eest kannab kas kahju tekitaja või kahju tekitajad solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). Mõista Igor Tšistjakovilt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 158 eurot A. E. arveldusarvele nr LTXXX, Paysera. Mõista Olesja Tšistjakovalt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 2,19 eurot A1M OÜ arveldusarvele nr EEXXX, LHV Pank. Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 134,80 eurot AS OG Elektra arveldusarvele nr EEXXX, SEB Pank või EEXXX, Swedbank.

Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 56,90 eurot Maxima Eesti OÜ arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank. Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 509,80 eurot Põldma Kaubanduse AS arveldusarvele nr EEXXX, AS SEB Pank. Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 654,47 eurot Weekend Eesti OÜ arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank. Mõista Olesja Tšistjakovalt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 9,40 eurot AS Olerex arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank. Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 372 eurot J. P. arveldusarvele nr EEXXX.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (KarS § 56 lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-182232/179, p 71; 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28; 17. juuni 2013. a otsus asjas nr 31-1-58-13, p 8; 12. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7; 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1; 16. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“ Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13).

Vastavalt kohtupraktikale on karistuse mõistmisel lubatud arhiveeritud karistused ( 4-22-4139/41 p 12, 14).

arvestada ka seaduse mõttes

Igor Tšistjakov Süüdistatav tunnistas ennast süüdi, välja arvatud KarS § 121 lg 1 p 3 järgi esitatud süüdistuses. Ta väljendas sõnalist kahetsust. Kohus leiab, et tegemist on karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KarS § 199 lg 2 ja 121 lg 2 näeb ette karistuse liigina rahalise karistuse. Kohus leiab, et sellise karistuse liigi kohaldamine ei ole põhjendatud süüdistatava suhtes, arvestades karistamise eesmärke. Tegemist ei ole kuriteoga, mille puhul saaks arvata, et süüdistatava süü on selline, et võib mõista rahaline karistus. Kohus leiab, et rahaline karistus on kohaldatav kergemate kuritegude puhul ja arvestades süüdistatava isikut, mil kohtul võimalik prognoosida, et vangistusega karistamine ei ole vajalik karistamise eesmärke arvesse võttes. Konkreetse süüdistatava puhul see nii ei ole. Rahalise karistuse mõju seisneb selles, et isikut mõjutatakse eeskätt tema majanduslike võimaluste kitsendamiste kaudu. Kohus leiab, et konkreetse süüdistatava puhul ei ole majanduslik mõjutamine aktuaalne. Tegemist on niigi majanduslikult ja sotsiaalselt kehvas olukorras süüdistatavaga. Positiivne, et ta asus tööle ja püüab oma elu korraldada mõistlikult – leidis endale elukoha tööandja abil. Seega isikul on käesoleval ajal mingigi sissetulek olemas. Samas ei pea kohus põhjendatuks koormata isikut rahalise kohustusega. Rahalist laadi karistuse kohaldamine ei saavuta karistuse eesmärki, et isik ei paneks toime uusi kuritegusid, vaid võib hoopis suurendada uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski, sest isiku majanduslik seis on niigi kergesti haavatav. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 199 lg 2 järgi vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust, ülemmäär on 5 aastat vangistust. Kohus leiab, et isiku süü toimepandud kuriteos on keskmisest oluliselt vähem. Isik on toime pannud 8 vargust, mis on teise astme kuritegu, valdavas osas poevargused, mille puhul ei ole kannatanutele tekitatud märkimisväärset kahju. Märkimisväärset hüvitamata kahju ei esine. Varguste toimepanemise aeg jääb ajavahemikusse september 2024 kuni jaanuar 2025. Vargused on toime pandud grupis. Kohus arvestab süüdistatava isikut. Isik on toime pannud 8 vargust. Ta on korduvalt karistatud, samas varavastaste kuritegude toimepanemise eest viimati 2000. aastal, seda kriminaalkoodeksi järgi röövimise eest. Seega varavastaste kuritegude toimepanemine on aktualiseerunud alates 2024. aastast. Arvestades süü suurust alla keskmise, süüdistatava isikutja karistamise eesmärke, on põhjendatud karistada 1-aastase vangistusega. KarS § 121 lg 2 järgi on vangistuse keskmine määr 2 ja pool aastat, maksimummäär 5 aastat. Antud episoodis puudub karistust kergendav asjaolu, sest isik ei tunnista süüd ega väljenda kahetsust, õigustab ennast sellega, et ta ju tagastas varastatu ja palus lasta ta vabaks ja tema suhtes k kasutas turvamees vägivalda.

