Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-22-4785 29. november 2023 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kriminaalasi Kirill Ozhigini süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2023. a otsus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listov, kassatsioon Kirill Ozhigini kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev 1. november 2023, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2023. a otsus, välja arvatud osas, millega määrati kindlaks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kaitsjale makstava tasu suurus.
2.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
3.Kassatsioon rahuldada.
4.Määrata OÜ-le Ida-Viru Advokaadibüroo kassatsioonimenetluses Kirill Ozhiginile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 196 eurot 80 senti (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
1.Kirill Ozhigin anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamises järgmistel asjaoludel. 31. jaanuaril 2022 tuli K. Ozhigin koos abikaasa J. O-ga Narva piiripunkti kaudu Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Süüdistatav deklareeris tollis kuus spitsi tõugu koera, kellest ühe omanik oli ta ise ja viie omanik abikaasa. Deklareerimisel esitas K. Ozhigin tollitöötajale koerte kohta kuus Läti Vabariigis välja antud Euroopa Liidu (EL) lemmikloomapassi, milles olid võltsitud loomade identifitseerimist võimaldavad mikrokiibi numbrikoodid. K. Ozhiginil kaasas olnud koerte mikrokiibi numbrikoodid vastasid lemmikloomapassides võltsitud numbrikoodidele. Passides märgitud looma andmed – tõug, sugu, nimi ja sünniaeg – ning andmed looma vaktsineerimiste kohta erinesid aga oluliselt Läti lemmikloomaregistri andmetest. Võltsitud identifitseerimistunnustega EL-i lemmikloomapassid võimaldasid K. Ozhiginil vabaneda kohustusest vaktsineerida loomad marutaudi vastu ja tõendada marutaudi vaktsineerimisandmeid. Samuti vabastasid kõnesolevad dokumendid
1-22-4785 süüdistatava loomade veterinaarkontrollist piiripunktis, maksude ja järelevalvetasu maksmisest ning veterinaarsertifikaatide taotlemisest kolmandas riigis. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 10. veebruari 2023. a otsusega tunnistati K. Ozhigin KarS § 345 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati.
3.Maakohus tuvastas, et kõik kuus EL-i lemmikloomapassi, mis K. Ozhigin Narva piiripunktis esitas, olid võltsitud ja süüdistatav teadis seda.
4.Kõigis passides on lemmiklooma mikrokiibi number üle kleebitud algsest numbrist erineva kiibinumbriga. Uued kleepsud on käega katsutavad. 15. veebruari 2022. a vaatluse käigus võrreldi passides olevaid andmeid Läti Vabariigi avaliku lemmikloomaregistri ja Europetneti registri päringutulemustega. Selle vaatlusega on tuvastatud, et passidesse kantud andmed erinevad registriandmetest nii looma nime, tõu, sünnikuupäeva kui ka mikrokiibi loomale paigaldamise kuupäeva osas. Lemmikloomapassides märgitud mikrokiibi number on küll registris olemas, kuid sellele vastab hoopis teiste tunnustega loom. Seda, et loomapassid polnud ehtsad, kinnitab ka see, et omanik ei olnud neid allkirjastanud, ehkki see on kohustuslik nõue, mis peab eelnema lemmikloomapassi väljaandmisele volitatud veterinaararsti poolt.
5.Ehkki K. Ozhigin seda eitas, teadis ta tegu toime pannes lemmikloomapasside võltsitusest. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt ostis ta kõik kuus spitsi Peterburis Ivanilt, kelle ta leidis kuulutuse kaudu. Ivan andis talle ka koerte dokumendid. K. Ozhigini väitel kontrollis ta passides kiibi ja vaktsineerimisandmete olemasolu, kuid tal ei tekkinud kahtlust, et mikrokiibi koodid on võltsitud. Tollitöötajast tunnistaja ütluste kohaselt väitis süüdistatav piiriületusel esmalt, et ta oli koerad ise Läti kaudu Venemaale viinud. Hiljem asus ta väitma, et koerad viis Lätist Venemaale hoopis tema ämm lennukiga. Kohtuistungil andis süüdistatav ütlusi, et ta ostis koerad Venemaalt. Samas kinnitas ta seda, et ta ei ostnud koeri edasimüümiseks, ehkki kohtueelses menetluses väitis ta vastupidist. Kohtumenetluse poolte küsimustele vastates süüdistatav keerutas ega suutnud usutavalt selgitada enda ütlustes ilmnenud vastuolusid. Süüdistatav mäletas asjaolusid valikuliselt ega suutnud loogiliselt ja arusaadavalt vastata ühelegi tähtsale küsimusele. Näiteks ütles K. Ozhigin, et ta ei ole ekspert, ei oska hinnata koerte vanust ega tunne ära võltsitud lemmikloomapassi. Samas kinnitasid tema enda küsimused tunnistajatele, et ta on koerte üle riigipiiri toimetamises kompetentne inimene.
