KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista Hindrek Kuslapuule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
4.KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Hindrek Kuslapuule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 (ühe) aasta võrra ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
5.KarS § 68 lg 1 alusel arvata Hindrek Kuslapuu kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 2.-3. märts 2025 karistusaja hulka ja lugeda Hindrek Kuslapuu kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva
vangistust, mille algust arvestada alates Hindrek Kuslapuu kinnipidamisest 1. juulil 2025.
6.KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Hindrek Kuslapuult riigituludesse menetluskuludena sundraha 2215 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 520,80 eurot ning kohtumenetluses 579,08 eurot, s.o kokku 3314,88 eurot.
7.KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99926700001193. Selgitusse tuleb märkida „1-25-5153, menetluskulud, Hindrek Kuslapuu“.
8.Kohustuse mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9.KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaaltoimikus olevad CD-plaadid.
10.Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I Süüdistuse sisu
1.Hindrek Kuslapuud süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, ööl vastu 23. jaanuari 2024 Tartus XXX lõi vähemalt ühe korra rusikaga S. V. näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja haava ülahuule limaskestal ning nahapinnal; 1. juulil 2025 Tartus XXX korteris ja kinnistu hoovis lõi XXX V. M. rusikaga ühe korra rinnaku piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali ning korteris lõi kannatanut vähemalt kümnel korral rusikate ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse. Sellise tegevusega põhjustas Hindrek Kuslapuu kannatanule ninaluude murru, hematoomi lõua piirkonda, veritsuse suust, peas oimu piirkonnas hematoomid, hematoomid mõlemal käsivarrel. Sellega pani Hindrek Kuslapuu toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o korduva tervisekahjustuse tekitamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, sh kui see on toime pandud lähisuhtes. Hindrek Kuslapuud süüdistatakse ka selles, et tema ööl vastu 2. märtsi 2025 Tartus XXX lõi L. T. vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja S. V. ühel korral rusikaga näo piirkonda, põhjustades L. T. ja S. V. füüsilist valu. Pärast
vägivalla kasutamist võttis Hindrek Kuslapuu võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L. T. ja S. V. kuuluva mobiiltelefoni Redmi Note 13 ja S. V. kuuluva televiisori, millisele tegevusele ei olnud kannatanud eelneva vägivalla kasutamise tõttu võimelised vastupanu osutama. Sellega pani Hindrek Kuslapuu toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. II Kohtu seisukoht
2.Esmalt hindab kohus Hindrek Kuslapuule esitatud süüdistuse põhjendatust ning võtab seisukoha mõistetava karistuse osas. Seejärel otsustab kohus menetluskulude hüvitamise ja võtab seisukoha asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas.
3.Hindrek Kuslapuud süüdistatakse esmalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt on tegemist kahe erineva episoodiga.
4.Vaidlust ei ole selles, et ööl vastu 23. jaanuari 2024 Tartus XXX lõi Hindrek Kuslapuu vähemalt ühe korra rusikaga S. V. näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja haava ülahuule limaskestal ning naha pinnal.
5.Politsei- ja Piirivalveameti sündmuse protokoll-arvestuskaart 23. jaanuarist 2024 tõendab, et pärast kella ühte öösel kutsuti kiirabi aadressile XXX, Tartu S. V. elukohta, kus väidetavalt oli naaber S. V. peksnud (I kd tl 6-10).
6.Kannatanuna on S. V. üle kuulatud 12. veebruaril 2024 (I kd tl 11-13). Kannatanu selgitas, et konflikt tema ja Hindrek Kuslapuu vahel oli jaanuari kuu lõpus. Hindrek Kuslapuu kutsus teda külla napsi võtma, sööma, telekat vaatama ja muusikat kuulama. Hindrek Kuslapuu juures oli lisaks temale L. S., kes oli tema XXX. Kolmekesi tarvitati alkoholi. Ühel hetkel hakkas ta laua pealt tassi võtma, kuid see kukkus ümber ja läks katki. Ta oli nii palju joonud, et ei suutnud tassi normaalselt haarata. Sellest, et tass katki läks, saigi konflikt alguse. Hindrek Kuslapuu oli pahane, et S. V. tassi lõhkus. S. V. hakkas enda sõnul oma korterisse liikuma, kui Hindrek Kuslapuu teda enda korteri koridoris ühe korra rusikaga vastu nägu lõi. Lõi selle käega, milles süüdistatav kannab klotsersõrmust. Kannatanu tundis enda sõnul löögist valu ja pilt läks eest. Ta ärkas enda korteris ja nägi, et on üleni verine, ülahuulest jooksis verd. Kuna tal verejooksu peatada ei õnnestunud, kutsus ta kiirabi, kes toimetas ta erakorralise meditsiini osakonda. Haiglas tehti õmblused. Pärast lööki oli raskusi söömisega.
7.Kannatanu ütlusi kinnitavad fototabelis fikseeritud vigastused. Fotografeeritud on ka Hindrek Kuslapuu vasakut kätt, milles kannab sõrmust. Sõrmuse sõrme nuki juures on näha verekahtlast määrdumist (I kd tl 14-17). S. V. kehavigastusi on kirjeldatud kiirabikaardil. Sellest on näha, et 23. jaanuaril 2024 saabus kiirabi kell 01.25 sündmuskohale Tartus XXX ja kiirabi fikseeris kannatanu huulel sees- ja väljaspool vigastused, ning kannatanu toimetati haiglasse (I kd tl 21-22). Tartu Ülikooli Kliinikumi väljavõte kannatanu S. V. haigusjuhtumist 20240123-34048/01-40-02960 tõendab samuti kannatanul selliste kehavigastuste olemasolu, mis on fototabelis näha. Tuvastatav on sündmuse toimumise aeg ja vigastuste saamise viis (I kd tl 23-26).
