Kohtunik Lea Pähkel Rahvakohtunik Kati Miller Rahvakohtunik Marion Metsniit
Kohtuistungi sekretär
Annely Talve, Sirje Luga
Tõlk
Ingrid Oja, Natalja Smirnova, Sofia Demšenko, Nadežda Paukson
Kriminaalasi
R.G süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja U.D süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses (kinnine istung) Prokurör
Evelin Ansip-Kukk
Süüdistatav
R.G isikukood: xxx; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; xxx, xxx; elukoht xxx; tõkendit ei ole kohaldatud Meelis Masso (määratud korras)
Kaitsja
Süüdistatav
U.D isikukood xxx; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; xxx, haridus: xxx; elukoht xxx; tõkendit ei ole kohaldatud Toomas Laanemaa (määratud korras)
Kaitsja Juhindudes kriminaalmenetluse seadustikule (KrMS) § 3051 , § 306, § 309 lg 3, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 3; § 180 lg 1, 3 kohus otsustas:
RESOLUTSIOON
1.Tunnistada U.D KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi.
2.KarS § 87 sätet kohaldades vabastada U.D karistusest ja allutada ta KarS § 87 lg 1
p 6 alusel käitumiskontrollile. Kohustada U.D 1 aastase käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas: XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3.KarS § 87 lg 1 p 2 alusel kohustada U.D käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.
4.KarS § 87 lg 1 p 7 alusel kohustada U.D sooritama 20 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Määrata U.D käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
6.Kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
7.Tunnistada R.G KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi.
8.KarS § 87 sätet kohaldades vabastada R.G karistusest ja allutada ta KarS § 87 lg 1 p 6 alusel käitumiskontrollile. Kohustada R.G 1 aastase käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas: XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
9.KarS § 87 lg 1 p 2 alusel kohustada R.G käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.
10.KarS § 87 lg 1 p 7 alusel kohustada R.G sooritama 30 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
11.Määrata R.G käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
12.Kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.
13.Kannatanu O.S
tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 10 000 eurot – jätta läbi 2 (20)
vaatamata.
14.KrMS § 180 lg 3; § 175 lg 1 p 3, 4 alusel jätta U.D kaitsjatasu summas 2230,68 eurot ja ekspertiisitasu 1⁄2 ulatuses, s.o summas 77,50 eurot riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.
15.KrMS § 180 lg 3; § 175 lg 1 p 3, 4 alusel jätta R.G kaitsjatasu summas 3286,16 eurot ja ekspertiisitasu 1⁄2 ulatuses, s.o summas 77,50 eurot riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.
16.Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid.
17.Kohtuotsus edastada süüdistatavatele, kaitsjatele, kannatanule ja prokurörile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav etoimiku kaudu hiljemalt 19.12.2025. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav e-toimiku kaudu hiljemalt 19.12.2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.
SÜÜDISTUS
R.G-d süüdistatakse selles, et tema viibides 30.03.2024 kella 20.56 paiku Tallinnas Raadiku X asuva maja juures, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos U.D-ga , lõi U.D tahtlikult ühe korra rusikaga O.S-ile näo piirkonda, mille tagajärjel kaotas kannatanu tasakaalu, misjärel koheselt lõi tema omakorda tahtlikult ühe korra rusikaga O.S-ile näo vasakusse piirkonda. Löökide tagajärjel kukkus kannatanu selili asfaltkattele, lüües ära pea ja kaotades teadvuse. Oma sellise tegevusega R.G ja U.D põhjustasid kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: ninaverejooks, vasakpoolne kõva- ja ämblikvõrkkelmealune verevalum koos põrutuskolletega mõlemal pool peaajus, nahaalune verevalum, pehmete kudede turse kukla piirkonnas, murrud mõlemal pool alalõualuus ja kuklaluu joonmurd. Vigastuste tüsistusena tekkis septiline šokk koos aspiratsioonipneumoonia, septitseemia ja jämesoolepõletikuga. Sellega pani R.G tahtlikult toime teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, s.o KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.D süüdistatakse selles, et tema viibides 30.03.2024 kella 20.56 paiku Tallinnas Raadiku X asuva maja juures, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos R.G-ga , lõi tahtlikult ühe korra rusikaga O.S-ile näo piirkonda, mille tagajärjel kaotas kannatanu tasakaalu, misjärel koheselt lõi R.G omakorda tahtlikult ühe korra rusikaga O.S-ile näo vasakusse piirkonda. Löökide 3 (20)
tagajärjel kukkus kannatanu selili asfaltkattele, lüües ära pea ja kaotades teadvuse. Oma sellise tegevusega R.G ja U.D põhjustasid kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: ninaverejooks, vasakpoolne kõva- ja ämblikvõrkkelmealune verevalum koos põrutuskolletega mõlemal pool peaajus, nahaalune verevalum, pehmete kudede turse kukla piirkonnas, murrud mõlemal pool alalõualuus ja kuklaluu joonmurd. Vigastuste tüsistusena tekkis septiline šokk koos aspiratsioonipneumoonia, septitseemia ja jämesoolepõletikuga. Sellega pani U.D tahtlikult toime teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud, s.o KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse U.D selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 118 sätestatud kuriteo, viibides 20.05.2024 täpselt tuvastamata kellaajal Tallinnas Raadiku tänaval asuval spordiväljakul lõi tahtlikult ühe korra parema käe rusikaga M.F-ile näo vasakusse piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi vasaku silma all. Sellega pani U.D tahtlikult toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Prokuröri hinnangul on R.G ja U.D süü 30.03.2023 toimunud süüteo episoodis leidnud kinnitamist täies mahus. Süüdistatavad on kannatanu löömise toimepannud tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ning nende tegevuse tagajärjel põhjustati kannatanule raske tervisekahjustus. Eelkõige on see tõendamist leidnud videosalvestistega „VID_64451011_142813_149.mp4“, „VID_64450414_114542_999.mp4“, kannatanu O.S ja tunnistaja A.K ütlustega ning ekspertiisiaktiga nr 24E-AOI00308-01 Kannatanu M.F-iga seotud kuriteo episoodis sisulised vaidlused puuduvad U.D on oma süüd selles tunnistanud. Kannatanu löömine on filmitud. Kannatanu kinnitas, et teda lõi U.D . Kannatanu ema W.E kinnitas, et pojal oli verevalum vasaku silma all. Prokurör taotles R.G süüditunnistamist KarS § 118 lg 1 p 2 järgi, tema karistusest vabastamist ning KarS § 87 ettenähtud mõjutusvahendite kohaldamist. Samuti taotles U.D süüditunnistamist KarS § 118 lg 1 p 2 ja § 121 lg 2 p3 järgi, tema karistusest vabastamist ning KarS § 87 ettenähtud mõjutusvahendite kohaldamist. Kannatanu O.S poolt esitanud tsiviilhagi R.G-lt ja U.D-lt mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 euro välja mõistmiseks jätta läbi vaatamata. Menetluskulud jätta riigi kanda.
2.Kaitsja Toomas Laanemaa hinnangul ei ole ühtegi tõendit, mis tõendaks, et U.D ja R.G oleks kuidagimoodi kokku leppinud, et hakata kannatanu O.S-i provotseerima või veelgi enam, et hakata teda ühiselt ründama. U.D-le ei ole võimalik omistada kannatanule tekitatud enamohtliku tagajärge. Kolmas video algab sellega, et U.D on löönud kannatanut ühe korra näo piirkonda ja kannatanu justkui hakkab taaruma ja peale seda selja tagant tuleb ja lööb R.G kannatanut ja kannatanu kukub maha. See video ei anna mitte mingisugust teavet selle kohta, mis toimus vahetult enne U.D poolt kannatanu löömist. Ainukesed tõendid selle kohta on C.C , S.S ja süüdistatava U.D ütlused. Tüdrukud selgitavad, et kannatanu tõstis rusika ja vehkis U. poole. U.D süüdistatavana ütluste andmisel selgitas, et kannatanu üritas teda lüüa, ta suutis kõrvale põigata ja koheselt vastas selleks, et ennast kaitsta. Seega kõik tõendid viitavad ja kinnitavad, et tegemist oli klassikalise hädakaitseseisundiga U.D puhul. Temast oluliselt suurem täiskasvanud meesterahvas, kes oli ka lisaks alkoholijoobes, ründab alaealist ja üritab lüüa. Kusjuures enne on seesama alaealine palunud meesterahval hoida distantsi. Mitte U.D ei lähenenud sellele kannatanule, vaid vastupidi, kannatanu lähenes U.D-le . 4 (20)
Samas selgitas U.D eelnevalt kannatanule, et mitte keegi ei taha teda lüüa ega temaga kakelda. Ometi kannatanu otsustab rünnata X-aastast noormeest, millele vastab ühe löögiga U.D . Tegemist oli õigusvastase ründega U.D suhtes ja U.D oli õigus ennast kaitsta, vastata, et tõrjuda see rünne, et teda rohkem ei rünnataks. U.D puhul ei saa rääkida ka hädakaitse piiride ületamisest. Suurem mees ründab füüsiliselt väiksemat alaealist poissi, see vastab ühe rusikalöögiga ehk ta tõrjub rünnet samaväärselt. Ei saa rääkida, et antud juhul U.D oleks teostanud hädakaitset vahendiga, mis ilmselgelt ei oleks vastanud ründe ohtlikkusele. U.D lõi ühe korra rusikaga, millest ei saa teha järeldust, et U.D oleks kavatsetult või otsese tahtlusega liigset kahju soovinud kannatanule põhjustada. Seega on U.D tegevuses tuvastatav õigusvastast välistava asjaoluna hädakaitse ja U.D tuleb selles osas talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja hinnangul puudub U.D tegevuses ka KarS § 119 1 ettenähtud kuriteo subjektiivne koosseis. Kaitsja hinnangul on U.D-le inkrimineeritud teine kuriteo episood tõendamist leidnud. U.D on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Siin ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, aga õiguslikult tuleks seda tegu käsitleda KarS § 121 lg 1 järgi ning selles süüdi tunnistada. Sobiva mõjutusvahendi kohaldamise jätab kaitsja kohtu otsustada.
