Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Koik
Sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi aeg
19. november 2019, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
Sergei Yanko süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Sergei Yanko ja tema kaitsja Merike Allikmäe riigi õigusabi korras
Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma
Süüdistatav
Sergei Yanko isikukood 37803300237, elukoht XXX, töötas XXX, karistatud 22.12.2015 Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta 8 kuu vangistusega KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 4 aasta 10 kuu pikkuse katseajaga, kinni peetud 19.06. 2019
Jätta Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a otsus Sergei Yanko süüdistusasjas KarS § 424 lg 2 järgi muutmata.
2.Apellatsioonid jätta rahuldamata.
3.Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 176,40 (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 40 senti) eurot Sergei Yankole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
4.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergei Yankolt välja 176,40 (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 40 senti) Eesti Vabariigi kasuks.
5.Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Sergei Yankole eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a otsusega tunnistati Sergei Yanko süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aastaks 6 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel lühendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22. detsembri 2015. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 7 kuu 28 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse alguseks määras kohus 19. juuni 2019. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Sergei Yankolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.
2.Sergey Yanko tunnistati süüdi mootorsõiduki korduvas joobeseisundis juhtimises. Esimest korda juhtis Sergei Yanko sõiduautot Audi A8 narkootilises joobes 26. juulil 2018 kella 20:08 ajal Tallinnas Koplis Sirbi trammipeatuse juures. Teist korda 23. mail 2019 kella 17:25 Tallinnas Sõle tänaval maja 23A juures. Mõlemal korral oli narkootiline joove põhjustatud erinevate narkootiliste ainete tarvitamisest. Sellega rikkus Sergei Yanko liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning (LS) § 69 lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.
3.Maakohus leidis, et Sergei Yanko on talle süüdistuses esitatud kuriteo toime pannud ning selles süüdi.
4.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav Sergei Yanko ja tema kaitsja advokaat Merike Allikmäe. 4.1 Sergei Yanko tunnistab, et ta juhtis 26. juulil 2018 Sirbi trammipeatuse juurest koduni sõites sõiduautot narkootilise joobe seisundis. Abikaasal ei ole juhtimisõigust, kuid vaatamata sellele lubas Sergei Yanko tal sõidukit juhtida. Abikaasa sõitis vastu äärekivi, mistõttu sõiduauto rehv
2(7)
purunes. Kuna kohapeal ei olnud võimalik rehvi vahetada, siis sõitis ta ise sõiduautoga ettevaatlikult koju.
23.mail 2019 ei saanud ta narkootilises joobes olla, sest ei olnud narkootilisi aineid tarvitanud. Ta oli joonud metadooni, sest on võõrutusravil. Ta on käitunud katseajal korralikult, ei ole õigusrikkumisi toime pannud, käib võõrutusravil ja töötas. Lubab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Sergei Yanko on saatnud ringkonnakohtule pärast apellatsioonitähtaega hulgaliselt täiendavaid tõendeid. 4.2 Kaitsja leiab, et Sergei Yanko tuleb 23. mai 2019 episoodis õigeks mõista. Sellisel juhul ei ole tegemist korduva joobes juhtimisega, mistõttu Sergei Yanko tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi. Kaitsja taotleb Sergei Yankole rahalise karistuse mõistmist ja lisakaristuse tähtaja lühendamist 4 kuuni. Sergei Yanko tunnistab end 26. juuli 2018 episoodis täielikult süüdi. Ta on selgitanud, et sõiduautot juhtis abikaasa ning tema oli kaasreisija. Abikaasa sõitis sõiduauto parema esirattaga vastu äärekivi ja rehv purunes. Kuna kohapeal ei olnud võimalik rehvi vahetada, siis sõitis Sergei Yanko ise ettevaaatlikult lähedalasuva koduni. Sergei Yanko liiklusõnnetust ei põhjustanud. Sergei Yanko ei ole kellelegi kahju tekitanud ja tema vastu ei ole tsiviilhagi esitatud. Tunnistab, et käitus mõtlematult. 26. juulil 2018 koostatud sõiduki vaatlusprotokoll koos fotodega on kohtukõlbmatu tõend, sest sellest ei nähtu, kes ja millal protokolli kuupäeva parandas. Kuigi Sergei Yankol tuvastati 23. mail 2019 ekspertiisi käigus narkootiline joove erinevat liiki narkootilistest ainetest, siis tahtlikult ei ole ta joobeseisundis auto rooli istunud. Ta ei olnud juba ammu narkootilisi aineid tarvitanud. Oli võõrutusravil ja tarvitas metadooni. Metadooni võttis ta sellelgi hommikul. Kaitsja teeb etteheiteid kogutud tõendite paiknemise kohta, sest lehekülje numbrid ei kattu süüdistusaktis näidatud lehekülgedega. Sergei Yanko on juba mitu aastat võõrutusravil ja asendusravi reeglitest kinni pidanud. Uriiniproovid on olnud puhtad ja süstlajälgi ei ole kehalt leitud. Sergei Yanko ei ole ise reeglite rikkumisest huvitatud, sest vastasel juhul ravi lõpetatakse. Sergei Yanko esitab ringkonnakohtule väljavõtte haigusjuhtudest, mille anamneesis on märgitud, et tema ülajäsemetel ühtegi veeni punkteerimiseks ei leitud, mistõttu võeti analüüsid parema jala põlveõndlast. Kui ei leitud veene punkteerimiseks, siis ei saanud seal olla ka süstlajälgi. Seega ei ole võimalik, et Sergei Yanko oleks olnud sellel asjal aktiivne narkootikumide tarvitaja. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Sergei Yanko on pärast eelmist kohtuotsust töötanud ning asunud võõrutusravile. Metadooni kogused on pidevalt vähenenud. Sellest järeldub, et isik suudab sõltuvusest lõplikult vabaneda. Tal on abikaasa ning ta kahetseb puhtsüdamlikult. Ta omab juhtimõigust alates aastast 1996. Ta töötab ning soovib muuta oma elu.
