Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

pakkumuse ettevalmistajana. Ake Andressoo oli ajavahemikul 29.12.2015–18.11.2016 Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmeks. Selleks, et Ake Andressoo ja Mace Ehitus OÜ saaks projektiga seotud hangetel osaleda, astus Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikme kohalt 18.11.2016 tagasi ja uueks juhatuse liikmeks määrati Ake Andressoo poeg E.A. . Tegelikkuses jätkas Ake Andressoo ka peale juhatuse liikme kohalt tagasiastumist tegevust Mace Ehitus OÜ esindaja ja tegeliku juhina, korraldades Mace Ehituse OÜ osalemist hankes, läbiviidavaid ehitustöid ning Mace Ehituse OÜ rahaliste vahendite liikumist, mis oli teada ka Vambola Sipelgale. E.A. allkirjastas ja esitas Mace Ehitus OÜ nimel erinevaid süüdistuses edaspidi nimetatud hanke nr 181441 pakkumisega ning tööde teostamisega seonduvaid dokumente Ake Andressoo palvel ja juhendamisel nende sisusse süvenemata ja teadmata hanketööde tegelikku maksumust. Seejuures ei olnud E.A. teadlik soodustuskelmuse toimepanemise asjaoludest, sealhulgas Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelisest kokkuleppest näidata ehitustööde omafinantseeringu tasumata jätmise eesmärgil Mace Ehitus OÜ poolsete hanketööde maksumust tegelikkusest suuremana. Ake Andressoo kontrollis E.A. tegevust, hoides teda teadmatuses tegelikest asjaoludest, mille tagajärjel E.A. Mace Ehituse OÜ juhatuse liikmeks vormistatuna dokumente allkirjastades ning esitades teostas sellise tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija ehk Ake Andressoo teoplaani. Selliselt valitses Ake Andressoo E.A. tegu ülekaaluka teadmisega. Selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja läbi selle luua tingimused soodustuskelmuse toimepanemiseks, kasutas Ake Andressoo Vambola Sipelga teadmisel ära oma positsiooni LEH-i ehitusnõunikuna ja edastas hankes volitatud isikule ja hankedokumentide koostajale V.L. ale Mace Ehitus OÜ andmed ja referentsid, samuti nende isikute andmed ja referentsid, keda Mace Ehitus OÜ kavatses hankes kasutada alltöövõtjate ja spetsialistidena. Ake Andressoolt saadud juhiste ja andmete alusel koostas V.L. hankes sellised kvalifitseerimistingimused, millele Mace Ehitus OÜ ning Ake Andressoo poolt esitatud alltöövõtjad ja spetsialistid vastaksid. Samuti selleks, et tagada Mace Ehitus OÜ-le hankevõit ja tagada võimalikult väheste pakkujate hulk hankes, s.o vältida konkurentsi, edastas Ake Andressoo V.L. ale juhised ja materjalid, mille põhjal koostas V.L. pakkumuste esitamise tähtaja jooksul raskesti täidetavad hanketingimused. LEH-i ehitusnõuniku ja hanke ettevalmistajana teadis Ake Andressoo spetsiifilisi ja raskeid hanketingimusi enne hanke väljakuulutamist ning asus enne 29.12.2016 Mace Ehitus OÜ pakkumust ette valmistama, s.h planeeris hanketöid ja võimalikke tööde maksumusi, sõlmis kokkuleppeid tulevaste alltöövõtjate ja spetsialistidega ning oli juba enne hanke väljakuulutamist Vambola Sipelga teadmisel tellinud kaaspakkujalt, s.o Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-lt pakkumuse hindamisel nõutud hooldekodu ruumilise lahenduse eskiisjoonise ning hanketööna nõutud eskiisprojekti. 20.01.2017 esitas Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga E.A. poolt allkirjastatud ning Ake Andressoo juhendamisel ja kaasabil koostatud ühispakkumuse hankes summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga. EVIKO AS esitas hankes pakkumuse summas 477 960 eurot koos käibemaksuga. 25.01.2017 LEH juhatuse otsusega, mille vastuvõtmisel osalesid Vambola Sipelgas ja Maimu Noorhani, otsustati EVIKO AS jätta pakkujana kvalifitseerimata ning ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks.

Hanke tulemusel sõlmis LEH (esindaja lepingus juhatuse liige Vambola Sipelgas), koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜ-ga ühispakkuja Mace Ehitus OÜ-ga (esindaja lepingus juhatuse liige E.A. ) 30.01.2017 hankelepingu nr 181441, summas 664 076,70 eurot. 13.06.2017 hankelepingu lisaga nr 1 suurendati lisatöödest tulenevalt hankelepingu maksumust 157 170,84 euro võrra koos käibemaksuga. Seega oli hankelepingu nr 181441 lõplikuks kogumaksumuseks koos lisatöödega 789 624,84 eurot koos käibemaksuga, millest LEH-i omafinantseering pidi vastavalt toetusprojekti tingimustele olema vähemalt 26%, s.o 205 302,46 eurot. Enamuse lisatööde maksumusest moodustasid reostuse likvideerimisega seotud tööd, mida hanketöödes ei olnud kirjeldatud. Lisatööde teostaja või parima lisatööde hinna väljaselgitamiseks ei viinud LEH läbi hanget ega võtnud võrdlevaid hinnapakkumisi, vaid lähtuti ainult Mace Ehitus OÜ poolt pakutud hinnast. Mace Ehitus OÜ pakkumuses, hankelepingus ja hankelepingu lisas nr 1 toodud tööde maksumus oli Ake Andressoo ja Vambola Sipelgase kokkuleppel määratud suuremas summas kui hind, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama (edaspidi süüdistuses nimetatud kui suurendatud maksumus). Hanketööde maksumust suurendati selleks, et Rahandusministeerium maksaks projekti toetussummad LEH-ile välja lähtuvalt suurendatud maksumusest ning peale Mace Ehitus OÜ poolset suurendatud maksumuse osa varjatud tagastamist LEH-ile saaks hanketööd teostatud ainult toetussummade arvelt. Sellega Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo ning läbi nende ka LEH ei kohelnud kõiki isikuid hankes võrdselt, ei tegutsenud läbipaistvalt ega proportsionaalselt ega seadnud hankes asjakohaseid kriteeriume, samuti ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja ei vältinud konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning ei kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Eeltooduga Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas ning nende kaudu LEH ei pidanud kinni struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-st 6 tulenevast kohustusest ning rikkusid kõiki riigihangete seaduse (RHS) § 3 punktidest 1-5 tulenevaid riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. Seega sõlmis LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse tulemusel hankelepingu Mace Ehitus OÜ-ga riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumise tulemusena, mille tõttu sai võimalikuks hankes sellise hankelepingu ja selle lisa sõlmimine, mille maksumus oli suurendatud. LEH esitas Rahandusministeeriumile Vambola Sipelga poolt 10.02.2017 allkirjastatud toetuse taotluse nr 2014-2020.2.05.17-0010, 8 709 212 euro suuruse kogumaksumusega projekti "Võisiku Kodu reorganiseerimine" (edaspidi projekt) rahastamiseks Euroopa Liidustruktuurivahenditest, samuti esitas 24.04.2017 ja 05.05.2017 Rahandusministeeriumile samasisulised täiendatud taotlused. Taotlustele oli lisatud muuhulgas 30.01.2017. a. hankeleping nr 181441 LEH-i ja Mace Ehitus OÜ vahel, mis kajastas Vambola Sipelga ja Ake Andressoo omavahelise kokkuleppe kohaselt Kose ja Tähtvere valla hooldekodude ehitustööde suurendatud maksumust. Rahandusministeeriumi asekantsleri 12.05.2017. a otsusega tunnistati LEH-i toetuse taotlus nr 2014-2020.2.05.170010 vastavaks ja rahuldati ning projektile määrati struktuuritoetus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse määraks kehtestati 74 % projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot.

