Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik
Apelleeritud kohtuotsus Apellandid
Apellatsioonimenetluse pooled
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Tartu Ringkonnakohus 25. mai 2022 1-20-6533 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik Liina Tulit-Kuum Kriminaalasi üldmenetluses Siim Grossbergi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2; § 121 lg 2 p-de 2, 3; § 214 lg 2 pde 1, 3; § 136 lg 1; § 25 lg 2 - § 209 lg 2 p 1; § 418 1 lg 1 järgi ja Heiti Kitse süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 10. juuni 2021. a otsus Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Heiti Kits ja tema kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull Siim Grossberg ja tema kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi Süüdistatav Heiti Kits (isikukood: 38011060317), viibimiskoht: Tartu Vangla, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta ega õpi. Üks kehtiv kriminaalkaristust. Kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull Süüdistatav Siim Grossberg (isikukood: 39006282722), viibimiskoht: Tartu Vangla, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta ega õpi. Kaks kehtivat kriminaalkaristust Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi Prokuratuur Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja Ülle Hõrak 7. oktoober 2021 ja 19. aprill 2022 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Heiti Kits ja tema kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull Süüdistatav Siim Grossberg ja tema kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. juuni 2021. a otsus osaliselt, s.o:
1.1.Siim Grossbergi süüdi tunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi;
1.2.selle tuvastamises, et Heiti Kits andis Tallinnas XXX 2019. a novembris kolmest sel kuul seal toimunud narkootilise aine Siim Grossbergile andmise korrast neist esimesel korral üle 70 grammi ainet;
1.3.Siim Grossbergi K.O. u KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi tunnistamises seetõttu, et Siim Grossberg 28. septembril 2019. a K.O. ut tõukas;
1.4.selle tuvastamata jätmises, et Siim Grossberg 28. septembril 2019. a K.O. ut kolm korda lõi;
1.5.Siim Grossbergi süüdi tunnistamises KarS § 214 lg 2 p 3 järgi ja talle väljapressimise eest 10 aasta pikkuse vangistuse mõistmises;
1.6.selles, et maakohus ei pidanud KarS § 136 lg 1 järgseks Siim Grossbergi poolseks A.V. i vabaduse ebaseaduslikuks võtmiseks Tartu linnas XXX asuvas korteris toimunut;
1.7.Siim Grossbergile mõistetud liitkaristuse osas.
1.8.Heiti Kitsele mõistetud karistuse osas.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega:
2.1.tuvastada, et Heiti Kits andis Tallinnas XXX 2019. a novembris kolmest sel kuul seal toimunud narkootilise aine Siim Grossbergile andmise korrast neist esimesel korral üle 60 grammi seda ainet;
2.2.tuvastada, et Siim Grossberg lõi 28. septembril 2019. a K.O. ut kolm korda ning tunnistada ta seetõttu KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi;
2.3.lugeda KarS § 136 lg 1 järgseks Siim Grossbergi poolseks A.V. i vabaduse ebaseaduslikuks võtmiseks ka Tartu linnas XXX asuvas korteris toimunu;
2.4.Mõista Siim Grossberg D.D. vastu toime pandud löömise tõttu lisaks KarS § 214 lg 2 p-le 1 süüdi KarS § 119 lg 1 järgi ning karistada teda 7 aasta pikkuse vangistusega.
2.5.Mõista Siim Grossbergile KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.
2.6.KarS § 68 lg 1 alusel arvata 18. jaanuaril 2020 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 (üks) päev, mõistetava karistusaja hulka ja ära kandmata karistuseks lugeda 7 (seitse) aastat 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
2.7.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 2. augusti 2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6204 mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 1 (ühe) kuu vangistuse, võrra ning mõista Siim Grossbergile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
2.8.Mõista Heiti Kitsele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.
3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Siim Grossbergi, Heiti Kitse, nende kaitsjate Ahto Sirendi ja Gennadi Kulli ning prokuratuuri apellatsioonid rahuldada osaliselt.
5.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Ahto Sirendi Advokaadibüroo kaudu 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 10 senti, vandeadvokaat Ahto Sirendile süüdistatav Siim Grossbergile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
6.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Kulli Advokaadibüroo kaudu 101 (sada üks eurot) eurot 52 senti, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot 92 senti, vandeadvokaat Gennadi Kullile süüdistatav Heiti Kitsele määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
7.Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2021. a määrusega, milles kontrolliti Heiti Kitse vahistatuse põhjendatust, menetluskulude hulka loetud vandeadvokaat Gennadi Kulli kaitsjatasu summas 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti (sh käibemaks 7 eurot 20 senti) jätta Eesti Vabariigi kanda.
8.Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2021. a määrusega OÜ-le Ahto Sirendi Advokaadibüroo Siim Grossbergile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstav tasu 536 (viissada kolmkümmend kuus) eurot ja 40 senti (sh käibemaks 89 eurot ja 40 senti) ja hüvitatud riigi õigusabi kulu 133 (sada kolmkümmend kolm) eurot ja 20 senti (sh käibemaks 22 eurot 20 senti) jätta Eesti Vabariigi kanda.
9.Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2021. a määrusega OÜ-le Kull Advokaadibüroo Heiti Kitsele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstav tasu 306 (kolmsada kuus) eurot (sh käibemaks 51 eurot) ja hüvitatud riigi õigusabi kulu 65 eurot (kuuskümmend viis eurot) ja 52 senti, (sh käibemaks 10 eurot 92 senti) jätta Eesti Vabariigi kanda.
10.Riigikohtu 22. novembri 2021. a määrusega OÜ-le Ahto Sirendi Advokaadibüroo Siim Grossbergile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest määratud 134 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 22 eurot ja 40 senti) ning sellega seotud sõidukulu eest hüvitatud 66 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 11 eurot ja 10 senti) jätta Eesti Vabariigi kanda.
11.Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 52 lõige 1 punkt 2 ja lõige 3.
12.Edastada otsus Riigikohtule ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, otsustamaks eelmises punktis mainitud sätete kehtivuse üle.
13.Rahuldada Tiina Kompuse taotlus määrata tema tasuks Siim Grossbergi suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi eest 2343,90 eurot. Rahuldada ka Katrin Eino taotlus määrata tema tasuks Siim Grossbergi suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi eest 2343,90 eurot.
14.Kohustada eelmises punktis nimetatud ekspertiisitasu (kokku 4687,80 eurot) ekspertidele ära maksma riiki. Riigile omakorda peab selle tasu kuu aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest makseinfolehel näidatud arvelduskontole ära maksma Siim Grossberg. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui raha jääb tähtajaks tasumata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus tegi 10. juunil 2021 otsuse, millega tunnistas Siim Grossbergi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1, 2, mille eest mõistis karistuseks 7 aastat vangistust, KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, mille eest mõistis karistuseks 10 aastat vangistust, KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, mille eest mõistis karistuseks 4 aastat vangistust, KarS § 136 lg 1 järgi, mille eest mõistis karistuseks 1 aasta vangistust, ja KarS § 4181 lg 1 järgi, mille eest mõistis karistuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega mõistis maakohus Siim Grossbergi õigeks süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi.
1.1.Lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, mõisteti Siim Grossbergile liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Kuivõrd Siim Grossberg viibis 18. jaanuaril 2020. a eelvangistuses, loeti ärakandmata karistuseks 9 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda Tartu Maakohtu 2. augusti 2019. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa ehk 1 kuu võrra, mis tähendab, et ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 10 aastat 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti Siim Grossbergi vahistamise päevast ehk 20. aprillist 2020. a. Tõkend vahistamine tühistatakse ko htuotsuse jõustumisel.
1.2.Siim Grossbergilt mõisteti menetluskuludena välja 8911 eurot ja 82 senti, millest jäeti 4441 eurot 90 senti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Ülejäänud menetluskulude tasumiseks anti Siim Grossbergile aega 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Ühtlasi lahendati asitõenditega seotud küsimused. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks mõisteti Siim Grossbergilt välja 560 eurot.
2.Heiti Kits tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 7-aastase vangistusega. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg (20. ja 21. novembrini 2019), millest tulenevalt loeti ärakandamata karistuseks 6 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust alates vahistamisest, s.o 17. augustist 2020. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Heiti Kitselt mõisteti menetluskuludena riigituludesse 5678 eurot 84 senti, millest jäeti 2029 eurot ja 56 senti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks anti Heiti Kitsele aega 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Muu hulgas lahendas esimese astme kohus ka asitõenditega seotud küsimused.
3.Maakohtu seisukohad süüdistuse osas olid kokkuvõtlikult järgmised.
Siim Grossbergi narkootiliste ainete omandamine 2019. a novembris ja detsembris Heiti Kitselt ja K.D. lt.
4.Süüdistuse kohaselt omandas Siim Grossberg 2019. a novembris ja detsembris Heiti Kitselt ja K.D. lt narkootilisi aineid järgnevalt.
4.1.2019. aasta novembris sõitsid Siim Grossberg ja R.G. Tallinnasse XXX Heiti Kitse juurde, kellelt omandasid 60 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille eest tasus Siim Grossberg. Omandanud amfetamiini vedasid Siim Grossberg ja R.G. Tartusse, kus andsid autot juhtinud isikule tuvastamata koguse amfetamiini tasuks sõidutamise eest. Seejärel viidi omandatud amfetamiin Siim Grossbergi elukohta Tartu, XXX .
4.2.2019. aasta novembris, umbes nädala möödudes eelnevast korrast andis Siim Grossberg R.G. ile amfetamiini ostmiseks vähemalt 500 eurot, misjärel sõitis viimane Tallinnasse, kust sai Heiti Kitse käest vähemalt 50 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille R.G. vedas Tartusse ja andis üle Siim Grossbergile.
4.3.2019. aasta novembris, umbes nädala möödudes eelnevast korrast sõitsid Siim Grossberg ja R.G. Tallinnasse, kus omandasid Heiti Kitselt 100 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Lisaks omandas Siim Grossberg Heiti Kitse käest tasuta proovimiseks 100 ml suuruses pudelis GHB-d. Omandatud narkootilised ained veeti Tartusse, kus R.G. sai Siim Grossbergilt tarvitamiseks 1 milligrammi GHB-d.
4.4.2019. aasta novembris omandatud amfetamiinist andis Siim Grossberg 2019. aasta novembris kolme nädala jooksul Tartu linnas R.G. ile edasimüümiseks vähemalt 36 soonkinnisega kilekotti, millest igas oli 0,4 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Müüdud amfetamiini eest saadud raha andis R.G. Siim Grossbergile üle tema korteris aadressil Tartu, XXX . Iga kuuenda koti sai R.G. Siim Grossbergilt tasuta.
4.5.2019. aasta detsembri alguses omandas Siim Grossberg Tallinnas K.D. käest 100 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, mille vedas samal päeval Tartusse ning millest 5 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit andis Tartus edasi R.G. ile.
4.6.2019. aasta detsembri kolmandal või neljandal nädalal sõitis R.G. Siim Grossbergilt saadud juhiste järgi aadressile XXX , Tallinn. Kohale jõudes lasi K.D. ta sisse ja andis talle liftis üle 50 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Omandatud narkootilise aine vedas R.G. Tartusse ning andis 7 grammi üle Siim Grossbergile.
4.7.30. detsembril 2019. a sõitis R.G. taas Tallinnasse, kus sai K.D. lt liftis 70 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit. Omandatud narkootilise aine vedas R.G. Tartusse ning andis 10 grammi üle Siim Grossbergile.
5.Süüdistuse osast, mis puudutas 100 ml GHB saamist Heiti Kitselt, prokurör loobus.
6.2019. aasta lõpu episoode puudutavas osas on peamiseks Siim Grossbergi ja Heiti Kitse süüstavaks tõendiks tunnistaja R.G. i ütlused, mistõttu on asja lahendamisel võtmeküsimuseks tema ütluste usaldusväärsus.
7.Maakohtu hinnangul haakuvad R.G. u ütlused K.D. ütlustega. Teatud erinevusi on küll selles, kuidas täpsemalt oli korraldatud ainete üleandmine, ent narkootiliste ainete saamise osas
vaidlus puudub. R.G. i ütlusi K.D. lt amfetamiini pärinemise kohta kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid: R.G. i kinnipidamisel leiti temalt 13 minigripi kotti valge pulbrilise ainega, mis kaalusid kokku 12 grammi. Ekspertsiisiaktist nähtuvalt oli tegemist metamfetamiini sisaldava pulbriga. R.G. i ütluste kohaselt sai ta selle K.D. lt. R.G. i ütlused haakuvad osaliselt süüdistatava Siim Grossbergi ütlustega selles, et nad suhtlesid, tarvitasid ja vahetasid narkootikume ning jagasid ühist elukohta. Kaudselt toetavad neid ka Heiti Kitse ütlused, kelle sõnutsi käis Siim Grossberg tal sõpradega autoga Tallinnas külas. Ta küll ei mäleta neid sõpru, ent pole ka väitnud, et R.G. ei võinud olla üks neist.
8.Maakohtu arvates on ebaproportsionaalselt suurt rõhku pööratud väikestele ebatäpsustele R.G. i ütlustes. Tema ütlused on eluliselt usutavad, kuivõrd said nad süüdistatavaga omavahel läbi ning nende vahel puudus vihavaen. Seega loeti tõendatuks, et Siim Grossberg sai narkootilisi aineid K.D. lt, kes andis narkootikume ka R.G. ile. On usutav, et Siim Grossberg organiseeris K.D. käest narkootikumide toomist ning R.G. tegutses Siim Grossbergiga kooskõlastatult.
9.Tõendatuks loeti, et Siim Grossberg käis koos saatjaskonnaga Heiti Kitse juures Tallinnas. Külaskäikude eesmärgiks oli amfetamiini hankimine, seda kinnitas ka R.G. . Et 2019. a novembris tegeles Heiti Kits narkootikumidega, on tunnistanud ka ta ise. Eeltoodut arvestades on tunnistaja R.G. i ütlused Heiti Kitse juures käimise põhjuste kohta usutavad.
10.R.G. i ütlustega on tõendatud, et Siim Grossberg omandas koos tunnistajaga narkootilisi aineid järgnevalt: 2019. a novembris 110 grammi amfetamiini K.D. lt, 2019. a novembris 70 grammi amfetamiini Heiti Kitselt, 2019. a lõpus 50 grammi metamfetamiini K.D. lt ja 2019. a lõpus 70 grammi metamfetamiini K.D. lt.
11.Tõendatuks loeti ka see, et Siim Grossberg omandas vähemalt 10 kotti, millest igas oli 0,4 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, R.G. ilt 2019. a detsembris. Süüdistatava sõnul andis R.G. talle korduvalt tarvitamiskoguses amfetamiini. Kokku võis olla umbes 20 grammi. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused on selles osas loogilised ja haakuvad. On eluliselt usutav, et kaks narkootikume tarvitavat ja elukohta jagavat isikut, vahetavad omavahel tarvitamiseks vajalikes kogustes narkootilisi aineid. Siim Grossberg väitis, et tunnistaja andis talle korduvalt ainet 0,4 grammi tarvitamiskogustena. Tunnistaja sõnul võis amfetamiini kogus olla alla 20 grammi, ent ta ei teadnud kindlalt. Ehkki tunnistaja ütlustest ei tulene metamfetamiini täpne kogus, on tõendatud, et ainet oli vähemalt 10 kotti, millest igas 0,4 grammi.
12.Siim Grossbergile heidetakse ette 40 grammi amfetamiini sisaldava aine omandamist K.D. lt 19. märtsil 2020. a. Sellest 34,11 grammi oli 21-22 % amfetamiinsulfaadi sisaldusega püdel aine, millest 5,506 grammi amfetamiini hoidis Siim Grossberg enda jope taskus, kuni see
20.aprillil 2020. a sõiduki läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
13.Siim Grossberg peeti kahtlustatavana kinni 20. aprillil 2020. a. Kinnipidamisel võeti temalt ära mobiiltelefon ja selles olnud SIM-kaart. Lisaks süüdistatavale viibisid autos F.K. ja A.P. . Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub sõnumite vahetamine K.D. ga. Viimasega kohtumist tõendab ka jälitustoimingu protokoll, mille kohaselt toimus kohtumine Tallinnas XXX kortermajas. Sõiduki läbiotsimisprotokollist nähtub, et 20. aprillil 2020. a leiti jope taskust ORBIT kirjetega purk, milles heledat värvi tükkis aine, mobiiltelefon Huawei ja 120 euro väärtuses sularaha. Õlakotist leiti soonkinnisega kott ainejääkidega, tablette Zentiva 150 milligrammi ja Brieka 150 milligrammi. Kindalaekast avastati soonkinnisega kott aine jääkidega. ORBIT kirjetega purgist leitud aine kohta on Siim Grossberg läbiotsimise käigus
avaldanud, et see on amfetamiin ning õlakotist leitud soonkinnisega kotist on ta tarvitanud amfetamiini. Kilekott koos ainega kaalus 41,65 grammi. Ekspertiisiakt kinnitab, et purgist leitud beežikas püdel aine massiga 0,62 grammi sisaldab 21% amfetamiinsulfaati. Amfetamiinsulfaat sisaldab omakorda 73,4% amfetamiini. Seega sisaldus aines amfetamiini 0,096 grammi. ORBIT kirjetega purgist leitud pruunikas püdel aine massiga 33,49 grammi sisaldas 22% amfetamiinsulfaati, mis omakorda sisaldab 73,4% amfetamiini. Seega sisaldus ORBIT purgist leitud pruunikas aines 5,41 grammi amfetamiini. Eeltoodust nähtub, et amfetamiinsulfaati sisaldavat ainet oli kokku 34,11 grammi ning selles sisaldus amfetamiini kokku 5,506 grammi.
14.Siim Grossberg tunnistab 40 grammi amfetamiini omandamist 2020. a aprillis ning kahetseb seda. Ka K.D. sõnul andis ta Siim Grossbergile 40 grammi amfetamiini. Tunnistaja F.K. selgitas, et käis koos Siim Grossbergi ja A.P. iga Tallinnas, kus autost väljus vaid Siim Grossberg. Tunnistaja selgitas Tallinnas käimise asjaolusid: käidi tema autoga ja tunnistaja jaoks tundmatu isikuga, kes juhtis autot.
15.Isikulised ja dokumentaalsed tõendid näitavad selgelt, et Siim Grossberg omandas 19. aprillil 2020. a K.D. lt vähemalt 40 grammi amfetamiini sisaldavat ainet.
16.Siim Grossbergile esitatud süüdistus hõlmab erinevate narkootiliste ainete omandamist, mis temalt 18. jaanuaril 2020. a leiti ja ära võeti kahtlustatavana kinnipidamisel sõiduki läbiotsimisel ja korteri läbiotsimisel leiti. Nendeks aineteks on 0,28 grammi 7% metamfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbrit, milles 0,015 grammi metamfetamiini; 1 ml vedelikku massiga 0,63 grammi sisaldab metamfetamiini, mille protsentuaalset sisaldust ei määratud aine vähesuse tõttu; 2,54 grammi 14% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanepiõisikuid; 0,09 grammi kanepiõisikud ja 0,094 grammi hašišit, milles THC protsentuaalset sisaldust ei määratud aine vähesuse tõttu.
17.Kahtlustatavana kinnipidamisel 18. jaanuaril 2020. a võeti Siim Grossbergilt ära 2 soonkinnisega kilekotti valget värvi ainega ja telefon iPhone S. Sõiduki läbiotsimisprotokollist
18.jaanuaril 2020. a nähtuvad sõidukist leitud esemed, sealhulgas süstal läbipaistva vedelikuga ning fooliumi sisse mässitud rohekat värvi taime osad, mis leiti õlakotist ja suitsupakist. Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt tuvastati Siim Grossbergil 18. jaanuaril 2020. a joove erinevatest narkootilistest ainetest.
18.Süüdistuse kohaselt andis Siim Grossberg narkootilisi aineid A.P. ile edasi järgnevalt: 2019. aasta algusest kuni 20. aprillini 2020. a Tartus Kaunase puiesteel ja Tartu maakonnas Roiul vähemalt kuuel korral 1 grammi kaupa ja kolmel korral 2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 12 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; 19. aprillil 2020. a Tallinnas sõidukis vähemalt 1 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; 19. aprillist 2020. a kuni 20. aprillini 2020. a kell 00.09 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Tallinna ja Tartu vahelisel maanteel sõidukis vähemalt 1 tarvitamiskoguse amfetamiini sisaldavat pulbrit. Maakohus luges süüdistuse tõendatuks tunnistaja A.P. i ütlustega. Ka Siim Grossbergi väitel on ta andnud tunnistajale mõnel korral amfetamiini 2020. a alguses, nad on koos ainet tarvitanud ning ta on A.P. ile tarvitamiskogusena ainet üle andnud. A.P. i ütluste kohaselt sai ta amfetamiini kokku 6 grammi, selle kogusega nõustus ka Siim Grossberg.
19.20. aprilli 2020. a joobeseisundi tuvastamise saatekiri kinnitab, et A.P. oli sel päeval amfetamiini tarvitanud. Ehkki tema väitel oli aine autos juba varem, ei lükka see ümber järeldust, et amfetamiini andis talle Siim Grossberg. Tunnistajal tuvastati narkootiliste ainete
tarvitamine. Tunnistaja väitel oli ta liialt purjus ega mäleta kinnipidamistki. Seetõttu on usutav, et tunnistajale ei meenu, kellelt ja kuidas ta narkootilist ainet sai. Eeltoodu tulemusena on tõendatud, et Siim Grossberg andis sõidukis A.P. ile kokku vähemalt 2 tarvitamiskogust amfetamiini sisaldavat pulbrit.
20.Süüdistuse kohaselt andis Siim Grossberg 2019. a oktoobris D.D. le Tartus erinevates kohtades vähemalt 40 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Siim Grossbergi ja D.D. ütlused haakuvad suures osas: Siim Grossberg andis D.D. le edasi narkootilist ainet, mida viimane edasi müüs. Küsimus seisneb üksnes aine koguses ja sisalduses. Süüdistatav ja tunnistaja väidavad, et tegemist ei olnud puhta ainega. On ilmne, et Siim Grossberg andis seda ainet tunnistajale narkootilise ainena edasimüümiseks. Kui narkootilist ainet on müüdud tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks teha, milline oli aine kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Järelikult on alust käsitleda D.D. le üle antud ainet narkootilise ainena.
21.Narkootilise aine koguse osas on tunnistaja D.D. ütlused loogilised ja üheselt mõistetavad. Ta sai Siim Grossbergilt umbes 40-50 pakikest, millest igas oli valdavalt 0,4 grammi. Seega oli ainet minimaalselt 16 grammi. Et D.D. ei avaldanud pakkide täpset arvu, vaid mäletab suurusjärku, suurendab tema ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja on põhjalikult ja usutavalt kirjeldanud kogu oma suhtlust ja kokkupuuteid Siim Grossbergiga, sh tunnistaja suhtes rakendatud vägivalda. Eeltoodu pinnalt loeti tõendatuks, et Siim Grossberg andis D.D. le vähemalt 16 grammi amfetamiini sisaldavat ainet.
22.Süüdistuse kohaselt andis Siim Grossberg narkootilisi aineid M.R. ile järgmiselt: ajavahemikul 2019. aasta detsembrist kuni 16. jaanuarini 2020. a Tartu linnas amfetamiini sisaldavat pulbrit ühe ja kahe koti kaupa ning kahel korral nelja koti kaupa, kokku vähemalt 30 kotti, kus ühtekokku 21 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit; eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandatud kanepit ajavahemikul 2019. aasta detsembrist kuni 16. jaanuarini 2020. a Tartus ühise tarvitamise käigus vähemalt kaks tarvitamiskogust.
23.Süütegu loeti tõendatuks tunnistaja M.R. i ja süüdistatava Siim Grossbergi eluliselt usutavate ja omavahel kooskõlas olevate ütlustega. Nad on pidude käigus tarvitanud koos kanepit ja amfetamiini, sh on Siim Grossberg nimetatud aineid tunnistajale andnud. M.R. i ütluste põhjal on tuvastatav, et ta sai kanepit kaks tarvitamiskogust. Saadud amfetamiini kogust ei osanud M.R. ega Siim Grossberg täpselt öelda. Tunnistaja sai amfetamiini u 4-5 juhul. Kui igakordne aine kogus oli alla grammi sai tunnistaja süüdistatavalt järelikult amfetamiini kokku vähemalt 2-3 grammi.
24.Süüdistuses heidetakse Siim Grossbergile ette enne 18. jaanuari 2020. a kella 00.53 L.G. ile (uue nimega G. ) vähemalt 1 tarvitamiskoguse amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbri andmist. Prokurör loobus sellest süüdistusest kohtuvaidlustes, mistõttu mõisteti Siim Grossbergi selles süüdistuse episoodis õigeks.
25.Süüdistuse kohaselt andis Siim Grossberg 2020. aasta veebruaris Tartus, XXX korteris M.T. ale vähemalt 2 tarvitamiskogust amfetamiini sisaldavat pulbrit. Tunnistaja M.T. a ja süüdistatava Siim Grossbergi ütlused on omavahel kooskõlas ja haakuvad olulistes aspektides: mõlemad kinnitavad, et narkootiline aine oli amfetamiin, tunnistaja sai seda Siim Grossbergilt tasuta ja tegemist oli väikese kogusega. M.T. a ütluste kohaselt 0,5-1 grammi, Siim Grossbergi väitel üks kott või üks tarvitamiskogus. Ka narkootikumide üleandmise aeg riimub. Asjaolu, et süüdistatav ja tunnistaja 2019. ja 2020. a omavahel suhtlesid, tõendavad ka jälitustoimingu ja
sideettevõtjalt saadud andmete protokollid. Amfetamiini kogus ei ole täpselt tuvastatav, ainet võis olla kuni 1 grammi.
26.Süüdistuse kohaselt andis Siim Grossberg 2020. aasta kevadel Tartus, XXX korteris I.T. le kolmel korral 3 tarvitamiskogust amfetamiini sisaldavat pulbrit, s.o kokku vähemalt 9 tarvitamiskogust. Süüdistatava Siim Grossbegi ja tunnistaja I.T. ütlused on kooskõlas selles, et süüdistatav on andnud tunnistajale üle mingisugust ainet. Nende omavahelist suhtlust tõendavad ka 6. - 22. juuli 2020. a jälitustoimingu ja 10. juuli 2020. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollid. Siim Grossbergi sõnul andis ta ainet kahel korral, tunnistaja ei osanud täpset kordade arvu öelda. Järelikult saab lugeda tõendatuks, et Siim Grossberg andis I.T. le narkootilist ainet kahel korral. Kummagi ütlustest ei selgu, kui suures koguses ja millise sisaldusega ainet Siim Grossberg üle andis. Tõenäoliselt ei andnud süüdistatav üle puhast amfetamiini, sest praktikas käideldakse narkootilisi aineid n-ö segu kujul. Esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, missuguste ainete seguga oli tegemist. Samas on ilmne, et Siim Grossberg andis ainet I.T. le tarvitamiseks narkootilise ainena. Kui narkootilist ainet on müüdud tarvitajale ühekordse annusena, ent hiljem on võimatu kindlaks teha aine kontsentrantsiooniastet, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks.
27.Süüdistuse kohaselt andis Siim Grossberg 2020. aasta märtsis või aprillis S.Õ. ele ühel korral Tartu, XXX korteris 2 g ja teisel korral Tartu, XXX maja ees 5 g amfetamiini sisaldavat pulbrit. Süüdistatava Siim Grossbergi ja tunnistaja S.Õ. e ütlused on omavahel kooskõlas osas, et süüdistatav andis tunnistajale mingisugust ainet ja sai selle eest raha. Asjaolu, et süüdistatav ja tunnistaja omavahel suhtlesid, tõendavad ka 6.-22. juuli 2020. a jälitustoimingu protokoll ja 10. juuli 2020. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Mõlema sõnul toimus aine üleandmine ühel korral. Süüdistatava väitel oli tegemist kofeiiniga, tunnistaja hinnangul oli tegemist segatud aine, mitte puhta amfetamiiniga. Seega on Siim Grossbergi ja S.Õ. e ütlused kooskõlas selles, et tegemist ei olnud puhta amfetamiiniga. Üleantud aine täpset koostist ei ole käesolevas menetlusetapis kohtule esitatud tõendite põhjal võimalik kindlaks teha. Küsitavus on ka üleantud aine võimalikus koguses, mis oli süüdistatava sõnul 2 grammi ja tunnistaja hinnangul 5 soonkinnisega kotti, mille kaal ei ole teada. Loeti tõendatuks, et süüdistatav Siim Grossberg andis S.Õ. ele üle vähemalt 2 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit.