Kohus leiab, et I. Tšistjakovi süü KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteos on väike. Tegemist on teise astme üheepisoodilise teoga, mis n tagajärjedelikt. Samas ei ole kannatanule põhjustatud tervisekahjustust, vaid lühiajaliselt füüsiline valu. Samas koosseisulisele tagajärjele on kaasnenud materiaalne kahju 158 eurot, lõhutud prillid, mis ka ei ole väga märkimisväärne. Süüdistatav lõi kannatanule ühe korra näkku. Süüdistatav ei kasutanud vahendeid, mis suurendaksid kahjusid – näiteks nuga või muud vahendit. Kohus arvestab süüdistatava isikut. Ta on varasemalt karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest 2023. aastal, teod ise ( ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine) olid toime pandud 2021. ja 2022 aastal. See annab kohtule aluse arvata, et isiku puhul on isikuvastaste kuritegude toimepanemise risk üsna reaalne. Arvestades süü suurust ( oluliselt alla keskmise), süüdistatava isikut ja karistamise eesmärke, peab kohus põhjendatuks karistada 2-kuulise vangistusega. KarS § 184 lg 1 näeb ette vastutuse narkoaine käitlemise eest, mis on karistatav ühest kuni 10aastase vangistusega. Keskmine karistusemäär on 5 aastat 5 kuud. Kohus leiab, et süüdistatava süü on antud kuriteos väike, tegemist on lühiajaliselt käideldud kergema narkoaine kogusega 2,41 g amfetamiini, mida isik käitles enda tarbeks, pluss 4 tabletti MDMA. Tegemist on seaduse mõttes suure kogusega, sest sellest piisab joobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule ( 10 isikule on 1,3 g). Samas märgib kohus, et seadusest tuleneva suure koguse määra ületab isikul avastatud amfetamiini kogus umbes 8 doosi võrra. Isik omandas ja valdas lühiajaliselt näidatud kogust narkoainet enda tarbeks. Ta ei levitanud narkoainete, mis oluliselt vähendab isiku süü suurust ja kahjustas oma teoga ainult oma tervist, mis rahvatervisevastase kuriteo seisukohalt vähendabki veelgi isiku süü suurust olulisel määral. Süüdistatav on pikaajaline narkotarvitaja. Ta ei eita narkosõltuvust. Narkosõltuvus ei ole kuritegu, vaid haigus. Seega, kriminaalkaristuslike meetmete kohaldamine narkotarvitajale ( kes valdab enda tarbeks narkoainete) on küsitava tähendusega üldse, kohtu arvates, sest karistus haigust ei ravi. Samas isikule tuleb anda signaali, et Eesti õigusruumis on seadusest tuleneva suure koguse narkoaine käitlemine ( ka enda tarbeks) on keelatud ja kriminaalkorras karistatav. Arvestades isiku süü suurust (minimaalne), süüdistatava isikut ja karistuse eesmärke, peab kohus põhjendatuks karistada KarS § 184 lg 1 järgi sanktsiooni minimaalsel määral - 1-aastase vangistusega. Kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel tuleb süüdistatavale mõista liitkaristus 2 aastat vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Kuna tegemist on lühimenetlusega, KarS § 238 alusel. tuleb KarS § 64 kohaldamisega mõistetud liitkaristust vähendada ühe kolmandiku ehk 8 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aega kokku 4 kuud ja 6 päeva vangistust. Seega kuulub kandmisele liitkaristus 11 kuud 14 päeva vangistust. Kaitsja taotles vabastada isik karistuse kandmisest tingimisi, kohaldades katseaega ja käitumiskontrolli, vajadusel määrata täiendav kohustus. Tingimis karistuse kandmisest vabastamine ei ole karistuse liik ja selle kohaldamata jätmist ei peagi kohus eraldi põhjendama.

