Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 28.01.2025, Tallinn 2-23-6167 Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) hagi A K vastu 14 721,20 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 14 721,20 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu; registrikood esindajad 75033483), lepinguline esindaja S P Kostja A K (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) hagi A K vastu 14 721,20 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) kanda. Mõista Jõhvi vallalt (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) A K kasuks välja menetluskulud 1348,1 eurot (koos käibemaksuga). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.01.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu; hageja) esitas 24.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse A K (kostja) vastu paludes mõista kostjalt välja 14 721,20 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.01.2022 tähtajalise töölepingu, mille alusel asus kostja alates 10.01.2022 kuni 29.09.2023 hageja juurde tööle sotsiaalteenistuse projektijuhi ametikohale. Kostja ütles 22.03.2023 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles alates 24.03.2023. Lepingu lõpetamise põhjusena tõi töötaja välja asjaolu, et tema tervis ei võimalda kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud õigust tööleping erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kui tähtajalise töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, kehtib leping kuni kokkulepitud tähtaja lõpuni. Analoogia korras ei ole võimalik kohaldada tähtajatu töölepingu erakorralise ülesütlemise regulatsiooni, mille kohaselt lõpeb tähtajatu leping korraliselt, kui erakorraline ülesütlemine on tühine. Hagejal on töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 alusel õigus nõuda kostjalt hüvitist alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 25.03.2023 kuni lepingu lõppemise kuupäevani 29.09.2023 kokku 14 721,20 eurot.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et tal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda. Kostja lõpetas töölepingu tulenevalt tõsisest terviseprobleemidest, mis ei võimaldanud tal tööd jätkata. Kostjal ei olnud võimalik tööd jätkata ei istudes ega seistes. Hageja oli teadlik lepingu ülesütlemise põhjusest. Seadus näeb ette, et tähtajalist töölepingut ei ole võimalik korraliselt üles öelda. Seadus jätab aga reguleerimata küsimuse, mis juhtub, kui tähtajaline tööleping erakorraliselt üles öeldakse, kuid selleks puudub alus. Analoogia korras saab kohaldada tähtajatu töölepingu ülesütlemise regulatsiooni, mis näeb ette, et kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Kuna töötaja peab töölepingu korralisest ülesütlemises tööandjale vähemalt 30 kalendripäeva ette teatama, loetakse ülesütlemine korraliseks pärast 30 kalendripäeva möödumist ülesütlemisest. Käesoleval juhul tuleks tööleping lugeda ülesütlemise avalduse tühisuse korral lõppenuks 24.04.2023. Hageja hüvitise nõue hagis nimetatud määras ei tugine seadusele. Kohtu põhjendused
3.Kostja märgib 11.12.2024 menetlusdokumendis, et ajas halvenenud tervisliku seisundi tõendamiseks esitab ta väljavõtte haigusloost. Kohus toob välja, et kostja ei ole viidatud väljavõtet dokumendile lisanud. Isegi juhul, kui kostja oleks 11.12.2024 täiendava tõendi esitanud, ei saanuks kohus seda arvestada, sest dokument olnuks esitatud hilinemisega.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: pooled sõlmisid 10.01.2022 tähtajalise töölepingu, mille alusel asus kostja 10.01.2022 hageja juurde tööle sotsiaalteenistuse projektijuhi ametikohale. Leping oli sõlmitud kuni 29.09.2023; kostja ütles 22.03.2022 avaldusega töölepingu alates 24.03.2023 erakorraliselt üles tervislikel põhjustel. Hageja ei ole kostja ülesütlemist töövaidlusorganis vaidlustanud.
