kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud Anne Mandel ja Merle Mumm
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Lauriine Tšitškan
Kriminaalasi
Alvar Ploom süüdistatuna KarS § 214 lg 2 p 4 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
Alvar Ploom isikukood: 38409186511 elukoht: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX, XXX kehtivad karistused puuduvad tõkendit ei ole kohaldatud
ringkonnaprokurör
vandeadvokaadi abi Eve Laine (riigi õigusabi korras) Kaitsja
12. mai 2025, 28. oktoober 2025, 12. november 2025
Kohtuistungite toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada Alvar Ploom KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 5 kuud vangistust.
2.KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Alvar Ploom ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
3.KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda Alvar Ploomile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 4. detsembrist 2025.
KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Alvar Ploomilt 2647,16 eurot alljärgnevalt:
määratud kaitsja tasu 1318,16 eurot; sundraha 1329 eurot.
5.KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb Alvar Ploomil tasuda menetluskulud kogusummas 2647,16 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE957700771001523585 LHV Pank AS-is, märkides viitenumbri 99925700035144 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
6.KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-R plaat.
7.Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistuse sisu
1.Alvar Ploomi süüdistatakse selles, et tema koos J. T. pani toime väljapressimise. 10. mail 2024 või 14. mail 2024 läksid Alvar Ploom ja J. T. aadressile XXX, Jõgeva maakond. Alvar Ploom ütles M. T., et M. T. on talle 6600 eurot võlgu ja võlg on kasvanud 13 200 euroni. Samal ajal võttis J. T. pükste sääre vahelt välja noa ning ütles kannatanule, et kui ta maksma ei hakka, siis hakatakse tal näppe maha lõikama ja M. T. lähedased saavad kannatada. Pärast seda võttis J. T. pükste värvli vahelt relvataolise eseme ja asetas selle kummutile. Eelneva tõttu tundis M. T. suurt hirmu nii enda kui ka oma lähedaste elu ja tervise pärast. Sellega pani Alvar Ploom toime KarS § 214 lg 2 p-s 4 sätestatud kuriteo, s.o grupis varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda. Menetlus maakohtus
2.Tartu Maakohtule edastati 10. aprillil 2025 süüdistusakt Alvar Ploomi süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 ja J. T. süüdistuses KarS § 120 lg 1, § 214 lg 2 p-des 1 ja 4 järgi. Tartu Maakohtu
25.aprilli 2025. a määrusega anti A. Ploom ja J. T. kohtu alla.
3.Tartu Maakohtu 16. juuli 2025 määrusega eraldati KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel kriminaalasjast süüdistatava J. T. süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi eraldi menetlusse. 2 (13)
4.Tartu Maakohtu 2. septembri 2025. a otsusega tunnistati J. T. KarS § 120 lg 1, § 214 lg 2 pde 1 ja 4 järgi süüdi ning talle mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseaja kohaldamisega.
5.Kriminaalasja A. Ploomi süüdistuses arutati 28. oktoobril ja 12. novembril 2025. a kohtuistungil üldmenetluses.
6.Prokurör taotles kohtuistungil A. Ploomi süüdimõistmist grupiviisilises väljapressimises KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning tema karistamist 4 aasta pikkuse vangistusega, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseaja kohaldamisega. Prokuröri hinnangul on kannatanu M. T. kohtueelses menetluses antud ütlused eluliselt usutavamad, kuna tal oli 10. või 14. mail juhtunu tõenäoliselt paremini meeles. Ta võis kohtuistungil olla mõjutatud ütluste muutmiseks või ta lihtsalt kartis. Lisaks XXX kohtumisele kutsuti M. T. erinevatele võlaga seotud kohtumistele ja jätkati tema terroriseerimisega pärast seda, kui kannatanu hinnangul olid võlad tasutud.
7.Kaitsja leidis, et võlgnevus süüdistatava ettevõtte ees tekkis M. T. ettevõtetel seoses arvete maksmata jätmisega. Kannatanu sõnade kohaselt oli tal hirm võimaliku väljapressimise ees, kuid väljapressimise toimepanemine ei ole tõendite pinnalt leidnud tõsikindlalt tuvastamist. On tõendamata ähvarduse tegemine XXX. Kaitsja taotles A. Ploomi õigeks mõistmist ja riigi õigusabi kulude jätmist riigi kanda.
8.Süüdistatav A. Ploom märkis, et ta käis 6600 eurost võlga küsimas. Kannatanu öeldud summad on oletatud, kuid A. Ploom ütles täpse summa. Asjaolu, kas J. T. ütles, et hakkab kannatanul sõrmi lõikama, seda süüdistatav ei kuulnud. Ta valis tankla Circle K kohtumiseks, kuna see on avalik koht ja et inimesed näeksid, et midagi ei toimu, raha anti üle. Ta leidis, et tema viga oli see, et võttis J. T. endaga kaasa.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 järgi
9.KarS § 214 lg 2 p 4 näeb ette vastutuse grupi poolt varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on kasutatud vägivalda.
10.Süüdistuse kohaselt pressisid A. Ploom ja J. T. M. T. raha välja 10. mail 2024 või 14. mail 2024, kui nad läksid XXX. A. Ploom ütles süüdistuse kohaselt M. T., et M. T. on talle 6600 eurot võlgu ja võlg on kasvanud 13 200 euroni. Samal ajal võttis J. T. pükste sääre vahelt välja noa ning ütles kannatanule, et kui ta maksma ei hakka, siis hakatakse tal näppe maha lõikama ja M. T. lähedased saavad kannatada. Pärast seda võttis J. T. pükste värvli vahelt relvataolise eseme ja asetas selle kummutile.
11.Kannatanu M. T. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt oli tal kaks ettevõtet – XXX OÜ ja XXX OÜ, mille tegevusvaldkondadeks oli 2024. aastal puidu saagimine ja saematerjali tootmine. Tema ettevõtetel olid makseraskused, tal jäid arved tasumata Alvar Ploomi ettevõtte XXX OÜ ees.