Vastavalt perioodi 2014‒2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuste seadus) § 1 p-le 1 reguleeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse andmist selles seaduses. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 toetuse saaja peab: punkti 2 kohaselt tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; punkti 5 kohaselt esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Seega oli vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 24 ja 12.05.2017. a Rahandusministeeriumi otsusele toetuse saaja, s.o LEH-i kohustuseks vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tegemine toetusobjekti ning projekti raames teostatavate tööde kohta õige ja täieliku teabe esitamine rakendusüksusele, s.o Rahandusministeeriumile. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 26 lg-le 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. 06.02.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja juhatuse liige E.A. ) Pinnasetööde OÜ-ga (lepingus esindaja juhatuse liige Ake Andressoo) alltöövõtulepingu nr 170201 hankes toodud platsitööde teostamiseks, summas 420163,20 eurot koos käibemaksuga. Tööde teostamise käigus suurendati lähtuvalt lisatööde vajadusest lepingu mahtu 158 640 euro võrra 578 803,20 euroni koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 lõplik maksumus sisaldas hanketööde suurendatud maksumust. Alltöövõtulepingu nr 170201 sõlmimise üheks eesmärgiks oli, et LEH-i poolt makstav tasu suurendatud maksumusega töö eest liiguks varjatult Mace Ehitus OÜ-st Pinnasetööde OÜ-le, et see sealt läbi Vevasi OÜ tagastada LEH-ile toetuse raames omafinantseeringu tasumiseks. Ajavahemikul veebruar 2017 kuni august 2017 teostasid Mace Ehitus OÜ ja Pinnasetööde OÜ alltöövõtjate vahendusel hanketööd, seejuures oli osa projekteerimistöid valminud juba 2016. aastal. Seejuures koostas Ake Andressoo alltöövõtu lepingu nr 170201 alusel Pinnasetööde OÜ poolt tehtud tööde osas teostatud tööde aktid nr 1-7. Lisaks sellele, et aktides oli hanketööde hind kajastatud vastavalt suurendatud maksumusele, sisaldasid aktid nr 6 ja 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 tehtud tööde kohta. Aktides oli märgitud teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 8400 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas maksumusega 5600 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogusummas 11200 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada. Ajavahemikul 08.02.2017-10.08.2017 väljastas Mace Ehitus OÜ juhatuse liige E.A. Mace Ehituse OÜ tegeliku juhi Ake Andressoo juhendamisel ja teadmisel hankelepingu nr 181441 raames teostatud tööde osas LEH-ile arved nr A-170208, A-170209, A-170301, A170403, A-170503, A-170603 ja A-170703 kogumaksumusega 761 447,64 eurot, samuti allkirjastas arvete aluseks olnud Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktid (Töövõtja tõendid nr 1-7) hanketööde kohta. Aktidel ja arvetel kajastatud tööde hinnad sisaldasid hanketööde suurendatud maksumust Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde kohta. Lisaks eelnevale sisaldasid 30.06.2017.a. akt nr 6 ja 31.07.2017.a. akt nr 7 valeandmeid ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud tööde kohta järgmises osas: aktides oli märgitud teostatud töödena Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 12000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud, mis oli Ake Andressoole teada.

Ake Andressoo pidas eraldi arvestust hankelepingus toodud tööde hindadest, s.o suurendatud maksumusest, mis läks kirja ka Mace Ehitus OÜ teostatud tööde aktidele ja tööde tegelikest hindadest, s.o Vambola Sipelgaga kokku lepitud maksumusest, mille alusel pidi toimuma tööde tegelik tasustamine. Teostatud tööde aktid ehk töövõtja tõendid ja ka samas summas koostatud arved olid kogumaksumusena vähemalt 206 000 euro võrra suuremad hinnast, millega Mace Ehitus OÜ nõustus tegelikkuses vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga kokkuleppele hanketöid teostama ning eelpoolnimetatud summas rahalised vahendid planeeriti soodustuskelmuse toimepanemiseks varjatult LEH-ile tagastada. 21.03.2017 sõlmis Mace Ehitus OÜ, keda esindas volituse alusel Ake Andressoo, Finora Capital AS-iga faktooringlepingu nr FF20170320042, millega Mace Ehitus OÜ loovutas enda poolt LEH-ile väljastatud arvetel nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A170603, A-170703 toodud nõuded Finora Capital ASile ja sai Finora Capital ASilt antud arvete alusel ajavahemikul 22.03.2017 -11.08.2017 kuue osamaksena 90-ks päevaks avanssi kokku summas 440836,35 eurot. Seega sai Mace Ehitus OÜ enda kasutusse sihtotstarbeliselt hanketööde finantseerimiseks avansina rahalised vahendid enne LEH-i poolset arvete tasumist. Kuna avanss maksti välja suurendatud maksumusega arvete alusel, sisaldas see ka suurendatud hanketööde hinda. Avansi võtmise üheks eesmärgiks oli saada ajutiselt rahalised vahendid, et need varjatult edastada läbi erinevate ettevõtete LEH-ile, et LEH saaks nende arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 21.03.2017 sõlmisid LEH (lepingus esindaja Vambola Sipelgas), Mace Ehitus OÜ (lepingus esindaja E.A. ) ja Finora Capital AS kolmepoolse kokkuleppe, millega LEH võttis kohustuse arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A170503, A-170603, A-170703 maksetähtaegade saabumisel tasuda nende eest Finora Capital AS-le. Vahetult peale Finora Capital ASilt avansi osamaksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav Mace Ehitus OÜ juhiabi M.L. , süsteemselt laekumistega Finora Capital AS-ist, ajavahemikul 22.03.2017-11.08.2017.a. 352 604,72 eurot seitsme osamaksena alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 (osalise) tasumisena edasi Pinnasetööde OÜ pangakontole. Arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole kantud 352 604,72 eurot sisaldas suurendatud maksumust summas vähemalt 206 000 eurot, mille arvelt Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo planeerisid LEH-i poolse omafinantseeringu maksmata jätmist projektis. Seega kajastasid arved nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 tegelikkusele mittevastavat tööde hinda. Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole raha kandmise üheks eesmärgiks oli tasu suurendatud maksumusega töö eest varjatult, läbi erinevate ettevõtete LEH-ile edastamine, et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. Lisaks eeltoodule, kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel Mace Ehitus OÜ juhiabi M.L. ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames koostatud arvete alusel veel 222 418,48 eurot. Seega kanti ajavahemikul 28.02.2017-15.08.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole alltöövõtulepingu nr 170201 raames

