Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-25-7302 vangistust.

SÜÜDISTUS

Ain Traksi süüdistatakse selles, et tema, 6.11.2025 kella 20.00 kuni 21.00 paiku XXX korteris number xx ühise alkoholi tarvitamise ja isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus haaras noa, millega lõi vähemalt kaks kuni neli korda ilma nuga haavast täielikult eemaldamata oma xxx B.A-d kõhupiirkonda. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas ta kannatanule B.A-le füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse - torke-lõikehaava paremale pool keskkõhu piirkonda, millega põhjustas paremal pool keskkõhul naba lähedal soole väljalangemise ning 6+1 peensoole seina läbivat vigastust. Sellise tegevusega pani Ain Traks toime tervisekahjustuse tekitamise, millega kaasnes oht elule, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

KOHTU SEISUKOHT

1-25-7302 elule. KarS § 118 on käsitatav kehalise väärkohtlemise (KarS § 121 lg 1) esimese koosseisu alternatiivi, s.o tervise kahjustamise, enamohtliku koosseisuna (RKKKo 1-17105, p 11). Seega käesoleval juhul on objektiivse koosseisu osas vajalik tuvastada, kas süüdistatava A. Traksi tegevus on põhjustanud kannatanule tervisekahjustuse, millega on kaasnenud oht kannatanu elule.

Vaidlust ei ole sündmuse toimumise aja ja koha osas, kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud sündmus toimus 6.11.2025 kella 20.00-21.00 ajal XXX (sündmuskoht vaadeldud 6.11.2025 sündmuskoha vaatlusprotokollis tlk 13-19; KIS dok nr 7S). Tunnistaja N.Q (ülekuulamise protokoll tlk 22-24) ütluste kohaselt naabrimees ütles, et oleks vaja kiirabi kutsuda, et xxx on kõhus auk, ta ütles, et xxx ise peitis telefoni ära, et ta ei saa abi kutsuda; tunnistaja helistas häirekeskusesse. Häirekskuse kõne kinnitab tunnistaja ütlusi (vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis tlk 29, KIS dok nr 4S) - 6.11.2025 kell 21:00:27 naisterahvas ütleb kõnes, et tema ukse taha tuli naabrimees, kes palub kiirabi kutsuda, kuna tema xxx on kõhus auk ning ütleb, et xxx ise peitis telefoni ära, et ei saa abi kutsuda.

Kohus uurib kohtule esitatud tõendeid, et tuvastada, kuidas sündmus toimus.

Tunnistaja L.J ütluste (ülekuulamise protokoll tlk 25-28) kohaselt 6.11.2025 käis ta x juures, jõudis sinna hiljemalt kell 14.00. X polnud purjus, kuid ka mitte päris kaine. Tundus, et tal oli pohmakas. Tema seal oleku ajal tarbis x mingisugust roosat viina, pigem olid pudelis veel viina jäägid. Umbes kella 15 paiku tuli ootamatult koju ka Ain, kes oli täiesti joobes. Umbes kella 15.30 ajal palus x tal poes käia ja 700 ml Ukraina marki viina osta, endale ostis 0,5 liitrise likööri Vana Tallinna. Täpset kellaaega ei tea, kuid peale kella 16 tuli x juurde ka tema 19-aastane x K.H. Kogu õhtu oli üllatavalt rahulik, Ain ei nokkinud tüli ei tema, x ega K’iga. Ühel hetkel vaatas, et x oli nii purjus ja neil polnud xga seal mõtet enam olla. Otsustasid käia poest läbi ja taksoga koju minna. Kell võis olla umbes 20 või isegi veidi varem. Kui ära läksid, siis x peaaegu magas diivanil, Ain istus nii diivanil kui vahel köögis. Xle ei meeldi uus korter ja ta on selles uues üüritud korteris pettunud. Talle meeldis eelmise korteri planeering ja xle oli hästi oluline, et tubadel oleksid vaheuksed, mida uues üürikorteris pole. Ain on uuest korterist vaimustuses.