8.Asitõendina vaadeldi 10. aprillil 2024 häirekeskusesse 23. jaanuaril 2024 kell 01.18 ja kell 01.21 tehtud kõnesalvestisi. Helistaja kirjeldab, et naabrimees tuli talle kallale, tal jookseb löögi tõttu ninast verd ja verejooks ei jää kinni. Hiljem täpsustab, et verd jookseb huulest, kuid samas ei saa ta täpselt aru, kuna verd on igal pool. Helistaja sõnul löödi teda rusikatega ja haamriga vastu pead. Hiljem täpsustab, et naabrimees lõi pähe ühe korra ja siis rahunes maha. Helistaja ütleb, et on S. V. ja naabrimehe nimi on Hindrek Kuslapuu.
9.Asitõendina vaadeldi veel 23. jaanuaril 2024 aadressil Tartu linn, XXX tööülesandeid täitnud patrullpolitseinike vormikaamera videosalvestisi (I kd tl 29-32). Salvestiste abil on tuvastatud sündmusesse kaasatud inimesed.
10.Tunnistaja J. M. ütlused kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud sündmus leidis kirjeldatud ajal, kohas ja viisil aset. Tunnistaja kirjeldab, mida ta nägi sündmuskohal, kes oli kannatanu ja millised olid tema vigastused. Politseiametnikud vestlesid Hindrek Kuslapuu ja L. S. (I kd tl 33-34).
11.Tunnistaja L. S. kuulati üle 10. veebruaril 2025. Ta selgitas, et tema, S. V. ja Hindrek Kuslapuu jõid viina 23. jaanuaril 2024 aadressil XXX, Tartu. S. V. ja Hindrek Kuslapuu vahel tekkis verbaalne konflikt. Seejärel nad rüselesid, kes alustas, ta ei mäleta. Mingil ajal läks tunnistaja maja ette suitsu tegema, kuid kuulis S. V. korterist S. V. karjumist: ,,Löö mind maha jah!“ Siis kuulis ta mõne hetke pärast, kuidas öeldi: ,,Kao siit välja või kutsun sulle mendid.“ Hindrek Kuslapuu häält ta ei kuulnud. Mingit kolinat kuulis ka, justkui oleks vastu ust või kappi lennatud/kukutud. Tagasi korterisse ta enda sõnul ei läinud, läks otse koju (I kd tl 35-37).
12.Hindrek Kuslapuu kuulati kahtlustatavana üle 2. märtsil 2025 (II kd tl 15-19). Hindrek Kuslapuu mäletas, et S. V. võis olla vennaga probleem. S. V. vend oli sellel hetkel tema korteris. Seejärel mindi S. V. korterisse, kus S. V. ja tema venna vahel tekkis verbaalne konflikt. Tema ärritus selle peale ja lõi S. V. rusikaga näkku. Hindrek Kuslapuu tunnistab, et oli alkoholi tarvitanud. Kui ta löögi ära tegi, siis jooksis ta S. V. korterist välja ja läks tagasi enda korterisse. Mis edasi juhtus, seda ta ei mäleta. Ta kahetseb S. V. löömist ja kui võimalik, siis vabandaks tema ees.
13.Kõik selle episoodi kohta kogutud tõendid kinnitavad, et Hindrek Kuslapuu lõi S. V.. Kannatanu vigastused näopiirkonnas on meditsiiniasutuses fikseeritud. Tunnistajate ütlused on suures osas kokkulangevad, detailides on erisusi, mis on seletatavad sellega, et alkoholi tarvitamise järel ei pruugi kõik selgelt meeles olla. Kahtlust ei ole selles, et Hindrek Kuslapuu lõi S. V. ja tekitas talle valu ja kehavigastused.
14.Vaidlust ei ole selleski, et 1. juulil 2025 Tartus XXX korteris ja kinnistu hoovis lõi Hindrek Kuslapuu XXX V. M. rusikaga ühe korra rinnaku piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu pikali ning korteris lõi kannatanut vähemalt kümnel korral rusikate ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse. Sellise tegevusega põhjustas Hindrek Kuslapuu kannatanule ninaluude murru, hematoomi lõua piirkonda, veritsuse suust, peas oimu piirkonnas hematoomid, hematoomid mõlemal käsivarrel.
15.Kannatanu V. M. selgitas, et 1. juulil 2025 tarvitas ta koos Hindrek Kuslapuuga alkoholi, joodi õlut ja viskit. Ta ei mäleta sellest päevast eriti midagi ega tahagi mäletada. Nad olid kahekesi korteris. Hindrek Kuslapuu lõi teda kätega (rusikatega) ja jalgadega, tüli tekkimiseks mingit põhjust ei olnud. Süüdistatav nimetas teda litsiks ja lolliks ning ähvardas, et paneb maja põlema. Hindrek Kuslapuu ähvardas teda vägivallaga, aga ta ei mäleta täpselt, mida ta ütles. Süüdistatav lõi väga mitmeid kordi, kindlasti rohkem kui kümme, võib-olla isegi viiskümmend korda. Kiirabi tegi röntgeni ja ütles, et ninaluu on puru. Tal oli valus iga kord, kui Hindrek Kuslapuu teda lõi. Kannatanu arvab, et keegi löömist pealt ei näinud (I kd tl 122128).
