Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kriminaalkorras karistatud, viimati 12.08.2015.a kohtuotsusega, vabanes vanglast 02.08.2022.a, tõkendita

RESOLUTSIOON

Õigeks mõista ALEKSEI DURNEV süüdistustes KarS § 183 lg 2 p 1,2 ja KarS § 331 järgi. Õigeks mõista SERGEI MARTÕŠTŠENKO süüdistustes KarS § 184 lg 2 p 1,2, KarS § 183 lg 2 p 1,2 KarS § 214 lg 2 p 1, KarS § 120 lg 1 järgi ning süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Süüdi tunnistada Sergei Martõštšenko KarS § 331 järgi kinnipeetavana 19.01.2019.a Tartu Vanglas karfentanüüli ja metadooni sisaldava pulbri arsti ettekirjutuseta tarvitamises ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. Ülejäänud 01.09.2022.a muudetud süüdistuse osas, s.o metadooni Tartu Vanglas ajavahemikus 15.-18.01.2019.a tarvitamises mõista Sergei Martõštšenko õigeks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 1 kuud vangistust Sergei Martõštšenkole kriminaalasjas nr 1-18-5482 Viru Maakohtu 16.07.2018.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu 13 (kolmeteist) päeva vangistuse võrra mõista Sergei Martõštšenkole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 13 (kolmteist) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 17.10.2022.a.

MENETLUSKULUD

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta seoses Aleksei Durnevi õigeksmõistmisega tema menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 1,3, KrMS § 181 lg 1 alusel jätta süüdistustest valdavas ulatuses õigeks mõistetud vangistuses viibiva Sergei Martõštšenko menetluskuludest enamus, s.o riigi õigusabi kulud, ekspertiisikulud ja pool sundrahast riigi kanda. KrMS § 180 lg 1,3, KrMS § 181 lg 1 alusel, kuna süüdistusest KarS § 331 järgi on Sergei Martõštšenko suuremas osas õigeks mõistetud, jätta vanglas viibiva Sergei Martõštšenko kanda menetluskuludest pool sundrahast. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Martõštšenkolt riigituludesse menetluskuluna pool sundrahast, s.o 490.50€ (nelisada üheksakümmend eurot viiskümmend senti). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks vangistuses viibivale Sergei Martõštšenkole tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 490.50€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 10 kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 49.05€ (nelikümmend üheksa eurot viis senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulude riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 10 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 490.50€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99922700034986 ühele järgmistest kontonumbritest:    

SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-21-6603, menetluskulu 17.10.2022.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

Süüdistatava Sergei Martõštšenko kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari 14.10.2022.a kaitsjatasu taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 410 eurot 40 senti (sellest käibemaks on 68 eurot 40 senti) vandeadvokaat Kalju Kutsari süüdistatava Sergei Martõštšenko kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kohtuistungil 14. ja 17.10.2022.a kriminaalasja üldmenetluses menetlemisel osutatud õigusabi ja kantud kulude eest. Süüdistatava Aleksei Durnevi kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi 14.10.2022.a kaitsjatasu taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 420 eurot (sellest käibemaks on 70€) vandeadvokaat Anu Vildi süüdistatava Aleksei Durnevi kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kohtuistungil 14. ja 17.10.2022.a kriminaalasja üldmenetluses menetlemisel osutatud õigusabi ja kantud kulude eest.

ASITÕENDID, KONFISKEERIMINE

KarS § 83 lg 1,4 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis keemiaosakonnas hoiul olevad kaks A4 idamaiste piltidega paberilehte, mis sisaldavad sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA (13.02.2019.a ekspertiisiakt nr 19E-AN0042 ja 13.02.2019.a ekspertiisiakt nr 19E-AN0041; V, 30-31, 6869), jättes need 2 paberilehte narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel riiklikku ekspertiisiasutusse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti seaduses sätestatud korras käitlemiseks kuni nende hävinemiseni või seal hävitamiseni. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse:      

21.01.2019.a vaatlusprotokollist ja 22.01.2019.a õiendist nähtuv vere- ja uriiniproovide ümberpakendamist kajastav videosalvestis DVD-R plaadil (ümbrikus: V, 185); 12.02.2021.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad elektroonsed väljavõtted programmist PRION DVD-R plaadil (ümbrikus: VI, 35); 20.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad videosalvestised DVD-R plaadil (ümbrikus: VI, 105); 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad videosalvestised kahel DVD-R plaadil (ümbrikus: VI, 223, 224); 04.07.2019.a jälitustoimingu protokolli lisaks olev salvestis DVD-R plaadil (ümbrikus: VI, 41); 17.02.2020.a jälitustoimingu protokolli lisaks olev salvestis DVD-R plaadil (ümbrikus: VII, 35);

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse: 

 

11.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad kaks ümbrikku – üks A4 suuruses ümbrik, mis adresseeritud saajale Sergei Martõštšenko (ümbrikus: V, 26; pakend nr 1) ja teine A5 suuruses kirjeteta ja kasutamata ümbrik (ümbrikus: V, 25; pakend nr 2); 11.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevad üks A5 suuruses ümbrik, mis adresseeritud saajale A. K. (ümbrikus: V, 63; pakend nr 1), ja viis paberilehte A4 (ümbrikus: V, 64; pakend nr 2); A. K. poolt 12.09.2019 üle antud ja 12.09.2019.a kannatanu ülekuulamise protokolli lõpus kajastatud A4 mõõdus ruuduline paberileht käsikirjalise tekstiga, paber arvelduskonto numbriga, A5 mõõdus kahepoolne vihikuleht käsikirjalise tekstiga, lehetükk poenimekirjaga, kaupluse arve nr 1311961 (asuvad koos tõlgetega VI köites lk 115-123);



M. V. kambri läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud pabeririba, millel käsikirjaline tekst: „XXX“ (asub ümbrikus: VI, 159; pakend P1-1) ning üks A4 formaadis ruuduline paber käsikirjalise tekstiga kuupäevaga 02.09.2019.a (asub ümbrikus: VI, 167; pakend P1-2).

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Sergei Martõštšenko kambri läbiotsimisel leitud ja ära võetud puruks rebitud paberid ja kirjaümbrikud (pakend nr 1), mis kohtuvaidluses prokuröri poolt avaldatu kohaselt asuvad Lõuna Ringkonnaprokuratuuris.