Kannatanu B.A ütluste kohaselt (7.11.2025 ülekuulamise protokoll tlk 2-4) oli ta 6.11.2025 xxx A. Traksiga kodus ning tarvitasid koos alkoholi. Keegi neil külas ei käinud. Oletab, et neil tekkis väike riid, millest tekkis suur tüli. Ühel hetkel tülitsedes tundis kõhus valu ja katsus oma kõhtu, see oli verine. Verd nirises ja pluus oli verest märg. Lükkas Aini käega endast eemale ja küsis, et mida sa teed. Seda ta ei mäleta, kas nuga oli tema käes või mitte. Tema kindlasti Aini ei rünnanud. Ta ei julge kunagi temaga kaklema hakata, sest ta ei seisa oma jalgadel, jalg on haige ja käib karguga. Teisel ülekuulamisel on lisanud (25.11.2025 ülekuulamise protokoll tlk 10-12), et olid enne juhtunut korteris Ainiga kahekesi. Ühel hetkel oli kõhus tal valus ja märg tunne ja pani oma käe enda kõhule ning käsi läks veriseks. Ain oli tema juures. Oli ehmunud ja imestunud, sest sai aru, et Ain oli talle midagi teinud. Küsis Ainilt vene keeles: ,,mida sa tegid?“ Nuga tal kõhus polnud, tal on see moment meeles ja silme ees, lihtsalt kõht oli verine ja oli kõhus valus. Mingisuguseid ähvardusi sellele ei eelnenud. Peale seda on täielik must auk. Köögis kraanikausi juures oli neil pidevalt suur terav metallist ja puust pruuni käepidemega nuga.

Süüdistatava A. Traksi ütluste (kahtlustatava ülekuulamise protokoll tlk 51-53, 85-87) kohaselt oli neil sel õhtul kaks tüli. B.A hakkas ta peale karjuma, et ta on urood ja mõttetu mees, et ta ei saa lihtsate asjadega ka hakkama. See tüli tekkis neil köögis, 3 (10)

1-25-7302 istusid köögilaua taga, kummalgi pool lauda. Mäletab, et B.A ütles talle, et ta oleks nüüd vait ja et tema räägib nüüd. Ta ei mäleta, kas L.J sellel ajal oli seal. Teine tüli tekkis neil ka köögis, seal nad jõid, aga see oli juba hiljem. Mäletab, et neil oli kodus laua peal pudel viina ja pudel viskit, seega mõlemat pidid jooma. B.A jõi ka kindlasti. Ta ei mäleta, palju ta ära juua võis. See teine tüli tekkis selle pärast, et ta on mõttetu mees ja et B.A-le ei sobi see korter, kuhu nad kolisid, et seal pole vaheuksi ja pole rõdu, et kõik, mis räägid kostub koridori ja talle see ei meeldi. B.A ise valis selle korteri. Et ta on mõttetu mees, et tal pole ka järgmise korteri sissemakseks raha võtta. Ta oli just eelmise korteri ja selle korteri eest maksnud, ta on töötu ja ei ole sellist raha kuskilt võtta. Edasi tal ongi nagu pime auk. Ta ei mäleta isegi seda, et nad oleks käsitsi tõugelnud või konflikti astunud. Ta ei mäleta mingit noaga löömist.

6.11.2025 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 40) tõendab, et A. Traksi kontrolliti 6.11.2025 kell 22.04 indikaatorvahendiga, näit oli positiivne 1,22 mg/l. A. Traksil esinesid joobeseisundile viitavad tunnused: punetavad silmad, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, aja-, isiku ja kohatajuhäired, kerged koordinatsioonihäired, rahutu käitumine.