3.Kaitsja Meelis Masso hinnangul on tõendamist leidnud, et kannatanu O.S ja süüdistatavate vahel leidis aset konflikt. Kõrvaltvaatajatel oli tekkinud arusaam, et kannatanu võib noortele kallale tungida ja mitmete tõenditega leidis kohtulikul arutamisel tõendamist kannatanu poolt löögiks käe tõstmine. Seega alustas kannatanu rünnet alaealistele esimesena. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei pea rünne ise olema alati süüteona karistatav. Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena ning antud juhul nii oli. Süüdistatav R.G läks sõbrale appi ning lõpetas oma löögiga õigusvastase ründe nii enda kui ka teiste isikute õigushüvedele. Süüdistatav ei ületanud hädakaitse piire, kuna ta ei kavatsenud ega tahtnud otseselt kannatanule liiga teha. Süüdistatav kaitses oma sõpra ja juures olnud tuttavaid. KarS § 28 lg 3 ei välista õigust hädakaitsele see, kui on võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole. Kaitsja palub R.G õigeks mõista. Juhul kui kohtu hinnangul puudub süüdistatava käitumises õigusvastasust välistav asjaolu, siis vastab süüdistatava tegu pigem raske tervisekahjustuse katse tunnustele ehk KarS § 119 lg-s 1 sätestatud süüteo tunnustele, milleks on raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest. Sel juhul taotleb kaitsja R.G mõjutusvahendi kohaldamist. Kaitsja hinnangul puuduvad U.D ja R.G tegevuses ka KarS § 119 1 ettenähtud kuriteo tunnused. Menetluses on tuvastatud, et mõlemad süüdistatavad lõid kannatanut ühel korral. Seega puuduvad alused, et rääkida sellest, et poolte vahel oli kaklus. Samas ei saa väita, et süüdistatavad oleksid kannatanule ka kallale tunginud, kuna kannatanu ei jäänud passiivseks. KarS §-s 1191 sätestatud süüteokoosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust. Toimepanija saab vähemalt kaudse tahtluse tasemel aru, et tegemist on mitme osalejaga kakluse või mitme isiku poolt toimepandava kallaletungiga ning tema oma tegevusega võtab osa sellest. Süüdistatavad on selgitanud, et neil ei olnud soov kakelda kannatanuga ega talle kallale tungida. Seega süüdistatav R.G ei pannud toime KarS § 1191 ettenähtud kuritegu. Süüdistatav lõi kannatanut ühel korral, mis võis küll põhjustada raske tervisekahjustuse kannatanule, aga süüdistatav tegi seda selleks, et päästa oma sõpra vahetult eesseisva õigusvastase ründe eest. Süüdistatav tegutses hädakaitses KarS § 28 lg 1 kohaselt. Kui menetluses tuvastatakse, et süüdistatava tegevuses esines eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus, siis tuleb süüdistatavale mõista karistus KarS § 31 lg 1 alusel ettevaatamatusest toimepandud süüteo (ehk KarS § 119 lg 1 alusel kvalifitseeritava süüteo) eest.
4.Süüdistatav U.D tunnistas, et lõi O.S-i, kuid lõi enesekaitseks, sest kannatanu püüdis teda lüüa esimesena. M.F-i löömist tunnistab. Viimases sõnas kahetses tehtut. Lubas, et enam sellist asja ei kordu, üritab kuidagi vältida seda. Süüdistatav R.G tunnistas, et lõi kannatanut, 5 (20)
kuid tegi seda enesekaitseks. Viimases sõnas kahetses tehtut. Lubas, et see enam ei kordu ja lubas end muuta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 312 p 1, 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas tõendid, millele tuginetakse, samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.
6.KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et U.D ja R.G panid kannatanu O.S löömise toime ühiselt ja kooskõlastatult. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatavad olid O.S löömise ajal hädakaitses. Küll aga on kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et U.D löök põhjustas kannatanule tervisekahjustuse ja R.G löök põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse. Sellistele seisukohtadele asumist põhjendab kohus allpool. Samuti on tõendamist leidnud, et U.D lõi M.F-i põhjustades kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Seega tuleb U.D süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemistes ja R.G süüdi mõista KarS § 118 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
7.Kohus annab hinnangu, kas U.D ja R.G on toime pannud neile ette heidetava KarS § 118 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo ja kvalifitseerib selle (I). Seejärel kohus annab hinnangu kas U.D on toime pannud KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo ja kvalifitseerib selle (II). Edasi kohus kohaldab mõjutusvahendid (III), lahendab tsiviilhagi (IV) ja menetluskuludega seonduvad küsimused (V) ning lisapiirangud (VI). (I)
8.Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama küsimused, kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda kuriteo toimepanemise asjaolude tõendamiseks rikutud ning kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks.
9.KarS § 118 lg 1 p 2 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime.
10.U.D-le ja R.G-le esitatud süüdistuse kohaselt nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult lüües 30.03.2024 kella 20.56 paiku Raadiku tn X maja juures Tallinnas kannatanu O.S-i ja nimelt: esimesena lõi U.D kannatanut ühe korra rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kaotas tasakaalu, seejärel lõi R.G ühe korra rusikaga kannatanut vasakusse näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Selle tegevuse tagajärjel sai kannatanu raske tervisekahjustuse.
11.Antud asjas puudub vaidlus sellest, et: - kannatanu O.S ja süüdistatavate U.D ja R.G vastasseis sai alguse sellest, et U.D olles õues karjus teise korruse aknal olevale S.S-ile vene keeles „lits“. Selle peale 6 (20)
-
-
-
sekkus sama maja teise trepikoja juures seisnud kannatanu selgitades, et nii ei ole viisakas rääkida. Seda asjaolu on kinnitanud mõlemad süüdistatavad, tunnistajad A.K , C.C ja S.S ; kannatanu O.S oli sündmuse ajal raskes joobes. See asjaolu on kinnitust leidnud eelkõige 30.03.2024 PERH haigusloost, millest nähtub, et 30.03.2025 kell 21.55 kannatanult võetud veres tuvastati etanooli 3,35 g/l kohta (tõendid tl 54). Ekspert selgitas kohtus, et määratud on alkoholi hulk vereplasmas, aga suurusjärk promillides jääb sarnaseks. Selline promill võib surmav olla, kuid inimeste tolerants (alkoholitaluvus) võib erinev olla (kohtu toimik I kd, tl 54, pööre). Ekspertiisiakti nr 24E-AO100308-1 lähteandmetest nähtub, et 30.03.2024 kell 21.38 arstliku läbivaatuse käigus on arst tundnud patsiendi suust alkoholi lõhna (tõendid tl 68). Samuti on see asjaolu objektiivselt tuvastatav kohtus uuritud videosalvestistelt (tõendite tl 1-10) ja politsei vormikaamerasalvestiselt (tõendite tl 18-26) eelkõige kannatanu kõne järgi. Ka süüdistatavad, tunnistajad S.S ja C.C kohtus kinnitasid, et said aru, et kannatanu on joobes; Esimesena lõi U.D kannatanut üks kord rusikaga näkku, seejärel lõi R.G kannatanut ükskord rusikaga vastu kannatanu vasakut näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Sündmus on jäädvustunud kohtuistungil uuritud videosalvestisele „VID_64450414_114542_999.mp4“ ja sealt nähtuv haakub süüdistatavate, tunnistajate S.S ja C.C kohtuistungil antud ütlustega; kannatanu O.S-il tuvastati ekspertiisiakti nr 24E-AO100308-1 kohaselt süüdistatavate tegevuse tulemusel ninaverejooks, vasakpoolne kõva- ja ämblikvõrkkelmealune verevalum koos põrutuskolletega mõlemal pool peaajus, nahaalune verevalum, pehmete kudede turse kukla piirkonnas, murrud mõlemal pool alalõualuus ja kuklaluu joonmurd. Tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 kuud (tõendite tl 78).