koostatud arvete alusel kokku 575 023,20 eurot, mida Ake Andressoo läbi Pinnasetööde OÜ kasutas osaliselt sihtotstarbeliselt, s.o hanke platsitööde teostamisega seotud alltöövõtjatele tasumiseks ning osaliselt, s.o summas vähemalt 206 000 eurot, soodustuskelmuse läbiviimiseks. Vahetult peale ülaltoodud, Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole summas 352604,72 eurot, kandis Ake Andressoo ning Ake Andressoo korraldusel soodustuskelmusega puutumust mitteomav Ake Andressoo abikaasa T.A. süsteemselt laekumistega Mace Ehitus OÜ-st ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 206 000 eurot edasi Vevasi OÜ pangakontole, eesmärgiga tagastada rahalised vahendid Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele. 206 000 eurost 114 000 eurot, mille ülekandmine toimus ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017, kajastati ettevõtete raamatupidamistes laenu tagasimaksetena ja 92 000 eurot, mille ülekandmine toimus ajavahemikul 16.07.2017-14.08.2017, kajastati Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu müügiarvete nr 23-17 ja 26-17 eest tasumisena. Lisaks kanti 21.06.2017 Mace Ehitus OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 eurot selgitusega „Kokkuleppel“. Seega, vahetult peale Mace Ehitus OÜ pangakontolt arvete nr 170301, 170303, 170401, 170502, 170602 ja 170702 alusel toimunud laekumisi Pinnasetööde OÜ pangakontole kanti sellest Vevasi OÜ-le edasi 240 000 eurot. Ajavahemikul 22.03.2017-15.06.2017 114 000 euro Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole kandmise tegelik eesmärk oli varjatult, laenu tagasimaksete ettekäändel, suurendatud maksumuse, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017 oli Vambola Sipelgas Vevasi OÜ kontolt kandnud Pinnasetööde OÜ pangakontole 114 000 eurot, mis raamatupidamislikult oli kajastatud laenu andmisena ja mille tagasimakseid ülaltooduga näidati. Vevasi OÜ kasutas Pinnasetööde OÜ kontole ülekannete tegemiseks rahalisi vahendeid, mis 2016 septembrist kuni 2017 märtsini oli Vambola Sipelga korraldusel osade kaupa kantud LEH arveldusarvelt Vevasi OÜ arvelduskontole ning mis LEH-i ja Vevasi raamatupidamises kajastati laenuna OÜ-le Vevasi. Vevasi OÜ arvelduskontolt omakorda edasi, Pinnasetööde OÜ-le liikunud ülekannetele aluse andmiseks allkirjastasid Ake Andressoo ja Vambola Sipelgas näiliku lepinguna Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahelise finantseerimislepingu nr 161101 kuupäevaga 02.11.2016. Tegelikkuses ei olnud 07.01.2016 ning ajavahemikul 04.11.2016-06.03.2017.a kokku 114 000 euro kandmise näol Vevasi OÜ pangakontolt Pinnasetööde OÜ pangakontole tegemist tavapärase majandustegevuse käigus antud laenuga, vaid Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kokkuleppeliste arveldustega, mis olid tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena. Eeltoodut kinnitab Pinnasetööde OÜ-le antud laenuna kajastatud rahaliste vahendite edasine liikumine. Nii nähtub Pinnasetööde OÜ arvelduskontolt, et Ake Andressoo poolt võeti Pinnasetööde OÜ kontolt vahetult peale krediidisummade laekumist ajavahemikul 04.11.2016-24.02.2017 sularahas välja 13 500 eurot. Pinnasetööde OÜ kontolt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel T.A. 20470 eurot vahetult peale krediidisummade

laekumist ajavahemikul 04.11.2016-10.03.2017 edasi T.A. arvelduskontole nr EE897700771001864066 AS LHV pangas, kust sularahas võttis T.A. ajavahemikul 04.1107.12.2016 välja 15 000 eurot ning 1200 eurot kandis 07.12.2016 Vambola Sipelga arvelduskontole nr EE581010152002342002 AS-s SEB Pank. Pinnasetööde OÜ kontolt kandis Ake Andressoo ning tema korraldusel T.A. vahetult peale krediidisummade laekumist 57 100 eurot osade kaupa ajavahemikul 19.12.2016-06.03.2017 edasi E.A. kontole nr EE201010002400474004 AS-s SEB Pank, kustkohast E.A. võttis ajavahemikul 21.12.2016-06.03.2017 sularahas välja 50 240 eurot ning 6300 eurot kandis ajavahemikul 01.03-06.03.2017 Vambola Sipelga eelpoolmainitud arvelduskontole. Vahetult peale E.A. poolt 21.12.2016 kell 12.50 Tallinnas Tornimäe 2 pangakontorist enda kontolt 26 000 euro väljavõtmist ja samal päeval kell 12.59 Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadist enda kontolt 870 euro väljavõtmist (summa, mis oli laekunud Pinnasetööde OÜ kontolt), andis ta väljavõetud sularaha üle Vambola Sipelgale, kes kandis saadud summast kell 14.38-14.40 Tallinnas Tornimäe 2 sularahaautomaadis Vevasi OÜ kontole nr EE491010220005348016 AS-s SEB Pank 25 000 eurot. Lisaks eelnevale maksis Vambola Sipelgas ajavahemikul 06.01.2017 kuni 06.03.2017 Vevasi OÜ samale arvelduskontole mitmes osas sularaha summas kokku 7000 eurot vahetult peale seda, kui E.A. oli Pinnasetööde OÜ-lt laekunud vahenditest samas suuruses summa enda arvelduskontolt välja võtnud ja Vambola Sipelgale üle andnud. Seega tegelikkuses oli kogu 07.01.2016 ning 04.11-06.03.2017 Vevasi OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le liikunud laenuna käsitletav summa 114 000 eurot juba varasemalt, enne selle väidetavaks tagasimaksmiseks ülekannete tegemist, Vambola Sipelgale ja OÜ-le Vevasi tagastatud ning tasaarveldatud ja laenusuhe eksisteeris vaid raamatupidamislike kannetena. Eeltoodud põhjustel ei saa ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le 114 000 euro üle kandmist käsitleda laenu tagastamisena. Samuti ei olnud tegelikkuses 92 000 euro kandmise näol Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole tegemist Ees-Mustamäe kinnistu ostuhinna tasumisega. Vevasi OÜ ja Pinnasetööde OÜ vahel oli 16.08.2017 sõlmitud notariaalne ostu müügi leping, millega Vevasi OÜ müüs Pinnasetööde OÜ-le 270 000 euro eest Valga maakonnas Elva vallas Hellenurme külas asuva Ees-Mustamäe kinnistu, mille tegelik turuväärtus oli 4000 eurot. Notariaalse kinnistu ostu müügi lepingu sõlmimise tegelik eesmärk oli anda varjatud alus 92 000 euro, s.o omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite kandmiseks Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et need rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. 21.06.2017 Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vevasi OÜ pangakontole 34 000 euro kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu tasumiseks vajalike rahaliste vahendite ajutine kandmine Ake Andressoo kontrollitavast ettevõttest Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele, et antud rahalised vahendid kanda edasi LEH-ile ja et LEH saaks selle arvelt tasuda omafinantseeringut. Kuivõrd 34 000 eurot tagastati Vevasi OÜ poolt Pinnasetööde OÜ-le 13.10.2017, s.o peale toetussummade laekumist LEH-ile, oli tegemist ajutise kandega ning see ei ole käsitletav suurendatud maksumuse osana. Seega ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 teostatud kanded laenu tagasimaksete ja kinnistu müügi eest Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le olid tehtud Ake Andressoo ja Vambola Sipelga omavahelisel kokkuleppel soodustuskelmuse toimepanemise eesmärgil, s.o selleks, et hankelepingu tööde suurendatud maksumuse osa summas 206 000 eurot kanda rahaliste vahenditena Ake Andressoo poolt kontrollitavast ettevõttest Pinnasetööde