Samas, lahendades esitatud taotlust seoses karistuse kohaldamisega, märgib kohus järgmist. Karistusest vabastamine tingimise on kohaldatav eeskätt isikute suhtes, kelle puhul on alust piisavalt arvata, et edaspidi ei pane isik toime uusi kuritegusid ja seega reaalne karistuse ärakandmine ei ole vajalik. Igor Tšistjakovi puhul sellist prognoosi teha ei saa. Ei ole vaidlust, et peale vabanemist eelvangistusest 28.05.2025 võttis isik oma algatusel meetmed oma elu korraldamiseks, ja seda positiivsel suunal. Ta on tema sõnul asunud tööle, ja k 2 lk 255 tema tööandja andis isikule positiivse iseloomustuse. K 1 lk 231, Sütik programmi tugiisik andis isiku kohta ainult positiivsein andmeid, ja kohus tunnistab, et isiku reaalsetest tegevustest (dokumentide vormistamine, konto avamine, käimine nõustamisel, töötukaasa teenuste kasutamine, sotsiaaltöötajaga kohtumised ja koostöö) nähtub, et tugiisiku kasutatav epiteet „ produktiivne“ vastab tegelikkusele. Kohus juhib tähelepanu sellele, et periood, mille kestel isik käitub igati positiivselt ja ei pane toime uusi kuritegusid, on lühike - alla aasta, alates 28.05.2025, mis ta vabanes eelvangistusest. Samas tema kuritegelik elulugu on tunduvalt pikem ja ulatub minevikusse 2000. aastasse. Ta on karistatud pikaajalise vangistusega 2010. aastal narkokuriteo eest, 2017. aastal avaliku korra rikkumise eest tingimisi käitumiskontrolli kohaldamisega ( karistus oli täitmisele pööratud), 2017. aastal joobes juhtimise eest vangistusega, aprillis 2020 vabastati enne tähtaega käitumiskontrolli kohaldamisega, järgmine karistus 2022. aastal taas joobes juhtimine, vangistuse asendati ÜKTga, millele kaasnes taas käitumiskontroll, 2023. aastal pöörati ärakandmata vangistus täitmisele ja uute kuritegude eest moodustati uus liitkaristus – vangistus, karistus on täidetud detsember 2023. Süüdistatav jätkas varguste toimepanemisega septembris 2024, lisandus narkokuritegu ja isikuvastane. Tuleb tunnistada, et varasemalt ei viinud korduvalt kohaldatud käitumiskontroll positiivse eesmärgini – et isik loobuks kuritegelikust tegevusest. Seega, Igor Tšistjakovi puhul uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge ja karistusest vabastamine või asendamine käitumiskontrolli kohaldamisega ei ole põhjendatud. Samas mõistetud vangistus ei ole niivõrd pikk, et selle kohaldamise tagajärjel oleks isiku resotsialiseerumine tehtud võimatuks. Kui isik on tõepoolest motiveeritud jätkata seadusekuuleka eluga, võib ta sellega jätkata peale 11 kuu 24 päevase vangistuse ärakandmist. Olesja Tšistjakova karistus Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos, vargustes tunnistas ta ennast süüdi ja väljendas kahetsust. Kohus leiab, et isiku kahetsus on siiras ja võetakse vastu kergendava asjaoluna. KarS § 120 lg 1 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aastani. Rahalise karistuse mõistmine O. Tšistjakovale ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Tal puudub töökoht ja seega võimalus teenida legaalselt. Varasemalt talle määratud väärteokorras rahatrahvid alates 2022. aastast ( karistatud kolmel korral) ei ole tasutud. Perspektiiv, et süüdistatav alustab rahalise karistuse täitmisega ja see mõjutab isikut loobuda kuritegelikust elust, on nullilähedane. Süüdistatav on varasemalt karistatud korduvalt vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, viibinud ka reaalselt vangistuses, jätkas kuritegude toimepanemisega, seega ei ole alust arvata, et käesoleval ajal oleks mõistlik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist. O. Tšistjakova süü KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuriteos on alla keskmise. Tegemist on teise astme ohudeliktiga, tagajärg puudub. Üheepisoodilises teos piirdus süüdistatav lühiajalise