16.Kiirabikaardilt on näha, et V. M. tuvastati näol, kätel, jalgadel hulgaliselt vigastusi (I kd tl 129-130). Ta toimetati Tartu Ülikooli Kliinikusse, kus tuvastati ninaluude murd, üle näo hematoomid, käsivartel hematoomid. Kõiki vigastusi kinnitavad ka fotod (I kd tl 131-137).
17.Koostatud on lähisuhte vägivalla infoleht (I kd tl 119-120). Kirjeldatud on sündmust, sellega seotud isikuid, kannatanuks on V. M. ja vägivallatsejaks Hindrek Kuslapuu. Kirjeldatud on kannatanu tervisekahjustusi.
18.Tunnistaja G. M. selgitas, et ta oli külas oma sõbral E. R., kes on kahe kinnistu, XXX ja XXX, omanik. Kui ta kohale jõudis, siis nägi kahe maja vahel (XXX ja XXX) istumas maas muru peal meest ja naist, kellel ilmsed alkoholijoobe tunnused. Naine oli paistes näoga.
Paistes võis ta olla joomise pärast, aga võib olla võis seal olla ka midagi muud. Ta kirjeldas, kuidas mees kamandas naist koju, kuid viimane ei tahtnud minna, seejärel võttis ta naiselt selja tagant särgist kinni, tõmbas naise enda poole ja seejärel lõi teda rusikaga vastu rindu. Selle löögi tagajärjel kukkus naine pikali. Mees pani käed rusikasse ja läks naist lööma, kuid ta komistas naise otsa ning kukkus ka ise naise kõrvale pikali. Mees tõusis ja ütles naisele: „Ма löön su vaeseomaks!“. Naine ütles mehele: „Ära tee!“. Selle peale tõusis G. M. püsti ning sekkus. Seejärel kirjeldab tunnistaja koridoris laamendamist ja politsei saabumist. Kui politsei teisele korrusele pääses, siis nad tõid naise majast välja. Ta nägi, et naisel oli kulmu juures lahtine haav ja talle paistis, et ka lõual oli tal haav. Neid vigastusi naisel enne tuppa minekut ei olnud (I kd tl 142-143).
19.Asitõendina vaadeldi 2. juulil 2025 häirekeskusesse 1. juulil 2025 kell 18.53 tehtud kõnesalvestist. Kinnistu XXX Tartu omanik E. R. teatab, et joobes inimesed, meesterahvas ja naisterahvas, märatsevad üürikorteris ja ta palub politseil neid kainenema viia (I kd tl 90-91). Edasi on kriminaaltoimikus väljatrükk patrullitalituse teenistuslehest, mis tõendab kuriteo toimepanemise aega ja kohta. Lisatud on fotod sündmuskohast (I kd tl 90-108).
20.Asitõendina vaadeldi 1. juulil 2025 aadressil XXX, Tartu linn tööülesandeid täitnud patrullpolitseinike rinnakaamerate videosalvestisi (I kd tl 109-118). Videost U13814 [01.07.2025 19_05_45) nähtub, et 1. juulil 2025 kella 19.05 ajal patrull jõuab kollakat värvi maja juurde ning siseneb majja, kus kostab karjumist. Patrull läheb teisel korrusele, koputab valget värvi uksele, ukse avanedes on näha naine heledat värvi särgis, natuke kaugemal mees halli värvi aluspükstes. Naise näos on näha vigastusi. Ta kutsutakse korterist välja. Korterisse jäänud mees on ärritunud, käitub ähvardavalt, solvab, ropendab. Videos U14045 [01.07.2025 19_13_50) tunnistab naisterahvas, et meesterahvas lõi teda sada korda. Naine nutab, räägib, et igal pool on sinikad, ei saa väljapääsu (kontekstist tuleneb, et suhtest). Tüli põhjust ei oska seletada, mees lööb kogu aeg. Jutust tuleneb, et isikud on elukaaslased, mees peksab naist. Naine kurdab, et mees lõi teda ka vastu pead, soovib arstliku kontrolli, minnakse kiirabiautosse.