OÜ, Vambola Sipelga kontrollitavale ettevõttele Vevasi OÜ. Vastavalt eeltoodule oli ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le tehtud ülekannete kogusumma 240 000 eurot, aga see sisaldas ka 34 000 eurot, mis 13.10.2017 Vevasi OÜ poolt tagastati ning seetõttu oli hankelepingu tööde suurendatud maksumuse summa 206 000 eurot. Peale Pinnasetööde OÜ pangakontolt laenu tagasimaksete, kokkuleppelise ja arvetega nr 23-17 ja 26-17 seotud maksete laekumist Vevasi OÜ pangakontole summas 240 000 eurot, kandis Vambola Sipelgas sellest ajavahemikul 22.03.2017-14.08.2017 210 720,42 eurot kaheksa osamaksena edasi LEH-i pangakontole, viidetega laenule või laenu tagasimaksetele. Vevasi OÜ on LEH-i ainuomanik ja Vevasi OÜ ainuosanik on omakorda Vambola Sipelgas. Samuti oli Vambola Sipelgas tehingute toimumise ajal mõlema ettevõtte juhatuse liige. Vevasi OÜ ja LEH kuulusid ühte konsolideerimisgruppi ning Vevasi OÜ peamine sissetulek oli LEH-ilt laekuvad igakuised rendimaksed. Vevasi OÜ poolt LEH-ile antud laenude näol oli tegemist kontsernisiseste tehingutega ettevõtete vahel, mis mõlemad olid Vambola Sipelga kontrolli all ning mida Vambola Sipelgas sai teostada enda äranägemisel vastavalt vajadusele. Vevasi OÜ pangakontolt LEH-i pangakontole ülaltoodud raha kandmise eesmärgiks oli omafinantseeringu näiliseks tasumiseks vajalike rahaliste vahendite, s.o suurendatud maksumuse edastamine LEH-ile, et LEH saaks selle arvelt näidata omafinantseeringu tasumist. Kanded Pinnasetööde OÜ-lt Vevasi OÜ-le ja Vevasi OÜ-lt LEH-ile olid Vambola Sipelgale, kui projekti rahalisi vahendeid korraldavale isikule vajalikud, kuna ilma ülaltoodud laekumisteta ei oleks Vevasi OÜ-l jätkunud rahalisi vahendeid LEH-ile ülekannete teostamiseks ja LEH-il omakorda ei oleks jätkunud pangakontodel ja kassas olevast rahast kuude lõikes Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu osa, s.o 26% tasumiseks. Enne või peale Vevasi OÜ pangakontolt laenu maksete laekumist LEH-i pangakontole, kanti Vambola Sipelga korralduse alusel ajavahemikul 17.03.2017-11.08.2017.a 194 357,81 eurot kuue osamaksena LEH-i pangakontolt Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa tasumise kohta. Kui Mace Ehitus OÜ-le kanti raha üle enne Vevasi OÜ poolset kannet, finantseeriti makset ajutiselt limiidikonto vahenditest ja peale Vevasi OÜ kande teostamist kanti raha limiidikontole tagasi. Arved nr A-170209, A170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 kinnitas LEH-i raamatupidamises Vambola Sipelgas, s.o arved maksti välja vastavalt Vambola Sipelga kinnitusele. Peale Mace Ehitus OÜ-le arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 vähemalt 26% suuruste osamaksete tegemist ning arve nr A-170208 täielikku tasumist, esitas Vambola Sipelgas, tegutsedes LEH-i juriidilises asukohas Tartu maakonnas, Elva vallas Hellenurme külas, kokkuleppel Ake Andressooga ajavahemikul 06.07.2017-18.08.2017 LEH nimel Rahandusministeeriumile väljamaksetaotlused nr 44565, 44975, 45179, 45429 Euroopa Regionaalarengu Fondist struktuuritoetuse saamiseks kogusummas 646 018.58 eurot, sealhulgas hankega nr 181441 seonduvalt summas 563 438.30 eurot. Väljamaksetaotlustele olid lisatud Mace Ehituse OÜ arved nr A-170208, A170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703, ning arvete aluseks olnud teostatud tööde aktid (töövõtja tõendid) nr 1-7. Esitatud arved ning aktid sisaldasid valeandmeid Kose ja Tähtvere valla hooldekodude platsitööde maksumuse osas, so näitasid

tehtud tööde maksumust oluliselt, so. vähemalt 206 000 euro võrra kõrgemana hinnast, millega Mace Ehituse OÜ vastavalt Ake Andressoo ja Vambola Sipelga omavahelisele kokkuleppele oli nõus hanketöid teostama ja ka reaalselt teostas. Lisaks eelnevale ning eelnevaga seoses esitas Vambola Sipelgas LEH-i nimel ning kokkuleppel Ake Andressooga eelpoolnimetatud maksetaotlustes Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid toetuse määramise otsuses nõutud 26% omafinantseeringu tasumise kohta LEH-i poolt, esitades maksekorraldused Mace Ehituse OÜ arvete osalise tasumise kohta näiliselt LEH enda vahendite eest. Tegelikkuses jättis LEH läbi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo kooskõlastatud tegevuse hankelepingut nr 18441 puudutavate tööde osas projekti omafinantseeringu summas 197 976,38 eurot reaalselt tegemata, soovides saada LEH-ile toetust kogu lepingus nr 18441 märgitud tööde maksumuse ulatuses. Sealhulgas esitasid Ake Andressoo ning Vambola Sipelgas ning läbi nende tegevuse LEH teadvalt valeandmeid OÜ Mace Ehituse poolt selliste tööde tegemise kohta, mida tegelikkuses ei teostatudki. Vambola Sipelga poolt 09.08.2017 ja 18.08.2017 esitatud väljamaksetaotlustes nr 45179 ja 45429 kajastusid varasemalt süüdistuses märgitud valeandmeid sisaldavad Mac Ehituse OÜ teostatud tööde aktid nr 6 ja 7. Seega esitasid Vambola Sipelgas ja Ake Andressoo Rahandusministeeriumile teadvalt valeandmeid selle kohta, et hanketööde käigus on ajavahemikul 01.06.-31.07.2017 teostatud Tähtvere platsitöödel teepeenarde ja kraavide kujundamine kogumaksumusega 12000 eurot ning heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 8000 eurot, Kose platsitöödel heakorrastus, haljastus ja taastamistööd kogumaksumusega 16000 eurot. Tegelikkuses nimetatud töid ei teostatud. Rahandusministeerium luges esitatud valeandmeid sisaldavate dokumentide alusel tõendatuks arvetel kirjeldatud mahus ja hinnas tööde teostamise ning LEH-i poolse, vähemalt 26% suuruse omafinantseeringu tasumise projektis. Seejärel väljastas Rahandusministeerium väljamaksetaotluste nr 44565, 44975, 45179, 45429 alusel ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 nelja osamaksena hankelepinguga nr 181441 seotud toetussumma kokku 563 438,30 eurot LEH (asukohaga Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla) arveldusarvele nr EE822200221065852360 Swedbank AS-is. Nelja väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot. Valeandmete esitamisega Rahandusministeeriumile rikkusid Vambola Sipelgas, Ake Andressoo ning LEH Vambola Sipelga ja Ake Andressoo tegevuse kaudu struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 2 märgitud kohustust, mille kohaselt toetuse saaja peab tagama omafinantseeringu ettenähtud ulatuses ja nõutud korras ning punktis 5 märgitud kohustust, mille kohaselt peab taotleja esitama toetuse saamiseks õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil. Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 6 oli LEH kohustatud projektiga seotud hankimisel järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid, mida LEH ei teinud. Vahetult peale Rahandusministeeriumi pangakontolt toetuse osamaksete laekumist LEH-i pangakontole, s.o samal päeval, lasi Vambola Sipelgas kanda 551 045,83 eurot ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 kuue osamaksena edasi Mace Ehitus OÜ pangakontole, viidetega arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 lõplikele tasumistele. Peale LEH-i pangakontolt arvete nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A170603, A-170703 lõplike tasumistega seotud maksete laekumist Mace Ehitus OÜ pangakontole, lasi Ake Andressoo kanda sellest 418 512,23 eurot laenu põhiosa ja intressi

