Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-18521
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.12.2024 määrus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta (kuni 40 päeva)
Kaebuse esitaja ja liik
G.L-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik (ravile paigutatav isik): G.L (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson, vandeadvokaat Aare Kaldma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta G.L-i määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 09.12.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib
2-24-18521 menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 06.12.2024 Harju Maakohtule taotluse G.L-i (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja isiku paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.
2.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus alates 06.12.2024 kell 06.41, kui puudutatud isiku suhtes rakendati tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
3.Avaldusele lisatud psühhiaatrite 06.12.2024 arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik avaldaja psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil esmakordselt. Puudutatud isik haigestus esmakordselt 2015. aasta aprillis, kui tal esines unetus, luulumõtted ning aktiivsuse tõus. Isikul olid meelepetted, mõjustustelamused ja kiirenenud mõttekäik, mille foonilt ründas ta teist isikut ning oli seetõttu kriminaaluurimise all. Puudutatud isikul diagnoositi skisoafektiivne häire ning mõnda aega oli ta antipsühhootilisel depooravil, mille abil püsis tema seisund stabiilne, tekkis teatav haiguskriitika ning ravisoostumus, kuid ühel hetkel ravisuhe katkes. Puudutatud isik on lähedaste sõnul viibinud psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil nii Pärnus kui ka Viljandis (sh sundravil 6-12 kuud), kuid kuna puudutatud isik on tervise infosüsteemis sulgenud vastavad epikriisid, siis täpsem info puudub.
3.1.01.12.2024 öösel kutsuti puudutatud isikule kiirabi peahaava tõttu, mille ta sai ööklubi ees enda jaoks võõraid inimesi korrale kutsudes, kuna nad müüsid noortele naistele narkootikume. Seepeale löödi puudutatud isikule väidetavalt rustikatega näopiirkonda ja kägistati kaelast. Puudutatud isik toimetati EMO-sse, kus ta keeldus erakorralisest abist. Mõne tunni pärast kutsuti puudutatud isikule uuesti kiirabi, kuna ta eksles võõras hoovis oli ähvardanud majaelanikule kallale minna.
3.2.Käesolevalt toodi puudutatud isik 06.12.2024 varahommikul avaldaja psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga politsei saatel Radisson Blu hotellist. Kiirabiga puudutatud isik koostööd ei teinud ning keeldus ülevaatusest. Kiirabikaardile täheldati, et puudutatud isik avaldas nägemis- ja kuulmismeelepetteid ning rääkis seosetut juttu. Puudutatud isik oli läinud hotelli tualetti ning kohvi jooma, valetades, et elab seal ja keeldus kohvi eest maksmast.
3.3.Valvetoas oli puudutatud isik vestlusel düsfooriline ja ülbe ning kurjustas, et teda on haiglasse toodud. Puudutatud isik tunnistas, et on olnud ravil Pärnus ja Viljandis, ka sundravil, aga ei täpsustanud, miks. Valvetoas esinesid isikul paranoilised luulumõtted jälgimise kohta. Puudutatud isik keeldus haiglaravist, mistõttu hospitaliseeriti ta ägeda psühhootilise, ettearvamatu ja psühhootilistest elamustest juhitud käitumise tõttu tahtest olenematuks raviks valvearsti otsusega 06.12.2024 kell 06.41.
3.4.Käesolevaks puudutatud isiku seisund paranenud ei ole. Osakonnas muutus puudutatud isik rahutuks, sulges end tualetti ning hakkas seal laamendama, rusikatega ust peksma ning nõudis haiglast välja laskmist. Puudutatud isikuga ei olnud võimalik saavutada sisukohast
2-24-18521 kontakti, ta ei allunud sõnalisele rahustamisele ega suunamisele ning vajas seetõttu medikamentoosset rahustamist ja mehhaanilist ohjeldamist.
3.5.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ja sihipäratu ning psühhootilistest elamustest juhitud. Haiglaravita jäämisel võib ta oma haigusseisundist mõjutatud käitumisega olla ohtlik nii iseendale kui teistele – puudutatud isik on ähvardanud enda jaoks võõraid inimesi, puudutatud isik provotseeris enda käitumisega endavastast vägivalda (löödi rusikaga näkku) ning muutus nii venna juures kui ka haiglas agiteerituks ja rahutuks.
4.Puudutatud isiku seisundist lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel. Eeltoodut arvesse võttes palus avaldaja puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi (puudutatud isikule psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamine) kuni 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.
