Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 15.08.2025 Tartu 3-25-1458 X.X.-i kaebus kahju hüvitamiseks seoses tollikontrolli ja piirilt tagasisaatmisega Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ X.X.
2.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale rahuldamata. Jätta määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määruse resolutsiooni punkti 5 peale rahuldamata.
4.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Vene Föderatsioonist saabus 31.01.2022 kell 20:17 Narva piiripunkti sõiduauto, mida juhtis X.X.. Sõidukis viibisid kaasreisijatena tema abikaasa ja alaealine laps. Piiriületusel deklareerisid reisijad kuus koera ja esitasid tollile nende kohta lemmikloomapassid. Sõiduk suunati tollikontrolli. Kõik lemmikloomad identifitseeriti kiibilugejaga. Kuna lemmikloomade passidel olid võltsimise tunnused, siis edastati dokumendid eksperthinnangu saamiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Uuringu tulemuste kohaselt osutusid kõik lemmikloomade passid võltsitud dokumentideks. Kuna lemmikloomade sisseveol olid esitatud võltsitud dokumendid, ei antud luba loomade toomiseks Euroopa Liidu territooriumile ja isikud koos loomadega suunati tagasi Venemaa Föderatsiooni.
2.X.X. esitas 28.03.2024 politseile avalduse (süüteoteade) selle kohta, et 31.01.2022 Narva piiripunktis politseiametnik ja tolliametnik panid tema suhtes toime kuriteo võimuliialduse ja
ebaseadusliku ülekuulamise näol. Avalduse kohaselt politseiametnik ähvardas X.X.-i ja püüdis igati teda mõjutada, et ta tunnistaks võltsimist. Tolliametnik pani toime teise kuriteo – piinamise. Reisijaid ja kutsikaid hoiti tollis pahatahtlikult ilma toidu ja veeta alates 31.01.2022 kella 20:15-st kuni 01.02.2022 kella 7:00-ni - kokku 11 tundi. Avaldajat piinati eesmärgiga temalt ülestunnistus välja pressida. Tolliametnik kuritarvitas ametiseisundit, ületades volitusi, ning saatis nad ilma dokumentideta tagasi Venemaale. Sellega tekitas tolliametnik talle olulist moraalset ja materiaalset kahju - ta pidi tellima uued dokumendid müüjalt, maksma talle raha, elama hotellis, maksma toidu eest kahe nädala jooksul. X.X. palus algatada kriminaalasi, võtta tõenditena arvesse ülekuulamisruumi valvekaamerate salvestised, tunnistada X.X. kannatanuks, võtta politseiuurija ja tolliametnik vastutusele, ning avaldas soovi esitada tsiviilhagi kriminaalasja raames kahjude, kulude ja moraalse kahju hüvitamiseks.
3.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 10.04.2024. a teatise kohaselt jäeti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetlus alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. PPA selgitas, et see otsustus puudutab ainult PPA ametnikku, kuna tolliametniku tegevuse hindamiseks puudub PPA-l pädevus. PPA edastas 10.04.2024 X.X.-i 28.03.2024. a avalduse tolliametniku tegevust puudutavas osas vastamiseks Maksu- ja Tolliametile.
4.Maksu- ja Tolliamet (MTA) selgitas 19.04.2024. a vastuses nr 4.2-4/010216-1 X.X.-ile, et kuna ta esitas 31.01.2022 lemmikloomade kohta võltsitud dokumendid, siis puudus seaduslik alus neid Euroopa Liidu territooriumile lubada. Kuna 31.01.2022 teostatud tollikontrollist on möödunud üle kahe aasta, on ilmne, et selle sündmuse kohta ei ole võimalik enam tagantjärele koguda kõiki tõendeid (nt videosalvestisi). Kõiki olemasolevaid tõendeid arvestades ei leidnud kinnitust 28.03.2022. a kaebuses kirjeldatud väidetavad tolliametniku rikkumised. MTA lisas, et kui X.X. tunneb, et tema õigusi on rikutud, saab ta esitada kuriteoteate prokuratuurile.
5.X.X. esitas 16.05.2024 prokuratuurile avalduse, milles palus alustada MTA tolliametnike suhtes kriminaalmenetlust seoses kaebaja ja tema pereliikmete suhtes 31.01.‒01.02.2022 toimepandud kuritegudega (piinamine ja võimu kuritarvitamine). Samuti palus X.X. hüvitada talle ning tema perele tekitatud moraalne ja materiaalne kahju.
