4.Määrata Advokaadibüroole Meelis Masso vandeadvokaat Meelis Masso poolt apellatsioonimenetluses R.G-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 446 eurot 40 senti (sh käibemaks). Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda.
5.Kohtulahendi avalikustamisel asendada KrMS § 408 1 lg 2 alusel süüdistatavate nimed, isikukoodid ja sünniajad tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav ja kannatanu saavad kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.R.G-d süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 2 järgi selles, et tema 30.03.2024 kella 20.56 paiku Tallinnas XXX asuva maja juures U.D-ga ühiselt ja kooskõlastatult tekitas O.S-ile tervisekahjustuse, millest paranemise kestus oli üle 4 kuu. U.D lõi ühe korra rusikaga O.S-ile näo piirkonda, mille tagajärjel kaotas kannatanu tasakaalu, misjärel koheselt lõi R.G omakorda ühe korra rusikaga O.S-ile näo vasakusse piirkonda. Löökide tagajärjel kukkus kannatanu selili asfaltkattele, lõi ära pea ja kaotas teadvuse. R.G ja U.D põhjustasid kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: ninaverejooks, vasakpoolne kõva- ja ämblikvõrkkelmealune verevalum koos põrutuskolletega mõlemal pool peaajus, nahaalune verevalum, pehmete kudede turse kukla piirkonnas, murrud mõlemal pool alalõualuus ja kuklaluu joonmurd. Vigastuste tüsistusena tekkis septiline šokk koos aspiratsioonipneumoonia, septitseemia ja jämesoolepõletikuga. Maakohtu otsus
2.Maakohus mõistis 28. oktoobri 2025. a otsusega U.D süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja R.G süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi. Kohaldades KarS §-i 87, vabastati mõlemad karistusest ning allutati KarS § 87 lg 1 p 6 alusel käitumiskontrollile. Neid kohustati KarS § 87 lg 1 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis ja KarS § 87 lg 1 p 7 alusel sooritama vastavalt 20 tundi ja 30 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Maakohus tuvastas, et kannatanu löömist süüdistatavad omavahel ei kooskõlastanud, kuid mõlemad lõid kannatanut ühe korra näkku ning too kukkus R.G löögist asfaldile. Kannatanul tuvastatud vigastustest põhjustas ninaverejooksu U.D löök näkku ja alalõualuu kaksikmurru R.G jõuline rusikalöök vastu kannatanu alalõuga. Asfaldile kukkumisega kaasnesid ajuverevalum, nahaalune verevalum, pehmete kudede turse kukla piirkonnas ja kuklaluu joonmurd. Kõikidest nendest vigastustest olid eluohtlikud ajuverevalumid, sest nendest tekkis ajuturse. Peaaju põrutuskolded ja ajukahjustus on raske tervisekahjustus, mille paranemine ületab 4 kuud.
2(10)
1-25-2569
4.Kohtu hinnangul ei olnud süüdistatavad kaastäideviijad. R.G tekitas kannatanule tervisekahjustuse – alalõualuu kaksikmurru – otsese tahtlusega. Kuid arvestades süüdistatava elukogenematust ja vähest kooliharidust puudus tal tahtlus raske tagajärje suhtes. R.G oli põhjustatud tagajärje suhtes hooletu.
5.Kohus ei tuvastanud kannatanupoolset õigusvastast rünnet KarS § 28 lg 1 tähenduses U.D-le , mis oleks andnud R.G-le õiguse U.D kaitseks kannatanut rusikaga näkku lüüa. R.G kaitsja Meelis Masso apellatsioon
6.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava R.G kaitsja Meelis Masso. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse R.G süüdi tunnistamises ja mõistaks R.G õigeks. Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda. Kokkuvõtvalt on apellandi peamised seisukohad järgmised.
7.Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et menetluses leidis tuvastamist põhjuslik seos süüdistatava löögi ja kannatanu kukkumise vahel. Arvestades eksperdi selgitusi, ei saa kindlalt väita, et kannatanule põhjustatud raske tervisekahjustus tekitati ainult süüdistatava löögi tagajärjel.