KOHTUOTSUSE EDASTAMINE JA TEAVITUSED

Kohtuotsus edastada kannatanule A. P., prokurörile, süüdistatavatele Sergei Martõštšenkole ja Aleksei Durnevile, nende kaitsjatele Kalju Kutsarile ja Anu Vildile ning kinnipeetava Sergei Martõštšenko asukohajärgsele vangistusasutusele. Süüdistatavate jaoks tõlkida kohtuotsus ja makseinfo vene keelde ning edastada neile tõlked. Süüdistatavatele edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:    

vangistusasutusele Sergei Martõštšenko suhtes vangistuse täideviimiseks, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile sinna ekspertiiside järgselt jäetud narkootilise aine osas, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile seal hoiul asuvate Sergei Martõštšenko kambri läbiotsimisel leitud ja ära võetud puruks rebitud paberite ja kirjaümbrike hävitamiseks, pädevale asutusele menetluskulu käsitlevas osas.

Kannatanu A. P. ei soovi saada teavitusi süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ning kinnipidamisasutusest põgenemise kohta ja ta ei soovi avaldada arvamust süüdimõistetu vanglast tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta (III, 106).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 01. novembriks 2022.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

MENETLUSE KÄIK

30.09.2021.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist üldkorras menetlemiseks kriminaalasi nr 1-21-6603 (19922900012) Sergei Martõštšenko süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 183 lg 2 p 1, 2, KarS § 331, KarS § 214 lg 2 p 1, KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 120 lg 1 järgi ja Aleksei Durnev ́i süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 2, KarS § 331 järgi. Süüdistusakti koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna abiprokurör Lily Sandel (I, 1-14, 27-41). Kriminaalasja kohtusse saabumise ajal kandsid mõlemad süüdistatavad karistust Tartu Vanglas (I, 17, 22) ja käesolevas kriminaalsjas neil tõkendit ei olnud. Kinnipeetavate registri andmetel oli Sergei Martõštšenko tähtaegselt vanglast karistuse kandmise aeg 30.09.2025 (I, 22) ja Aleksei Durnevil 02.08.2022.a (I, 17). Aleksei Durnev vabaneski vanglast karistuse kandmiselt tähtaegselt, 02.08.2022.a. Kohtus kriminaalasja menetlemise kestel keegi süüdistatavate suhtes tõkendite kohaldamist ei taotlenud. Kohtul vajadust süüdistatavate suhtes tõkendite kohaldamiseks ei tekkinud. Vanglast karistuse kandmiselt vabanemise järgselt ilmus süüdistatav Aleksei Durnev ettenähtud aegadeks kohtuistungile. Riiklikku süüdistust esindas maakohtus abiprokurör Lily Sandel. 01.10.2021.a andis ringkonnaprokurör Aro Siinmaa kriminaalasjas nr 1-21-6603 volituse abiprokurör Lily Sandelile osalemiseks eelistungil ja kriminaalasja sisulisel arutamisel (I, 25,26). Lisaks abiprokurör Lily Sandelile osales ringkonnaprokurör Aro Siinmaa kohtumenetluses 20.10.2021.a eelistungil (I, 84-89: eelistungi protokoll) ning sisulisel arutamisel kohtuistungil 22.03.2022.a ja 29.06.2022.a. 20.10.2021.a eelistungil osalesid mõlemad prokurörid, s.o ringkonnaprokurör Aro Siinmaa ja abiprokurör Lily Sandel (I, 84-89: eelistungi protokoll). Kriminaalasja sisulisel arutamisel kohtuistungil osales lisaks abiprokurör Lily Sandelile ringkonnaprokurör Aro Siinmaa kohtumenetluses kahel korral, s.o 22.03.2022.a ja 29.06.2022.a, kui toimus Läti Vabariigis Valmiera Vanglas asuva tunnistaja R. G. kaugülekuulamine. R. G. kuulati tunnistajana üle prokuratuuri taotlusel ja tema küsitlemisel osalesid mõlemad prokurörid, s.o Aro Siinmaa ja Lily Sandel. 22.03.2022 jäi Läti Vabariigis Valmiera Vanglas asuva tunnistaja R. G. kaugülekuulamine pooleli, kuna ülekuulamise ajal saabus teade, et süüdistatava Sergei Martõštšenko proov on osutunud koroonaviirusele (COVID-19) positiivseks, süüdistatavad viidi istungilt Tartu kohtumajast ära ja pooltega kooskõlastati täiendavaid istungiaegu. R. G. ülekuulamine viidi lõpule 29.06.2022.a kaugülekuulamisega R. G. asukohaga Läti Vabariigis Valmiera Vanglas (tunnistaja R. G. ütlused: III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16). 14.06.2022.a andis Läti Vabariigi Vidzeme Rajoonikohus Tartu Maakohtule loa Vidzeme Rajoonikohtu käsutuses viibiva R. G. osalemiseks Tartu Maakohtu kohtuistungil 29.06.2022 kell 10 videokonverentsi korras Valmiera Vangla ruumidest kohtuasja nr 1-21-6603 läbivaatamisel (II, 85-88). 20.10.2021.a määrusega andis kohus mõlemad süüdistatavad neile süüdistusaktis esitatud süüdistustes kohtu alla (kohtu alla andmise määrus: I, 98-102; tõlge vene keelde: I, 107-109). Sergei Martõštšenko anti kohtu alla süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 183 lg 2 p 1, 2, KarS § 331, KarS § 214 lg 2 p 1, KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 120 lg 1 järgi ja Aleksei Durnev ́i süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 2, KarS § 331 järgi.