28.Kokkuvõtvalt luges maakohus tõendatuks, et Siim Grossberg omandas narkootilisi aineid järgnevalt: K.D. lt 110 grammi amfetamiini ja 120 grammi metamfetamiini koos R.G. iga. Heiti Kitselt 70 grammi amfetamiini koos R.G. iga. Vähemalt 4 grammi metamfetamiini R.G. ilt. K.D. lt 40 grammi amfetamiini sisaldavat ainet, milles amfetamiini sisaldus 5,506 grammi. 0,28 g pulbrit, milles 0,015 g metamfetamiini. 1 ml vedelikku massiga 0,63 grammi, mis sisaldab teadmata koguses metamfetamiini. 2,54 grammi 14% THC sisaldusega kanepiõisikuid. 0,090 grammi kanepiõisikud ja 0,094 g hašišit, milles THC protsentuaalset sisaldus on teadmata. Omandatud narkootilisi aineid andis Siim Grossberg edasi järgnevalt: A.P. ile 6 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja lisaks 2 tarvitamiskogust amfetamiini sisaldavat pulbrit. D.D. le vähemalt 16 g amfetamiini sisaldavat pulbrit. M.R. ile vähemalt 2-3 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja 2 tarvitamiskogust kanepit. M.T. ale kuni 1 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. I.T. le vähemalt 2 tarvitamiskogust amfetamiini sisaldavat pulbrit ja S.Õ. ele vähemalt 2 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit.
29.Siim Grossbergi omandatud amfetamiini ja metamfetamiini kogused ületavad kordades vastava narkootilise aine suure koguse piiri.
30.Narkootiliste ainete omandamise 2019. a lõpus Heiti Kitselt ja K.D. lt pani Siim Grossberg toime grupis koos R.G. iga. Nad käisid Tallinnast narkootikume toomas, samuti tõi aineid R.G. kooskõlastatult Siim Grossbergiga. Aine müügiga tegelesid nad koos – Siim Grossberg pakendas, R.G. müüs.
31.Narkootiliste ainete omandamise ja edasi andmise pani Siim Grossberg toime korduvalt. Süüdistatava käitumist ei saa pidada jätkuvaks süüteoks, sest osad osateod ei olnud ajaliselt väga lähedased. Siim Grossberg omandas aineid erinevatelt isikutelt ja andis neid edasi erinevatele isikutele. Objektiivne kõrvalseisja ei saa pidada ühtseks käitumiseks näiteks narkootiliste ainete omandamist 2019. a novembris Heiti Kitselt ja 2020. a aprillis K.D. lt. Seega on Siim Grossberg narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise pannud toime korduvalt ehk realiseerinud KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse koosseisu.
32.Siim Grossberg tegutses narkootilisi aineid omandades ja neid edasi andes ühtse tahtlusega. Tema tahtluse sisuks oli keelatud ainete suures koguses omandamine, sh korduvalt ja koos R.G. iga, ning nende ainete edasi andmine või müümine. Seetõttu ei saa süüdistusest välja jätta neid episoode, milles narkootilise aine suur kogus eraldiseisvalt tuvastatud ei ole. Etteheidetavad teod pani Siim Grossberg toime kavatsetult. Tema tegevust 2019. a sügistest kuni kinnipidamiseni 2020. aastal võib pidada narkodiilerluseks. See oli läbimõeldud ja planeeritud. Kavatsetusele viitab ka Siim Grossbergi poolt omandatud aine väga suur kogus – on välistatud, et isik omandab niivõrd suures koguses narkootilist ainet ilma kindla plaani ja kavatsuseta aine käitlemiseks. Heiti Kitse narkokuriteod
33.Heiti Kitse süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema, olles eelnevalt karistatud KarS § 182 lg 2 p 2 järgi Harju Maakohtu 22. märtsi 2016. a otsusega, omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel enne 20. novembrit 2019. a suures koguses amfetamiini, gammahüdroksüvõihapet (GHB) ja gammabutürolaktooni (GBL) ja hoidis neid enda elukohas Tallinn, XXX, kuni politsei 20. novembril 2019. a need ained läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. Heiti Kits hoidis oma elukohas 2750,99 grammi 36-53% GHB-d naatriumsoola sisaldusega vedelikke, milles kokku 844 grammi GHB-d; 319,5 grammi GBL-i; 21,87 g 4,5% amfetamiinsulfaadi sisaldusega ainet, milles 0,72 grammi amfetamiini ja lisaks sisaldab aine alla 1,0% (0,23%) metamfetamiinsulfaati ja 0,66 grammi 4% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbrit, milles 0,019 grammi amfetamiini ja lisaks sisaldab pulber alla 1,0% (0,22%) metamfetamiinsulfaati.
34.Veel süüdistatakse Heiti Kitse selles, et eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandas ta 210 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja 100 ml GHBd, mida andis edasi järgmiselt: 2019. a novembris Siim Grossbergile ja R.G. ile Tallinnas XXX vähemalt 60 g amfetamiini sisaldavat pulbrit; 2019. a novembris umbes nädala möödudes eelnevast korrast R.G. ile Tallinnas XXX vähemalt 50 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja 2019. aasta novembris umbes nädala möödudes eelnevast korrast Siim Grossbergile ja R.G. ile Tallinnas XXX vähemalt 100 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit.
35.Heiti Kitse süüdistati selleski, et ta andis Siim Grossbergile tasuta proovimiseks 100 ml GHB-d, kuid sellest süüdistuse osast prokurör loobus.
36.22. novembri 2019. a läbiotsimise käigus äravõetud narkootiliste ainete omandamine loeti tuvastatuks nii dokumentaalsete tõendite kui ka süüdistatava enda kohtueelses menetluses antud ütlustega. Heiti Kitse elukohast leiti vedelikke, milles oli kokku 844 grammi GHB-d, 319,5
grammi GBL-i ning amfetamiini ja metamfetamiinsulfaati sisaldavaid aineid. Süüdistatav Heiti Kits keeldus kohtuistungil ütluste andmisest seoses varem korduvalt ütluste andmisega. Ta tunnistab süüd ja kahetseb. Heiti Kitse kohtueelses menetluses ülekuulamise protokollidest nähtuvalt tunnistab tema kodust leitud ja ära võetud 20 grammi amfetamiini, pudelites oleva GBLi ja valmis keedetud GBLi omamist, mis olid mõeldud omatarbeks. Edasimüügiga ta tegelenud ei ole.
37.Narkootilise aine Siim Grossbergile ja R.G. ile edasiandmine on tõendatud tunnistaja R.G. i ütlustega. Kaitsja seadis tunnistaja ütlused kahtluse alla ning viitas sellele, et ta kirjeldas Heiti Kitse valesti ja ei viidanud talle kohtusaalis. Selle peale märkis maakohus, et tunnistaja võrdlemisi üldsõnaline kirjeldus polnud väär. See, et tunnistaja ei viibanud kohtusaalis viibivale Heiti Kitsele ja kirjeldas Tallinnas käimise ajal nähtud Heiti Kitse, suurendab aga hoopis tunnistaja usaldusväärsust. R.G. teadis Heiti Kitse elukohta linna ja tänava täpsusega, mistõttu on usutav, et ta on seal ise käinud. Asjaolu, et R.G. pole Heiti Kitsele helistanud, ei muuda valeks seda, et ta on otsinud Heiti Kitsega kontakti Facebooki teel.
38.Siim Grossberg eitab Heiti Kitselt narkootiliste ainete saamist. Heiti Kits eitas kohtueelses menetluses Siim Grossbergile ja R.G. ile narkootikumide üleandmist. Maakohus luges R.G. i ja Heiti Kitse ütlusi hinnates tõendatuks, et R.G. käis Heiti Kitse juures Tallinnas, samuti käis seal korduvalt Siim Grossberg. On väheusutav, et Siim Grossberg sõitis autoga koos sõpradega Tallinnasse ja jättis nad kuskile ootama, et ise minna Heiti Kitse juurde vangla mälestusi heietama. R.G. i ütluste kohaselt oli tema külaskäikude eesmärgiks amfetamiini toomine. Ehkki Heiti Kits tunnistas süüd 20. novembril 2019. a leitud narkootiliste ainete omandamises, ei olnud tal mõistlikku alternatiivi seda mitte teha, kuivõrd ained leiti tema elukohast. Sellest ei saa aga järeldada, et ta kindlasti tunnistaks narkootiliste ainete edasiandmist, sest sel juhul inkrimineeriks ta paratamatult Siim Grossbergi. Heiti Kits andis Siim Grossbergile ja R.G. ile narkootilist ainet edasi suures koguses, kuivõrd vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 1,3 grammi amfetamiinist.
39.Heiti Kits pani kuriteo toime kavatsetult. Ta omandas narkootilisi aineid eesmärgiga neid tarvitada, teades ühtlasi, et paneb sellise käitumisega toime kuriteo. Amfetamiini andmine Siim Grossbergile ja R.G. ile oli tema plaan ja eesmärk ning sel põhjusel viimased Tallinnasse tulidki. 70 grammi amfetamiini hankimine viitab kokkuleppele aine edasi andmiseks. K.O. u kehaline väärkohtlemine
40.Süüdistuse kohaselt lõi Siim Grossberg 28. septembril 2019. a umbes kella 7.00 – 7.30 vahel hommikul Tartus XXX maja ees tahtlikult oma elukaaslast K.O. ut vähemalt kolmel korral näkku, mille peale kukkus K.O. pikali. Löökide tagajärjel tundis K.O. valu ning kukkudes lõi oma vasaku reie vastu asfalti, mis tekitas valu. Siim Grossberg põhjustas oma tegevusega K.O. ule vasaku puusa kontusiooni ning pea pindmised hulgivigastused, sh vasema näopoole turse otsmikul kolme erineva suuruse hematoomiga, mis fikseeriti K.O. ul 28. septembril 2019. a TÜK Erakorralise Meditsiini osakonnas (EMO).
41.Siim Grossberg eitas K.O. u löömist, ent tunnistas tõukamist, mille tagajärjel võisid tekkida tuhara ja õla piirkonna vigastused. Tema arvates tekkisid näovigastused ilmselt K.O. u ja L.G. i (G. ; endise nimega Grossberg) kähmlusest. Ülejäänud vigastused võis K.O. saada libisemisel ja kukkumisel. Tõukamist võis K.O. tajuda enda löömisena. L.G. i nimel teostas ta hädakaitset, tõugates K.O. ut eemale.
42.Tõendatuks loeti, et Siim Grossberg mõjutas kannatanu keha – tõukas, lükkas, tõmbas – selliselt, et K.O. kukkus maha. Tõukamist on kinnitanud nii süüdistatav kui kannatanu.
Erinevaid tegusõnalisi väljendeid, nagu tõukamine, lükkamine, tõmbamine, kasutades on ka tunnistajad A.L. , A.K. ja L.G. riimuvalt kinnitanud nii Siim Grossbergi kui ka K.O. u ütlusi juhtunu kohta. Siim Grossbergi ja K.O. u tasakaalu kadumise ning kukkumise ja valu ning vigastuste vahel esineb põhjuslik seos. Kannatanul tekkinud vigastused on Siim Grossbergile ka objektiivselt omistatavad.
43.Kannatanu väitel lõi süüdistatav teda rusikaga kolm või neli korda, mille tagajärjel kukkus ta vasaku või parema küljega asfaldile maha vastu kivist äärt. TÜK EMO-s tuvastati tal pea pindmised hulgivigastused, sh vasema näopoole turse otsmikul kolme erineva suuruse hematoomiga. Löömise kohta on ütlusi andnud ka vahendlikud tunnistajad T.P. ja E.K. . Süüdistatav löömist eitab. Pole välistatud, et peavigastused võisid kannatanul tekkida nii kukkumisel kui tugevamal löömisel. Kannatanu ei räägi aga peaga millegi vastu kukkumisest. Mitmed hematoomid otsmikul viitavad pigem pea piirkonna mitmekordsele mõjutamisele. See asjaolu kinnitab kannatanu ütlusi löömise kohta, sest kukkumine leidis aset ühel korral. Pea vastu kõvemat pinda löömisel tekib suure tõenäosusega üks hematoom või muu vigastus, mitte väiksemaid hematoome. Löömist tõendavad vaid kannatanu ütlused, vigastuste tekkimise mehhanismi osas ei ole kohtuarstlikku ekspertiisi määratud ning süüteo lõplikul kvalifitseerimisel löömise kui tegude tõsikindel tuvastamine olulist rolli ei mängi. Kohus tõlgendas KrMS § 7 lg 3 alusel kahtlused Siim Grossbergi kasuks. Seega ei ole tuvastatud etteheited löömise (löökide) osas.
44.Tuvastamist on leidnud KarS § 121 lg 1 esimene alternatiiv, s.o kannatanu tervise kahjustamine. Kuivõrd Siim Grossbergi ja K.O. u vahel oli lähisuhe, on realiseerunud ka KarS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud kvalifikatsioon. Süüteos esinevad ka korduvuse tunnused, sest Siim Grossbergi on varem karistatud KarS § 121 lg 1 ja KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.
45.Kuivõrd K.O. tekitas L.G. ile suure tõenäosusega valu, oli Siim Grossbergil õigus K.O. u ja L.G. i vahelisse kähmlusse tüli lõpetamiseks sekkuda. Kannatanu oli aktiivne ründavam pool. Seega oli Siim Grossbergi tegevus – kannatanu eemaletõmbamine või tõukamine – sobiv vahend, sest see tõrjus ründe. Tegemist oli säästvaima liigutusega. Küll aga rakendas süüdistatav jõudu ilmselgelt ebaproportsionaalselt, sest K.O. kukkus maha nii, et talle tekkisid mitmed vigastused. Sellega ületas Siim Grossberg hädakaitsepiire, sest rakendatud jõud ei olnud vastavuses ründe ohtlikkusega. Seetõttu tuleb tema tegu lugeda õigusvastaseks.
46.Kehalise väärkohtlemise pani Siim Grossberg toime vähemalt kaudse tahtlusega. Endast lühema ja füüsiliselt nõrgema naisterahva tõukamisel väliskeskkonnas pidi ta võimalikuks pidama kehavigastuste tekitamist ning seda möönma. Kuigi ta tegutses hädakaitseseisundis, ületas ta ilmselgelt selle piire. D.D. kehaline väärkohtlemine, ähvardamine ja väljapressimine
47.Siim Grossbergi süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Siim Grossbergi on karistatud Tartu Maakohtu 16. detsembri 2014. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi, karistus on kustumata. Süüdistuse kohaselt kutsus 14. novembril 2019. a K-M.K. D.D. Tartus Turu jalakäijate silla Annelinna poolses otsas olevasse autoparklasse, kus ootas teda Siim Grossberg. Kui D.D. oli jõudnud parklasse, tuli Siim Grossberg tema juurde ning lõi teda tahtlikult ühel korral rusikaga kõhtu, mille tagajärjel tõmbas D.D. kägarasse, sest tundis valu. Seejärel lõi Siim Grossberg tahtlikult korduvalt rusikaga D.D. t näkku, mille tagajärjel tundis kannatanu valu. Siim Grossberg nõudis D.D. lt raha, misjärel lõi tahtlikult jalaga D.D. pikali maha ning veel korduvalt jalaga kannatanut, mille tagajärjel kaotas viimane teadvuse. Kui D.D. uuesti teadvusele tuli, ütles Siim Grossberg talle, et kella 20.00ks peab sebima 300 eurot, mille
kannatanu on narkootikumide müügist Siim Grossbergile võlgu. Süüdistatav põhjustas oma tegevusega kannatanule põrnavigastuse – põrnakoe rebendid kapslialuse verevalumiga, rindkerepõrutuse ning nahamarrastuse otsmikul, mis on tuvastatud 9. märtsi 2020. a ekspertiisiaktiga. Kannatanule tekitatud kehavigastused, lähtudes raskeimast ehk põrnavigastusest, põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse.
48.Siim Grossberg tunnistas, et lõi D.D. kolmel korral, mille käigus võis ettevaatamatusest põhjustada raske tervisekahjustuse, kuid vägivalla tarvitamise ajal ega pärast seda ta kannatanule rahalisi nõudeid ei esitanud. Kahetseb löömisega kaasanenud tagajärje põhjustamist. Kaitsja arvates on aga haruldane, et ühest löögist saadakse põrnavigastus.
49.14. novembril 2019. a kasutas Siim Grossberg D.D. suhtes füüsilist vägivalda, mille tagajärjel diagnoositi kannatul muuhulgas eluohtliku tervisekahjustusena põrnavigastus. Seda tõendavad kannatanu D.D. ütlused, TÜK haigusloo nr 20191114-452379 päeviku väljavõte ajavahemikust 14. – 15. november 2019. a koos fotodega kannatanust, 9. märtsi 2020. a ekspertiisiakt nr 20E-LÕI0031, 16. ja 20. aprilli 2020. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollid, 14. novembri 2019. a sündmuse protokoll-arvestuskaart. Löömist on tunnistanud ka süüdistatav ja sündmuskohal viibinud kaks tunnistajat – A.G. ja R.G. .
50.Siim Grossbergi löökide tulemusena tekkis kannatanul raske tervisekahjustus, mis seadis kannatanu elu ohtu KarS § 118 lg 1 p 1 tähenduses. Tõendikogumist tulenevalt hõlmas Siim Grossbergi tahtlus teo toimepanemise ajal KarS § 121 lg 1 alt 1 vastava tervisekahjustuse põhjustamist. Ta on pikemat kasvu tugeva kehaehitusega mees, kannatanu on temast 8 aastat noorem, kõhnema kehaehitusega ning lühemat kasvu. Ilmselgelt lõi Siim Grossberg kannatanut suure jõuga. Süüdistatav tunnistas, et tema löök võis olla suunatud kannatanu rinnapiirkonda, ta tahtis kannatanule peksa anda, teda karistada. Kui isikul on soov anda peksa, lüüakse eelduslikult jõulisemalt ja sooviga tekitada kehavigastusi. Füüsiliselt tugevama mehe jõuline löök kannatanu rindkeresse võis tekitada põrnavigastuse. Lüües endast nõrgemat väiksemat kasvu inimest tugeva jõuga, pidi süüdistatav vähemalt võimalikuks pidama ja kaudse tahtluse tasemel möönma, et löök toob kaasa enamohtlike tagajärgedeni viinud tervisekahjustuse. Teadaolevalt asuvad rinna ja kõhupiirkonnas elutähtsad organid. Tahtluse jaatamiseks ei pea süüdistatav teadma elutähtsate organite täpset asetumist kehaõõnes, vaid olema üldise elukogemuse tasemel teadlik, et tema löök võib tabada elutähtsate organite piirkonda. KarS § 19 järgi aga ei pea teo toimepanija tahtlus katma enamohtlike tagajärgede saabumist, s.o seda, et saabunud põrnarebend osutub või kujuneb eluohtlikuks. Siim Grossberg tekitas kanntanule raske tervisekahjustuse vähemalt kaudse tahtlusega ning see on talle objektiivselt omistatav. Just süüdistatava käitumine vallandas kausaalahela kulgemise, mis päädis raske tervisekahjustuse saabumisega.
51.Siim Grossbergi süüdistus KarS § 214 lg 1 järgi on tõendatud kannatanu ja tunnistajate A.G. ning R.G. i ütlustega. Siim Grossbergi ütlused D.D. pool elamise aja, löömise põhjuste, võla äramaksmise ning peksmise ajal või pärast seda raha üleandmise mittenõudmise kohta loeti ebausaldusväärseteks, sest need on antud enda olukorra kergendamise ja asetleidnud asjaolude varjamise eesmärgil. Kannatanu ütlused riimuvad suures osas kogutud tõenditega ning nende usaldusväärsust suurendab seegi, et Siim Grossberg ei ole kordagi eitanud kannatanule narkootiliste ainete üleandmist ning tunnitajate ütluste kohaselt oli süüdistatava ja kannatanu vahel üleval mingit sorti võlateema.
52.Siim Grossberg esitas D.D. le raha üleandmise nõude seoses narkootikumide müügiga, mis on vastuolus heade kommete ja avaliku korraga. KarS § 214 koosseis ei eelda, et nõue oleks
esitatud kindla rahasumma ulatuses või tähtajaks. Süüdistatav nõudis vägivalla kasutamise ajal või vahetult pärast vägivalla kasutamist raha üleandmist. Seega on tegemist varalise kasu üleandmise nõudmisega KarS § 214 lg 1 mõttes. Kuna Siim Grossberg pani kuriteo toime isikuna, keda on varem karistatud varguste eest ning ta pani toime K.O. u kehalise väärkohtlemise, on tegu kvalifitseeritav KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning kuna raha nõudmisel kasutatud füüsiline vägivald tõi kaasa raske tervisekahjustuse tekitamise D.D. le, tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 214 lg 2 p 3 järgi.
53.Vaidlus seisneb selleski, kas 2020. a jaanuaris käskis Siim Grossberg E.P. l, D.D. le edasi öelda, et kui viimane Siim Grossbergile võlga tagasi ei maksa, siis korraldatakse talle matused.
54.D.D. ütluste kohaselt saatis Siim Grossberg talle 2019. a sügisel või 2020. a alguses toimunud ülemuse matuste ajal lapsepõlvesõbra E.P. kaudu teate, et kui kannatanu raha ära ei too, siis varsti korraldab ta ise oma matuseid. Kannatanu tundis end selle teate sisu tõttu ebamugavalt, kartis ja tundis hirmu oma elu pärast. Kuna Siim Grossberg oli varem kannatanut rünnanud, uskus ta selle ähvarduse täideviimist. Siim Grossbergi ütlusi, mille kohaselt tema löömise ajal või hiljem mingit rahasummat ei nõudnud, usaldusväärseks pidada ei saa. Kannatanu ja tunnistaja E.P. ütlused riimuvad selles, et Siim Grossberg lubas D.D. karistada. Pole määrav, millise konkreetse tagajärje saabumist kannatanule nõudmise mittetäitmise eest lubati.
55.Väljend „matuste korraldamine“ viitab selgelt kehalise puutumatuse rikkumise võimalusele. On eluliselt usutav, et kannatanul tekkis Siim Grossbergi poolt kolmanda isiku kaudu edastatud ähvarduse peale hirm, kuna süüdistatav oli talle juba varasemalt tekitanud raske ja eluohtliku tervisekahjustus.
56.14. novembril 2019. a ja sama aasta lõpus või 2020. a alguses toime pandud väljapressimine on jätkuvad teod. Asjaolu, et kannatanu ega tunnistaja ei mäleta sündmuse toimumise täpset aega, ei välista Siim Grossbergi süüd. Ta sai aru, millises kuriteos teda süüdistatakse.
57.Siim Grossberg pani D.D. kehalise väärkohtlemise ja rahalise kasu nõudmise toime kavatsetult ning tekitas raske tervisekahjustuse vähemalt kaudse tahtlusega. Siim Grossbergi eesmärgiks oli D.D. t füüsiliselt mõjutada ning nõuda varalise kasu üleandmist. Samuti oli süüdistataval kolmandat isikut kasutades eesmärgiks nõuda kannatanult ähvardades varalise kasu üleandmist. Lüües tugeva jõuga endast füüsiliselt nõrgemale isikule rusikaga rindkere siseelundite piirkonda, pidi Siim Grossberg raske tervisekahjustuse tekitamist võimalikuks ning möönis selle saabumist. Eluohtliku tervisekahjustuse tekitas Siim Grossberg hooletusest. A.V. i peksmine, temalt vabaduse võtmine ja kelmuse katse
58.Siim Grossbergi süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. 23. veebruaril 2020. a umbes kella 1-2 ajal öösel üritas Siim Grossberg Tartus Kaunase puiesteel tahtlikult lüüa A.V. i ühe korra rusikas käega näkku, kuid A.V. il õnnestus kaitsta enda nägu. Löögi tagajärjel tekkis A.V. il šokiseisund. Seejärel ütles Siim Grossberg, et A.V. istuks tema autosse tagaistmele. A.V. kuuletus, kartes täiendavat vägivalda. Tagaistmele A.V. i kõrvale istus Siim Grossberg. Ta lõi tahtlikult rusikas käega A.V. i 3 korda näkku, mille tagajärjel tundis A.V. valu ning alumisest huulest hakkas verd jooksma.
59.Samuti süüdistatakse Siim Grossbergi KarS § 136 lg 1 järgi seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Eelmises punktis väljatoodud Siim Grossbergi tegevuse tulemusena, ei julgenud A.V. sõidukist väljuda ega põgeneda. Seejärel läks Siim Grossberg sõiduki juhi kohale ning A.V. i kõrvale istus eeluurimisel tuvastamata meesterahvas ning autoga sõideti Siim Grossbergi elukohta Tartu, XXX maja ette, kust edasi mindi Siim Grossbergi korterisse. A.V. allus Siim Grossbergi korraldustele viimase korterisse minna, kuna kartis täiendavat vägivalda. Kannatanu pidi korterisse minema, seal viibima ning oma telefoni ja ID-kaardi andma Siim Grossbergi kätte põhjusel, et viimane saaks A.V. i andmeid ja telefoni kasutades võtta tema nimele laenu. Korteris olles hoidis Siim Grossberg käes metallist toru ning keerutas seda enda käes, millega andis A.V. ile mõista, et kui ta püüab vastupanu osutada, siis võib Siim Grossberg kasutada metalltoru relvana. Siim Grossberg esitas laenutaotluse A.V. i andmetega Monefit Estonia OÜle, kasutades kannatanu ID-kaarti ja mobiiltelefoni, eesmärgiga võtta tema nimel laen summas 3000 eurot. Pärast laenutaotluse esitamist ja telefoni ning ID-kaardi tagasisaamist lubati kannatanul lahkuda. Eelnevalt kirjeldatud A.V. ile korralduste andmisega autosse istuda ning korterisse kaasa minna ja seal viibida, kuni laenutaotluse esitamiseni, võttis Siim Grossberg A.V. ilt vabaduse seadusliku aluseta. Kartes eelneva vägivalla kordumist, tekitas Siim Grossberg olukorra, kus A.V. kartis eirata Siim Grossbergi korraldusi või põgeneda ning pidi viibima Siim Grossbergi määratud kohtades, s.o tema kasutuses olnud sõidukis, kus teda valvas eeluurimisel tuvastamata isik, ja Siim Grossbergi korteris Tartu, XXX .
60.Veel süüdistatakse Siim Grossbergi KarS § 25 lg 2 - § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kelmuse katse toimepanemises isikuna, keda on varem karistatud varguse eest. Süüdistuse kohaselt nõudis 23. veebruaril 2020. a Siim Grossberg, olles eelnevalt A.V. i peal vägivalda kasutanud, viimase käest tema ID-kaarti ja telefoni eesmärgiga kannatanu nimele laen võtta ja raha endale kasutamiseks saada. Siim Grossberg oli varasemalt teinud A.V. ile ettepanekuid, et viimane ise laenu võtaks oma nimele ja raha Siim Grossbergile kasutada annaks, kuid A.V. polnud nendega nõustunud. Siim Grossberg esitas 23. veebruaril 2020. a kell 06.44 Tartu, XXX korteris laenutaotluse A.V. i andmetega Monefit Estonia OÜ-le, kasutades tema ID-kaarti ja mobiiltelefoni, eesmärgiga võtta viimase nimele laen summas 3000 eurot. Sellise tegevusega tekitas Siim Grossberg Monefit Estonia OÜ-le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest eesmärgiga 3000 eurot endale kasutamiseks saada ja laenu mitte tagastada. Siim Grossbergi poolt esitatud laenutaotlus jäi Monefit Estonia OÜ poolt rahuldamata, kuivõrd laenutaotleja ei tuvastanud enda isikut postkontoris ega digitaalselt. Seega jäi Siim Grossbergi poolt kelmus lõpule viimata, kuna laenu ei väljastatud ning varalist kahju Monefit Estonia OÜ-le ei tekitatud.
61.Puudub vaidlus, et 23. veebruaril 2020. a said A.V. ja Siim Grossberg Annelinnas kokku. Süüdistatav soovis kannatanu isikuandmetega laenu võtta. Kohtuti Siim Grossbergi korteris ning lisaks kannatanule ja süüdistatavale viibis kokkusaamisel veel üks inimene.
