Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-26-103

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku kaudu 15 päeva jooksul alates apellatsiooniteate esitamisest. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse e-Toimiku kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav e-Toimiku kaudu 15 päeva jooksul alates menetluskulude vaidlustamise teate esitamisest. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Tõkendi vahistamise kohaldamise osas saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav (KrMS § 136, § 387 lg 2 p 1).

1-26-103

SÜÜDISTUS

Mario Piirikivi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 10.10.2025 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi (teod toime pandud 24.04.2025 ja 09.10.2025), uuesti, viibides 08.01.2026 kella 21.44 paiku Tallinnas, Peterburi tee 2 asuvas T1 Selver kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist pudeli viina ”Zubrovka Cranberry”, maksumusega 13,20 eurot, Hollandi leibjuustu viilutatud, maksumusega 4,05 eurot ja Suitsuviineri, maksumusega 1,62 eurot ehk kokku kaupa 18,87 euro väärtuses, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Mario Piirikivi poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Samuti tema, viibides 10.01.2026 kella 21.37 paiku Tallinnas, Suur-Sõjamäe tn 4 asuvas Ülemiste Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist pudeli viina ”Beloff” 40%vol 0,7l, maksumusega 9,99 eurot ja šokolaadipulgad ”Milka”, 2 tk, maksumusega 2,65 eurot/tk, kogumaksumusega 5,30 eurot ehk kokku kaupa 15,29 euro väärtuses, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Mario Piirikivi poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Seega pani Mario Piirikivi toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt.

MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 12.01.2026 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks kiirmenetluse korras lühimenetluse sätete järgi kriminaalasja, milles on esitatud süüdistus Mario Piirikivile KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 12.01.2026. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab oma süüd mõlemas episoodis, jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Prokurör taotles isiku süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 6 kuud, vähendades seda KrMS § 238 lg 2 sätete alusel 1/3 võrra, mis teeb lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. Arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud kolm päeva. Samuti taotles prokurör süüdistatava vahistamist kohtuotsuse kuulutamisel nii karistuse täitmise tagamiseks kui ka uute kuritegude toimepanemise vältimiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1-26-103 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on 08.01.2026 ja 10.01.2026 varguse katse episoodide toimepanemine Mario Piirikivi poolt tõendatud nii tunnistajate ütlustega, videosalvestistega, süüdistatava enda süüd tunnistavate ütlustega kui ka teiste kogutud kirjalikke tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 08.01.2026 episood Mario Piirikivile esitatud süüdistust 08.01.2026 kella 21.44 paiku aadressil Peterburi tee 2, Tallinn asuvas T1 Selveri kaupluses toime pandud varguse katses kinnitab esmalt Viking Security AS-i 11.01.2026 avaldus 05-03/2026/18 /tl 9-10/, millest nähtub nii varastatud esemete nimekiri kui ka nende väärtus kogusummas 18,87 eurot. Samuti nähtub avaldusest, et varastatud esemed tagastati kauplusele rikkumata kujul. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt /tl 11-12/, olles 08.01.2026 kell 21.34 aadressil Peterburi tee 2, Tallinn xxx tööl, nägi ta kaameratest T1 Selveri poes meesterahvast, kes tundus joobeseisundis. Tunnistaja nägi teda jälgides, kuidas ta pani asju spordikotti ning lahkus kassaliinidest kell 21.44 kotti pandud asjade eest maksmata. Toodeteks olid viin, juust ning suitsuviiner kogumaksumusega 18,87 eurot, mis tagastati kauplusele. Varguse katse toimepanemist Mario Piirikivi poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja DVD-ga /tl 16-20/, milles on vaadeldud 08.01.2026 videosalvestisi Peterburi tee 2, Tallinn asuvatest T1 Selveri kaupluse valvekaameratest. Videosalvestistelt nähtub Mario Piirikivi tegevus, s.o 08.01.2026 kella 21.33 paiku kauplusesse sisenemine, juustuosakonda liikumine, kus ta kell 21.35 võtab külmikust toote, kell 21.36 lihatoodete osakonna külmikust teise toote võtmine, kodukeemia osakonda suundumine, kus tema tegevust ei ole näha kauba taha varjumise tõttu, kell 21.39 kodukeemia osakonnast lahkumine, kusjuures eelnevalt käes olnud tooteid ta enam käes ei hoia. Samuti nähtub kell 21.41 alkohoolsete jookide osakonda sisenemine, kus ta võtab ühe toote enda kätte, mida kell 21.42 tema käes enam ei ole. Seejärel nähtub, kuidas meesterahvas on kell 21.43 infoleti kassas ning maksab ühe toote eest ja väljub müügisaalist, mille järel peab turvatöötaja ta kinni. Turvaruumis avastab turvatöötaja tema kotist kolm toodet – juustu, viinerid ja viinapudeli. Videosalvestistel on Mario Piirikivi visuaalselt äratuntav, ta kannab tumedat värvi jopet, pükse, jalanõusid ning mütsi ja kaasas on tal suur tumedat värvi kott. Mario Piirikivi 11.01.2026 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt /tl 28-30/ tunnistas ta end varguse katse toimepanemises süüdi ja avaldas kahetsust. Samuti selgitas, et üksikasju ei mäleta, kuna oli alkoholijoobes. 10.01.2026 episood Mario Piirikivile esitatud süüdistust 10.01.2026 kella 21.37 aadressil Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn asuvas Ülemiste Rimi kaupluses toime pandud varguse katses kinnitab esmalt Rimi Eesti Food AS 10.01.2026 avaldus /tl 1/, millest nähtub nii varastatud esemete nimekiri kui ka nende väärtus kogusummas 15,29 eurot. Samuti nähtub avaldusest, et esemed tagastati kauplusele rikkumata kujul.