12.M. T. seotust XXX OÜ ja XXX OÜ äriühingutega kinnitavad e-äriregistri väljavõtted, millest nähtub, et ta on mõlema äriühingu juhatuse liige (väljatrükid koostatud 29. oktoobril 2024 ja 8. novembril 2024). Väljatrükk e-äriregistri XXX OÜ äriühingust annab ühest teavet selles, et XXX OÜ juhatuse liikmeks on süüdistatav A. Ploom. 3 (13)
13.Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et M. T. äriühingud XXX OÜ ja XXX OÜ olid võlgu süüdistatava A. Ploomi ettevõttele XXX OÜ tasumata arvete alusel. Kuigi kohtule ei ole esitatud nimetatud arveid, on võlgnevust kinnitanud nii kannatanu M. T. kui ka süüdistatav A. Ploom ise. Kannatanule M. T. meenutati kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütlusi võlgnevuse suuruse osas XXX OÜ-le ning tema kohtus antud ütluste kohaselt võlgnesid tema äriühingud A Ploomi äriühingule 6000 eurot ja 1445 eurot kauba ostmise arvete alusel.
14.Süüdistatava A. Ploomi kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati kohtuistungil. Süüdistatav kirjeldas ütlustes, et sõitis 10. mail koos J. T. XXX külas asuvasse M. T. saekaatrisse, kus oli kannatanu. M. T. kutsus neid oma kabinetti ja seal kabinetis hakkasid nad temaga rääkima. A. Ploom küsis, millal M. T. maksab oma võla tagasi. Alguses ei öelnud M. T. midagi, aga hakkas rääkima, et kõik on halvasti, ettevõtetel on finantsilised raskused. A. Ploom ütles, et enne ta ruumist ei lahku, kui neil on mingi kokkulepe olemas ja pakkus välja, et teevad paberid või laseb teha paberi, et panna sinna summad peale. Mõte oli koostada võlakiri, et M. T. maksaks võla kasvõi osamaksetena ära ja, et A. Ploomile jääks mingi garantii. A. Ploom on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et summa 6600 eurot on täitsa õige number ja seda summat ta küsima läks. Süüdistatava ütluste kohaselt oli M. T. arvanud, et võlakirja ei ole vaja ja ta hakkab tasuma. A. Ploomi ütluste kohaselt tegi M. T. esimese makse
14.mail 2024 summas ca 1400 eurot. J. T. oli kaasas tunnistajaks, et keegi vestlust tunnistaks.
15.Ka J. T. kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati kohtuistungil. J. T. on andnud kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt ta käis koos A. Ploomiga M. T. töökojas. See võis olla 14. mail 2024 ja seal sai teha lepingu, et M. T. hakkab raha tagasi maksma.
16.Nähtuvalt J. T. kasutuses oleva iPhone 13 vaatlusprotokollist on J. T. võtnud enne süüdistuses nimetatud episoodi kannatanu M. T. ühendust. J. T. on saatnud sõnumi numbrilt XXX kannatanu M. T. (XXX) 9. mail 2024, milles ta märgib, et „kle ma soidan õhtul läbi tallinna mnt. saada aadress kui muidugi sul aega on? Räägiks asjad läbi“ ning 10. mail 2024 sisuga „soovisid uut kokkulepet, mulle helistati. Helista!“. Kuigi sõnumitest ei nähtu asja tuum ja see, milles uusi kokkuleppeid sooviti, on selge, et J. T. on võtnud juba enne kohtumist M. T. ühendust ning viitab teatavatele kokkulepete sõlmimistele.
17.Kannatanu M. T. selgitas kohtuistungil, et 2024 maikuus helistas A. Ploom temale ja ta juhatas A. Ploomi ja temaga kaasas olnud J. T. XXX. Nad saabusid A. Ploomi autoga ja läksid M. T. kabinetti. Kabinetis selgitasid A. Ploom ja J. T. talle, et osa arveid on maksmata üle poole aasta ja need tuleb ära tasuda. Tal olid makseraskused ja ta oli hirmul. A. Ploom ja J. T. pahandasid temaga.
18.Kannatanu ütlused riimuvad seega A. Ploomi ja J. T. ütlustega osas, mille kohaselt tulid A. Ploom ja J. T. maikuus 2024. aastal koos tema juurde XXX ja hakkasid temalt kabinetis võlgnevusi sisse nõudma. Ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega
19.Kannatanu M. T. andis tema kabinetis toimunud väidetava ähvardamise kohta kohtuistungil järgnevaid ütlusi. J. T. ütles M. T., et kui ta võlgnevusi maksma ei hakka, siis hakkab ta kannatanul näppe maha lõikama. Kannatanu selgitas, et ta tundis hirmu, kui tal lubati näppe maha lõigata. Sel hetkel ei teinud A. Ploom midagi ja ei öelnud midagi, aga viibis samas ruumis. J. T. ütlused ja ähvardused olid suusõnalised. 4 (13)
20.Süüdistatav A. Ploom eitas kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt seda, et J. T. oleks vestlusesse sekkunud ja öelnud kannatanule, et ta hakkaks sõrmi lõikama või midagi muud M. T. tegema. Kui ta sai kokkulepe, et M. T. hakkab maksma, siis nad lahkusid sealt. Ka J. T. eitas kohtueelses menetluses antud ütlustes M. T. ähvardamist. Tema ütluste kohaselt käis ta lihtsalt võlga tagasi küsimas, oli sõpradel abiks. Küsimine toimus ilma mingite ähvardusteta.