6.Süüdistatava teadlikkust lemmikloomapasside võltsitusest näitavad ka tema ütlused, et passidesse kandis andmed keegi Ivan Venemaal K. Ozhigini juuresolekul. Euroopa Liidu määruse nr 576/2013 kohaselt saab looma identifitseerimisdokumendi välja anda üksnes volitatud veterinaararst pärast seda, kui omanik on identifitseerimisdokumendi allkirjastanud. EL-i lemmikloomapassi saavad väljastada üksnes Euroopa Liidus, mitte Venemaal tegutsevad veterinaararstid. Küsimusele, miks ta andis piiripunktis vastukäivaid selgitusi selle kohta, kuidas koerad Venemaale said, vastas süüdistatav, et ta küsis müüjalt, mida ta peab piiril ütlema. Ivani õpetuse järgi pidi ta piiril selgitama, et koerad tõi Venemaale keegi sugulane Lätist. Olukorras, kus Venemaal tegutsev isik müüs koeri EL-i lemmikloomapassidega, andes lisaks selliseid kahtlasi õpetusi, viitab kõik sellele, et K. Ozhigin teadis, et passid on võltsitud.
7.Lemmikloomapassid olid võltsitud nii lohakalt, et võltsimistunnused avastas tollitöötaja ilma erivahenditeta. Kleebis oli ilmselgelt hooletult lõigatud äärtega. Ka see asjaolu lükkab ümber süüdistatava ütlused, et ta ei teadnud dokumentide võltsitusest.
2(6)
1-22-4785
8.Vaidlusaluseid lemmikloomapasse kontrollinud Põllumajandus- ja Toiduameti ametnik andis tunnistajana ütlusi, et 4. veebruari 2022. a seisuga ei olnud Läti andmebaasis ühtegi passides märgitud kiibinumbrit. 11. veebruaril 2022 kontrollis ta uuesti ja siis olid andmed registrisse kantud. Samas ei klappinud passides ja registris looma nime ja sünnikuupäeva andmed.
9.K. Ozhigini ütlused on vastuolulised ja need tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta. Süüdistatava tahtlus on tuvastatav välise teopildi põhjal. Eelnevalt käsitletud tõendikogum kinnitab, et süüdistatav teadis lemmikloomapasside võltsitusest ja ta esitas passid piiril eesmärgiga toimetada identifitseerimata koerad ilma vaktsineerimata ja lisakuludeta Eestisse. Ringkonnakohtu otsus
10.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21. juuni 2023. a otsusega kaitsja apellatsiooni, tühistas maakohtu otsuse ja mõistis K. Ozhigini õigeks.
11.Kohtukolleegium nõustus maakohtuga, et K. Ozhigin kasutas lemmikloomapasse, täites KarS § 345 lg 1 objektiivse koosseisu. Samas on tõendamata, et süüdistatav teadis passide võltsitusest. Järelikult ei vasta tema tegu kuriteo subjektiivsele koosseisule. K. Ozhigini ütluste kohaselt sai ta passide võltsitusest teada alles Narva piiripunktis, kui tollitöötajad talle seda ütlesid. Ringkonnakohus asus erinevalt maakohtust seisukohale, et K. Ozhigini ütlused on usaldusväärsed ja nendega tuleb süüküsimuse lahendamisel arvestada.
12.Tuvastades, et K. Ozhigin väitis piiriületusel esmalt seda, et ta viis koerad ise Venemaale, eksis kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg 21 vastu, sest tunnistaja, kelle ütlustele kohus tugines, kuulis seda kolleegilt, keda ennast tunnistajana üle ei kuulatud. Tegelikult oli K. Ozhigini ütlustes vastuolu vaid selles, et ta väitis Narva piiripunktis kõigepealt, et koerad viis Venemaale tema ämm, ehkki hiljem tunnistas ta seda, et ostis koerad Venemaalt. Samas ei ole selliste erinevate versioonide esitamisel enne kriminaalmenetluse alustamist K. Ozhigini ütluste usaldusväärsuse hindamisel erilist kaalu. Nii kohtueelses menetluses kui ka maakohtus väitis K. Ozhigin, et ta ostis koerad Venemaalt.