5.Harju Maakohtu 06.12.2024 määrusega kohaldati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriakliinikusse paigutamisest alates, s.o alates 06.12.2024 kell 06.41 kuni 10.12.2024 kell 06.41. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
6.09.12.2024 selgitas avaldaja, et esineb tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus, kuna puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele inimestele. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohtu 09.12.2024 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates isiku psühhiaatriakliinikusse paigutamisest, s.o alates 06.12.2024 kell 06.41 kuni 16.01.2025 kell 06.41 (või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega). Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
8.Määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul täidetud eeldused puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks rohkem kui neli päeva. Maakohus viitas PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-le 2 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5.
9.Ärakuulamisel oli puudutatud isik kohtu küsimuste suhtes tõre. Puudutatud isik ei teadnud, miks ta haiglasse toodi ning ta ei nõustunud raviga. Ärakuulamisel jäi raviarst eelnevalt esitatu juurde. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldaja taotlust. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
10.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ja sihipäratu ning psühhootilistest elamustest juhitud. Haiglaravita jäämisel võib ta oma haigusseisundist mõjutatud käitumisega olla ohtlik
2-24-18521 nii iseendale kui teistele – puudutatud isik on ähvardanud enda jaoks võõraid inimesi; ta provotseeris enda käitumisega endavastast vägivalda (talle löödi rusikaga näkku); puudutatud isik muutus nii venna juures kui ka haiglas agiteerituks ja rahutuks. Psüühilise seisundi tõttu ei ole isik käesolevalt võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei ole psüühikahäirest tulenevalt suuteline juhtima oma käitumist ja on ohtlik nii endale kui ka teda ümbritsevatele. Isiku reaalsustaju on psüühikahäirest tulenevalt häirunud ning ta ei ole võimeline enda ravivajadust hindama. Arstide hinnangu põhjal puudub puudutatud isikul ravisoostumus ja haiguskriitika. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Puudutatud isik oli ka haiglas rahutu ja ebaadekvaatse käitumisega, pani end tualetti kinni ja tagus rusikatega ust, ei allunud rahustamisele ning talle tehti rahustav süst. Määruskaebus
11.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
12.Puudutatud isik leiab, et tema puhul ei ole täidetud seaduses toodud eeldused kinnisesse asutusse paigutamiseks. Puudutatud isik leiab, et ta ei ole haige ega vaja tahtevastast ravi. Samuti ei ole puudutatud isik ohtlik endale ega teistele. Asjaolu, et isikul oli erimeelsusi lähedastega, ei tähenda, et puudutatud isik on ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isik ei nõustu, et tal puudub haiguskriitika ja ta ei võta ravimeid väljaspool statsionaari. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
13.Vastuses määruskaebusele märkis avaldaja, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu.
13.1.Käesolevaks on puudutatud isiku seisund adekvaatse antipsühhootilise, rahustava ja meeleolustabiliseeriva ravi foonil mõnevõrra rahulikum, kuid ta on osakonnas olnud provotseeriv, impulsiivne, püsivalt tõrges ja trotslik raviarsti suhtes ja esitab pretensioone nii kohtu kui prokuratuuri suhtes ning vaidlustab püsivalt raviotsused ja vajalikkuse. Haigustaju puudutatud isikul kujunenud ei ole.
13.2.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Puudutatud isiku käitumine on maniakaalsest seisundist lähtuvalt ebaadekvaatne ja sihipäratu ning juhitud psühhootilistest luulutaju elamustest. Isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks, ta on katkestanud toetusravi ja psühhoos on ägenenud. Ravita jäämisel võib isik paranoilistest luulumõtetest lähtuva impulsiivse, ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii ümbritsevatele (olnud ähvardav, füüsiliselt rahutu, vajanud korduvalt ohjeldamist ohutuse tagamiseks) kui ka iseendale (katkestas ravi, käitub sihitult ja võib provotseerida endavastast vägivalda). Psüühilise seisundi tõttu ei ole isik käesolevalt võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi adekvaatselt hindama. Puudutatud isik vajab püsivat ja pikaajalist kontrollitud keskkonnas antipsühhootiliste, meeleolu stabiliseerivate ja rahustavate ravimite manustamist, st viibimist psühhiaatriahaigla statsionaaris ja ambulatoorse sundravi pööramist statsionaarseks.
13.3.Puudutatud isiku seisundit ja varasemat ravikogemust hinnates ei ole tõenäoline tema paranemine 40-päevase ravi vältel sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas, mistõttu on raviarstid esitanud taotluse kohaldada isiku suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamist veel kuni 3 kuu vältel.