21.Tunnistaja J. K. selgitas, et 1. juulil 2025 olles tööl koos patrullpolitseinik J. K. said nad väljakutse kell 18.56 aadressile XXX, Tartu. Väljakutse sisuks oli, et joobes isikud märatsevad ja loobivad asju korteris. Korteris viibivat mees ja naine. Hoovis muru peal oli näha pikali läinud lillepotti ning korterist nr 4 oli kuulda karjumist. Sisenedes trepikotta oli näha põrandal maas katkist televiisorit ning trepi peal oli näha külmkappi. Teataja E. R. sõnul oli külmkapp ja televiisor visatud teiselt korruselt alla. Koos teatajaga toimetatud televiisor ja külmkapp trepikojast välja murule, et teha ligipääs trepile. Koputades korter nr 4 uksele, avas ukse V. M. Korteris sees oli näha ka Hindrek Kuslapuud. V. M. oli näopiirkonnas nähtavad vigastused. V. M. lõual oli näha paistetust, kriimustust ja hematoomi, suu piirkonnas oli näha hüübinud verd, kulmu ülal oli näha marrastust. Ametnik palus V. M. korterist väljuda ja tulla välja kaasa. V. M. oli emotsionaalselt endast väljas ning tema jutt oli raskesti arusaadav. V. M. sõnul oli löönud teda meesterahvas käte ja jalgadega. Sündmuskohale saabus kiirabi ning tunnistaja toimetas kannatanu kiirabisõidukisse. Kiirabisõidukis väitis V. M., et meesterahvas oli teda ka trepist alla lükanud ning ta tunneb puusas valu. Kannatanu joobeks mõõdeti 1.46 mg/l kohta. Kiirabi otsustas V. M. toimetada haiglasse.
22.Kahtlustatav Hindrek Kuslapuu tunnistas ülekuulamisel, et ei mäleta kas tal oli XXX tüli, samuti ei mäleta ta tema löömist. Ta selgitas, et ta ei tohi alkoholi juua, sest siis kaob tal mälu ära. Ta sõnades kahetses, et tema XXX niimoodi juhtus ja tundis muret, kuidas viimane ilma temata hakkama saab (II kd tl 20-21).
23.Vaatamata sellele, et Hindrek Kuslapuu ise kuriteoepisoodi kohta selgitusi anda ei osanud, kuna alkoholi tarvitamise tõttu ei mäleta toimunut, siis ka kõik selle episoodi kohta kogutud tõendid kinnitavad, et Hindrek Kuslapuu XXX V. M. korduvalt lõi. Kannatanul oli hulga
vigastusi näopiirkonnas, need on meditsiiniasutuses fikseeritud. Kannatanu ütlused vahetult pärast sündmust ja ülekuulamisel langevad kokku teiste tunnistajate ütlustega.
24.Eeltoodud tõendite põhjal saab lugeda tõendatuks, et Hindrek Kuslapuu pani toime süüdistuses kirjeldatud kehalise väärkohtlemise episoodid. Tunnistajate ütlused on suures osas ühetaolised ja neid toetavad dokumentaalsed tõendid ning sündmuskohal käinud politseiametnike videokaamerate salvestisele talletatu. Teo subjektiivse külje kohta leiab kohus, et Hindrek Kuslapuu tegutses vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Hindrek Kuslapuu pidi aru saama, et tema löögid kannatanute suhtes võivad põhjustada valu või tervisekahjustusi. Nii S. V. kui ka V. M. on kinnitanud, et Hindrek Kuslapuu löögid tekitasid neile valu ja mõlema füüsilised vigastused on meditsiiniliste dokumentide näol fikseeritud. Hindrek Kuslapuu teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
25.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Hindrek Kuslapuu on pannud süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodid toime.
26.Hindrek Kuslapuu on oma tegevusega täitnud kehalise väärkohtlemise enamohtliku koosseisu KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kohtumenetluses on tuvastatud, et Hindrek Kuslapuu ja V. M. olid XXX, varasemalt XXX, seega on tegemist KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud olukorraga. V. M. kinnitas 2. märtsil 2025 antud ütlustes, et ta on Hindrek Kuslapuuga olnud koos alates 2006. aastast. XXX olid nad umbes 4 aastat, alates 2014 kuni 2018, täpselt ta enam ei mäleta (I kd tl 61).
27.KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. Hindrek Kuslapuu on pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mis on tuvastatud käesolevas kriminaalmenetluses. Lisaks veel karistati teda enne käesolevat kohtuotsust Tartu Maakohtu 4. veebruari 2019 otsusega kriminaalasjas nr 119-424 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja samuti oma XXX korduva löömise eest. Liitkaristuse moodustab veel Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsus kriminaalasjas 1-18-8522, millega karistati Hindrek Kuslapuud samuti KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõista talle karistus.
29.Hindrek Kuslapuud süüdistatakse ka KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.
30.Vaidlust ei ole selles, et ööl vastu 2. märtsi 2025 aadressil XXX, Tartus lõi Hindrek Kuslapuu nii L. T. kui S. V. korduvalt, põhjustades sellega neile füüsilist valu. Pärast vägivalla kasutamist võttis Hindrek Kuslapuu ära L. T. ja S. V. kuuluva mobiiltelefoni Redmi Note 13 ja S. V. elukohas olnud televiisori, mille kuuluvust ei ole kohtu arvates menetluse käigus kindlaks tehtud.
