eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas
Kohtuasi ja menetlusliik
kriminaalasi üldmenetluses Janno Hingla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 15. märtsi 2022 otsus
Apellant
Janno Hingla kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel
Teised apellatsioonimenetluse pooled
süüdistatav Janno Hingla. Isikukood 38908056516; elukoht XXX; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 2. novembri 2021 otsusega KarS § 184 lg 1, § 263 lg 1 p 2 ja § 424 lg 1 järgi 3 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega; tõkendina kohaldatud vahistamist prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Terje Aleksašin
Menetluse vorm
Ringkonnaprokuratuuri
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 15. märtsi 2022 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure vandeadvokaat Anu Pärteli poolt Janno Hinglale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Janno Hinglalt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui raha jääb tähtajaks tasumata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1(5)
1.Tartu Maakohtu 15. märtsi 2022 otsusega tunnistati Janno Hingla süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J. Hingla eelvangistus 11.–13. detsembrini 2021, s.o 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust J. Hinglale Tartu Maakohtu 2. novembri 2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust J. Hingla vahistamisest
14.detsembril 2021 ning J. Hingla suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. J. Hinglalt mõisteti riigituludesse välja menetluskulud ning tema taotlus vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata.
2.Kohus luges tõendatuks, et 11. detsembril 2021 kella 22.20 paiku lõi J. Hingla XXX korteris tahtlikult oma elukaaslast E.K. a korduvalt (vähemalt 3–4 korda) käega, sh ka rusikas käega pähe ja näkku, tekitades E.K. ale füüsilist valu ning marrastused parema silma all ja parema suunurga juures, samuti verevalumid parema silma all ja põse limaskestal. Peksmist kinnitavad E.K. a ja mitme tunnistaja ütlused, politsei vormikaamera salvestised, E.K. al fikseeritud vigastused ning Häirekeskusele tehtud kõnede salvestised. Need tõendid lükkavad ümber J. Hingla ütlused, mille järgi ta E.K. a ei löönud, vaid toimus üksnes tõuklemine või nügimine. E.K. a erineval ajal erinevatele isikutele antud ütlustes on küll paar vastuolu, ent need on väheolulised ja on mõistetav, miks need vastuolud esinevad. J. Hingla oli juhtunu ajal tugevas joobes ega pruukinud seetõttu kõike mäletada. Ta on varemgi vägivallakuritegusid toime pannud.
3.Eeltoodud moel käitudes realiseeris J. Hingla KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu. Ta tegi seda tahtlikult ning õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Et J. Hingla on varemgi vägivalda tarvitanud ja et E.K. oli J. Hingla elukaaslane, tuleb J. Hingla tunnistada süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.
4.J. Hingla süüd suurendab vägivalla intensiivsus ja laad: tegemist ei olnud ühekordse löögiga, vaid peksmisega pea piirkonda ja näkku. Süüd suurendab ka mitme kvalifitseeriva tunnuse esinemine: korduvus ja lähisuhe. Et J. Hingla peksmist ei tunnista, pole tema väljendatud kahetsus puhtsüdamlik. J. Hingla süüd suurendab seegi, et E.K. hoidis peksmise ajal süles 1-aastast P.H. t, kes sai löömise käigus pihta. J. Hingla pani teo toime vaid paar päeva pärast seda, kui ta vabanes šokivangistuse kandmiselt. Rahaline karistus ei ole tema suhtes põhjendatud, kuid et peksmisega ei kaasnenud raskeid tagajärgi, siis saab talle mõista vangistuse sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras – 1 aasta. Et teo pani J. Hingla toime Tartu Maakohtu 2. novembri 2021 otsusega määratud katseajal, tuleb talle mõista KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus, pöörates täitmisele ka varasema karistuse kandmata osa. J. Hingla peeti 11. detsembril 2021 kahtlustatavana kinni ja tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning kuivõrd kohus karistab J. Hinglat reaalse vangistusega, jääb tema tõkend kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Apellatsioon
5.Maakohtu otsuse peale esitas J. Hingla kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja J. Hingla õigeksmõistmist või alternatiivselt tema karistuse kergendamist. J. Hingla ei tunnista E.K. a löömist ning kaitsja palub veelkord hinnata tõendeid, 2(5)