Abiprokurör Lily Sandel muutis süüdistusi ühel korral. 01.09.2022.a kell 10:56 edastas abiprokurör Lily Sandel muudetud süüdistused elektroonselt kohtule ja kaitsjatele (II, 131, 132-134). Muudetud süüdistus on abiprokurör Lily Sandeli poolt digitaalselt allkirjastatud 01.09.2022.a kell 10:33:50 (II, 134). Kohus, saanud 01.09.2022.a muudetud süüdistuse, tuvastas, et sealt ei selgu prokuratuuri seisukoht Sergei Martõštšenkole süüdistusaktis kajastatud süüdistuse osas KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Muudetud süüdistuses on muuhulgas kajastatud: “KrMS § 268 lg 2 alusel täpsustan ja muudan kriminaalasjas nr 19922900012 (kohtuasja nr 1-21-6603) Sergei Martõštšenkole KarS §-de 183 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 331 järgi esitatud süüdistust ning Aleksei Durnevile KarS § 183 lg 2 p 2 ja KarS § 331 järgi esitatud süüdistust. Sergei Martõštšenkole KarS §-de 214 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 § 25 lg 1, 2 ja KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistust ei muudeta, mistõttu seda osa süüdistusest käesolevas dokumendis ei korrata.” 01.09.2022.a tegi kohus päringu prokuratuurile, saamaks teada, kas prokuratuur jääb süüdistusaktis Sergei Martõštšenkole KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistuse juurde või on süüdistuse muutmisel asutud seisukohale, et prokuratuur loobub Sergei Martõštšenkole süüdistusaktis esitatud süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi (II, 135-137). 01.09.2022.a vastas abiprokurör Lily Sandel kohtule elektroonselt saadetud kirjaga (II, 146148), et prokuratuur süüdistusest ei loobu ja muudetud süüdistuse selgitavast osast on ekslikult välja jäänud viide süüdistusele KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, mida ei muudeta ja mida seetõttu süüdistuse tekstis muudetud süüdistuses ei korrata. Kohtuistungil 02.09.2022.a avaldas süüdistatav Aleksei Durnev, et alles praegu sai muudetud süüdistuse venekeelsena kätte ja ei ole saanud kaitsjaga selles osas veel nõu pidada (IV, 61). Kohtuistungil 02.09.2022.a avaldas süüdistatava Sergei Martõštšenko kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, et tema kaitsealune Sergei Martõštšenko sai just enne istungi algust muudetud süüdistuse tõlke kätte (IV, 61). Kohtuistungil 02.09.2022.a taotlesid süüdistatavad ja kaitsjad aega muudetud süüdistustega tutvumiseks ja taotlesid kohtuliku arutamise edasilükkamist (IV, 62). Kaitsjad avaldasid, et muudetud süüdistuses KarS § 331 järgi on muutunud ajavahemik ja süüdistus on muutunud laiemaks, mis võib kaasa tuua vajaduse täiendavate tõendite esitamiseks (IV, 62). Kohtuistungil 02.09.2022.a kohus süüdistatavate ja kaitsjate taotluse KrMS § 268 lg 4 alusel kaitseõiguse tagamiseks rahuldas ja lükkas kohtuliku arutamise edasi (IV, 62). KrMS § 268 lõikes 4 on sätestatud, et süüdistuse muutmise korral kuulutab kohus süüdistatava või kaitsja taotlusel kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja või lükkab kohtuliku arutamise edasi. Uueks kohtuistungi ajaks sai 14.10.2022.a, algusega kell 10. Kohtuistungil 14.10.2022.a jäid süüdistatavad enda senistele positsioonidele. Aleksei Durnev muudetud süüdistuses KarS § 183 lg 2 p 2 ja KarS § 331 järgi süüdi ei tunnistanud (IV, 70). Sergei Martõštšenko võttis süüdistustest õigeks ja tunnistas ennast süüdi ainult talle saadetud postkaardis olnud ruudukese seest 19.01.2019.a aine tarvitamises (IV, 70). Ülejäänud süüdistustes Sergei Martõštšenko ennast süüdi ei tunnistanud (IV, 70). Kohtuistungil 14.10.2022.a kohtuvaidluses abiprokurör Lily Sandel ühestki süüdistusest ei loobunud ja taotles kõigis süüdistustes süüdistatavate suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist (IV, 72-86, 89-90). Prokurör taotles Sergei Martõštšenkole kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 10 aastat vangistust ja KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 13 aastat 24 päeva vangistust (IV, 85). Aleksei Durnevile taotles prokurör kohtuvaidluses liitkaristuseks kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat

6 kuud vangistust, kuid seda 4-aastase katseajaga KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi kriminaalhooldusele allutamisega KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud nõude täitmise kohustusega (IV, 85-86). Vandeadvokaat Anu Vilt taotles kohtuvaidluses enda kaitsealuse Aleksei Durnevi talle esitatud muudetud süüdistuses õigeksmõistmist (IV, 87-89). Vandeadvokaat Kalju Kutsar tõdes kohtuvaidluses, et tema kaitsealune Sergei Martõštšenko tunnistab Tartu Vanglas viibides narkootilise aine tarvitamist ja on selles osas KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud (IV, 87, 66). Süüdistustes § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 183 lg 2 p 1, 2, KarS § 214 lg 2 p 1, KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1 ning KarS § 120 lg 1 järgi taotles vandeadvokaat Kalju Kutsar enda kaitsealuse Sergei Martõštšenko õigeksmõistmist (IV, 87, 66-69, 90).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et Aleksei Durnevile esitatud muudetud süüdistus KarS § 183 lg 2 p 1,2 ja KarS § 331 järgi on tõendamata ja kohus mõistab ta selles õigeks. Sergei Martõštšenko on põhjendatud muudetud süüdistuses KarS § 331 järgi süüdi tunnistada kinnipeetavana 19.01.2019.a Tartu Vanglas karfentanüüli ja metadooni sisaldava pulbri arsti ettekirjutuseta tarvitamises. Ülejäänud 01.09.2022.a muudetud süüdistuses KarS § 331 järgi, s.o metadooni Tartu Vanglas ajavahemikus 15.-18.01.2019.a tarvitamises mõistab kohus Sergei Martõštšenko õigeks, kuna selles osas on süüdistus tõendamata. Kohus teeb Sergei Martõštšenko suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse ka süüdistustes KarS § 184 lg 2 p 1,2, KarS § 183 lg 2 p 1,2 KarS § 214 lg 2 p 1, KarS § 120 lg 1 järgi ning süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, kuna need on tõendamata.