6.Viru Ringkonnaprokuratuur selgitas 17.05.2024. a vastuses nr VRP-10/24/150 (vastus kaebusele), et politseiametniku tegevuse osas on juba tehtud lõplik menetlusotsus (PPA 10.04.2024. a teatist X.X. prokuratuuris ei vaidlustanud). 16.05.2024 prokuratuurile esitatud kaebuses Maksu- ja Tolliameti töötajate tegevusele esitatud etteheidete osas võtab prokuratuur eraldi seisukoha, mis vormistatakse eraldi menetlusdokumendina.
7.Viru Ringkonnaprokuratuur jättis 23.05.2024. a teatise kohaselt X.X.-i kuriteokaebuse põhjal tolliametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
8.X.X. esitas 29.04.2025 prokuratuurile avalduse, milles palus end ohvriks tunnistada; tunnistada, et Maksu- ja Tolliameti tegevusega on rikutud tema kodanikuõigusi; uurida tolliametniku tegevust võimaliku võimu kuritarvitamise osas ning mõista välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitis summas 5000 eurot.
9.Viru Ringkonnaprokuratuur selgitas 12.05.2025. a vastuses nr RP-6-5/25/1007-2, et X.X. on varem juba pöördunud samasisuliste taotlustega prokuratuuri poole ja prokuratuur
2
on tema kaebused ja taotlused sisuliselt lahendanud 17.05.2024. a vastuses kaebusele nr VRP10/24/150 ja 23.05.2024. a teatises (kriminaalmenetluse alustamata jätmine). Samuti selgitati, et paljud taotluses esitatud küsimused on lahendatud kohtumenetluses nr 1-22-4785, kus X.X. tunnistati süüdi karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamine) toimepanemises. Kohtuotsus jõustus 29.04.2024.
10.X.X. esitas 16.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt esitas X.X. prokuratuurile avalduse, millele prokuratuur ei vastanud sisuliselt. Kaebaja ei nõustu prokuratuuri järeldustega vastuses nr RP-10/24/150 ja saatis avalduse Riigiprokuratuuri. Prokuratuuri 12.05.2025. a vastuses nr RP-6-5/25/1007-2 ei käsitleta kaebaja palveid sisuliselt. Eesti toll rikkus seadust, kui ei lubanud kaebajat koos koertega riiki, sundides teda hankima uued dokumendid. Kaebaja ainus palve on tunnistada, et seisuga 31.01.2022 ei olnud Eesti tollil objektiivseid aluseid kaebajat koos koertega Venemaale tagasi saata ilma dokumentideta. Kaebaja kandis tolli ebaseadusliku tegevuse tõttu suuri materiaalseid ja moraalseid kahjusid. Kaebaja nõuab tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja palub: „1) tunnistada prokuratuuri poolt toimepandud rikkumised; 2) tunnistada tolli poolt 31.01.2022 toimepandud rikkumised; 3) tunnistada kaebaja kannatanuks; 4) määrata kaebajale õiglane hüvitis“.
11.Tartu Halduskohus jättis 19.05.2025. a määrusega kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Muu hulgas selgitas kohus, et kuna kaebaja nõuab kahju hüvitamist MTA tegevuse eest, mis leidis aset 31.01.2022, siis on suure tõenäosusega kaebaja ületanud kohtusse pöördumise kolmeaastast tähtaega, ning kui kaebaja soovib esitada MTA vastu hüvitamiskaebuse, tuleb tal esitada taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
12.Kaebaja selgitas 25.05.2025. a avalduses (puuduste kõrvaldamine), et kaebaja ei esitanud kohtumenetluse käigus selliseid taotlusi nagu ta nüüd esitab, kuna ta lihtsalt ei teadnud sellest rikkumisest. Määratud advokaat ei andnud talle selles osas mingit teavet. Kui taotleja oli kriminaalasjas süüdi mõistetud, pöördus ta juristi poole, kes ütles, et tema õigusi rikuti rängalt. Kaebaja ei ole kutseline jurist ega teadnud, et toll ja politseiuurija rikkusid tema õigusi. Kaebaja sai rikkumisest teada alles kaks aastat hiljem, mistõttu ta kohtumenetluse käigus rikkumisest ei rääkinud.
13.Tartu Halduskohus tagastas 17.06.2025. a määrusega kaebuse Prokuratuuri vastu (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (p 2) ja lõpetas haldusasja menetluse osas, milles kaebaja esitas kaebuse MTA vastu (p 3); jättis kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (p 4) ning kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (p 5). Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt.