maksetena ajavahemikul 14.07.2017- 17.08.2017 kolme osamaksena edasi Finora Capital AS pangakontole, viidetega arvetele nr A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A170603. Kokku tasus LEH Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest ajavahemikul 15.02.2017.a kuni 23.04.2018.a 789 624,84 eurot koos käibemaksuga. Alltöövõtulepingu nr 170201 alusel tasus Mace Ehitus OÜ Pinnasetööde OÜ-le ajavahemikul 28.02.2017.a kuni 15.08.2017.a kokku 575 023,20 eurot koos käibemaksuga. Teistele hanketöödega seotud alltöövõtjatele tasus Mace Ehitus OÜ 89 173,27 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Mace Ehitus OÜ-le hanketööde eest makstud summadest 97 251,14 eurot. Pinnasetööde OÜ tellis omakorda alltöövõttu hanketöödele summas 295 359,30 eurot koos käibemaksuga. Seega jäi Pinnasetööde OÜ-le hanketööde eest makstud summadest 279 663,90 eurot. Seega oli Ake Andressool, kui Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmel ja Mace Ehitus OÜ tegelikul juhil piisavalt rahalisi vahendeid soodustuskelmuse toimepanemiseks, s.o 206 000 euro suuruse suurendatud maksumuse varjatud tagastamiseks Vambola Sipelgase poolt kontrollitavatele ettevõtetele. Süüdistuses kirjeldatud tehingutega viidi Vambola Sipelga ja Ake Andressoo poolt ning läbi nende tegevuse LEH-i poolt Rahandusministeerium eksimusse, kuna toetussummade väljamaksmisel ei olnud Rahandusministeerium teadlik, et tegelikkuses oli hanke nr 181441 tööde maksumus oluliselt väiksem ja et Mace Ehitus OÜ-st tagastati hanketööde eest saadud rahalised vahendid summas vähemalt 206 000 eurot Vevasi OÜ-le ning sealt edasi LEH-ile ja lähtuvalt sellest ei toimunud LEH-i poolset investeeringut hankeobjekti, s.o arvete nr A170208, A-170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 omafinantseeringu 26% suuruse osa reaalset tasumist summas 197 976,38 eurot. Lisaks sellele ei olnud Rahandusministeerium teadlik asjaolust, et osa näidatud hanketöödest kogumaksumusega 36 000 eurot on jäänud üldse teostamata. Seega said Vambola Sipelgas, Ake Andressoo ja nende tegevuse kaudu LEH ajavahemikul 14.07.2017-11.09.2017 Rahandusministeeriumilt pettuse teel LEH-i kasuks soodustust summas 563 438,30 eurot.

ebaõigeid andmeid sisaldav leping selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis pärines Vambola Sipelgale kuuluvast ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel teostatud ülekandeid selleks, et näidata Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist. Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale, samuti tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes.

Ajavahemikul august 2016 kuni veebruar 2017 allkirjastas Vambola Sipelgas eraisikuna ja Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena 05.09.2016 finantseerimislepingu nr 16901, mille kohaselt Pinnasetööde OÜ andis Vambola Sipelgale laenu kuni 100 000 eurot. Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ enda rahalistest vahenditest Vambola Sipelgale laenu ei andnud ja finantseerimisleping koostati selleks, et võltsarve nr 60801 alusel Pinnasetööde OÜ kontole laekunud raha kanda edasi Vambola Sipelgale. Ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kandis Ake Andressoo ise ning T.A. vahendusel laenulepingu nr 16901 alusel, s.o näiliku tehingu alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr EE581010152002342002 kokku viie maksena edasi 90 000 eurot. Ülekannete teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr 60801 alusel Mace Ehitus OÜ-st ning Mace Ehitus OÜ arvele omakorda oli raha laekunud võltsarve nr A-160803 alusel LEH-ilt. Seega koostati ebaõigeid andmeid sisaldav leping selleks, et kanda finantseerimislepingu nr 16901 alusel Pinnasetööde OÜ pangakontolt Vambola Sipelga pangakontole edasi 90 000 eurot, mis pärines Vambola Sipelgale kuuluvast ettevõttest LEH ja millega oli võltsarvete alusel teostatud ülekandeid selleks, et näidata Swedbank AS-ile laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva LEH-i kohustuse (omafinantseering Kose Kodus ehitustööde näol) täitmist. Leping andis Pinnasetööde OÜ-le aluse 90 000 euro ülekandmiseks Vambola Sipelgale, samuti tekitas leping Pinnasetööde OÜ-le näiliku nõudeõiguse Vambola Sipelga suhtes. Lisaks eelnevale Ake Andressoo Mace Ehitus OÜ juhatuse liikmena, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas, ajavahemikul 31.08.2016- 21.09.2016 koostas või lasi koostada ning allkirjastas LEH-ile esitamiseks Mace Ehitus OÜ 31.08.2016 võltsarve nr A160803 summas 110 530,68 eurot koos käibemaksuga (92 108,90 eurot ilma käibemaksuta) ja arve aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 selle kohta, et Mace Ehitus OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus saali ümberehitustöid tubadeks maksumusega 131 901,60 eurot koos käibemaksuga (109 918 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Mace Ehitus OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid ei teostatud. Arve nr A-160803 alusel kandis LEH 05.09.2016 pangakontolt nr EE852200221060218158 Mace Ehitus OÜ pangakontole nr EE327700771001501439 üle 92 108 eurot ning Vambola Sipelgas kasutas arve alusel teostatud ülekannet selleks, et näidata Swedbank AS-ile, nagu LEH oleks täitnud laenulepingust nr 16-053149-JI tuleneva kohustuse ja teinud Kose Kodus ehitustööde näol investeeringu laenuobjekti, s.o Kose Kodusse summas 92 108 eurot. Arve nr A-160803 ja akt nr 160831 andsid LEH-ile aluse 92 108 euro suuruse ülekande tegemiseks Mace Ehitus OÜ-le ning sellega vabanes LEH kohustusest teha laenulepingust nr 16-053149-JI tulenev reaalne investeering Kose Kodusse. Lisaks eelnevale võltsis Ake Andressoo Pinnasetööde OÜ arve nr 60801 järgnevalt: Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena ajavahemikul 31.08.2016-05.09.2016, Eesti Vabariigis täpselt kindlaks tegemata kohas Ake Andressoo koostas või lasi koostada Mace Ehitus OÜle esitamiseks Pinnasetööde OÜ 31.08.2016 võltsarve nr 60801 summas 109 200 eurot koos käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta), mille kohaselt Pinnasetööde OÜ teostas perioodil 18.07.2016-31.08.2016 Harjumaal Kose alevikus Ravila mnt 29 asuvas, LEH-ile kuuluvas Kose Kodu hooldekodus alltöövõtuna Mace Ehitus OÜ-le saali ümberehitustöid tubadeks, maksumusega 109 200 eurot koos käibemaksuga (91 000 eurot ilma käibemaksuta). Tegelikkuses Pinnasetööde OÜ Kose Kodus saali tubadeks ümberehitustöid

ei teostanud. Arve oli koostatud selleks, et anda alus raha kandmiseks Mace Ehitus OÜ-lt Pinnasetööde OÜ-le. Arve nr 60801 alusel kandis Ake Andressoo 05.09.2016 Mace Ehitus OÜ pangakontolt nr EE327700771001501439 Pinnasetööde OÜ pangakontole nr EE137700771001179353 üle 91 000 eurot. Mace Ehitus OÜ-le ülekande teostamiseks vajalikud rahalised vahendid olid saadud võltsarve nr A-160803 alusel teostatud ülekandest LEH-ilt. Seega arve nr 60801 alusel oli võimalik omandada õigusi, kuna arve andis Mace Ehitus OÜ-le aluse 91 000 euro suuruse ülekande tegemiseks Pinnasetööde OÜ-le.