62.Süüdistatava ja kannatanu ütlused lahknevad kokkusaamise kellaaja suhtes, selles, kas A.V. käis Siim Grossbergi korteris kahel erineval korral või oli tal esmakohtumisel ID-kaart kaasas, ning selles, kas kannatanu viibis autos ning kas tema suhtes kasutati füüsilist ja vaimset vägivalda. Usaldusväärsemaks loeti kannatanu A.V. i ütlused, sest need riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega ja on eluliselt usutavamad. Osas, milles Siim Grossbergi ütlused A.V. i ütlustega ei riimu, loeti ebausaldusväärseks ning jäeti tõendikogumist välja. Kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab asjaolu, et ta rääkis sündmusest nii kasuisale kui ka D.M. ile ja D.P. le. Viimaste kinnitusel pöördus A.V. nende poole seoses Siim Grossbergi käitumise ja laenu võtmisega. Kannatanu soovis, et ta rahule jäetaks. Ehkki A.V. võis vestlusel Siim Grossbergiga millestki valesti aru saada, ei tähenda vene keele rääkimine emakeelena, et kannatanu ei saanud
eesti keelest aru – ta oli enda sõnul võimeline eesti keeles suhtlema. Kannatanu ütluste usaldusväärsust ei mõjuta see, et ta sai kuriteost teada politsei initsiatiivil ja ülekuulamise hetkel. D.P. ja D.M. rääkisid, et Siim Grossberg lõi ja solvas kannatanut. Seega teadsid informatsiooni sündmuste kohta ka teised isikud peale kannatanu.
63.Määravaks ei saa pidada, et kannatanu võis eksida süüdistatavaga kokkusaamise aja või tema korteris viibimise ajavahemiku osas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest tuleneb selgelt, et kannatule kuuluvat telefoni ja numbrit kasutati laenu taotlemiseks varahommikusel ajal kella 05.19 ja 07.35 vahel. See aga suurendab A.V. i ütluste usaldusväärsust. Kuna kannatanu on andnud usaldusväärseid ütlusi tema telefoni kasutamise ja laenu taotlemise asjaolude kohta, saab usaldusväärseks pidada ka kannatanu ütlusi autos viibimise, tema suhtes enne autosse istumist toime pandud katse ja autos vägivalla kasutamise ning vabaduse võtmise kohta.
64.Siim Grossberg kasutas kannatanu suhtes vägivalda mõjutamaks teda enda korterisse tulema ja võõraid isikuandmeid kasutades laenu võtma. Ta üritas kannatanut enne autosse istumist lüüa, ent A.V. kaitses end kätega. Autosse jõudes õnnestus Siim Grossbergil kannatanut rusikaga kolmel korral näkku lüüa, mistõttu neeldub löömise katse lõpuleviidud kehalises väärkohtlemises. Löömiste tagajärjel tundis A.V. valu ja talle tekkis alumise huule sisepinnale vigastus. Kiirabi kutsumata jätmine või EMO-sse mittepöördumine ei vähenda tema ütluste usaldusväärsust. Kannatanu sõnul paranes vigastus paari päevaga ega vajanud meditsiinilist sekkumist. Sellega pani Siim Grossberg toime A.V. i kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 esimese alternatiivi, s.o kehavigastuse tekitamise. Kuna Siim Grossberg on varasemalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud, sh ka käesoleva asja varasemates episoodides, siis tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
65.A.V. il võeti ebaseaduslikult autos vabadus KarS § 136 lg 1 mõttes. Enne õlast autosse suunamist üritas süüdistatav kannatanut lüüa ning suunas seejärel ta kindlakäeliselt autosse. Sõidukis tarvitati kannatanu suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Selle toimel oli kannatanul alust karta vägivalla jätkumist ka juhul, kui ta üritab autost omal jõul lahkuda. Seega oli otsus autost mitte lahkuda teadlikult kaalutud.
66.Küll aga ei võetud A.V. ilt vabadust Siim Grossbergi korteris. Kuigi vabaduse võtmine on oma sisult vältav süütegu, mis on ajas kestev, siis käesoleval juhul tuleneb kogutud tõenditest, et kannatanul oli võimalik pärast autost väljumist igal ajahetkel lahkuda. Sideettevõtjalt saadud andmete kohaselt jõuti sõidukiga Siim Grossbergi maja juurde natukene enne kella 05.19 varahommikul. Kohtuistungil kinnitas kannatanu, et läks korterisse ja oli seal vabatahtlikult ning korterisse minemisel ja korteris tema suhtes füüsilist ega psüühilist vägivalda ei tarvitatud. Korterisse suundumisel ei hoitud kannatanut ka kinni. Kannatanul olnuks võimalik sõidukist väljudes kiiresti ära joosta või appi karjuda, kuna kella 5 ajal hommikul on tavapäraselt osad elanikud kortermajade rajoonis juba üles ärganud ja toimetavad väljas. Isegi kui A.V. avaldas vahetult pärast korterisse sisenemist lahkumissoovi, ei üritanud ta tegelikult lahkuda, vaid tegi seda ilma takistusteta mõni tund hiljem. Pidev jälgimine, telefoni ja ID-kaardi äravõtmine ja sõnaline keelamine ei muutnud korterist lahkumist kannatanule füüsiliselt võimatuks. Kuigi toas hoidis Siim Grossberg käes metallist keppi või toru, puuduvad igasugused viited sellele, et ta oleks kavatsenud seda kannatanu löömiseks kasutada. Seega oli kannatanu kartus, et teda võidakse korteris millegagi lüüa, alusetu. Usutavaks ei saa pidada ka A.V. i väited, et tal polnud võimalust, valikut ja õigust korterist lahkuda. Kannatanul oli võimalik ära joosta ka sel hetkel, kui asuti sõitma pandimajja, ja teisel korral siis, kui tuldi pandimajast tagasi Siim Grossbergi korterisse. Puuduvad viiteid selle kohta, et ringisõitmisel
oleks kannatanut mingil moel kinni hoitud, nt füüsiliselt või autot lukustades. A.V. jättis mitmed võimalused põgenemiseks, appi hüüdmiseks ja ka Häirekeskusesse helistamiseks ja sõnumi saatmiseks kasutamata. Sellest järeldub, et kannatanu oli Siim Grossbergi seltskonnaga korteris, pandimajas ja sealt tagasi tulles vabatahtlikult kaasas. Vabatahtlik kaasaminemine aga välistab vabaduse tahtevastase võtmise. Ka dokumendi äravõtmine ei tähenda otsejoones vabaduse võtmist, sest A.V. il oleks olnud võimalus pärast lahkumist pöörduda äravõetud esemete osas politseisse. Vabaduse mittevõtmise kasuks räägivad ka asjaolud, et korteris sai kannatanu vabalt ringi liikuda, üksinda vetsus käia ja ka koos teise inimesega rõdul suitsetada. Siim Grossberg elab esimesel korrusel. Seega oleks kannatanu saanud ka ennast vigastamata üle rõdu ääre hüpata ning põgeneda. Kannatanu kohtuistungil täpsemalt korteri ukse lukustussüsteemi, s.o kas välisukse lukku sai avada võtmega või liblikaga, ülesehitust ei mäletanud, kuid ta pääses korterist takistusteta välja. A.V. ei mäletanud, kas korteri uks tema sisenemisel lukustati ning kas see oli lahkumisel lukust lahti või mitte.
67.Kelmuse katses tuleb Siim Grossberg õigeks mõista, sest kelmuse objektiivne koosseis nõuab petta saanud isikule kahju tekkimist. Monefit Estonia OÜ-l aga asjas kogutud tõenditele hinnangut andes kahju tekkida saanud ei oleks. A.V. i nimele taheti võtta laen, kuid asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et seda laenu polnudki plaanis tagasi maksta. Seega puuduvad tõendid kahju tekitamise soovi kohta.
68.Siim Grossberg pani A.V. i suhtes kehalise väärkohtlemise ja vabaduse võtmise toime kavatsetult: süüdistatav seadis kannatanut lüües eesmärgiks tema füüsilise mõjutamise muuhulgas kannatanu allutamiseks korraldustele. Ta teadis, et korduv rusikaga näkku löömine võib tekitada vigastusi ja tekitab hirmu järgneva vägivalla ees, kui korraldustele ei alluta. Füüsiline vägivald D.P. suhtes
69.Siim Grossbergi süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et 28. märtsi 2020. a varahommikul sõitsid Siim Grossberg ja D.P. ühiselt sõidukis Audi A4 reg-nr XXX Tartus Annelinna Prisma parklast aadressil Tartu, Nõlvaku 2 aadressile Tartu, XXX . D.P. istus sõiduki esimesel kõrvalistmel ja Siim Grossberg tema seljataga tagumisel istmel. Sõidu ajal hakkas Siim Grossberg eelnevalt kaasa võetud kasteediga tahtlikult lööma D.P. t seljatagant vastu pead. Ta jõudis teha vähemalt 3 lööki, kui sõiduki juht äkiliselt pidurdas. Siim Grossberg väljus sõidukist, avas D.P. ukse ja lõi teda tahtlikult veel vähemalt 4 korda rusikas käe ja kasteediga, pea piirkonda. Kõikide löökide tagajärjel tundis D.P. valu. Siim Grossberg põhjustas tahtlikult D.P. le kolm 1-2 cm pikkust lahtist haava pea piirkonnas.
70.Asjas kogutud tõendid riimuvad selles, et 28. märtsil 2020. a ajavahemikus kella 03.00 – 03.10 toimus Tartus Annelinnas Kaunase puiesteel majade nr 40 ja 43 vahel, s.o XXX läheduses Siim Grossbergi ja D.P. vahel füüsiline konflikt, mille tagajärjel sai D.P. mitmeid peavigastusi ning Siim Grossberg noavigastusi keha piirkonnas. Neid asjaolusid tõendavad süüdistatava, kannatanu, tunnistaja D.M. i ütlused, politsei teenistusleht, Häirekeskuse kõnesalvestise vaatlusprotokoll, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja kõnede väljavõte. Füüsilise konflikti toimumist D.P. ja Siim Grossbergi vahel ei eita ka osapooled ise. Füüsiline konflikt D.P. ja Siim Grossbergi vahel leidis aset ajavahemikul kell 03.00 – 03.10.
71.Vaidlust ei ole ka selles, et konflikt D.P. ja Siim Grossbergi vahel leidis aset nii autos sõitmise ajal kui ka selle peatudes auto vahetus läheduses, ning selles, et Siim Grossberg lõi vahetult pärast sõiduki tagaistmelt väljumist ja eespoolse kõrvalistuja ukse avamist sõiduki kõrval seistes käega kolmel 3-4 korral D.P. t pea piirkonda, tekitades talle pähe mitmeid haavu.
D.P. istus löömiste ajal sõiduki kõrvalistujapoolsel esiistmel. Neid faktilisi asjaolusid on kinnitanud nii kannatanu, süüdistatav kui ka tunnistaja D.M. .
72.Küsimus seisneb selles, millisel ajendil ja millisel moel Siim Grossberg D.P. t ründas ja kas keegi konflikti osapooltest tegutses hädakaitseseisundis.
73.Kõrvutades omavahel süüdistatava ja tunnistaja A.Z. i ütlusi ning D.M. i ütlusi, riimuvad need selles, et 28. märtsil 2020. a said ühel hetkel Siim Grossberg, A.Z. , D.P. ja D.M. kokku, et arutada kolmanda isiku solvamise teemat. Ütlused haakuvad selleski, et D.P. ja Siim Grossbergi vahel leidis aset füüsiline konflikt, mille käigus lõi kannatanu süüdistatavat peaga nina piirkonda. Selle tulemusel hakkas Siim Grossbergil ninast verd jooksma ning süüdistatav haaras seejärel D.P. l kas kaelast või kaenla alt kinni ja surus ta maha. Ütlused lahknevad selles, millisel tänaval nimetatud neli isikut kokku said, kas nad istusid sõiduki peale ja sõitsid Annelinna Prisma juurde. Samuti kirjeldatakse erinevalt konflikti asetleidmise kohta – Siim Grossbergi ja A.Z. i sõnul toimus konflikt Mõisavahe tn 47 juures, D.P. ja D.M. i sõnul aga leidis see aset hoopis Annelinna Prisma juures Nõlvaku tänaval.
74.Maakohus luges konflikti toimumise koha ja autosse istumise osas usaldusväärsemaks D.P. ja D.M. i ütlused, kuna need riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. A.Z. i ja Siim Grossbergi ütlused selles osas aga tõele ei vasta, on seetõttu ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendite kogumist välja. Iseenesest ei oma asjaolu, millisel tänaval algselt kokku saadi, käesolevalt määravat tähtsust.
75.Konflikti eskaleerumist Annelinna Prisma juures kinnitavad tunnistaja A.M. ütlused ja telefonikõnede väljavõte. Tunnistaja A.M. kohale saabumisel Annelinna Prisma parklasse oli Siim Grossbergi autopesulate läheduses ning tal oli nina lõhki ja verine. Temaga koos oli V.P. . Kuna süüdistataval oli tunnistaja saabumise ajaks nina juba verine, tema sõnul oli keegi teda löönud ning tunnistaja oma ütlustes peale Siim Grossbergi ja noore mehe kedagi teist ei maini, siis võib eeldada, et konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel oli Annelinna Prisma parklas A.M. saabumise hetkeks juba toimunud. Ühel hetkel saabus aga parklasse politsei ning osapooled lahkusid sealt.
76.D.P. ja D.M. i versiooni sündmuse käigu ja toimumise koha osas kinnitab ka politsei teenistusleht, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja kõnede väljavõtted. Kõrvutades omavahel süüdistatava ütlusi ning D.M. i ütlusi, riimuvad need selles, et 28. märtsil 2020. a said pärast esimest kohtumist pool tundi kuni tund aega hiljem Siim Grossberg, V.P. , D.P. ja D.M. Nõlvaku tn 2 asuva Annelinna Prisma juures teist korda kokku. Annelinna Prisma juures naise vennaga ehk V.P. iga koos olemist on tunnistanud ka süüdistatav ise. Vaatamata sellele, et D.M. ei rääkinud kohtueelsel uurimisel tõtt, riimuvad tema kohtuistungil antud ütlused kannatanu ütlustega ja teiste asjas kogutud, mistõttu luges maakohus need usaldusväärseks ja tugines neile otsuse tegemisel. Ütlused riimuvad selleski, et mingil hetkel saabus isikute juurde politseipatrull ning kõik istusid neljakesi D.M. i juhitud sõiduki peale.
77.Kannatanu ja süüdistatava vahel toimunud konflikti teistkordse eskaleerumise, löömise alguse ja konflikti kulmineerumise osas loeti usaldusväärsemaks D.P. ja D.M. i ütlused. Kuivõrd Siim Grossbergi ütlused loeti ebausaldusväärseteks, jäeti need tõendikogumist välja.
78.D.P. ja D.M. i ütlused riimuvad selles, et umbes pool tundi kuni tund aega hiljem helistas Siim Grossberg kannatanule ja oli agressiivselt meelestatud. Uuesti kohtumiseks tuli initsiatiiv seega Siim Grossbergilt. Kõnede väljavõttest nähtub, et 28. märtsil 2020. a kell 02.39 helistas
Siim Grossberg D.P. le ja on kõnes väga agressiivne, lubades D.P. i ära tappa. Kell 02.53 helistas D.P. Siim Grossbergile. Kell 02.57 helistas Siim Grossberg D.P. le ja kutsus viimase Prisma parklasse. Annelinna Prisma parklasse sõitsid kannatanu ja D.M. koos. Parklas kohtuti Siim Grossbergi ja V.P. iga. Kuna neile pööras tähelepanu politseipatrull, siis istusid kõik neljakesi D.M. i sõidukisse. Siim Grossbergi väide, et D.P. lubas teda koju viia, on paljasõnaline, tõendamata ja eluliselt ebausutav. Seda asjaolu ei tõenda ka temaga kaasas olnud V.P. i ütlused, kuna tema eitab üleüldse sõidukis viibimist. Nii D.P. kui ka D.M. i ütlustest kogumis tuleneb, et Annelinna Prisma parklast sõideti minema just seetõttu, et neil äsja oli sinna saabunud politsei. Lahkudes sooviti lihtsalt parklast minema sõita ning konkreetset sihtpunkti ei olnud.
79.D.M. i ja D.P. ütlused riimuvad ka selles, et autos jätkus sõnavahetus süüdistatava ja kannatanu vahel ning ühel hetkel lõi Siim Grossberg kasteediga D.P. t seljatagant pea piirkonda, misjärel peatas juht sõiduki. Siim Grossberg väljus autost, avas autoukse ning jätkas nukkidega D.P. löömist peapiirkonda. Seejärel haaras D.P. peksmise ajal autost noa ja lõi sellega Siim Grossbergile keha piirkonda, misjärel kukku süüdistatav maha. Kõrvutades süüdistatava ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega, tuleb asuda seisukohale, et noaga pussitamine leidis aset löömise ajal.
80.D.P. ja D.M. i ütlused on eluliselt usutavad, sest need riimuvad, on detailiderohked ja loogilised. Siim Grossbergi ütlused on aga ebausaldusväärsed, sest juba esimese süüdistatava ja kannatanu vahelise kohtumise osas andis süüdistatav valeütlusi konflikti eskaleerumise koha kohta, viies need ilmselgelt kooskõlla tunnistaja A.Z. i ütlustega. Korduv valeütluste andmine aga vähendab süüdistatava ütluste usaldusväärsust. Siim Grossbergil ei tekkinud autos viibides hädakaitseseisundit. Füüsilise vägivalla tarvitamine D.P. suhtes nii autos kui ka vahetult hiljem eesmise kõrvalistuja ukse juures oli süüdistatava poolt ilmselgelt õigusvastane, sest füüsilist konflikti alustas sõidukis Siim Grossberg. Asjaolu, et süüdistatav oli mõni aeg varem saanud peaga D.P. lt löögi nina piirkonda, ei andnud Siim Grossbergile õigust kannatanut tükk aega hiljem selja tagant rünnata.
81.Kolme või nelja löögi tegemist autos istuva D.P. suunas ei eita ka Siim Grossberg ise. D.M. i ütlused ning kannatanul tuvastatud vigastuste eripära tõendab, et löökide tegemisel kasutati kasteeti, mitte lihtsalt sõrmenukke. Fotodelt nähtub, et D.P. le pähe tekkinud vigastused olid liialt ulatuslikud, mistõttu ei saanud need olla tekitatud vaid sõrmes olevate esemetega pead riivates. Kasteedi kasutamist nägid pealt nii D.P. kui ka D.M. . Siim Grossbergi kodust leiti läbiotsimisel kasteet. Kõnede väljavõttest nähtub, et Siim Grossberg rääkis 31. märtsil 2020. a J.R. ile: „Tagusin talle nende nukkidega pähe. Ja tema samal ajal susis selja taga noaga.“ Ilmselgelt rääkis süüdistatav J.R. ile 28. märtsil 2020. a aset leidnud sündmuse kohta, kui tagus nukkidega ehk kasteediga D.P. t pähe, kes aga omakorda lõi Siim Grossbergi enesekaitseks noaga.
82.Teadaolevalt on kasteediga võimalik tekitada ulatuslikke vigastusi. Kasteet on tsiviilkäibes keelatud külmrelv ning seda ei ole lubatud kollektsioneerida. Kuna rünnakut autos alustas süüdistatav, siis temal hädakaitseseisundit ei olnud. Asjaolu, kas nuga oli juba D.P. l käes või haaras ta selle kuskilt sõidukist, ei mängi siinkohal rolli. Kuna ründamist alustas Siim Grossberg, on tema väide, et D.P. tahtis teda juba eelnevalt noaga rünnata, paljasõnaline. Hädakaitseseisund tekib kas ründe ajal või vahetult enne rünnet. Ka ei olnud Siim Grossberg KarS § 31 lg 1 mõttes eksimuses. Süüdistatav oli väga hästi teadlik, et tema tegu on õigusvastane ning mingit ohtu tema enda elule ja tervisele tegelikult ei olnud. Siim Grossbergi löömised sõidukis ja väljaspool sõidukit tuleb lugeda jätkuvateks kuritegudeks.
83.Vaidlust ei ole, et pärast noaga löömist kukkus Siim Grossberg maha ja D.P. ning D.M. istusid sõidukisse, mis peeti hiljem kinni Tartus Sõpruse sillal.
84.Siim Grossberg pani D.P. kehalised väärkohtlemised toime kavatsetult: ta seadis selja tagant rünnates eesmärgiks ohvrile kehavigastuste tekitamise ning teadis, et kasteedi kasutamine korduval löömisel tekitab ta kannatanule vigastusi. Tulirelva ebaseaduslik käitlemine
85.Siim Grossbergi süüdistatakse KarS § 418 lg 1 järgi selles, et ta omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel ja hoidis enda valduses 9 mm P.A.K. kaliibrilist hoiatus- ja signaalpüstolit Stalker 917S nr 10 12-13637, mis on käsitöönduslikult ümber ehitatud laskma 9 mm P.A.K. kaliibrilise gaasipadruniga ning 9 mm P.A.K. kaliibrilise signaalpadruniga kombineeritult pihtamislaenguga. Nimetatud relva leidis politsei ja võttis ära Siim Grossbergi valdusest 18. jaanuaril 2020. a sõiduki Audi reg.nr 157BLF läbiotsimise käigus. Tsiviilkäibes keelatud tulirelv on relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 1 p 6 kohaselt tulirelv, millel puudub valmistaja markeering.
86.28. aprilli 2020.a. ekspertiisiakt kinnitab, et Siim Grossbergi valdusest leitud relv on ümber töödeldud ja tsiviilkäibes keelatud. Ei saa nõustuda, et Siim Grossberg polnud teadlik relva laskevõimest. Süüdistatav oli kursis, et signaalpüstolist on võimalik tulistada ka pihtamislaenguga ning pani teo toime otsese tahtlusega. Ennekõike tõendavad seda tunnistaja A.L. i ütlused, kes tunnistas relva ehitamist laskekõlblikuks. Tunnistaja pidi relva ümber ehitama enne selle üleandmist Siim Grossbergile. Järelikult oli ta relva üle andes laskekõlblikkusest teadlik. A.L. näis kohtus äärmiselt enesekindel, uhke oma kuritegeliku mineviku ning relva ümberehitamise üle. Siim Grossbergiga olid suhted sõbralikud, mistõttu on loogiline ja eluliselt usutav Siim Grossbergile rääkimine, et sellega saab tulistada. Kiitlemise vaimus andis A.L. ütlusi ka kohtus – tema ehitatud, tema relv. Kui vastaks tõele, et relva ümberehitamine jäi varem amenike poolt tähelepanuta, on asjaolusid ja asjassepuutuvaid isikuid arvestades loogiline, et sellest saadi indu juurde ning käidi relvaga julgemalt ümber, sest nn alibi oli olemas. Sellesse alibisse maakohus aga ei uskunud. Karistused
87.Siim Grossbergile karistust mõistes arvestas maakohus süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused raskeimaga kaetuks. Tuleb märkida, et Siim Grossbergile varasemalt mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud ega suutnud panna süüdistatavat hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vastupidi, süüdistatava käitumine on muutunud agressiivsemaks ja julmemaks. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavale etteheidetav käitumine on olnud üleolev, tagajärgi mittearvestav ja impulsiivne. Pole alust uskuda eripreventsiooni toimimisse ega vangla kasvatuslikku mõjusse. Vangistus tagab Siim Grossbergi isoleerimise ühiskonnast. Kontrollitud keskkonnas on tal väiksem tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks ja uute kannatanute tekkeks.
88.Heiti Kitse puhul tuvastas kohus narkootiliste ainete edasiandmise kahele inimesele. Seega sai tema teo tulemusel õigushüve kahjustada väiksemal määral. Tema teosüü on väiksem. Heiti Kitse on varem korduvalt narkokuritegude eest karistatud. Ehkki tema teo ühiskonnaohtlikkus ja käideldud aine kogus olid väiksemad, tuleb talle mõista karistus vaid keskmisest veidi madalamas määras. Varasematest karistustest Heiti Kits järeldusi teinud ei ole. Seetõttu on põhjendatud teda karistada 7-aastase vangistusega.
II.
APELLATSIOONID
89.22. juunil 2021. a esitas apellatsiooni Heiti Kitse kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, mis puudutas Heiti Kitse poolt narkootiliste ainete edasiandmist Siim Grossbergile ja R.G. ile, ning osas, millega mõisteti Heiti Kitsele karistus. Kaitsja palub karistuse kergendamist, alternatiivselt taotleb mõistetud karistuse määra ja liigi osas uue otsustuse tegemist, millega kohaldataks Heiti Kitsele karistuse tingimisi. Apellatsioonkaebuses on lühidalt leitud järgmist.
89.1.Heiti Kits tunnistas enda juurest leitud ained enda omaks, ta kahetseb seaduse rikkumist ning lubab edaspidi narkootiliste ainetega kokku mitte puutuda.
89.2.Maakohtu põhistused on vastuolus süüdistusakti ja uuritud tõenditega. Heiti Kitse poolt R.G. ile ja Siim Grossbergile narkootiliste ainete müümine ei ole leidnud dokumentaalsete tõenditega tõendamist. Maakohus on otsuse rajanud R.G. i ütlustele põhjusel, et viimane mainis õige linna ja tänava, millest järeldati, et ta käis seal. Seejuures on maakohus välistanud võimaluse, et uurijad võisid R.G. ile öelda Heiti Kitse nime ja asukoha ning et tegemist on Siim Grossbergi tuttavaga.
89.3.R.G. i ütlused on niivõrd üldised ja ebatäpsed, et selliseid võiks anda igaüks. Ka tunnistaja kirjeldus temast – pikemat kasvu, kõhn, äkki heledamata juustega, lühematega igastahes – on väär. Heiti Kits viibis R.G. i ülekuulamise ajal kohtusaalis, ent ei viidanud temale kui isikule, kelle juures ta Tallinnas käis.
89.4.Puuduvad dokumentaalsed tõendid, et R.G. oleks olnud Heiti Kitsega ühenduses narkootiliste ainete ostu-müügi tehingu teostamiseks või et Heiti Kits ja Siim Grossberg oleks olnud ühenduses narkootiliste ainete ostu-müügi teostamise eesmärgil. Kohtueelses menetluses on jäetud kontrollimata, kas R.G. il oli Heiti Kitsega kokkupuuteid. Seejuures on R.G. esitanud vääraid fakte – kui ta esmalt kinnitas, et suhtles Heiti Kitsega nii telefoni kui Facebooki teel, siis kohtuistungil tõdes, et pole Heiti Kitsega telefonitsi suhelnud.
89.5.Maakohus on rikkunud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet, järeldades Heiti Kitse
24.augustil 2020. a antud ütluste pinnalt narkootikumide üleandmist, jättes seejuures tähelepanuta, et samal ülekuulamisel kinnitas Heiti Kits, et pole Siim Grossbergile narkootilisi aineid müünud. Vale järelduse on maakohus teinud ka narkootikumide andmise kordade ja koguste osas: kui süüdistusakti kohaselt andis Heiti Kits üle narkootikume koguses, mis ei ületanud 60 g, luges kohus tõendatuks 70 grammi.
89.6.R.G. i kui nn võtmetunnistaja vääraid faktiesitusi on kohus sisustanud omapoolsete tõlgendustega, et põhistada Heiti Kitse süüd, asudes sisuliselt süüdistaja rolli. Seetõttu tuleks R.G. i ütlused jätta tõendikogumist välja ja kohaldada nende osas KrMS § 7 lg-t 3.
89.7.Heiti Kitse karistamisel pole arvestatud süü suurust. Kergendava asjaolu – süüteo toimepanemise raske isikliku olukorra mõjul – on jäänud arvestamata. Heiti Kits kahetseb siiralt halbade asjaolude kokkulangevuse tõttu toimepandud tegu. Heiti Kitsel suri ema. Isa ning õdesid, vendasid tal pole. Ema surma järel tekkis tal sügav depressioon, puudus eluplaan ning lähedased, kellega kurbust ja masendust jagada. „Abikäe“ ulatasid H. Kitse oma huvides ära kasutada soovivad isikud. Ta ei osanud õigeid otsuseid vastu võtta ja kahetseb senini siiralt. Tähtsust omab seegi, et ta ei müünud omandatud ainet kaaslinlastele
90.Tartu Ringkonnakohtule laekusid ka Heiti Kitse endapoolsed täiendused kaitsja apellatsioonile, mis olid järgmised.
