Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-20-6533 1. veebruar 2023 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kriminaalasi Siim Grossbergi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1 ja § 119 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3, § 136 lg 1 ning § 4181 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2022. a otsus Siim Grossbergi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak 25. jaanuar 2023, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2022. a otsus osas, millega mõisteti Siim Grossbergilt kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu katteks välja 4687 eurot 80 senti.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Siim Grossbergilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1267 eurot 80 senti.
Kaitsja taotlus Siim Grossbergi suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega jätta läbi vaatamata.
6.Määrata kaitsja 19. detsembri 2022. a ja 5. jaanuari 2023. a taotluse alusel Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le Siim Grossbergile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks koos käibemaksuga 192 eurot 60 senti.
7.Jätta nii eelmises punktis nimetatud summa kui ka Riigikohtu 26. septembri 2022. a määrusega kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis 329 eurot 40 senti menetluskuluna riigi kanda.
1-20-6533
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus tegi 10. juunil 2021 otsuse, millega ta tunnistas Siim Grossbergi süüdi ja karistas teda mitme kuriteo eest. Ühes kuriteos mõistis kohus süüdistatava ka õigeks. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel üks inimene, kuid tema suhtes kassatsioonimenetlust ei toimu.
2.Maakohtu otsuse apelleeris S. Grossbergi puudutavas osas nii süüdistatav, kaitsja kui ka prokuratuur. Kaitsja taotles muu hulgas S. Grossbergi vaimse seisundi ja vastutusvõime kindlakstegemiseks ekspertiisi määramist.
3.Tartu Ringkonnakohus määras 27. oktoobril 2021 S. Grossbergile kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi ja selle tegijaks kaks riiklikult tunnustatud eksperti. Ekspertiisiakt valmis 13. veebruaril 2022. Viidates ekspertiisi keerukusele ja suurele töömahule, taotlesid eksperdid ekspertiisi eest suuremat tasu, kui seda nägi ette Vabariigi Valitsuse
22.detsembri 2005. a määrus nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (määrus nr 322). Kumbki ekspert taotles tasu 2280 eurot, lisaks sõidukulu hüvitamist summas 63 eurot 90 senti.
4.Tartu Ringkonnakohus tegi 25. mail 2022 otsuse, millega ta muutis maakohtu otsust, rahuldades osaliselt kõik apellatsioonid. Kohtukolleegium korrigeeris esimese astme kohtu tuvastatud asjaolusid, muutis mõne kuriteo kvalifikatsiooni, samuti süüdistatava karistust. S. Grossbergi üheski kuriteos täiendavalt süüdi ei tunnistatud ega õigeks ei mõistetud.
5.Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusvastaseks ja jättis kohaldamata määruse nr 322 § 52 lõike 1 punkti 2 ja sama paragrahvi lõike 3. Sellest lähtudes rahuldas kohtukolleegium ekspertide taotlused, mõistes ekspertiisi eest riigilt kummagi eksperdi kasuks välja 2343 eurot 90 senti. Selle ekspertiisikulu katteks mõistis ringkonnakohus omakorda S. Grossbergilt riigi kasuks välja 4687 eurot 80 senti.
6.Apellatsioonikohus märkis, et määruse nr 322 § 52 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi pole kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi eest võimalik määrata suuremat tasu kui 1140 eurot. Sedavõrd madal tasu oleks aga praeguses asjas põhiseadusega vastuolus. Jättes määruse nr 322 osutatud sätted kui erinormid põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata, saab ekspertide tasutaotluse rahuldada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 178 lg 2 teise lause või määruse nr 322 § 4 lg 1 esimese lause kui üldnormide alusel. Riigilt ekspertide kasuks välja mõistetav 4687 eurot 80 senti tuleb S. Grossbergil KrMS § 180 lg 1 esimese lause alusel riigile hüvitada. Tegemist pole apellatsioonimenetluse kuluga, sest ekspertiisitasu ei ole seotud spetsiifiliselt apellatsioonimenetlusega.