2-24-18521
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 21 alusel koosmõjus §ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud olid PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus muudab siiski maakohtu määruse põhjendusi osas, mis puudutab isiku ohtlikkuse hindamist.
17.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
18.Asja materjalidest nähtuvalt haigestus puudutatud isik esmakordselt 2015. aastal, kui tal diagnoositi skisoafektiivne häire ning mõnda aega oli puudutatud isik antipsühhootilisel depooravil. Puudutatud isik on lähedaste sõnul varem viibinud psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil nii Pärnus kui Viljandis (sh sundravil 6-12 kuud). Käesolevalt on isik hospitaliseeritud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 06.12.2024 kell
06.41.Psühhiaatrite PT ja HMS 06.12.2024 arvamuse kohaselt esineb isikul raske psüühikahäire – segatüüpi skisoafektiivne häire (F25.2). Puudutatud isiku käitumine on maniakaalsest seisundist lähtuvalt ebaadekvaatne ja sihipäratu ning juhitud psühhootilistest luulutaju elamustest. Psüühilise seisundi tõttu ei ole puudutatud isik võimeline enda tervislikku seisundit, ravivajadust ega tegevuse tagajärgi adekvaatselt hindama. Eeltoodut arvestades on täidetud PsAS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
19.Riigikohus on selgitanud, et isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Isiku ohtlikkust tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt ning et ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (st isik võib kõige lähemas tulevikus
2-24-18521 muutuda ohtlikuks) ning et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline (vt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 39.2 ja seal viidatud kohtupraktika).
20.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on isik ohtlik nii iseendale kui ka teistele, kuna puudutatud isik on ähvardanud enda jaoks võõraid inimesi, puudutatud isik on provotseerinud enda käitumisega endavastast vägivalda (talle löödi rusikaga näkku) ning puudutatud isik muutus nii venna juures kui ka haiglas agiteerituks ja rahutuks. Maakohus tõi ka välja, et puudutatud isik oli haiglas rahutu ja ebaadekvaatse käitumisega, pani end tualetti kinni ja tagus rusikatega, ei allunud rahustamisele ning talle tehti rahustav süst. Ringkonnakohus märgib, et asjaolust, et puudutatud isik muutus nii venna juures kui ka haiglas agiteerituks ja rahutuks ning oli ebaadekvaatse käitumisega, ei saa täheldada isikut ohtlikust PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Seega muudab ringkonnakohus vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub samas maakohtuga, et isik võib olla ohtlik nii iseendale kui ka ümbritsevate inimeste elule ja tervisele. Isiku ohtlikkus iseendale on väljendunud eelkõige selles, et ta on provotseerinud endavastast vägivalda. Nimelt kutsus isik 01.12.2024 öösel ööklubi ees korrale talle võõraid inimesi ning sai seetõttu peahaava (väidetavalt löödi puudutatud isikule rustikatega näopiirkonda ja kägistati kaelast). Isiku ohtlikkus teistele on väljendunud selles, et 01.12.2024 ähvardas puudutatud isik võõras hoovis ekseldes majaelanikule kallale minna. Lisaks on puudutatud isik sulgenud end haiglas tualetti ning seal laamendanud, rusikatega ust peksnud ning nõudnud haiglast välja laskmist, mistõttu on puudutatud isik vajanud medikamentoosset rahustamist ja mehhaanilist ohjeldamist. Eelnevatel asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul isiku ohtlikkus endale ning teiste elule ja tervisele lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud kriteerium.
21.Asja materjalidest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Puudutatud isik on varem katkestanud toetusravi ning seetõttu on psühhoos ägenenud. Vastuses määruskaebusele on avaldaja selgitanud, et puudutatud isik vaidlustab püsivalt raviotsuseid ja ravi vajalikkust ning haigustaju puudutatud isikul kujunenud ei ole. Avaldaja märgib, et puudutatud isik vajab püsivat ja pikaajalist kontrollitud keskkonnas, s.o psühhiaatriahaigla statsionaaris, antipsühhootiliste, meeleolu stabiliseerivate ja rahustavate ravimite manustamist. Seega ei ole muu psühhiaatriline abi ringkonnakohtu hinnangul küllaldane ega võimalik ning täidetud on ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus.
22.Maakohtule menetlusnormide rikkumist ette heita ei saa. Maakohus on puudutatud isiku ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1) ning põhjendanud, miks ta teiste isikute ärakuulamist vajalikuks ei pea (TsMS § 536 lg 21 p 3). Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud taotlust (TsMS § 535).
23.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja isiku võis paigutada kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muudetud on maakohtu määruse põhjendusi.
24.Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.