90.1.Esiteks ei saa rahul olla sellega, et Tartu Maakohtu 4. juuni 2020. a otsus nr 1-20-3168/13, millega R.G. kokkuleppemenetluses süüdi tunnistati, on avalik. Sellega on Siim Grossberg ja Heiti Kits juba ette süüdi tunnistatud.
90.2.Kõik R.G. i kohtus antud ütlused on vastukäivad ja erinevad – ei klapi aadress, ainete kogus ega korrad, millal väidetavalt järel käidi. Kuivõrd R.G. vahistati mitu kuud pärast Heiti Kitse, oli tal piisavalt aega need valed välja mõelda, seda kas omal algatusel või kellegi mõjutusel.
90.3.Ükski tõend ei kinnita, et 2019. a novembris oleks sellised intsidendid aset leidnud. Puuduvad tõendid, et Siim Grossberg oleks Heiti Kitsega ühenduses olnud. Ainult 2019. a maikuu kõneeristused ühendavad neid. Nad on Tallinnas kohtunud üksnes 4-6 korda ja mõned korrad käis Siim Grossberg tal ka külas.
90.4.R.G. i ütluste, mis erinevad nagu öö ja päev, alusel on lubamatu kellegi süüditunnistamine. 24. augustil 2020. a kahtlustatavana ülekuulamisel andis Heiti Kits avameelseid ütlusi, millega palub kindlasti tutvuda.
91.Apellatsiooni esitas ka prokuratuur, milles palutakse tühistada maakohtu otsus osaliselt, s.o Siim Grossbergi õigeksmõistmises talle KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi esitatud süüdistuses K.O. u löömises, samuti Siim Grossbergi õigeksmõistmises talle KarS § 136 lg 1 järgi esitatud süüdistuses A.V. ilt seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Prokuratuur taotleb uue otsuse tegemist, millega tunnistataks Siim Grossberg süüdi § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi K.O. u löömises ja KarS § 136 lg 1 järgi A.V. ilt seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Samade kvalifikatsioonide alusel mõistetud karistused palub prokurör muutmata jätta. Küll aga taotleb prokurör Siim Grossbergile mõistetud liitkaristuse suurendamist – prokurör palub KarS § 64 lg 1 alusel Siim Grossbergile 11 aasta pikkuse vangistuse mõistmist ja selle suurendamist KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 2. augusti 2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6204 mõistetud ära kandmata karistuse – 29 päeva vangistuse – võrra. Apellatsioonis esitatud seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
91.1.Prokurör leiab, et nimetatud süüdistustes eiras maakohus KrMS § 61 norme, jättes tõendid kogumis hindamata ja andes neile ebaõige hinnangu. Tehtud vead viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega, millega kaasnes põhjendamatu kohtuotsus. K.O. u löömise episoodis on kohtu järeldused lisaks vastuolulised ja arusaamatud. Kohus mõistis Siim Grossbergi õigeks kõrvaldamata kahtluste tõttu, kuigi tegelikuks selliseid kahtlusi ei esine. Liitkaristuse mõistmisel kergemad karistused raskemaga kaetuks lugedes kohaldas kohus valesti materiaalõigust, mis tõi kaasa mõistetud karistuse mittevastavuse kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ning tingib karistuse muutmise. Kuivõrd prokurör palub Siim Grossbergi süüdi tunnistada suuremas mahus, tuleb suurendada mõistetavat liitkaristust.
92.25. juunil 2021. a esitas apellatsioonkaebuse Siim Grossbergi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kes palub Siim Grossberg õigeks mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi A.V. i kehalises väärkohtlemises ja temalt KarS § 136 lg 1 järgi vabaduse võtmises, KarS § 4181 lg 1 järgi tulirelva ebaseaduslikus käitlemises, KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi K.O. u kehalises väärkohtlemises ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi D.P. ga seotud episoodis. Samuti palub kaitsja Siim Grossberig õigeksmõistmist KarS § 214 lg 2 p-de 1,3 järgi esitatud süüdistuses ning KarS
§ 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi väidetavates kuriteoepisoodides, milles on süüdimõistmine toimunud kõigest R.G. i ja D.D. ütluste alusel. Veel taotleb kaitsja Siim Grossbergi poolt D.D. suhtes toime pandud vägivald ümber kvalifitseerida KarS § 119 lg 1 järgi. Kokkuvõtlikult on apellatsioonis leitud järgmist.
92.1.Kohtumenetlus on olnud ühekülgne ja puudulik. Hinnates tõendeid valikuliselt ja süüstavalt ning jättes õigustavad asjaolud kõrvale, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ühtlasi astus kohus süüdistatava vastutusvõime mittekindlakstegemisega üle ausa ja õiglase kohtupidamise nõudest KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes.
92.2.Siim Grossbergi mõisteti küll osaliselt õigeks, ent ülejäänud süüdistuse osas lahkus erapooletu kohtumõistja positsioonilt ja asus uut süüdistust kontsrueerides süüdistaja positsiooni. Siim Grossbergi ja A.V. i ütlused olid omavahel selges vastuolus.
92.3.Siim Grossbergile heideti ette 23. veebruaril 2020. a umbes kella 1-2 ajal öösel Tartus, Kaunase puiesteel kehalist väärkohtlemist ja vabaduse võtmist, mis jätkus Siim Grossbergi korteris. Kannatanu andis ütlusi, et sündmused leidsid aset 1-2 ajal. Telefon oli tal kogu aeg kaasas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt viibis aga A.V. süüdistuses märgitud ajal erinevates kohtades Tartu kesklinnas ega saanud olla Annelinnas. Ta sattus Siim Grossbergiga ühe tugijaama piirkonda alles kell 05.16, mis on kolm tundi pärast tema suhtes väidetavalt toime pandud vägivallategu.
92.4.Siim Grossbergi tunnistati süüdi A.V. i suhtes vägivalla tarvitamises ja temalt vabaduse võtmises 23. veebruaril 2020. a kella 5 ajal. Sellist süüdistust ei ole aga Siim Grossbergile esitatud. Teiseks välistavad sellise süüdistuse kannatanu ütlused.
92.5.Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemise osas tuleb märkida, et KarS § 4181 lg 1 objektiivse koosseisu osas puudub vaidlus. Subjetiivset koosseisu jaatamiseni on maakohus jõudnud aga jälle läbi süütuse presumptsiooni rikkumise, jättes analüüsimata kõik kaitseargumendid. Tunnistaja A.L. andis ütlusi, et relva ehitas ta ümber enne 2017. a vangistust ning sai selle 2019. aastal vanglast vabanedes kohtumääruse alusel Tartu Vanglalt tagasi. Siim Grossberg teadis A.L. i jutu järgi, et stardipüstol tagastati viimasele vanglast vabanedes. Kas Siim Grossberg sai üldse arvata, et kohtust, politseist ja vanglast antakse karistuse kandmiselt vabanedes tsiviilkäibes keelatud tulirelv tagasi n-ö teisele ringile?
92.6.K.O. u kehalisse väärkohtlemisse puutuvalt ei saa nõustuda, et Siim Grossberg ületas hädakaitse piire. Eluvõõras on kohtu käsitlus, et teist isikut juukseidpidi autost välja tiriva inimesega tulnuks käituda mõõdetult-kaalutletult. Kui agressor tõmbab teist inimest juukseidpidi autost välja, tekitades talle valu ja vigastusi, ei pea ka rünnet lõpetama siidkinnastes, vaid teda eemale tõmmates ja tõugates. Selle käigus kergemalt viga saamine on agressori riisiko – tema vigastused ei olnud teise inimese juustest sikutamise kõrval ebaproportsionaalselt tõsised ja mittevastavad. Juustest sikutamise tõkestamise vahendina oli eemale tõukamine igati ründega vastavuses. Lööke ega muid sisulisi vägivallategusid, mille otsese tagajärjena oleksid kannatanul vigastused tekkinud, ei olnud.
92.7.D.P. suhtes rakendatud füüsilise vägivalla osas on maakohus vaid osaliselt pööranud tähelepanu sündmusele eelnenud intsidendile, mille käigus lõi D.P. peaga Siim Grossbergi nina puruks. Tegelikkuses vahetult pärast eelnimetatud vahejuhtumit, olles D.P. ga D.M. i juhitud auto tagaistmel, hakkas ta järsku eesistuvale D.P. le sõrmenukkidega pähe peksma, kui tema
majast mööda sõideti. D.P. võttis seda järjekordse vägivallakavatsusena ja ründas esimesena. Maakohus luges tõendatuks D.P. peksmise kasteediga. Kuna politsei jõudis kohe kohale, pidanuks see kasteet leitama kohe. Siim Grossberg oli noavigastusest liikumatu ja kaotas varsti teadvuse ning kiirabi toimetas ta haiglasse, kuhugi ta kasteeti peita ei saanud. Arvestamata ei saa jäta A.Z. i ütlusi, mille kohaselt kannab D.P. alati kaasas nuga. Kui Siim Grossbergi löömisel kasutatud nuga olnuks kindalaekast pärinev ehitusnuga, polnuks D.P. l põhjust seda sündmuse järel Emajõkke visata.
92.8.Kuivõrd Siim Grossberg kakles D.P. ga näod vastamisi, pole võimalik, et sellises olukorras sai D.P. Siim Grossbergi mitu korda järjest selga lüüa. Kaitsja hinnangul tegutses Siim Grossberg hädakaitse seisundis ega ületanud hädakaitse piire.
92.9.R.G. i ja D.D. ga seotud episoodid põhinevad vaid nende endi ütlustel. Nii R.G. i kui ka D.D. ütlused on äärmiselt ebausaldusväärsed ning tuleks jätta tõendikogumist välja. Mõlemal isikul oli põhjust anda Siim Grossbergi vastu valetunnistusi, sest selle eest said nad politseilt ja prokurörilt leebe kohtlemise osaliseks.
92.10.Siim Grossberg tunnistati süüdi D.D. le 16 g amfetamiini edasiandmises, ent D.D. le ei ole selle koguse narkootilise aine omandamise ja edasimüümise eest kahtlustustki esitatud. Järelikult ei uskunud politsei ega prokuratuur isegi, et D.D. Siim Grossbergilt nimetatud koguse amfetamiinii sai. Kokkuvõtvalt ei saa olla kindel, kas R.G. i ja D.D. episoodid aset leidsid ning ainuõige oleks tõlgendada kõrvaldamata kahtlused Siim Grossbergi kasuks.
92.11.Väljaspool vaidlust on Siim Grossbergi poolt D.D. le süüdistuses märgitud ajal ja kohas eluohtliku vigastuse tekitamine. Ta tunnistab ja kahetseb seda. Samas vajavad kehavigastuse tekitamise asjaolud tähelepanu. Nimelt nähtub ekspertiisist, et eluohtlikkus seisneb põrna rebendis. Selline vigastus on nii kohtu- kui ka võitluspraktikas üheainsa löögi tagajärjena enam kui üliharuldane. Sisuliselt on võimatu midagi sellist ette näha või möönda. D.D. kinnitusel sai ta esimese löögi järel haiget, kukkus ja silme eest läks mustaks. See viitab otseselt, et põrnavigastus tekkis just esimesest löögist. D.D. ei suutnud meenutada, kuhu esimene löök saabus, kas näkku või makku. Tõenäoliselt aga ei mäleta kannatanu seda sellepärast, et tal läks esimese löögi peale „pilt eest ära“ või vähemalt „virvendama“. Siim Grossbergi ütluste kohaselt lõi ta esimese löögi kõhtu ja mingit kestvat peksmist ei toimunud. Suure tõenäosusega tekkiski põrnavigastus esimesest löögist.
92.12.Olenemata sellest, et tegu oli tahtlik, ei ole rusikalöögiga põrnavigastuse tekitamist võimalik ette näha. Selle vigastuse suhtes tegutses Siim Grossberg ettevaatamatusest, mistõttu vastab tema tegu KarS § 119 lg-le 1. Ehkki D.D. on väiksemat kasvu, ei ole see alati määrav, sest vägivalla kasutamine ei ole võõras tallegi – ta kannab vanglas karistust pedofiili löömise eest.
92.13.D.D. ütlused, et Siim Grossberg nõudis raha amfetamiini eest, on ebausaldusväärsed ning tuleks jätta tõendikogumist välja. Eeltoodu tõttu ei saa olla mingit väidetavat võlga ega võlanõuet amfetamiini eest. Seetõttu on väljapressimine välistatud.
93.28. juunil 2021. a esitas apellatsiooni ka Siim Grossberg ise, täiendades selles kaitsja kaebust. Kokkuvõetult olid tema seisukohad järgmised.
93.1.R.G. i jutt on täielikult fabritseeritud. Tema ütlused pole usaldusväärsed, sest tegemist on staažika narkomaaniga, mis kajastub ka tema ütlustes. Esimesed neli korda antud ütlused on
drastiliselt erinevad tähtsates detailides. Läbivalt kasutab ta sõnu „minu arust“, „vist oli“, „umbes“, „minu teada“ jne. Ütluste deponeerimisel aga kasutab ta vaid ühe korra sõna „umbes“. Iga järgneva korraga muutusid R.G. i ütlused järjest enam Siim Grossbergi süüstavaks. Varasemates ütlustes kinnitas R.G. , et Heiti Kitselt saadi 60 g, kuid kohtuistungil rääkis ta 70 grammist, mida teab täpselt, sest aine kaaluti üle. Ka ei klapi R.G. i ütlused Heiti Kitse elukoha osas. Eriti kummaline on see, et Heiti Kitse kirjeldas ta valesti. Korduvalt muutis ta ütlusi. Deponeeritud ütlusi arvestades dikteeriti R.G. ile ette ütlused, mida ta ka rääkis. Seega palub Siim Grossberg end R.G. iga seotud episoodides õigeks mõista.
93.2.Siim Grossberg on K.D. käest küll ainet saanud, ent sarnaselt tunnistajaga ei mäleta apellant nende ainete koguseid, sest tegemist oli väikeste omatarbeks mõeldud kogustega.
93.3.Heiti Kitsega suhtleb Siim Grossberg jätkuvalt. Kuigi Heiti Kits ei käinud tal Tartus külas, käis Siim Grossberg Tallinnas neli korda nädalas. Ta ei teadnud, et R.G. või Heiti Kits tegelenuks narkootikumidega.
93.4.R.G. varjas oma ainet, sest ei tahtnud seda jagada. Midagi eriskummalist pole selles, et Siim Grossberg ei teadnud, kust R.G. aineid hangib. Ka K.D. andmed võis ta saada mõnelt Siim Grossbergi tuttavalt. K.D. ütluste kohaselt sai ta kliente ka Internetist. Varjamine on aga narkomaanide tavaline elu osa, samuti varjatakse oma varustajat. Siim Grossberg ei teadnud K.D. nimegi, ent R.G. seda nime teadis, mis ilmestab nende head läbisaamist. Üksnes R.G. i väitel viis teda K.D. ga kokku Siim Grossberg. Usutav ei ole see, et Siim Grossberg annaks R.G. ile oma varustaja ja saaks selle eest vaid 5-7 või 10 g ainet.
93.5.Tartu linna „1 gramm“ on 0,4 grammi ehk müügikogus, tarvitamiskogus on 0,1-0,4 grammi.
93.6.18. jaanuaril 2020. a tehtud haarang tuleb tunnistada õigusvastaseks. Menetluse käigus on leidnud kinnitust, et käideldi 0,4 g suuruseid koguseid (s.o Tartu grammi), vaid A.P. sai ainult tarvitamiskoguse. Läbiotsimisel ei leitud temalt ühtegi kogust. Pealegi ei ole tema ütlused aktsepteeritavad, sest ta oli tugevas joobes.
93.7.Süüdistuse osas, et tunnistaja A.P. sai narkootilist ainet 2020. aastal Siim Grossbergi elukohas, tuleb Siim Grossberg õigeks mõista, sest tunnistaja ei käinud otseselt amfetamiini ostmas või saamas, ta vaid järeldas seda mõjust. Samuti ei räägita kogustest, ehkki kõik Tartu episoodid on 0,4 g arvestusega. Samuti ei saanud A.P. temalt amfetamiini mitte 6 grammi, vaid 6 kotti, millest igas oli 0,4 grammi. Et Siim Grossberg andnuks A.P. ile amfetamiini 19. aprillil 2020. a sõidukis, lükkab ümber see, et tarvitamiskohusena anti määratlemata väike kogus.
93.8.Kuna pole teada, millise koguse Siim Grossberg M.R. ile üle andis, tuleb ta selles osas õigeks mõista. Üleüldse tuleks Siim Grossberg narkootiliste ainete edasiandmistes õigeks mõista. Diilerlus tõendatud ei ole ning kuritegelik tulu oli olematu, sh rikkus ta rahvatervist vaid vähesel määral. Siim Grossberg on narkomaan ning andis ainet tasuta edasi teistele sõltlastele, kellega koos tarvitati. Arvestada tuleb sellegagi, et kui aine kvaliteet on halb, siis kulub seda tarvitamisel rohkem. Heiti Kitselt ei ole Siim Grossberg kunagi narkootikume saanud.
93.9.Siim Grossberg tunnistab D.D. le ettevaatamatusest eluohtliku vigastuse tekitamist. Kõhtu lõi ta sellepärast, et just see piirkond on pehmem ja summutab lööki. Raskete kehavigastuste tekitamise tahtlus aga puudus. Tunnistaja E.P. oli öelnud D.D. le, et viimane
saab peksa, matustest juttu ei olnud. E.P. tegustes omavoliliselt. Kannatanu jutt on suuresti vale ja tuleb lugeda ebausaldusväärseks. Kannatanu ei pöördunud isegi politseisse ning alles detsembris kuulis Siim Grossberg, et D.D. viidi haiglasse.
93.10.Maakohtu otsuses on täheldatav oluline vastuolu – kuigi algselt lõi Siim Grossberg kannatanut näkku või makku ja seejärel jalaga, ei mäleta kannatanu, kuhu ta löögi sai. Ta tõusis ja tundis valu kõhus. Juhul, kui kannatanu oli püsti, siis ei saanud Siim Grossberg maas lamavat kägaras kannatanut lüüa. Tahtlus ei ole tõendatud.
93.11.Siim Grossberg ei olnud vahistamise ajal tugeva kehaehitusega, samuti polnud D.D. süüdistatavast kuidagi nõrgem: väiksem kasv ei näita nõrkust. Siim Grossberg kinnitab, et ajal, mil ta D.D. t lõi, polnud viimane talle enam võlgu. D.D. pole usaldusväärne.
93.12.E.P. ei mäletanud, mida ta täpselt D.D. le ütles, küll aga möönis: „Peksa pidi D.D. saama“. E.P. ütlustes matustest juttu polnud ja Siim Grossbergi nime kasutas ta tema teadmata D.D. hirmutamiseks. Väärib märkimist, et Siim Grossberg pole E.P. ga kokku puutunud ning sõnumid ja kõned ei ole temaga, vaid teiste isikutega seotud, samuti ei ole nad omavahel kokku saanud. Kuigi nõustub, tekitas D.D. le ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse, pole ta temalt raha nõudnud ei peksmise ajal ega pärast seda. Väljapressimise koosseis puudub.
93.13.Ebausaldusväärsed on ka A.V. i ütlused, sest pärast sündmust tuli tema kasuisa Siim Grossbergiga vestlema, mureks oli ainult laen. Kasuisale saanuks A.V. enda peksmisest rääkida. A.V. i väitel oli tema ID-kaart kodus ja ta ei saanud aru, kuidas sai Siim Grossberg laenu võtta. Mingit kokkupuudet kannatanu telefoniga Siim Grossbergil polnud. Samuti näitab tema ütluste ebausaldusväärsust seegi, et ta ei pöördunud politsei poole, vaid asus asja lahendama omakohtu korras.
93.14.Tappa on üritatud hoopis Siim Grossbergi: D.P. lõi noaga teda kaelapiirkonda ning vigastas tõsiselt tema selga. Esimese löögi tegi D.P. , kes aga karistada ei saa, ehkki tunnistab ise löömist. Kasteeti sündmuskohalt ei leitud. Ka autot juhtinud D.M. ei pannud tähele, millest räägiti, sest keskendus sõitmisele. Ta küll nägi pimedas autos kasteeti, kuigi väidetavalt olid löögid kiired. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta, et teda lüüakse kasteediga, mis on absurd, sest sellist asja ei saa tunda. Ta ei mäleta ka kasteedi nägemist. Kannatanupoolseid lööke oli kuus. D.M. tunnistas, et rääkis kohtueelses menetluses hoopis teistsugust juttu, ehk valetas – tema ütlused hakkasid riimuma alles kohtuistungil kannatanu ütlustega. Miks nad viskasid noa Emajõkke ja põgenesid sündmuskohalt, kui ei teinud midagi valesti?
93.15.Tunnistaja A.L. võis küll öelda, et stardipüstoliga saab tulistada, ent need ei ole selleks mõeldud ja on seetõttu ohtlikud.
93.16.Esimese astme kuriteod on Siim Grossbergi jaoks esmakordsed. Kergendavaks asjaoluks on see, et Siim Grossberg otsis juba väljas abi, ta on sõltlane. Edasikäitlemine ei ole tõendatud. Tulu teenis ta vaid 500 eurot. Kehalise väärkohtlemise eest on talle määratud maksimumkaristus teo eest, mis pole tõendatud. Samuti on ta 10 aastat saanud teo eest, mida ei ole teinud. Ühiskonnast kõrvaldatakse ta seetõttu, et nii on ühiskond turvalisem, ehkki kohus ka ise ei usu Siim Grossbergi ümberkasvamisse. Siim Grossbergi hinnangul ei kavatsetagi teda aidata. Arvestada tuleb seda, et vanglas muutub inimene vaid halvemaks, sest teda ümbritsevad kurjategijad. Selle vangistuse alguseski ei pakutud Siim Grossbergile mingit arstiabi, alates vahistamisest 20. aprill 2020. a kuni Tartu Vanglasse saabumiseni 5. jaanuar 2021. a pääses ta psühhiaatri jutule 3-4 korda. Üksikvangistus on rikkunud vaimse tervise. Siim Grossberg on
sunnitud vaatamata oma halvale tervisele kohtus käima. Istungile lohistati ta jõuga. Kohtusaali purukspeksmine oli ainus viis sellest õudusest pääseda. Siim Grossberg palub osalist vangistust. III.
MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
94.Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2021 istungil rahuldati kaitsja taotlus Siim Grossbergile ekspertiisi määramiseks. Kohus määras, et Siim Grossbergi suhtes tuleb läbi viia kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis.
95.14. aprillil 2022 laekus ringkonnakohtule kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 1/1. Ekspertide hinnangul ei esinenud Siim Grossbergil käesoleval ajal ja temale süüksarvatavate tegude toimepanemise aegadel psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Siim Grossberg oli oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolest suuteline täiel määral aru saama ümbrusest, oma tegude iseloomust, võimalikest tagajärgedest ja sotsiaalsest tähendusest ning ta oli suuteline sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks.
96.19. aprillil 2022 toimunud ringkonnakohtu istungil jäid menetlusosalised apellatsioonides esitatud seisukohtade juurde. Ühtlasi lahendas kohtukoosseis menetlusosaliste esitatud taotlused.
97.27. aprilli 2022. a määrusega uuendas ringkonnakohus kriminaalasja kohtuvaidluse ning võimaldas kohtumenetluse pooltel ning ekspertidel Tiina Kompusel ja Katrin Einol esitada oma arvamus Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 52 lõike 1 punktis 2 sätestatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi fikseeritud tasu suuruse ja lõikes 3 sätestatud tasu suurendamise piirangu põhiseaduspärasuse kohta hiljemalt 11. maiks 2022. Ringkonnakohtul tekkis nõupidamistoas küsimus, kas eelmainitud sätetega paika pandud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumuse suurus ning seatud piirang, mis keelab ekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu enam kui kolm korda suurendada, on põhiseadusega kooskõlas.
98.30. aprillil 2022 esitasid eksperdid Katrin Eino ja Tiina Kompus arvamuse, milles hindavad kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiiside tegemisel fikseeritud rahasumma kujul piirangu seadmist eksperdi tasule ebaõiglaseks ekspertide suhtes ning ka selle ekspertiisivaldkonna arengut oluliselt kahjustavaks.
99.9. mail 2022 esitas arvamuse prokurör, nõustudes et ekspertiisi tasu ülemmäär ei pruugi vastata teostatud ekspertiisi tegelikule turuhinnale. Samas avaldas prokurör arvamust, et tasu piirmäärade eemaldamisel muutuksid tasud prognoosimatuks ja planeeritud eelarvelised vahendid ei pruugi olla piisavad ekspertiiside maksumuse katmiseks. See ilmselt omakorda kanduks menetlustesse üle teostatavate ekspertiiside arvu vähendamise näol, mille tulemusena võivad omakorda tegelikkuses eriteadmisi nõudvaid küsimusi asuda ekspertide asemel lahendama isikud, kes selliste küsimuste lahendamiseks piisavad eriteadmisi ei oma.
100.11. mail 2022 esitas seisukoha ka Siim Grossbergi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi. Kaitsja jätab küsimuse apellatsioonikohtu otsustada, kuid palub ekspertiisitasud riigi kanda jätta.
101.Ringkonnakohtule laekus Siim Grossbergi taotlus, milles taotleb ta kogu kompleksekspertiisi õigusvastaseks tunnistamist, kuna see on kallutatud. Ühtlasi leiab Siim Grossberg, et eksperdid on temalt ekspertiisi eest põhjendamatult suurt tasu nõudnud. IV.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
102.Ringkonnakohus, olles uurinud kogutud tõendeid, maakohtu istungite protokolle, otsust ja apellatsioone ning täiendavaid seisukohti, leiab, et tähelepanu väärivad nii prokuratuuri kui kaitsjate argumendid ning need toovad endaga kaasa Tartu Maakohtu 10. juuni 2021. a otsuse osalise tühistamise.
103.Esmalt käsitleb kohtukoosseis süüdistust narkootikumidega seotud kuritegudes (I), misjärel analüüsib K.O. u kehalist väärkohtlemist (II), D.D. suhtes toime pandud vägivalda (III) ning A.V. i kehalist väärkohtlemist koos temalt vabaduse võtmisega (IV). Edasi esitab kohtukolleegium omapoolsed seisukohad ka apellatsioonide põhiväidetele D.P. peksmise (V) ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise osas (VI). Lõpetuseks käsitleb ringkonnakohus karistusi (VII), otsustab menetluskuludesse puutuva (VIII) ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IX). (I)
104.Narkokootikumidega seotud kuritegudes on vaidlustatud peamiselt neid episoode, mille põhilisteks tõenditeks on R.G. i või D.D. ütlused. Heiti Kitse puhul on nendeks episoodid, mis käsitlevad narkootiliste ainete edasiandmist Siim Grossbergile ja R.G. ile; Siim Grossbergi puhul aga Heiti Kitselt ja K.D. lt narkootiliste ainete omandamist, R.G. ile ja D.D. le narkootiliste ainete edasiandmist käsitlevad episoodid. Seega on apellantide põhitaotluseks nendes osades süüdistatavate õigeksmõistmine.
105.Kriminaalasja materjalidega tutvununa leiab kohtukoosseis, et apellatsioonides esitatud väiteid, nagu poleks süüdistatavad narkootilisi aineid käidelnud, edu ei saada. Kaebustes esitatud kaitseargumendid vastuseks maakohtu süüdimõistvale otsusele on napid ja valdavalt leidnud kajastamist juba esimese astme kohtu põhjendustes. Sestap on põhilised kaitseväited juba põhjalikku analüüsimist ja ümberlükkamist maakohtu otsuses leidnud. Nendega nõustub ka ringkonnakohus. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja motiivide ning järelduste uuesti üle kordamine ei ole selles osas ilmselgelt vajalik, mistõttu jätab kohtukolleegium selles alapeatükis tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 esimese astme kohtu otsuse põhiosa sellekohased asjaolud kordamata ning esitab vaid omapoolsed seisukohad apellatsioonide põhiväidetele. Küll aga nõuavad süüdistuse piiridesse seonduv ja süüteokoosseisu puutuv neil kolleegiumipoolset peatumist käesoleva alapeatüki lõpuosas.
