Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Samuti tema isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, 24.08.2024 kella 17.28 ajal, xxxx asuvas R AS-le kuuluvas kaupluses xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pudeli viina Hlibnij Kolos 40% vol maksumusega 16,89 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Tarmo-Roderich Ainsalu poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kauplusest väljumist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on rikutud. Samuti tema isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, 08.09.2024 kella 14.28 ajal, xxxx asuvas R AS-le kuuluvas kaupluses xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 õlut A.Le Coq 0,5 l 4,7 vol maksumusega 1,69 eurot, kogumaksumusega 3,58 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Tarmo-Roderich Ainsalu poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kauplusest väljumist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Tarmo-Roderich Ainsalu toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis ja süstemaatiliselt. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Tarmo-Roderich Ainsalu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.03.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Tarmo-Roderich Ainsalu süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7, 9- 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja määrata Tarmo-Roderich Ainsalule karistus 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Tarmo-Roderich Ainsalule mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui TarmoRoderich Ainsalu ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Sellest tulenevalt tuleb CD-R plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta isiku varalist seisundit arvestades kaitsetasu 329.40 eurot riigi kanda Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.