13.Formaalselt oli vastuolu ka K. Ozhigini ütlustes selle kohta, miks ta koerad ostis. Kohtueelses menetluses märkis K. Ozhigin, et ostetud koertest mõned oleks ta maha müünud, mõned aga jätnud endale. Kohtuistungil aga väitis K. Ozhigin, et ta soovis koerad endale jätta või siis kellelegi kinkida. Samas on K. Ozhigin usutavalt selgitanud, et ta arvestas asjaoluga, et mõne koera iseloom ei pruugi tema perekonnale sobida ja sellisel juhul tulnuks need müüa. Kõnesolev vastuolu K. Ozhigini ütlustes on väheoluline ega viita tema ütluste ebausaldusväärsusele. See, et süüdistatav ütlusi andes mõnda asjaolu mäletas, mõnda teist aga mitte, ei saa talle ette heita. Maakohus omistas K. Ozhigini ütluste väheolulistele ebakõladele põhjendamatult suure kaalu.
14.Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna ühelt poolt luges kohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja jättis need tõendikogumist tervikuna välja, kuid teisalt põhjendas kohus K. Ozhigini teadlikkust passide võltsitusest asjaoludega, mis on tuvastatavad üksnes süüdistatava ütluste alusel. K. Ozhigini ütluste kohaselt müüs talle koerad ja andis nende passid Ivani-nimeline mees. Koerte andmed olid loomapassidesse juba kantud ning tema juuresolekul kirjutas Ivan passidesse vaid tema või abikaasa nime ja nende aadressi. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd maakohus jättis K. Ozhigini ütlused tõendikogumist välja, ei saanud ta neid tõendina kasutada.
15.Süüdistuse kohaselt olid loomapassid võltsitud osaliselt, s.o võltsitud olid vaid koerte identifitseerimist võimaldavad mikrokiibi numbrikoodid. Seega tuleb tõendada, et K. Ozhigin oli teadlik passidesse kantud mikrokiibi numbrikoodide võltsitusest. K. Ozhigini ütluste kohaselt 3(6)
1-22-4785 vaatas ta passe visuaalselt, tegemaks kindlaks, et sinna oleksid kantud kiibinumbrid ja märge vaktsineerimise kohta. Mingit kahtlust tal seoses mikrokiipide numbrikoodidega ei tekkinud. Puuduvad tõendid, mis lubaksid väita, et visuaalsel vaatlusel saanuks K. Ozhigin tuvastada, et tegemist on võltsitud loomapassidega. Ringkonnakohus möönis, et saades Läti lemmikloomapassid Venemaal elavalt eraisikult, pidanuks K. Ozhiginil tekkima kahtlus, kas tegemist on ametlikult väljastatud passidega, sest loomapassi väljastab volitatud veterinaararst pärast omaniku poolt passi allkirjastamist. Samas, isegi juhul kui K. Ozhiginil niisugune kahtlus tekkinuks, ei annaks see alust tõsikindlaks väiteks, et K. Ozhigin oli teadlik just nimelt mikrokiipide numbrikoodide võltsitusest.
16.Maakohus leidis, et olukord, kus Ivan müüs koerad EL-i passidega ja andis soovitusi, mida piiril rääkida, viitab sellele, et K. Ozhigin teadis algusest peale, et tema valdusesse sattunud loomapassid on võltsitud. Ringkonnakohus märkis, et maakohus on taas kasutanud K. Ozhigini süü tõendamisel tema ütlusi, mille kohus ise tõendikogumist välja jättis. Kohtukolleegium nõustus maakohtuga, et müüja nõuanne pidanuks K. Ozhiginis tekitama kahtluse, kas tegemist on ikka Lätis välja antud loomapassidega. Samas ei anna selline kahtlus alust väiteks, et K. Ozhigin oli teadlik mikrokiipide numbrikoodide võltsitusest. Ka väline teopilt ei kinnita, et K. Ozhigin teadis mikrokiipide numbrikoodide võltsitusest.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Prokuratuuri kassatsioon
17.Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist või alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
18.Kassaatori arvates teadis K. Ozhigin, et loomapassid on võltsitud. Vastuolud süüdistatava ütlustes on olulised. Müüja soovitused ning loomapasside väljaandmise asjaolud oleksid tekitanud igal mõistlikul inimesel tõsise kahtluse, et dokumendid võivad olla võltsitud. Süüdistatav teadis, millised dokumendid lemmikloomal olema peavad ja kuidas toimub EL-i lemmikloomapassi väljastamine. Kaitsja kassatsioonivastus
19.Kaitsja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ning palub jätta selle muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20.KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Küll aga võib Riigikohus KrMS § 362 p 2 alusel tühistada kohtuotsuse, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kriminaalmenetlusõiguse järgimise kontroll hõlmab kassatsioonikohtu järelevalvet ka selle üle, kas kohtud on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme, sh kas kohtu seisukohad selles küsimuses on selged, ammendavad ja vastuoludeta. (RKKK 19.06.2008, nr 3-1-1-33-08, p-d 7–8 ja 26.04.2019, nr 1-16-4665/224, p 10) Argumentatsioonilüngad kohtuotsuse põhjendustes tähendavad kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumist, mis võib olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena (RKKK 25.06.2020, nr 1-18-8101/63, p 38 ja 28.01.2022, nr 1-20-9406/41, p 12).