13.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine mõnel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel on kriminaalmenetluse toiming, millega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (SKHS § 1 lg 3 ja § 4). Taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses menetlusõiguse süülise rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb SKHS § 14 lg 2 kohaselt esitada prokuratuurile. Prokuratuuri määrust on võimalik vaidlustada Riigiprokuratuuris ning Riigiprokuratuuri määrust maakohtus (SKHS § 16 lg 1 ja § 17 lg 1). Järelikult ei kuulu kriminaalmenetluse alustamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse.
13.2.Kuivõrd kaebaja nõuab kahju hüvitamist MTA tegevuse eest, mis leidis aset 31.01.2022, ning kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 16.05.2025, siis on kaebaja ületanud kohtusse
3
pöördumise kolmeaastast tähtaega. Kahjunõude esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamise päevast, mitte haldusorgani tegevuse õigusvastasusest teadasaamise päevast. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt pidi kaebaja hiljemalt 2022. a veebruaris saama teada tekitatud kahjust ja selle põhjustanud isikust, kuna haldusasja materjalide kohaselt olid 12.02.2022 koertele väljastatud uued dokumendid (dtl 34). Kaebaja esitas politseile taotluse, et alustataks kriminaalmenetlust ning kriminaalmenetluse raames hüvitataks kaebajale tekitatud kahju. Kaebaja väljendas sõnaselgelt, et soovib üksnes kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitada. Seega ei saa esitatud taotlust käsitada MTA-le esitatud taotlusena tekitatud kahju hüvitamiseks.
13.3.Puuduvad mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kaebajale kriminaalmenetluses määratud esindaja esindas kaebajat kriminaalasjas, mistõttu ei pidanudki kaebajale määratud advokaat analüüsima ja selgitama kaebajale, kas tema õigusi on haldusmenetluse raames rikutud. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt konsulteeris kaebaja pärast süüdimõistvat kohtuotsust täiendavalt juristiga ning esitas kahju tekitanud sündmusest kaks aastat hiljem kaebuse PPAle, kuid ei esitanud tähtaegselt kaebust halduskohtule. Kaebaja ei saa eeldada, et kaebuse võib esitada suvalises korras määramata aja jooksul. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.
13.4.Kuivõrd HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks, siis ei käsitle kohus kaebuse alusena kaebaja poolt viidatut, mille kohaselt tekkis kahju ka kaebaja lapsele ja abikaasale.
13.5.Kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse talle praeguses haldusasjas esindaja määramiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja esitas kohtule kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk ning kaebuse aluseks olevad asjaolud. Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebuse tagastamise ja menetluse lõpetamise aluste esinemisest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14.Kaebaja esitas 27.06.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määruse p-d 1, 2 ja 5. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaeg kaebuse esitamiseks MTA vastu, võtta kaebus menetlusse prokuratuuri tegevuse või tegevusetuse vaidlustamiseks, rahuldada kaebaja riigi õigusabi taotlus ning kohustada Tartu Halduskohut jätkama asja menetlemist sisuliselt.
14.1.Halduskohus leidis ekslikult, et prokuratuuri tegevuse või tegevusetuse vaidlustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tegelikult käsitleb kaebus prokuratuuri tegevusetust põhiseadusliku õiguse kaitse raames (põhiseaduse § 15), mitte kriminaalmenetluse tulemuse vaidlustamist. Prokuratuuril on kohustus kontrollida, kas riigiametnike tegevus, sealhulgas politsei ja MTA töötajate tegevus, vastab seadusele ja kaitseb põhiseaduslikke õigusi. Prokuratuuri keeldumine sisuliselt hinnata kaebust kujutab endast haldusakti või toimingu andmata jätmist, mida saab halduskohtus vaidlustada HKMS § 4 alusel.
14.2.Halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamata jätmisel põhjendamatult arvestamata, et kaebaja ei ole õigusteadlane ega saanud objektiivselt teada oma õigustest ja võimalusest esitada halduskaebus MTA vastu enne hilisemat ajahetke. Kohus väitis ekslikult, et õigusteadlikkus on igaühe kohustus.