106.Peamine vaidlus seisneb küsimuses, kas tunnistaja R.G. i ütlused on usaldusväärsused. Nii süüdistatavad ise kui nende kaitsjad on seisukohal, et tunnistaja ütlused on vastuolulised ja ebausutavad, mistõttu ei jää muud üle, kui need tõendikogumist välja jätta. Kohtukolleegium sääraseid kõhklusi ei jaga ning leiab, et R.G. i ütlused on eluliselt usutavad ja peab neid usaldusväärseks ning seda järgnevatel põhjustel.
107.Esiteks haakuvad R.G. i ütlused teiste asjas kogutud tõenditega. Nii riimuvad tunnistaja ja K.D. ütlused, et viimane on tunnistajale narkootikume andnud, nii omavahel kui olemasolevate dokumentaalsete tõenditega, näiteks 2. jaanuari 2020. a kahtlustatavana kinnipidamise protokollis kajastatuga. Pidepunkte leidub aga veelgi. Nõustuda saab esimese
astme kohtuga selleski, et Heiki Kitse ütlusedki toetavad kaude tunnistaja mainitut: Heiti Kitse sõnutsi käis Siim Grossberg tema juures Tallinnas autoga, kaasas mingid sõbrad. Kuigi Heiti Kits kaasasolnute nimesid maininud pole, ei ole välistatud, et R.G. võinuks olla üks nende seast. 10. märtsil 2021. a toimunud kohtuistungil on tunnistaja öelnud, et amfetamiini pakendasid nad koos Siim Grossbergiga, pannes ühte kotti 0,4 grammi ainet (kd 7 tl 67). Seesuguse täpsusega doseerimine nõuab aga vahendit aine massi hindamiseks. 18. jaanuaril 2020. a Siim Grossbergi elukohas aadressil XXX , Tartu toimunud läbiotsimise käigus leiti sealt muu hulgas digitaalkaal, mis toetab tunnistaja ütlusi veelgi.
108.Kuigi, apellantide hinnangul erinevad R.G. i 10. märtsil 2021. a toimunud kohtuistungil antud ütlused kardinaalselt tema varasemalt antud ütlustest, osutati tunnistaja küsitlemisel vaid mõnele üksikule vastuolule. Ebakõla nähti näiteks selles, et kui varasemalt oli tunnistaja transpordivahendina nimetanud rongi, siis kohtuistungil mainis ta bussi. Samuti seda, kas ta on Heiti Kitsega telefoni teel suhelnud või mitte. Kuivõrd maakohus on nende ebatäpsuste osas seisukoha võtnud ning need kui usaldusväärsust kummutavad kahtlused veenvalt ümber lükanud, ei asu ka ringkonnakohus neid teistkordselt käsitlema. Põhimõttelist laadi vastuolusid, mis kuriteoepisoodide tõendamist mõjutaks, kohtukoosseis ei tähelda.
109.Ühtlasi ei nähtu ainsatki põhjust, miks peaks R.G. sündmuste kohta valetama. Asjaoludest ei ilmne, et tema ja Siim Grossbergi vahel oleks esinenud vihavaenu, pigem vastupidi – mingil perioodil elati üheskoos ja läviti teineteisega. Tõsiseltvõetavust ei saa olla ka väitel, nagu võinuks tunnistaja ütlused olla fabritseeritud või kantud spekulatiivsest soovist teenida leebem karistus. Nimelt on R.G. Tartu Maakohtu 4. juuni 2020. a kohtuotsusega süüdi tunnistatud muu hulgas käesolevas kriminaalasja osaks olevates ja temaga seotud kuriteoepisoodides. Kuigi ühest küljest välistab see tema puhul küll valeütluste andmise korral võimaluse ta vastutusele võtta, poleks tal eelmainitud sisuga sobingu korral lihtsalt tarvis enam n-ö kaasa mängida – kohtuotsus oli ütluste andmise hetkeks jõustunud.
110.Järgnevalt on paslik refereerida R.G. i 10. märtsil 2021. a ütluste sisu. Tunnistaja sõnul on ta 2019. aastal saanud Siim Grossbergi käest narkootilist ainet – amfetamiini. Saadud koguseks hindab ta kümmekond kotti, millest igas 0,4 grammi narkootilist ainet. 2019. a novembrikuus on ta käinud koos Siim Grossbergiga Tallinnas narkootilisi aineid saamas. Sinna sõitsid autoga, lisaks süüdistatavale ja tunnistajale oli kaasas ka autojuht. Tallinnas liiguti Linnamäe teele K.D. juurde, kus Siim Grossberg käis (majas) ära ja tuli tagasi, saades sealt 110 grammi amfetamiini ja makstes selle eest 10 eurot grammi kohta. Narkootiline aine toodi Tartusse. 2019. aasta novembrikuus on R.G. käinud koos Siim Grossbergiga Tallinnas ka Heiti Kitse käest narkootikume toomas: sel korral saadi 70 grammi amfetamiini ja toodi see Tartusse Siim Grossbergi juurde. Aadressi Heiti Kitse juurde minemiseks ütles Siim Grossberg, misjärel lõi tunnistaja selle NAVIsse sisse. Heiti Kitse juurde läksid üles üheskoos, andsid raha, Heiti Kits käis narkootikumidel järel ja tuli tagasi. Seejärel kaaluti kaup üle, tehti tõksud valmis ja mindi minema. Väärib mainimist, et ka iseseisvalt on R.G. kahel korral K.D. lt narkootikume toomas käinud – see võis olla 2019. a novembri algul või keskpaigas. Esimesel korral sai ta 50 ja teisel korral 70 grammi amfetamiini. Selle jaoks ajas asju Siim Grossberg. Esimesel korral maksis K.D. le 500 eurot, teisel 700 eurot, mõlemal korral sai selle raha Siim Grossbergi käest. Narkootilise aine tõi Tartusse, kus koos Siim Grossbergiga pakendati see väiksematesse kottidesse, igasse 0,4 g, mis omakorda anti müüki. Turustamisega tegeles R.G. ise. Millalgi on mingisugust
narkootilist ainet tunnistaja ka ise süüdistatavale andnud, kokku umbes 20 grammi, võibolla veidi vähem või rohkem. Tegemist oli amfetamiiniga ning seda andis ta talle 2019. a detsembrikuus Siim Grossbergi elukohas Kaunase puiesteel. Narkootiline aine, mis R.G. i kinnipidamisel ära võeti, pärines K.D. juurest, tegemist oli amfetamiiniga. (kd 7 tl 66-69)
111.R.G. i ütluste refereerimise vahel on tarvis hetkeks põigata Siim Grossbergi poolt tunnistajale esitatud küsimuste juurde. Nagu eelnevalt mainitud, selgitas tunnistaja, et on ka ise Siim Grossbergile umbkaudu 20 grammi amfetamiini andnud. Selle peale küsis süüdistatav (istungil), et kui tunnistaja käis süüdistatava raha eest narkootikume toomas, siis miks ta andis küsijale toodust vaid väikese koguse (ehk osakese sellest). Selle peale vastas tunnistaja: „See, mis kuulus sulle sinu raha eest, selle sa said kõik kätte. Mille järel käisin eraldi oma raha eest, said sina 7 grammi, kokku 2 kümpi. No umbes pluss-miinus.“ ja „Kui ma olen 3 korda käinud, siis see, mis sinu raha eest oli saadud, said sa kõik kätte.“ (kd 7, lk 69). Ehkki esmapilgul võib tekkida küsimus, kas tunnistaja jättis lõviosa süüdistatava raha eest ostetud narkootikumidest endale, näib tegelikult, et nii see siiski polnud ja esineb hoopis lihtlabane segadus. Nimelt vastas R.G. prokuröri küsimusele, kust tunnistaja selle raha sai, järgnevalt: „Ühe korra Grossbergi käest, teisel ka Grossbergi käest.“ Kuigi esiti võib sellest vastusest välja lugeda, nagu käinuks tunnistaja mõlemal korral üksnes Siim Grossbergi raha eest narkootikume ostmas, siis asja süübides ilmneb, et teisel juhul oli ostmiseks lisaks oma rahale kaasatud ka Siim Grossbergi raha (rõhk tuleb asetada sõnale „ka“). Ühise raha eest on nad varemgi narkootikume ostnud: näiteks Ketraja tänavalt 110 grammi narkootikume ostes tuli Siim Grossbergil rahast puudu, mistõttu pani tunnistaja omalt poolt raha juurde. Eelmanitust järeldub selgelt, et R.G. ei andnud kogu soetatud narkootilist ainet süüdistatavale vaid seetõttu, et osa sellest oli ostetud ka tema enda raha eest. Veelkordselt kinnitub seegi, et tunnistaja ütlused on loogilised ja eluliselt usutavad.
112.Etteheidet, nagu oleks R.G. i ütlused sedavõrd üldised ja ebatäpsed, et neid võiks anda igaüks, kohtukolleegium ei jaga. Tunnistaja on ristküsitluse käigus andnud küsimustele konkreetsed ja piisavalt täpsed vastused. Viide sellele, et R.G. ei viibanud Heiti Kitse kirjeldades talle kohtusaalis, on asjakohatu. Küsimusele, milline nägi Heiti Kits välja, vastas ta selle põhjal, millisena ta süüdistatavat näinud oli. See on ka igati arusaadav, sest küsimuse rõhuasetus „milline Heiti Kits välja nägi?“ võib vastajas tekitada kahtluse, et küsitava objekti väljanägemises võib olla midagi muutunud. Sestap on arusaadav, et tunnistaja vastus põhines sellel, millisena Heiti Kits tema mälupilti oli jäänud. Kahtlused aga selles, kas süüdistatavale mitteosutamine võiks viidata sellele, et tunnistaja polegi Heiti Kitse varem näinud, on igas mõttes liialdatud. Juhul, kui tunnistaja ütluste näol oleks tegemist väljamõeldisega, poleks keeruline järeldada, et üks süüdistatavatest on Heiti Kits, ning seejärel tema peale näpuga näidata. Et Heiti Kitse kohta antud kirjeldus – pikemat kasvu, kõhn, heledamat värvi lühemad juuksed – pole kuigivõrd detailne, on samuti mõistetav. Heiti Kitse nägi ta (ütluste andmise hetke seisuga) rohkem kui aasta aega tagasi. Niisamuti ei kahanda R.G. i ütluste usaldusväärsust see, et kui varasemalt on tunnistaja kinnitanud, et suhtles Heiti Kitsega nii telefonitsi kui Facebooki teel, siis kohtuistungil tõdes ta, et pole Heiti Kitsega telefonitsi suhelnud. Nimelt tuleb telefoni mõista kaheti: ehkki selle peamiseks funktsiooniks võib pidada helistamist, kasutatakse nutitelefonides ka erinevaid rakendusi, sh Facebooki sõnumivahetuse äppi. Kuivõrd helistamist ta otsesõnu maininud ei ole, pole ka võimatu, et tunnistaja võis telefonile mõeldes ajada midagi lihtsalt segi.
113.Nõustuda ei saa ka Heiti Kitse kaitsja hinnanguga, nagu oleks maakohus asunud süüdistaja rolli, kuna viimane on tunnistaja faktiesitusi omalt poolt tõlgendanud. Ütluste kui isikulise tõendi hindamisel tulebki arvesse võtta kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt
mõjutavaid asjaolusid. Seetõttu võibki kohtu jaoks osutuda vajalikuks teatud ebakõlasid mõista ja neid loogiliselt selgitada.
114.Kuivõrd narkootikumidega seotud kuriteoepisoodide vaidluse keskmeks oli küsimus R.G. i ütluste usaldusväärsusest ning eelneva arutluskäigu teel järeldus taas, et tunnistaja ütlused on eluliselt usutavad ning veenvad, puudub vajadus neid kuriteoepisoode sisulisemalt käsitleda.
115.Olgugi, et apellantidest keegi sellele tähelepanu juhtinud pole, võib maakohtu otsust lugedes tõusetuda teinegi küsimus. Kui süüdistuses on Siim Grossbergile muu hulgas ette heidetud, et metamfetamiini omandas ta koos R.G. iga K.D. lt 2019. aasta detsembri kolmandal või neljandal nädalal ning 30. detsembril 2019. a, luges esimese astme kohus tõendatuks, et kuriteo pani ta toime 2019. aasta lõpus. Ehkki esmapilgul võib näida, et maakohus on seesuguse otsustusega väljunud süüdistuse piiridest, leiab kohtukolleegium, et käesolevalt see siiski nii ei ole.
116.Küsimusele, millal ta K.D. lt narkootikume toomas käia võis, pakkus R.G. 2019. aasta novembrit (vt käesoleva otsuse p 110). Ka K.D. ütlused ei heida toimumisajale otseselt valgust. Ütlustes selgitas ta vaid seda, et R.G. ki on ta näinud paar korda, mõlemal korral oli temaga kohtumine seotud narkootilise aine üleandmisega. Teisalt tõdes K.D. , et Siim Grossbergi tunneb ta 2019. aasta detsembrist. (kd 6, tl 176) Seega on sündmuste täpne ajaline määratlemine olemasolevate tõendite pinnalt keeruline. R.G. on välja pakkunud 2019. aasta novembrit, mis erineb aga süüdistusaktis väljatoodust. Kuigi teo toimepanemise aeg on faktiline asjaolu, mille puhul tuleb süüdistusaktis toodust lähtuda, on ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul pole tegemist oluliselt erineva faktilise asjaoluga. Nagu maakohuski tõdes, saab tunnistaja ütlustest tuletada, et tegemist võis olla 2019. aasta lõpuga. K.D. on otsesõnu öelnud, et Siim Grossbergi tunneb ta 2019. aasta detsembrist, mis viitab samuti sellele, et esmakohtumine leidis aset aasta lõpus. Tähtsust omab seegi, et R.G. pole ajalist määratlust kindlalt paika pannud. Ta on üksnes avaldanud arvamust, et narkootikumide üleandmine võis toimuda 2019. aasta novembrikuus. Sellest tulenevalt on maakohus õigustatult sündmuste toimumise aega määratlenud mõnevõrra umbmäärasemalt, jäädes seisukohale, et see toimus 2019. aasta lõpus. Seesugune olukord pole raskendanud ka Siim Grossbergil enda kaitsmist, kuivõrd seda arutati kohtumenetluse kestel ning sellekohast vastuväidet pole esitatud. Sellegipoolest möönab kohtukolleegium, et niisuguste küsimuste vältimiseks võinuks prokurör süüdistust KrMS § 268 lg 2 kohaselt muuta.
117.Vaidlustatud on ka Siim Grossbergi poolt D.D. le narkootikumide üleandmist. Kuigi Siim Grossbergi kaitsja hinnangul tuleb D.D. ütlusi pidada ebausaldusväärseks, ei nähtu ühtki viidet, et seegi nii olla võiks. Esiteks pole kuigivõrd usutav, et D.D. võinuks Siim Grossbergi kohta – näiteks kättemaksuks – valeütlusi anda. Tunnistaja ütlused pole olnud ülemäära detailsed, näiteks ei osanud ta öelda täpset üleantud pakikeste arvu. Sellest hoolimata suutis ta tuletada aga minimaalse aine kogusena 16 grammi, mis jääb aga alla süüdistuses märgitule (40 grammile). Juhul, kui D.D. soovinuks süüdistatavale mingil moel kätte maksta, tunduks otstarbekam jääda ütlustes süüdistusaktis märgitud koguste juurde, mitte aga omaks võtta sellest väiksema koguse saamist. Tunnistaja ütlused on loogilised ja arusaadavad.
118.D.D. sõnul andis Siim Grossberg talle amfetamiini, mis oli segatud kofeiini- ja kreatiinipulbriga. See oli pakitud 0,4 grammistesse kotikestesse, kokku oli 40 pakki. Summaks oli umbes 16 grammi. N-ö Siimu all olles aitas ta seda edasi müüa. (kd 6, tl 198) Siim Grossbergi sõnul on ta 2019. aasta lõpus andnud D.D. le üle 10 koti kofeiini, mis teeb kokku
üle 4 grammi, saades selle eest 180 eurot. Ütlusi omavahel kõrvutades on täheldatav nende omavaheline haakumine selles, et süüdistatav on D.D. le andnud mingisugust ainet. Kuigi Siim Grossberg ise nimetab üleantud ainet kofeiiniks, mis pole keelatud aine, nähtub asjaoludest, et tegemist oli hoopis D.D. poolt mainitud kofeiini- ja kreatiinipulbriga segatud amfetamiiniga. Vastasel juhul poleks süüdistatav seda D.D. kaudu turustanud ja sellise koguse eest 180 eurot küsinud.
119.Jääb vaid selgusetuks, milline oli kõnealuse pulbrisegu amfetamiinisisaldus. Kuna olemasolevad tõendid sellele valgust ei heida, on esimese astme kohus igati õigustatult pidanud loogiliseks, et käideldud aine oli piisav narkootilise joobe tekitamiseks ühele inimesele. Seetõttu on alust käsitleda seda narkootilise ainena. Samuti on maakohus andnud ammendavad vastused ka A.P. ile ja M.R. ile narkootikumide üleandmist käsitlevatele kaitseväidetele.
120.Heiti Kits on väljendanud rahulolematust, et ta on koos Siim Grossbergiga juba eos süüdi tunnistatud, kuivõrd Tartu Maakohtu 4. juuni 2020. a otsus nr 1-20-3168/13, millega tunnistati R.G. kokkuleppemenetluses süüdi, on avalik. Kohtukolleegium selgitab, et süüdimõistev otsus on tehtud vaid R.G. i osas, mis tähendab, et Siim Grossbergi ja Heiti Kitse süüküsimust selle otsusega lahendatud pole – nemad on selles vaid osalised.
121.Küll aga väärib tähelepanu Heiti Kitse kaitsja väide, et maakohus luges Heiti Kitse puhul tõendatuks 70 grammi narkootikumide üle andmise, olukorras, kus süüdistusakti kohaselt ei ületanud narkootikumide kogus 60 grammi. Nimelt peab kohus KrMS § 268 lg 1 kohaselt lähtuma süüdistusaktist. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui süüdistusaktis tuuakse mingi numbriline näitaja ära tegelikust väiksemana, tuleb lähtuda süüdistusaktis märgitust. Heiti Kitsele heidetakse süüdistuses ette kolme kuriteoepisoodi – 2019. a novembrikuus kolmel korral Siim Grossbergile ja R.G. ile amfetamiini sisaldava pulbri üleandmist. Esimesel korral vähemalt 60 grammi, teisel korral vähemalt 50 ja kolmandal korral vähemalt 100 grammi. Kuivõrd episoodidest on tõendamist leidnud vaid üks ning süüdistusaktis kirjeldatud teine ja kolmas süüetteheide sisaldab endas osa „ /---/ möödudes eelnevast korrast /---/ “, tuleb kõne alla üksnes esimene. Selle kohaselt andis Heiti Kits 2019. a novembris Siim Grossbergile ja R.G. ile Tallinnas XXX vähemalt 60 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit. Täpselt sama situatsioon esineb Siim Grossbergiga: kuigi süüdistuses heidetakse talle ette 60 grammi amfetamiini omandamist, luges maakohus tõendatuks 70 grammi omandamise. Seega on maakohus eksinud, millest johtuvalt tuleb esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 338 p 3, § 339 lg 2 ja § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada: tuvastada tuleb, et Heiti Kits andis Siim Grossbergile mitte 70 grammi, vaid 60 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit.
122.Maakohtu otsusest on tuvastatav teinegi puudujääk. Nimelt leidis esimese astme kohus, et narkootiliste ainete omandamise ja edasi andmise pani Siim Grossberg toime korduvalt ning kvalifitseeris tema teo mitte üksnes KarS § 184 lg 2 p 1 (grupilisus), aga KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seesugust otsustust põhjendas kohus sellega, et osateod ei olnud ajaliselt väga lähedased ning Siim Grossberg omandas aineid erinevatelt isikutelt ja andis neid ka edasi erinevatele inimestele, millest tulenevalt ei saa selline käitumine objektiivse kõrvalseisja hinnangul paista ühtsena. Sellest hoolimata oli maakohus seisukohal, et Siim Grossberg tegutses narkootikume käideldes ühtse tahtlusega. Kohtukolleegiumi hinnangul on sellesisulised põhjendused vasturääkivad ning lõpptulemusena on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust.
123.Kuigi Siim Grossberg omandas ja andis narkootikume edasi mitmetel kordadel (tegeles n-ö narkodiilerlusega), ei tähenda see automaatselt seda, et karistusõiguslikus mõttes olnuks
tegusid mitu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Siim Grossbergi faktiliselt korduvat narkootiliste ainete omandamist ja soetatud ainete edasiandmist vaadelda ühtse tahtlusega toime pandud ühe jätkuva süüteona. Praegu toimusid erinevad n-ö osateod küllaltki regulaarselt. Kohtukoosseis nõustub maakohtuga, et Siim Grossbergil oli ühtne tahtlus: tema tegutsemine 2019. aasta sügisest kuni kinnipidamiseni 2020. aasta kevadel oli läbimõeldud ja planeeritud. Õige on seegi, et objektiivse kõrvalseisja pilgu läbi on Siim Grossbergi tegu vaadeldav narkodiilerlusena ehk süstemaatilise narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisena. Kohtukolleegium lisab, et iga narkootilise aine omandamise episood on siinkohal vaadeldav juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Kõikide narkootilise aine omandamise episoodide vahel püsis tahtlus omandada ka järgmisel korral narkootikume tuttavatest allikatest ja varasemaga sarnasel viisil. Selline tegevus moodustab terviku, mis oli kaetud süüdistatava ühtse tahtlusega. Seega on Siim Grossbergi käitumises tuvastatavad kõik jätkuvat süütegu iseloomustavad objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning korduvust jaatada võimalik ei ole. Siim Grossberg pani karistusõiguslikus mõttes toime ühe suuremahulise narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise teo. Sellest tulenevalt tuleb Siim Grossbergi süüditunnistamine KarS § 184 lg 2 p 2 järgi KrMS § 338 p 2 ja KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise pärast tühistada.
124.Küll aga vastutab Siim Grossberg KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, sest narkootiliste ainete omandamise 2019. a lõpus Heiti Kitselt ja K.D. lt – mis on käsitletavad narkodiilerluse osategudena – on Siim Grossberg pannud toime grupis koos R.G. iga. (II)
125.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus süüdistust, mis käsitleb K.O. u kehalist väärkohtlemist, leides, et selles osas väärib tähelepanu prokuröri apellatsioon.
126.Sissejuhatuseks on paslik anda ülevaade toimunust. 28. septembri 2019. a varahommikul toimus L.G. i ja K.O. u vahel kähmlus – viimane tõmbas L.G. it autost välja. Süüdistuse kohaselt lõi Siim Grossberg K.O. ut kolmel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus viimane maha, tundes valu. Löökide ja kukkumise tulemusena tekkisid kannatanule puusa kontusioon ning pea pindmised hulgivigastused, sh turse vasema näopoole otsmikul koos kolme hematoomiga.
127.Kuivõrd Siim Grossberg löömisi ise eitas, tunnistades üksnes tõukamist, tõlgendas esimese astme kohus kahtlused süüdistatava kasuks ning leidis, et tõendatud on üksnes tõukamine. Kohtukolleegium aga maakohtu säärast positsiooni ei jaga, kuivõrd KrMS § 7 lg 3 kohaselt ei tõlgendata kriminaalmenetluses süüdistatava süüdiolekus tema kasuks mitte kõik kahtlused, vaid üksnes kõrvaldamata kahtlus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa omada sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo-põhimõttest. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (vt nt RKKKo 3-1-1-38-11 p 18).
128.On mõneti kummastav, et kuigi maakohus pidas K.O. u ütlusi usaldusväärseteks ja tunnistajate T.P. ja E.K. e ütlusi KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel lubatavateks tõenditeks, on ta jätnud tähelepanuta, et Siim Grossbergi ütlustes kumab vastuolu. Nimelt on prokurör süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldanud 24. augusti 2020. a toimunud kahtlustatava ülekuulamise protokollist lause: „Ma võisin teda ka lüüa ning ma tunnistan löömist, kuid ma ei mäleta seda täpselt, kuna olen afektiseisundis.“ (kd 7, tl 76) Olgugi, et selles
pole löökide olemasolu otsesõnu jaatatud, viitavad nende esinemisele ka kannatanul tekkinud vigastused. Pole kuigivõrd tõenäoline, et ühe kukkumise läbi tekib samasse piirkonda ja üksteise lähedale kolm hematoomi. Pigemini on tõukamisele tuginemine osa süüdistatava kaitsetaktikast. Seega saab nõustuda prokuröriga, et tekkinud vastuolu tõttu tuleb Siim Grossbergi ütlused toimunu kohta ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta.
129.Juhtunut nägid pealt autos istunud L.G. ja A.K. ning korteriaknal viibiv A.L. . L.G. on sündmuste käiku kirjeldanud nii: „Kui Siim majast välja tuli, siis astus meie auto juurde Siimu endine tüdruksõber. /---/ Ta hakkas Siimu peale karjuma ja kätega vehkima. Ma täpselt ei kuulnud, mida nad rääkisid. Siis tuli Siim autosse minu kõrvale tahaistmele. Tütarlaps tegi minupoolse tagumise ukse lahti ja püüdis mind autost välja tõmmata. Tütarlaps haaras mul juustest ning sikutas mind autost välja. Siim läks autost välja, astus selle tütarlapse juurde ja lükkas selle naise eemale. Seejärel istus Siim autosse tagasi ja meie sõitsime edasi Mõisavahe tänavale. See tütarlaps veel karjus midagi järele.“ (kd 4 tl 165) A.L. selgitas, et viibis sündmuse hetkel kortermaja esimese korruse aknal, kus ulatas Siim Grossbergile jope, misjärel nägi järgnevat pilti: „ /---/ K.O. jooksis auto juurde, kus hakkas L.G. i ründama. Siim Grossberg jooksis sinna, lihtsalt võttis tal õlast kinni ja tõmbas tagasi, see kukkus maha.“ A.L. i sõnul võttis Siim Grossberg K.O. u õlast, kui viimane L.G. t autos peksis, tõmbas ta hooga ära, mille peale kukkus K.O. selili maha ja hakkas karjuma. Ülejäänud isikud jäid autosse, keegi rohkem ei väljunud. (kd 6, tl 213-214) A.K. versioon juhtunust on aga sootuks selline: „K.O. tõmbas ukse lahti ja hakkas Siimu tulevast naist jalaga peksma. /---/ Siim tõmbas ta ukse juurest ära, ta kukkus pikali, hakkas lõugama, et pekstakse.“ Küsimusele, kus A.K. ise sel hetkel oli, vastas ta: „Eesistmel, tulin ka sel hetkel välja. /---/ sel hetkel, kui jalaga togis juba.“ K.O. u käitumist ja juhtunu lõppu kirjeldas aga nii: „/---/ karjus, et pekstakse. Ei mäletagi, väga ei olnudki midagi.“ Samas sündmuse jälgimise osas mainis: „Sellest on nii kaua aega tagasi, ei mäleta midagi. Põhiasjad on selged. Mis rääkisin ja mida keegi teine rääkis, seda ei mäleta.“ (kd 6, tl 210)
130.Niisiis eksisteerib sündmuste käigu kohta ka teine versioon, mille kohaselt lööke polnudki – oli üksnes tõukav liigutus, kas lükkamine või õlast tõmbamine. Kuigi L.G. , A.K. ega A.L. löökidest ei räägi, esinevad nende ütlustes olulised vastuolud. Esimene vasturääkivus seisneb konflikti alguse osas. L.G. i sõnul jõudis Siim Grossberg pärast esimest kokkupuudet K.O. uga autosse istuda. Alles siis hakkas viimane tunnistajat autost välja tõmbama, misjärel väljus Siim Grossberg uuesti autost ja sekkus konflikti. A.L. i sõnul toimus aga sündmus vahetult pärast seda, kui Siim Grossberg oli auto juurde naasnud. Ebakõla on tekkinud selleski, mida tegid sündmuse hetkel teised. Kui A.L. i sõnul jäid ülejäänud isikud autosse ning keegi sealt ei väljunud, tõdes A.K. , et ta tuli ka ise autost välja. Märkimist väärib seegi, et A.K. sõnutsi hakkas K.O. pärast pikali kukkumist karjuma, et teda pekstakse, mis pole just tavapärane kukkumisele järgnev reaktsioon. Vastuolude tõttu ei saa sündmuse täpse käigu osas eelnimetatud tunnistajate ütlustele tugineda.