8.Apellant on seisukohal, et kohus ei kohaldanud õigesti KarS §-i 27 ja § 28 lg-t 1, kui asus seisukohale, et süüdistatava tegu oli õigusvastane ning esinevad alused käsitada süüdistatava tegu kuriteona KarS § 118 kohaselt. Süüdistatav läks sõbrale appi ning lõpetas oma löögiga õigusvastase ründe nii enda kui ka teiste isikute õigushüvele. Kohus on jätnud arvestamata, et süüdistatav ei ületanud hädakaitse piire, kuna ta ei kavatsenud ega tahtnud otseselt kannatanule liiga teha. Menetlus ringkonnakohtus
9.Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2026. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti õigus esitada taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni 3. märtsini 2026 (kaasa arvatud).
10.Kohus küsis poolte seisukohta järgmistes küsimustes: Kui R.G tegu oli õigusvastane, siis: 1) Kas saabunud enamohtlik tagajärg oli R.G teole objektiivselt omistatav (vt RKKK 23.12.2020, 1-19-4422/107, p-d 11-15)? 2) Kas R.G tahtlus hõlmas sellise tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes tõi kaasa KarS § 118 lg 2 p-s 2 nimetatud enamohtliku tagajärje ning kas maakohus tuvastas sellise tahtluse (vt RKKK 05.06.2018, 1-17-105/35, p-d 915; 01.11.2018, 1-16-6512/64, p-d 8-9 ja 03.05.2019, 1-17-5883/77, p-d 9-18)? 3) Kui vastus küsimusele b) on eitav, siis kas R.G kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 ja § 119 lg 1 järgi?
tegu tuleks ümber
4) Kui vastus küsimusele c) on jaatav, siis kas teo ümberkvalifitseerimine mõjutab ka R.G-le kohaldatud mõjutusvahendeid? 3(10)
1-25-2569
11.Kirjalike seisukohtade esitamise tähtaja jooksul täpsustas ringkonnakohus menetlusse võtmisel esitatud küsimusi ning andis pooltele võimaluse esitada seisukoht ka selles, kas õige kvalifikatsioon võib olla hoopis KarS § 121 lg 2 p 1 (arvestades alalõualuu kaksikmurru paranemise aega) ja § 119 lg 1. Prokuratuuri seisukoht
12.Prokuratuur leiab, et saabunud raske tagajärg oli R.G-le objektiivselt omistatav. Üldise elukogemuse pinnalt saab pidada võimalikuks, et kui inimene saab jõulise löögi pea piirkonda või kukub peaga vastu asfalti, siis saab ta ajukolju vigastused.
13.Küsimusele, kas R.G tahtlus hõlmas sellise tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes tõi kaasa KarS § 118 lg 2 p-s 2 nimetatud enamohtliku tagajärje, saab prokuröri hinnangul vastata jaatavalt. Maakohus on tuvastanud, et R.G lüües eelnevalt taaruvat kannatut täiest jõust näkku tekitas kannatanule tervisekahjustuse (alalõualuu kaksikmurru) otsese tahtlusega. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et R.G-l oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus KarS § 121 lg 1 mõttes, küll aga enamohtliku tagajärje osas tegutses R.G hooletuses.
14.Kui ringkonnakohus otsustab teo ümber kvalifitseerida, ei mõjuta see R.G-le kohaldatud mõjutusvahendeid. Kaitsja seisukoht
15.Vastuseks kohtu küsimustele leidis kaitsja, et raske tervisekahjustus ei ole R.G-le objektiivsel omistatav, sest üldise elukogemuse kohaselt ei põhjusta rusikaga näkku löömine raskeid tervisekahjustusi. Tüüpiliseks tagajärjeks on näovigastused.
