Liiklussüüteod

pärast vanglast vabanemisel, on isiku pensionärist ema valmis vajadusel poega majanduslikult toetama. Süüdimõistetul tasumata rahalisi kohustusi ei ole, vabanemisfondis on seisuga 15.03.2023 2425 eurot. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning läbitud on sotsiaalprogramme, taasühiskonnastavaid tegevusi ning omandatud on riigikeel A2 tasemel.

väljatoodud asjaolusid. Nii on maakohus pööranud tähelepanu sellele, et süüdimõistetu soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse kui ka sellele, et S. Yanko on nõus täiendava lisakohustusena alluma elektroonilisele valvele. Tutvudes kinnipeetava iseloomustusega, ei saa asuda seisukohale, et süüdimõistetu vabastamist toetaksid rohked asjaolud või saaks öelda, et tema puhul on uute kuritegude toimepanemise risk viidud miinimumini või see oleks saavutatav kriminaalhooldusega. Maakohus on põhjendatult asunud seisuskohale, et oma korduva karistatusega on S. Yanko näidanud, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga ning lähtuvalt narkootikumidega seotud probleemidest paneb süüdimõistetu toime uusi kuritegusid. Viimased kuriteod on narkootilise aine suures ulatuses käitlemise ning narkojoobes sõiduki juhtimise eest. Samuti ei omistaks ringkonnakohus ülemäärast kaalu asjaoludele, et süüdimõistetul on garanteeritud elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et need asjaolud oleksid puudunud enne vangistust. Ometi pole elu- ja töökoht ning lähedaste olemasolu S. Yanko käitumismustrit muutnud. On küll positiivne, et vähemalt sõnas on S. Yanko valmis narkootikumidest loobuma ja minema rehabilitatsioonikeskusesse, kuid tutvudes iseloomustuses oleva süüdimõistetu tarvitamisajalugu käsitlevaga, siis puudub kindlus, et just sellel korral on vanglas toimunud muutus, mida süüdimõistetu vabaduses saaks kinnistada. Selles annab alust kahelda ka individuaalse täitmiskava läbimisele antavad hinnangud. Nimelt on S. Yanko läbinud vangistuses küll sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammi 12 sammu, mis peaks motiveerima kuritegelikust käitumisest ja narkootikumidest loobumiseks, siis selle tagasisidest nähtuvalt alguses ei olnud motiveeritust, kuid hiljem on täheldatud asjale mõtlemist ning soovi ka teisi programme läbida. Seejärel osales isik sotsiaalprogrammis Igapäevane valik, mille tagasisidest nähtub muuhulgas et süüdimõistetu edenemine programmi käigus on küsitav - tal esinesid käitumise raskused ja aeg-ajalt seadis kahtluse alla kristlust. Tema kinnitus, et programm oli talle kasulik, läbiviijat ei veennud. Kindlasti on vangil potentsiaali endaga tulemuslikult tegeleda. Tagasilanguse grupi tulemusest nähtub, et isik täitis küll töövihikut, kuid mitte põhjalikult ning sõltub süüdimõistetust, kas ta kasutab saadud teadmisi vabaduses. Seega süüdimõistetu on ka varasemalt tegelenud probleemiga – karistuse kandmise ajal 2009 läbis sotsiaalprogrammi Convictus (Viru vanglas), katseajal osales AN grupitöös, käis ka narkoloogi juures ning läbis ravikuuri, aga kui süüdimõistetul endal puudub reaalne soov ja kindel plaan muutumiseks, siis ei ole ka eelnevast kasu. Süüdimõistetu saab küll sõnas aru, et tal on probleem ja tal tuleb sellega tegeleda, kuid arvestades tema elukäiku seoses sõltuvusega ning vanglapoolset tagasisidet, mille on ka maakohus osaliselt välja toonud, siis ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik käesolevalt asuda seisukohale, et süüdimõistetu ka vabaduses suudaks narkootikumidest hoiduda. Vangistuses, kus narkootikumidele juurdepääs on piiratud, on lihtne väita, et isik on muutunud. Lisaks väidab S. Yanko, et kriminaalhooldus on möödunud justkui edukalt. Kuna käesoleval ajal kannab S. Yanko liitkaristust eelmise kohtuotsusega, kus talle mõisteti tingimisi karistus, siis sellest nähtub, et ta on teo toime pannud katseajal ehk rikkunud kohustust mitte kuritegusid toime panna, mida võib lugeda kõige raskemaks rikkumiseks katseajal. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab küll nagu viidatud KarS § 76 lg-s 4 hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut,

kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Selle loogika järgi on maakohus ka oma lahendi üles ehitanud ning nagu näha, ei ole võimalik S. Yanko puhul asuda seisukohale, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.