mille alusel maakohus J. Hingla süüdi tunnistas. Kui J. Hingla süü on tõendatud, siis palub kaitsja karistada teda rahalise karistusega. J. Hingla kahetseb. Kui karistada J. Hinglat praeguses asjas vangistusega, tuleb see vangistus liita temale Tartu Maakohtu 2. novembri 2021 otsusega teist liiki kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 3-aastase vangistusega. Liitkaristuseks oleks väga pikk vangistus. Et seda ära hoida, on ainus võimalus karistada J. Hinglat rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei ole iseenesest ka välistatud. Kuigi varem puudus J. Hinglal sissetulek, on tal vabanedes võimalik tööle asuda (see on läbi räägitud) ning seega ei ole alust arvata, et ta ei oleks võimeline lähitulevikus rahalist karistust tasuma. Kuna J. Hinglal puudub keskmine sissetulek, tuleks rahalise karistuse mõistmisel võtta aluseks miinimumpäevamäär 10 eurot. Ringkonnakohtu määrus
6.Tartu Ringkonnakohtu 11. mai 2022 määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. Määruskaebus
7.Tartu Ringkonnakohtu määruse vaidlustasid J. Hingla ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel. Riigikohus võttis menetlusse üksnes kaitsja määruskaebuse. Kaitsja taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kohtuasja saatmist samale kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna kaitsja sõnul ei nõustu J. Hingla sellega, et tema huvides esitatud apellatsioon oli ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu määrus
8.Riigikohtu 16. detsembri 2022 määrusega tühistati ringkonnakohtu määrus ja kaitsja apellatsioon saadeti menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale ringkonnakohtule samas koosseisus. Menetlus ringkonnakohtus
9.Tartu Ringkonnakohus võttis 10. jaanuari 2023 määrusega kaitsja apellatsiooni kirjalikku menetlusse ning andis kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti. Oma seisukoha esitas J. Hingla, kes märgib lühidalt järgmist. Ta ei ole kunagi eitanud, et tal oli E.K. aga tüli, mis läks liiga tuliseks. Oli karjumist, tõuklemist ja asjade loopimist, kuid mingit peksmist ega löömist ei olnud. Kui ta oleks E.K. a peksnud, oleks tagajärjed olnud palju hullemad kui kriips põsel, sest ta on suur mees. Nad on E.K. aga süüdi vaid selles, et nende valju tülitsemine häiris naabrite öörahu. Selle eest ei peaks ta neli aastat vanglas istuma. Teda on peetud esimesest hetkest süüdlaseks, kuigi keegi pole isegi näinud teda vihasena või tülitsemas, teda ei ole näha-kuulda videolt ega audiolt, tuvastatud vigastused ei vasta süüdistusele ning E.K. a tugiisik ütles, et E.K. al on kombeks valetada. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning alust selle tühistamiseks ei ole. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle, vaid vastab üksnes kaitsja ja J. Hingla argumentidele.
11.Apellatsioonis palub kaitsja, et ringkonnakohus hindaks J. Hingla süüküsimust puudutavaid tõendeid veelkord. Samas pole apellatsioonis viidatud ühelegi maakohtu veale tõendite hindamisel 3(5)
ning ringkonnakohus ei näe ka ise põhjust teha maakohtule selles osas mingisuguseid etteheiteid. Tõendite hindamisel on maakohus lähtunud kriminaalõiguse sätetest ning on küllaldaselt ja selgelt argumenteerides ära näidanud, miks loeb ta tuvastatuks, et J. Hingla tõesti lõi E.K. a.
12.Kuigi J. Hingla ise eitab E.K. a löömist, leidis maakohus õigesti, et selle väite lükkavad ümber teised kohtus uuritud tõendid. Nende tõendite usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda.
13.J. Hingla viitab sellele, et maakohus ei arvestanud E.K. a tugiisiku väidet, et E.K. al on kombeks valetada. Tegelikult maakohus võttis selle väite kohta seisukoha. Õigustatult ei pidanud maakohus seda väidet aga selliseks, mis seaks kahtluse alla E.K. a ütluste usaldusväärsuse praeguses asjas. Seda esiteks põhjusel, et E.K. a poolt süüdistuses toodud sündmuse kohta räägitus tema tugiisikul kahtlusi ei tekkinud ja teiseks avaldas E.K. vahetult pärast juhtunut erinevatele isikutele vaidlusaluse sündmuse kohta asjaolusid sarnaselt ning tema poolt avaldatu on kooskõlas ka temal tuvastatud vigastuste laadi ja paiknemisega.
14.J. Hingla leiab sedagi, et E.K. al tuvastatud vigastused ei ole süüdistusega kooskõlas. Ringkonnakohus sellist seisukohta ei jaga. Nimelt luges maakohus tõendatuks, et J. Hingla lõi E.K. a käega, sh rusikaga pähe ja näkku, millisest tegevusest sai E.K. marrastused parema silma alla ja parema suunurga juurde ning verevalumid parema silma alla ja põse limaskestale. Ringkonnakohtu hinnangul on sellisest löömisest selliste vigastuste tekkimine igati usutav. Ka on asjakohatu J. Hingla väide, et kui ta oleks E.K. a peksnud, siis oleksid E.K. al olnud tõsisemad vigastused kui vaid kriips põsel. E.K. a vigastusi ei saagi käsitleda vaid kriipsuna põsel.