31.Väljavõte patrullkutsungi 8381 teenistuslehest KILP andmekogust kinnitab, et 2. märtsil 2025 kell 00.19 saadi väljakutse aadressile XXX, Tartu. Kirjeldatud on sündmust ja ära on märgitud sündmusega seotud inimesed. Lühidalt kokkuvõttes tarvitasid L. T. ja S. V. koos enda korteris XXX Tartu linnas alkoholi, kui neile tulid külla Hindrek Kuslapuu ja V. M.. Alkoholi tarvitati koos edasi, kuni see oli otsa saamas. Hindrek Kuslapuu nõudis, et S. V. tooks alkoholi juurde, kuid poed olid kinni, vaidlus muutus kakluseks, mille käigus lõi Hindrek Kuslapuu korduvalt S. V. rusikatega näo ja pea piirkonda. Kaklusesse sekkus S. V. elukaaslane L. T., kes üritas kaklust lahutada. Selle käigus lõi Hindrek Kuslapuu korduvalt L. T. näo ja pea piirkonda. Kakluse lõppedes võttis Hindrek Kuslapuu korterist kaasa S. V. mobiiltelefoni Redmi Note13 ja televiisori Samsung ning lahkus korterist koos V. M. Mõlema kannatanu näos oli vigastusi/marrastused. Kohale kutsuti ka kiirabi. Hindrek Kuslapuu küsitlemisel selgus, et teleri viis ta kuhugi XXX tn hoovi. Süüdistatava läbivaatuse käigus leiti
Hindrek Kuslapuu taskust telefon Redmi Note 13. Mõlemad esemed tagastati kannatanule (I kd tl 38-39).
32.Kannatanu L. T. on ülekuulamisel kirjeldanud sündmuse käiku ööl vastu 2. märtsi 2025. Hindrek Kuslapuu ja V. M. tulid temale ja S. V. külla 1. märtsil 2025 ja koos tarvitati alkoholi. Süüdistataval oli kaasas veresuhkruaparaadi komplekt ja nutikell, mille tõi väidetavalt kingituseks, kuna alkoholi muretsesid tema ja S. V.. Koos joodi ära 3-4 pudelit viina. Südaöö paiku hakkas Hindrek Kuslapuu ära minema ja pani kannatanute telefoni enda taskusse. L. T. keelas teda ja selle peale läks Hindrek Kuslapuu talle kallale. Tema käsi oli rusikas ja ta lõi kannatanut 4-5 korda kindlasti näo piirkonda. Löömise tagajärjel kukkus kannatanu ja tundis tugevat valu. Pärast seda läks Hindrek Kuslapuu kallale S. V. ja lõi teda rusikas käega näo piirkonda. Kui L. T. nurgast püsti sai, siis läks ta Hindrek Kuslapuu juurde, et takistada teda S. V. löömast, kuid selle peale ründas süüdistatav teda uuesti ja lõi ühe korra, mille ajal tundis kannatanu tugevat valu ja kukkus uuesti pikali. Seejärel võttis Hindrek Kuslapuu korterist kaasa televiisori, mis L. T. teadmise kohaselt kuulub tema elukaaslasele S. V. Hindrek Kuslapuu lahkus teleriga, V. M. järgnes talle. Kannatanu läks teises trepikojas elava naabri V. M. juurde ja rääkisin talle, mis oli juhtunud (I kd tl 40-42).
33.Kannatanu L. T. ütlusi kinnitab teine kannatanu S. V. Ta selgitas samuti, et 1. märtsil 2025 saabusid külla Hindrek Kuslapuu ja tema elukaaslane V. M. Nad tulid külla, sest neil oli tarvis alkoholi ja Hindrek Kuslapuu tõi vastutasuks veresuhkruaparaadi komplekti ja nutikella. Neljakesi joodi viina, alguses kaks, seejärel veel üks pudel. Hindrek Kuslapuu soovis neljanda pudeli endale koju kaasa võtta. See oli südaöö paiku kui Hindrek Kuslapuu ja tema elukaaslane minema hakkasid. L. T. keelas Hindrek Kuslapuud ja selle peale võttis viimane laua pealt talle ja L. T. kuuluva telefoni. L. T. keelas taas Hindrek Kuslapuud, mille peale lõi süüdistatav L. T. rusikaga näo piirkonda 4-5 korda, kuid täpselt ei mäleta. L. T. kukkus löökide tagajärjel pikali. S. V. ütles, et Hindrek Kuslapuu lõpetaks, mille peale tuli Hinderk Kuslapuu temale kallale ja lõi rusikas käega näo piirkonda, mille järel tundis tugevat valu. L. T. astus vahele ja Hindrek Kuslapuu lõi teda uuesti, mille järel L. T. taas kukkus. Hindrek Kuslapuu võttis seejärel telerviisori koos juhtmetega telekakapi pealt endaga kaasa. V. M. ilmselt järgnes Hindrek Kuslapuule. Kui L. T. maast püsti sai, siis läks ta naabrilt V. M. abi küsima. S. V. enda sõnul Hindrek Kuslapuule võlgu ei ole. Teler kuulub tema sõnul talle, Hindrek Kuslapuu väitis, et see on tema teler, kuid see ei vasta kannatanu sõnul tõele (I kd tl 50-55).
34.Väljatrükid Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhtudest 20250302-90811/01-40-08607 ja 20250302-90810/01-40-08606 kinnitavad, et nii L. T. kui S. V. läksid erakorralise meditsiini osakonda oma vigastusi fikseerima. L. T. kaebustena on märgitud, et viga sai vasak alalõug, löödi vastu suud ja nina. S. V. said viga vasak silm, nina, kaebas peavalu, kuid patsiendid lahkusid enne kui nad vastuvõtule pääsesid (I kd tl 47-49, tl 56-59).