131.K.O. u sõnul oli ta tulnud Kaunase tänavale Siim Grossbergi otsima. Kohale jõudes nägi ta maja ees enda autot, kus istusid keegi Fred, A.K. ja L.G. . Mõne hetke möödudes jõudis sinna Siim Grossberg, hakates karjuma, et miks K.O. tal kannul käib. Sõneluse järel istus ta auto tagaistmele L.G. i kõrvale. Kuna K.O. ule ei andnud süda rahu, et võõras naine on Siim Grossbergiga väljas ja istub tema autos, läks ta autoukse juurde ning tõmbas L.G. it õlgupidi autost välja. Edasi tuli Siim Grossberg ja tõukas K.O. u eemale ja karjus, et mingu minema. Vastupanuks lükkas K.O. süüdistatavat vastu, misjärel hakkas Siim Grossberg teda peksma,
lüües rusikaga kolm või neli hoopi vastu pead. Löökide tagajärjel kukkus K.O. küljega asfaldile maha. Siim Grossberg tahtis kannatanut veel jalaga lüüa, kuid L.G. astus vahele, tõmmates süüdistatava eemale. Pärast seda, kui teised minema sõitsid, tuli ta püsti ning helistas emale ja läks koju. Kõndides kirjutas ta toimunust Messengeri kaudu E.K. ele. Mõned tunnid pärast juhtunut sõitis ta taksoga EMOsse vigastusi fikseerima. (kd 6, tl 207 pd – 208)
132.Ka K.O. u ema T.P. kinnitab, et K.O. helistas talle 28. septembri hommikul ning ütles, et Siim Grossberg tuli talle kallale ning lõi teda. Samasisulise sündmuse käigu kohta rääkis K.O. ka sõbranna E.K. ele. Tunnistaja sõnutsi rääkis kannatanu talle paar tundi pärast juhtunut, et nähes Siimu koos L.G. ga tagaistmel istumas, oli ta autoukse lahti tõmmanud ning hakanud Siimu või L.G. t välja tirima. Pärast seda oli Siim autost väljunud ja kannatanut füüsiliselt rünnanud. (kd 6 tl 209)
133.K.O. u versioon juhtunust on veenev. Ta tunnistab, et läks L.G. it autost välja tirima, misjärel tõukas Siim Grossberg ta eemale. Kannatanu ei tee saladust, et omapoolse vastupanuna tõukas ta süüdistatavat vastu. Seega on eluliselt usutav, et pärast vastutõukamist ei jäänud Siim Grossbergki sellele vastust võlgu. Kui kukkumisele võiks viidata puusa kontusioon ehk põrutus, siis rusikalöökidele on iseloomulikud just pindmised hulgivigastused kannatanu näos – turse vasema näopoole otsmikul ning kolm hematoomi. Et näovigastused võinuks tekkida K.O. u ja L.G. i kähmluse käigus, kohtukolleegium tõenäoliseks ei pea. Mitte kumbki neist pole sellele viidanud.
134.Kohtukolleegium on päri maakohtu seisukohaga, et nähes K.O. ut L.G. it autost välja tõmbamas, oli Siim Grossbergil õigus teostada hädakaitset. Seda ta ka tegi, kui tõukas K.O. u eemale. Tegemist on sobiva abinõuga, kuivõrd see lõpetas pooltevahelise konflikti. Vastuoluline on aga maakohtu seisukoht, nagu rakendanuks süüdistatav oma jõudu ebaproportsionaalselt. Esiteks ei toimu hädakaitse puhul õigushüvede kaalumist. Hädakaitse piiride ületamisest saab objektiivselt rääkida üksnes juhul, kui hädakaitset on teostatud vahendiga, mis ilmselgelt ei vasta ründe ohtlikkusele, või kui sellega tekitatakse ründajale ülemäärast kahju. Praegusel juhul, aga nii polnud, sest kannatanu ei kukkunud selle tagajärjel maha. Seega ei saa Siim Grossbergi tunnistada kehalises väärkohtlemises süüdi K.O. u tõukamise tõttu ja selles osas on maakohtu otsus vaja KrMS § 338 p 2 ja § 337 lg 1 p 4 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada.
135.Sootuks teine on aga olukord tõukamisele järgnenu osas. Eelnevast lähtuvalt tuvastab ringkonnakohus, et tõukamise järgselt lõi Siim Grossberg K.O. ut kolm korda. Et maakohus seda ei teinud, rikkus ta oluliselt menetlusõigust, mistõttu tuleb otsus KrMS § 338 p 3, § 339 lg 2 ja § 337 lg 1 p 4 alusel selles osas tühistada. Isegi, kui selles – tulenevalt K.O. u vastutõukamisest – jaatada hädakaitse jätkuvat olemasolu, polnuks selle ründe tõrjumiseks tarvis kolme rusikalööki. Kuigi tõukamist võib mõista mitmeti ja teatud juhtudel pidada lausa sissejuhatavaks elemendiks kaklusele, tuleb siinkohal arvesse võtta sündmuse tervikpilti, eeskätt seda, et Siim Grossberg oli meesterahvas ja tema vastutõukajaks noor ja süüdistatavale tuttav naisterahvas. Seega oleks Siim Grossberg pidanud K.O. ust tuleneva ründe lõpetama K.O. u jaoks säästavamal viisil, nt K.O. ut oma haardesse võttes, teda varasemast veelgi resoluutsemalt eemale tõugates või isegi lüües, ent seda näost vähemtundlikku piirkonda (nt kehasse) või näkku lahtise käega (nn kõrvakiilu andes). Seega ei olnud Siim Grossbergi valitud kaitsevahend (kolm rusikahoopi näkku) säästlik ja ta ületas seeläbi hädakaitse piiri.
136.Löömise pani Siim Grossberg toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes: lüües mitmel korral rusikaga K.O. ut näkku seadis ta eesmärgiks tagajärgede – nii valu kui kehavigastuste – teostamise ja pidas vähemalt võimalikuks nende tekkimist.
137.Karistusregistri andmetel on Siim Grossbergi Tartu Maakohtu 22. juuli 2015. a otsusega karistatud KarS § 121 lg 1 järgi ning karistus on kustumata. Vaidlust pole selleski, et Siim Grossbergi ja K.O. u vahel oli sündmuse kestel lähisuhe. Seega tuleb Siim Grossbergi kolm rusikahoopi kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.
(III)
138.Süüdistuse kohaselt lõi Siim Grossberg 14. novembril 2019. a D.D. t rusikaga kõhtu ning mitmel korral näkku. Pärast seda lõi Siim Grossberg jalaga D.D. pikali maha nii, et viimane kaotas teadvuse. Kui D.D. uuesti teadvusele tuli, ütles Siim Grossberg talle, et ta peab kella 20.00ks sebima 300 eurot, mille D.D. on talle narkootikumide müügist võlgu. Veel heidetakse Siim Grossbergile süüdistuses ette D.D. ähvardamist. 2020. a jaanuaris ütles Siim Grossberg E.P. le, et ta ütleks D.D. le edasi, et kui D.D. võlga Siim Grossbergile tagasi ei maksa, siis korraldatakse D.D. le matused. E.P. ütles ähvarduse 2020. a jaanuaris D.D. le edasi.
139.Vaidlust ei ole selles, et Siim Grossberg D.D. t lõi ning talle seeläbi eluohtliku tervisekahjustuse – põrnakoe rebendid kapslialuse verevalumiga – tekitas. Nimetatud vigastus on tuvastatud 9. märtsi 2020. a ekspertiisiaktiga.
140.D.D. sõnul kutsus K-M.K. ta Tartu jalakäijate silla juurde. Kui ta kella 8-9 vahel sinna jõudis, silmas ta seal autot, milles istusid keegi killer ehk süüdistatava jooksupoiss, Siim Grossberg, R.G. ja autojuht. Sõidukist väljus Siim Grossberg, asudes liikuma kannatanu suunas. Kannatanu tardus, ega saanud midagi teha, sest oli paanikas. Tema juurde jõudes lõi Siim Grossberg teda esimese rusikalöögiga kas makku või näkku. Selle peale läks kannatanul silme eest mustaks ja ta kukkus tagumiku peale maha. Süüdistatav lõi teda seepeale jalaga ja käskis tal püsti tulla. Tõustes tundis ta kõhus valu. Siim Grossberg lõi teda veel mitu korda. Kui kannatanu oli maha kägarasse vajunud, peksis Siim Grossberg teda jalaga. Tagumise ajal küsis süüdistatav kannatanult: „Kus mu raha on?“. D.D. sai aru, et teda peksti seepärast, et ta oli Siim Grossbergile võlgu. Süüdistatav ütles kannatanule, et viimane peab talle 300 eurot maksma. Sündmuse lõpus istus Siim Grossberg autosse, öeldes, et kannatanu sebiks raha ära kas kella üheksaks või kümneks, ning sõitis minema. D.D. kutsus omale Bolti takso, millega läks koju. (kd 6, tl 197-198 pd) Mõni aeg hiljem, kui kannatanu oli matustele minemas, saatis Siim Grossberg D.D. le lapsepõlvesõbra kaudu teate, et varsti korraldab tema (ehk D.D. ) ise matused. Teade edastati ebameeldivalt. E.P. ütles kannatanule, et Siim Grossberg käskis selle teate edasi öelda. Kannatanu tundis end ebamugavalt, pidades teate edastamist ebameeldivaks ja hirmutavaks. (kd 6, tl 197 pd -198)
141.Ka R.G. mäletab juhtunut ning kuulis Siim Grossbergi jutust, et konflikt tekkis poolte vahel mingite võlaasjade tõttu – üleval oli mingi võlateema. R.G. selgitas, et D.D. ajas R.G. iga asju, kuid ei tea täpselt milliseid. Sel ajal istus ta Tartu jalakäijate silla juurde pargitud autos koos Männimetsa ja Gabarashviliga. Siim Grossberg rääkis D.D. ga mingeid asju ja ühel hetkel „käis pauk ära, D.D. kukkus pikali.“ Kuivõrd D.D. kukkus pikali, sai tema vastu hambaid.
Kuulis Siim Grossbergi jutust, et konflikt tekkis poolte vahel mingite võlaasjade tõttu, mingi võlateema oli. Sündmus leidis aset 2019. a novembri lõpus või detsembri alguses. Konflikti lõppedes jäi D.D. sinna maha ning teised sõitsid koos Siim Grossbergiga minema. (kd 6 tl 6669)
142.E.P. sõnutsi ütles ta D.D. le, et kui Siim Grossberg kannatanut näeb, saab D.D. karistada. Sellise sõnumi edastas ta kannatanule ajal, mil nad käisid ühe tuttava matustel. Teate saamise ja selle kannatanule edasiandmise vahele jäi maksimaalselt kuu. D.D. sellele ütlemisele midagi ei vastanud, viis vaid teema kõrvale. Sõnumi täpsemat sisu selgitas E.P. nii: „/---/Siim ütles, et kui ma Danieli näen ja ta võlga ära ei maksa, saab ta lõuga või peksa.“ Samas tõdes tunnistaja, et tal pole meeles, milline oli täpne D.D. le edasiöeldud sõnumi sisu, sest sellest on möödunud aasta ja tal on halb mälu. (kd 6, tl 225 pd – 226 pd)
143.Sündmuskohal viibinud K-E.M. ning A.G. andsid kohtus ebausaldusväärseid ütlusi, mis ei riimunud teiste kogutud tõenditega. Sel põhjusel jättis maakohus need – ja kohtukolleegiumi hinnangul ka igati õigustatult – tõendikogumist välja. Selguse mõttes olgu aga öeldud, et D.D. poolt nimetatud killeri puhul oligi tõenäoliselt tegemist K-E.M. aga.
144.Kuigi Siim Grossberg ise eitab D.D. lt raha nõudmist, tunnistab ta kannatanu löömist. Täpsemalt selgitab ta sündmuste käiku nii. Lasi D.D. kutsuda läbi ühise tuttava K-M.K. (kd 7, tl 76 pd). Lõi D.D. t peopesaga näkku, misjärel kukkus kannatanu pikali maha. Pakub, et lõi teda kolm korda. Löök oli suhteliselt tugev, sest tõukejõud viis inimese pikali. Kannatanu oli täitsa vait, vabises hirmust. Mingit vestlust kannatanuga polnud, eesmärgiks oli D.D. le peksa anda üksnes seepärast, et kannatanu oli talle võlgu. Küsimusele, kas D.D. oli intsidendi hetkel võlgu, vastas süüdistatav: „Ei olnud, mõni päev enne maksis. /---/ kokkusaamine kujunes karistamiseks.“ Ütlustes tõdeb, et löögid võisid ka rindkeresse suunatud olla, aga ei soovinud tervisekahjustusi tekitada. Soovis vaid peksa anda, tapma teda ei läinud. Siim Grossberg möönab, et tema tegude tagajärjel võis eluohtlik vigastus tekkida. Võlgnevuste osas selgitab, et D.D. pidi talle pool eelneva kuu kommunaalarvetest kinni maksma, kuid seda ei teinud. Kõnealust raha nõudis ta temalt ka välja – saatis talle korduvalt sõnumeid ja helistas. (kd 7, lk 73 pd – 76) E.P. le ta D.D. le ähvardava sisuga sõnumit saatnud pole. Apellatsioonis on Siim Grossberg muu hulgas selgitanud, et E.P. tegutses omavoliliselt.
145.Eeltoodu põhjal pole vaidlust rünnaku faktilistes asjaoludes. Täpsemalt selles, et Siim Grossberg lasi D.D. teise isiku kaudu Tartu jalakäijate silla juurde kutsuda ning tungis seal kannatanule kallale. Löömisega tekitas ta D.D. le eluohtliku tervisekahjustuse – 9. märtsi 2020. a ekspertiisiaktist nähtub, et vigastusteks olid põrnakoe rebendid kapslialuse verevalumiga, samuti rindkerepõrutus ning nahamarrastus otsmikul.
146.Võttes arvesse sündmuse kulgu ning tekkinud tervisekahjustuste olemust, soostub kohtukolleegium aga Siim Grossbergi kaitsja etteheitega, et süüdistatava poolt D.D. suhtes toime pandud vägivallaakt, mis on praegu kvalifitseeritud § 214 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, on tarvis osaliselt ümber kvalifitseerida.
147.KarS § 214 lg 2 kõneleb raskest tervisekahjustusest. Raske tervisekahjustuse mõiste tuleb sisustada KarS § 118 abil. KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt on raske selline tervisekahjustus, millega tekitatakse oht elule. Esimese astme kohus on veatult tuvastanud, et eluohtliku raske
tervisekahjustuse tekitamise objektiivne koosseis on täidetud. Esineb põhjuslik seos Siim Grossbergi löökide ja kannatanul tekkinud eluohtliku tervisekahjustuse – põrnavigastuse – vahel.
148.Ringkonnakohtu hinnangul pole aga täidetud raske tervisekahjustuse tekitamise subjektiivne koosseis. Sellega seoses tuleb esmalt viidata maakohtu kaudse tahtluse mõiste korduvale (sh puutuvalt D.D. vastasesse teosse) sisustamisele nii, et Siim Grossberg pidi midagi võimalikuks pidama ja möönma. Viide sellele, et keegi pidi midagi möönma, tundub automaatselt tähendavat seda, et ta tegelikult seda ei möönnud. Kui olukord oleks selline, ei saaks kaudset tahtlust jaatada, sest KarS § 16 lg 4 kohaselt eeldab kaudne tahtlus seda, et isik tegelikult peab midagi võimalikuks ja tegelikult möönab seda – mitte seda, et ta üksnes peab midagi võimalikuks pidama ja möönma. Viimati nimetatud olukorras on muude eelduste täidetuse korral alust kõneleda üksnes ettevaatamatusest, mitte tahtlusest.
149.Tahtlusega seoses tuleb aga mõnikord silmas pidada ka KarS §-i 19, mille kohaselt vastutab isik seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest siis, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Tulenevalt mainitud sättest ei eelda vastutus KarS § 118 lg 1 järgi – ja seega ka KarS § 214 lg 1 p 3 järgi – tingimata tahtlust tekitada eluohtlik tervisekahjus. Küll aga peab toimepanija tahtlus hõlmama selle tervisekahjustuse tekitamise, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni (vt nt RKKKo 1-17-105/35 p 12). See tähendab seda, et Siim Grossbergil pidanuks olema tahtlus D.D. le tekitada põrnarebend (põrnakoe rebendid koos kapslialuse verevalumiga). Piisanud oleks kaudsest tahtlusest ehk sellest, et Siim Grossberg (tegelikult) pidas võimalikuks ja möönis, et ta tekitab D.D. le põrnarebendi (põrnakoe rebendid koos kapslialuse verevalumiga). Kogutud tõendite pinnalt – eelkõige aga välise teopildi järgi – seda kohtukoosseisu arusaamist mööda võimalik jaatada ei saa. Olgugi, et lööke oli tõepoolest mitu, tabas neist vaid üks – ja tõenäoliselt esimene – kannatanut kõhtu. Arvesse tuleb võtta sedagi, et hoolimata võrdlemisi pikast kasvust, pole Siim Grossbergi näol tegemist inimesega, kelle löögid oleks suurejõulised ning sellest tulenevalt keskmise lööja omadest ohtlikumad (nt väga tugeva inimesega, poksijaga vms). Sündmuse konteksti vaadates on Siim Grossbergi väide, et ta lõi kõhtu, sest tegu on pehmema ja lööki summutava piirkonnaga, eluliselt usutav. Vägivalla eesmärk oli mõjutada kannatanut võlga tasuma. Seega oli süüdistataval küll tahtlus D.D. le tervisekahjustus tekitada, kuid see (tahtlus) ei ulatunud põrnarebendi, st raske tervisekahju tekitamiseni. Subjektiivse koosseisu mittetäidetuse tõttu pole võimalik Siim Grossbergile raske tervisekahjustuse tekitamist ette heita ei KarS § 118 lg 1 ega seetõttu ka KarS § 214 lg 2 p 3 tähenduses. Niisiis tuleb maakohtu otsus Siim Grossbergi KarS § 214 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistamises KrMS § 338 p 2 ja § 337 lg 1 p 4 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada.
150.Küll aga täitis Siim Grossbergi tegu KarS § 121 lg 1 koosseisu ja sel põhjusel saab seda pidada vägivalla kasutamiseks KarS § 214 lg 1 mõttes. Nagu eelnevalt öeldud, oli Siim Grossbergil tahtlus tekitada D.D. le tervisekahjustus. Siim Grossberg on avameelselt selgitanud, et tema eesmärgiks oli D.D. le peksa anda ning seda üksnes seepärast, et kannatanu oli talle võlgu (olnud). Kuivõrd kannatanul tekkisid kehavigastused, mis on tavapärane füüsilisele rünnakule järgnev tagajärg, pani Siim Grossberg teo toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. Kutsudes D.D. Tartu jalakäijate silla juurde ning tungides seal talle kallale, seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja pidas vähemalt võimalikuks selle saabumist.
151.Ka saab kohtukoosseisu hinnangul rääkida KarS § 214 lg 1 järgsest varalise kasu üleandmise nõudmisest.
152.Nagu eelnevalt on välja toodud, tõdes kannatanu, et Siim Grossberg küsis temalt peksmise ajal: „Kus mu raha on?“. Samaaegselt sai kannatanu aru, et ta langes rünnaku ohvriks põhjusel, et oli süüdistatavale võlgu jäänud – võlgnevus oli seotud narkootikumide müümisega. Ka võlanõude suuruse osas oli kannatanu detailne, öeldes, et Siim Grossberg nõudis temalt sama päeva õhtuks 300 eurot. Erinevalt apellatsioonides leitule, on kohtukolleegium jätkuvalt seisukohal, et D.D. ütlused on usaldusväärsed (vt ka käesoleva otsuse p 117). Tasub märkida, et ka A.G. ning R.G. on maininud, et kokkusaamise põhjuseks oli kannatanu võlgnevus süüdistatava ees. Olgu veel üle korratud, et tõendamist leidis seegi, et Siim Grossberg on D.D. le narkootilist ainet üle andnud (vt käesoleva otsuse p 118)
153.Siim Grossbergi vastuväiteid, et D.D. võlg oli juba enne kallaletungi tasutud ning see võlgnevus seondus korteri kommunaalkuludega, kohtukolleegium usutavaks ei pea. Samale seisukohale jõudis ka maakohus, kes pidas süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseks, leides, et need on antud vaid eesmärgiga varjata asetleidnu asjaolusid ja seeläbi kergendada enda olukorda. Juhul, kui Siim Grossberg oleks tõesti soovinud D.D. t võlanõude tasumisega hilinemise tõttu karistada, olnuks tõenäolisem teha seda näiteks võla tasumise hetkel, mitte aga hiljem.
154.Eeltoodust tulenevalt ei saada Siim Grossbergi ja tema kaitsja apellatsioone edu väidetes, nagu poleks väljapressimist üleüldse toimunud.
155.Tagajärjetuks jäävad ka vastuväited, mis seonduvad E.P. poolt D.D. le öelduga.
156.Olgu öeldud, et kuigi D.D. ega tunnistaja E.P. ei mäleta teo täpset aega, ei väära seegi Siim Grossbergi vastutust. Kuivõrd teo toimepanemise aja näol on tegemist faktilise asjaoluga – mistõttu tuleb selles osas süüdistusaktist toodust lähtuda – on teatud juhtudel korrektne jääda sündmuse täpse toimumisaja osas ka mõnevõrra umbmäärasemaks. Praegusel juhul ongi süüdistusaktis märgitud tuvastamata aeg, mis jäi 2020. a jaanuari. On küll tõsi, et mõningane ajaline ebamäärasus võib süüdistataval enda kaitsmist raskendada, ei tähenda see seda, et niisuguse süüdistusakti koostamine oleks iseenesest lubamatu.
157.D.D. ja E.P. ütlused on omavahel riimuvad. Kuigi E.P. ei mäleta edasiöeldud teate täpset sisu, on nii tunnistaja kui kannatanu möönnud, et sõnumi sisu oli ähvardav. E.P. sõnul oli süüdistatav talle öelnud, et kui D.D. viimasele võlga ära ei maksa, saab ta karistada – teisisõnu saab peksa. On mõistetav, et E.P. ei mäletanud edasiöeldud sõnumi täpset sisu. Oluline on hoopis see, et tal oli meeles teate mõte.
158.Siim Grossberg versiooni, nagu tegelenuks E.P. omaalgatuslikult ning kasutanuks süüdistatava nime vaid kannatanu hirmutamiseks, veenev ei ole. Esiteks ei nähtu ühtegi põhjust, miks peaks E.P. valetama. Juhul, kui tunnistaja oleks tegutsenud enda initsiatiivil, polnuks tal tarvis käskida D.D. l süüdistatavale võlga ära maksta. Praegusel juhul oli ähvardava teate eesmärgiks kannatanut hoiatada, et kui ta süüdistatavale võlga ära ei maksa, järgneb sellele tagajärg. Pole just kuigivõrd tõenäoline, et keegi teeks midagi niisugust ilma tõsiseltvõetava motiivita.
159.Eelöeldud tegu tuleb pidada Siim Grossbergi poolseks E.P. vahendusel D.D. vastu toime pandud väljapressimiseks KarS § 214 lg 1 mõttes. Esiteks nõudis Siim Grossberg D.D. lt raha maksmist ehk varalise kasu üleandmist. Ta tegi seda vägivalda kasutades: teise inimese peksa saamisega ähvardamine kujutab endast lubadust tekitada ähvardatavale tervisekahjustus.
Niisugune ähvardamine vastab KarS § 120 koosseisule – muu hulgas oli D.D. l Siim Grossbergi vägivaldsuse tõttu alust karta selle ähvarduse täide viimist ja selline arusaam näib adekvaatne ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt. Seetõttu tuleb seda ähvardust pidada (vaimse) vägivalla kasutamiseks KarS § 214 lg 1 tähenduses.
160.Väljapressimise õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole.
161.Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et 14. novembril 2019. a ja E.P. vahendusel toimunud käitumisaktid kujutavad endast ühte jätkuvat kuritegu. Need käitumiskatid on kantud ühtsest tahtlusest. Mõlemal juhul oli süüdistatava eesmärgiks saada kannatanult kätte raha, mille viimane oli talle narkootikumide eest võlgu. Samuti olid kõnealused käitumisaktid ajaliselt võrdlemisi lähedased ning suunatud D.D. vastu. Ka toimepanemise viis on sarnane. Kuigi esimesel korral ründas Siim Grossberg kannatanut füüsilise vägivallaga, kasutas ta teisel korral psüühilist vägivalda. Mõlemal juhul täideti sama kuriteokoosseis – väljapressimine.
162.Seega vastutab Siim Grossberg KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ning seda tulenevalt nii tema varasemast karistatusest varguste eest (Tartu Maakohtu 16. detsembri 2014. a otsusega nr 1-149662).
163.Lisaks väljapressimisele tuleb Siim Grossberg tunnistada süüdi ka KarS § 119 lg 1 järgi rakse tervisekahjustuse ettevaatamatu tekitamise eest (sellele sättele on viidanud ka kaitsja). Nagu eelnevalt märgitud, põhjustas Siim Grossberg D.D. le raske tervisekahjustuse. Nii ränk teise inimese tervise kahjustamine kujutab endast ohvri tervise kaitsmisele suunatud hoolsuskohustuse rikkumist: teise isiku tervise suhtes hoolas inimene ei lööks inimest kas üldse või vähemasti lööks teda nii, et tervisekahjustust ei tekiks (nt lahtise labakäega, rakendades selleks vaid väikest jõudu). Siim Grossberg oli hooletu KarS § 18 lg 3 tähenduses ehk n-ö mitteteadlikult ettevaatamatu. Ta ei näinud küll ette, et tekitab rusikaga kõhtu lüües kannatanule põrnavigastuse, kuid ta oleks pidanud seda tegema. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Vastutus raske tervisekahjustuse tekitamise (KarS § 119 lg 1) ja väljapressimise (KarS § 214 lg 2 p 1) eest on ideaalkogumis KarS § 63 lg 1 mõttes: Siim Grossberg sooritas need kuriteod ühe käitumisaktiga (lõi D.D. t). (IV)
164.Puutuvalt Siim Grossbergi süüdistusse KarS § 136 lg 1 järgi ehk 23. veebruaril 2020. a A.V. ilt vabaduse võtmises, väärib tähelepanu prokuröri kaebus. Selles ei nõustuta maakohtu järeldusega, et Siim Grossberg ei võtnud A.V. ilt ebaseaduslikult vabadust Tartu linnas XXX asuvas korteris viibides. Enne selle seisukoha käsitlemist kontrollib kohtukolleegium üle faktilised asjaolud.
165.Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pole vaidlust selles, et 23. veebruaril 2020. a said A.V. ja Siim Grossberg mingil ajahetkel kokku ning läksid süüdistatava korterisse, kus viimane soovis kannatanu nimel tarbijakrediidilepingut sõlmida.
166.Esimene vaidluskoht seisneb sündmuste täpse käigu osas, kuna isikulisi tõendeid on vaid kaks – kannatanu ja süüdistatava ütlused – ning needki on olulistes küsimustes omavahel vastuolus. Tõendikogumis on olemas ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, kuid kuna seda on võimalik tõlgendada mitut moodi, ei paku see ebakõladele ühest lahendust. Siim Grossberg on A.V. i ütlusi pidanud ebausaldusväärseks, sest kasuisale rääkis kannatanu vaid laenust ning politsei poole ta ei pöördunud. Seega on asjakohane vaadelda tunnistaja ütlusi.