6.Hagis palub hageja kohtul mõista kostjalt TLS § 100 lg 5 alusel välja keskmise tööpäevatasu alates ülesütlemisele järgnevast päevast, st 25.03.2023 kuni tähtajalise töölepingu lõppemise
kuupäevani 29.09.2023 kokku 14 721,20 eurot. Pooled vaidlevad kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse üle. Vaidluse all on ka see, et kui tähtajalise töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis kas ja mis hetkest alates leping lõpeb. Pooled on erimeelt ka selles osas, kas kostjal on õigus nõuda hüvitist alates 25.03.2023 kuni tähtajalise töölepingu lõppemise kuupäevani.
7.Esmalt kontrollib kohus töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust. Töötaja võib erakorraliselt üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu. 22.03.2022 avalduses põhjendab kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist tervislike põhjustega (dtl 7). Kostja ülesütlemise avalduse aluseks saab olla TLS § 91 lg 3, mis sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Töötaja võib töölepingu TLS § 91 lg 1 alusel mõjuval põhjusel üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või lepingu jätkamist mõistlikult nõuda. TLS § 91 lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. Võimatuse all tuleb mõista mitte ainult füüsilist võimatust, vaid ka sellist erakorralist olukorda, kus töötajalt ei saa mõistlikult oodata tööülesannete täitmist. Ülesütlemise tingimuseks TLS § 91 lg 3 järgi on sellise mõjuva põhjuse olemasolu, millest saab järeldada töölepingu erakorralise ülesütlemise vajadust. Töötaja isikust tulenev erakorraline ülesütlemine eeldab sellise kaaluga põhjust, mis õigustab töölt lahkumist erakorraliselt. Selleks võib olla olukord, kus (edasi)töötamine võib põhjustada töötaja terviseseisundi edasise halvenemise (RKTKo 22.04.2015, 3-2-1-111-14, p 14).
8.Hagejale 24.03.2023 saadetud kirjas põhjendas kostja töölepingu lõpetamist selliselt, et terviseprobleemidest johtuvalt ei ole tal võimalik sõita tööle Jõhvi ja töötada istudes või seistes järjest tunde (dtl 11). Samu põhjendusi tõi kostja välja 17.04.2023 kirjas hagejale (dtl 17). Kohtumenetluses selgitas kostja, et tema terviseprobleemid kuhjusid johtuvalt xxx. Lisaks on kostjal xxx ja valud ning 29.05.2023 eemaldati kostjal xxx (kostja 01.06.2023 menetlusdokumendi p „g“; dtl 35–37).
9.Kohtule on esitatud kostja ambulatoorne epikriis, millest nähtuvalt tuvastati tal juba 2016. a xxx xxx. 24.03.2023 pöördus kostja arsti poole kaebusega selle peale, et viimasel ajal on jälle häiriv xxx, näidustatud on xxx. Juba 02.04.2023 lõpetas arst haiguslehe põhjendades seda järgmiselt: xxx; haiguslehe lõpp 02.04; 03.04 tööle (dtl 38–41).
10.Kohtule esitatud kostja ambulatoorne epikriis tõendab, et 24.03.2023 seisuga ägenesid hagejal esinevad haigused. Samas juba 02.04.2023 lõpetas arst haiguslehe ja otsustas, et kostja saab alates 03.04.2023 tööle minna. Kohtu hinnangul ei olnud kostjal 2023. a märtsis tekkinud tervisprobleemid selliseks mõjuvaks põhjuseks, millest saab järeldada töölepingu erakorralise ülesütlemise vajadust. Hageja viibis haiguslehel ca ühe nädala, selle aja jooksul tema tervis paranes ning arst pidas võimalikuks hageja tagasi tööle lubada. Ambulatoorne epikriis ega muud dokumendid ei tõenda, et kostja (edasi)töötamine hageja juures võis põhjustada töötaja terviseseisundi edasise halvenemise. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus öelda tööleping 22.03.2023 avaldusega erakorraliselt üles. Kuivõrd kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust leping lõpetada, on kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine 22.03.2023 avaldusega tühine TLS § 104 lg 1 alusel.