16.R.G tahtlus ei hõlmanud sellise tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes tõi kaasa KarS § 118 lg 2 p-s 2 nimetatud enamohtliku tagajärje ning maakohus seda ka ei tuvastanud. Maakohus märkis, et R.G tegi löögi otsese tahtlusega ja oli tagajärje suhtes hooletu.
17.Eeltoodu põhjal võiks R.G teo ümber kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi ja see ei mõjuta R.G-le kohaldatud mõjutusvahendeid.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
(I) Sissejuhatus
18.Ringkonnakohus kvalifitseerib R.G teo ümber KarS § 121 lg 2 p 1 ja § 119 lg 1 järgi. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud KarS § 118 lg 1 p 2 objektiivse koosseisu tuvastamisel (II)(1), ent on subjektiivse koosseisu tuvastamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kuna maakohus tuvastas, et R.G tahtlus ei hõlmanud maha kukkumisest saadud vigastusi (mis põhjustasid raske tagajärje), ei saa tema tegu kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 2 järgi (II)(2). Maakohtu tuvastatud asjaoludel vastab R.G tegu KarS § 121 lg 2 p-s 1 ja § 119 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisudele (III)(1). Hädakaitseseisundit puudutavas osas on apellatsioon põhjendamatu, sest väited maakohtu otsuses puuduvate põhjenduste kohta on ekslikud. Seda, kas ja milliseid vigu maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel apellandi arvates tegi, apellatsioonis ei põhjendata (III) 4(10)
1-25-2569 (2). Kokkuvõtvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse R.G süüditunnistamises KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning tunnistab R.G süüdi KarS § 121 lg 2 p-s 1 ja § 119 lg-s 1. Talle kohaldatud mõjutusvahendid jäävad muutmata (IV). Viimaks lahendab ringkonnakohus menetluskulude küsimuse (V). (II) R.G vastutus KarS § 118 lg 1 p 2 järgi (1) Objektiivne koosseis: põhjuslik seos R.G löögi ning raske tervisekahjustuse vahel
20.Apellant vaidlustab maakohtu järelduse, et süüdistatava löögi ja kannatanu kukkumise vahel on põhjuslik seos. Kaitsja märgib, et menetluses tuvastati, et kannatanut löödi kahel korral kahe erineva isiku poolt. Arvestades eksperdi selgitusi, ei saa kindlalt väita, et kannatanule põhjustatud raske tervisekahjustus tekitati ainult süüdistatava löögi tagajärjel. Kui mõelda ära süüdistatava tegu, siis kannatanut ikka löödi ja ei ole välistatud, et KarS § 118 lg 1 p-s 2 sätestatud tagajärg oleks võinud saabuda ka ilma süüdistatava löögita.
21.Kolleegium järeldab, et apellant vaidlustab nii selle, et kannatanu kukkus R.G löögi tagajärjel (põhjuslik seos löögi ja kukkumise vahel) kui ka selle, et kannatanu sai raske tervisekahjustuse R.G löögi tagajärjel, sest apellandi hinnangul võis selle kaasa ka U.D löök eraldivõetuna (põhjuslik seos löögi ja tagajärje vahel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kummagi asjaolu tuvastamisel eksinud.
22.Maakohus kirjeldas videosalvestiselt „VID_64450414_114542_999.mp4“ nähtut, kuidas peale U.D rusikalööki kannatanu pea kaldub taha. Kannatanu kaotab löögist tasakaalu ja taarub tahapoole. Seejärel läheneb kannatanule seljatagant R.G , haarab kannatanul vasakust käest ja olles kannatanu vasakul küljel, lööb viimast parema käega vastu vasakut põske, mille tagajärjel kannatanu vajub vasakule ja seejärel kukub selili. Kannatanu keha liikumisest järeldab kohus, et löök tabas kannatanu vasakut pea poolt ja oli nii tugev, et kannatanu kukkus. Seega järeldas kohus, et on tuvastatud põhjuslik seos R.G löögi ja kannatanu kukkumise vahel (maakohtu otsuse p 20).