12.Vaidlus seisneb selles kas süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult ja grupis lüües kannatanut ning kas nad olid hädakaitses, kui lõid kannatanut.
13.Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel kannatanu O.S ütlused. Kannatanu selgitab, et tegi sündmuse päeval A.K-ga õues trepikoja juures suitsu. Õues olid noorukid kes hakkasid neid tülitama, solvama ja filmisid teda. Otsustas nendega rääkida ja küsida, miks nad käituvad niimoodi. Liikus nende poole, kui üks noormees sellest seltskonnast ootamatult lõi teda rusikaga vastu pead. Ta kukkus ja rohkem ei mäleta midagi.
14.Ülekuulamise protokollist nähtub, et kannatanu on andnud ütlused 09.09.2024, s.o neli kuud peale sündmust. Kannatanu ütlused sündmuse kulgemise kohta on väga napid. Arvestades kannatanul tuvastatud rasket joovet ja ajutraumat, siis kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kannatanu toimunust rohkem ei mäletagi.
15.Tunnistaja A.K selgitas kohtus, et tegi trepikoja juures suitsu koos kannatanuga. Kõrval trepikoja juures oli vähemalt kolm noorukit, kes rääkisid aknal oleva tütarlapsega. Nad nimetasid seda tüdrukut mitte kenade sõnadega, et ta on inetu, paks, kuidagi nii. Väga kõvahäälselt kasutasid ebatsensuurseid sõnu ja käitusid nagu ebanormaalsed inimesed. Kannatanu palus neid, et nad ei kasutaks ebatsensuurseid sõnu ja et nad austavalt pöörduksid tütarlapse poole. Need noored jooksid viieteistkordse maja juurde ja hakkasid sealt kannatanut sõimama. Karjusid O.S-ile ebatsensuurseid sõnu. Mingil ajal tulid tüdrukud ka õue. Seejärel tulid noorukid tagasi trepikoja juurde ja jätkasid ebatsensuursete sõnadega väljendamist. Kui tunnistaja seisis enda trepikoja juures, siis tuli üks kõhn musta riietatud poiss tema juurde ja 7 (20)
ütles, et ta hakkab praegu O.S-i provotseerima, et O.S teeks talle midagi ja nad võtavad selle videosse. Ja kui O.S lööb neid, siis nad löövad teda vastu ja ütlevad, et O.S on süüdi. Tunnistaja sõnul oli see poiss R.G , kes hiljem lõi kannatanut, mille tagajärjel kannatanu kukkus asfaldile pikali. Tunnistaja selgitas, et kannatanu läks pärast ise noorukite juurde, kes võtsid ta ringi sisse ja filmisid telefoniga. Tunnistaja selgitas, et oli lähedal ja jälgis situatsiooni. Peale löömist jooksid kõik laiali, kohale jäid ainult kaks tütarlast.
16.U.D selgitas, et oli õues R.G-ga ja veel kahe sõbraga ning suhtles S.S ja C.C-ga , kes olid aknal. Ütles S.S-ile, et „lits tule välja“, mille peale kannatanu nende juurde tuli ja käskis vabandada. Siis hakkas kannatanu R.G-l järgi käima umbes 5-10 meetrit. R.G ütles talle tõmba uttu, mine oma teed. Pärast kogunesid nad maja ees autode juurde, sinna tuli ka kannatanu, kes ütles, et: „tulge kõik mulle peale“ ja lubas R.G otsa ette sigareti kustutada. S.S ropendas, ütles „lits“, kannatanu arvas, et talle öeldi. U.D selgitas, et palus kannatanul distantsi hoida kuid kannatanu tuli talle peale ja proovis lüüa teda ja siis ta lõigi kannatanut. R.G ütlused sündmuse kronoloogilise kulgemise osas haakuvad U.D ütlustega.
17.Kohtus uuritud videoklipilt „VID_64451011_142813_149.mp4“ nähtuvad sündmused, mida kirjeldasid süüdistatavad U.D ja R.G. Autode juures kõnnib kannatanu U.D suunas. Nende ümber on noored, kes lärmavad vene- ja eesti keeles. Seejärel räägivad kannatanu ja U.D omavahel, U.D sirutab käe ja palub distantsi hoida. Kõik räägivad läbisegi eesti ja vene keeles.
18.Kohtu hinnangul eelnimetatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et U.D ja R.G oleks tegutsenud kooskõlastatult ja ühiselt kannatanu löömisel. Seda asjaolu ei kinnita ükski kohtus uuritud tõend. U.D kohtuistungil ei rääkinud, et R.G oleks tunnistaja A.K-ga trepikoja juures rääkimas käinud. Samuti ei rääkinud sellest faktist ka R.G kohtuistungil. Kohtus süüdistatavad andsid ütlusi ainult selle kohta kuidas nad suhtlesid kannatanuga sündmuse kulgemise ajal. Kummagi süüdistatava ütlustest ei nähtu, et nad oleks omavahel kannatanust rääkinud, arutanud ja plaaninud kannatanu löömist. Tunnistaja A.K kohtus öeldust, et R.G ütles talle:“ ta hakkab praegu O.S-i provotseerima, et O.S teeks talle midagi ja nad võtavad selle videosse. Ja kui O.S lööb neid, siis nad löövad teda vastu ja ütlevad, et O.S on süüdi“, ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust, et justkui R.G ja U.D on midagi omavahel kokku leppinud sh kes kannatanuga suhtleb, kuidas nad asetsevad kannatanu suhtes, kes esimesena ja kuhu lööb ja millal teine lööb ja mis üleüldse edasi saab. Videosalvestiselt „VID_64451011_142813_149.mp4“ kuuldust ja sama video vaatlusprotokollis kirjeldatud (tõendite tl 7-10) sõnadest ei ole võimalik üheselt aru saada kellele olid mõeldud erinevate noorte vene ja eesti keeles läbisegi öeldud sõnad/repliigid ja mis on nende kontekst. Seega ei ole võimalik ka antud tõendist tõsikindlalt tuletada, et süüdistatavad on omavahel mingid tegevused kooskõlastanud, mille tulemusena nad mõni aeg hiljem löövad kannatanut.
19.Nagu kohus juba eelpool märkis, ei ole vaidlust, et U.D ja R.G lõid kannatanu O.S-i näo piirkonda. U.D selgitas, et lõi kannatanut üks kord parema käe rusikaga kannatanu vasakule näopoolele. R.G selgitas, et läks kannatanu juurde ja lõi teda, misjärel kannatanu kukkus asfaldile.
20.Kannatanu löömine on jäädvustunud videosalvestisele „VID_64450414_114542_999.mp4“. Salvestiselt nähtub, et peale U.D rusikalööki kannatanu pea kaldub taha. Sellest kohus järeldab, et löök tabas kannatanut näo keskele. Löögist kannatanu kaotab tasakaalu ja taarub tahapoole. Seejärel läheneb kannatanule seljatagant R.G , haarab kannatanul vasakust käest ja olles kannatanu vasakul küljel, lööb viimast parema käega vastu vasakut põske, mille tagajärjel kannatanu vajub vasakule ja seejärel kukub selili. Kannatanu keha liikumisest järeldab kohus, et löök tabas kannatanu vasakut pea poolt ja oli 8 (20)
nii tugev, et kannatanu kukkus. Seega on tuvastatud põhjuslik seos R.G löögi ja kannatanu kukkumise vahel.
21.Eksperdiarvamuse kohaselt tuvastati O.S-il järgmised tervisekahjustused: - ninaverejooks, vasakpoolne kõva- ja ämblikvõrkkelmealune verevalum koos põrutuskolletega mõlemal pool peaajus, nahaalune verevalum, pehmete kudede turse kukla piirkonnas kuklaluu joonmurd, võivad olla tekitatud kukkumisest/hooga paiskumisest oma kasvu kõrguselt vastu kõva tömpi pinda, nt asfalti. Ei saa välistada võimalust, et enne kukkumist võis kannatanu saada löögi näkku (eelandmetes kirjeldatud kukkumisele eelnenud löök). - murrud mõlemal pool alalõualuus (alalõualuu kaksikmurd), mille kõige tõenäolisem tekkemehhamism on jõuline löök/jõulised löögid vastu alalõuga kõva tömbi esemega (nt rusika, jala, vms esemega) olukorras kus kannatanu kukal on fikseeritud vastu kõva tömpi pinda. Vigastuste tüsistusena tekkis septiline šokk koos aspiratsioonipneumoonia, septitseemia ja jämesoolepõletikuga. Tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 kuud.