1-26-103 Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt /tl 2/ pidas ta 10.01.2026 aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Ülemiste Rimis kell 21.40 kinni meesterahva, kes möödus kassast, jättes maksmata viina ja šokolaadide eest kogusummas 15,29 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Lisaks tunnistaja ütlustele kinnitab varguse katse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja DVD-ga /tl 4-7/, milles on vaadeldud 10.01.2026 videosalvestisi SuurSõjamäe tn 4, Tallinn asuvast Ülemiste Rimi kauplusest. Videosalvestiselt nähtub visuaalselt Mario Piirikivina äratuntava meesterahva sisenemine kauplusesse kella 21.33 ajal, karastusjookide osakonda suundumine, kella 21.36 ajal alkohoolsete jookide osakonnas toote võtmine, kell 21.37 sealt võetud pudeli panemine oma kotti ning kell 21.39 maiustuste osakonda minemine, kus võtab ühe toote. Seejärel suundub Mario Piirikivi iseteeninduskassade alale, mille kaudu väljub müügisaalist, jättes sinna karastusjookide osakonnast võetud pudeli. Turvatöötaja peab ta kinni pärast müügisaalist väljumist. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 21-23/ tõendab, et 10.01.2026 kell 22.35 sündmuskohal aadressil Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn peeti varguse toimepanemiselt kinni Mario Piirikivi. Mario Piirikivi 11.01.2026 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt /tl 28-30/ tunnistas ta end varguse katse toimepanemises süüdi ja avaldas kahetsust. Samuti selgitas, et üksikasju ei mäleta, kuna oli alkoholijoobes. Õiguslik hinnang Kohtu hinnangul vastab Mario Piirikivi tegu varguse (KarS § 199) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt on tuvastav, et Mario Piirikivi poolt varastatud esemed olid tema jaoks võõras vara. Samuti on tuvastatud, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse ja kehtestada esemetele uue, s.o enda valduse ning selleks puudus esemete senise valdaja nõusolek. Kuivõrd mõlemas episoodis peeti Mario Piirikivi pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt koos varastatud esemetega kinni, jäid vargused süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata ehk vargused jäid katse staadiumisse. Seega on käesoleval juhul tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Samuti pani Mario Piirikivi esemete äravõtmise toime selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii nähtub kriminaalasja materjalidest üheselt, et Mario Piirikivi soovis esemete äravõtmisega jätta nende senise omaniku esemetest kestvalt ilma ning kui turvatöötajad ei oleks süüdistatavat koos varastatud esemetega kinni pidanud, ei oleks ta neid esemeid omanikule tagastanud. Kohtu hinnangul on Mario Piirikivi vargused toime pannud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Tahtluse hindamisel võtab kohus arvesse just Mario Piirikivi enda ütluseid, mille kohaselt on ta tunnistanud alkoholijoobes olles varastamist, samuti sissetuleku ja töökoha puudumist. Seega kinnitavad Mario Piirikivi ütlused, et ta läks kauplusesse eesmärgiga varastada ehk ta pani teod toime teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.