23.Kaitsja arvates pole välistatud, et kannatanu oleks kukkunud ka ilma R.G löögita. Videosalvestisega tutvunud ringkonnakohus väitega ei nõustu. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb lähtuda konkreetselt saabunud tagajärjest ning sellele vahetult viinud teost (vt RKKK 31.03.2008, 3-1-1-4-08, p 11). Selles nõudes väljendub nn reservpõhjuse arvestamise keeld, mille kohaselt ei tohi tagajärje omistamisel juurde mõelda muid võimalikke põhjuslikke ahelaid, mis tegelikkuses ei realiseerunud. 1 Järelikult ei ole oluline see, mille üle apellant spekuleerib - s.o kas kannatanu võinuks teoreetiliselt lõpuks kukkuda pärast seda, kui ta U.D löögi tagajärjel veidi tahapoole taarus. Oluline on, et kannatanul õnnestub pärast U.D lööki püsti jääda ning ta kukub alles vahetult pärast R.G lööki.
24.Apellatsiooniväited ei kummuta ka maakohtu järeldust, et KarS § 118 lg 1 p-s 2 nimetatud tagajärje põhjustas just R.G , mitte U.D tegu.
25.Maakohus tuvastas tõendite põhjal, et kannatanule tekitatud vigastused on võimalik individualiseerida ning nende tekitamine ning põhjustatud tagajärg omistada ühele või
Reservpõhjuse arvestamise keelust õiguskirjanduses vt nt J. Sootak, lk-d 215-217 – J. Sootak (koost). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2018 ja P. Pikamäe. Karistusõiguse üldosa. Karistusseadus. Süütegu. Sanktsioonisüsteem. Tallinn: Juura 2025, vnr-d 247-249).
5(10)
1-25-2569 teisele süüdistatavale (vt ringkonnakohtu otsuse p 3 ning maakohtu otsuse p-d 20-23). Alust maakohtu seisukoha muutmiseks ei ole.
26.Hinnates tõendeid kogumis, eeskätt eksperdi arvamust, tema kohtus antud ütlusi ning videosalvestist, saab suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust järeldada, et U.D löök rasket tervisekahjustust ei tekitanud. Videost ei nähtu, et U.D löök oleks olnud märkimisväärselt tugev. Löök ninapiirkonda tekitas tugevas joobes olevale kannatanule vaid ajutise tasakaaluhäire. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et U.D löök oli suunatud otse kannatanule näkku, näo keskele (maakohtu otsuse p 20) ning U.D-le on omistatav üksnes kannatanule tekkinud ninaverejooks.
27.See tähendab, et eespool kirjeldatud raske tervisekahjustus sai tekkida kas vahetult R.G löögist või R.G löögi järel asfaldile kukkumisest. Järelikult on R.G löögi ning kannatanule tekitatud raske tervisekahjustuse vahel põhjuslik seos. Maakohus tuvastas, et R.G löögi vahetu tagajärg oli alalõualuu kaksikmurd. Raske tervisekahjustus tekkis aga asfaldile kukkumisest (maakohtu otsuse p 23). Selle järelduse muutmiseks ringkonnakohtul alust ei ole.
28.See, et tugeva rusikalöögi näkku saamise tagajärjel võib kannatanu peaga vastu asfalti kukkuda ning seeläbi (täiendavaid) tervisekahjustusi saada, ei ole ka sedavõrd ebatüüpiline kausaalahela kulgemine, mis välistaks selle objektiivse omistamise süüdistatavale (vrd RKKK 23.12.2020, 1-19-4422/107, p-d 11-15 ning 05.06.2018, 1-17105/35, p 9).