167.Kohtuistungil on A.V. rääkinud nii. 23. veebruaril 2020. a öösel kohtus juhuslikult Siim Grossbergiga. Enne seda oli ta Tartu kesklinnas. Pakub, et sai temaga kokku Kaunase puiesteel, Tartus. Siim Grossberg oli seal mingi tundmatu inimesega koos. Nad hakkasid kannatanuga rääkima laenudest ning seda mitte heas mõttes. Otsustasid, et on parem, kui jõudu kasutades sunnivad kannatanut laenu võtma. Kell võis olla umbes 1-2 öösel. Pärast jutuajamist üritas Siim Grossberg kannatanut parema käega lüüa, kuid kannatanul õnnestus end selle eest kaitsta. Seejärel tiriti ta autosse. Auto tagaistmel lõi Siim Grossberg teda kolm korda rusikaga näkku. Kuigi tõsiseid vigastusi talle ei tekitatud, ei tundnud kannatanu end just kõige paremini, muu hulgas läks tema huul natuke katki. Kannatanu sõidutati Siim Grossbergi korteri juurde. Kannatanu aimas, miks ta sinna transporditi. Kuna eelnevalt oli rahast räägitud, arvaski, et jutt läheb sellest laenust edasi. Siim Grossbergi juurde koju minnes kannatanu enam vastupanu ei osutanud, sest ta arvas, et edasi võib ainult halvemaks minna. Kui ta ütles, et tahab korterist ära minna, siis tal väljuda ei lubatud. Öeldi, et enne ära minna ei saa, kui laenu ei vormista. Korteris võeti temalt ära ID-kaart ja telefon. Kannatanu istus ühe koha peal, nägi, et Siim Grossbergil oli käes metallist kepp. Korteris viibis hommikuni. Korterisse jõudsid nad umbes kella 1-2 vahel öösel ning viibisid seal kuskil kuus tundi. Siim Grossberg ja tundmatu isik üritasid kannatanu nimel vormistada laenu. Korterist lahkusid nad siis, kui sõitsid kolmekesi kuhugi pandimajja. Kannatanu tundis, et tal pole võimalust lahkuda, seepärast läks ta kaasa. Ka tema dokument oli ära võetud. Pärast pandimajas käiku naasti üheskoos korterisse. Mingi aja möödudes sai kannatanu oma telefoni tagasi. Ütles teistele, et tellib telefoni teel suitsu, kuid helistas tegelikult hoopis kasuisale, et paluda temalt abi. Sobival hetkel võttis ID-kaardi ja läks välja. Löömise pärast kannatanu raviasutusse ei pöördunud, sest vigastused polnud niivõrd tõsised. Sündmusest on ta rääkinud D.P. le ja D.M. ile. Politseisse ei teatanud ta seetõttu, et kogu asi lahenes kuidagi normaalselt. Olid kokku leppinud, et rohkem ei nõua kellegi käest midagi. (kd 6, tl-d 203-206 pd)
168.Kannatanu ütlused on veenvad ning need riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Nende usaldusväärsust suurendab asjaolu, et juhtunust rääkis ta nii enda kasuisale kui D.M. ile ja D.P. le. Viimased kaks kinnitasid, et kannatanu pöördus murega nende poole.
169.Ainsat tõsist ebakõla A.V. i ütlustes tekitab sündmuste toimumise algusaeg. Süüdistatava kaitsja on õigustatult märkinud, et kuigi kannatanu sõnul toimus sündmus umbes kella 1-2 ajal öösel, nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et Siim Grossbergiga sattus ta ühte tugijaama alles kell 5.16 (kd 4, tl-d 125 ja 128). See on aga väidetust kolm tundi hiljem. Samas tasub tähele panna, et A.V. i sõnul viibis ta enne Annelinna jõudmist kesklinnas. Seegi asjaolu riimub sideandmetega (kd 4, tl 128). Sestap on kohtukolleegiumi hinnangul tõenäoline, et ta on eksinud kõigest kellaajaga. Nii on ta ütlustes esmalt kinnitanud, et sündmus leidis aset 23. veebruari öösel. Kellaaega täpsustas ta aga hiljem. Kuivõrd veebruarikuu ööd on pikad ja pimedad, on täiesti võimalik, et kannatanu võis kellaaja valesti öelda. Järelikult ei saa talle ette heita sedagi, et ta hindas korteris viibimise ajaks viis tundi: korterist lahkumise kellaaja võis ta tuletada krediidilepingu sõlmimise katsest või kasuisaga kontakti loomisest. Sedavõrd ebameeldivas olukorras, kus valitsevaks emotsiooniks on hirm, on mõistetav, et kaduda võib ajataju.
170.Kuigi süüdistuses on märgitud, et Siim Grossbergile etteheidetavad teod toimusid 23. veebruari 2020. a öösel umbes kella 1-2 paiku, pole esimese astme kohus väljunud süüdistuse piiridest, kui luges Siim Grossbergi süü tõendatuks samasisuliste kuritegude eest umbes kella 5 ajal. KrMS § 268 lg 5 kohaselt saab süüdistatava tunnistada süüdi vaid süüdistuses toodud faktiliste asjaolude põhjal. Teo toimepanemise aja näol on kahtlemata tegemist faktilise
asjaoluga, millest tuleb lähtuda. Samas pole seesugune paaritunnine erinevus kellaajas ringkonnakohtu hinnangul käsitatav oluliselt erineva faktilise asjaoluna. Lihtsamalt öeldes võib kohus mõningal määral süüdistuses kõrvale kalduda või süüdistuses välja toodut täpsustada. Praegusel juhul oli teada, et süüdistuses ette heidetav tegu leidis aset 23. veebruari 2020. a öösel, seega pole niisugune ajaline erinevus ka süüdistataval enda kaitsmist ülemäära raskeks muutnud.
171.Prokuröriga nõustuvalt leiab kohtukolleegium, et kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad üheselt Siim Grossbergi süüd A.V. ilt alusetus vabaduse võtmises ka süüdistatava korteris aadressil XXX , Tartu.
172.Vastuoluline on maakohtu seisukoht, nagu poleks kannatanult vabadus võetud süüdistatava korteris seepärast, et tal oli pärast autost väljumist võimalik igal ajahetkel ära minna. Ühelt poolt tõdeb esimese astme kohus, et autost ei julgenud kannatanu omal käel lahkuda, sest tal oli alust karta vägivalla jätkumist. Teisalt osutab maakohus, et kannatanul oli võimalik sõidukist väljudes kiiresti ära joosta või appi karjuda. Isegi ka sellele, et A.V. võinuks korterist rõdu kaudu põgeneda. Tõsi on see, et kannatanu väitis kohtuistungil, et ta läks korterisse vabatahtlikult ning seal tema suhtes vägivalda ei tarvitatud. Maakohus on jätnud aga tähelepanuta, et vabatahtlikkuse all on kannatanu silmas pidanud pigem seda, et korterisse teda väevõimuga ei tiritud. Ütlustest nähtuvalt oli kannatanu tõsise hirmu all. Nii tõdes ta näiteks: „Siis ma juba ei osutanud vastupanu“, „Arvasin, et ainult halvemaks võib minna“, „Esiteks polnud mul valikut, mul polnud õigust välja tulla“, „Sest ma ütlesin, et ma tahan korterist ära minna, aga seda ei lubatud“, „Vist öeldigi nii, et ei saa välja minna enne, kui me ei vormista laenu“. (kd 6, tl 203 pd) Kannatanu ütlustest kumab üheselt see, et ta ei julgenud hirmust – kartes vägivalla kordumist – vastupanu osutada ning täitis seetõttu kõik korraldused. Hinnata tuleb ka sündmuste üldist konteksti: enne korterisse minekut oli A.V. i füüsiliselt rünnatud, samuti oli ta arvulises vähemuses. Rõdule suitsetama minemiseks tuli temaga keegi kaasa, sisuliselt oli ta järelevalve all.
173.Tahtevastast korteris viibimist ilmestab seegi, et kannatanu püüdis kutsuda abi. Põhjendades sooviga tellida telefonitsi sigarette, sai ta enda kätte oma telefoni. Sellega helistas ta kasuisale, kelle kutsus maja juurde. Alles seejärel julges ta korterist lahkuda ning väljumistki põhjendas ta suitsudele järeleminekuga.
174.Ringkonnakohtu arvates on käesoleval juhul tuvastamist leidnud, et Siim Grossberg võttis A.V. ilt ilma seadusliku aluseta vabaduse ka korteris. Küll aga pole sellel juhul tegemist mitte eraldiseisva teoga. Kohtukoosseisu hinnangul on A.V. ilt nii autos kui korteris vabaduse võtmise näol tegemist vältava süüteoga. Kannatanult võeti vabadus ilma oluliste katkestusteta alates autosse tirimisest kuni kannatanu korterist lahkumiseni. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse KrMS § 338 p 2 ja § 337 lg 1 p 4 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ka osas, milles kohus asus seisukohale, et Siim Grossbergi poolset A.V. i vabaduse ebaseaduslikku võtmist ei kujuta endast XXX korteris toimunu – ka seda tuleb pidada KarS § 136 lg 1 järgseks A.V. i vabaduse ebaseaduslikuks võtmiseks. (V)
175.Tagajärjetuks jäävad ka apellatsioonides esitatud D.P. peksmist käsitlevad kaitseväited. Kohtukolleegium nõustub Siim Grossbergi süüditunnistamisega D.P. kehalises väärkohtlemises ning leiab, et maakohtu hinnangud sellekohastele tõenditele on korrektsed.
176.Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud märkamata asjaolu, et enne süüdistuses ette heidetud vahejuhtumit lõi D.P. peaga Siim Grossbergi nina katki. Tegelikkuses on aga esimese astme kohus seda kohtuotsuses käsitlenud (vt maakohtu otsuse lk 49 ja 54). Samuti on seda tunnistanud kannatanu ise (kd 6, tl 217 pd).
177.Apellatsioonis esitatud versiooni kohaselt hakkas süüdistatav vahetult pärast seda, kui kannatanu oli peaga süüdistatava nina katki löönud, sõrmenukkidega D.P. t peksma. Viimane võttis seda järjekordse vägivallakavatsusena ja ründas esimesena. Selline hüpoteetiline sündmuste käik on aga mitmest aspektist vastuoluline. Esiteks on tuvastatud, et peaga nina katki löömine ning sõrmenukkidega pähe peksmine ei toimunud samaaegselt, isegi mitte samas kohas. Nii on kannatanu hinnanud esimese ja teise konflikti vahele jäänud ajaliseks puhvriks umbes pool tundi ning nentinud, et kaklusi oli kaks (kd 6, tl 217 pd). Sisuliselt on sellega nõustunud ka süüdistatav. Kaitsja väite, nagu arenenuks konflikt peaga löömisest, lükkavad ümber süüdistatava enda ütlused. Siim Grossberg on omapoolset käitumist põhjendanud auto mittepeatumisest tingitud paanikaga. Ehkki ta eitab kannatanu ründamist autos, on ta tunnistanud, et hüppas autost välja, avas sõiduki kõrvalistujapoolse esiukse ning lõi D.P. t. Jõudis teha 3-4 lööki. Samaaegselt pussitas kannatanu Siim Grossbergi. (kd 7, tl 75)
178.Kannatanu sõnul istusid tema, D.M. , V.P. ja Siim Grossberg neljakesi Annelinna Prisma juures autosse ning sõitsid Siim Grossbergi maja juurde, autot juhtis D.M. . Esiistmel istus kannatanu, tema taga süüdistatav. Keset autosõitu lõi Siim Grossberg järsku teda kasteediga paaril korral tagant vastu pead. Seejärel väljus süüdistatav autost, avas esiukse ning jätkas nukkidega autos istuva kannatanu löömist. Kannatanu jõudis turvavöö lahti teha, haaras kindalaekast ehitusnoa ning lõi sellega paar korda ründajat. (kd 6, tl 216 pd – 217) D.P. ütlustest nähtub seegi, et tema- ja kannatanuvaheline kähmlus kandus autost välja. Küsimusele, mida tegi sel ajal D.M. on ta vastanud nii: „/---/ Kui mina tulin Grossbergiga välja kaklema, siis tema väljus autost ja kui ma nägin, et Grossberg kukkus, siis lihtsalt istusime autosse ja sõitsime minema.“ (kd 6, tl 217). Samasisulist sündmuste käiku on kirjeldanud ka D.M. . Kuigi ka tunnistaja pole otsesõnu öelnud, et kannatanu autost väljus on ta samuti tõdenud nii: „/---/ meie D.P. iga istusime autosse ja sõitsime minema.“ (kd 6, tl 219 pd). Teise tunnistaja ehk V.P. i ütlused autos juhtunu kohta selgust ei paku, sest kogu sündmust mäletas ta kehvasti.
179.Nõustuvalt maakohtuga, leiab ka kohtukoosseis, et asetleidnu täpse käigu rekonstrueerimise osas tuleb juhinduda kannatanu ütlustest, sest need on kooskõlas nii teiste tõenditega kui tunnistaja D.M. i ütlustega. Need on veenvad ja riimuvad asjaoludega. Mitte kumbki – kannatanu ega tunnistaja – ei ilmuta süüdistatava suhtes vaenu. Kannatanu on koguni konstateerinud, et tal pole süüdistatavale pretensioone, D.M. aga öelnud, et ei soovinud süüdistatavale ja kannatanule probleeme. Kuivõrd Siim Grossbergi ütlused ei haaku teiste tõenditega, pidas maakohus neid ebausaldusväärseks ning jättis need igati õigustatult tõendikogumist välja.
180.Apellatsioonides vaieldakse vastu sellelegi, et Siim Grossberg kasutas D.P. löömisel metallnukke (ehk kasteeti). Tõesti, sündmuskohalt kasteeti ei leitud. Samas ei tähenda see automaatselt seda, et Siim Grossberg seda kasutanud poleks. Nii kannatanu kui tunnistaja on selgesõnaliselt kinnitanud, et nägid Siim Grossbergi käes kasteeti. Selle tarvitamise kasuks räägib ka D.P. peatrauma iseloom. Asja materjalides sisalduvatelt fotodelt nähtub, et vigastustega on kaasnenud ulatuslik verejooks – nii kannatanu laubal kui rinnaesisel on verelaigud. Otsaesiselt nähtub küllaltki pikk ja sügav haav. (kd 4, tl-d 175-182) Tuleb silmas pidada, et veritsevad haavad vajasid õmblemist. Pole kuigivõrd tõenäoline, et nii tõsiseid vigastusi võinuks tekitada sõrmustega. Kui midagi sellist võiks kõne alla tulla veel
klotsersõrmuse puhul, on keeruline ette kujutada löögimehhanismi, mis tekitaks abielusõrmusega sügavaid kriime. Klotsersõrmuski eeldaks säärasel juhul teravamat otsa või lõikavamat äärt. Kasteedi olemasolust rääkis kannatanu ka pärast sündmust EMOs (kd 4, tl 183 pd).
181.Arvesse tuleb võtta sedagi, et kasteet pole Siim Grossbergi jaoks midagi tundmatut – tema elukoha läbiotsimiselt leiti metallist sõrmenukid. Et aga tegu oleks sama instrumendiga, millega Siim Grossberg kannatanut lõi, tõsikindlalt väita ei saa. Tõepoolest, kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et sündmuskohalt metallnukke leitud oleks. Samas ei välista seegi võimalust, et Siim Grossberg neid kasutas. On võimalik, et see riist pudenes maha: torkehaavadest tingitud valu tõttu võis süüdistatav käe n-ö rusikast avada ja kasteedi maha pillata. Selle võis omakorda üles korjata keegi kõrvaline isik, näiteks V.P. . Võimatu pole seegi, et süüdistatav transporditi koos kasteediga haiglasse ning sai selle tagasi, kui sealt lahkus. Ehkki kasteet on tsiviilkäibes keelatud külmrelv, mis tähendab, et seda ei tohi omada isegi kollektsioneerimise eesmärgil, pole selle keelatus üldtuntud. Paljud inimesed ei pruugi aimatagi, et selle omamine on illegaalne.
182.Tõsiseltvõetavust ei saa olla ka väitel, nagu tegutsenuks Siim Grossberg D.P. t lüües hädakaitseseisundis. Sellele argumendile on ammendava vastuse andnud esimese astme kohus (vt maakohtu otsuse lk 54, p 243). Kohtukolleegium lisab omalt poolt veel nii palju, et eelnev peaga löömise intsident oli oma mõju kaotanud: sellest oli möödunud arvestatav ajavahemik ning D.M. i juhitavasse autosse istus Siim Grossberg vabatahtlikult. Seega pole võimalik D.P. eelnevat rünnet autos istumise hetkel lugeda jätkuvaks ja vahetuks, mis aga välistab sellest tingitud hädakaitseõiguse.
183.Süüdistatav on väljendanud pahameelt, öeldes, et tappa on üritatud sootuks teda. Kaitsja on avaldanud arvamust, et kannatanul polnud võimalik süüdistatava selga mitmel korral noaga tabada, kui nad kaklesid näod vastamisi. Kohtukolleegium sääraseid kõhklusi ei jaga. Nagu eelnevalt tuvastatud, kandus rüselus autost välja. Tõenäoliselt jõudis kannatanu haarata autos istudes noa ning väljus sellega autost. Terariista nähes võis süüdistatav kannatanust eemale tõmbuda, keerates liikumisel selja ette. Kuna ründajaks oli Siim Grossberg, on alusetu tema väide, et D.P. soovis teda noaga rünnata. Kui see tõepoolest nii olnuks, oleks D.P. saanud Siim Grossbergi noaga rünnata juba varem, näiteks esimesel kohtumisel või Annelinna Prisma parkimisplatsil.
184.Määravat tähtsust ei oma seegi, et nuga ära visati, sest D.P. on noaga löömist tunnistanud. Pole vahet, milline see nuga täpselt oli. (VI)
185.Viimase episoodi faktilistes asjaoludes vaidlust ei ole. Siim Grossberg omandas A.L. ilt 9 mm P.A.K. kaliibrilist hoiatus- ja signaalpüstolt Stalker 917S nr 10 12-13637 ja hoidis seda enda käes. 18. jaanuaril 2020. a. toimunud sõiduki Audi reg.nr 157BLF läbiotsimise käigus leidis politsei nimetatud relva Siim Grossbergi valdusest. 28. aprilli 2020. a ekspertiisiaktiga leidis kinnitust, et püstol on käsitöönduslikult ümber ehitatud ning võimaline laskma 9 mm P.A.K. kaliibrilise gaasipadruniga ning 9 mm P.A.K. kaliibrilise signaalpadruniga kombineeritult pihtamislaenguga. Vaidlus seisneb üksnes selles, kas Siim Grossberg oli püstolit omandades teadlik selle laskekõlbulikkusest? Sarnaselt maakohtuga, on ka ringkonnakohus seisukohal, et sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt.
186.A.L. selgitas kohtuistungil, et ehitas kõnealuse stardipüstoli ümber ise ning vahetas selle Siim Grossbergiga viimase Beretta stardipüstoli vastu. Ehkki prokuröri küsimustele vastates lausus, et ta ei öelnud Siim Grossbergile, et see on ümber ehitatud, oli ta äsja kaitsjale vastates tõdenud: „/---/ Ütlesin, et sellega saab tulistada, aga ma ei soovita sul, kuna see on ebakindel.“ (kd 6, tl 213 pd – 214) Tunnistaja ütlustest ei selgu tõsikindlalt seegi, kas ta ehitas püstoli ümber enne või pärast vangistuses viibimist.
187.Süüdistatav on apellatsioonis märkinud, et A.L. võis talle küll öelda, et stardipüstoliga saab tulistada, ent osutanud sellele, et need ei ole selleks mõeldud ja on seetõttu ohtlikud. Ütlustes on Siim Grossberg selgitanud, et tal oli alust arvata ja teada, et tegu on stardipüstoliga, kuivõrd politsei oli selle legaalseks tunnistanud.
188.Nii süüdistatava kui tunnistaja ütlustest nähtub, et poolte vahel oli jutuks see, et kõnealuse püstoliga saab tulistada. Ehkki tulistamiseks võib pidada ka laetud stardipüstoli päästikule vajutamisele järgnevat reaktsiooni – mis ongi stardipüstoli eesmärgipäraseks omaduseks – , on väheusutav, et tulistamise all just seda silmas peeti. Mõlemad isikud olid traditsioonilise stardipüstoli omadustest teadlikud. A.L. i teadmised relvadest ulatusid lausa võimekuseni püstol ümber ehitada. Siim Grossberg oli aga ise stardipüstolit omanud. Tundub kummastav, miks peaks sellises olukorras osutama eseme tavapärasele omadusele. Ei teadustata ju ka kauplusest raamatut ostes, et seda on võimalik lugeda. Siinkohal tuleb silmas pidada ka süüdistatava teadlikkust sellest, et A.L. i stardipüstol oli kas enne või pärast ümberehitamist talle õiguskaitseorganite poolt tagastatud. Pole eluliselt usutav, et selliseid detaile jagades, jättis tunnistaja süüdistatavale mainimata niivõrd olulise asja, nagu seda on püstoli laskevõime. Seda liiati veel olukorras, kus tulistamisvõimekusest olid pooled omavahel rääkinud.
(VII)
189.Apellatsioonides on mõistetud karistusi vaidlustanud nii Heiti Kitse kaitsja kui ka prokurör. Esimene on alternatiivtaotlusena soovinud karistuse kergendamist, süüdistaja aga Siim Grossbergile mõistetud liitkaristuse suurendamist. Prokuröri hinnangul ei vasta kergemate karistuste raskemaga kaetuks lugemine süü raskusele ja süüdistatava isikule.
190.Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus Heiti Kitse karistuse kergendamiseks väärib tähelepanu.
191.Esimese astme kohus on Heiti Kitsele mõistetavat karistusmäära põhjendanud võrdlemisi lakooniliselt, mööndes peaasjalikult vaid seda, et kuigi Heiti Kitse süü pole ülemäära suur, jäädes isegi väiksemaks Siim Grossbergi süü suurusest, pole talle võimalik mõista karistust sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Seda seepärast, et teda on varemgi narkokuritegude eest karistatud. Ringkonnakohtu arvates ei saa viimast aga Heiti Kitse süü suuruse osas arvestada. Nimelt ei võeta KarS § 59 kohaselt karistuse mõistmisel arvesse neid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on eriosa süüteokoosseisu tunnused. See tähendab, et üht faktilist asjaolu saab arvestada vaid ühel korral.
192.Heiti Kitse tegevus narkootilise aine käitlemises on kvalifitseeritud KarS § 184 teise lõike – täpsemalt KarS § 184 lg 2 p 2 – järgi seepärast, et teda on varem narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest karistatud. Nii, nagu praegu, oli Heiti Kitsel ka maakohtu otsustuse tegemise ajal vaid üks kehtiv kriminaalkaristus – Harju Maakohtu 22. märtsi 2016. a otsusega tunnistati ta süüdi suures koguses narkootilise aine (alfa-pürrolidinovalerofenooni) omandamise eest. Sarnaselt praegusega karistati Heiti Kitse tolgi korral süüdi vaid ühe
narkokuriteo sooritamise eest. Eelöeldu tähendab, et seda ei saa karistuse suurendamisel uuesti arvesse võtta. KarS § 184 lg-s 2 ette nähtud karistusraam on rangem seetõttu, et selles on silmas peetud suuremat ebaõigussisu. Seega on maakohus rikkunud karistuse mõistmisel materiaalõigust, mis tähendab, et Heiti Kitsele tuleb mõista uus karistus.
193.Lisaks eelmainitule on Heiti Kitsele maakohtu poolt mõistetud seitsmeaastane vangistus kohtukolleegiumi meelest vastuolus ka süüpõhimõttega ning piiraks ebaproportsionaalselt tema vabaduspõhiõigust. Nimelt on KarS § 184 lg-s 2 sätestatud sanktsioonimäär sarnane KarS § 113 lg 1 järgi tapmise eest ette nähtava karistusega. Et tapmise kuriteokoosseis kaitseb elu ehk karistusõigusega kaitstavatest õigushüvedest kõige kaalukamat, peaksid selles sätestatud sanktsiooniga sarnased olema karistused vaid niisuguste tegude ees, mille ebaõiguse määr on tapmisega umbes sama suur. Ehkki kaheldamatult tuleb kohtupraktikas selliseidki narkokuritegusid ette (näiteks organiseeritud suuremahuline uimastikaubandus vms), ei saa niisuguseks pidada Heiti Kitse kuritegu.
194.Nõustuda saab kaitsja seisukohaga, et Heiti Kitse süü narkokuriteos polnud suur ja tegu polnud raskeimate killast. Kuna KarS §-s 184 sätestatud kuriteokoosseisuga kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust ennekõike rahvatervise ohustamise määr. Viimane sõltub ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest. Ehkki narkootilisi aineid, mida Heiti Kits käitles, oli mitu – GHB, GBL ja amfetamiin – ning tegu polnud nõrgatoimeliste narkootikumidega, ei olnud tema tegutsemise aktiivsus suur. Narkootilist ainet andis Heiti Kits edasi vaid kahele inimesele. Tõsi, viimased küll jätkasid narkootikumide levitamist, kuid puudub info, et Heiti Kits oli sellest teadlik. Silmas tuleb pidada sedagi, et – erinevalt amfetamiinist – seisnes GHB ja GBL-i käitlemine üksnes nende enda valduses hoiustamises. Eelnevast järeldub, et Heiti Kits ohustas süüteoga rahva tervist võrdlemisi väikesel määral.
195.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, nagu pannuks Heiti Kits süüteo toime raske isikliku olukorra mõjul. On küll inimlikult mõistetav, et lähedase inimese surm tekitab kaotusvalu ja pärsib seeläbi vaimset heaolu. Sellegipoolest oli kuritegelike tuttavatega lävimine ning narkootikumidega tegelemine kantud Heiti Kitse enda vabast tahtest. Seega on argumendid, nagu siiras kahetsus ja lähedase inimese kaotusest tingitud raske isiklik olukord, hinnatavad lihtsakoeliste eneseõigustustena, mis karistuse kergendamiseks põhjust ei anna. Karistust kergendava asjaoluna ei ole käsitletav ka süü osaline omaksvõtt pärast kõigi süüstavate tõendite kogumist.
196.Arvestades eeltoodut, leiab kohtukolleegium, et Heiti Kitsele mõistetav karistus peab jääma KarS § 184 lg-s 2 ette nähtud sanktsiooni ühe kolmandiku ja alammäära vahele, milleks on viie aasta pikkune vangistus.
197.Kuivõrd ringkonnakohus annab erinevalt maakohtust Siim Grossbergi süüetteheidetele teistsuguse hinnangu, tuleb korrigeerida ka talle mõistetavat karistust. Ühtlasi nõustub kohtukoosseis prokuröri kaebusega selles, et kergemate karistuste raskeimaga kaetuks lugemine pole käesoleval juhul põhjendatud.
198.Esmalt märgib aga ringkonnakohus, et hoolimata tõigast, et Siim Grossbergi süüdi tunnistamine KarS § 184 lg 2 punkti 2 järgi kuulub tühistamisele, ei tingi see talle mõistetud karistuse kergendamist. Siim Grossberg vastutab jätkuvalt KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning ei muutu fakt, et ta tegeles 2019. aasta sügisest kuni tema kinnipidamiseni 2020. aasta kevadel narkootikumidega ning tal oli uimastite käitlemisel keskne roll – näiteks korraldas ta ise
meelemürkide hankimist. Kuigi Siim Grossbergi teosüüd narkokuriteos võib pidada keskmiseks, nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et tema taust ning varasemate narkootikumidega seotud kokkupuudete puudumine annab võimaluse kohaldada tema suhtes keskmisest mõnevõrra madalamat karistusmäära, milleks on 7 aasta pikkune vangistus.
199.Hoopis vastupidiseks kujuneb aga kolleegiumi seisukoht väljapressimise eest mõistetava karistuse osas. KarS § 214 lg 2 näeb ette karistuseks nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse, keskmiseks sanktsioonimääraks on seega 8 aastat vangistust. Kui maakohus tunnistas Siim Grossbergi süüdi nii KarS § 214 lg 2 p-de 1 kui 3 järgi, siis ringkonnakohus süüdistunnistamise KarS § 214 lg 2 p 3 järgi tühistab: seda seetõttu, et raske tervisekahjustuse tahtlikku tekitamist Siim Grossbergile ette heita ei saa. Seetõttu muutub maakohtu mõistetud karistus liiga karmiks ja on tarvis KrMS § 338 p 4 ja § 337 lg 1 p 4 alusel tühistada. Samal alusel kuulub tühistamisele ka Siim Grossbergile mõistetud liitkaristus, kuivõrd üks n-ö liidetav langeb ära. Tuleb nõustuda esimese astme kohtuga, et Siim Grossbergi tegu oli küüniline. Seda seetõttu, et vägivallatsemine toimus teiste nähes ning hoolimata kannatanu suhtes rakendatud vägivallast, jätkas Siim Grossberg väljapressimist, kui saatis kannatanule teise isiku kaudu ähvardava sisuga sõnumi. Siim Grossbergi süüd suurendab seegi, et ta tekitas D.D. le raske tervisekahjustuse. See asjaolu ei suurenda süüd aga kuigivõrd suurel määral, sest rakse tervisekahjustuse ettevaatamatu põhjustamine on karistusseadustiku sanktsioonisüsteemi silmas pidades kerget laadi kuritegu: selle eest on KarS § 119 lg-s 1 ette nähtud rahaline karistus või kuni ühe aasta pikkune vangistus. Küll aga ei saa KarS § 214 lg-s 2 ette nähtud sanktsiooni rangust hinnates Siim Grossbergi süüd pidada ülemäära suureks: selle lõike järgi vastutab ta üksnes seetõttu, et teda on varasemalt (2014. aastal) karistatud varguste eest. Sellest tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et Siim Grossbergile mõistetav karistus peab olema sanktsiooni keskmisest määrast madalam ja mõistab talle KarS § 214 lg 2 p-i 1 järgi karistuseks 7 aasta pikkuse vangistuse.