21.KrMS § 289 alusel seoses usaldusväärsuse kontrolliga avaldati kohtuistungil järgmised kannatanu M. T. kohtueelses menetluses antud ütlused: „Samal ajal võttis kaasas olnud meesterahvas püksisäärest soki vahelt välja noa ja ütles mulle, et kui sa maksma ei hakka, siis hakkan näppe maha lõikama. Meesterahvas hoidis lihtsalt nuga käes. Löögiliigutusi või midagi sellist ta minu suunas ei teinud. Ehmusin väga ja ütlesin, et olen nõus maksma summa 1445,7 eurot. Tundsin oma elu ja tervise pärast sel hetkel hirmu, sest neid oli kaks ja mina olin üksi ning lisaks oli ühel mehel veel nuga käes. Lisaks ütles Alvar Ploomil kaasas olnud meesterahvas mulle, et kui ma ei maksa, siis hakkavad lisaks ka minu lähedased kannatama. Peale noa väljavõtmist võttis ta ka pükste värvli vahelt välja relvataolise eseme ja pani selle meie juures asuva kummuti peale. Midagi ta ei öelnud sel hetkel, kui relva kummutile asetas. Relv tundus mulle reaalse relvana, mitte minimängupüssi moodi. See oli musta värvi ja pealt vinnastatav ja selle relvatoru pikkus oli umbes 30 cm“.
22.Kohtu hinnangul on M. T. ütlused kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused J. T. poolt relva ja noa väljavõtmise osas diametraalselt erinevad. M. T. selgitas kohtuistungil ütluste erinevust sellega, et tal oli hirm ja meeltesegadus, kui andis politseis eeluurimisel ütlusi relva ja noa väljavõtmise kohta. Hirm oli kannatanu selgitusel seotud ka asjaoluga, et J. T. ähvardas teda 18. mail 2024 Mammaste tanklas relvataolise esemega, s.o pärast 10./14. mai episoodi. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed osas, mille kohaselt J. T. ähvardas teda sõnades vägivallaga, s.o näppude maha lõikamisega, kui kannatanu võlgu maksma ei hakka. Asjaolu, et J. T. nimetatud viisil kannatanut ähvardas, on kannatanu kinnitanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses. Selle osas, kas J. T. võttis välja noa ja relva, ei ole usaldusväärseid tõendeid, millele kohus saaks tugineda. Süüdistatav A. Ploom ja J. T. on eitanud relva ja noa olemasolu, muid tõendiallikaid kriminaalasjas selle tuvastamiseks ei ole. Kannatanu M. T. ütlused relva ja noa väljavõtmise osas tuleb jätta kõrvale, kuivõrd kohtumenetluses ta eitas relva ja noa olemasolu ning kohus ei saa tugineda üksnes tema kohtueelses menetluses antud ütlustele. Muud kriminaalasjas kogutud tõendid ei viita sellele, et J. T. võttis välja noa ja relvataolise eseme ähvarduse mõju tugevdamiseks. On eluliselt usutav, et M. T. tundis hirmu ka suusõnalise ähvarduse ees, s.o selles, et J. T. lubas hakata tema näppe maha lõikama, kui M. T. võlgnevust tasuma ei hakka.
23.Süüdistuses on kirjeldatud J. T. tehtud ähvardust kannatanule laiemalt, st et ka kannatanu lähedased hakkavad kannatama, aga ükski tõend sellisele ähvardusele puutumuses 10./14. mail 2024 asetleidnud sündmusega ei viita. Kohtuistungil M. T. kirjeldas, et „(J. T.) ütleski, et kui maksma ei hakka, siis hakkab näppe mul maha lõikama või mis ta seal ütles“. Seega, kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et lähedastega seotud ähvardused oleksid öeldud just 10./14. mail 2024 toimunud sündmuse käigus.
24.Kohtu hinnangul on J. T. ja A. Ploomi ütlused selles osas, et tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist ei toimunud, ebausaldusväärsed, kuivõrd on kantud ilmsest soovist oma süüd vähendada. Seetõttu ei arvesta kohus süüdistatava ütlustega ähvardamise toimumise
5 (13)
osas. Kohtu arvamuse kohaselt on kannatanu ütlused selles osas järjepidevad ja usaldusväärsed.
25.Kohtu arvamuse kohaselt on kannatanu ütlused näppude maha lõikamise ähvarduse osas järjepidevad ja usaldusväärsed. Kohus loeb kannatanu M. T. ütlustega tõendatuks asjaolu, et J. T. ähvardas kannatanu M. T. 10./14. mail 2024 XXX näppude maha lõikamisega, kui ta ei asu võlgnevusi tasuma. Õigusliku aluseta varalise kasu üleandmise nõudmine
26.Järgnevalt tuvastab kohus tõendikogumi pinnalt, millises summas võlgnevust M. T. 10./14. mai 2024 episoodis nõuti.
27.Ploom eitas kohtueelses menetluses antud ütlustes, et ta oleks nõudnud kannatanult suuremat summat kui äriühingutel olevaid võlgasid. J. T. märkis kohtueelses menetluses, et ta käis lihtsalt sõprade tarbeks võlga tagasi küsimas.
28.Kannatanu M. T. selgitas kohtuistungil, et temalt tulid A. Ploom ja J. T. võlgnevusi sisse nõudma ja temalt küsiti 1445 eurot ja 6000 eurot, mis olid M. T. ettevõte võlgnevused A. Ploomi ettevõtte ees. M. T. avaldas kohtus, et tal oli ettekujutus väljapressimise ees ja ta oli hirmul. Teda hirmutas asjaolu, et kuidas ta saab võlad ära tasuda. M. T. sõnul oli alguses jutt 1445 eurost ja seejärel ka 6000 eurost. Protsentidest juttu ei olnud, vaid võimalikust lisanduvast viivisest. Ta ei mäleta, kes viivistest võis rääkida, võib-olla J. T.. Viiviseid tegelikkuses ei lisandunud.