5.Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid oma apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Küll tunnistas prokurör, et süüdistuse kirjeldavas osas on ekslikult märgitud, et Sergei Yanko põhjustas liiklusõnnetuse. Süüdistuse lõpposas ei ole kvalifikatsiooni kirjelduses seda märgitud. Prokurör ei süüdistanud teda liiklusõnnetuse põhjustamises oma kohtuvaidlustes peetud kõnes. Samuti ei
3(7)
ole võtnud seda asjaolu arvesse maakohus Sergei Yanko süüdi tunnistamises KarS § 424 lg 2 järgi ega karistuse mõistmises.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 6.1 Süüdistatav Sergei Yanko esitas pärast apellatsioonitähtaega ringkonnakohtule täiendavaid tõendeid oma tervisliku seisundi, oma edasise elukorralduse ja narkootilise aine mõju kohta. Vastuseks sellele kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 233 lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Selgitades varasemas praktikas lühimenetlusega seonduvaid küsimusi, on Riigikohtu kriminaalkolleegium
29.novembri 2010. a otsuses nr 3-1-1-79-10 märkinud, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus nr 3-1-1-91-07 ja
1.märtsi 2010. a otsus nr 3-1-1-2-10). Kuna süüdistatava Sergei Yanko ega tema kaitsja apellatsioonides ei viidata kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele maakohtus ja sellist rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus, siis jättis kohtukolleegium süüdistatava taotluse täiendavate tõendite asja materjalide juurde lisamiseks rahuldamata ja tagastas need talle ringkonnakohtu istungil. 6.2 Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel, karistuse mõistmisel ega menetluskulude otsustuse tegemisel. Kohtukolleegium on seisukohal, et nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonides korratakse samu väiteid, mida süüdistatav esitas maakohtu istungil ja millele maakohus on juba ammendavalt vastanud. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Vastuseks süüdistatava ja kaitsja apellatsioonile peab kohtukolleegium vajalikuks märkida üksnes järgmist.
4(7)
6.3 Süüdistatav ja kaitsja leiavad oma apellatsioonides, et Sergei Yanko on liiklusõnnetuse põhjustamises alusetult süüdi tunnistanud, sest ta ei ole liiklusõnnetust põhjustanud. Sõiduautoga sõitis vastu äärekivi tema abikaasa. Prokurör möönis kohtuistungil, et süüdistuse asjaolude kirjeldavasse ossa on liiklusõnnetuse põhjustamine märgitud ekslikult. Süüdistuse lõpposasse, milles on märgitud kuriteo kvalifikatsioon, Sergei Yankole liiklusõnnetuse põhjustamist märgitud ei ole. Seda ei ole talle ette heitnud prokurör oma süüdistuskõnes kohtuvaidluste käigus ega ka maakohus süüdimõistvat kohtuotsust tehes. Samuti ei ole seda asjaolu võetud arvesse karistuse mõistmisel. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et süüdistuse lõpposa kohaselt pani Sergei Yanko toime korduva mootorsõiduki joobes juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuvaidluste käigus peetud süüdistuskõnes ei ole prokurör Sergei Yankod liiklusõnnetuse põhjustamises süüdistanud. Samuti ei ole maakohus teda selle põhjustamises süüdi tunnistanud ega karistuse mõistmisel arvestanud. Seega on süüdistatava ja kaitsja etteheide süüdistuse kirjeldavale osale selles osas põhjendatud, kuid see ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist õiguslike järelmite osas. 6.4 Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et Sergei Yanko 26. juulil 2018 Tallinnas Koplis Sirbi trammipeatuse juurest sõiduautoga oma kodu juurde Ankru tänavale sõitis, olles ise narkootilises joobes. Selle asjaolu vastu ei vaidle ka süüdistatav ega tema kaitsja. Kohtukolleegium nõustub apellantidega, et Sergei Yanko käitus mõtlematult, kui asus sõiduautot juhtima, olles ise narkojoobes. See aga ei tähenda, et ta ei oleks seda teinud tahtlikult. Sergei Yankol ei olnud vajadust asuda sõiduautot narkojoobes juhtima. Auto teisaldamiseks või rehvi vahetamiseks on olemas muid võimalusi (kutsuda autoabi, kasutada tuttavate abi või tuua ise rehv kohale). Sergei Yanko käitumine on seda enam taunitav, et ta elas sündmuskoha lähedal. Tunnistaja YY ütlustest nähtub, et politseipatrulli kohale jõudmise ajal vahetas Sergei Yanko sõiduauto parempoolset rehvi. Seega oleks tal olnud kohtukolleegiumi hinnangul võimalik sõiduauto tänavale parkida ja uus rehv kodust sõiduauto juurde tuua. Tunnistaja YY ütluste kohaselt käitus Sergei Yanko kummaliselt. Ta oli rahutu, higistas, pilk ekslev ja pupillid väikesed. Sergei Yanko selgitas, et ta oli tarvitanud eelmisel päeval metadooni, kuid muid aineid ta tarvitanud ei ole. Ta viidi joobe tuvastamiseks Wismari Haiglasse ( tl 7). Haiglas tuvastati Sergei Yankol terviseseisundi ja kliinilise uuringu põhjal narkootiline joove erinevatest narkootilistest ainetest. Sergei Yanko on haiglas selgitanud, et tarvitas kolm nädalat tagasi kokaiini ja kaks nädalat tagasi kanepit (33-5).