200.Olgugi, et ringkonnakohtu hinnangul kujutas K.O. u kehalist väärkohtlemist endast kannatanu peksmine (mitte tõukamine) ja A.V. ilt võttis Siim Grossberg vabaduse ka XXX korteris, ei tingi need seisukohad Siim Grossbergi karistuse suurendamist. Nende eest mõistetud karistused – vabaduse võtmise eest mõistetud 1-aastane ja kehaliste väärkohtlemiste eest mõistetud 4-aastane vangistus – vastavad Siim Grossbergi süü suurusele ning on kooskõlas kohtupraktikaga. Ka tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest mõistetud 1 aasta pikkuse vangistusega on kohtukoosseis maakohtu ja tema sellekohaste põhjendustega päri.
201.KarS § 64 lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna Siim Grossbergi süütegude puhul on tegemist nii rahvatervisevastase, vabadusevastase kui tervisevastaste süütegudega, samuti tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteoga, ei pea kohtukolleegium erinevalt maakohtust võimalikuks mõistetavate karistuste täielikku kaetuks lugemist raskema karistusega. Süüdlasele ei saa tekitada tunnet, et mõne kuriteo eest võib karistusest vabaneda, kui ühe teo eest on mõistetud pikemaajalisem vangistus. Teisalt on kohtukoosseisu arvates põhjendatud karistuste osaline liitmine. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus Siim Grossbergile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 aasta pikkuse vangistuse (7+1). KarS § 68 lg 1 alusel tuleb mõistetud karistusest lugeda kantuks 1 päev vangistust, s.o 18. jaanuaril 2020 eelvangistuses viibitud aeg. Seega tuleb ära kandmata karistuseks lugeda 7 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.
202.KarS § 65 lg 2 alusel tuleb Siim Grossbergile mõistetavat karistust suurendada Tartu Maakohtu 2. augusti 2019. a otsusega mõistetud kriminaalasjas nr 1-19-6204 mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 1 (ühe) kuu vangistuse, võrra. Seega mõistab ringkonnakohus Siim Grossbergile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat ja 29 päeva vangistust.
(VIII)
203.Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses menetluskulude põhjendatuse ja nende väljamõistmise osas.
tekkinud
204.19. aprillil 2022 esitas Siim Grossbergi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi seoses apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasuga taotluse 274,50 euro osas, millele lisandub käibemaks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal ekspertiisiga tutvumiseks 120 minutit ja 19. aprilli 2022 toimunud kohtuistungil osalemiseks 90 minutit. Veel palub kaitsja hüvitada talle sõidukulud ning sõiduks kulutatud aeg. Kohtukolleegium leiab, et kuivõrd kohtuistung kestis mitte 90 minutit vaid 77 minutit, kuulub see hüvitamisele pisut väiksemas määras – 81 euro asemel summas 70 eurot. Muus osas on ülalnimetatud kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõuded kooskõlas advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras (Kord) sätestatuga. Kohtukoosseisu hinnangul oli osutatud õigusabi vajalik ja proportsionaalne, millest tulenevalt kuulub see hüvitamisele. Nagu öeldud, on kaitsja palunud ka Korra § 151 lg 1 p 4 alusel hüvitada talle 19. aprillil 2022 sõiduks marsruudil Tallinn-Tartu-Tallinn kulunud aeg kokku 30 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Korra § 17 lg 1 kohaselt palub kaitsja hüvitada talle sõidukulud, mida ta kandis 19. aprillil 2022 sõiduki kasutamisel sõiduks eelnimetatud marsruudil summas 55,50 eurot, millele lisandub käibemaks 11,10 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue on kooskõlas Korras sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Seega tuleb vandeadvokaat Ahto Sirendile hüvitada 316, 20 eurot (sh käibemaks 52,70 eurot).
205.Veel taotleb vandeadvokaat Ahto Sirendi poole tunni tasu ekspertiisi tasumäärade põhiseaduspärasuse suhtes esitatud seisukoha eest summas 27 eurot, millele lisandub käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on seegi tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
206.Heiti Kitse kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull esitas 19. aprillil 2022 tasutaotluse, milles soovib tasu sõidule kulutatud aja eest summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks 6 eurot, ning sõidukulude hüvitamist summas 54,60 eurot, millele lisandub käibemaks 10,92 eurot. Kuigi kaitsja palus kohtuistungil osalemise eest hüvitamisele kuuluvat tasu korrigeerida vastavalt istungi kestusele, ei nähtu kaitsja esitatud tasutaotlusest, et ta oleks istungil osalemise eest tasu taotlenud – selles on kajastatud vaid sõiduga seonduv. Seega pole tulenevalt Korra §st 4 ning riigi õigusabi seaduse § 22 lg-test 1, 4 ja 5 võimalik kaitsjale istungil osalemise eest tasu määrata. Küll aga on tasu sõidule kulutatud aja eest summas 30 eurot ning sõidukulude hüvitamiseks taotletud 54,60 eurot kooskõlas Korras sätestatuga ja tuleb vandeadvokaat Gennadi Kullile hüvitada, mõlemale tuleb lisada ka käibemaks.
207.Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, siis KrMS § 185 lg 1 alusel kannab kaitsjatasud kui apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik.
208.Järgnevalt toob kohtukolleegium välja menetluskulud, mis on varasemate kohtulahenditega küll määratud, kuid mille hüvitamiseks kohustatud isik tuleb paika panna käesoleva kohtuotsusega.
209.Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2021. a määrusega, milles kontrolliti Heiti Kitse vahistatuse põhjendatust, loeti menetluskulude hulka Gennadi Kulli kaitsjatasu summas 43, 20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot).
210.Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2021. a määrusega määrati OÜ-le Ahto Sirendi Advokaadibüroo Siim Grossbergile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 536,40 eurot (sh käibemaks 89,40 eurot). Samuti hüvitati riigi õigusabi kulu summas 133,20 eurot (sh käibemaks 22,20 eurot). Sama määrusega määrati OÜ-le Kull Advokaadibüroo Heiti Kitsele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 306 eurot (sh käibemaks 51 eurot) ja hüvitati riigi õigusabi kulu 65, 52 eurot (sh käibemaks 10,92 eurot). Välja toodud tasud ja kulud loeti menetluskulude hulka.
211.Riigikohtu 22. novembri 2021. a määrusega määrati Ahto Sirendi Advokaadibüroole 134, 40 eurot (sh käibemaks 22,40 eurot) Siim Grossbergile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest ja sellega seotud sõidukulu eest 66,60 eurot (sh käibemaks 11,10 eurot). Mainitud tasu ja kulu loeti menetluskulude hulka.
212.Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad needki kaitsjatasud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
213.Edasi käsitleb kohtukolleegium ekspertiisikulude hüvitamisse puutuvat. Eksperdid Tiina Kompus ja Katrin Eino viisid Siim Grossbergi suhtes läbi kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi ja soovivad kumbki selle eest (brutotasuna) 2343,90 eurot (niisiis kokku 4687,80 eurot). Tiina Kompuse ning Katrin Eino esitatud arvetelt (vastavalt nr 22-2 ja nr 22-4) nähtub, et kummagi eksperdi summaarne töömaht oli 208,2 tundi (kokku 416,4 tundi). Ajakulu moodustasid töö materjalide ja erialase kirjandusega, uuringud eksperiisialusega ning ekspertiisiakti koostamine. Viidates protsessi keerukusele ning suurele töömahule, taotlevad eksperdid ekspertiisi tegemise eest kehtestatud tasu kaheteistkordset suurendamist. Ekspertide sõnul oli ajakulu vältimatu, tagamaks KrMS § 98 lg 2 p-s 3 ja §-s 107 sätestatud nõuete täitmist.
214.Eksperdi tasu suuruse üldine regulatsioon tuleneb KrMS § 178 lg 2 ls-st 2 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi: menetlusosalise tasustamise kord) § 4 lg 1 ls-st 1. KrMS § 178 lg 2 ls 2 sätestab, et eksperdile, asjatundjale ja tõlgile makstav tunnitasu ei või olla väiksem töösuhtes olevale isikule minimaalselt maksta lubatud tunnitasust ega ületada seda rohkem kui 50-kordselt. Menetlusosalise tasustamise korra § 4 lg 1 ls 1 määrab, et eksperdile makstakse ekspertiisi eest tunnitasu, mis on 10–40-kordne „Töölepingu seaduse“ § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnipalga alammäär, välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega on vastavale ekspertiisiliigile kehtestatud teistsugune tasu. Praegu kehtiv tunnise töötasu alammäär on 3,86 eurot (vt Vabariigi Valitsuse määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Niisiis pole eksperdile võimalik maksta ei KrMS § 178 lg 2 ls 2 ega ka menetlusosalise tasustamise korra § 4 lg 1 ls 1 kohaselt tunni aja pikkuse töö eest vähem kui 3,86 eurot. Maksimaalne tunnitasu, mis eksperdile oleks võimalik maksta, oleks nende kahe sätte kohaselt erinev: vastavalt 193 eurot (3,86x50) ja 154,40 eurot (3,86x40).
215.Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi puhul äsja viidatud kahte sätet siiski rakendada ei saa: selle ekspertiisiliigi puhul on olemas erinormid, mis prevaleerivad üldnormideks olevate KrMS § 178 lg 2 ls 2 ja menetlusosalise tasustamise korra § 4 lg 1 ls 1 üle. Sellisteks erinormideks on menetlusosalise tasustamise korra § 52 lg 1 p 2 ja lg 3: kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi eest makstava tasu n-ö tavasuurus on 380 eurot ning seda tasu võib kuni kolm korda suurendada – seda tulenevalt ekspertiisi erilisest keerukusest või mahukusest tingitud vahendite või ajakulu suurenemisest. Niisiis puudub menetlejal võimalus määrata ekspertiisi tasuks suuremat summat kui 1140 eurot (3x380). Niisiis saab kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kestvust võtta selle tasustamisel arvesse vaid piiratud mahus: 380 eurost miinimumtasu võib küll asja mahukuse tõttu suurendada, aga tasu absoluutne lagi on 1140 eurot. Seega on olukord teistsugune kui ta on KrMS § 178 lg 2 ls 2 ja menetlusosalise tasustamise korra § 4 lg 1 ls 1 alusel tasustavate ekspertiiside puhul: viimased kohustavad menetlejat võtma tasu määramisel arvesse kõiki ekspertiisidele kulutatud tunde.
216.Teoreetiliselt on mõeldav, et menetlusosalise tasustamise korra § 52 lg 1 p 2 ja lg 3 on eksperdi jaoks soodsamad kui KrMS § 178 lg 2 ls 2 ja menetlusosalise tasustamise korra § 4 lg 1 ls 1: nt kui nii psühholoog kui psühhiaater kulutavad eriliselt keerukale ekspertiisile tund aega ja menetleja määrab ekspertide tasuks 1140 eurot, saavad nii psühhiaater kui ka psühholoog 570 eurot ehk teenivad ca kolm korda rohkem kui on KrMS § 178 lg 2 ls 2 ette nähtav ülemmäär. Samas on selge, et äsja toodud näitel pole reaalsusega midagi pistmist ja pigem külgneb see absurdiga: esiteks on korraliku süüdivusekspertiisi tegemine, sh ekspertiisiakti koostamine (kokku) kahe tunniga täiesti võimatu ja teiseks poleks sellises olukorras kuidagi võimalik rääkida ekspertiisi erilisest keerukusest. Hoopis tõenäolisem on see, et (suuresti) fikseeritud hinna tõttu jäävad kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiise tegevad inimesed KrMS § 178 lg 2 ls 2 ja menetlusosalise tasustamise korra § 4 lg 1 ls 1 võrreldes n-ö vaeslapse rolli. Kui n-ö tavahinnaga (380 eurot) kulutavad nii psühhiaater kui ka psühholoog ekspertiisile viis tundi, saavad kumbki 38 eurot tunnis – kui kummalgi kulub kümme tundi, teenivad nad 19 eurot tunnis. Ringkonnakohtu kogemuse ja ekspertidega suhtlemise põhjal võiks aga üks keskmine ühe psühhiaatri tehtud süüdivusekspertiis kesta kauem kui 20 tundi – see võiks võtta aega ca 30–40 tundi. Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisile võiks aga psühhiaater ja psühholoog kulutada kokku keskeltläbi 60 tundi. Sellisel juhul teeniks kumbki 6,33 eurot tunnis (380:60). Ka menetlusosalise tasustamise korra § 52 lg 3 rakendades ei pruugi tasu ülearu palju tõusta: selle sätte rakendamine on võimalik eeskätt mahukate asjade puhul ehk välja makstav summa võib küll tavapärasest suurem olla, aga tunnitasu (kuigivõrd) ei suurene. Lähtutagu edaspidise argumentatsiooni raames (kindlasti vaieldavast) eeldusest, et keskmise korraliku kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi puhul – mis eelnevast nähtuvalt võiks kesta ca 60 tundi – saab kasutada nö keskmist koefitsienti, st kahte – ehk ekspert teenib tunnis 12,66, st ~ 13 eurot (760:60 või 6,33x2).
217.Menetlusosalise tasustamise korra § 52 lg 1 p 2 ja lg 3 on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. 2014. aastal oli Eesti keskmine brutokuupalk 1005 eurot, 2021. aastal oli see 1548 eurot ja 2021. aasta 4. kvartalis 1625 eurot (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Tunnitasule ümber arvutatuna (kuupalga jagamine 170-ga) teenis keskmine palgasaaja 2014. aastal 5,91 eurot, 2021. aastal 9,11 eurot ja 2021. aaasta 4. kvartalis 9,59 eurot. Niisiis oli hüpoteetilise kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tegija keskmine tasu 2014. aastal riigi keskmisest tasust natuke üle 2 korra kõrgem – praeguseks aga vaid ca 40% kõrgem. Juba see on probleem: ekspertide tööd väärtustatakse suhtelisel skaalal järjest vähem.
218.Samas pole kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertide tasu võrdlemine riigi keskmise töötasuga kuigivõrd asjakohane. Nende ekspertide näol on (või vähemalt peaks olema) tegemist täielike tippspetsialistidega: nad peavad olema läbinud pika meditsiini- või psühholoogiaalase ülikooliõppe, nad peavad end pidevalt täiendama ja neil peavad lisaks oma erialale olema ka võrdlemisi head õigusalased teadmised. Seetõttu ei saa nende puhul olla võrdlusmastaabiks nö keskmine palgatöötaja. Hoopis kohasem oleks võrrelda neid inimesi iseseisvalt töötavate õigusala tippspetsialistide ehk advokaatidega.
219.Käesoleval aastal on Riigikohus pidanud advokaatide puhul mõistlikuks brutotunnitasuks nt 150 eurot (Riigikohtu lahend asjas nr 1-18-7068/26, p 18) või 180 eurot (Riigikohtu lahendid asjades nr 1-19-5641/62, p 25 või 1-19-9061/92, p 20). Niisiis on see tasu ca 15 korda kõrgem kui tasu n-ö hüpoteetilise keskmise kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegija puhul. Mitu korda kõrgem on ka riigi õigusabi osutamise käigus makstav advokaaditasu (mida advokaadid on korduvalt pidanud liiga madalaks): advokaaditasu määruse §-de 6 ja 7 kohasel teenib advokaat brutotunnitasuna 64,80 eurot.
220.Praegu tegid eksperdid kokku üle 416 tunni tööd. Kui neile maksta selle töö eest n-ö tavatasu ehk 380 eurot, oleks nende tunniteenistus alla ühe euro ehk ca neli korda väiksem riiklikust miinimumpalgast. Ringkonnakohtu meelest on aga praegu ilmselgelt põhjust kohaldada maksimaalselt lubatavat koefitsienti 3. Nimelt oli tegemist keeruka ja mahuka asjaga kasvõi seetõttu, et Siim Grossbergil oli aastate jooksul diagnoositud palju erinevaid häireid ja näitamaks seda, et need varasemad diagnoosid olid väärad, pidid eksperdid tegema palju tööd. Niisiis tuleks kehtiva õiguse kohaselt kõne alla 1140 eurose ekspertiisitasu määramine. Selliselgi juhul jääks ekspertide teenistus alla miinimumpalga: alla 3 euro tunnis. Kriminaalkolleegium leiab, et sedavõrd madala tasu määramine oleks põhiseaduse vastane ja seda järgmistel põhjustel.
221.Esiteks võiks kõne alla tulla väide, et niivõrd madal tasu rikuks põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandiõigust – Tiina Kompus ja Katrin Eino saaksid vähem raha kui neil põhiseaduse kohaselt õigus saada oleks. Ringkonnakohus siiski selle põhiõiguse rikkumist ei tähelda. Seda seetõttu, et Tiina Kompusel ja Katrin Einol ei olnud kohustust ekspertiisi teha: nad oleksid võinud kasutada KrMS § 95 lg 3 ls-s 1 sätestatud õigust (viide eksperdi nõusolekule) ja keelduda ekspertiisi tegemisest. Et nad siiski olid valmis ekspertiisi tegema, pidid nad aktsepteerima seda, et nad ei saa ekspertiisi eest rohkem kui 1140 eurot. Ringkonnakohus siiski möönab, et mõnes mõttes on ekspertiisi tegemisele jah-sõna sõna ütlemine justkui n-ö põrsa kotis ostmine: ei pruugi olla teada, kui keeruliseks ja mahukaks ekspertiis osutub.
222.Küll aga rikuks 1140-eurose ekspertiistasu määramine mitmeid muid põhiõigusi. Ringkonnakohtule teada olevalt on eriti just viimasel ajal hakanud potentsiaalsed eksperdid ekspertiiside tegemisest keelduma: nad peavad ekspertiisi eest makstavat tasu liiga madalaks. Saab eeldada, et see tendents süveneb: elukallidus ja mujal töötamise eest makstavad tasud üha suurenevad ja ekspertiisi eest makstav tasu muutub suhtelises mõttes üha väiksemaks. On küll võimalik, et ekspertiiside tegemine ei muutu suisa võimatuks – võib olla inimesi, kes on nõus ekspertiise tegema ka praegu makstava tasu eest. Näiteks võivad mõned eksperdid olla nõus tegema ekspertiise n-ö missioonitundest või huvist valdkonna vastu (n-ö hobi korras). Ilmselt ei hakka aga sellisel viisil valmima kuigivõrd palju ekspertiise – ja lisaks võib selliste ekspertiiside valmimine võtta kaua aega (ning seetõttu võib ekspertiis osutuda mittevajalikuks, sest tihtipeale on ekspertiisi tarvis küllaltki kiiresti). Lisaks võivad ekspertiise koostada sellised
ekspertidid, kelle töö kvaliteet on nõrk: nad teeks n-ö mingisuguse ekspertiisi (piisavalt kiiresti) valmis, aga selle ekspertiisiga ei pruugi olla midagi peale hakata. Ka ringkonnakohus on aja jooksul puutunud kokku mitmete halva kvaliteediga ekspertiisiaktidega. Niisiis on status quo säilides tulevik umbes selline: paljud ekspertiisid jääksid tegemata; mõningaid ekspertiise tuleks oodata väga kaua; mitmed ekspertiisid oleksid nõrga kvaliteediga. Selline olukord oleks väga problemaatiline – ja suisa sedavõrd, et ta oleks põhiseaduse vastane.
223.Esmalt võiks kuritegudes hakata süüdi tunnistama inimesi, kes panid õigusvastase teo toime süüdimatuna. See rikuks esiteks menetlusele allutatud isiku au ja head nime, sest kellegi kuriteos süüdi tunnistamine tähendab süüdi tunnistatava inimese stigmatiseerimist ehk häbimärgistamist (Kiris, Pikamäe ja Sootak. Sanktsiooniõigus. 2. trükk, III osa, vnr 14). Au ja head nime aga põhiseaduse § 17 kohaselt teotada ei tohi. Kellegi vääralt süüdi tunnistamine läheks vastuollu ka karistusõiguse ühe aluspõhimõtte ehk süüpõhimõttega. Süüpõhimõte on aga tuletatav PS §-s 10 sätestatud demokraatliku õigusriigi põhimõttest (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-13-15, p 39 ja Ernits – Põhiseadus. Kommentaar. 2017, § 10, komm 4). Nimelt on vaid süüpõhimõttel rajanev karistusõigus ühildatav PS §-s 10 otsesõnu nimetatud inimväärikuse põhimõttega: inimene ei saa olla pelk objekt, kellega riik midagi meelevaldselt teeb. Seega rikuksid liiga madalad ekspertiisitasud PS § 10. Ka võidaks õigusvastaselt piirata süüdi tunnistatava liikumisvabadust: nt saates inimese vangistust kandma. Sellisel moel käitudes mindaks vastuollu PS §-ga 20.
224.Teisalt võiks väita, et kui jääb vähimgi kahtlus kellegi teo süülisuses – ja kui vajalikku ekspertiisi ei õnnestu teha, peaks see kahtlus jääma –, tuleks see inimene tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise kohustuse põhimõttest tulenevalt õigeks mõista. Sellisel juhul ei saaks inimest saata ka KarS § 86 lg 1 järgsele sundravile, sest ekspertiisi puuudmise tõttu pole teada, kas inimesel on psüühikahäire, kas see häire on ravitav ja kas inimene on selle häire tõttu ohtlik. Niisiis on inimene tarvis vabadusse lasta või vabadusse jätta. See aga võiks kahjustada teiste isikute õigushüvesid: muu hulgas võib kõnealune inimene panna toime mõne kuriteokoosseisu päraseid tegusid, ka kõige raskemat laadi (nt tappa). Niisamuti võiks mureneda ühiskonna üldine õiguskuulekus: inimesed hakkavad uskuma, et riik ei suuda ohtlike isikutega midagi ette võtta ja see võib endaga muu hulgas kaasa tuua omakohtu. Niisugused arengud rikuksid erinevaid põhiõigusi: nt PS §-s 16 sätestatud õigust elule, §-s 28 välja toodud õigust tervise kaitsele või §-s 32 sätestatud omandiõigust.
225.Eeltoodud põhiõiguste riiveid ei õigusta ringkonnakohtu meelest riigi – iseenesest põhiseaduslikult igati aktsepteeritav – soov kasutada avalikku raha säästlikult. Muu hulgas ei pruugigi madalate ekspertiisihindadega kuigivõrd suurt rahalist säästu kaasneda, sest väärad kohtuotsused võivad kalliks maksma minna. Nt võtaks riigi raha see, kui pidada vanglas kedagi sellist, keda vanglas hoidma ei peaks. Ka võib riigile kulukaks minna see, kui vääralt vabadusse lastud isik sooritab mõne kuriteokoosseisupärase teo: nt vähendaks tööl käiva inimese tapmine riigi majandustootlikkust ja laekuvat maksutulu.
226.Eelnevast tulenevalt tunnistab ringkonnakohus menetlusosalise tasustamise korra § 52 lg 1 p 2 ja lg 3 PS § 15 lg 2 ja § 152 ls 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 ning § 9 lg 1 alusel põhiseadusega vastuolus olevaks. Kahe viimasena nimetatud normi alusel tuleb otsus edastada Riigikohtule.
227.Ei ole vahet, kas ringkonnakohus otsustab ekspertide tasutaotluse üle KrMS § 178 lg 2 ls 2 või menetlusosalise tasustamise korra § 4 lg 1 ls 1 alusel: Tiina Kompuse ja Katrin Eino taotletav tasu jääb mõlema normi piiresse. Nimelt soovivad eksperdid 11,26 euro suurust
tunnitasu (2343,90:208,2). Seepärast rahuldab ringkonnakohus taotlused ja määrab Tiina Kompuse ja Katrin Eino tasuks 2343,90 (st kokku 4687,80 eurot). See tasu tuleb jätta KrMS § 180 lg 1 ls 1 alusel Siim Grossbergi kanda. Ehkki tasu tekkis apellatsioonimenetluse ajal, ei saa seda pidada apellatsioonimenetluse kuluks, mida oleks võimalik jätta KrMS § 185 lg 1 ja § 337 lg 1 p 4 alusel riigi kanda. Seda seetõttu, et KrMS § 185 lg 1 järgsed apellatsioonimenetluse kulud peavad olema seotud spetsiifiliselt apellatsioonimenetlusega (Sarv – KrMS. Kommentaar, § 185, komm 1). Ekspertiisitasu aga ei ole spetsiifiliselt seotud apellatsioonimenetlusega: ekspertiisi oleks võinud määrata ka juba kohtueelselt või maakohtus (kus Siim Grossberg seda ka taotles). Tagamaks seda, et eksperdid oma tasu tõepoolest kätte saaksid, peab ekspertidele kõigepealt tasuma riik. Kui Siim Grossberg ei maksa seda tasu riigile ära kuu aja jooksul (KrMS § 423 ja § 417 lg 2), nõuab riik tasu Siim Grossbergilt välja. Seega tuleb toimida samamoodi, nagu riigi õigusabi tasuga. (IX)
228.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2, 3 ja 4, § 340 lg-st 1 ja lg 4 p-dest 1, 3 ja 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse osas, millega Siim Grossberg tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ning KarS § 214 lg 2 p 3 järgi, samuti Siim Grossbergile mõistetud liitkaristuse ja Heiti Kitsele mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab Siim Grossbergi D.D. vastu toime pandud löömise tõttu lisaks KarS § 214 lg 2 p-le 1 ka KarS § 119 lg 1 järgi ning karistab teda nende eest 7 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab ringkonnakohus Siim Grossbergile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 8 aastat vangistust, mida suurendab KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 2. augusti 2019. a kohtuotsusega mõistetud karistuse – ühe kuu pikkuse vangistuse – võrra. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Siim Grossbergile mõistetavast liitkaristusest maha arvata üks päev vangistust, kuna selle on Siim Grossberg ära kandnud eelvangistuses. Heiti Kitsele mõistab kohtukolleegium uueks karistuseks 5 aastat vangistust. Prokuratuuri, Heiti Kitse kaitsja, Siim Grossbergi ning tema kaitsja apellatsioonid kuuluvad osaliselt rahuldamisele. Käesoleva kohtuotsusega tunnistab kohtukolleegium Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 52 lõike 1 punkti 2 ja lõike 3 põhiseadusega vastuolus olevaks, algatab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ning edastab otsuse Riigikohtule.
229.Vastuseks Siim Grossbergi taotlusele, milles ta soovib, et talle tagastataks tema valdusest ära võetud sepisnuga, selgitab ringkonnakohus järgnevat. Kuna kõnealust nuga ei võtnud maakohus asitõendina vastu, tuleb Siim Grossbergil selle tagasisaamiseks pöörduda prokuratuuri või politsei poole. (allkirjastatud digitaalselt) RIIGIKOHTU 01.02.2023 KOHTUOTSUS
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2022. a otsus osas, millega mõisteti Siim Grossbergilt kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu katteks välja 4687 eurot 80 senti.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Siim Grossbergilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1267 eurot 80 senti.
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
4.Kassatsioon jätta rahuldamata.
5.Kaitsja taotlus Siim Grossbergi suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega jätta läbi vaatamata.
6.Määrata kaitsja 19. detsembri 2022. a ja 5. jaanuari 2023. a taotluse alusel Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le Siim Grossbergile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks koos käibemaksuga 192 eurot 60 senti.
7.Jätta nii eelmises punktis nimetatud summa kui ka Riigikohtu 26. septembri 2022. a määrusega kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitis 329 eurot 40 senti menetluskuluna riigi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.