näilikku,

võltsitud

05.09.2016

Pinnasetööde OÜ juhatuse liikmena, ajavahemikul 31.08.2016-06.09.2016 kasutas Ake Andressoo võltsitud 05.09.2016 finantseerimislepingut nr 16901 Tartu maakonnas (2016.a. Valga maakond), Elva vallas Hellenurme külas asuva Pinnasetööde OÜ raamatupidamise dokumendina ning kandis ise või andis T.A. le korralduse kanda antud lepingule tuginedes Pinnasetööde OÜ pangakontolt nr EE137700771001179353 Vambola Sipelga pangakontole nr EE581010152002342002 ajavahemikul 05.09.2016-06.09.2016 kokku viie maksena 90 000 eurot. Tegelikkuses reaalset laenuandmist finantseerimislepingu nr 16901

alusel ei toimunud ning laenulepingut kasutati selleks, et anda alus Pinnasetööde OÜ ja Vambola Sipelga vahelistele arvelduste tegemiseks. Maakohtu otsus

s.o 13. juunist 2023. Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-ilt mõisteti välja menetluskuludena 1363,66 eurot.

pole soovinud teenust tarbida, kuna see jääb kodust kaugele (I kd tl 165). Koostöölepingu kohaselt pidi AS Hoolekandeteenused looma 67 kliendikohta ning LEH 240 kliendikohta. AS-i Hoolekandeteenused ja LEH ühise investeeringute kava taotluse Sotsiaalministeeriumile esitas AS Hoolekandeteenused juhatuse esimehe M.M. isikus 23.09.2016.a (I kd tl 142–157). Nende kahe ettevõtte edasise koostöö kohta andmed puuduvad. Ajavahemikul 29.12.2016-30.01.2017 viis LEH projekti raames läbi hanke nr 181441 Kose ja Tähtvere valla hooldekodude põhiprojektide koostamiseks ja platsitööde teostamiseks. Hange avaldati 29.12.2016 ja pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 23.01.2017 (II kd tl 5– 6). Hankele esitasid ühispakkumise Mace Ehitus OÜ koos Privaatprojekteerimise Büroo OÜga summas 664 076,70 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 81–89) ja EVIKO AS summas 477 960 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 73–80). LEH-i juhatuse 25.01.2017. a otsusega jäeti EVIKO AS pakkujana kvalifitseerimata. Ühispakkuja Mace Ehitus OÜ ja Privaatprojekteerimise Büroo OÜ pakkumine kvalifitseeriti ning tunnistati vastavaks ning edukaks (II kd tl 105–106).

ülevaatamiseks n-ö lõpliku digitaalselt allkirjastatud hankes osalemise pakkumuse koos lisadega. Ake Andressoo paljudel kirjadel on all telefoninumber, mis kattub süüdistusaktis tema kontaktandmetes nimetatud telefoninumbriga. Kohtu hinnangul kummutavad need tõendid veenvalt kaitsja väite, mille kohaselt kirju saatis tegelikult Ake Andressoo meiliaadressi kasutanud E.A. .

välja toonud, milliseid need konkreetsed „rasked“ tingimused olid ning kas nende tingimuste lisamine on ka kuidagi vastuolus RHS-ga. Kohus märgib, et hanke nr 181441 tingimused nähtuvad 17.05.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koostamise käigus vaadeldud e-riigihangete keskkonnas asuva hanke nr 181441 dokumentidest (II kd tl 65-179). Tunnistajate ütlustest kogumis tuleb välja, et ebamõistlikuks peeti eelkõige järgnevaid tingimusi: ebapiisav aeg pakkumuse esitamiseks; spetsiifilised nõuded ettevõttele seoses erinevate MTR registreeringute paljususega ning suure hulga spetsialistide kaasamisega; varasem hoolekandeteenuse hoone projekteerimise ja ehitamise kogemus, sh ka platsitööde puhul; subjektiivsed hindamiskriteeriumid. Hange kuulutati välja 29.12.2016 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli 23.01.2017 ehk kokku oli aega 25 päeva. Kohtu hinnangul näivad pakkumise esitamiseks seatud ajaraamid kõrvaltvaatajale ebamõistlikud. Hange kuulutati välja mõned päevad enne aastavahetust ning arvestav osa selle tähtajast kulges koolivaheaja puhkuste perioodis. Kohus ei täheldanud ühtegi tegelikku põhjust, miks ei saanud hanget välja kuulutada varem. Ainus põhjus näis olevat see, et varem ei valminud LEH-i tellitud eskiisprojekt, mida Mace Ehitus OÜ kasutas oma pakkumise tegemisel. Hanketingimuste kohaselt pidi pakkuja omama majandustegevuse registris kümmet erinevat registreeringut (vt II kd tl 52), mida tunnistajate sõnul on ilmselgelt palju. Pakkumuse kvalifitseerimise kontrolli tulemuste dokumendist nähtuvalt vastas Mace Ehitus OÜ sellele tingimusele (II kd tl 95 p). Lisaks on tunnistajad ette heitnud liiga suurt kaasatavate spetsialistide arvu (projektijuht, objektijuht, projekteerimistööde juht, arhitekt, elektritööde spetsialist, nõrkvoolu spetsialist, küttesüsteemide spetsialist ja sisekujundaja) ning spetsiifilisi nõudmisi neile. Tunnistaja V.L. , kes on hankespetsialist, kinnitas, et valdav osa hangetest tehakse nii, et nõutakse varasema spetsiifilise objekti kogemust. Ehk kui ehitada hooldekodu, siis küsitakse ka hooldekodu ehitamise kogemust. Samas on teised tunnistajad nimetatud nõuet kritiseerinud ning neile on arusaamatu, miks peaks nt platsitööde teostajal olema varasem hooldekodu ehitamise kogemus. Ehitamine ja projekteerimine on kõrge riskiga eriteadmisi nõudvad valdkonnad ning sarnase kogemuse nõudmine ei pruugi olla liiast. Praegusel juhul aga nõuti väga spetsiifilisi varasemaid kogemusi ja suurt registreeringute arvu. Teised samal alal tegutsejad ei pidanud seda põhjendatuks. Kaitseversioonides kohtu ette toodu mõistliku kõrvaltvaataja aspektist nõudmistele põhjustele veenvust ei lisanud. Küll aga piirasid need nõuded LEH-i võimalusi saada hankemenetluses mitmeid pakkumisi.

esitatud ajavahemikul 06.02.–31.07.2017 ning arvetel on kajastatud tööde teostamine ajavahemikul 30.01.–31.07.2017.

arvates oleks nende tööde õigem pealkiri ehitusplatsi ettevalmistamine, kuid ekspert pole öelnud, et need tööd mida on nimetatud heakorra-, haljastus- või taastamistöödeks, oleksid jäetud tegemata. Prokurör olevat eksperdi arvamusest täiesti valesti aru saanud ja kasutanud seda alusetult tõendamaks oma väidet, et mingid kokkulepitud tööd olid jäetud teostamata. E.A. on koostanud alltöövõtjate koondtabeli (V kd tl 21–22), kus on näha alltöövõtjad, kes Kose ja Tähtvere hooldekodude põhiprojektide koostamises ja platsitöödes osalesid ning nende tegevusalad. Lisaks Greeny OÜ-le ja Lustrum Teenused OÜ-le ei nähtu nimekirjast ettevõtteid, kes võiksid haljastus ja heakorra töid teostada.