29.KrMS § 289 alusel avaldati M. T. kohtueelses menetluses antud ütlused tema kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Nähtuvalt kohtuistungil avaldatust on M. T. andnud kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt „A. Ploom ütles mulle, et võlg, mis oli summas 7445,7 eurot, on nüüd kasvanud 12 000 euroni“. Kohtuistungil leidis M. T., et temalt nõuti ikkagi vaid 6000 ja 1445 eurot ning ta ise oletas, et summa võib nii suureks kasvada, sest otsa tulevad viivised või intressid. Tal oli hirm väljapressimise ees, kuna relvajutt ja noaga näppude maha lõikamine tekitas temal hirmu. Kannatanu täpsustas, et ühtegi relva XXX ei olnud, relv tuli hiljem autos tanklas.
30.Kohtu hinnangul on kannatanu M. T. ütlused kohtueelses ja kohtumenetluses võla suuruse nõudmise osas diametraalselt erinevad. Ta on kohtuistungil selgitanud, et võlgnevuse suurenemine kahekordses ulatuses oli tema enda oletus ja hirm väljapressimise ees.
31.Kannatanu M. T. ütlused tuleb lugeda ebausaldusväärseks selles ulatuses, mis puudutavad XXX nõutud võlgnevuse suurust. Kohus leiab, et M. T. kohtus antud selgitused selle kohta, et ta oli J. T. ja A. Ploomiga kohtumisel hirmul ja ta oletas temalt nõutavat kahekordse summa tekkimist, kuna tal oli ettekujutus väljapressimise ees, ei ole eluliselt usutavad. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et J. T. ähvardas kannatanut sõrmede maha lõikamisega, kui ta võlgnevusi tasuma ei hakka. Seejuures on süüdistatav A. Ploom selgitanud kohtueelses menetluses, et ta ütles M. T. 10./14. mai episoodis konkreetseid summasid. Seega pidi kannatanu M. T. olema teada, millised summasid temalt täpsemalt nõutakse ning kas neil on õiguslik alus (tasumata arved) või mitte. Kohtueelses menetluses on M. T. väljendanud konkreetselt, millised summasid temalt 10./14. mail nõuti, kuid leidnud kohtuistungil, et see oli tema enda oletus ning temalt nõuti vaid ettevõtete võlgnevusi kogusummas 7445 eurot. Kohtule jääb kahtlus, et kannatanu muutis kohtuistungil oma varasemalt antud ütluseid selle kohta, et A. Ploom nõudis temalt kahekordistunud summat, kuivõrd ta on jätkuvalt hirmul ja 6 (13)
seetõttu vähendas A. Ploomi panust väljapressimise teo osas. M. T. on selles osas oma ütlusi ajas muutnud, seega ei ole neid võimalik lugeda usaldusväärseteks osas, mis puudutab nõutud võlgnevuse suurust.
32.Prokurör leidis kohtuistungil, et M. T. kohtueelses menetluses antud ütlused on eluliselt usutavamad, kuna ta mäletas ütlusi andes ilmselt sündmuste käiku paremini ja võis kohtuistungil olla mõjutatud või hirmul. Kohus märgib, et ei saa eelistada kohtueelses menetluses antud ütlusi ja jätta ristküsitluse tulemina saadud ütlusi kõrvale (vt ka RKKK 121-3307/43, p 17 ja 3-1-1-101-15, p 32).
33.Kuigi A. Ploom on kohtueelses menetluses märkinud, et ta võis telefoni teel varasemalt öelda M. T., et õiguslikult on tal õigus nõuda temalt kahekordistatud summat tagasi, kuna kohtutäiturid ka nii teevad, ei ole kohtu hinnangul selline väljendus üheselt väljapressimisele viitav.
34.Kohtule on kriminaalasjas esitatud mitmeid tõendeid väljapressimise teo iseloomustamiseks, mis puudutavad peamiselt J. T. tegevust pärast 10./14. mai 2024 episoodi. Kohus rõhutab, et J. T. esitatud süüdistus oli laiem kui A. Ploomile esitatud süüdistus ja koosnes mitmest episoodist, millel ei ole seost A. Ploomiga, kuid käesoleva süüasja raames tuvastab kohus J. T. tegevust kirjeldavaid faktilisi asjaolusid ainult sellises ulatuses, kui see on vajalik A. Ploomi teo kvalifitseerimise tuvastamisel. Süüdistusakt kirjeldab väljapressimise tegu laiemalt kui 10./14. mai 2024 episood, kirjeldades 18. mai 2024 episoodi, mil J. T. kohtus kannatanu M. T. ja teda ähvardas, mille tulemusel andis M. T. talle üle sularaha (selles osas esitati süüdistus J. T.) Olerexi tanklas ning 24. mai 2024 sündmuseid, mil süüdistatav A. Ploom ja J. T. kohtusid kannatanuga Tartu Lõunakeskuse Circle K tanklas ja kannatanu andis üle sularaha.
35.Kannatanu M. T. kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtus ta maikuus või juunis mõni nädal pärast XXX kohtumist J. T.. J. T. kutsus teda telefoni teel Põlvasse ja kannatanu ei näinud sinna minekus ohtu. Kui kannatanu autoga kohale jõudis, hüppas J. T. kuskilt nurga tagant välja, tuli kannatanu autosse. Seejärel vinnastas J. T. musta värvi revolvri ja hakkas kannatanut sellega sihtima, suunas revolvri kubeme piirkonda ja vist ka otsaette. Siis hakkas J. T. temalt konto väljavõtteid nõudma, et näidaku ta palju tal kontodel raha on. Kannatanu oli tohutus hirmus ja läks koos J. T. pangaautomaadi juurde. Palju raha kontol ei olnud, umbes 150 eurot, selle andis J. T. ja siis läksid nende teed lahku. Kannatanu palus tollel hetkel aega suuremate summade tasumiseks. Tal oli A. Ploomiga kokkulepe, et maksab osade kaupa kinni ja ta ei tea, miks J. T. sel hetkel nii käitus ja miks ta raha nõudis. Kannatanu oletas, et ehk arvas J. T., et saab varem selle raha kätte, aga kannatanul polnud koheselt võimalik tasuda nii suuri summasid.