Nii kannatanu, süüdistatav, kui ka tunnistaja L.J on kokkulangevalt kirjeldanud, et süüdistatav ja kannatanu tarvitasid enne kuriteosündmust koos alkoholi. Ühist alkoholi tarvitamist kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, millistele lisatud fotodelt on näha korteris alkoholi pudeleid, laual pitsid (fotod nr 32-33, 84-88). Sündmuse toimumise ajal olid korteris süüdistatav ning kannatanu. Tunnistaja L.J ei ole andnud ütlusi kuriteo asjaolude kohta, teda ei olnud sündmuse toimumise ajal korteris. Nii kannatanu kui süüdistatav ei ole rääkinud, kuidas noaga löömine toimus, mõlemad ütlevad, et ei mäleta.

Politseinikust tunnistaja P.S ütluste (ülekuulamise protokoll tlk 20-21) kohaselt 6.11.2025 oli patrullis ja said kell 21:04 XXX B-kategooria väljakutse. Väljakutse sisuks oli, et ,, Naabrimees ütles, et tema naisel on kõhus auk.” Teataja oli korterist number xx. Korterisse sisenedes nägi elutoa diivanil selili asendis naisterahvast, kes tugevalt ja häälekalt hingas, tema särk oli ülesse tõstetud ning kõhul oli näha mõne sentimeetri pikkune lõikehaav, mille ümber oli veri. Samuti oli diivanil olev voodipesu ja valge dressipluus verekahtlaste jälgedega. Diivani kõrval oleval laual oli näha verekahtlase jäljega kööginuga. Teised patrulli liikmed läksid koos kiirabiga naisterahva juurde, tema läks köögi laua taga istuva meesterahva juurde. Tegi meesterahva isiku kindlaks, isikuks osutus A. Taks. Ain, kes oli silmnähtavalt joobes, ei saanud aru, miks politsei korteris on. Küsis Aini käest, kas ta oskab öelda, kuidas naisterahva kõhule lõikehaav tekkis, Ain ütles, et naine tahtis teda tüli käigus noaga rünnata ja et seda ära hoida, lükkas naise käe eemale, selle tagajärjel tekkis naise kõhule lõikehaav. Tunnistaja ütlusi kinnitavad politsei vormikaamerate salvestised: esimeselt, vormikaamera P20228 (KIS dok nr 6S, 25257000121 [07.11.2025 09_45_48] P20228 [06.11.2025 21_15_41].mp4), salvestiselt kell 21.15.40-21.19.24 on kuulda mehe hääl, kes ütleb, et lõi lihtsalt tagasi (vaadeldud 7.11.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 30); teiselt, vormikaamera U16306 (KIS dok nr 6S 09_47_47] U16306 [06.11.2025 21_16_39].mp4), salvestiselt kell 21.16.3921.30.54 on näha ja kuulda, kuidas politseinik küsib: Ain, kas sina noaga pihta ei saanud?”. Mille peale vastab A. Traks, et lõi eest ära.

Tunnistaja J. S ütlused selle kohta, mida A. Traks talle rääkis, võiksid olla tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel, A. Traks on tunnistajale avaldanud vahetult enne rääkimist tajutud asjaolusid, kuid kohus peab kindlaks tegema, kas puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Tunnistaja vahendlikest ütlustest tulenevalt A. Traks nuga enda kätte ei saanud, ta lükkas vaid naise käe, milles oli nuga, eemale.