1-26-103 Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Mario Piirikivi on toime pannud kaks varguse katse episoodi ning teda on ka varasemalt Harju Maakohtu 10.10.2025. a otsusega 125-5550 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi (kuritegu toimepandud 09.10.2025. a) /tl 39-43/, saab kahtlemata öelda, et vargused on toime pandud süstemaatiliselt. Seega on Mario Piirikivi tegevus kvalifitseeritud õigesti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Arvestades ka, et Mario Piirikivi peeti varguste toimepanemiselt kinni ehk vargused jäid süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, tuleb Mario Piirikivi tegevust hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Seega on Mario Piirikivi toime pannud võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KARISTUS MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS 199 lg 2 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kohus leiab, et Mario Piirikivi suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Seda seetõttu, et Mario Piirikivil puudub töökoht ja sissetulekud. Mario Piirikivi on 11.01.2026 ülekuulamisel eeltoodut kinnitanud ning selgitanud ka, et tegeleb töö otsimisega. Nimetatu kinnitab kahtlemata asjaolu, et Mario Piirikivil puuduvad rahalised vahendid, mistõttu on ka välistatud temale rahalise karistuse kohaldamine. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistusena vangistust. Kohtu hinnangul on Mario Piirikivi süü KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel keskmisest väiksem. Nimelt süüdistatakse teda käesolevalt kahe varguse episoodi toimepanemises, milles varastatu väärtus oli väike ning vargused jäid katsestaadiumisse. Arvestades, et mõlema episoodide puhul tagastati kaup kauplustele rikkumata kujul, ei tekitanud Mario Piirikivi oma tegevusega ka varalist kahju. Karistust kergendava asjaoluna saab arvesse võtta ka Mario Piirikivi puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega saab Mario Piirikivile mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 3 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes Mario Piirikivile lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. Kohus on seisukohal, et Mario Piirikivile mõistetavat vangistust ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga ega jätta tema karistust kas täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Karistusregistri andmetest nähtub /tl 36-38/, et Mario Piirikivi on varasemalt korduvalt nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati Mario Piirikivi Harju Maakohtu 10.10.2025 otsusega nr 1-25-5550 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 45 päeva,

