Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

sundraha summas 1329 eurot; 2/6

1-25-3101 -

määratud kaitsja tasud 494,83 euro ulatuses.

Kriminaalmenetluse kulud summas 1823,83 eurot tuleb hüvitada 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 151,99 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 151,94 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või LHV Pank EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700018543. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool KrMS § 318 lg 4 alusel esitada apellatsiooni kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsusele apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Aleksandr Larinit süüdistatakse selles, et tema 15.05.2024 kella 00.30 ajal aadressil XXX lõi parema käe rusikaga vähemalt kahel korral näkku kannatanut I. B. ja tegi tema suunas kirvega löögiliigutuse, millise tegevusega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 15.05.2024 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati kannatanul I. B.l lahtine haav vasakul käelabal, hematoom näo vasakul poolel. Samuti lõi Aleksandr Larin vähemalt kahel korral rusikaga näkku kannatanut S. J., millise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 15.05.2024 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati kannatanul S. J. ninaturse. Seega pani Aleksandr Larin oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 07.09.2024 kella 15.40 ajal aadressil XXX, s.o avalikus kohas, kus viibisid 3/6

1-25-3101 kõrvalised isikud, lõi korduvalt rusikate ja jalgadega kannatanut A. K., millise tegevusega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 07.09.2024 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati kannatanul A. K. näos hematoomid, marrastusi ning näo paistetus. Sellise tegevusega häiris Aleksandr Larin kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning rikkus korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 55 lg 1 p 1, 2 nõudeid. KorS § 55 lg 1 p 1, 2 – avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega pani Aleksandr Larin oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo, süüdistatav Larin ja tema kaitsja Merike Allikmäe sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 9 kuud ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 15.05.2024, 07.09.–08.09.2024, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Viru Maakohtu 16.02.2024. a otsusega nr 1-24-829 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 9 kuud 29 päeva) võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Nimetatud karistus tuleb jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel 4 aasta pikkuse katseaja jooksul täitmisele pööramata, kui Aleksandr Larin ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel on Aleksandr Larin käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma 4 kuud elektroonilisele valvele. Määrata elektroonilise valve paigaldamise Aleksandr Larini elukohas XXX. KarS § 751 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Aleksandr Larini keha külge. 4/6

1-25-3101 Kokkuleppe kohaselt on kannatanu I. B. esitanud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi. Süüdistatav on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 538,75 eurot, millest 43,92 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuna see kulu ei ole süüdistatava põhjustatud (esialgset kokkulepet muudeti) ning lisaks sundraha summas 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et süüdistataval tuleb väljamõistetud menetluskulud summas 1823,83 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendiks olev kirves, mis asub PPA asitõendite hoidlas, tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. 6 DVD-d videosalvestistega tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Seega kohus leiab, et Aleksandr Larin tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Aleksandr Larinilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd need on kokkuleppe esemeks ja tulenevalt KrMS § 180 lgst 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus seejuures tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohus nõustub kokkuleppes märgituga ka selles osas, et uue kokkuleppe sõlmimisel tekkinud kaitsjatasu summas 43,92 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd seda kulu ei põhjustanud süüdistatav. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on mittevaralise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu I. B. summas 300 eurot. Süüdistatav Aleksandr Larin nõustus nii kokkuleppes kui kohtuistungil tsiviilhagi hüvitamisega, võttes hagi õigeks. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt ning mõistab VÕS § 1043, § 1045 alusel Aleksandr Larinilt välja I. B. kasuks 300 eurot. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud ettepanekuga ka selles, et kirves tuleb konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada kui väärtusetu ese. Kokkuleppes viidatud DVD-plaadid on kriminaaltoimiku osaks ja selle kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. 5/6

1-25-3101

(allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.