7.Ringkonnakohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tegi Riigikohus
17.novembril 2022 otsuse nr 5-22-3/17, tunnistades põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks määruse nr 322 § 52 lg 1 p 2 ja sama paragrahvi lõike 3 tekstiosa „ja kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi“.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas S. Grossbergi kaitsja, esitades 27. juunil 2022 kassatsiooni ja
19.detsembril 2022 tähtaegselt selle täienduse. Kassaator taotleb süüdistatava õigeksmõistmist enamikus ringkonnakohtu tuvastatud kuritegudes ja karistuse kergendamist. Kaitsja leiab kokkuvõtlikult, et kohtud eksisid tõendite hindamisel ja tunnistasid S. Grossbergi seetõttu süüdi kuritegudes, milles ta tuleks tegelikult õigeks mõista. 2(5)
1-20-6533
9.Prokuratuur palub jätta kassatsiooni rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.S. Grossbergi süüditunnistamist ja karistamist puudutavas osas on ringkonnakohtu otsus seaduslik ning hästi põhjendatud. Apellatsioonikohus kõrvaldas maakohtu eksimused tõendite hindamisel ja parandas vead materiaalõiguse kohaldamisel. Muu hulgas kummutas ringkonnakohus maakohtu karistusõiguse aluspõhimõtteid eirava väärarusaama, nagu võiksid ühed ja samad narkootilise aine käitlemisteod moodustada omavahel korraga nii jätkuva kui ka korduva kuriteo (teoühtsuse põhimõtte ja jätkuva süüteo mõiste kohta lähemalt vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04 ja 27. märtsi 2019. a otsus nr 1-17-11432/93). Kassaatori kriitikat ringkonnakohtu otsuse aadressil peab kolleegium ilmselgelt alusetuks, jättes selle KrMS § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes üksikasjalikult käsitlemata. Sisuliselt taotleb kaitsja faktiliste asjaolude tuvastamist, mida Riigikohus aga KrMS § 363 lg 5 kohaselt teha ei või. Küll aga tuleb KrMS § 191 lg-st 3 juhindudes osaliselt muuta ringkonnakohtu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust.
11.Ringkonnakohus jättis põhiseadusvastasuse tõttu kohaldamata määruse nr 322 § 52 lg 1 p 2 ja lg 3, mis välistasid võimaluse määrata kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemise eest suurem tasu kui 1140 eurot, ning rahuldas KrMS § 178 lg 2 ls 2 ning määruse nr 322 § 4 lg 1 ls 1 alusel ekspertide taotluse maksta ekspertiisi eest kokku 4687 eurot 80 senti.
12.Kolleegium täpsustab, et käsitletaval juhul on ekspertiisitasu (kokku 4560 eurot) määramise õiguslik alus tõepoolest KrMS § 178 lg 2 esimene lause koosmõjus määruse nr 322 § 4 lg 1 esimese lausega, mis sätestab tasumäära (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
17.novembri 2022. a otsus nr 5-22-3/17, p 28). Seevastu ekspertide sõidukulu (kokku 127 eurot 80 senti) hüvitamise õiguslik alus on KrMS § 178 lg 1 p 3 koosmõjus määruse nr 322 § 51 lg-ga 2. Ehkki ringkonnakohus ei eristanud ekspertiisitasu ja ekspertide sõidukulu hüvitist, jääb ekspertide kasuks välja mõistetud kogusumma määruse nr 322 kehtivate sätetega lubatud piiridesse. Ekspertidele määratud tasu suurust pole kassatsioonimenetluses vaidlustatud. Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire märgib kolleegium aga seda, et eksperdile tasu määrates on kriminaalasja menetleja kohustatud hindama ka tasutaotluse sisulist põhjendatust, sh seda, kas taotluses märgitud töö maht on põhjendatud.