21.03.2017 on sõlmitud arvete tasumise kokkulepe, mille poolteks on OÜ Finora Capital (faktoor), Mace Ehitus OÜ (müüja) ja LEH (ostja). Kokkuleppega kinnitavad pooled, et nad on teadlikud, et faktoor ja müüja on sõlminud omavahel faktooringulepingu ostja poolt tasumisele kuuluvate arvete faktoorimiseks. Müüja poolt ostjale väljastatavatel arvetel näidatud nõuded on loovutatud OÜ-le Finora Capital. Kokkuleppe on digitaalselt allkirjastanud Mace Ehitus OÜ nimel E.A. ja LEH-i nimel Vambola Sipelgas (IX kd tl 174– 175). OÜ Finora Capital kandis Mace Ehitus OÜ kontole summad (detailne ülekannete info süüdistuse tabelis), mis nähtub Mace Ehitus OÜ arvelduskonto väljavõttelt (DVD-plaadil nr 9A, III kd tl 112). Arvelduskonto vaatluse kohta on 30.11.2019 koostatud ka protokoll, mille lisas 2 olevas tabelis 1C on nimetatud tehingud eraldi välja toodud (III kd tl 94). Kokku sai Mace Ehitus OÜ perioodil 22.03–11.08.2017 OÜ-lt Finora Capital arvete nr A170209, A-170301, A-170403, A-170503, A-170603, A-170703 alusel 440 826,35 eurot.

selle

üle,

kas

LEH-l

oli

finantsvõimekust

raha faktooringulepingu alusel Finora Capital OÜ-lt, kasutab seda raha kohe ka alltöövõtjale tasu maksmiseks esitatud arvete eest. Samas ei ole kohtu arvates selles midagi keelatut.

kinnistu turuväärtus 01.08.2017 seisuga 4000 eurot (sh käibemaks). Eksperdi hinnangul ei ole Ees-Mustamäe kinnistule uue 18 korteriga korterelamu ehitamine majanduslikult tasuv ning 11.07.2017 kell 7.22 Ake Andressoo poolt Vambola Sipelgale saadetud e-kirjas kirjeldatud tingimustel kavandatava tehingu tegemine ei ole kinnistu ostja seisukohast majanduslikult põhjendatud.

mistõttu oli tegemist ajutise kandega ning see ei ole käsitatav suurendatud maksumuse osana.

eurot ei saaks olla asjassepuutuvad soodustuskelmuse episoodis. Tegu oli eraisikule antud laenuga, ning puudub loogiline põhjus, miks viitega sellele samale lepingule on tehtud ülekandeid Vevasi OÜ kontolt Pinnasetööde OÜ-le. Kohtu hinnangul süüdistatavatel – antud juhul Vambola Sipelgal – võis kogu selles tehingute rägastikus tekkida segadus ning sel momendil tundus hea mõttena põhjendada neid ülekandeid viitega just käesolevale finantseerimislepingule.

jõudsid. Ka kohtu hinnangul on tegu fiktiivse nõude loomisega Pinnasetööde OÜ vastu selleks, et hiljem raha Pinnasetööde OÜ kontolt Vevasi OÜ kontole liigutada viidetega krediidisummade tagastamisele.

vähemalt 26%-suuruse omafinantseeringu tegemist (II kd tl 117-118, 145, 151, 158, 172, 186, 199). Seega on Vambola Sipelgas esitanud Rahandusministeeriumile valeandmeid, kuivõrd koos väljamaksetaotlusega esitatud dokumentides kajastatud andmed ei vastanud tegelikkusele. (arved sisaldasid endas tööde suurendatud maksumust ning töövõtja tõenditel olid kajastatud ka tööd, mida tegelikult ei teostatud). Valeandmete edastamisega näidati tehtud tööde maksumust oluliselt kõrgemana s.o vähemalt 206 000 euro võrra kõrgemana hinnast, millega Mace Ehituse OÜ tegelikult oli nõus hanketöid teostama ja ka reaalselt teostas. Seeläbi saadi projekti jaoks suuremat toetust, mis võimaldaks lõppastmes katta ka nõutava omafinantseeringu.

17.08.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 133 562,20 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 126 177,70 eurot ning Mace Ehitus OÜ Finora Capitalile 104 710,67 eurot. 11.09.2017 on Rahandusministeerium kandnud LEH-ile toetuse summas 61 815,10 eurot, samal päeval on LEH kandnud Mace Ehitus OÜ-le 57 239,59 eurot.

andmelehtedega. Arhiveerimise andmelehtedelt nähtuvalt on kõik arved kinnitanud Vambola Sipelgas. Võltsimist kinnitavate tõendina on prokurör viidanud veel 19.02.2018. a asitõendi vaatlusprotokollile (X kd tl 147) koos lisadega, mille käigus on vaadeldud Ake Andressoo elukohast leitud arvuti Apple MacBook Pro kõvaketta koopiat. Kahte dokumenti võrreldes on näha, et teostatud tööde aktis kajastatud tööd on leitavad ka Mace Ehituse hinnapakkumisest, kuid on hinnapakkumises kajastatust oluliselt madalama hinnaga. Nt on hinnapakkumises arvestatud lammutuseks 7400 eurot, vahelae ehituseks ja soojustuseks 15 040 eurot, siseusteks 9120 eurot ning teostatud tööde akti kohaselt on nende tööde hinnad olnud vastavalt 800 eurot, 4800 eurot ja 672 eurot. Seega on hinnapakkumises kajastatud hinnad mitmekordsed.

isikuga, kes on siiani elanud õiguskuulekat elu. Tema kui kogukonnas tunnustatud inimese ja suure ettevõtte juhi jaoks on karistuse stigmatiseeriv mõju eelduslikult suurem. Ake Andressoo puhul selliseid asjaolusid ei esine ja kohus positiivses prognoosis veendunud ei ole.

karistusest, s.o 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust jätta Ake Andressoo suhtes täitmisele pööramata 4 aasta pikkuse katseajaga.

läbivaatamiseks halduskohtule, vaid teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Rahandusministeeriumi 10.05.2018. a otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11/102. Praegusel juhul oleks haldusorganil võimalik teha uus vigadeta otsus. Vastutusmenetluse alternatiiv on avalik-õiguslik nõue kriminaalmenetluses. Seega on kohus seisukohal, et esitatud nõudeavaldus tuleb sisuliselt läbi vaadata.

käibemaksuga (dtl 1416–1433). Kaitsja on koos taotlusega esitanud ka menetluskulude nimekirja, millest nähtub osutatud õigusabi sisu, ajakulu kui ka tunnihind. Sellest nähtuvalt taotleb kaitsja nii enda poolt kui ka Aadu Lubergi poolt osutatud õigusabi hüvitamist. Taotluse kohaselt on Ake Andressoole osutatud õigusabi kokku 323 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus peab õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks. Lisaks on nt LEH-i kaitsjate tunnitasu olnud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt 155 eurot ja alates 2020. oktoobrist lausa 180 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 988). Arvestades eeltoodut ning seda, et kohtu hinnangul võib käesoleva kriminaalasja puhul pidada õiguslikku vaidlust keskmisest keerukamaks, on õigusteenuse tunnihind 150 eurot koos lisanduva käibemaksuga igati mõistlik.

APELLATSIOONID

Lõuna-Eesti Hooldekeskuse kaitsjate apellatsioon

Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse ja mõistis AS-lt Lõuna-Eesti Hooldekeskus välja 563 438,30 eurot (resolutsiooni p 27). Teha asjas uus otsus, millega mõista AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus süüdistuses KarS § 210 lõike 3 järgi õigeks ja jätta avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldamata. Mõista riigilt välja AS-i Lõuna-Eesti Hooldekeskus menetluskulud vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale.