36.J. T. kohtueelsete ütluste kohaselt kohtus ta M. T. kolmel korral – Põltsamaal (XXX), Põlva Olerexis ja Tartu Lõunakeskuses. Põlvas andis M. T. talle lihtsalt 100 eurot kütteraha, mida J. T. temalt küsis ja Lõunakeskuse juures andis M. T. A. Ploomi kätte 2000 eurot, see oli sularahas ja oli mõeldud XXX OÜ võlgnevuse katteks.
37.Kannatanu on andnud kohtueelses menetluses 31. juulil 2024 üle enda sõnutsi 18. mail 2024 oma autost leitud padruni, mis kukkus J. T. vinnastamisel salvest välja. Padruni üleandmist M. T. poolt 31. juulil 2024 kinnitab padruni vaatlusprotokoll. Ekspertiisiakt nr 24E-TB002200-01 kinnitab, et tegemist on hoiatus- ja signaalpüstoli paukpadruni kaliibriga 9 mm, mis kuulub hoiatus- ja signaalrelva laskemoona hulka ja on laskekõlbulik. Nähtuvalt 7 (13)
Kingarms OÜ vastuskirjast ja arvest on J. T. ostnud 4. oktoobril 2023 stardipüstoli ja stardikuulid.
38.Apple iPhone 13 mini (leitud J. T. elukoha läbiotsimise käigus) vaatlusprotokollist nähtuvalt on A. Ploom ja J. T. saatnud omavahel erinevaid sõnumeid Facebook Messenger kaudu – 29.08.2024 edastas A. Ploom J. T. sõnumiga „ahv ise helistas mulle. Kõne kestis 30 sekundit vabandas ja muud ei midagi tarka“, 05.10.2024 edastas A. Ploom J. T. sõnumi sisuga „+XXX M. T.“ ning 06.10.2024 edastas J. T. A. Ploomile sõnumi sisuga „helistas see munninägu sulle v“.
39.Sama vaatlusprotokolli kohaselt on J. T. edastanud M. T. perioodil 14.05.2024-26.06.2024 sõnumeid, milles viidatakse erinevates summades võlgnevustele (3250 eurot, 4500 eurot, 2500 eurot) ja J. T. viitab, et kannatanul tuleb tulla temaga kohtuma kas autopesulasse, Lõunakeskuse parklasse, Lõunakeskuse circle K-sse, käsipesulasse jne, esitades ka vihjeid tagajärgedele, kui kannatanu kohale ei tule (23. mail 2024 saadab kannatanule sõnumi sisuga: „lähen tervitan su vanemaid, siis ex naine jne jne see pole ähvardus vaid nagu kätt surusime siis nii ka jääb ja mina pean oma sõna“, samuti viiteid, kui kannatanu esitab vabandusi, siis „tuletan varakult meelde et kolmap saadan sulle aadressi kuhu 2500€ väärtuses materjali tood, rohkem yhtegi vabandust ei taha kuulda. reedel raakisin mis saab ja nii ma ka teen (27. mail 2024)“). Nimetatud sõnumid ei viita selgelt A. Ploomile ja 10./14. mail 2024 viidatud episoodile, kus M. T. võlgnevusi nõuti A. Ploomi äriühinguga seonduvalt, kuid selgelt on nendes sõnumites võlgnevuste nõudmise sisu ning vihjatakse sellele, mis võib juhtuda siis, kui võlgnevusi ei täideta. 26. juunil 2024 on J. T. viidanud M. T. saadetud sõnumis sõnaselgelt Alvarile sõnumis sisuga „sul on materjal toomata ja juba paris mitu päeva. Helista homme hommikul Alvarile kuna ma ise ise ise ei saa objektil olla aga kui materjali kohal pole siis tulen sind kontorisse kylastama ja teeme pika vestluse. Lp... J.T“.
40.Kohtu hinnangul on J. T. sõnumites kannatanule M. T. viiteid erinevate summade võlgnevuse sissenõudmiseks, kuid need ei ole üheselt seostatavad A. Ploomiga. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis annaksid aluse väita, et A. Ploom oli teadlik J. T. konkreetsetest sõnumitest M. T.. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et A. Ploom ja J. T. oleksid kooskõlastanud tegevuse, mida on J. T. ette heidetud 18.05.2024 sündmuse osas. Viited materjalide toomata jätmisele ei viita üheselt kindlate rahasummade tasumisele, mis seonduvad A. Ploomiga. Telefoni vaatlusprotokollist nähtuvatel fotofailidel ja videofailidel ei ole olulist tõenduslikku informatsiooni seonduvalt süüdistatava A. Ploomiga.
41.Nähtuvalt XXX OÜ arvelduskonto vaatlusprotokollist on 14. mail 2024 XXX OÜ arvelduskontolt tehtud ülekanne XXX OÜ-le summas 1445,70 eurot selgituseks Arve nr 1290. Kohtuistungil kinnitas kannatanu M. T., et XXX OÜ tasus XXX OÜ võla 14. mail 2025 XXX OÜ-le. Seega kinnitab antud ülekanne kohu hinnangul asjaolu, et kannatanu M. T. tasus äriühingutel oleva võlgnevuse osaliselt, s.o summas 1445 eurot, mille õigusliku aluse olemasolus pooled vaielnud ei ole. Sellele järgnevalt saatis J. T. M. T. Native Messages kaudu sõnumi 14. mail 2024 kl 18.02 sisuga „väga hea, esimene makse tehtud sul, reedel kohtume koos kokku lepitud materjaliga lõunakeskuse parklas väärtusega 3250€. kohtumiseni!“. See viitab asjaolule, et J. T. on teadlik A. Ploomile võlgnevuse tasumisest ning soovib jätkata võla sissenõudmist, kohtudes temaga uuesti süüdistuse kohaselt 18. mail 2024 tankla parklas.