35.Tunnistaja V. M. sõnul soovis S. V. 1. märtsil 2025 osta Hindrek Kuslapuu käest veresuhkruaparaadi komplekti ja nutikella. Telefonis jäi kokklepe, et veresuhkuraparaadi komplekt ja nutikell maksavad kokku 90 eurot, kuid kindel ta ei ole. Ta läks koos Hindrek Kuslapuuga S. V. juurde, kes elab koos L. T. Hindrek Kuslapuu andis S. V. asjad, mida ta soovis. S. V. ütles, et tal ei ole hetkel raha ja annab raha homme. Koos joodi viina ja Hindrek Kuslapuu hakkas S. V. asjade eest raha nõudma. Tagasi viimane asju ka ei andnud. Mingil hetkel hakkas Hindrek Kuslapuu S. V. lööma rusikaga näkku, umbes 3-4 korda, päris kindel ta ei ole. Seejärel võttis Hindrek Kuslapuu S. V. ja L. T. kodust teleri kaasa. Hindrek Kuslapuu laenas kunagi selle teleri neile. L. T. takistas Hindrek Kuslapuud ja seejärel lõi süüdistatav L. T. rusikaga näo piirkonda paar korda, ta ei ole kindel, mitu korda. Tunnistaja sõnul kiskus tema L. T. eemale, et Hindrek Kuslapuu teda rohkem lüüa ei saaks. Telefoni võtmist tunnistaja ei näinud. Kui talle teadaolevalt oli telefon S. V. oma. Hindrek Kuslapuu lahkus korterist ja tunnistaja järgnes ning nägi, kuhu süüdistatav teleri peitis. Hiljem näitas ta
koha politseile. Tunnistaja selgitas, et kainena on süüdistatav väga hea mees, aga nii kui ta viina saab, siis sõidab katus täielikult ära ja ta muutub väga vägivaldseks (I kd tl 60-62).
36.Sündmuskohta Tartus XXX vaadeldi (I kd tl 68-76) ja selle juurde koostatud fototabelist (I kd tl 77-86) on näha korterist ära viidud teleri leidmise koht Tartus XXX abihoone juures. Telerit ja telefoni on vaadeldud ja need tagastati S. V. tema elukohas.
37.11. märtsil 2025 vaadeldi asitõendina 2. märtsil 2025 tööülesandeid täitnud kiirreageerija vormikaamera videosalvestisi. 2. märtsil 2025 reageeris politsei väljakutsele Tartus XXX. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist 2. märtsil 2025 nähtub, et kell 00.35 peeti Hindrek Kuslapuu kinni sündmuskoha lähedal. Kahtlustatav Hindrek Kuslapuu läbivaatuse käigus on fikseeritud, et tema jalas olevad teksapüksid on kaetud verekahtlase määrdumisega (II kd tl 19). Lisaks leiti tema pükste tagataskust mobiiltelefon Redmi Note 13 (II kd tl 10). Seega on tõendatud, et kannatanutelt ära võetud telefon oli Hindrek Kuslapuu valduses ja ka kannatanute ütlustes ei ole põhjust kahelda (II kd tl 87-89).
38.Selle episoodiga seoses kuulati Hindrek Kuslapuu kahtlustatavana üle 3. märtsil 2025. Hindrek Kuslapuu sõnul helistas tema S. V. küsis tema käest laenu ja pakkus vastutasuks müügiks käekella ja vererõhu ja -suhkruaparaati. Otseselt summas kokku ei leppinud. Koos joodi viina, alguses oli kaks viina, kui need otsa said, siis tõi L. T. juurde. Kui ta koos V. M. lahkuma hakkas, pani viimane ühe viina süüdistatavale seljakotti ja see ei meeldinud S. V. ja L. T. Nad tõusid püsti ja ärritusid, mille peale ärritus ka tema. L. T. tahtis viinapudelit tagasi saada. Kuna Hindrek Kuslapuu oli ärritunud, siis ta lõi rusikaga S. V. näo piirkonda vähemalt kahel korral. Samuti lõi ta L. T. rusikaga vähemalt kahel korral näo piirkonda. Peale löömist läks ta koos V. M. korterist ära, kuid naasis mõne hetke pärast ning võttis kaasa teleri ning lahkus taas. Ta viis teleri ära, kuid ei mäleta, kuhu, seejärel läks tagasi korterisse. Tema sõnul andis ta teleri kunagi ammu S. V.. Väljas oli V. M. Temaga olid veel kaasas üks meeste- ja naisterahvas, keda ta ei tundnud. Maja ees tahtis V. teda rünnata, üritas lüüa, kuid tal õnnestus seda tõrjuda. Edasi jooksis ta raudteejaama suunas. Ta hüüdis elukaaslast, kuid kuna viimane ei vastanud, sattus paanikasse, et äkki talle tehakse liiga, helistas politseisse. Seda kinnitavad
2.märtsil 2025 asitõendina vaadeldud häirekeskusesse tehtud kõnesalvestised (I kd tl 63-67). Kell 00.16, kell 00.22, kell 00.29 on teinud kõned Hindrek Kuslapuu, kes palub saata Tartus XXX politsei, kuna teda tahetakse tappa ja tema naine on ohus. Kui ta tagasi maja juurde läks, siis oli politsei kohal. Politsei avastas telefoni tema pükste tagataskust. Ta ei oska öelda, kuidas see sinna sai. Ta tunnistab, et pärast alkoholi tarvitamist on mälu kehva. Ta kahetseb löömist (III kd tl 15-19).