Kohus jätab tähelepanuta kaitsekõne punktis 217 väljatoodu, et kandega maksis T.A. osaliselt tagasi laenu summas 3500 eurot, mille Vambola Sipelgas andis T.A. le 2 kuud varem 2016. aasta oktoobris (pangakonto väljavõte kaitseakti lisas 37. 09.03.2022 istungiprotokoll lk 6). Täpselt sama loogika kehtib ka kõikide teiste nö raharingis esitatud pangaülekannete kohta. Tallinna Ringkonnakohus oma 21.02.2020 otsuses haldusasjas nr 3-18-1230 suutnud neid tehinguid analüüsida, mis näitab, et tegemist ei ole kohtule üle jõu käiva ülesandega. Tallinna Ringkonnakohus on samas küsimuses võtnud seisukoha haldusasjas 3-18-1230 tehtud 21.02.2020 otsuse punktides 10-14. Otsus on jõustunud.

sisalduvat. Kohtuotsusest ei selgu need asjaolud (rääkimata tõenditest), mis annavad aluse järeldada mingisuguse „suurendatud maksumuse“ sisaldumist Mace Ehitus OÜ arvetes. Maakohtu otsuses ei ole tuvastatud, et töövõtja tõenditel olid kajastatud ka tööd, mida tegelikult ei olnud teostatud. Laused „töid ei teostatud“ ja „tõendid ei kinnita tööde teostamist“ ei ole samatähenduslikud. Maakohus ei ole tuvastanud, et Rahandusministeeriumile esitatud andmete kohane tööde maksumus oli 206 000 euro võrra kõrgem nende tööde tegelikust hinnast.

Kaitsjate väite selle kohta, et süüdistus on rajatud vaid ebaülevaatlikule valikule kontsernisisestest maksetest, vastas maakohus seisukohaga, et kõikide ülekannete analüüsimine polevatki vajalik. Kohtu seisukoht annab alust järeldada, et kohtulik uurimine maakohtus on olnud ühekülgne (KrMS § 338 p 1).

Käesolevas asjas pole ei eksperdi ega asjatundja arvamust ega ütlust selle kohta, et AS-i Lõuna-Eesti Hooldekeskus ja Mace Ehitus OÜ vahelises hankelepingus kokkulepitud hind ületaks lepingu eseme harilikku väärtust. Riigihanke nr 181441 tulemusena sõlmitud hankelepingus ja selle lisas fikseeritud tööde hinnast erineva (madalama) hinnaga hinnakokkuleppe sõlmimist tuvastatud ei ole. Süüdistuses kirjeldatud tööde tegelik hind oli lepingus ja selle lisas fikseeritud ja lõpuks de facto ka Mace Ehitus OÜ-le tasutud 789 624,84 eurot.

süüdistuses näilikeks nimetatud tehingutel olid ka nendega seotud varasemad vastutehingud (laenu andmine, tagastamine, rahaülekanded, laenulepingud), mis välistavad süüdistuse narratiivi paikapidavuse. Samuti on jäetud käsitlemata kaitsjate argumendid ja tõendid, mis puudutavad tehingute turuväärtusi, tegelikke eesmärke jne.

Ringkonnakohtu istung

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

kehtestati 74% projekti abikõlbulikest kuludest ja maksimaalseks suuruseks 6 444 440 eurot. Omafinantseeringu minimaalseks määraks kehtestati otsusega 26% projekti abikõlbulikest kuludest ja minimaalseks suuruseks 2 264 772 eurot. Rahandusministeerium väljastas ajavahemikul 14.07.2017–11.09.2017 LEHi arveldusarvele väljamaksetaotluste alusel toetussumma. Nelja väljamaksetaotluse alusel tehtud maksete kogusumma oli 646 018,58 eurot.

pakkumise esitanud isikud loobusid osalemast või miks hanget ei vaidlustanud (olid siis selle taga võimalikud isikutevahelised kokkulepped või siis konkreetsed ebasobivad hanketingimused).

haljastus- ja heakorratööde tegemine Tähtvere ja Kose objektidel ei ole tõsikindlalt kinnitust leidnud (vt ka IX kd, tl 13-50, 52-70, V kd tl 21-22, OÜ Greeny, Lustrum Teeenused OÜ dokumendid, alltöövõtjate koondtabel, P.T. e ja T.L. i ütlused kohtus).

tegemist Ees-Mustamäe kinnistu ostusumma tasumisena, sest kinnistu väärtus oli 4000 eurot, on tõendatud. Kohtukolleegium uuris vastavaid tõendeid ning leiab, et maakohus on teinud õiged järeldused. Ekspertiisi teostas ekspert Riho Lubi, kelle sobivuse ekspertiisi tegemiseks tuvastas maakohus õigesti vastavate tõendite alusel (vt ka VIII kd, tl 141-144). Ekspertiisi tegemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud vastavaid norme ning ekspertiisiakt on lubatav tõend. Ekspertiisiakti kohaselt oli Ees-Mustamäe kinnistu turuväärtus seisuga 01.08.2017 4000 eurot. Maakohus osutas veel ka Vambola Sipelga suhtlusele Swedpanga töötajaga, mis kajastus 04.08.2018 jälitustoimingu protokollis ja selle lisas (XII kd, tl 1jj). Puutuvalt jälitustoimingu lubade taotlemise ja saadud lubade seaduslikkusesse, siis puudub vajadus sel teemal peatuda pikemalt. Maakohus tutvus jälutustoimikuga ning hindas vastavad toimingutaotlused ja load seadusega kooskõlas olevateks. Samal seisukohal on kohtukolleegium (vt ka maakohtu otsuse p 117.1 jj). Vambola Sipelga suhtlus Swedpangaga oli tingitud sellest, et Ees-Mustamäe kinnistu võõrandamiseks oli vajalik panga nõusolek, kuna kinnistu oli laenu tagatiseks ning sellele oli seatud hüpoteek. Maakohtu poolt viidatud kõnedest nähtuvalt kirjeldas Vambola Sipelas panga töötajale kinnistut kui 1,4 hektarilist totaka välimusega väikest maariba kaugel Palupera vallas, kus ei ole muud peale nõgeste ning mille väärtus võib olla 2-4 tuhat eurot (jälitusprotokoll, XII kd tl 10-11).

omafinantseeringu osas. Dokumentaalselt on tõendatud see, et LEH tasus Mace Ehitus OÜle summad, mida LEH näitas väljamaksetaotlustes projekti omafinantseeringuna.

tõenditel oli kajastatud tööd, mida ei tehtud. Läbi valeandmete näidati tehtud tööde maksumus oluliselt suuremana - vähemalt 206 000 euro ulatuses, kui Mace Ehitus OÜ tegelikult nõustus töid tegema ja tegelikkuses ka tegi. Need asjaolud võimaldasid saada projektile suuremas summas toetust, mis võimaldas kokkuvõttes katta vajaliku omafinatseeringu.

koosseisu osas (kavatsetus), on õiged ning ammendavad, mistõttu kordamist ja täiendamist ei vaja ( vt ka maakohtu otsuse osa III, p 166 jj).

nr 160803 ja selle aluseks oleva teostatud tööde akti nr 160831 LEHi raamatupidamise dokumentide juurde, allkirjastas dokumendid vastuvõtjana ning kinnitas raamatupidamisprogrammis.

Andressoo 10.11.2017 (XI kd, tl 6-11). 23.04.2018 kohaldati Vambola Sipelga suhtes elukohast lahkumise keeldu, mis tühistati 30.05.2018. Ake Andressoo suhtes kohaldati 20.04.2018 elukohast lahkumise keeldu, mis tühistati 08.06.2018. Pärast seda süüdistatavate suhtes tõendit ei kohaldatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.