22.Ekspert selgitas kohtus, et vaadeldes alalõualuu kaksikmurdu isoleeritult teistest tervisekahjustusest, siis selle paranemine tõenäoliselt kestab kauem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud, kui ei ole tüsistusi. Muhku ehk nahaalust verevalumit, pehmete kudede turset kukla piirkonnas ja kuklaluumurdu ei saa vaadelda eraldi aju vigastustest, sest mingi jõurakendus on põhjustanud aju liikumise koljus. Raske on öelda milline vigastus ajukelmetel on põhjustatud löögist ja milline vastulöögist. Ta ei saa täpsustada kas jõurakenduspunkt lõua piirkonda või kuklapiirkonda oli see, mis põhjustas need vigastused ja põrutuskolded peaajul. Arvestades, et kannatanul oli ninaverejooks, siis on sinna ka rakendunud mingi jõud. Põrutuskolded mõlemas ajupoolkeras, ämblikuvõrkkelmealused verevalumid mõlema otsmikusagara pinnal viitavad sellele, et löögile järgneva kukkumise tagajärjel on aju liikunud koljuõõnes vastu otsmikku piirkonda, mis on väga sage selliste vigastuste puhul. Kuid sellised vigastused mõlemas otsmikusagaras võivad samuti tekkida ka ainult isoleeritult näo piirkonda suunatud löökide tagajärjel ilma selleta, kui kukla piirkonnas üldse vigastusi ei ole. Kannatanul tekkis ajuturse, mis oli eluohtlik. Kannatanul peatrauma järel tekkinud ajukahjustus on tervisekahjustus, millest paranemine ületab 4 kuud. Kannatanul tekkinud tüsistused ei ole selles mõttes vigastused, mida saaks seostada tömbi esemega löömisega.
23.Seega kõrvutades videosalvestisel jäädvustunut ning ekspertiisiakti ja eksperdi selgitust, on võimalik kannatanul diagnoositud vigastused individualiseerida ja omistada konkreetse süüdistatava teo tagajärjeks. Ninaverejooks on seostatav löögiga näkku. Alalõualuu kaksikmurd (kohtu märkus: ekspertiisiakti kirjeldavas osas 30.03.24 kompuutertomograafilisest uuringust nähtub, et enamik vigastusi on pea vasakul pool (tõendite tl 69)), on seostatav jõulise rusika löögiga vastu alalõuga. Asfaldile kukkumisega on seostatavad vasakpoolne kõva- ja ämblikvõrkkelmealune verevalum koos põrutuskolletega mõlemal pool peaajus, nahaalune verevalum, pehmete kudede turse kukla piirkonnas ja kuklaluu joonmurd. Aju verevalumid olid eluohtlikud, sest tekkis ajuturse. Peaaju põrutuskolded ja ajukahjustus on raske tervisekahjustus, mille paranemine ületab 4 kuud.
24.Kohus loeb tuvastatuks, et U.D U.D löök tabas kannatanut otse näkku, mille tagajärjel kannatanu pea kaldub taha. Seega on O.S-il fikseeritud ninaverejooks otseselt näkku löömise tagajärg. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et lüües rusikaga teist inimest otse näkku, s.o nina piirkonda, tekitab see tervisekahjustuse, sh ninaverejooksu. Tema poolt toimepandu vastab KarS § 121 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. U.D pani O.S kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Lüües rusikaga kannatanut näo piirkonda, pidi 9 (20)
süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekitab kannatanule tervisekahjustuse.
25.Seejärel nähtub videosalvestiselt „VID_64450414_114542_999.mp4“, et peale U.D lööki hakkab kannatanu taaruma tahapoole, kuni teda tabab R.G löök vastu vasakut põske. Kohtu hinnangul põhjustab see löök O.S-ile alalõualuu kaksikmurru. Saadud löögi tagajärjel kannatanu vajub vasakule ja seejärel kukub selili asfaldile, saades ajukolju vigastused. Kuna R.G tegevuse ja O.S-il tuvastatud raske tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, siis leiab kohus, et süüdistatav on toime pannud KarS § 118 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo.
26.R.G oli teo toimepanemise ajal X aastane. Vaatamata noorele eale, on selles vanuses noorele arusaadav, et teise inimese löömine ei ole lubatav ning see on kuritegu. Löömine vigastab ja teeb haiget löögi saajale. Kohtu hinnangul R.G tekitas kannatanule tervisekahjustuse – alalõualuu kaksikmurru – otsese tahtlusega. Lüües rusikaga eelnevast löögist taaruvat kannatanut külje pealt täiest jõust näkku, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekitab kannatanule tervisekahjustuse. Kuid arvestades süüdistatava elukogenematust ja vähest kooliharidust puudus tal tahtlus raske tagajärje suhtes. Noorusest tulenevalt ei pidanud ta teadma, et kui inimene kukub asfaldile ühe löögi tagajärjel, võib ta saada raske ajuvigastuse. Samas sellises vanuses noor inimene on ilmselgelt teadlik erinevatest spordialadest sh vanimast spordialast ehk poksist, mis pakub eelkõige huvi meessoost isikutele. Kohtu hinnangul tõendab kaudselt seda teadmist ka videosalvestiselt „VID_64450414_114542_999.mp4“ kuuldu, kui peale kannatanu kukkumist ja teadvusetult asfaldile lamama jäämist kasutatakse sündmuskohal viibinud noorte poolt poksis tuntud väljendit „nokaut....“ (tõendite tl 9 pööre). Tegemist on olukorraga, kus üks poksija lööb vastase nii tugevalt, et ta ei suuda määratud aja jooksul püsti tõusta ja edasi võistelda (Nokaut – Vikipeedia). Poksist ja poksijatest on teinud legendaarseid/populaarseid filme nii USA kui Vene Föderatsiooni filmikompaniid. Seega tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks R.G pidanud ette nägema, et ka kukkumise korral võib inimene viga saada ja teadvuse kaotada. R.G oli põhjustatud tagajärje suhtes hooletu.
27.Süüdistatavad kinnitasid kohtus korduvalt, et nad oli hädakaitse seisundis. Seega peab kohus kaaluma, kas süüdistatavate käitumises võis teo toimepanemise ajal esineda õigusvastasust välistav asjaolu.
28.KarS § 28 lg 1 sätestatud hädakaitse kaalumiseks tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Väljakujunenud kohtupraktika pinnalt on teada, et ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal. Antud kriminaalasjas kogutud, uuritud ja tuvastatud asjaolude pinnalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavad ei olnud kuriteo toimepanemise ajal hädakaitseseisundis.
29.Kõigepealt kohus märgib, et nõustub prokuröriga selles, et neljandat videosalvestist, millelt justkui nähtuks kannatanu poolne soov U.D lüüa, ei ole kunagi olemas olnudki. Süüdistatava U.D selle kohast versiooni ei kinnita ükski kohtumenetluses uuritud tõend.
30.U.D selgitas, et talle saatis videod S.S . Videod olid sellest, kus mees jookseb R.G järele, siis sellest kuidas ta käsib mehel hoida vahemaad, oli video kus mees vehkis tema suunas ja video millel mees oli pikali maas üleni verine. J.J ja ema G.X saatsid need videod 10 (20)
politseisse. Temal neid videosid säilinud ei ole, sest kaotas telefoni ära. Ühelgi sõbral seda videot, kus mees esimesena vehib käega tema poole, säilinud ei ole.
31.G.X selgitas kohtus, et poeg U.D näitas talle järgmisel päeval peale sündmust enda telefonist mitut videot, mis olid tüdrukud talle saatnud. Ühelt videolt nähtub kuidas mees vehkis poja suunas mitu korda käega, kuid poja reaktsioon oli kiirem. Kui poeg lõi meest käega, siis mees tahtis veel poega lüüa, kuid ei tabanud, sest siis tuli R.G, kes tahtis sõpra kaitsta ja lõi meest vasakult poolt põse piirkonda. Poeg lõi meest näkku. Selgitas kohtule, et tema on näinud löömise kohta kahte videot. Esimesel video alustas meesterahvas, teine video algab poja löögiga. Selgitas, et poeg saatis need videod talle ja tema saatis need videod politseiuurijale messengeri kaudu. Tal endal neid videoid enam ei ole, sest kustutas ära. Pojal on uus telefon, seetõttu tal ka neid ei ole.
32.Seega U.D ja G.X-i ütlustest nähtub, et neljandat videot, mis algas sellega kuidas kannatanu hakkas lööma/vehkima U.D poole, on näinud ainult nemad. Kohus ei loe nende ütlusi selles osas usaldusväärseteks, sest need on vastuolus teiste kogutud tõenditega.