42.18. mail 2025 on XXX OÜ kontolt tehtud väljamakse kl 17.24 summas 150 eurot. See asjaolu kinnitab, et M. T. on nimetatud kuupäeval nimetatud summa sularahana välja võtnud. Tema ja J. T. kinnitusel anti sularaha üle J. T., kuid nende ütlused erinevad selles osas, 8 (13)
millisel eesmärgil – J. T. ütles, et ta küsis kannatanult selle raha kütuserahana, kannatanu on selgitanud, et see oli tema hinnangul võlgnevuse katteks. Viiteid sellele, et J. T. sai kannatanuga kokku A. Ploomile teadaolevalt või ühise teoplaani osana, tõendites ei ole. A. Ploom on oma ütluses eitanud, et tal oli J. T. kokkulepe, et J. T. peaks A. Ploomi võlga M. T. käest tagasi küsima. Seega ei anna kohus hinnangut J. T. 18. mai 2024 episoodis olevale tegevusele.
43.Kannatanu M. T. ütluste kohaselt kohtus ta veel kord J. T. ja süüdistatava A. Ploomiga enne jaanipäeva nädal-paar pärast Mammaste tanklas kohtumist Lõunakeskuse Circle K juures, ta andis seal üle sularaha natuke üle 2000 euro. Ta võttis selle välja ettevõtte kontolt ja andis Alvarile. J. T. oli lihtsalt juures. Kannatanu ütles A. Ploomile, et järgmise osamaksega läheb veel aega. Järgmist osamakset ta ei mäleta, mis summas see oli, mis ta ülekandena tegi. Aga ta maksis selle ära. Ta ei mäletanud, kui palju võlgnevust sel hetkel veel nõuti. Kohtueelses menetluses antud ütluste meenutamise järgselt märkis kannatanu istungil, et ta ise oletas, et summa kahekordistus.
44.Süüdistatava A. Ploomi ütluste kohaselt sai ta pärast 10. maid kannatanuga kokku 24. mail 2024 Lõunakeskuse Circle K parklas ja temaga oli jälle tunnistajana kaasas J. T.. M. T. andis seal A. Ploomile 2100 eurot kätte.
45.XXX OÜ arvelduskonto vaatlusprotokoll kinnitab, et 24. mail 2024 on arvelduskontolt võetud kl 14.19 pangaautomaadist välja kahel korral 1000 eurot. Seega riimuvad kannatanu ja süüdistatava A. Ploomi ütlused selles, et kannatanu võttis 24. mail pangaautomaadist välja raha, mille andis üle süüdistatavale. Kuigi kohtu hinnangul on selline tegevus (kohtumine parklas võlgnevuse nõudmiseks koos J. T. ja selle üleandmine sularahas) kahtlane viis seaduslike nõuete üleandmiseks – kannatanu oleks võinud (nagu ta tegi 14. mail 2024) kanda võlgnevuse üle XXX OÜ-le. Samas ei ületa üleantud summa tema kirjeldatud ettevõtete võlgnevusi, mistõttu pole kohtu hinnangul võimalik tõendite pinnalt üheselt väita, et A. Ploom nõudis temalt selle rahasumma väljavõtmist ja üleandmist ilma õigusliku aluseta.
46.Kannatanu on kohtuistungil märkinud, et pärast Circle K-s kohtumist kandis ta J. T. 2500 eurot või rohkem, kuna J. T. nõudis tasumist tema kontole ja ta soovis rahu saada. XXX OÜ arvelduskonto vaatlusprotokollis kinnitab, et 29. mail 2024 on tehtud ülekanne summas 2500 eurot J. T. arvelduskontole. J. T. ei ole nimetatud asjaolu kohta kohtueelsel ülekuulamisel ütlusi andnud.
47.Süüdistatav A. Ploom märkis kohtueelses menetluses (25. novembril 2024), et ülekuulamise seisuga oli M. T. talle võlgu veel 4500 eurot.
48.Seega on tuvastatav, et kannatanu M. T. kandis XXX OÜ arvelduskontolt XXX OÜ arvelduskontole 14. mail 2024 üle summa 1445,70 eurot, seejärel andis M. T. A. Ploomile sularahas üle 24. mail 2024 veel 2000 eurot. Kannatanu M. T. andis sularahas 18. mail 2024 J. T. üle 150 eurot ja 29. mail 2024 kandis XXX OÜ arvelduskontolt J. T. üle 2500 eurot. Kohtu hinnangul ei ole üheselt võimalik tuvastada, et J. T. üleantud rahad jõudsid A. Ploomini ning seondusid XXX OÜ ees olnud võlgnevustega, kuigi kannatanu hinnangul oli tegemist võlgnevuste tasumisega. Asjas kogutud tõendid ei viita üheselt ka sellele, et J. T. tegutsemine
18.mail 2024, mis viis sularaha üleandmiseni ja 29. mail 2024 saadud summade osas, oli kooskõlastatud A. Ploomiga. A. Ploomi väide oli, et novembris 2024 oli M. T. talle võlgu veel 4500 eurot. Eelnevalt kohtu poolt tuvastatult ei ületanud kannatanu M. T. poolt A. Ploomile tasutud summad arvete alusel tasumata jäänud summasid. 9 (13)
49.Seega jääb kõrvaldamata kahtlus selle osas, kas A. Ploom nõudis grupis koos J. T. kannatanult M. T. õigusliku aluseta varalise kasu üleandmist, mistõttu tuleb see kahtlus tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava A. Ploomi kasuks. A. Ploomi tegevust ei ole seetõttu võimalik kvalifitseerida KarS § 214 järgi, kuivõrd pole üheselt tuvastatav tõendikogumi pinnalt, et J. T. ja süüdistatav A. Ploom nõudsid koos kannatanult M. T. 10./14. mail 2024 varalist kasu, millel polnud õiguslikku alust.