29.Kokkuvõtvalt jääb muutmata maakohtu järeldus, et U.D löök põhjustas kannatanule üksnes ninaverejooksu. R.G löögi vahetu tagajärg oli alalõualuu kaksikmurd, kuid löögi tulemusel kukkus kannatanu peaga vastu asfalti ning sai KarS § 118 lg 1 p-s 2 nimetatud tervisekahjustuse. Mõeldes ära R.G löögi, langeks sel kujul ära kannatanu kukkumine, pea ära löömine ning raske tervisekahjustuse saamine. Järelikult on raske tervisekahjustus R.G teoga (rusikalöök) põhjuslikus seoses ning R.G-le ka objektiivselt omistatav. (2) Subjektiivne koosseis
30.Apellandi hinnangul ei ole maakohtu otsusest jälgitav, kuidas jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava teos on tuvastatud süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Maakohtu otsuse p-s 26 on järeldatud, et süüdistatav oli põhjustatud tagajärje suhtes hooletu. Järelikult pani süüdistatav kohtu hinnangul teo toime ettevaatamatusest. Kaitsja arvates on kohus jätnud tähelepanuta, et KarS § 15 lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui karistusseadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. KarS § 118 alusel on karistatav ainult tahtlik tegu.
31.Ringkonnakohus jagab apellandi lõppjäreldust, et maakohus on subjektiivse koosseisu tuvastamisel eksinud ning seega R.G teo valesti kvalifitseerinud.
32.Maakohus tuvastas, et rusikalöögi vahetu tulemusena sai kannatanu alalõualuu kaksikmurru ning selle tervisekahjustuse tekitas R.G otsese tahtlusega. Seda järeldust apellatsioonis ei vaidlustata. Raske tervisekahjustuse osas leidis maakohus esmalt järgmist: Kuid arvestades süüdistatava elukogenematust ja vähest kooliharidust puudus tal tahtlus raske tagajärje suhtes. Noorusest tulenevalt ei pidanud ta teadma, et kui inimene kukub asfaldile ühe löögi tagajärjel, võib ta saada raske ajuvigastuse. Sellest lausest eraldivõetuna ei ole võimalik järeldada, kas maakohus põhjendab üksnes seda, et 6(10)
1-25-2569 tahtlus ei hõlmanud tervisekahjustuse raskust (s.o vähemalt 4-kuulist kestust) või ka seda, et tahtlus ei hõlmanud üldse seda, et kannatanu kukub ja viga saab. Edasi kirjeldab maakohus seda, et noore inimesena on süüdistatav kindlasti teadlik erinevatest spordialadest, poksifilmidest ja mh mõistest nokaut, mida kasutati ka videosalvestisel. Lõpuks järeldab maakohus: Seega tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks R.G pidanud ette nägema, et ka kukkumise korral võib inimene viga saada ja teadvuse kaotada. R.G oli põhjustatud tagajärje suhtes hooletu (maakohtu otsuse p 26). Osundatud põhjendustest, iseäranis viimati tsiteeritud lausest, järeldab kolleegium, et maakohus tuvastas, et R.G isegi ei näinud ette, et kannatanu võib ka kukkumise tagajärjel täiendavaid vigastusi saada. Järelikult tuvastas maakohus, et R.G tahtlus hõlmas üksnes sellise tervisekahjustuse tekitamise, mis oli rusikalöögi vahetu tagajärg (alalõualuu kaksikmurd). See tervisekahjustus aga ei viinud lõppastmes raske tagajärjeni, s.o vähemalt neli kuud kestnud terviserikkeni. Nimelt kestab eksperdiarvamuse järgi alalõualuu kaksikmurru paranemine tõenäoliselt kauem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud (vt maakohtu otsuse p 22).
33.KarS § 118 on käsitatav KarS § 121 lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna, mis näeb ette põhikoosseisuga võrreldes enamohtlikud tagajärjed. KarS § 19 lg 1 järgi vastutab isik seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Teo kvalifitseerimiseks KarS § 118 lg 1 (mistahes punkti) järgi on aga nõutav, et toimepanija tekitas kannatanule tervisekahjustuse tahtlikult. Sealjuures on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje – KarS § 118 lg 1 p 2 puhul vähemalt neli kuud kestnud tervisehäire – saabumiseni. Seda, et vigastusest paranemine võib kesta vähemalt 4 kuud (s.o rasket tagajärge ennast), KarS § 19 järgi tahtlus hõlmama ei pea (vt RKKK 05.06.2018, 1-17105/35, p-d 9-15; 01.11.2018, 1-16-6512/64, p-d 8-9 ja 03.05.2019, 1-17-5883/77, p-d 918).