33.Tunnistaja C.C selgitas ristküsitluse käigus prokurörile, et filmis kuidas kannatanu hakkas kukkuma. Selgitas, et kustutas selle video ära peale politsei tulekut, seejärel täpsustas, et enne politsei tulekut. Kustutas video, sest oli šokis kuidas kannatanu kukkus ja veriseks sai. Tal oli hirm, et tema endaga midagi juhtub. Peale seda kui prokurör näitas tunnistajale vormikaamerasalvestist „COPR 1594.MP4“, millelt nähtub kuidas tunnistaja näitab enda telefonist patrullpolitseinikule videosalvestist „VID_64451011_142813_149.mp4“ selgitab tunnistaja, et see ei ole video, millel on tervenisti kaklus. Tunnistaja selgitas, et tal oli mitu videosalvestist: kus kannatanu tuleb nende juurde, kus oli kaklus ja kus oli kannatanu veriselt maas. Ei mäleta, et oleks kellelegi need videod saatnud ja kustutas need kohe peale sündmust.
34.Tunnistaja S.S selgitas kohtule, et tema filmitud on videosalvestis „VID_6445072_144354_089.mp4“. Õues tema ei filminud, kuid üks tüdruk saatis talle video, mis oli justkui lõigatud, sest see algas sellega kuidas U.D lõi kannatanut. Tema teistsugust videot näinud ei ole. Saatis videod U.D-le , kuid ei mäleta millal. Ei mäleta kas näitasid videoid politseile, ei mäleta kas C.C-ga salvestatud videosid vaatasid. C.C talle mingeid videosid saatnud ei ole.
35.R.G selgitas, et tema on näinud ainult neid kolme videot, mida ka kohtusaalis näidati. Esimene kord nägi neid U.D telefonis järgmisel päeval peale sündmust, sest U.D jäi nende juurde ööbima. S.S saatis need Snapchatis ja kohe näitasid neid R.G emale.
36.R.G ema J.J selgitas, et järgmisel päeval peale sündmust tuli nende juurde koju U.D ja näitas kolme videot sündmusest. Kui ta käis uurija juures ütlusi andmas, siis ütles uurijale, et sündmusest on olemas videosalvestised. Uurija palus need endale saata. Politseist tulles nägi tänaval U.D ja palus kõik videod, mis U.D-l olemas on, talle saata. Koju jõudes edastas need koheselt uurija e-posti aadressile.
37.E-kirjavahetusest J.J ja politseiametniku I.S vahel nähtub, et videod on edastatud politseiametnikule 18.09.2024 kell 17:54 ( tõendite tl 75, CD plaat tl 74).
38.Eelnimetatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks et kohtus uuritud kolm videosalvestist „VID_6445072_144354_089.mp4“, „VID_64451011_142813_149.mp4“, ja „VID_64450414_114542_999.mp4“ on filmitud S.S ja C.C poolt, mis edastati järgmisel päeval peale sündmust S.S poolt U.D-le , kes ööbis peale sündmust R.G juures. U.D koheselt näitas videosid R.G-le ja tema emale J.J-ile . Antud fakti kinnitavad kõik kolm. Seega toimus esimene videode vaatamine 31.03.2024. Nii R.G kui ka J.J kinnitasid, et 11 (20)
nemad nägid 31.03.2024 täpselt samu videosid, mida vaadati ka kohtuistungil. Täpselt samad videod edastas 18.09.2024 s.o ca 6 kuud hiljem U.D J.J messengeri, kes edastas need koheselt politseile. Need on samad videod, millised edastas A.K 04.09.2024 kell 12.24 politseiametnikule (tõendite tl 2, CD plaat tl 1). Seega nähtub, et erinevatest allikatest on politseile edastatud samad videod. Kohtu hinnangul on nende tõenditega veenvalt ümberlükatud U.D ja tema ema versioon neljanda videosalvestise, kui kaotsi läinud õigustava tõendi, olemasolu kohta.
39.Nagu kohus juba eelpool märkis puudub vaidlus selles, et kannatanu O.S ja süüdistatavate U.D ja R.G vastasseis sai alguse sellest, et U.D olles õues karjus teise korruse aknal olevale S.S-ile vene keeles „lits“. Selle peale sekkus sama maja teise trepikoja juures seisnud kannatanu selgitades, et nii ei ole viisakas rääkida. Samuti puudub vaidlus sündmuste kronoloogilise kulgemise osas (vt otsuse p 11).
40.U.D selgitas, et lõi kannatanu O.S-i enesekaitseks, sest kannatanu püüdis teda lüüa esimesena. Kannatanu hakkas veel tema (s.o U.D ) poole tulema, mille peale ta taganes ja ütles, et hoia vahemaad, kuid kannatanul oli ükskõik. Seejärel üritas kannatanu teda lüüa, kuid ta reageeris kiiremini ja lõi teda parema käega vasakule näo piirkonda. Peale lööki kannatanu kõikus ja astus tagasi, siis tuli R.G ja lõi kannatanut. U.D selgitas, et kannatanu lõi suure kaarega, kuid ta astus tagasi ja painutas end taha, mistõttu kannatanu ei saanud pihta. Tema lõi kannatanut kohe kui kannatanu käsi langes. U.D selgitas kuidas lõi R.G kannatanut, kuid täpsustas, et teab neid asjaolusid nii täpselt, sest nägi videosalvestist löömisest.
41.C.C selgitas, et oli löömise hetkel õues ja nägi, kuidas kannatanu hakkas rusikaga vehkima U.D suunas, kuid viimane jõudis end tagasi tõmmata ja löök ei tabanud. Seejärel mees liikus uuesti U.D U.D suunas, U.D kõndis ka ettepoole, et lüüa ja tabas kannatanut. Kannatanu kukkus peale R.G lööki.
42.S.S selgitas, et oli samuti löömise hetkel õues ja jälgis toimuvat. Õues vist ütles U.D talle jälle „lits“, mille peale tuli kannatanu U.D U.D poole. Nägi kuidas kannatanu tõstis paremat kätt, kuid ei tabanud U.D nägu, sest oli purjus ja U.D jõudis eest ära minna. Tunnistaja meelest lõi U.D kannatanut peale seda. R.G lõi kannatanut, et kaitsta sõpra ehk U.D . Ta tuli tagant ja lõi seda meest nii, et see mees kukkus ja lõi enda pea ära. Tunnistaja selgitas, et U.D ja R.G on sõbrad ning nad kunagi ei jäta üksteist hätta. R.G tahtis sõpra kaitsta seda oli näha.
43.R.G selgitas, et nägi kannatanu seljatagant, kuidas U.D lõi kannatanut. Seejärel nägi, kuidas kannatanu sirutas käe välja, mistõttu arvas, et kannatanu lööb U.D U.D teist korda. R.G selgitas, et kannatanu oli neist kaks pead pikem. Esimest lööki temalt saada oleks olnud hirmus. Kui oleks selle löögi saanud, see oleks halvasti lõppenud. Sellise massiga mehelt löögi saamine oleks tugev olnud. Seepärast ta läkski kannatanule ligi ja lõi. C.C oli tema selja taga ja karjus, et: „sa lõid ta oimetuks“, peale mida jooksid minema. R.G selgitas, et on mitu korda videot vaadanud ja sealt on näha kuidas peale U.D lööki kannatanu sirutab käe U.D poole. Kannatanu esimest lööki ei näinud, sest seisis kannatanu taga. Mäletab, et enne löömist, kui S.S ütles ropu sõna ja kannatanu juba suitsetas, siis kannatanu pöördus tema poole ja lubas talle suitsukoni otsa ette ära kustutada, misjärel pöördus tagasi U.D poole. Süüdistatava sõnul oli õhkkond pingeline ja kannatanu justkui ise noriks keretäit ja nad kartsid teda.
44.Nagu kohus eelpool juba märkis (vt otsuse p 14), siis kannatanu joobest ja peatraumast tulenevalt üksikasjalike ütlusi löökidele eelnenu kohta andnud ei ole. Tunnistaja A.K nägi ainult R.G lööki, mille tagajärjel kannatanu kukub (vt otsuse p 15). 12 (20)
Seega räägivad sellest, et kannatanu püüdis esimesena lüüa U.D , C.C , S.S ja U.D ise. Situatsiooni kirjeldavad nad dünaamilisena, kus mõlemad pooled on pidevas liikumises, kuid nende poolt kirjeldatu ei lange kokku videosalvestiselt „VID_64450414_114542_999.mp4“ nähtuga.