4 (10)

1-25-7302

Ekspertiisiaktis nr 25E-A0100403-01 (tlk 80-84) on ekspert andnud arvamuse (p 1), et B.A-l sedastati 6.11.2025 kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhul naba lähedal koos soole eventratsiooniga (väljalangemisega) ning peensoole vigastusega (esines 6+1 peensooleseina läbivat vigastust). Arvamuse p 2 kohaselt kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhul võib olla tekitatud terava vägivalla toimel lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist ekspertiisimääruses märgitud ajal ja viisil — s.o 6.11.2025 löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) paremale poole keskkõhu piirkonda. Võttes arvesse peensooleseina läbivate vigastuste arvukust on tõenäoline, et paremale poole kõhu piirkonda on teostatud mitu (vähemalt 2-4) lööki ilma torke-lõikevahendit haavast täielikult eemaldamata. Kohtu hinnangul selline eksperdi poolt kirjeldatud vigastuse tekkemehhanism viitab tahtlikule ja korduvusele suunatud vägivallale, mitte juhuslikule kontaktile. Ekspertiisiakti punktis 6 on ekspert selgesõnaliselt leidnud, et suure tõenäosusega ei ole kannatanul tuvastatud kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav tekkinud olukorras, kus A. Traks oleks üksnes püüdnud kannatanu käes olevat nuga eemale lükata. Eksperdi hinnangul ei ole selline juhuslik või kaitsev liigutus võimeline tekitama kirjeldatud ulatuse ja sügavusega vigastust ega põhjustama mitmekordseid peensoole läbivaid kahjustusi. Ekspert on usaldusväärselt ja veenvalt selgitanud, miks kirjeldatud vigastuste tekkimine juhusliku või kaitseiseloomuga liigutuse tagajärjel ei ole võimalik, ning kohus nõustub täielikult nende järeldustega. Seega eksperdi poolt tuvastatud kannatanu vigastuse iseloom ja selle tekkemehhanism on andnud aluse eksperdi arvamuseks, et kannatanul tuvastatud vigastus ei tekkinud A. Traksi poolt kirjeldatud viisil – kannatanu käe, milles oli nuga, eemale lükkamise käigus.

Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et A. Traksi poolt tunnistaja J. S’ile esitatud versioon sellest, et kannatanu sai vigastused kui ta lükkas kannatanu kätt, milles oli nuga, eemale, ei ole kooskõlas vigastuste objektiivse iseloomuga. Seega ei ole J. S vahendlikud ütlused KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel tõendina kasutatavad, sest on alus arvata, et A. Traks moonutas tõde.

Kohus leiab, et otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, saab sellises situatsioonis muuhulgas lähtuda välistamismeetodist. Asjaolu, et puudub konkreetselt kindlaks määratud isikute ring, kelle osas saaks sama kuriteo toimepanemise võimalikkust kaaluda ja see võimalus välistada, ei tähenda aga, et välistamismeetod pole toimepanija tuvastamisel kasutatav (RK 2.7.2025 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-36-15 p 9.1). Kohtu hinnangul ei saanud kannatanut noaga lüüa keegi muu kui tema xxx A. Traks, sest nad olid korteris kahekesi ning B.A on kirjeldanud, et kui kõhus oli valus ja märg tunne, pani käe kõhule, käsi läks veriseks, siis Ain oli tema juures.

Kaudselt kinnitab A. Traksi poolt noaga kannatanu löömist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos e-toimikus oleva fototabeliga (tl 35-36, KIS dok nr 3S), mis tõendab, et A. Traksi seljas olnud khaki värvi eest luku ja kapuutsiga dressipluusil vasaku käise soonikul on verekahtlane määrdumine (tähis 1) millele tehti tetrabase test (vere tuvastamiseks kasutatav meetod), mis andis positiivse rektsiooni (vt asitõendi vaatlusprotokolli foto nr 20; dressipluus ja sellel olevad vereplekid on näha ka sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fotodel 50-51, 65-66). Politsei vormikaamera salvestiselt nähtub, et politsei saabudes oli A. Traksil dressipluus seljas. Seega A. Traks puutus kannatanuga kannatanu noaga löömise ajal või pärast seda kokku.