ähvardamisega, mis oli katkestatud tunnistaja poolt , kes kasutas gaasipihustit. Samas süüdistatava rünne oli piisavalt intensiivne, sest teo toimepanemisel oli kasutatud nuga. Vahendi kasutamine suurendab süüd, sest sel juhul tekitab ähvardustegu kannatanule suuremat hirmu, võrreldes näiteks sõnalise ähvardusega. Süüdistatav on ka varemgi toime pannud (detsember 2016, august 2018) isikuvastase kuriteo, olles selle eest karistatud oktoobris 2018. Kuna teod olid toime pandud piisavalt ammu, ja praegune kuritegu on üheepisoodiline, annab see aluse arvata, et uute isikuvastaste kuritegude toimepanemise risk on pigem mõõdukas, dünaamika on vähenenud. Arvestades süü suurust, süüdistatava isikut ja karistuse eesmärke, peab kohus põhjendatuks mõista karistuseks KarS § 120 lg 1 järgi 2 kuud vangistust. Varguse eest näeb seadus ette karistusena kuni 5 aasta vangistust, sanktsiooni keskmine määr on 2 ja pool aastat. Süüdistatav pani toime 10 vargust, kaheksa nendest grupis. Varguste arv ei ole väike, samas isiku põhjustatud kahjud ei ole märkimisväärsed. Kohus leiab, et süü suurus on alla keskmise. Kohus arvestab süüdistatava isikut. O. Tšistjakova on varasemalt korduvalt karistatud just varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja kohaldatud vangistused, vangistuse asendamised ÜKTle ( kahel korral) ei olnud isikut mõjutanud. Süüdistatava puhul on alust arvata, et tal on väljakujunenud kalduvus toime panna varavastaseid kuritegusid. Ta jätkas varguste toimepanemisega ka ÜKTde tegemise ajal. Süüdistatav ise ei eita, et on narkotarvitaja. Arvestades süü suurust ( alla keskmise), süüdistatava isikut ja karistuse eesmärke, peab kohus põhjendatuks karistada KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi vangistusega 1 aasta. Kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, tuleb mõista liitkaristusena 1 aasta vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, kuulub KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud põhikaristus vähendamisele ühe kolmandiku ehk 4 kuu võrra. Vähendatud liitkaristuse määr 8 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg on 3 päeva, mis kuulub arvestamisele karistusaja hulka KarS § 68 alusel, seega kandmisele kuulub 7 kuud 27 päeva vangistust. Kõik kuriteod, milles süüdistatav on süüdi tunnistatud, on toime pandud pärast 19.06.2023 kohtuotsust ÜKT tegemise ajal, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, seega kohaldub KarS § 69 lg 7, mille kohaselt pööratakse ärakandmata vangistus täitmisele ja mõistetakse liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. 28.01.2025 kohtumäärusega oli varasemalt ÜKTga asendatud vangistus pööratud täitmisele tegemata jäetud ÜKTde mahus – 410 tundi on 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva vangistust. Alates 28.01.2025 kuni 17.10.2025 on ära kantud 8 kuud ja 20 päeva vangistust, ärakandmata seega 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, tuleb isikule mõista kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus, liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega, mis on 7 kuud 27 päeva vangistust, ärakandmata osa 5 kuud, mõistes liitkaristusena 1 aasta 27 päeva vangistust. Süüdistatava kaitsja taotles asendada mõistetav vangistus raviga. Asjaolud on järgmised.