13.Ringkonnakohus toimis õigesti, kui ta mõistis ekspertiisitasu ja ekspertide sõidukulu hüvitise välja riigilt. KrMS § 178 lg 2 esimese lause kohaselt makstakse eksperdile kohustuste täitmise eest tasu, välja arvatud, kui ta täitis oma kohustusi ametialase ülesandena. Käsilolevas asjas ei täitnud eksperdid oma kohustusi ametialase ülesandena, sest ringkonnakohus määras ekspertiisi tegijaks kaks riiklikult tunnustatud eksperti (kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 10), mitte ekspertiisiasutust (KES § 8) ega kohtueksperte (KES § 5). KES § 27 sätestab, et riiklikult tunnustatud eksperdi ja menetleja poolt eksperdiks määratud muu isiku tehtud ekspertiisi kulud hüvitatakse menetlusseadustes sätestatud korras. Kriminaalmenetluses eksperdile makstava tasu maksmise korra kehtestab KrMS § 178 lg 5 p 1 kohaselt Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsus on seda teinud viidatud määrusega nr 322, mille § 9 lg 1 esimene lause sätestab, et kriminaal- või väärteomenetluse korral maksab sama määrusega ettenähtud summad pärast ülesande täitmist menetlusest osavõtja väljakutsunud asutus (uurimisasutus, prokuratuur, väärteoasja kohtuväline menetleja või kohus) oma eelarves selleks ettenähtud vahenditest vastavalt kas uurija, prokuröri, kohtuvälise menetleja või kohtu määruse alusel. Seega peab kriminaalasjas eksperdile tasu maksma riik ekspertiisi määranud uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu eelarvest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. juuli 2020. a otsus nr 1-16-9323/410, p 32).
3(5)
1-20-6533
14.Määruse nr 322 § 52 lg 1 p 2 ja lg 3 põhiseadusvastaseks tunnistamine andis ringkonnakohtule aluse jätta need sätted kohaldamata riigilt ekspertide kasuks välja mõistetava ekspertiisitasu kindlaksmääramisel, ent mitte süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 2 alusel riigi kasuks välja mõistetava menetluskulu hüvitise suuruse otsustamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui õiguse üldakt on õiguse adressaadi jaoks soodustava iseloomuga, tuleb seda üldjuhul isikute huvides ka kohaldada, sõltumata sellest, kas akt on antud välja kooskõlas põhiseadusega või mitte (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-14-03, p 9 koos seal viidatud kohtupraktikaga, samuti 18. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 30). Ringkonnakohtu otsusega põhiseadusvastaseks tunnistatud sätted ei välistanud mitte üksnes kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi eest 1140 eurost suurema tasu määramist (ekspertide õigusi riivav norm). Samad sätted piirasid ka KrMS § 175 lg 1 p-s 2 nimetatud menetluskulu suurust. Selles osas olid määruse nr 322 § 52 lg 1 p 2 ja lg 3 kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu hüvitamiseks kohustatud menetlusosalist soodustavad normid, kuna seadsid menetlusosalise kohustusele ülempiiri (vt ka Riigikohtu üldkogu 26. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-40-15, p 31). Muu hulgas lõid kõnesolevad normid kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramist taotlevale menetlusosalisele õigustatud ootuse, et sõltumata kriminaalmenetluse tulemusest ei pea ta hüvitama ekspertiisitasu suuremas summas kui 1140 eurot. Kolleegium märgib, et kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasu katteks menetlusosaliselt 1140 eurost suurema menetluskulu hüvitise väljamõistmine on võimalik üksnes juhul, kui menetlusosaline taotles ekspertiisi määramist või menetleja määras ekspertiisi omal algatusel pärast Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. novembri 2022. a otsuse avaldamist Riigi Teatajas (RT I, 19.11.2022, 2).
15.Seetõttu ringkonnakohus eksis, kui ta mõistis S. Grossbergilt ekspertiisikulu katteks riigi kasuks välja 4687 eurot 80 senti. Riik saab nõuda S. Grossbergilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 2 alusel ekspertiisitasu hüvitamist 1140 euro ulatuses (vt ka viidatud otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 35).
16.Lisaks eelmises punktis nimetatud ekspertiisitasule tuleb S. Grossbergil riigile hüvitada viimase poolt ekspertidele makstav sõidukulu kompensatsioon kogusummas 127 eurot 80 senti. Määruse nr 322 § 51 lg 1 p 5 kohaselt ei sisalda kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu mh eksperdi sõidukulu. Selle kulu hüvitamine ja hüvitise piirmäär on ette nähtud sama paragrahvi teises lõikes. Seega ei laiene määrusest tulenenud ekspertiisitasu hüvitamise piirang eksperdi sõidukulu hüvitamisele.