50.Väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus (vt RKKKo 3-1-1-88-03, p 9). Väljapressimise koosseis eeldab seega, et varalise kasu üleandmise nõue ei tugine seaduslikule alusele.
51.Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada esitatud tõendite pinnalt, et A. Ploom nõudis koos J. T. kannatanult M. T. suuremat võlgnevust kui 7445 eurot, mis oli kannatanu äriühingute võlgnevuseks XXX OÜ ees. J. T. nõudeõiguse õiguspärasus puudutab temale konkreetselt esitatud süüdistust ja Tartu Maakohus on pidanud põhjendatuks J. T. KarS § 214 lg 2 p 4 järgi süüdi tunnistada.
52.Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik süüdistatava A. Ploomi käitumist kvalifitseerida KarS § 214 järgi. A. Ploomi teo kvalifitseerimine KarS § 120 lg 1 järgi
53.KrMS § 268 lg 6 kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Vajaduse korral teeb kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta.
54.Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (lk 719, 2021) on märgitud KarS § 214 objektiivse koosseisu osas, et varalise kasu üleandmise nõudmine moodustab koosseisuteo juhul, kui sellega kaasneb mh vägivald. Vägivald võib olla psüühiline kui füüsiline. Esimesel juhul ähvardatakse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega (§ 120 alt 1 ja 2), teisel juhul seisneb ähvardamine tervise kahjustamises või kehalises väärkohtlemises (§ 121 lg 1 alt 1 või lg 2 p 1). On oluline, kuidas kannatanu ähvardust tajub. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnades. Ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses oma ähvarduse täide viia või mitte. Määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda peab tõsiseks ka ähvarduse adressaat.
55.Seega on ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega (KarS § 120 lg 1) üheks väljapressimise (KarS § 214) objektiivse koosseisu osiseks. Kohtu hinnangul A. Ploomi teo ümber kvalifitseerimine KarS § 120 lg-ks 1 ei ole kohtumenetluse pooltele üllatuslik ning ei tekitanud kohtulikul uurimisel vajadust kohtumenetluse pooltele avaldada seisukohta uue võimaliku kvalifikatsiooni osas. Süüdistusaktist nähtuvalt käsitletakse üheselt ja selgelt 10./14. mai 2024 episoodis ähvardamist tervisekahjustuse tekitamisega seonduvalt. Kaitsja on kohtuistungil väljendanud, et ähvarduse tegemine on tema hinnangul tõendamata. Seega on ta avaldanud arvamust KarS § 120 lg 1 kvalifikatsiooni osas.
10 (13)
56.Kohtu hinnangul on tuvastatav, et J. T. lause näppude maha lõikamise kohta, kui kannatanu ei asu võlgnevusi tasuma, on kannatanule mõjunud ähvardusena. Kannatanu kirjeldas kohtus, et tal tekkis hirm suusõnalise ähvarduse ees oma tervise pärast. Võttes arvesse kogu teopilti, kus A. Ploom võttis kaasa oma tuttava J. T., et võlgnevust minna sisse nõudma, on ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega objektiivselt tõsine ja seda pidas tõsiseks ka kannatanu M. T. Süüdistuses nimetatud ähvardus selles osas, et ka kannatanu lähedased hakkavad kannatama, ühegi tõendiga (isikulised tõendiallikad) kinnitust ei leidnud. Kohtuistungil M. T. kirjeldas, et „(J. T.) ütleski, et kui maksma ei hakka, siis hakkab näppe mul maha lõikama või mis ta seal ütles“.
57.Kohus leiab, et kuigi sõnalise ähvarduse ütles kannatanule J. T., tuleb kontrollida kas A. Ploomi kohalviibimine samas ruumis võib täita ähvardamise kaastäideviimise koosseisu.
58.Kannatanu ütluste kohaselt viibisid koos temaga umbes 10-15 ruutmeetrises kabinetis J. T. ja A. Ploom. Ruumis oli kontorilaud, diivan ja kapp. J. T. ähvardas teda sõnaliselt, sel ajal A. Ploom ei öelnud midagi, kuid kuulis kannatanu hinnangul J. T. ähvardust.
59.A. Ploom on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, et ta ei kuulnud, et J. T. oleks M. T. ähvardanud. J. T. eitab ähvarduse tegemist.
60.Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et väikses ruumis (suurusega 10-15 ruutmeetrit), kus viibisid kolm isikut, kellest kahe eesmärgiks oligi kannatanult võlgnevusi sisse nõuda ja nad asusid kannatanuga sel teemal vestlema, ei kuulnud A. Ploom J. T. sõnu kannatanule, sh ähvardamist. Kohus leiab, et selles osas on A. Ploomi ja J. T. antud ütlused ebausaldusväärsed ja ennastõigustavad.
61.Kohus leiab, et J. T. ning A. Ploom olid ähvardamisel tervisekahjustuse tekitamisega kaastäideviijad. Riigikohtu 20. juuni 2003.a otsuse nr 3-1-1-88-03 punktis 10 on sedastatud, et kaastäideviimist on Riigikohtu kriminaalkolleegium sisustanud materiaal-objektiivse teooriaga, mille kohaselt on täideviija isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks. (Kaas)täideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib (valitseb) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-01 - RT III 2001, 8, 91). Kaastäideviimise korral võib ähvardamisena käsitada ka olukorda, kus üks süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu, aktiviseerides kannatanus hirmu (RKKKo 3-1-1-23-01, p 8 ja RKKKK 3-1-1-118-12, p 8).