34.Nagu eespool selgitatud, ei viinud enamohtliku tagajärjeni mitte rusikalöögi vahetu tagajärjena kaasnenud alalõualuu kaksikmurd, vaid kukkumisel saadud peavigastused. Maakohus aga leidis, et R.G tahtlus ei hõlmanud seda, et kannatanu võib kukkuda ning seeläbi vigastusi saada. Lahendades asja üksnes kaitsja apellatsiooni alusel, ei saa ringkonnakohus maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid ümber hinnata. Järelikult tuvastas maakohus, et R.G tahtlus ei hõlmanud sellise tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg 1 p-s 2 nimetatud raske tagajärjeni. Seega ei vasta R.G tegu maakohtu tuvastatud asjaoludel KarS § 118 lg 1 p 2 kuriteokoosseisule. Maakohtu tuvastatud asjaoludel võib kõne alla tulla R.G vastutus KarS § 121 ja raske tervisekahjustuse ettevaatamatusest tekitamise eest KarS § 119 järgi ideaalkogumis (vrd RKKK 05.06.2018, 1-17-105/35, p-d 15; sarnastel asjaoludel, st rusikalöögi järel peaga vastu asfalti kukkumisel, vt ka TrtRngK 20.04.2021, 1-20-5638, p-d 54-58).
35.Väljaspool apellatsiooni piire peab ringkonnakohus oluliseks rõhutada, et nõue, mille järgi peab tahtlusega peab olema hõlmatud sellise tervisekahjustuse tekitamine, mis lõppastmes viis enamohtliku tagajärje saabumiseni, ei tähenda, et tahtlikult saaks tegutseda üksnes meditsiiniteadmisi omav toimepanija. Tahtluse jaatamiseks ei ole nõutav, et süüdistatav näeks tekkida võivaid vigastusi ette meditsiinilise täpsusega (nt ei pea süüdistatav isegi teadma, mis asi on ämblikvõrkkelmealune verevalum). Konkreetsel juhul tulnuks R.G teo KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseerimiseks tuvastada, et ta pidas võimalikuks ja möönis, et rusikalöögi tagajärjel võib kannatanu oma pea vastu maad ära lüüa ning saada seeläbi tervisekahjustusi, mis ei piirdu vaid pea väliste vigastustega (nt marrastus, 7(10)
1-25-2569 verejooks, haav), vaid põrutus võib kaasa tuua ka sisemisi vigastusi ajupiirkonnas. Selle järelduse tegemisel saab mh arvesse teo välist avaldumist, sh löögi suunda, sellesse rakendatud jõudu, kannatanu seisundit löögi hetkel jne. (III) R.G vastutus KarS § 121 ja § 119 järgi (1) Süüteokoosseis
36.Maakohus tuvastas, et R.G rusikalöögi tagajärjel sai kannatanu alalõualuu kaksikmurru (st sai tervisekahjustuse) ning selle tervisekahjustuse tekitas R.G viimasele tahtlikult. Selline tegu vastab KarS § 121 lg 1 koosseisule. Eelmises punktis selgitas ringkonnakohus ka seda, et alalõualuu kaksikmurru paranemine – s.o tervisekahjustus, mille tekitamine oli R.G tahtlusega hõlmatud – kestab tõenäoliselt kauem kui 4 nädalat. Sealjuures ei ole KarS § 19 järgi nõutav, et R.G tahtlus hõlmaks tervisekahjustuse kestuse. Niisiis on täidetud ka KarS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud kvalifitseeriv koosseis.