45.Videolt on võimalik tuvastada, et enne lööki olid U.D ja O.S rinnuti vastamisi. U.D oli seljaga liikumise suunas, kannatanu selja taga kõndisid teised noored sh R.G . Peale U.D lööki, U.D liigub kiirelt tagasi, kannatanu sirutab parema käe ette ja teeb sellega kogu läänemaailmas üheselt arusaadava žesti „hoia emale“, s.o käsi sirgelt ette suunatud, käelaba püsti tõstetud. Kohtu hinnangul sellise kehakeele kasutamine kinnitab, et kannatanu ei olnud eelnevalt U.D suhtes füüsilisel agressiivne. Samuti nähtub, et ta ei jõudnud end üldse kaitsta, löök tuli tema jaoks täiesti ootamatult, mistõttu ta kaotas ka tasakaalu. Kaudselt tunnistab seda ka videosalvestist saatev noorukite naer ja verbaalne U.D toetamine, samuti kannatanu norimine. Kohtu hinnangul, kui kannatanu oleks esimesena proovinud U.D lüüa, oleks ilmselgelt olnud ka U.D sõprade reaktsioon kogu sündmusele teine. Videosalvestiselt kostev noorukite naer ei vasta kuidagi süüdistatavate versioonile, et nad kartsid kannatanut.
46.Kohtumenetluse käigus selgus, et süüdistatavad ja tunnistajad tunnevad üksteist lapsest saadik, nn liivakastist, s.o ca 7 aastat. Nad elavad kõrvuti majades ja on kogu aeg peale sündmust omavahel suhelnud, sh ka vahetult enne istungit. Samuti kinnitasid S.S ja C.C, et on suhelnud ka U.D emaga, sh enne istungit. Kohtuistungil tuvastati, et vahetult peale kuriteosündmust ei olnud S.S ja C.C ausad politseiga, vaid hakkasid süüdistatavaid kaitsma, selgitades politseiametnikule, et ei tunne lööjaid.
47.U.D , S.S ja C.C ütlused selle kohta, et kannatanu püüdis U.D-d esimesena lüüa, on sisult väga sarnased. Kõik kolm kinnitavad, et on korduvalt vaadanud löömise videot. Seega on kohtul tekkinud põhjendatud kahtlus, et nende esitatav versioon on omavahel kokkulepitud eesmärgiga U.D vastutusest vabastada. Tunnistaja A.K rääkis 05.08.2025 toimunud kohtuistungil, et enne istungit kohtu koridoris mingid naised ähvardasid teda. Ka antud asjaolu viitab sellele, et süüdistatavad ja tunnistajad on kokku leppinud juhtunu versioonis. Kohus ei loe usaldusväärseteks süüdistatava U.D ja tunnistajate S.S ning C.C ütlusi selle kohta, et kannatanu püüdis esimesena U.D lüüa, kuid ei saanud pihta ning jätab need selles osas tõendite kogumist välja.
48.Kohtu hinnangul on süüdistatavate versioon selle kohta, et kannatanu oli agressiivne nende suhtes, et ta ähvardas R.G otsa ette suitsu kustutada ja et nad kartsid teda, ümber lükatud tunnistaja A.K ütluste ja videosalvestistega. Tunnistaja A.K selgitas, et kannatanu oli oma loomult rahulik, vaikne ja viisakas mees. Valdas mitut keelt ja oli tunnustatud kokk. Ka vaidlusaluse sündmuse ajal oli ta rahulik noortega ja püüdis neile selgitada, et nad ei kasutaks ebatsensuurseid sõnu, oleksid viisakad.
49.Videolt „VID_64451011_142813_149.mp4“ nähtuv tõendab, et kannatanu ei olnud nii füüsiliselt kui sõnaliselt agressiivne U.D suhtes. Antud video ei ole salvestatud vahetult enne sündmust, vaid mõned minutid varem, sest video taustal olevad inimesed on teised, samuti leiab see aset mõned meetrid edasi kuriteo sündmuskohast. Kuid sellelt videolt nähtub, et kannatanu kõnes ja liikumises pidurdunud vaatamata sellele, et kõnnib U.D-le järgi, kes kõnnib seljaga liikumise suunas. Kannatanul ei ei ole käes suitsu, mis tal pidi süüdistatavate sõnul käes olema. Need mõned sõnad, mis ta ütleb joobes inimesele omaselt mõmisedes veneja eesti keeles, ei ole ropendamine, ei ole räuskamine, ähvardamine ega solvamine, vastupidiselt teda ümbritsevatele noorukitele, kes lärmavad ja ropendavad.
50.R.G selgitas, et kogu situatsioon kestis ca pool tundi. Mõlemad süüdistatavad selgitasid, et kannatanu ümber ei olnud ainult nemad ja tunnistajad, vaid oli rohkem noori – nii eesti- kui 13 (20)
venekeelseid. Seda tõendavad ka videosalvestised „VID_64451011_142813_149.mp4“ ja „VID_64450414_114542_999.mp4“. Kohtu hinnangul ei olnud süüdistatavatel põhjust karta, sest kannatanut ümbritses vähemalt 5 liikmeline noorte grupp. U.D-l oli korduvalt võimalik kujunenud situatsioonist lahkuda, kuid ta ei teinud seda. Videolt „VID_64451011_142813_149.mp4“ ei nähtu, et U.D kannatanut kardaks. Vastupidi, ta sai aru, et kannatanu on joobes ja meelega narris teda. Kannatanuga suhtleb ainult U.D , võttes endale kogu noorte grupi liidrirolli. Seega kohtu hinnangul, olles kannatanuga rinnakuti vastamisi, ei olnud U.D-l muud võimalust kui lüüa kannatanut, et väljakujunenud situatsioonis sõprade silmis enda autoriteeti säilitada. Istungitel leidis kinnitust U.D puudulik võime lahendada vastaseise või konfliktsituatsioone rahumeelselt.
51.Kohus ei tuvastanud kannatanupoolset õigusvastast rünnet KarS § 28 lg 1 tähenduses, mis oleks andnud U.D-le õiguse enda kaitseks kannatanut rusikaga näkku lüüa. Kuivõrd ei tuvastanud kohus süüdistataval hädakaitseseisundi olemasolu, siis ei ole kohtul võimalik kaaluda ka hädakaitsepiiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses, mida saaks arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 8 alusel.
52.R.G selgitas, et ta ei näinud, et kannatanu oleks enne tahtnud U.D lüüa. Ei näinud sellepärast, et oli kannatanu selja taga ja ta nägemisulatus oli piiratud. Ta sai aru, et U.D lõi kannatanut. Seejärel selgitab süüdistatav, et läks sõbrale appi kuna kannatanu tahtis U.D lüüa lisades, et vaatas videot korduvalt, kust nähtub kuidas kannatanu sirutab U.D poole käe. Ka tunnistajad S.S selgitas, et R.G lõi selleks, et aidata oma sõpra. Kohtu hinnangul viitab süüdistatava ja tunnistaja sarnane versioon sellele, et nad on omavahel juhtunut arutanud ja omavahel juhtunus kokku leppinud eesmärgiga vähendada R.G süüd.
53.Kohtu hinnangul pidi R.G arusaama, et U.D ei ole hädakaitses ning teda ei ähvarda kannatanupoolne löömine. Nimelt nähtub videolt „VID_64450414_114542_999.mp4“, et peale lööki kannatanu vaarub tahapoole, samuti U.D liigub selg ees tahapoole. Kui R.G jõuab taaruva ja tasakaalu kaotava kannatanuni ning rabab kannatanut vasakust käest, siis on U.D ja kannatanu vahe mitu meetrit. Kannatanu tahapoole taarumine ja sõnatu olemine, ehk kogu keha keel, ei viita mitte kuidagi tema agressiivsusele ega soovile U.D-ga kakelda. Seega mitte miski kogu situatsioonis ei viidanud sellele, et tegemist oli vahetult eesseisva õigusvastase ründega U.D suhtes. Kohtu hinnangul R.G tegutses impulsiivselt, lihtsalt sooviga kannatanut lüüa.
54.Kohus ei tuvastanud kannatanupoolset õigusvastast rünnet KarS § 28 lg 1 tähenduses U.D-le , mis oleks andnud R.G-le õiguse U.D kaitseks kannatanut rusikaga näkku lüüa. Kuivõrd ei tuvastanud vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet teise isiku hüvedele, siis ei ole kohtul võimalik kaaluda ka hädakaitsepiiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses, mida saaks arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 8 alusel. (II)
55.KarS § 121 lg 1 järgi on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav väärkohtlemine.
56.U.D-le on esitatud süüdistus selles, et tema 20.05.2024 täpselt tuvastamata kellaajal Tallinnas Raadiku tänaval asuval spordiväljakul lõi tahtlikult ühe korra parema käe rusikaga M.F-ile näo vasakusse piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi vasaku silma all. Antud episoodis puudub vaidlus. U.D on tunnistanud, et lõi M.F-i M.F-i.