39.Kannatanute ja tunnistajate ütlused ei ole kõigi sündmuse detailide osas ühetaolised. Kannatanute ütlused langevad suures osas kokku, kuid tunnistaja ja süüdistatav mäletavad sündmust veidi teisiti. Selles osas langevad ütlused kokku, et koos tarvitati alkoholi ja tüli tekkis viinapudeli pärast, mida V. M. ja H. K. tahtsid kaasa võtta ja mida L. T. keelas neil võtta. Siis tekkis konflikt, mis päädis sellega, et Hindrek Kuslapuu lõi korduvalt näo piirkonda nii L. T. kui S. V. Selgelt ei ole tuvastatav, kas telefoni võttis Hindrek Kuslapuu enne kannatanute löömist või löömiste vahel. Selge on, et kannatanute nõusolekuta Hindrek Kuslapuu selle kaasa võttis. Kuigi süüdistatav telefoni kaasa võtmist ei mäleta ja tunnistaja seda samuti ei näinud, leiti telefon Hindrek Kuslapuu taskust tema kinnipidamisel sündmuskoha lähedal. Kaitsja arvates võis olla tegemist joobes inimese suvalise reaktsiooniga ja tahtlus selle teo osas puudus. Samas kinnitavad tunnistajad, et Hindrek Kuslapuud keelati, kuid vaatamata sellele ta telefoni kaasa võttis. Kannatanute ja tunnistaja sõnul haaras Hindrek Kuslapuu kohe kaasa ka televiisori. Hindrek Kuslapuu sõnul käis ta vahepeal korterist ära ka tagasi tulles haaras ka televiisori kaasa. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kriminaalasja raames ei ole leidnud tõendamist, kellele televiisor kuulus. S. V. ütleb, et see kuulus temale. V. M. sõnul laenas Hindrek Kuslapuu teleri kunagi S. V. Hindrek Kuslapuu selgitas, et ta andis televiisori S. V. Õigustatult tekib küsimus, et kas televiisor oli tegelikult Hindrek
Kuslapuule võõras asi ehk et kas ta viis korterist ära enda televiisori või kuulus see kellelegi teisele. Kuivõrd seda ei ole kindlaks tehtud, tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Mis aga puudutab telefoni, siis tõendamist on leidnud, et süüdistatav võttis L. T. ja S. V. neile kuuluva vara, eesmärgiga see ebaseaduslikult endale jätta ja selleks kasutas ta vägivalda.
40.Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistus vastab röövimise koosseisule, sest süüdistatav on hõivanud vara kasutades selleks vägivalda kannatanute suhtes. Kannatanute kehavigastusi ei ole fikseeritud, kuid mõlemad kannatanud kinnitasid, et löökide tõttu tundsid nad valu. Kannatanute korduvat löömist tunnistab ka süüdistatav ise. Riigikohus on öelnud, et röövimise subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab samal ajal olemas olema ka asja hõivamise tahtlus, ning seetõttu tuleb süüdlase tegu subsumeerida röövimisena ka siis, kui ta kasutas vägivalda muul eesmärgil ja soov asi võtta ära tekkis alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul (RKKK 3-1-1-12-09 p 8; 3-1-1-27-16 p 8). Kokkuvõttes leiab kohus, et Hindrek Kuslapuu on röövimise toime pannud otsese tahtlusega – ta tahtis telefoni omaniku nõusolekuta vägivallaga kaasa võtta. Karistus
41.KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-6-17, p 9; 1-18-2232/179, p 71).
42.Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).
43.KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi karistatakse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 200 lg 1 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
44.Praeguses kriminaalasjas peamine vaidlusalune asjaolu tegudele vastava karistuse määr. Hindrek Kuslapuu sooviks karistust kanda osaliselt vabaduses, ta nõustuks maksimaalse pikkusega katseajaga. Kaitsja toetas Hindrek Kuslapuu seisukohta ja arvas, et tema osas on mõistlik kohaldada katseaega koos käitumiskontrolliga. Hindrek Kuslapuu selgitas, et tema naisel, kes on muuhulgas kannatanu, on väga raske olla temata. Vabaduses saaks ta naist majanduslikult toetada. Ta selgitas kohtuistungil, et ta täidaks hoolega kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, laseb teha alkoholivastase süsti ja pöördub alkoholisõltuvuse ravile. Arvestades Hindrek Kuslapuu varasemat elukäiku, sealhulgas korduvat karistatust, kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, tema ohtlikkust, ei näe kohus selleks võimalust.
45.Hindrek Kuslapuud on karistusregistri teatise (II kd tl 62-67) ja kohtule esitatud kohtuotsuste väljatrükkide (II kd tl 68-77) kohaselt 12 korral kriminaalkorras karistatud.