37.Maakohus tuvastas õigesti selle, et kannatanu kukkus R.G löögi järel ning sai peaga vastu maad kukkudes ka raske tervisekahjustuse. Riigikohtu praktikas on leitud, et KarS §-de 118 ja 119 objektiivsed koosseisud langevad kokku (vt koos edasiste viidetega RKKK 23.12.2020, 1-19-4422/107, p 15). Samas ei ole Riigikohus korrigeerinud enda seisukohta, mille järgi tuleb ettevaatamatusdelikti objektiivses koosseisus hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamise järel näidata ka selle tõttu saabunud tagajärje ettenähtavus (vt koos edasiste viidetega RKKK 29.12.2017, 1-15-6223/49, p 13). Niisiis ei saa ainuüksi sellest, et R.G täitis KarS § 118 lg 1 p 2 objektiivse koosseisu, järeldada seda, et ta täitis ka KarS § 119 lg 1 objektiivse koosseisu.
38.Kannatanu rusikaga löömine on käsitatav hoolsuskohustuse rikkumisena. See, et tugeva löögi saanud purjus kannatanu võib löögi tulemusel selili kukkuda, pea vastu asfalti ära lüüa ning seeläbi raskeid vigastusi saada, on objektiivsele ex ante vaatlejale äratuntav, ettenähtav ning see võimalus ei ole pelgalt teoreetiline. Seda, et kannatanule tekkinud raske tervisekahjustus on põhjuslikult seotud süüdistatava hoolsuskohustust rikkunud teoga, põhjendas ringkonnakohus eespool. Ühtki asjaolu, mis välistaks tagajärje objektiivse omistamise (mh õigusvastasusseose), ei ole. Järelikult on KarS § 119 lg 1 objektiivne koosseis täidetud.
39.Maakohus tuvastas otsuse p-s 26, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks R.G pidanud oma teo tagajärgi ette nägema. Seda järeldust apellant ei vaidlusta. Järelikult pani ta teo toime hooletusest (KarS § 18 lg 3). Etteruttavalt märgib ringkonnakohus, et kui R.G koosseisupärane tegu osutub õigusvastaseks (vt järgmist alajaotist), pole maakohtu tuvastatud asjaoludel põhjust arvata, et tema vaimsed võimed ei oleks võimaldanud tal aru saada, mida temalt eeldatakse, või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Niisiis ei tõusetu kolleegiumi hinnangul kahtlust selles, et teo õigusvastasuse korral võiks KarS § 38 tema süü KarS § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos välistada.
40.Kokkuvõtvalt täitis R.G kannatanut rusikaga lüües KarS § 121 lg 2 p-s 1 ja § 119 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisud. (2) Õigusvastasus
8(10)
1-25-2569
41.Apellant vaidlustab maakohtu järelduse, mille kohaselt ei olnud süüdistatav hädakaitseseisundis. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei pea usaldusväärseks tunnistajate ütlusi selle kohta, et kannatanu vehkis rusikatega U.D suunas. Lisaks puuduvad põhjendused selle kohta, miks ei saa arvestada süüdistatavate ütlustega. Apellandi hinnangul on tõendatud, et kannatanu üritas süüdistatavaid esimesena rünnata. R.G läks sõbrale appi ega ületanud hädakaitse piire. Õigust hädakaitsele ei välista ka võimalus rünnet vältida või abi kutsuda.
42.Apellatsiooniväited, mis puudutavad tõendite hindamist, on ilmselgelt põhjendamatud. Kaitsja väide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta tunnistajate Q ja W ütlusi usaldusväärseks ei pea, on ekslik. Maakohus põhjendas seda otsuse p-des 46 ja 47. Seda, miks süüdistatavate versioon ei ole usaldusväärne, põhjendas maakohus otsuse p-s 48. Ekslik on ka kaitsja väide, et menetluses on tõendatud, et kannatanu lõi süüdistatav U.D esimesena. Maakohus tuvastas, et nii see ei olnud (maakohtu otsuse p-d 44 jj). Seega sisaldab apellatsioon üksnes ebatäpseid väiteid maakohtu otsuse kohta, ent mitte ühtegi sisulist argumenti, mille põhjal saaks ringkonnakohus hinnata, kas maakohus võis faktiliste asjaolude tuvastamisel eksida.