14 (20)
57.Kohus avaldas KrMS § 2901 alusel 10 aastase kannatanu M.F-i 19.06.2024 videoülekuulamisel antud ütlused (tõendite tl 87- 108). M.F selgitas, et tema kodu juures spordiväljakul lõi üks tuttav U.D lõi talle rusikaga sinika silma alla, vasakule poole. Oli valus. U.D sõbrannad filmisid löömist. Tahtis emale rääkida, aga sõbrad ei lubanud. Ema küsis kust ta sinika sai, siis ütles, et U.D-lt. Kannatanu selgitas, et kaitses oma X aastast venda U.D õe N eest, kes on X aastane ja kes karjus tema venna peale. Kui N. on rohud võtmata, siis on ta hullunud – kakleb, ropendab. Kannatanu lubas N. käitumisest rääkida tüdruku vanematele, siis N. rahunes. Seejärel tuli U.D ja küsis, et miks ta N. puudutas, lubas silma siniseks lüüa ja lõigi.
58.Kannatanu ütlustega löömise kohta haakub kohtus uuritud videosalvestis (tõendite tl 112, vaatlusprotokoll tl 113-118), millelt nähtub kuidas U.D lööb parema käe rusikaga vastu M.F-i vasakut põske. Löök on tugev, kannatanu pea liigub löögi suunas.
59.Samuti kinnitas kannatanu ema W.E kohtus, et 20.05.2024 oli pojal silma all sinikas ja ta ei näinud hästi. Poeg ise ei selgitanud sinika kohta midagi. Poeg tuli koos teiste lastega koju. Teised lapsed selgitasid talle, et U.D peksis tema poega, sest poeg on vägivaldne ja on ära vägistanud kaks last vanuses 6 kuni 8 aastat ning püüdis ka U.D U.D õde vägistada. Lapsed saatsid talle ka peksmise video. Hiljem tuli nende juurde koju 60. U.D ja selgitas, et M.F tikkus tema õele ligi püüdes teda vägistada. W.E selgitas, et poeg on erivajadusega laps. Sündmuse ajal oli ta 10 aastane, nägi välja nagu 10 aastane ja east tulenevalt ei ole ta võimeline selliseid tegusid toime panema, mida lapsed tema pojale ette heitsid.
61.Süüdistatav U.D selgitas, et lõi kannatanut, kuna oli vihane tema peale ja, et ta enam nii ei teeks. Sel päeval tuli väike õde nuttes koju ja ütles, et liivakastis tikkus M.F talle ligi ja hakkas teda igalt poolt katsuma, tahtis teda vägistada. Süüdistatav selgitas, et ei teadnud kui vana M.F on, arvas, et 13, 14, 15 aastane. U.D kinnitas, et käis hiljem kannatanu emale asjaolusid selgitamas.
62.Seega on kohtus uuritud tõenditega tõsikindlalt leidnud kinnitust, et U.D lõi 20.05.2024 spordiväljakul üks kord rusikaga vastu vasakut näo poolt M.F-i . Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et rusikaga löömine tekitab kannatanul valu aistingu ja hematoomi silma alla. U.D poolt M.F-i suhtes toimepandu vastab KarS §-s 121 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Kuna U.D on selle teo toime pannud peale O.S-ile tervisekahjustuse tekitamist, siis on tema tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
63.Kohtu hinnangul pani U.D M.F-i kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Lüües rusikaga kannatanut näo piirkonda, pidi süüdistatav teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja pidi vähemalt möönma, et selle tulemusena tekitab kannatanule valu ja tervisekahjustusi.
64.Kohus U.D teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
(III)
65.KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
15 (20)
66.KarS § 56 lg 3 kohaselt võib alaealisele karistuse mõista või määrata ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
67.Alaealise toimepandud kuriteo korral on rõhuasetus teistsugune – karistusõiguse jaoks on sellisel juhul tähtsam just täideviija isik, mitte aga tema tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just eripreventiivsed eesmärgid, milleks on kuriteo ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon.
68.Kohtus uuritud Tallinna X 30.09.2024 koostatud iseloomustusest nähtub, et U.D õpib X klassis. Varem õppis ta Tallinna X, kuid jäeti klassikursust kordama. Kuna noormees on teistest vanem, siis on tal teised huvid. U.D tundides kaasa ei tööta, kodused ülesanded ei ole õpitud, kirjalikud tööd tegemata, õppevahendid puuduvad. Koolist puudub palju. Koolil on kontakt ja koostöö emaga olemas (tõendid tl 134). Piirkonnapolitseiniku päringu vastusest nähtub, et politseil on kokkupuude U.D-ga olnud alates 2016 aastast (tõendid tl 139-14). Kohtuistungil selgus, et U.D ei lõpetanud kevadel X klassi, vaid jäeti suvetööle. Suvevaheajal tööl ei käinud. X nõudekirja vastusest nähtub, et aastate jooksul on U.D ema nõustatud elukorralduslikes ja asjaajamisega seotud küsimustes, pereliikmete tervise ning kasvatusküsimuste ja paarisuhete teemadel. Dokumendis kirjeldatust kohus järeldab, et peres on olnud probleeme lähisuhte vägivalla ja alkoholiga (tõendid tl 138). Kohtuistungil selgus, et peres on veel kaks nooremat last, kellest üks on erivajadusega. U.D selgitas, et kuna peab õdesid hommikul lasteaeda viima, siis jääbki kooli hiljaks. Ema on sellest teadlik, kuid ette midagi selles osas ei ole võetud. G.X-i kohtus antud selgitustest poja kasvatamisel kohus järeldab, et vanemlik järelevalve U.D üle on nõrk, samuti on nõrk ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangute selgitamine lapsele.
69.Kohtus uuritud X 13.09.2024 koostatud iseloomustusest nähtub, et R.G õpib alates 2018 eriklassis. Õpimotivatsioon on nõrk, demonstreerib agressiooni eakaaslastele, võib käituda täiskasvanutega ebaviisakalt. Kool on võtnud alaealise kontrolli alla sisekorra reeglite rikkumise ja distsipliini rikkumise eest. Ema on teadlik poja raskustest, kuid on poja mõju all ja õigustab tema puudumisi. Püüab võimalusel aidata, kuid positiivset dünaamikat ei ole. Alates 02.09.2024 õpib X (tõendid tl 125). X nõudekirja vastusest 20.09.2024 nähtub, et R.G on Tallinna X sotsiaalprogrammis. R.G soovis selles ise osaleda, sest tal on raskusi käitumisega, kooli kohustuse täitmisega ja kanepi suitsetamisega (tõendid tl 127). Tallinna X 20.11.2024 koostatud päringu vastusest nähtub, et novembris 2024 suunati R.G korduvateks uuringuteks psühhiaatriahaiglasse ning naasis turvakeskusesse uue raviskeemi ja oluliselt rahulikuma seisundiga. Noormees on väga teravmeelne ja hea taibuga. On väljendanud, et määratud ravimid aitavad paremini emotsioone ja käitumist kontrollida. Pere on noormehe suhtes toetav ja mõistev, pakkudes talle emotsionaalset tuge (tõendid tl 131). Kohtuistungil selgus, et R.G lõpetas turvakeskuses X klassi. Jätkuvalt järgib raviskeemi ja elab emaga koos. Edasi õppida ei soovi, soovib tööle minna, kuid ei tööta. Ema viibis kõikidel kohtuistungitel ja oli pojale toeks. Peres kasvab veel noorem laps, kellel suured terviseprobleemid. Ema kasvatab poegi üksi, ei tööta. Ema selgitas kohtuistungil, et omavalitsus aitab ja toetab teda igakülgselt laste kasvatamisel pakkudes erinevaid toetusi ja teenuseid.
70.Vaidluste käigus taotles prokurör U.D-le ja R.G-le mõjutuvahendite kohaldamist. Kaitsjad toetasid prokuröri ettepanekut. R.G 21.11.2024 koostatud kohtueelsest ettekandest nähtub kriminaalhooldaja ettepanek mõjutusvahendite kohaldamiseks: määrata üldkasulik töö, kohustus omandada üldharidus või eriala või minna tööle kohtu määratud tähtajaks (tõendid tl 129). U.D 22.11.2024 koostatud kohtueelsest ettekandest nähtub kriminaalhooldaja ettepanek 16 (20)
mõjutusvahendi kohaldamiseks: suunata alaealine osalema sotsiaalprogrammi, määrata üldkasulik töö (tõendite tl 138).
71.Kohtu hinnangul on U.D ja R.G suhtes mõjutusvahendite kohaldamine põhjendatud. Kuritegude toimepanemise ajal olid nad X ja X aastased probleemsed noorukid, kes sattusid kogu aeg pahandustesse, nende käitumine eakaaslaste ja täiskasvanutega oli sotsiaalseid norme eirav. Tänaseks on kuriteosündmustest möödunud poolteist aastat ja selle aja jooksul süüdistatavad uusi süütegusid toime ei ole pannud. Kohtuistungil selgus, et R.G käitumine on oluliselt paranenud just tänu õigele ravile ja korrektsele raviskeemi järgimisele.