NARKOOTILISTE

AINETE

VÄIKSES

KOGUSES

EBASEADUSLIKU

KÄITLEMISE JA ARSTI ETTEKIRJUTUSETA TARVITAMISE SÜÜDISTUSED 01.09.2022.a esitas prokurör mõlemale süüdistatavale muudetud süüdistused narkootiliste ainete väikses koguses ebaseaduslikus käitlemises ja kinnipeetava poolt narkootiliste ainete arsti ettekirjutuseta tarvitamises (II, 131, 132-134). Need muudetud süüdistused on alljärgnevad. Sergei Martõštšenkot süüdistatakse KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 16.07.2018 otsusega nr 1-18-5482 karistatud 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, korraldas XXX K. L. vahendusel väikeses koguses narkootilise aine vanglasse toimetamise. Selleks viis Tartu Vanglas kinnipeetavana viibiv Sergei Martõštšenko XXX K. L. kokku tuvastamata isikuga, kellelt K. L. kokkuleppel Sergei Martõštšenkoga omandas vähemalt viies tarvitamiskoguses narkootilist ainet, mis sisaldas furanüülfentanüüli ja karfentanüüli. Omandatud narkootilise aine toimetas K. L. enda suhu peidetuna 17.01.2019 Tartu Vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele Sergei Martõštšenkoga, kellele K. L. narkootilise aine üle andis. Sergei Martõštšenko, peale endale vähemalt ühe tarvitamiskoguse eraldamist, andis K. L. poolt vanglasse toodud narkootilisest ainest vähemalt kolm tarvitamiskogust 19.01.2019 Tartu Vangla administratiivhoone klubiruumis nr 251 üle Aleksei Durnevile, kes vahetult peale narkootilise aine saamist 1/3 ainest ära tarvitas. 2/3 saadud ainest toimetas Aleksei Durnev Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone S2 eluosakonda, kus andis selle üle P. N.. Samuti andis Sergei Martõštšenko 19.01.2019 Tartu Vangla administratiivhoone klubiruumis nr 251 ühe tarvitamiskoguse üle A. T., kes samal kuupäeval saadud aine Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone S1 eluosakonda toimetas ning seal kinnipeetav J. P. üle andis. Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisale

1 kuulub furanüülfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja karfentanüül VI nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Muudetud süüdistuse kohaselt pani Sergei Martõštšenko toime KarS § 183 lg 2 punktide 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise, kui see on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS §-s 184 sätestatud kuriteo. Sergei Martõštšenkot süüdistatakse KarS § 331 järgi selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 15.01.2019 – 19.01.2019 metadooni ning 19.01.2019 enne kella 20:03, mil vanglaametnikud Sergei Martõštšenko joobetunnustega kambrist leidsid, narkootilist ainet, mis sisaldas muu hulgas karfentanüüli. 19.01.2019. a toimetati Sergei Martõštšenko Tartu Vangla meditsiiniosakonda, kus kella 23:55 ajal temalt verepoov võeti. Järgneval päeva, s.o 20.01.2019 kella 10:50 ajal võeti Sergei Martõštšenkolt lisaks uriiniproov, mis koos varem võetud vereprooviga ekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda saadeti. Sergei Martõštšenkolt võetud verest ja uriinist leiti karfenatnüüli ja metadooni. Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisale 1 kuulub karfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete VI nimekirja ning metadoon II nimekirja. Muudetud süüdistuse kohaselt pani Sergei Martõštšenko toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. Aleksei Durnevit süüdistatakse KarS § 183 lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, kes kannab Tartus, Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas Harju Maakohtu 12.08.2015 otsusega nr 1-15-4959 KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistust, vahendas narkootilist ainet, mis sisaldas karfentanüüli ja furanüülfentanüüli, Tartu Vangla kinnipeetavalt Sergei Martõštšenkolt kinnipeetav P. N. 19.01.2019 ajavahemikul kell 08:44-11:50 andis Sergei Martõštšenko Tartu Vangla administratiivhoone klubiruumis nr 251 Aleksei Durnevile vähemalt kaks tarvitamiskogust narkootilist ainet, mille Aleksei Durnev pidi andma edasi temaga samas eluosakonnas viibivale P. N.. Aleksei Durnev toimetas samal kuupäeval, pärast kella 11:50 narkootilise aine Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone S2 eluosakonda, kus täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 20:10 andis selle üle P. N., kellel 19.01.2019 ja 25.01.2019 tuvastati karfentanüüli ja furanüülfentanüüli tarvitamisest tingitud joobeseisund. Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisale 1 kuulub furanüülfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja karfentanüül VI nimekirja. Muudetud süüdistuse kohaselt pani Aleksei Durnev toime KarS § 183 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses

ebaseadusliku vahendamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS §-s 184 sätestatud kuriteo. Aleksei Durnevit süüdistatakse KarS § 331 järgi selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas, tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 15.01.2019 – 19.01.2019 metadooni ning 19.01.2019 kella 08:50 ajal Tartu Vangla administratiivhoone sotsiaalosakonna klubiruumis nr 251 narkootilist ainet, mis sisaldas karfentanüüli ja furanüülfentanüüli. 19.01.2019 kella 22:00 ajal toimetati Aleksei Durnev narkootilise aine tarvitamise kahtlusega vangla meditsiiniosakonda, kus võeti temalt uriini- ja vereproov, mis edastati ekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda. Aleksei Durnevilt võetud proovidest leiti:  

verest furanüülfentanüüli ja metadooni, uriinist karfentanüüli, furanüülfentanüüli ja metadooni.

Vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisale 1 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisale 1 kuulub furanüülfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, metadoon II nimekirja ja karfentanüül VI nimekirja. Muudetud süüdistuse kohaselt pani Aleksei Durnev toime KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise. Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et Aleksei Durnevile esitatud muudetud süüdistus KarS § 183 lg 2 p 1,2 ja KarS § 331 järgi on tõendamata ja kohus mõistab ta selles õigeks. Sergei Martõštšenko on põhjendatud muudetud süüdistuses KarS § 331 järgi süüdi tunnistada kinnipeetavana 19.01.2019.a Tartu Vanglas karfentanüüli ja metadooni sisaldava pulbri arsti ettekirjutuseta tarvitamises. Ülejäänud 01.09.2022.a muudetud süüdistuses KarS § 331 järgi, s.o metadooni Tartu Vanglas ajavahemikus 15.-18.01.2019.a tarvitamises mõistab kohus Sergei Martõštšenko õigeks, kuna selles osas on süüdistus tõendamata. 21.03.2019.a SA Tartu Kiirabi vastusega (VI, 18-21) koos sellele lisatud kiirabikaartidega J. P. ́e, P. N. ́u ja Sergei Martõštšenko kohta on tõendatud, et 19.01.2019.a sai kiirabi Tartu Vanglast abivajaduse kohta teate kell 17:37 ja kell 17:41 sai kiirabi korralduse väljasõiduks ning kell 17:42 sõitis kiirabi välja 3-liikmelises koosseisus, kell 17:51 oli kiirabi Tartu Vanglas kohal ja vabanes sealt kell 21:17. Kiirabikaartidega J. P. ́e, P. N. ́u ja Sergei Martõštšenko kohta (VI, 18-21) on tõendatud, et 19.01.2019.a tegeles kiirabi Tartu Vanglas esmalt kinnipeetavaga P. N. (kella 18-19 paiku). Seejärel tegeles sama kiirabibrigaad kinnipeetavale J. P. abi osutamisega (kella 19-20 paiku) ja siis kinnipeetavale Sergei Martõštšenkole abi osutamisega (kella 20-21 paiku). Kõigil kolmel esinesid narkootiliste ainete tarvitamise üledoosi tunnused. 19.01.2019.a kiirabikaardilt patsient P. N. kohta (VI, 20) nähtub: 17:37 teatatud 17:41 korraldus 17:42 väljasõit 17:51 kohal 21:17 vaba Sündmuskoht: Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas

Tüüpjuhtum: teadvushäire, koomas, kontrolli all; paluvad, et kiirabi tooks luunõelu; 3 üledoosi vanglas Kaebused: teadvuseta Haiguse kulg: Leitud kambrist teadvusetuna. Esialgu näost sinine, ei hinganud. Vangla meediku poolt proovitud korduvalt veeni kanüleerida, mis ebaõnnestunud, manustatud S.Naloxconi i/m 0,4mg, mille peale hingamine minimaalselt paranenud, 3-4x/min. Kiirabi saabudes patsient hemodünaamiliselt stabiilne. Hingab ise mõned korrad minutis, lisahapnikuga saturatsioon 99%. Pupillid nõelteravad. Manustatud S.Naloxioni0,4mg intranasaalselt, millega hingamine paraneb. Teadvusele ei tule. Asetatud luunõel, mille kaudu manustatud veel 0,4mg Naloksooni, millega esialgu reageerib tugevale valule mõminaga, alustatud tilkinfusiooniga i/o. Vaikselt teadvus selgineb, hingamine taastunud. Jätkatud tilkinfusiooniga, jälgitud hingamise osas. Tekivad värinad üle kogu keha, oksendab kahel korral. Omahingamine püsib, jääb kiirelt uuesti magama, reageerib kõnetamisele. Anamneesis krooniline C-hepatiit. Igapäevased ravimid: Omep 20mg, Paroxetin 20mg, Ketipinor 125mg. Diagnoos: mürgistus narkootikumide ja psühhodüsleptikumide (hallutsinogeenidega), kahtlus ka muudele opioididele. Välispõhjus: ebaselge tahtlusega mürgistus mujal klassifitseerimata narkootikumide või psühhodüsleptikumidega Neurolooghiline leid 19.01.2019 kell 17:59: 19.01.2019 kell 18:50: teadvus koomas äratatav pupillid kitsad silmade avamine ei ava silmi häälele sõnaline kontakt puudub orienteeritud/lalin, vadin motoorika vastus puudub täidab käsklusi, liigutab spontaalselt Hemodünaamika 19.01.2019 kell 17:59: vererõhk 107/70 keskm 82 pulsi sagedus 100 korda/min pulss regulaarne Hingamine 19.01.2019 kell 17:59: 19.01.2019 kell 18:16: normventilatsioon hingamisteed lahti hingamisteed lahti Veresuhkur 19.01.2019 kell 18:42: 12.2 mmol/l Protseduurid: pulssoksümeetria, veresuhkru määramine, intraossaalse nõela paigaldamine, infusioon Visiidi tulemus: ei hospitaliseeritud, hospitaliseerimine ei olnud vajalik, jääb vangla meditsiinipersonali järelevalve alla 19.01.2019.a kiirabikaardilt patsient J. P. kohta (VI, 19) nähtub: 17:37 teatatud 17:41 korraldus 17:42 väljasõit 17:51 kohal 21:17 vaba Sündmuskoht: Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas

Tüüpjuhtum: teadvushäire, koomas, kontrolli all; paluvad, et kiirabi tooks luunõelu; 3 üledoosi vanglas Kaebused: ebaadekvaatne olek Haiguse kulg: patsient leitud kambrist ebaadekvaatses olekus, toodud jälgimiseks vangla meditsiiniosakonda, kahtlus narkojoobele. Objektiivselt: teadvus unduleeruv, reageerib kõnetamisele, täidab lihtsamaid korraldusi. Vahepeal vajub ära, siis veidi virgub. Bulbused (silmamunad) ujuvad, pupillid nõelteravad. Esineb kohati sõrmede ja jalgade rütmilist liigutamist, vahepeal kõnnib. Hingab ise, rahuldavalt, hingamishäiret jälgimise ajal ei teki. Diagnoos: mürgistus narkootikumide ja psühhodüsleptikumide (hallutsinogeenidega), kahtlus ka muudele opioididele. Välispõhjus: ebaselge tahtlusega mürgistus mujal klassifitseerimata narkootikumide või psühhodüsleptikumidega Neurolooghiline leid 19.01.2019 kell 19:04: teadvus desorienteeritud pupillid kitsad sõnaline kontakt orienteeritud/ lalin, vadin motoorika – täidab käsklusi Hemodünaamika 19.01.2019 kell 19:04: pulsi sagedus 102 korda/min pulss regulaarne hingamine normventilatsioonil, hingamisteed lahti Protseduurid: pulssoksümeetria Visiidi tulemus: ei hospitaliseeritud, hospitaliseerimine ei olnud vajalik, jääb vangla meditsiinipersonali jälgimisele 19.01.2019.a kiirabikaardilt patsient Sergei Martõštšenko kohta (VI, 21) nähtub: 17:37 teatatud 17:41 korraldus 17:42 väljasõit 17:51 kohal 21:17 vaba Sündmuskoht: Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas Tüüpjuhtum: teadvushäire, koomas, kontrolli all; paluvad, et kiirabi tooks luunõelu; 3 üledoosi vanglas Kaebused: Leitud teadvusetult, ei hinga. Haiguse kulg: Leitud kambrist teadvusetuna, samal ajal kui tegelesime teiste patsientidega. Kohale jõudes näost sinine, ei hinga. Valule reaktsioon puudub. Pupillid nõelteravad. Veeni kanüleerimine õnnestub. Manustatud S.Naloxioni 0,4 mg i/v, mille järel hingab 4-5 korda minutis. Manustatud lisaks 0,4 mg, millega hingamine taastub, teadvusele ei tule, tugevale valule reageerib häälitsusega. Pulss randmel palpeeriv, regulaarne. Jälgitud mõne aja vältel, teadvusele ei tule, hingamine muutub taas ebaregulaarseks, lakkab. Manustatud lisaks S.Naloxioni 0,4 mg i/v. Hingamine taastub, reageerib valule, proovib tulla istuma. Tekivad värinad üle kogu keha. Omahingamine püsib, jääb kiirelt uuesti magama, reageerib kõnetamisele. Diagnoos: mürgistus narkootikumide ja psühhodüsleptikumide (hallutsinogeenidega), kahtlus ka muudele opioididele.