K 1 lk 251 MTÜ Lunest juulis 2025 esitatud iseloomustus O. Tšistjakova suhtes, millest nähtub, et isik on motiveeritud, ise avaldas soovi vabanemise korral osaleda programmis ja talle määrati tugiisik. Tõsiselt otsitakse võimalused asuda sõltuvusravile Viljandi haiglasse. K 1 lk 260 Viljandi haigla teatav juulis 2025, et O. Tšistjakova on ravijärjekorras alates jaanuarist 2025, ravi on kokkuleppel ja kestab 5 kuni 9 kuuni. 21.11.2025 teatas Viljandi haigla, et O. Tšistjakova viibis sõltuvusravil 20.10.2025 kuni 19.11.2025, leping lõpetatud kliendipoolse rikkumise tõttu ( klient jättis ilmumata raviasutusse pärast kohtuistungit). Kohus märgib, et KarS § 69-2 lg 1 ja 5 alusel, kui isikule on mõistetud vangistus kuni 2 aastat ja ta on kuriteo toime pannud ravitava psüühikahäire tõttu ( antud juhul narkosõltuvus), võib vangistus asendada raviga, mille kestus ei saa olla lühem kui 12 kuud. Kohus näeb Viljandi Haigla kirjast, et pakutava ravi pikkuseks on 5 kuni 9 kuud, seega ei ole kohtul andmeid, et nimetatud raviasutus osutab vähemalt 12-kuulise pikkusega raviteenust. Samuti nähtub haigla kirjast, et igal hetkel vabu kohti isiku paigutamiseks ei ole, soovijad on järjekorras. Kohus näeb kohtule esitatud 21.11.2025 kirjast, et isik katkestas ravikuuri omal soovil, läbitud ravi pikkus piirdus 1 kuuga. Kohus juhib tähelepanu, et KarS § 69-2 lg 4 alusel vangistus asendatakse raviga üksnes kirjaliku avalduse alusel ja pärast seda, kui isikule selgitatud kõik raviga kaasnevaid mõjusid. Kohus ei näe, et isikule oleks kunagi midagi selgitatud, mis ravi ja millised mõjud, rääkimata sellest, et isiku poolt oleks esitatud kohtule vastav kirjalik avaldus. Kohtul ei ole kahtlust, et sõltuvusravi on asendusmeetmena vangistusele efektiivne alternatiiv. Samas eeldab vangistuse asendamine raviga konkreetselt isikult teatud valmisolekut ja distsipliini. O. Tšistjakova on sõnaliselt väga motiveeritud ja mõistab oma sõltuvust ja sellest tulenevaid negatiivseid riske (sellele osutab isiku kõne kohtuistungil viimases sõnas). Isik katkestas juba alanud ravi oma soovil, jättis raviasutusse ilmumata. See on tegu, mis näitab, et käesoleval ajal ei ole süüdistatav valmis läbima 5 kuni 9-kuulist ravikuuri, rääkimata seadusega ettenähtud kohustuslikku 12-kuulist ravi. Kaitsja esitatud taotlus vangistuse asendamiseks raviga jäetakse rahuldamata.