14.3.Halduskohus eiras põhjendamatult kaebaja majanduslikku olukorda ja menetluse keerukust. Asi on õiguslikult äärmiselt keeruline, puudutab põhiseaduslike õiguste kaitset,
4
RVastS ja HKMS sätteid ning rahvusvahelist õigust. Kaebajal ei ole võimalust kasutada tasulist õigusabi. Riigi õigusabi andmata jätmine rikub kaebaja õigust õiglasele menetlusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
16.HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määruse p-d 1, 2 ja 5. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaja MTA vastu esitatud kaebuse osas, võtta kaebus menetlusse prokuratuuri tegevuse või tegevusetuse vaidlustamiseks, rahuldada kaebaja riigi õigusabi taotlus ning kohustada Tartu Halduskohut jätkama asja menetlemist sisuliselt. Kuna kaebaja taotleb halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamist, selles osas kaebetähtaja ennistamist ja soovib asja sisulist läbivaatamist, siis mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab ka halduskohtu määruse resolutsiooni p 3, millega halduskohus lõpetas kaebetähtaja ennistamise aluse puudumise tõttu haldusasja menetluse osas, milles kaebaja esitas kaebuse MTA vastu.
17.Kaebaja esitas määruskaebuse tähtaegselt ning see vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
18.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse kaebuse osalise tagastamise (I), seejärel kaebetähtaja ennistamata jätmise ja menetluse lõpetamise (II) ning lõpuks riigi õigusabi andmata jätmise peale (III). I
20.Määruskaebus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.
21.Halduskohus tagastas kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustas prokuratuuri tegevust, HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kriminaalmenetluse alustamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja arvates leidis halduskohus ekslikult, et prokuratuuri tegevuse või tegevusetuse vaidlustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebaja selgitas määruskaebuses, et kaebaja ei soovi vaidlustada kriminaalmenetluse tulemust ning tegelikult käsitleb kaebus prokuratuuri tegevusetust põhiseadusliku õiguse kaitse raames.
22.Kaebaja arusaam, et prokuratuuril on kohustus kontrollida, kas riigiametnike tegevus, (sh politsei ja MTA töötajate tegevus) vastab seadusele ja kaitseb põhiseaduslikke õigusi, on ilmselgelt ekslik. Sellist ulatuslikku kohustust prokuratuuril ei ole. Prokuratuuriseaduse § 1 lg 1 järgi on prokuratuur Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib
5
kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Kaebaja poolt viidatud PS § 15 tagab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See õigus oli kaebajale kriminaalasja algatamisest keeldumisel tagatud (KrMS § 208). Viru Ringkonnaprokuratuur selgitas 23.05.2024. a teatiste p-s 2.6 kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale edasikaebamise korda. Kaebaja prokuratuuri tegevust (tähtaegselt) ei vaidlustanud.
23.Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas halduskohus kaebaja tahet ekslikult, kui leidis, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse prokuratuuri poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks väitnud kriminaalmenetluse alustamata jätmisega tekitatud kahju tekkimist ja taotlenud selle hüvitamist. Kaebaja taotleb varalise ja moraalse kahju hüvitamist seoses tollikontrolli toimingute ja kaebaja (koos pere ja koertega) Venemaale tagasisaatmisega. Olukorras, kus kaebaja kahjunõue ei puuduta kriminaalasja kohtueelse menetluse toiminguid, ei ole prokuratuuri tegevuse peale esitatud osas kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õige.
24.Kaebaja märkis kaebuses, et ta ei nõustu prokuratuuri järeldustega vastuses VRP10/24/150 ja saatis avalduse Riigiprokuratuuri, kuid prokuratuuri 12.05.2025. a vastuses nr RP-6-5/25/1007-2 ei käsitleta kaebaja palveid sisuliselt. Kaebaja leiab määruskaebuses, et prokuratuur keeldus tema kaebust sisuliselt hindamast, mis kujutab endast haldusakti või toimingu andmata jätmist ning seda saab halduskohtus vaidlustada HKMS § 4 alusel. Eeltoodu põhjal ning arvestades, et kaebaja taotleb halduskohtult muu hulgas prokuratuuri rikkumiste tunnistamist, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja soovib halduskohtus vaidlustada Viru Ringkonnaprokuratuuri 12.05.2025. a vastuskirja. Kiri on koostatud vastuseks kaebaja poolt Riigiprokuratuurile adresseeritud 29.04.2025. a avaldusele, milles kaebaja palus uurida rikkumist, mille käigus ta saadeti ilma koerte dokumentideta tagasi Vene Föderatsiooni. Prokurör selgitas selles vastuses, et X.X. on varem juba pöördunud samasisuliste taotlustega prokuratuuri poole ja prokuratuur on tema kaebused ja taotlused sisuliselt lahendanud 17.05.2024. a vastuses kaebusele nr VRP-10/24/150 ja 23.05.2024. a teatises (kriminaalmenetluse alustamata jätmine). Prokurör selgitas ka seda, et paljud taotluses esitatud küsimused on lahendatud kohtuasjas nr 1-22-4785 ja kohtuotsus selles asjas on jõustunud 29.04.2024. Seega on vastuse sisuks prokuröri selgitused selle kohta, millal ja kuidas on kaebaja samasisulised avaldused ja etteheited varem lahendatud.