Välispõhjus: ebaselge tahtlusega mürgistus mujal klassifitseerimata narkootikumide või psühhodüsleptikumidega (hallutsinogeenidega) Neurolooghiline leid 19.01.2019 kell 20:07: 19.01.2019 kell 20:27: teadvus koomas äratatav pupillid kitsad, valgusele ei reageeri kitsad silmade avamine ei ava silmi häälele sõnaline kontakt puudub ebaadekvaatsed sõnad motoorika vastus puudub valule nutab, täidab käsklusi, liigutab spontaalselt Hemodünaamika 19.01.2019 kell 20:07: pulsi sagedus 99 korda/min pulss regulaarne Hingamine 19.01.2019 kell 20:07: 19.01.2019 kell 20:11: ei hinga normventilatsioon 14 korda/min hingamisteed lahti hingamisteed lahti Protseduurid: veeni kanüleerimine, pulssoksümeetria Visiidi tulemus: ei hospitaliseeritud, hospitaliseerimine ei olnud vajalik, jääb vangla meditsiinipersonali jälgimisele Kohtul ei ole alust kiirabikaartidel (VI, 18-21) kajastatu tõele ja tegelikkusele vastavuses kahelda, kuna ka vanglaametnike ettekannetest-õienditest Tartu Vangla direktorile (V, 113, 127, 148, 149-150, 164) ja terviseseisundi kirjeldamise aktidest (V, 114-115, 128-129, 139140, 151-152, 165-166) ning tunnistajate S. S. ́a (III, 32-36, 3), S. J. (III, 36-39, 4), V. M. (III, 42-46, 6), R. P. (III, 47-49, 7), J. K. ́i (III, 49-53, 8), K. K, (III, 54-56, 9), A. L. ́ i (III, 57-60, 10), R. M. ́a (III, 72-76, 11), L. J. ́i (III, 76-86, 12), R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 616), J. H. ́a (III, 110-112, 98), P. N. ́u (III, 162-167, 100) ütlustest ja süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütlustest nähtub, et 19.01.2019.a ja ka 25.01.2019.a olid mitmetel Tartu Vanglas viibivatel kinnipeetavatel narkootilise aine tarvitamise üledoosi tunnused. 19.01.2019.a koostas Tartu Vangla kolmanda üksuse valvur S. J. ettekande Tartu Vangla direktorile (V, 113). 19.01.2019.a S. J. ettekandega Tartu Vangla direktorile (V, 113) on tõendatud, et 19.01.2019 kella 20:03 paiku süüdimõistetu Sergei Martõštšenko, 38211012220, kes paikneb 1022 (A) sektsioonis E1 (kartserid ja lukustatud kambrid), pani toime järgmise rikkumise: Loenduse ajal avasid kambri 1022 ukse, kuna näha oli ainult kinnipeetava kätt, siis kutsusid kinnipeetavat nime pidi, millele kinnipeetav ei reageerinud. Sisenesid kambrisse ja avastasid, et kinnipeetav on voodis pikali ja teadvuseta, kinnipeetava huuled olid sinised ja näost valge, pulss oli olemas. Mõne aja pärast tuli kohale valvemeedik koos kiirabi brigaadiga, kes vaatasid kinnipeetava üle, tegid mõned ergutavad süstid. Kui meedikud olid läinud ja hakkasid kinnipeetavat teise kambrisse liigutama, siis kinnipeetav tuli teadvusele ja võttis jalad alla. Kinnipeetava kõik asjad jäid hetkel sinna kambrisse, kus ta enne oli. Kinnipeetav hiljem toimetatud meditsiiniosakonda narkojoobe kontrollimiseks (V, 113). Sündmuse tunnistajad: vanemvalvur S. S. Tartu Vangla kolmandast üksusest (V, 113).

19.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 385 Sergei Martõštšenko kohta (V, 114115) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko läbivaatus algas 19.01.2019.a kell 23 läbivaatus tehti Tartu Vangla meditsiiniosakonnas arst S. P. poolt (V, 114) läbivaatuse põhjuseks kahtlus narkoainete tarvitamisele anamneesis sõltuvus opioididest patsient teadvusta, koomas (V, 114) ei ole võimalik hinnata kinnipeetava orienteerumist enda isikus, ajas, kohas, olukorras ja mälu viimase 3 tunni jooksul (V, 114) artikulatsioon puudub teadvusehäire tõttu (V,114) pupillide suurus 2,0 mm ja reaktsioon valgusele väga aeglane (V, 115) ei ole võimalik hinnata nüstagmi (V115) kand-varvas kõndi sirgjoonel, täpseid liigutusi ei ole võimalik hinnata (V, 115) väriseb terve kehaga (V, 115) iiveldust, okserefleksi ei esine (V, 115) kliiniliselt joobes, teadvusehäire, hingamine pärsitud (V, 115) alkoholilõhna suust ei esine (V, 115) uuritaval esinevad narkootiliste ainete tarvitamise tunnused (V, 115) kinnitatud arsti S. P. allkirjaga kinnipeetava allkirja ei ole võimalik võtta, kuna patsient teadvustu (V, 115) 19.01.2019.a koostas Tartu Vangla teise üksuse valvur K. K. ettekande Tartu Vangla direktorile (V, 127). 19.01.2019.a vanemvalvuri K. K. (K.) ettekandega Tartu Vangla direktorile (V, 127) on tõendatud, et 19.01.2019 kella 16:45 paiku panid rikkumise toime süüdimõistetud:    

P. N., XXX, kes paikneb 168 (A) sektsioonis S2 (I üksus) J. P., XXX, kes paikneb 114 () sektsioonis S1 (I üksus) Aleksei Durnev, 37501120242, kes paikneb 163 (A) sektsioonis S2 (I üksus) N. O., XXX, kes paikneb 110 (A) sektsioonis S1 (I üksus)