ASITÕENDID

Viru Maakohtu 23.07.2025 määrusega rahuldati vandeadvokaadi abi Andres Veski taotlus asitõendite tagastamiseks. Kohus määras, et Igor Tšistjakovile tuleb tagastada 19.10.2024 läbivaatusel ära võetud heledat värvi korpusega mobiiltelefon Samsung (paberpakendis nr 3) ja telefon Redmi (kilepakendis nr 4), mis asuvad 17.03.2025 äravõetud eseme üleandmisevastuvõtmise akti nr 25ATH33945 alusel hoiul Ida prefektuuris. Määrus on jõustunud. Seega, mainitud asitõendite küsimus on lõplikult lahendatud. Ülejäänud asitõendite osas otsustab kohus järgmiselt. KrMS § 306 lg 1 p 12 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel, kas tuleb võtta tarvitusele meetmeid muuhulgas tsiviilhagi tagamiseks. Nõude tagamise põhimõtted on KrMS § 141-4 sätestatud, mis sisaldab otseviidet KrMS § 142. KrMS § 142 lg 1 ja 2 võib süüdistatava vara arestida ka kohtumäärusega, seda aga prokuratuuri taotlusel.

Kohus märgib, et vaatamata korduvalt väljendatud kohtupraktika seisukohale (viimati 1-232034/269 p 14), hoidis menetleja isikutelt võetud sularaha ilma seadusliku aluseta, jättes esitamata arestimise taotluse. Ka kohtumenetluses ei ole prokuratuur esitanud kohtule sularaja arestimise taotlust. Sellises olukorras ei näe kohus muud lahendust kui tagastada sularaha valdajatele. Igor Tšistjakovilt ära võetud sularaha 60 (kuuskümmend) eurot ja Olesja Tšistjakovalt ära võetud sularaha summas 40 (nelikümmend) eurot, mis on kohtueelse menetleja 08.03.2025 määruse alusel kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606, viitenumbriga 3100082116 tuleb tagastada - Igor Tšistjakovile 60 eurot ja Olesja Tšistjakovale 40 eurot. Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH33945 alusel Ida prefektuuris hoiul olev libliknuga tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend. O. Tšistjakova tunnistatakse süüdi käesoleva kohtuotsusega noaga ähvardamises, mis oli temalt kohtueelse uurimise käigus ära võetud ja asitõendina kaasatud ja vaadeldud. Seega on libliknuga kuriteo toimepanemise vahend, mis võib olla konfiskeeritud KarS § 83 lg 1 alusel. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel kuuluvad hävitamisele alljärgnevad üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH33945 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemesed, millel ei näe kohus väärtust: süstal tuubis, mis on pakendatud paberkotti turvakleebisega nr A15159825; süstal kollase vedelikuga, mis on pakendatud paberkarpi turvakleebisega nr A15159828; süstal punast värvi vedelikuga turvakleebisega nr A15 159834; minigripkotid jääkidega, paberkotis turvakleebisega nr A15 159835; ekspertiisiaktiga nr 24E-AN01670-01 tagastatud ekspertiisist järelejäänud pakendid, mis on paberkotis kirjega „Transpordipakend KRTA2424401267; tubakakarp, taimepurujääkidega, mis on paberkotis; puuteproovid, papp pakendis 9 tk ja kannatanult J. P.ilt võetud süljeproov papp pakendis, 1 tk , mis on paberkotis. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada Olesja Tšistjakovale ja/või Igor Tšistjakovile kui seaduslikele valdajatele kohtuotsuse jõustumisel alljärgnevad üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH33945 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemed: mobiiltelefon Samsung, turvakleebise nr A15159823; mobiiltelefon Vigor, turvakleebise nr A15 159824; tuvastamata mudeliga mobiiltelefon, turvakleebise nr A15 159832; mobiiltelefon Samsung, turvakleebise nr A15 159833; mobiiltelefon Nokia, turvakleebise nr A15 159836. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisidest järele jäänud narkootilised ained, mis on jäetud NPALS alusel EKEI keemiaosakonda tuleb jätta ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

MENETLUSKULUD

Isiku süüdimõistmisega kaasneb süüdimõistetul kohustus kanda menetluskulusid KrMS § 180 lg 1 alusel.