25.HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei ole põhjendanud, millist tema subjektiivset õigust ja mil viisil prokuratuuri vastus riivab. Kaebaja rahulolematus prokuratuuri otsustustega, mida ta ei ole nõuetekohaselt vaidlustanud, ei loo talle subjektiivset õigust nõuda samasisuliste avalduste lahendamist haldustoiminguna haldusmenetluse korras. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal prokuratuuri 12.05.2025. a vastuse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja selles osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
26.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja halduskohtu määruse põhjendusi tuleb selles osas muuta. Kaebus prokuratuuri 12.05.2025. a vastuse peale tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kuna Tartu Halduskohus tagastas kaebuse prokuratuuri tegevust puudutavas osas, siis jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.06.2025. a määruse
6
resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi kaebuse tõlgendamise ja kaebuse tagastamise aluse osas. II
27.Kaebaja nõuab kaebuses MTA tekitatud kahju hüvitamist seoses 31.01.2022 alustatud tollikontrolli ja piirilt tagasisaatmisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja esitas hüvitamiskaebuse MTA tegevuse vaidlustamiseks pärast kolmeaastase kaebetähtaja möödumist ja kaebetähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuse põhjendused ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Kaebaja leiab, et halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamata jätmisel põhjendamatult arvestamata, et kaebaja ei ole õigusteadlane ega saanud objektiivselt teada oma õigustest ja võimalusest esitada kaebus MTA vastu. Ringkonnakohtu hinnangul esitas halduskohus vaidlustatud määruses kaebetähtaja ennistamata jätmise kohta põhjalikud selgitused. Muu hulgas selgitas kohus, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt konsulteeris kaebaja pärast süüdimõistvat kohtuotsust täiendavalt juristiga ning esitas kahju tekitanud sündmusest kaks aastat hiljem süüteoteate PPA-le, kuid ei esitanud tähtaegselt kaebust halduskohtule. Ka pärast PPA-lt ja prokuratuurilt kriminaalmenetluse algatamata jätmise teatiste saamist 2024. a kevadel oli kaebajal veel piisavalt aega kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Selleks, et pöörduda õigusala asjatundja poole ja enda arvatavalt rikutud õiguste kaitseks nõu küsida, ei pea kaebaja ise olema õigusteadlane.
29.Kuna kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis lõpetas halduskohus MTA tekitatud kahju hüvitamise nõude osas õigesti menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. III
30.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles kaebaja vaidlustab halduskohtu määruse resolutsiooni p 5. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus põhjendatult kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
31.Halduskohus jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata, leides, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, ning kaebuse tagastamise ja menetluse lõpetamise aluste esinemisest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Määruskaebuse kohaselt eiras halduskohus põhjendamatult kaebaja majanduslikku olukorda ja menetluse keerukust. Kaebaja leiab, et asi on õiguslikult äärmiselt keeruline, puudutab põhiseaduslike õiguste kaitset, riigivastutuse seaduse ja HKMS sätteid ning rahvusvahelist õigust.
32.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus selgitab, et majanduslik suutmatus tasuda õigusteenuse eest ei ole siiski absoluutne tingimus. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused, mille esinemise korral ei oma isiku majanduslik seisund määravat tähtsust.
7
33.Halduskohtumenetluses ei pea kaebaja viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Halduskohtumenetluses kehtivat uurimispõhimõtet ja kohtu selgitamiskohustust (HKMS § 2 lg-d 4–5) arvestades piisab, kui menetlusosaline suudab arusaadavalt kirjeldada vaidluse asjaolusid ning selgelt väljendada enda seisukohti ja kohtusse pöördumise eesmärki. Praegune asi ei ole niivõrd keerukas, et selle tõttu vajaks kaebaja professionaalset õigusabi (RÕS § 7 lg 3).
34.Riigi õigusabi andmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 119 lg 1).
35.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.