17.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 191 lg-st 3 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2022. a otsuse osas, millega S. Grossbergilt mõisteti kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu katteks riigi kasuks välja 4687 eurot 80 senti. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, mõistes S. Grossbergilt ekspertiisitasu ja ekspertide sõidukulu kompensatsiooni katteks riigile välja kokku 1267 eurot 80 senti. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb jätta rahuldamata.
18.Kaitsja esitas kassatsioonimenetluses Riigikohtule taotluse asendada S. Grossbergile tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise valvega. Kolleegium selgitab, et KrMS § 1371 kohaldamine eeldab muu hulgas faktiliste asjaolude tuvastamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-27-17, p 12.1). Kuna Riigikohtul faktiliste asjaolude tuvastamise pädevust ei ole, ei saa kassatsioonimenetluses vahistamise elektroonilise valvega asendamist taotleda. Samas kaotab S. Grossbergi tõkend käesoleva otsuse tegemisega kehtivuse, sest kohtud kohaldasid vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
4(5)
1-20-6533
19.S. Grossbergi kaitsja esitas kassatsioonimenetluses Riigikohtule kolm taotlust riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esimeses taotluses soovis kaitsja 424 eurot 80 senti riigi õigusabi tasu ja 66 eurot 60 senti sõidukulu hüvitist seoses 27. juuni 2022. a kassatsiooni esitamisega (summad koos käibemaksuga). Riigikohus rahuldas selle taotluse 26. septembril 2022 osaliselt, määrates riigi õigusabi eest tasu 262 eurot 80 senti ja sõidukulu hüvitise 66 eurot 60 senti. Teises taotluses, mille kaitsja esitas 19. detsembril 2022, taotleb ta 474 eurot tasu ja 66 eurot 60 senti sõidukulu hüvitist seoses kassatsiooni täienduste koostamisega. Viidates materjali mahukusele, palub kaitsja tasumäära suurendada. Kolmandas taotluses, mis pärineb 5. jaanuarist 2023, soovib kaitsja 32 eurot 40 senti vahistamise elektroonilise valvega asendamise taotluse koostamise eest.
20.Kolleegium märgib, et kassatsioonis ei käsitleta õigusküsimusi, vaid taotletakse sisuliselt vaid uute faktiliste asjaolude tuvastamist. Samuti ei ole kriminaalasi eriliselt mahukas ega keerukas. Ka taotlus vahistamise elektroonilise valvega asendamiseks pole töömahukas dokument. Ühtlasi ei ole kaitsja menetletavas asjas esitanud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (tasude ja kulude kord) § 2 lg 1 järgi nõutavat põhjendust tasu piirmäära suurendamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. juuni 2020. a otsus nr 1-17-11182/201, p 16). Pelk viide asja mahukusele vähemalt praeguse kohtuasja kontekstis sellise põhjendusena piisav ei ole. Neil asjaoludel pole kolleegiumil küllaldast alust kalduda kõrvale tasude ja kulude korra § 1 lg-st 6 ning § 6 lg-st 3 tulenevast üldreeglist. Selle kohaselt on määratud kaitsja maksimaalne tasu üldmenetluse korras lahendatava kriminaalasja kassatsioonimenetluses 324 eurot (koos käibemaksuga seega 388 eurot 80 senti).
21.Niisiis saab riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 6 lg 3 kohaselt S. Grossbergi kaitsjale 19. detsembri 2022. a ja 5. jaanuari 2023. a taotluse alusel määrata riigi õigusabi tasu kokku summas, milles maksimaalne tasumäär ületab kaitsjale Riigikohtu 26. septembri 2022. a määrusega juba määratud tasu. Seetõttu määrab kolleegium kaitsjale täiendavalt tasu summas 388,80 € – 262,80 € = 126 eurot. Lisaks tuleb rahuldada kaitsja taotlus sõidukulu hüvitamiseks summas 66 eurot 60 senti.
22.KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi tasu ja sõidukulu hüvitis menetluskuluna täies ulatuses riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.