4(6)
1-22-4785
21.Menetletavas asjas ongi tegemist olukorraga, kus argumendid, millele tuginedes ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistas ja süüdistatava õigeks mõistis, on lünklikud, andes alust rääkida kohtuotsuse põhjendamise kohustuse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Üksikasjades osutab kolleegium järgnevale.
Viidates süüdistusele, mille kohaselt olid K. Ozhigini tollikontrollis esitatud lemmikloomapassides võltsitud loomade identifitseerimist võimaldavad mikrokiibi numbrikoodid, keskendus ringkonnakohus küsimusele, kas K. Ozhigin teadis „just nimelt mikrokiipide numbrikoodide võltsitusest“. Seetõttu jättis kohtukolleegium lähemalt analüüsimata asjaolud, mis maakohtu arvates kinnitasid süüdistatava teadlikkust sellest, et passe ei andnud välja selleks pädev isik – Euroopa Liidus tegutsev volitatud veterinaararst – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. a määruses (EL) nr 576/2013 ette nähtud korras. Samas tuleb silmas pidada, et kui süüdistatav teadis, et passe polnud välja andnud pädev isik selleks ette nähtud korras, ei saanud ta ka arvata, et passidesse kantud mikrokiipide numbrikoodid võivad siiski autentsed olla.
23.Ringkonnakohus osutas iseenesest õigesti maakohtu veale, mis seisnes selles, et esimese astme kohus tugines süüdistatava tahtluse tuvastamisel tema ütlustele kui tõendile, ehkki ta oli ise need ütlused tõendikogumist välja jätnud. Ometigi ei andnud maakohtu kõnesolev eksimus ringkonnakohtule alust jätta lähemalt analüüsimata süüdistatava ütlustele tuginevad maakohtu põhjendid K. Ozhigini teadlikkuse kohta lemmikloomapasside võltsitusest. Seda seetõttu, et erinevalt maakohtust luges ringkonnakohus K. Ozhigini ütlused usaldusväärseks ja käsitas neid tõendikogumi osana. Paraku hindas apellatsioonikohus maakohtu argumente, mis rajanesid süüdistatava ütlustel, vaid pinnapealselt.
24.Ringkonnakohus tõdes, et saades Lätis välja antud EL-i lemmikloomapassid Venemaal elavalt eraisikult, pidanuks K. Ozhiginil tekkima kahtlus, kas tegemist on ametlikult väljastatud passidega. Niisamuti möönis kohtukolleegium, et koerte müüja nõuanne K. Ozhiginile valetada piiriületusel ostetud koerte päritolu kohta ja öelda, et need tõi Venemaale süüdistatava lähedane, pidanuks tekitama süüdistatavas kahtluse, kas tegemist on ikka Lätis välja antud passidega. Samas leidis ringkonnakohus üldsõnaliselt, et sellised asjaolud ei anna alust tõsikindlaks väiteks, et K. Ozhigin teadis passides märgitud mikrokiipide numbrikoodide võltsitusest.
25.Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks jätsid eelmises punktis kirjeldatud asjaolud süüdistatavale siiski ruumi uskuda, et koerte müüja – kes süüdistatavale teadaolevalt ei olnud Euroopa Liidus tegutsev volitatud veterinaararst – võis talle väljastada ehtsad EL-i lemmikloomapassid. Seejuures ei seostanud teise astme kohus süüdistatava väiteid lemmikloomapasside saamise asjaolude kohta mitme teise maakohtu tuvastatud faktiga, mida kohtukolleegium samas ka ei kummutanud. Nii tegi maakohus kindlaks, et enne kõnesoleva kuue spitsi soetamist on süüdistatav ka varem Venemaalt koeri ostnud ja et ta on koerte üle riigipiiri toomises kompetentne inimene.