Kohus märgib, et tõendikogum (sh süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate L.J , J. S, N.Q ütlused ja sündmuskoha vaatlus) kinnitavad, et süüdistatav ja kannatanu viibisid enne juhtunut mitme tunni vältel koos ning tarvitasid alkoholi. Nagu on rõhutanud ka ringkonnakohus 17.09.2025 otsuses nr 1-24-1626, esineb aastatepikkuses kohtupraktikas 5 (10)

1-25-7302 korduvalt juhtumeid, kus ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli või äkkviha ajel põhjustab üks osapool teisele raske tagajärje. Kohus on sealjuures märkinud, et eriti ohtra alkoholitarvitamise korral ei ole teo täpset motiivi alati võimalik tagantjärele detailideni rekonstrueerida ning motiiv ei pruugi olla üheselt tuvastatav.

Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud sobituvad sellesse üldisesse mustrisse. Tõendikogum kinnitab, et süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis alkoholi tarvitades tüli, mõlemad olid alkoholijoobes, mis vähendas nende enesekontrolli ja võimet olukorda adekvaatselt hinnata. Tüli põhjust ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuid süüdistatava ja tulenevalt ka tunnistaja A. B.A ütluste kohaselt võis olla selleks uus korter, see ei meeldinud kannatanule. Tüli põhjus ei ole tõendamiseseme seisukohalt samas oluline. Süüdistatav võttis noa ja lõi kannatanut kõhtu. Kannatanu vigastuse iseloom tõendab, et A. Traks lõi B.A-d noaga vähemalt kaks kuni neli korda ilma nuga haavast täielikult eemaldamata. Pärast seda heitis kannatanu elutuppa diivanile pikali, kust politsei (vt vormikaamera salvestist) ja kiirabi kannatanu leidsid.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tlk 13-19) ja fotodelt nr 41-43(KIS dok nr 7S) nähtub, et elutoast laualt, mis asus diivani lähedal, kus kannatanu peale vigastada saamist lebas, oli nuga, mille teral ja käepidemel oli veremäärdumine (seda kinnitasid Tetrabase2 testid). Kuna nuga asub selle koha lähedal, kus kannatanu lebas ja nuga oli verekahtlase määrdumisega, kinnitab see, et see oli nuga, millega A. Traks kannatanut ründas.

Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et B.A tervisekahjustus – kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal keskkõhul naba lähedal koos soole väljalangemise ning 6+1 peensoole seina läbivat vigastusega on põhjuslikus seoses A. Traksi tegevusega – noaga löömisega. Ekspert on arvamuse punktis 3 avaldanud, et see tervisekahjustus on eluohtlik. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et A. Traks põhjustas kannatanule noalöögiga ka valu.

Tegu on A. Traksile ka objektiivselt omistatav. Lüües kannatanut suure terava noaga kõhu piirkonda, tehes veel mitu löögiliigutust nuga täielikult haavast eemaldamata, pidi ta aru saama, et kannatanu võib saada valu ja raske tervisekahjustuse. Kokkuvõtvalt on seega tõendamist leidnud, et A. Traks lõi kannatanut noaga kõhtu vähemalt kaks kuni neli korda ilma nuga haavast täielikult eemaldamata, mille tagajärjel põhjustas torkelõikehaava paremale pool keskkõhu piirkonda, millega põhjustas paremal pool keskkõhul naba lähedal soole väljalangemise ning 6+1 peensoole seina läbivat vigastust, seega eluohtliku tervisekahjustuse ja valu.

Eeltoodust tulenevalt on A. Traks realiseerinud kõik KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivne koosseis

1-25-7302 tekitatud tervisekahjustus seab kannatanu elu ohtu. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses ka tagajärje suhtes otsese tahtlusega. Hädakaitse

A. Traks avaldas, et kannatanu ründas teda noaga, tema tõrjus kannatanu käe, milles oli nuga, eemale lükkamisega rünnet. Kohus leidis, et tunnistaja J. S vahendatud A. Traksi ütlused kannatanu poolt noa võtmisest ja seega ka ründest ei ole KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel tõendina kasutatavad, sest on alus arvata, et A. Traks moonutas tõde (vt p 9-12). 7.11.2025 isiku läbivaatluse protokoll koos fototabeliga (tlk 43-50) tõendab, et A. Taksil puudusid vigastused. A. Traks on öelnud, et neil oli tüli, tema ütlustest on aru saada, et nad vaidlesid, mis ei ole õigusvastane rünne.