62.Kannatanu M. T. on kohtuistungil kirjeldanud, et tal tekkis hirm J. T. ees, kes tegi suusõnalise ähvarduse. Kohus leiab, et arvestades teopilti tervikuna – A. Ploom ja J. T. tulid koos ühiselt ja kooskõlastatult kannatanult A. Ploomi ettevõttele XXX OÜ tasumata võlgnevusi sisse nõudma, oli nende tegevus ühine. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et A. Ploom ei öelnud ähvarduse peale mitte midagi. A. Ploom avaldas kohtueelses menetluses ülekuulamisel, et ta küsis kannatanult, millal ta maksab oma võla tagasi ja A. Ploom soovis kannatanuga teha kokkulepet, märkides, et „enne ma siit ruumist ei lahku, kui meil on mingi kokkulepe olemas“. Seega on tuvastatav, et A. Ploom nõudis raha tasumist, J. T. ähvardas suusõnaliselt tervisekahjustuse tekitamisega, nende tegevus oli ühine ja kooskõlastatud ähvarduse toimepanemisel.
11 (13)
63.Riigikohtu praktikast tulenevalt peab ähvardus olema tõsiseltvõetav, mida tuleb omakorda hinnata selle läbi, kas ähvardus tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
64.Riigikohus on 06.02.2020. a otsuse nr 1-19-1849 punktis 24 asunud seisukohale, et asjaolud, millel ähvardatu kartus saab põhineda, tuleb eraldi tuvastada. Kuna ähvardus peab olema tõsiselt võetav, ei saa seetõttu kannatanu hirmutunne üldjuhul tuleneda vaid tema isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks KarS §-s 120 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste realiseerimine üksnes kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. Järelikult tuleb ähvarduse tõsiselt võetavust tavajuhtumil hinnata täiendavalt ka muu kriteeriumi abil. Riigikohus ongi öelduga haakuvalt selgitanud, et kuivõrd aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega saab süüdlane täita KarS § 120 objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas (Vt RKKKo nr 3-1-1-59-11, p-d 9.1. ja 9.2.). Kirjeldatud moel saab vaadeldava süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt.
65.Ka käesolevas kriminaalasjas püstitub küsimus sellest, kas J. T. poolt öeldud ja A. Ploomi kohalolekuga võimendatud ähvardus tekitaks hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kahe võlanõudja juuresolekul kõlab neist ühe poolt ähvardus, et juhul kui võlgu olev isik võlga ei tasu, siis lõigatakse tal sõrmed maha, objektiivsele kõrvalseisjale nii hirmutavalt kui ka veenvalt.
66.Kohus on eelneva pinnal veendunud, et J. T. ja A. Ploom täitsid kaastäideviijatena ähvarduse objektiivse koosseisu, mis näeb ette ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisel (KarS § 120 lg 1 alt 2).
67.Subjektiivne koosseis KarS § 120 puhul eeldab vähemalt kaudset tahtlust. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. A. Ploom pidi möönma, et olukorras, kus ta tuleb koos kolmanda isiku (J. T.) nõudma M. T. võlgnevusi ning J. T. ütleb kannatanule, et kui ta maksma ei hakka, hakatakse tal sõrmi maha lõikama ja A. Ploom seisab sel hetkel samas ruumis ja vaikib, tekitab see olukord kannatanus hirmutunde ja ta võib karta ähvarduse täideviimist. A. Ploom pidi möönma oma teo keelatust ja seega täitis ähvardamise subjektiivse koosseisu tunnused, võimendades oma kohalolekuga J. T. poolt esitatud ähvarduse sisu.
68.Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab A. Ploom KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Karistus
69.KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
70.KarS § 120 lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
12 (13)
71.Kohus võtab süü hindamisel arvesse teo toimepanemise asjaolusid. 10./14. mail 2025 helistas just A. Ploom kannatanule M. T., et minna tema juurde võlgnevusi tagasi nõudma. A. Ploom võttis kaasa J. T.. Ähvarduse sõrmede maha lõikamise osas ütles sõnaliselt välja J. T. kuid A. Ploom võimendas oma kohaloluga kannatanus hirmu, kuna just A. Ploom oli see, kes läks enda äriühingu võlgnevusi nõudma ja märkis, et ta enne kabinetist ei lahku, kui kokkulepe tasumiseks on olemas. Kuivõrd A. Ploom otsustas J. T. kaasa võtta, on kohtu hinnangul selge, et nende teoplaan võlgade nõudmise osas oli ühine. Samuti valitsesid mõlemad ähvardamise tegu kaastäideviijatena– A. Ploomi oma kohaloluga ja J. T. sõnalise ähvarduse ütlemisega. Seega oli A. Ploomi panus ähvardamise toimepanemiseks oluline, kuid võrreldes J. T. teopanusega, viimase süüst väiksem.
72.Kohtuistungil A. Ploom oma tegu ei tunnistanud, leides, et ta läks ainult võlgnevusi nõudma ning J. T. ähvardust ta ei kuulnud.
73.Karistusregistri väljatrüki kohaselt ei ole A. Ploomil kehtivaid karistusi. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
74.Seega leiab kohus, et A. Ploomile etteheidetav käitumine annab aluse mõista talle karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus peab põhjendatuks A. Ploomi süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 5 kuud vangistust, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 täielikult tingimisi kohaldamata 1 aasta pikkuse katseaja kohaldamisega. Menetluskulud
76.KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale määratud tasu 527,04 eurot ning kohtumenetluses 791,12 eurot, kokku 1318,16 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral, mille suuruseks on 1,5 kuupalka alammäära, s.o 1329 eurot.
77.Süüdimõistetul A. Ploomil tuleb menetluskulud kogusummas 2647,16 eurot tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid
78.Kriminaalasja materjalide juures on üks DVD-R plaat. Kohus jätab eelnimetatud DVD-R plaadi KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer kohtunik
Anne Mandel rahvakohtunik
13 (13)
Merle Mumm rahvakohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.