15.Niisiis ei leia ringkonnakohus, et maakohus oleks faktiliste asjaolude tuvastamisel eksinud ja seda seisukohta ei muuda ka J. Hingla kirjalikus seisukohas väljatoodu. Kuna J. Hingla käitumisele andis maakohus ka veatu õigusliku hinnangu ning apellatsioonimenetluses seda eraldi ei vaidlustata, kohtukolleegium J. Hingla süüküsimusel pikemalt ei peatu. Tema süüditunnistamine oli õige.
16.Maakohus karistas J. Hinglat vangistusega. Kaitsja palub mõista J. Hinglale rahaline karistus, sest vastasel juhul peaks J. Hingla minema pikaks ajaks vanglasse.
17.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et J. Hingla süü ei ole väike, arvestades tema vägivalla intensiivsust ja laadi ning kahe KarS § 121 lg 2 järgse kvalifitseeriva tunnuse täitmist. Õigesti leidis maakohus sedagi, et karistust raskendavaks asjaoluks on isikuvastase teo toimepanemine alaealise lapse juuresolekul ning et karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Kuigi J. Hingla süü suurusele antud hinnangut otseselt ka ei vaidlustata, viitab kaitsja siiski sellele, et J. Hingla kahetseb tehtut. Tõsi, maakohtu istungil avaldas J. Hingla, et ta kahetseb kõike juhtunut, kuid samas ei tunnistanud ta E.K. a löömist maakohtu istungil ega tunnista ka ringkonnakohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seega on alust arvata, et kuriteo toimepanemist J. Hingla siiski ei kahetse, mistõttu ei saa seda arvestada ka karistust kergendava asjaoluna.
18.Igati põhjendatult arvestas maakohus seda, et J. Hingat on varemgi kriminaalkorras karistatud. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust muu hulgas vägivallakuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu 2. novembri 2021 otsusega 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus 5 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Sellest 2 kuud ja 25 päeva vangistust pöörati KarS § 74 lg 2 alusel koheselt täitmisele ning ülejäänud 3 aastat vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 4-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse algust arvati 14. septembrist 2021 ning vanglast vabanes J. Hingla 9. detsembril 2021. Kuna praeguse 4(5)
kriminaalasja esemeks oleva kuriteo pani J. Hingla toime vaid paar päeva pärast vanglast vabanemist ning üksiti ka varasema kohtuotsusega määratud katseajal, ei avaldanud ei varasemad karistused ega ka katseajal viibimine talle distsiplineerivat ja õiguskuulekusele suunavat mõju. Ei ole põhjust arvata, et sellises olukorras oleks karistuse eesmärke võimalik saavutada vangistusest kergemat liiki ehk rahalise karistuse mõistmisega.
19.Eeltoodud asjaoludel on kõigiti põhjendatud maakohtu seisukoht, et J. Hinglat tuleb karistada just vangistusega. Mõistetud 1-aastast vangistust ei pea ringkonnakohus ka liialt karmiks. Kuna kuriteo pani J. Hingla toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal, mõistis maakohus põhjendatult talle KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse. Seejuures ei jätnud kohus arvestamata ka asjaolu, et karistusaja hulka tuleb arvata J. Hingla eelvangistusaeg praeguses kriminaalasjas ning ka lõpliku karistusaja välja arvutamisel ei teinud maakohus arvutusviga. Seega on J. Hinglale mõistetud karistus seaduslik ja põhjendatud ning põhjendatud on ka tema vahi alla jätmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
20.Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
15.märtsi 2022 otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.
21.Koos apellatsiooniga esitas kaitsja ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal nõupidamisele kliendiga, maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele 120 minutit, mille eest soovib ta riigi õigusabi tasu 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot. 11. mai 2022 määruses leidis ringkonnakohus, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu 129,60 eurot apellatsioonimenetluse kuluna J. Hinglalt riigi kasuks välja. Kuna Riigikohus tühistas ringkonnakohtu selle määruse, tuleb kaitsja tasutaotluse osas võtta uuesti seisukoht. Ringkonnakohus peab kaitsja tasutaotlust jätkuvalt põhjendatuks ning rahuldab selle. Lähtuvalt KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui apellatsioonimenetluse kulu J. Hinglalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.