Kokkuvõtvalt ei ole tõendamist leidud, et A. Traksil oleks esinenud hädakaitseseisund, et tema õigushüvede vastu oleks olnud suunatud vahetu õigusvastane rünne. Seega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

Süü

Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

Kokkuvõte

KarS § 118 lg 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Esmalt tuleb võtta arvesse, et A. Traks kasutas ründevahendina nuga, millega põhjustas kannatanule kestvat valu ja eluohtliku tervisekahjustuse. Tegemist ei olnud ette plaanitud rünnakuga, kuid teo tehiolud näitavad, et tal oli ilmne soov kahjustada kannatanu tervist. A. Traks lõi vähemalt kaks kuni neli korda ilma nuga haavast täielikult eemaldamata oma elukaaslast B.A-d kõhupiirkonda, mis suurendab süüd. Kohus arvestab süü suuruse juures ka seda, et teo pani ta otsese tahtlusega. Kohus leiab, et A. Traksi süü on keskmine.

Karistust kergendavaks asjaolukus loeb kohus kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõte ja kohtuotsus (tlk 55-56, 101-104) näitavad, et A. Traks on kriminaalkorras karistatud sama kannatanu suhtes korduva isikuvastase kuriteo toimepanemise eest - Pärnu Maakohus 30.3.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-1246 karistas Ain Traksi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi vangistusega 7 kuud tingimisi KarS § 74 alusel üheaastase katseajaga. Ain Traks oli

7 (10)

1-25-7302 katseajaks määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, tal oli kohustus järgida kontrollnõudeid ja läbida sotsiaalprogramm. Karistus täidetud 30.3.2023. Käesolevas kriminaalasjas arvatakse A. Traksile uue vägivallakuriteo toime panemist 6.11.2025 s.o enam kui kaks aastat peale katseaja lõppu. Eelnev näitab, et katseaeg ei täitnud oma eesmärki, sest A. Traks on oma xxx suhtes toime pannud vägivallateo, millega põhjustas ohu kannatanu elule. A. Traks ise leidis, et kuriteo põhjus on alkohol, oli plaanis, et uuel aastal lähevad koos B.A-ga kodeerima, siis tuli see asi vahele. See näitab, et kuigi A. Traks sai aru, mis on tema õigusvastase käitumise põhjuseks, ei võtnud ta midagi ette, et uute õigusrikkumiste toimepanemise riski vähendada, vaid jätkas väljakujunenud elustiili. Seega eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes peaks karistus olema piisavalt mõjus, et A. Traks muudaks oma käitumismustrit ega lahendaks vaidlusi füüsilise vägivalla abil.

A. Traks on kuriteo toime pannud xxx suhtes, mis aga ei tähenda, et karistuse üldpreventiivne eesmärk karistuse mõistmisel arvesse ei tuleks. Ühiskonnas peab saama üldtunnustatud käitumisnormiks, et konfliktide lahendamine vägivallaga, ka xxringis, ei ole aktsepteeritav. Sellist seisukohta on ka seadusandja toetanud sellega, et kehaline väärkohtlemine olukorras, kus see tekitab vaid valu, on tunnistatud kuriteoks ja kuriteole järgnev karistus annab selge signaali, et teise isiku suhtes vägivalla kasutamine on lubamatu.

Arvestades eeltoodut karistab kohus A. Traksi vangistusega, mis on sanktsiooni keskmise määra lähedane. Kohus mõistab A. Traksile karistuseks 7 aastat vangistust. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel A. Traksile mõistetavat karistust 1⁄3, s.o 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra.