19.juunil 2019 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel on Sergei Yanko end 23. mai 2019 episoodis täielikult süüdi tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud (tl 69-73). Ta võeti samal päeval kahtlustatavana vahi alla KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (52-55). Maakohtu istungil asus Sergei Yanko oma süüd selles kuriteoepisoodis eitama. Samuti vaidlustab ta enda süüditunnistamist selles kuriteoepisoodis ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis. Ta kinnitab, et peale metadooni ta mingeid muid aineid tarvitanud ei olnud, mistõttu ei saanud ta narkojoobes olla. Kohtukolleegium Sergei Yanko seisukohaga ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Tunnistaja DD ütlustest nähtub, et ta oli koos patrullpolitseinik AA-ga teenistusülesannete täitmisel Tallinnas Sõle tänaval. Nad peatasid kontrollimiseks sõiduauto Audi A8, kuna sõiduk ei püsinud oma sõidurajal ning selle sõidukiirus oli märgatavalt aeglasem tavapärasest liiklusvoolust. Sõidukit juhtis Sergei Yanko, kes alkoholijoobes ei olnud, kuid kelle välimuse
5(7)
järgi oli alust arvata, et ta on narkojoobes. Isik rääkis palju seosetut juttu, liigutused olid tõmblevad ja närvilised, pupillid väikesed ja ei reageerinud valgusele. Isik kinnitas, et on juba pikaaegne narkomaan, kuid saab metadoonravi. Kiirtest indikaatorvahendiga kinnitas metadooni tarvitamist. Sergei Yanko viidi ekspertiisi tegemiseks Wismari Haiglasse. Kuna isik ei olnud nõus vabatahtlikult uriiniproovi andma, siis toimetati ta Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus võeti uriiniproov sunniga (tl 59-60). Wismari Haiglas koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtub, et Sergei Yankol on pupillid suurenenud, sõrmed värisevad, kand-varvas kõnd sirgjoonel ebastabiilne (tl 62). Sunniga võetud vereproovi analüüsi vastusest nähtub, et leitud on erinevaid narkootilisi aineid. Terviseseisundi ja kliinilise leiu põhjal on andnud arst-toksikoloogiaekspert MT hinnangu, et Sergei Yankol esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (tl 63-65). Sellega on lükatud ümber Sergei Yanko väited selle kohta, et ta ei olnud 23. mail 2019 sõiduautot juhtides narkojoobes. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium süüdistatava ja kaitsja taotlusega mõista Sergei Yanko 23. mail 2019 kuriteoepisoodis õigeks ning seetõttu tunnistada ta süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning kergendada talle mõistetud põhi- ja lisakaristust. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seda seisukohta on korranud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 20. märtsi 2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 7. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses selliseid eksimusi ei esine. On igati positiivne kui Sergei Yanko lubab edaspidi elada seadusekuulekalt ja asuda tööle, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud karistuse. Sergei Yanko väited katseajal õiguserikkumiste mittetoimepanemise kohta ei vasta tõele, sest ta on ise joobeseisundi tuvastamise käigus kinnitanud, et tarvitas kolm nädalat tagasi kokaiini ja kaks nädalat tagasi kanepit (tl 5).
7.Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. KrMS § 185 lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Sergei Yanko advokaat Merike Allikmäe esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 176,40 eurot, sealhulgas käibemaks 29,40 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises, süüdistatavaga nõupidamises, apellatsiooni koostamises ja ringkonnakohtu istungil osalemises 5 pooltunni ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 27 eurot.
6(7)
Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aeg põhjendatud. Kohtukoosseis ei vaidlusta ka kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 4, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 176,40 eurot, sh käibemaks 29,40 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt Sergei Yankolt.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
7.oktoobri 2019. a kohtuotsuse Sergei Yanko süüdistusasjas KarS § 424 lg 2 järgi muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.