1-26-103 mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra. Seega karistati Mario Piirikivi vangistusega 30 päeva. KarS § 65 lg-st 2 juhindudes suurendati Mario Piirikivile karistuseks mõistetud 30 päeva pikkust vangistust temale 26.09.2025 Harju Maakohtu poolt kohtuotsusega 1-25-5161 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 1 kuu ja 26 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 kuud ja 26 päeva vangistust /tl 39-43/. Karistus on karistusregistri kohaselt täidetud 02.01.2026 /tl 36/. Arvestades nimetatud kohtuotsuses olevat liitkaristust ning karistusregistrist nähtuvat, on Mario Piirikivi karistatud ka Harju Maakohtu 26.09.2025. a otsusega 1-25-5161 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 kuu ja 26 päeva, millest ta KarS § 73 lg 1 alusel täielikult tingimisi vabastati ühe aasta pikkuse katseajaga /tl 36/. Lisaks kahele kehtivale kriminaalkaristusele on Mario Piirikivil ka neli kehtivat väärteokaristust, millest kolm on KarS § 218 lg 1 järgi (sh üks tegudest on karistusregistri andmetel jäänud katse staadiumisse). Arvestades seega Mario Piirikivi varasemat karistatust, samuti käesoleva kriminaalasja aluseks olevate varguse episoodide arvu, ei ole Mario Piirikivi kriminaalhoolduseks sobiv isik. Seda veendumust kinnitab ka asjaolu, et Mario Piirikivi on kohtule kohtuistungil tunnistanud, et tal on probleem alkoholi tarvitamisega ja enda sõnul on ta kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Võttes ka arvesse, et süüdistataval puudub kindel elukoht, ta elab enda sõnul juhututtavate juures või Tallinna xxx üksuse öömajas, oleks kriminaalhoolduse kohaldamine temale keeruline. Kokkuvõtvalt puudub kohtul veendumus, et Mario Piirikivi suudaks vabaduses viibides hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja seda just põhjusel, et ükski eelnev karistus (vangistusest tingimisi vabastamine katseajaga, reaalne vangistus) ei ole Mario Piirikivi käitumist muutnud. Mario Piirikivi on avaldanud kahetsust ja lubanud rohkem mitte nii teha, kuid ometigi on need väljaütlemised jäänud üksnes paljasõnalisteks lubadusteks. Süüdistatav käitumine näitab üheselt, et ta ei ole võimeline kriminaalhoolduse tingimusi täitma. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks Mario Piirikivi ühiskonnast isoleerida ja karistada teda käesolevas kriminaalasjas reaalselt kandmisele kuuluva vangistusega. KrMS § 275 lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. KrMS § 130 lg 41 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Ka prokurör taotles Mario Piirikivi vahistamist kohtuotsuse kuulutamisel. Selleks, et tagada kohtuotsuse täitmine, tuleb Mario Piirikivi suhtes kohaldada tõkendit vahistamine ja vahistada isik kohtusaalist KrMS § 130 lg 4 1 alusel ja seda järgmistel põhjustel. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et Mario Piirikivi näol on tegemist isikuga, kelle poolt toime pandud kuritegu ei ole esmakordne, vaid teda on varasemalt kahel korral karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Tal on hetkel kaks kehtivat kriminaalkaristust ning viimane karistus oli reaalne vangistus. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 10.10.2025. a otsusega nr 1-25-5550 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud

1-26-103 26 päeva, mille kandmiselt vabanes ta 02.01.2026. a. Nimetatud kuritegu oli toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, mistõttu moodustati kohtuotsuses liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistusega. Käesolevas asjas pani Mario Piirikivi esimese varguse katse toime kõigest kuus päeva peale karistuse kandmiselt vabanemist. See näitab, et Mario Piirikivi ei ole teinud mingeid järeldusi varasematest karistustest. Lisaks nähtub, et Mario Piirikivi kuritarvitab alkoholi. Tema ütlustest nähtub, et ta oli varguste toimepanemise ajal alkoholijoobes ning ka üheks varastatud esemeks oli alkohol. Seetõttu esineb igati põhjendatud alus arvata, et ta võib jätkata vabaduses varguste toimepanemist ja seda just alkoholijoobes. Teiseks puudub Mario Piirikivil elukoht ning oma ütlustes selgitab ta, et elab kus juhtub /tl 29/. Elukoha puudumist kinnitas ta ka käesolevas asjas 12.01.2025. a toimunud kohtuistungil. Need asjaolud koostoimes annavad igati põhjendatud aluse arvata, et Mario Piirikivi ei ole isikuks, kelle suhtes esineks alus jätta mõistetav karistus tingimisi täitmisele pööramata ning tal puudub igasugune tahe minna vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Kuivõrd ta ei oma kindlat elukohta, vaid elab seal, kus juhtub, siis on ka tema kätte saamine suure tõenäosusega raskendatud. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik ilma isikut vahistamata tagada kohtuotsuse täitmist, kuivõrd süüdistatav võib hakata karistuse ärakandmisele asumisest kõrvale hoiduma. Seetõttu on vältimatult vajalik Mario Piirikivi suhtes kohaldada kohtuotsuse kuulutamisel tõkendit vahistamine kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 10.01.2026.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Kuna kriminaalasja arutati kiirmenetluse korras, siis KrMS § 256 5 lg 2 alusel tuleb Mario Piirikivilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundrahast, s.o 1329 eurost pool ehk 664,50 eurot. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude suurust ja seda, et süüdistatav kannab vanglas karistust, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.