43.Kolleegium meenutab, et kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus (RKKK 23.11.2016, 3-1-1-76-16, p 8). Ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires (KrMS § 331 lg 2). Apellandi ülesanne on välja tuua, millises osas ja mis motiividel otsus vaidlustatakse (KrMS § 321 lg 2 p 4). Põhistuste esitamine on muuhulgas vajalik ka selleks, et teised kohtumenetluse pooled mõistaks, mis põhjustel apellant maakohtu otsustega ei nõustu ning saaksid sellest tulenevalt oma seisukohad kujundada (vt ka RKKK 30.06.2014, 3-11-14-14, p 681). Kuna kaitsja ei ole esitanud ühtki seisukohta, mis viitaks tõendite hindamisel tehtud eksimustele, piirdub ringkonnakohus apellatsioonile vastamisel tõdemusega, et erinevalt apellatsioonis väidetust on maakohus ütluste ebausaldusväärseks lugemist põhjendanud ning maakohus ei tuvastanud, et kannatanu oleks löögiliigutuse esimesena teinud. Maakohtu tuvastatud asjaoludele teistsuguse hinnangu andmiseks ei näe kolleegium põhjust ka kaebuse piiride väliselt (KrMS § 340 lg 1).
44.Ainetu on ka apellandi väide, justkui oleks maakohus jätnud arvestamata, et süüdistatav ei ületanud hädakaitse piire, kuna ta ei kavatsenud ega tahtnud otseselt kannatanule liiga teha. Kuivõrd maakohus leidis, et R.G ei olnud hädakaitseseisundis, ei tulnudki hädakaitse piiride ületamist hinnata.
45.Kokkuvõtvalt jääb maakohtu järeldus hädakaitseseisundi puudumise kohta muutmata ning apellatsioon selles osas rahuldamata. (IV) Kokkuvõte
46.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on R.G teo kvalifitseerimisel KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. See tingib KrMS § 338 p 2 järgi maakohtu otsuse tühistamise osas, millega R.G tunnistati KarS § 118 lg 1 p 2 järgi süüdi. Ringkonnakohus teeb selles osas KrMS § § 337 lg 1 p 4 ja § 340 lg 2 p 3 alusel uue otsuse, millega tunnistab R.G süüdi KarS § 121 lg 2 p 1 ja § 119 lg 1 järgi. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.
47.Muutmata jääb maakohtu otsus R.G-le karistuse asemel KarS §-s 87 nimetatud mõjutusvahendite kohaldamise osas. Kolleegium on seisukohal, et hoolimata teo 9(10)
1-25-2569 ümberkvalifitseerimisest, vastavad maakohtu valitud mõjutusvahendid süüdistatava teole ja isikule. (V) Menetluskulud
48.R.G kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja tasutaotluses on menetlustoiminguteks märgitud apellatsiooniteate koostamine ja esitamine e-toimikusse, suhtlus kaitsealuse emaga, töö etoimikus, maakohtu otsuse analüüs ja töö kaebusega sellele. Ajakuluks on näidatud kokku 210 minutit. Seega taotleb kaitsja, et apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks määrataks kokku 312,48 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu täiendavatele küsimustele vastamiseks ning kohtupraktikaga tutvumiseks kulus 90 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot 92 senti ehk kokku 133 euro 92 senti. Ringkonnakohus loeb õigusabile kulutatud aja põhjendatuks ning määrab Advokaadibüroole Meelis Masso vandeadvokaadi Meelis Masso poolt apellatsioonimenetluses R.G-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 446 eurot 40 senti (sh käibemaks). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.