KrMS § 180 lg 3 alusel on kohus kohustatud arvestama menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmset üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Olesja Tšistjakova menetluskulud Süüdistataval ei ole töökohta ega kindlaid piisavaid legaalseid sissetulekuid. Ta ei ole võimeline kandma menetluskulusid korraga ega täies ulatuses. Samas ei saa isikut vabastada menetluskuludest täielikult. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjatasu ja sundraha teise astme kuriteo puhul. Kaitsjatasud on käesolevas asjas tekkinud kohtueelses, eel- ja kohtuliku arutamise staadiumis: - 614,88 eurot kohtueelses menetluses, - 312,48 eurot kohtulik eelmenetlus, - 773,76 eurot kohtulik aritamine, - 2. astme sundraha Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kannab süüdistatav menetluskulusid osaliselt, arvestades KrMS § 180 lg 3 järgi resotsialiseerimisväljavaateid. Isikule mõistetakse käesoleva kohtuotsusega reaalne vangistus, mille tingimustel sisseretulekute saamine on küsitav. Vara ja sissetulekuid isikul käesoleval ajal ei ole. Vähetõenäoline, et sissetulekuid või varasid tekiks isikul mõistlikus perspektiivis. Isikult on välja mõistetud tsiviilhagid, mis oma loomult täitmisele kuuluv rahaline kohustus. Kohus leiab, et isikult tuleb välja mõista sundraha osaliselt summas 800 eurot, kohtueelsel uurimisel tekkinud kaitsjatasu summas 300 eurot, kohtulikul arutamisel tekkinud kaitsjatasu 773,76 eurot ja lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul. Kaitsjatasu 314,88 eurot kohtueelsel menetluses ja 312,48 eurot kohtulikus eelmenetluses osutatud õigusabi eest tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulude täitelik summa oleks isikule ilmselt üle jõu. Igor Tšistjakovi menetluskulud Süüdistataval on endal sõnul töökoht ( tööline – aitab kala suitsetamisel) ja tööandja poolt tagatud elukoht, töökogemus ei ole suur. Varasemalt puudus isikul töökoht ja sissetulekud, samuti viibis ta vangistuses. Isikul ei ole registrivara, millele saaks pöörata sissenõuet. Sellises olukorras ei saa pidada isiku sissetulekuid piisavaks oluliste rahaliste kohustuste täitmisel. Ta ei ole võimeline kandma menetluskulusid korraga ega täies ulatuses. Samas ei saa isikut vabastada menetluskuludest täielikult. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks määratud ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja sundraha esimese astme kuriteo puhul. Kaitsjatasud on käesolevas asjas tekkinud kohtueelses, eel- ja kohtuliku arutamise staadiumis: - 700,04 eurot kohtueelses menetluses,

-

446,40 eurot kohtulik eelmenetlus, 749,70 eurot kohtulik aru8tamine,

Kohus on seisukohal, et kuna süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kannab süüdistatav menetluskulusid osaliselt, arvestades KrMS § 180 lg 3 järgi resotsialiseerimisväljavaateid. Isikule mõistetakse käesoleva kohtuotsusega reaalne vangistus, mille tingimustel sisseretulekute saamine on küsitav. Vara ja sissetulekuid isikul käesoleval ajal ei ole. Vähetõenäoline, et sissetulekuid või varasid tekiks isikul mõistlikus perspektiivis. Isikult on välja mõistetud tsiviilhagid, mis oma loomult täitmisele kuuluv rahaline kohustus. Kohus leiab, et isikult tuleb välja mõista ekspertiisitasu 500 eurot, sundraha osaliselt summas 1000 eurot, kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu 749, 70 eurot ja kohtueelsel uurimisel tekkinud kaitsjatasu summas 300 eurot ja lubada tasuda ositi ühe aasta jooksul. Ekspertiisitasu summas 438 eurot, kaitsjatasu 400,04 eurot kohtueelsel menetluses ja 446,40 eurot kohtulikus eelmenetluses osutatud õigusabi eest tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulude täitelik summa oleks isikule ilmselt üle jõu. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.