72.U.D-l on jätkuvalt probleeme koolikohustuse täitmisega. R.G on küll põhikooli lõpetanud, kuid tal puudub selge eesmärk millist eriala õppida või kellena töötada. Hetkel on ta valmis tegema lihttöid, kuid arvestades tema vanust, siis sobiva töö leidmine on raskendatud. Samas ei pruugi R.G sotsiaalsele arengule positiivselt kaasa aidata koos täisealistega lihttööde tegemine. Turvakodu iseloomustusest nähtub, et R.G-l on hea õpivõimekus, mis võimaldaks tal õpinguid jätkata.
73.Kohtu hinnangul vajavad alaealised U.D ja R.G tuge, suunamist ja sotsiaalsete oskuste lihvimist ning ühiskonnas aktsepteeritud käitumismudelite omandamist. U.D U.D puhul on kodust kaasantav selles osas puudulik. R.G-l on küll emaga paremad suhted, kuid ema kasvatab üksi kahte last ja väiksemal lapsel on suured terviseprobleemid, mis nõuavad emalt suurt tähelepanu. Seega kohtu hinnangul ka R.G vajab tuge. Kohus peab kõige kohasemaks süüdistatavate üle KarS § 87 ettenähtud käitumiskontrolli kehtestamist maksimaalseks tähtajaks ehk aastaks, sh ka vajalikes sotsiaalprogrammides osalemist. Samuti kohus leiab, et üldkasulik töö distsiplineerib, annab ettekujutuse töö tegemisest. Ühtlasi annab noorukitele võimaluse tasuta tööga tasuda ühiskonnale teo ebaõiguse. Kohtuistungil süüdistatavad andsid nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Kohus määras U.D-le U.D-le 20 tundi üldkasuliku tööd, arvestades, et ta on toime pannud kaks II astme kuriteo episoodi, on kahetsenud ja vabandanud. Kohus arvestas üldkasuliku töö tundide arvu määramisel, et U.D põhitöö on õppida. R.G on toime pannud I astme kuriteo, põhjustades kannatanule ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse. Kohtuistungil avaldas ta kahetsust. Kohus arvestas 30 tunni üldkasuliku töö tundide arvu määramisel, et R.G ei õpi ega tööta, kuid soovib tööd teha. Kohtu hinnangul täiendav kriminaalhooldaja järelevalve, kontroll ja suunamine mõjutab süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toime panemisest. (IV)
74.Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses kannatanul õigus esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi.
75.Kannatanu O.S esitas 09.12.2024 tsiviilhagi R.G-lt ja U.D-lt mittevaralise kahju 10 000 eurot välja mõistmiseks. 19.06.2025 võttis kohus tsiviilhagi menetlusse. 05.08.2025 toimunud kohtuistungil selgus, et kannatanu O.S suri kohtuistungile eelneval päeval. Tema surma fakti kinnitab rahvastikuregistri väljavõte (tõendite toimik lk 190).
76.KrMS § 371 lg 4 kohaselt kui füüsilisest isikust kannatanu sureb ja kannatanu üldõigusjärglast ei ole teada või tema väljaselgitamine ei ole mõistliku tähtaja jooksul võimalik, jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata.
17 (20)
77.Üldõigusjärglaseks on füüsilise isiku puhul pärija. TsMS § 353 lg 1 kohaselt peatub füüsilisest isikust poole surma korral üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. PärS § 171 g 1 kohaselt tõestab notar pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist PärS § 168 lg-s 1 nimetatud teate avaldamisest (pärimismenetluse algatamise kohta teate avaldamine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded). Üldjuhul on aga pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest (PärS § 119 lg 1). Mõningatel juhtudel on võimalik ka eelnimetatud tähtaja pikendamine või uue tähtaja määramine (PärS § 119 lg 2). Pärand läheb pärijale üle pärandi avanemisel (pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev) vastavalt PärS § 4 lg 1 ja § 3 lg 2. Samas on võimalik pärijal pärandist loobuda seaduses sätestatud korras (PärS § 4 lg 2) ning eeltoodust tulenevalt ei pruugi pärija isik olla kindel enne pärimistunnistuse väljastamist. Pärijale lähevad pärandi vastuvõtmisega üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (PärS § 130 lg 1).
78.Rahvastikuregistrist nähtub, et kannatanul ei ole lapsi, tema vanemad on elus. Antud kohtuasjas olid kohtuistungid planeeritud 2025 aasta augusti. Süüdistatavad on alaealised, kelle puhul eeldatakse võimalikult kiiret menetlust. Kohtu hinnangul ei oleks kannatanu üldõigusjärglase väljaselgitamine, arvestades PärSis ettenähtud tähtaegu ja võimalusi, mõistliku tähtaja jooksul võimalik. See venitaks põhjendamatult kriminaalmenetlust, mille tulemusena ei pruugi mh alaealistele süüdistatavatele määratavad mõjutusvahendid olla enam kohased. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi tuleb KrMS § 37 1 lg 4 alusel jätta läbi vaatamata. (V)
79.KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks mh määratud kaitsjale määratud tasu ja kulu, riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja sundraha.
80.KrMS § 45 lg 2 p 1 kohaselt on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik kui isik on kuriteo toimepannud alaealisena. U.D oli kuritegude toime panemise ajal X aastane ja kohtuistungite toimumise ajal X aastane. R.G oli kuriteo toimepanemise ajal X aastane ja kohtuistungi ajal X aastane. Seega oli kaitsjate osavõtt antud menetlusest kohustuslik.
81.U.D-le riigi poolt määratud kaitsjad Dmitri Školjar ja Toomas Laanemaa esitasid tasutaotlusi kogusummas 2230,68 euro hüvitamiseks. Kaitsjate taotlused on rahuldatud, tasutaotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ning nende ajakulu põhjendatud.
82.R.G-le riigi poolt määratud kaitsja Meelis Masso esitas tasutaotlusi kogusummas 3286,16 euro hüvitamiseks. Kaitsja taotlused on rahuldatud, tasutaotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ning nende ajakulu põhjendatud.
83.Isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 24E-AO100308-1 tasu on 155 eurot.
84.KrMS § 180 lg 3 kohaselt alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. KrMS § 188 kohaselt kui kriminaalmenetlusekulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanematele, eestkostjale või kasvatusasutusele. 18 (20)
U.D ja R.G on hetkel X aastased ja elavad koos emaga munitsipaalkorteris. Kohtuistungil selgus, et mõlemad noorukid on pärit majanduslikult vähekindlustatud peredest.
85.U.D kohtueelsest ettekandest nähtub, et peres on veel x last, kellest üks on x. G.X-i on lapseheaolu spetsialist alates 2019 aastast nõustanud võlgade tasumises ja maksete õigeaegses tasumises (tõendite tl 136-137). 2023 aastal on tema aasta sissetulek olnud x eurot, mis on seostatav x lapse lapsetoetusega.
86.R.G kohtueelsest ettekandest nähtub, et teda kasvatab ema üksi. Peres on veel x laps, kellel on x. Ema on töötu ja arvel Eesti Töötukassas. Pere saab linnaosavalitsuselt vajaduspõhiselt sotsiaalabi. Omavalitsus maksab perele alates detsembrist 2018 sissetulekutest sõltuvaid toetusi. Pere saab regulaarselt toiduabi (tõendite tl 129-130). J.J aasta sissetulek aastal 2023 oli x eurot (tõendite tl 147). Kohtuistungil selgus, et J.J on jätkuvalt töötu ja istungite toimumise ajal ei olnud ka arvel Eesti Töötukassas. R.G x ega x. Ema sõnul plaanivad nad koos end võtta arvele Eesti Töötukassas.
87.Kohtu hinnangul on põhjendatud U.D ja R.G menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Menetluskulude kasvõi ositi hüvitamine vanemate poolt, halvendab veelgi nende perede, eelkõige alaealiste laste, niigi kehva majandusliku olukorda ja suurendab vaesuse riski.
88.KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Kuna kohus vabastas U.D ja R.G karistusest ja kohaldas neile mõjutusvahendeid, siis kohus neile sundraha ei määra. (VI)
89.KrMS § 4081 lg 2 kohaselt alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg asendatakse initsiaalide või tähemärgiga, välja arvatud juhul, kui avaldatav jõustunud kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kohtulahendis ei avalikustata isiku elukohta.
90.U.D ja R.G on alaealised. Nad on varem kriminaalkorras karistamata. Antud kohtulahend on esimene, milles on nad kuriteos süüdi tunnistatud. Seega tuleb otsuse jõustumisel selle avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätestatud lisapiiranguid. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kati Miller rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Marion Metsniit 19 (20)
Rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga.
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.