11.Järgmiselt käsitleb kohus küsimust, kas ja millal lõpeb tööleping juhul, kui töötaja tähtajalise töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja isikust tuleneval põhjusel on tühine. Riigikohus on selgitanud, et kui töötaja tähtajatu töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, loetakse
ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 11; RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497, p 22). Samas näeb TLS § 85 lg 2 ette, et töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Praegu ei ole tegemist viidatud seadusnormis sätestatud erandiga.
12.Kohus leiab, et kui töötaja ütleb tähtajalise töölepingu erakorraliselt üles, kuid vaidluse käigus selgub, et ülesütlemine on tühine, siis puudub alus kohelda vastavat töötajat halvemini, kui töötajat, kes ütleb tähtajatu töölepingu erakorraliselt üles, kuid töövaidlusorgan tuvastab, et ülesütlemine on tühine. Esitades tähtajalise töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse on töötaja avaldanud tahet töösuhe lõpetada. Põhjendatud ei ole sundida töötajat vastu tahtmist kuni töölepingu tähtaja lõpuni tööd jätkama. Kui töötaja tähtajalise töölepingu erakorralise ülesütlemine on tühine, saab analoogia korras kohaldada TLS § 85 lg-t 4 ja seega loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. TLS § 98 lg 1 järgi peab töötaja korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja esitas 22.03.2023 töölepingu ülesütlemise avalduse. Hageja sai kostja avalduse kätte. Seega lõppes tööleping TLS § 85 lg 4 ja § 98 lg 1 alusel korraliselt 30 kalendripäeva möödumisel alates 22.04.2023.
13.Järgnevalt lahendab kohus hageja hüvitise väljamõistmise nõude. Hageja nõuab kostjalt keskmist tööpäevatasu TLS § 100 lg 5 alusel. Riigikohus on selgitanud, et TLS § 100 lg 5 kohaldub üksnes siis, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv (RKTKo 15.06.2022, 220-16369, p 15.4). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel.
14.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus töölepingu lõppemine tuleb lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks, võib tööandjal olla õigus nõuda töölepingut süüliselt rikkunud töötajalt hüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi nt juhul, kui töötaja on lahkunud töölt enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist ja põhjustanud sellega tööandjale kahju (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 14). Töölepingu rikkumiseks võib mh olla töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. Hageja ei ole aga hagiavalduses toonud välja faktilisi asjaolusid, et töötaja rikkumine (töölt lahkumine enne TLS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaega) oleks tööandjale kahju põhjustanud. Seega ei ole hagejal võimalik kostjalt ka kahjuhüvitist TLS § 74 lg-te 1 või 2 järgi nõuda.
15.Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt 14 721,20 euro tasumist. Kohus jätab hagi rahuldamata.
16.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
17.Kostja esitas 11.12.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 1762,90 eurot (käibemaksuga). Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa sisendkäibemaksu tasaarvestada.
18.Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 1762,90 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta) kokku 8,5 tundi.
19.Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
20.Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale käesolevas menetluses osutatud õigusabiteenust kokku 8,5 tundi. Hinnates ja analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
21.Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega ning kostja 01.06.2023 vastuse sisu ja mahtu, samuti mõistlikku aega kliendiga konsulteerimiseks ning materjalidega tutvumiseks asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud „konsultatsioon kliendiga, materjalidega tutvumine“ ning „vastuse koostamine hagile“ on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 3 tundi.
22.Hinnates ja analüüsides menetluskulude nimekirjas kajastuvaid ülejäänud kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aega asub kohus seisukohale, et need on põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjas kajastatud mahus.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 6,5 tundi.
24.Kostja on vastava kinnituse kohtule esitanud (TsMS § 174 lg 10), seega peab kohus põhjendatuks menetluskulude hüvitamise koos käibemaksuga. Arvestades, et kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 207,40 eurot (koos käibemaksuga), määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1348,1 eurot (6,5 tundi x 207,40 eurot).
25.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.