26.Eelneva taustal pidanuks ringkonnakohus analüüsima sedagi, kas on põhjust arvata, et süüdistatav ei teadnud, et kehtiva EL-i lemmikloomapassi saab väljastada üksnes volitatud veterinaararst ja seda alles siis, kui ta on nõuetekohaselt täitnud kõik identifitseerimisdokumendi (passi) asjakohased andmeväljad ning kui looma omanik on passi allkirjastanud (vt määruse nr 576/2013 art 22 lg 1). Kõigis lemmikloomapassides peale ühe on esimese ja ainukese loomaomanikuna märgitud süüdistatav või tema abikaasa. Kriminaalasjas pole vaidlust, et osal süüdistatava esitatud passidest omaniku allkirja ei olnud. Kolleegium nendib, et maakohtus kaitsja küsimustele vastates märkis süüdistatav, et osa passe jäi koerte müüja juures allkirjastamata, sest koerad olid askeldamas ja ringi jooksmas, kuid müüja ütles talle ja abikaasale, et nad passid enne piiriületust allkirjastaksid, sest muidu need ei kehti (KoTo, tl 54). Samal kohtuistungil veidi hiljem prokuröri 5(6)
1-22-4785 küsimustele vastates märkis süüdistatav, et enne, kui tolliametnikud talle seda ütlesid, polnud tal aimugi, et omanik peab loomapassi allkirjastama (KoTo, tl 57).
27.Samuti ei ole ringkonnakohus kommenteerinud maakohtu osutust K. Ozhigini ütlustele, millest nähtus süüdistatava teadlikkus asjaolust, et Venemaalt või mõnest muust ELi-välisest riigist pärit koera identifitseerimiseks piiriületusel kasutatakse veterinaarsertifikaati, mitte aga EL-i loomapassi. Niisamuti ei andnud kohtukolleegium süüdistatava tahtluse tuvastamise kontekstis hinnangut maakohtu otsusest nähtuvale asjaolule, et ühes lemmikloomapassis oli mikrokiibi paigaldamise kuupäev märgitud varasemana samas passis nimetatud koera sünnikuupäevast.
28.Maakohtu otsusest nähtuvalt uuris kohus asitõendina esitatud lemmikloomapasse vahetult ja järeldas tajutu põhjal, et võltsimistunnuste selgus räägib samuti vastu võimalusele, et süüdistatav passide võltsitusest ei teadnud. Ringkonnakohus leidis aga, et puuduvad tõendid, mis lubaksid väita, et visuaalsel vaatlusel saanuks K. Ozhigin tuvastada, et tegemist on võltsitud loomapassidega. Samas ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et ringkonnakohus oleks kõnesolevaid passe ise vahetult uurinud ja veendunud selle põhjal maakohtu kõnesoleva järelduse ekslikkuses. Kolleegium leiab, et andes lemmikloomapasside võltsimistunnuste äratuntavusele maakohtust erineva hinnangu ilma asitõendeid uurimata, läks ringkonnakohus vastuollu KrMS § 15 lg 2 p-st 1 tuleneva tõendite vahetu uurimise põhimõttega (vt ka RKKK 02.06.2015, nr 3-1-1-47-15, p-d 7–9).
29.Eeltoodu tingib ringkonnakohtu otsuse tühistamise KrMS § 362 p 2 alusel. Samas ei nõustu kolleegium prokuratuuri taotlusega jõustada KrMS § 361 lg 1 p 5 alusel maakohtu süüdimõistev otsus. Ehkki ringkonnakohus rikkus faktiliste asjaolude tuvastamisel kriminaalmenetlusõigust, ei anna see veel alust järeldada, et nende rikkumisteta oleks ringkonnakohus tuvastanud tõendamiseseme asjaolud samasugusel kujul, nagu seda tegi maakohus. Menetletavas asjas läheks kolleegium maakohtu otsust jõustades vastuollu KrMS § 363 lg-s 5 sätestatud faktiliste asjaolude tuvastamise keeluga (vt ka RKKK 06.10.2016, nr 3-1-1-58-16, p 46 ja 09.02.2017, nr 3-1-1-111-16, p 17). Seetõttu tuleb kriminaalasi saata KrMS § 361 lg 1 p 6 kohaselt uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
30.Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 6 lg 3 alusel rahuldab kolleegium K. Ozhigini kaitsja taotluse määrata talle kassatsioonimenetluses süüdistatavale osutatud riigi õigusabi eest tasu 196 eurot 80 senti (sh käibemaks). KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.