Tõkend

Ain Traks on kahtlustatavana kinni peetud 6.11.2025 (tlk 41-42), vahistatud Pärnu Maakohtu 8.11.2025 määrusega kuni kaheks kuuks, s.o kuni 6.1.2025 (tlk 64-66). 2.1.2026 määrusega (tlk 130-131) andis kohus A. Traksi kohtu alla ning jättis tõkendi vahistamine muutmata. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et A. Traksi varasem karistus ja käesolevas kriminaalasjas arutatav tegu näitavad, et ta on sama kannatanu suhtes olnud vägivaldne ning tema teod on läinud ajas raskemaks. Kuriteo tehiolud – alkoholijoobes olles kannatanule korduvalt noaga kõhtu löömine - annavad aluse arvata, et olles alkoholi tarvitanud, võib tema käitumise ka tulevikus olla ettearvamatu ja jõhker, ta võib jätkuvalt toime panna isikuvastaseid kuritegusid. Ta ei ole seni tegelenud alkoholi tarvitamise probleemiga, mis ilmselt vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega on A. Traksi jätkuv vahistamine vältimatult vajalik. Kohus jätab tõkendi vahistamine muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vangistuse kandmise algust arvata Ain Traksi kahtlustatavana kinnipidamisest 6.11.2025.

Menetluskulud

Menetluskuluks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb A. Traksilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas 2215 eurot, s.o 2,5*820 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 25EAOI00403-01) maksumus 155 eurot (tlk 83).

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses

8 (10)

1-25-7302 menetluses 215,76 eurot (tlk 72-75), 111,60 eurot (tl 88-92), 360,84 eurot (tl 118-121) ja kohtumenetluses 312,48 eurot (tlk 141-143), kokku 1000,68 eurot.

Kokku on A. Traksilt riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud 3370,68 eurot.

Kaitsja on taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist põhjendusel, et A. Traks oli enne vahistamist töötukassa arvel, puuduvad vahendid täies ulatuses tasumiseks. Ülejäänud osas palub kaitsja kaitsealusel võimaldada tasuda aasta jooksul.

Tlk 94 on teatis A. Traksi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millise kohaselt 2024 aastal oli ta päevasissetulek pärast mahaarvamisi 0 eurot. Kohus leiab, et kuigi A. Traks on varasemalt töötu olnud, on ta 59-aastane töövõimeline keskeriharidusega isik, mistõttu ainult seetõttu, et ta oli enne vahistamist töötu, ei anna alust osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks ja kohus jätab taotluse osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata. Kohus on seisukohal, et menetluskulude ositi tasumise võimaldamine eeldab, et süüdimõistetu asub menetluskulusid tasuma kohtu määratud graafiku alusel, ositi tasumisele kuuluvad menetluskulud on võimalik tasuda 1 aasta jooksul. Arvestades kaitsja väiteid ja menetluskulude summa suurust (3370,68 eurot) leiab kohus, et A. Traks suure tõenäosusega ei suuda talle menetluskulude igakuise tasumise graafikut täita ning ositi tasumise võimaldamine oleks vaid paratamatu täitemenetluse edasilükkamine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse menetluskulude ositi tasumiseks rahuldamata. Menetluskulud tuleb tasuda täies ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Selle tähtaja möödumisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas täitmisele, saadetakse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis olevad Ain Traksi küünealuste proovid ja puuteproovid erinevatelt esemetelt (hoiule võtmise akt nr 25ATH37141, tlk 34) ja DNA proov verekahtlasest määrdumisest dressipluusilt (hoiule võtmise akt nr 25ATH37418, tlk 38).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule, Ain Traksile tema asitõendina vaadeldud (tlk 33-34) riideesemed (hoiule võtmise akt nr 25ATH37418 (tlk 38), asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis).

Kannatanu taotlus

9 (10)

1-25-7302 *Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.