Seejuures nähtub, et ta on karistusena kandnud nii reaalset vangistust kui ka saanud kohtult võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Väärib ka märkimist, et Hindrek Kuslapuud on peamiselt karistatud just isikuvastaste kuritegude eest, samuti on arhiveeritud karistused mõistetud isikuvastaste kuritegude, sh raske eluvastase kuriteo eest. Riigikohus on aktsepteerinud seda, et inimese retsidiivsuse prognoosimiseks ning eripreventiivselt mõjusa karistuse mõistmiseks tohib tugineda ka kustunud karistusandmetele (RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14; RKKKm 1-15-1446/76, p-d 10-18). Ehk eeltoodu näitab, et hoolimata kohtu antud võimalustest ja ka varasemalt reaalselt vangistusasutuses viibimisest ei ole Hindrek Kuslapuu suutnud senini oma käitumises korrektiive teha ja seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud varem või hiljem samaliigiliste õigusrikkumiste toimepanemist. Hindrek Kuslapuu elu iseloomustavadki korduvad vägivallakuriteod ja korduvad vangistused. Kõik see annab alust rääkida Hindrek Kuslapuul väljakujunenud kriminaalse käitumis mustrist, kombest lahendada konflikte ja majanduslikku puudust vägivallaga. Hindrek Kusalpuu peeti viimati kinni 2. märtsil 2025 seoses röövimisega. Siis avaldas ta sügavat kahetsust toimepandud tegude osas. Ometigi kordas ta oma käitumismustrit neli kuud hiljem. Seega ei ole kokkupuuted õiguskaitseasutustega aga eesootav võimalik karistus teda kuidagi uute kuritegude toimepanemiselt heidutanud.
46.Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Hindrek Kuslapuul hetkel kaks kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8522 tunnistati Hindrek Kuslapuu süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Karistus oleks jäänud KarS § 74 1g 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata kui Hindrek Kuslapuu ei oleks pannud 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja oleks täitnud katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja alkoholi tarvitamise keeldu. Kuriteos oli kannatanuks Hindrek Kuslapuu XXX V. M.-K. 4. veebruari 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-424 karistati Hindrek Kuslapuud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati vangistust Hindrek Kuslapuule Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8522 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu vangistuse, võrra ja mõisteti Hindrek Kuslapuule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Hindrek Kuslapuu eelvangistuses viibitud aeg alates 14. detsembrist 2018 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja vangistuse alguseks loeti 14. detsember 2018.
47.Kohtu hinnangul on kuritegude toimepanemise asjaolusid ja ulatust arvestades Hindrek Kuslapuu süü kehalise väärkohtlemise episoodides keskmine ja röövimise episoodis väike. Hindrek Kuslapuu tunnistab, et ta ärritub kergesti ja alkoholi tarbides muutub vägivaldseks. Seda on selgelt näha ka kriminaalasja tõenditest. Vägivalda kasutab ka enda kõige lähedasemate inimeste suhtes. Kõik kolm kuriteoepisoodi on pandud toime alkoholijoobes. Psühhiaatriakliinikumi õiendist (II kd tl 22-23) nähtub, et Hindrek Kuslapuul on diagnoositud alkoholisõltuvus ning episoodiline aine tarbimine. Alkoholiprobleem on seega pikaaegne ja tõsine. Alkoholi tarvitas nii tema elukaaslane kui tutvusringkond. Tegemist ei olnud üksikute tarvitamisega vaid pigem elustiiliga.
48.Kohus nõustub prokuröriga, et KarS § 121 järgi mõistetav karistus peab olema mõnevõrra suurem kui sanktsiooni keskmine määr. KarS § 200 lg 1 järgi mõistetav karistus peaks kohtu arvates jääma aga sanktsiooni miinimummäära lähedale.
49.Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada mõnevõrra kahetsust, mida Hindrek Kuslapuu on nii enda ülekuulamisel kui kohtuistungil avaldanud. Samas on ta järjepidevalt vägivaldne samade kannatanute suhtes, mis näitab, et tema kahetsus ei ole puhtsüdamlik.
50.Hindrek Kuslapuu tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust. Hindrek Kuslapuu tuleb süüdi tunnistada ka KarS § 200 lg 1 järgi ja
mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista Hindrek Kuslapuule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Hindrek Kuslapuule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aasta võrra ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Hindrek Kuslapuu kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 2.-3. märts 2025 karistusaja hulka ja lugeda Hindrek Kuslapuu kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mille algust arvestada alates Hindrek Kuslapuu kinnipidamisest 1. juulil 2025. Menetluskulud
51.Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 520,80 eurot (II kd tl 52-57, 58-61) ja kohtumenetluses 579,08 eurot (III kd tl 29-30). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot (alates 1. jaanuarist 2025 on kuutasu alammääraks 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 3314,88 (kolm tuhat kolmsada neliteist) eurot ja 88 senti. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. Asitõendid
52.KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde CDplaadid. Tõkend
53.KrMS § 306 lg 1 p 9 peab maakohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel otsustama, kas kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada ja esitama sellekohase otsustuse kohtuotsuse resolutiivosas. Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2026 kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt jättis kohus Hindrek Kuslapuule kohaldatud tõkendi, s.o vahistamine, muutmata. Kohtu hinnangul on süüdistatava vahistamise jätkuv kohaldamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni põhjendatud, kuna Hindrek Kuslapuu võib vabadusse pääsemisel jätkata süütegude toimepanemist. Varasemas tõkendi küsimust lahendanud määrustes kajastatud seisukohad on kohtu arvates asjakohased ka praegu. Vahistamisaluse olemasolu hindamisel on kohus arvestanud süüdistatavate käitumist tervikuna ja ka teda vabaduses ümbritsevat sotsiaalset keskkonda, samuti süüdistatava hoiakut ja kalduvust panna toime samaliiki kuritegusid. Kohus leiab, et Hindrek Kuslapuu suhtes kohaldatud tõkend on jätkuvalt põhjendatud ning tuleb jätta uute kuritegude ärahoidmiseks muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.