Enne eluosakonna sulgemist tuli kinnipeetav L. ütlema, et kinnipeetaval N. on paha olla. S-maja II eluosakonda läks sulgema valvur K. J., kes eluosakonda sulgedes nägi, et kinnipeetav N. on teadvuseta oma kambris 168 voodis, ei reageerinud kõnetamisele ega valule, hingamine ja pulss olid olemas. Teavitati korrapidamist, kohale tulnud meedik tegutses kinnipeetavaga edasi. Korrapidajalt H. H. tuli korraldus, kontrollida üle kõik Tartu Vangla I üksuse kinnipeetavad, otsides narkootiliste ainete tarvitamise tunnuseid. Kontrolli käigus tuvastatud S1 eluosakonnas narkootiliste ainete tarvitamise tunnustega järgmised kinnipeetavad:  N. O. (väikesed pupillid)  J. P. (arusaamatu kõne, liigutused, tasakaaluhäired, väikesed pupillid)

ja S2 eluosakonnas Aleksei Durnev (tuikus, väikesed pupillid, punetavad silmad) Kinnipeetavad toimetatud ükshaaval meditsiiniosakonda kontrolli. Sündmuse tunnistajad: vanemvalvur A. T. Tartu Vangla esimesest üksusest valvur H. P. Tartu Vangla esimesest üksusest valvur K. J. Tartu Vangla esimesest üksusest 19.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 384 Aleksei Durnev ́i kohta (V, 128-129) on tõendatud, et kinnipeetava Aleksei Durnev ́i läbivaatus algas 19.01.2019.a kell 22:01 läbivaatus tehti Tartu Vangla meditsiiniosakonnas arst S. P. poolt (V, 128) läbivaatuse põhjuseks kahtlus narkoainete tarvitamisele eitab narkootiliste, psühhotroopsete ning muu sarnase toimega ainete tarvitamist

(V, 128)

kinnipeetava riietus korras orienteerub oma isikus, ajas, kohas, olukorras mälu viimase kolme tunni jooksul on olemas uuritaval kaebusi tervise kohta ei ole (V, 128) esineb näo punetus, artikulatsioon normis (V, 128) pupillide suurus 2,0 mm ja reaktsioon valgusele aeglane, esineb rotatoorne nüstagm (V, 129; silmade tõmblemist külgedele nimetatakse horisontaalseks nüstagmiks, üles-alla – vertikaalseks, pöörlevat aga rotatoorseks nüstagmiks). tasakaal ja koordinatsioon kõikuv (V, 129) Rombergi asend kindel (V, 129) kand-varvas kõnnil sirgjoonel veidi kõigub hiljuti 29.11.2018 vasaku põlve operatsioon, kõnnib kepiga, lonkab (V, 129) värin sõrmedes, värin kehas (V, 129) iiveldust, okserefleksi ei esine (V, 129) kliiniliselt joobes, muid kliinilisi leide ei esine (V, 129) alkoholilõhna suust ei esine (V, 129) uuritaval esinevad narkootilise aine tarvitamise tunnused (V, 129) kinnitatud arsti S. P. allkirjaga ja kinnipeetava Aleksei Durnevi allkirjaga (V, 129) 19.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 382 P. N. ́u kohta (V, 139-140) on tõendatud, et kinnipeetava P. N. ́u läbivaatus algas 19.01.2019.a kell 20:00 läbivaatus tehti Tartu Vangla meditsiiniosakonnas arst S. P. poolt (V, 139) läbivaatuse põhjuseks kahtlus narkoainete tarvitamisele anamneesis on sõltuvus opioididest (V, 139)

eitab narkootiliste, psühhotroopsete ning muu sarnase toimega ainete tarvitamist (V, 128) võetud vereproov, uriin kateteriseeritud (V, 139) kinnipeetava riietus korras ei orienteeru oma isikus, ajas, kohas, olukorras, meditsiiniosakonda toomisel oli koomas, läbivaatuse ajal somnolentne (unine, uimane), täidab ainult lihtsamad korraldused, reageerib häälele, sõnadele südametoonid regulaarsed, artikulatsioon puudub somnolentsuse tõttu hingamine pärsitud, muud elulised näitajad normis (V, 139) pupillid kitsad, 2,0 mm, raskesti avab silmi (V, 140) nüstagmi testida ei ole võimalik, patsient somnolentne (V, 140) tasakaalu ja koordinatsiooni, kand-varvas kõndi sirgjoonel, teisi liigutusi ei ole võimalik tuvastada, toodud meditsiiniosakonda koomas, arsti läbivaatuse ajal somnolentne (V, 140) iiveldus, oksendab (V, 140) kliiniliselt joobes, elulised näitajad normis, teadvusehäire, hingamiskeskus (V, 140) alkoholilõhna suust ei esine (V, 140) uuritaval esinevad narkootilise aine tarvitamise tunnused (V, 140)

pärsitud

kinnitatud arsti S. P. allkirjaga ja kinnipeetava P. N. allkirjaga (V, 140) 25.01.2019.a koostas Tartu Vangla kolmanda üksuse vanemvalvur J. H. ettekande Tartu Vangla direktorile (V, 148). 25.01.2019.a J. H. ́a ettekandega Tartu Vangla direktorile (V, 148) on tõendatud, et 25.01.2019 kella 08:12 paiku pani rikkumise toime süüdimõistetu P. N., XXX, kes paikneb 1028 (A) sektsioonis E1 (kartserid ja lukustatud kambrid): Hommikuse loenduse ajal kella 08:12 paiku avasime kambri 1028 ukse. Nägin, et kinnipeetav N. lamab voodis. Andsin ukse pealt korralduse püsti tõusta. Kinnipeetav korraldustele ei allunud. Sisenesime kambrisse ja liikusime voodi juurde. Kutsusin kinnipeetavat N. nime järgi. Kinnipeetav lamas endiselt edasi ja ei reageerinud millelegi. Seejärel üritasime koos vanemvalvur R. M. kinnipeetavat üles äratada, raputades teda natuke käest. Kinnipeetav endiselt ei reageerinud millelegi. Raputasime uuesti kinnipeetavat käest, mille tagajärjel kinnipeetav korraks tõusis istuli ja siis uuesti vajus voodisse pikali ja nii umbeskolm korda. Oli näha, et kinnipeetav ei saanud millestki aru. Teavitasime koheselt peavalvet ja palusime meediku saata, kuna kinnipeetaval olid joobe tunnused. Meedikud tulid ja turgutasid kinnipeetava üles. Sündmuse tunnistajad:

vanemvalvur R. M. Tartu Vangla kolmandast üksusest vanemvalvur S. G. Tartu Vangla kolmandast üksusest 25.01.2019.a koostas Tartu Vangla õde T. V. õiendi Tartu Vangla direktorile (V, 149-150). 25.01.2019.a T. V. ́i õiendiga Tartu Vangla direktorile (V, 149-150) on tõendatud, et kell 08:15 kutsutud kambrisse 1028, kus kinnipeetav N., P. (s XXX) voodis pikali ei reageeri. Eelnevalt anamneesis kahtlus narkootilise aine üledoosile. Kohale jõudes kinnipeetav voodis selili, hingamine lõrisev, ~6x min, küsimustele ei vasta. Koheselt manustatud nasaalselt naloxon 1,8 mg. Pandud peale O2 (hapnik), kardiomonitooring, saturatsioon, mõõdetud vererõhk RR106/72mmhg->126/76 mmhg. Umbes minuti pärast avab silmi, teadvusele ei tule, manustatud teine doosnasaalset naloxoni 1,8mg. Kinnipeetav tuleb mõne aja (~paar minutit) pärast teadvusele, vastab küsimustele, saab aru, kus viibib. Antud kohapeal juua, soovitatud täna rohkem vedelikke tarvitada. Mingite ainete tarvitamist kinnipeetav eitab. Kinnipeetav tuuakse umbes poole tunni pärast med.osakonda narkotestiks ja arstlikuks ekspertiisiks. Võetud vereanalüüs, uriin, pakendatud, saadetud EKEI-sse. 25.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 391 P. N. ́u kohta (V, 151-152) on tõendatud, et kinnipeetava P. N. ́u läbivaatus algas 25.01.2019.a kell 09:33 läbivaatus tehti Tartu Vangla meditsiiniosakonnas arst R. T. poolt (V, 151) anamneesis on sõltuvus opioididest (V, 151) enda sõnul tarvitas laupäeval 25.01.2019, aga ei tea mida (V, 151) riietus puhas, käitumine rahulik, samas kõnnib ringi (V, 151) mälu viimase kolme tunni kohta – ei mäleta (V, 151) uuritav kaebab õhupuudust, kell 08:15 olnud teadvuseta, hingamispuudulikkus, nasaalselt sai 2 doosi naloxoni 1,8mg silmad kergelt hüpereemilised (V, 151) artikulatsioon selge (V, 151) pupillid 3 mm, reageerib valgusele (V, 152) nüstagmi ei esine (V, 152) Rombergi asend kindel, kand-varvas kõndi sirgjoonel ebakindel, alkoholi lõhn suust puudub (V, 152) uuritaval esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused (V, 152) järeldus: esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (V, 152)

kinnitatud arsti R. T. allkirjaga ja kinnipeetava P. N. allkirjaga (V, 152) 19.01.2019.a koostas Tartu Vangla esimese üksuse vanemvalvur A. T. ettekande Tartu Vangla direktorile (V, 164). 19.01.2019.a A. T. ́i ettekandega Tartu Vangla direktorile (V, 164) on tõendatud, et 19.01.2019 kella 17:09 paiku pani rikkumise toime süüdimõistetu J. P., XXX, kes paikneb 114 () sektsioonis S1 (I üksus): 19.01.2019 kell 17:09 S-hoone esimeses eluosakonnas õhtuse toidujagamise ajal ei tundunud kinnipeetav P. päris okei. Kinnipeetava liigutused olid kandilised/puised, silmavaade hägune. Kõnele reageeris koheselt, vastas küsimustele adekvaatselt. Kinnipeetav toimetatud meditsiiniosakonda testimisele. Sündmuse tunnistajad: valvur H. P. Tartu Vangla esimesest üksusest 19.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 381 J. P. ́e kohta (V, 165-166) on tõendatud, et kinnipeetava J. P. ́e läbivaatus algas 19.01.2019.a kell 20:30 läbivaatus tehti Tartu Vangla meditsiiniosakonnas arst S. P. poolt (V, 165) läbivaatuse põhjuseks kahtlus narkoaine tarvitamisele anamneesis on sõltuvus opioididest (V, 165) enda sõnul eitab narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamist (V, 165) kinnipeetava riietus korras (V, 165) orienteerumine isikus, ajas, kohas, olukorras väga somnolentne mälu viimase kolme tunni kohta – üldseisundi tõttu pole võimalik hinnata (V, 165) uuritaval kaebused tervise kohta puuduvad higistab, artikulatsioon puudub somnolentsuse tõttu (V, 165) pulss 116x, vererõhk 94/60 (V, 165) esineb teadvusehäire, patsient somnolentne, täidab lihtsamad käsklused, reageerib sõnadele, läbivaatusel magab, norskab, elulised näitajad normis, hingamine pärsitud pupillid 2,5 mm, minimaalne reaktsioon valgusele (V, 166) nüstagm – somnolentsuse tõttu raske hinnata (V, 166) tasakaalu, koordinatsiooni, Rombergi asendit, kand-varvas kõndi sirgjoonel, täpseid liigutusi – pole võimalik hinnata värinat sõrmedes, laugudes, keeles - ei esine iiveldust, okserefleksi – ei esine

kliiniliselt joobes elulised näitajad normis, esineb teadvusehäire, hingamiskeskus pärsitud alkoholi lõhna suust ei esine (V, 166) uuritaval esinevad narkootilise aine tarvitamise tunnused (V, 166) järeldus: esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (V, 166) kinnitatud arsti S. P. allkirjaga ja kinnipeetava J. P. allkirjaga (V, 166) J. P. märkusi, proteste ei esitanud (V, 166) Kiirabikaartidelt (VI, 18-21), vanglaametnike ettekannetest-õienditest Tartu Vangla direktorile (V, 113, 127, 148, 149-150, 164) ja terviseseisundi kirjeldamise aktidest (V, 114115, 128-129, 139-140, 151-152, 165-166) nähtuvaga selle kohta, et 2019.a jaanuaris olid mitmetel Tartu Vanglas viibivatel kinnipeetavatel narkootilise aine tarvitamise üledoosi tunnused, on kooskõlas tunnistaja L. J. ́i ütlused (III, 76-86, 12). Tunnistaja L. J. ́i ütlustega (III, 76-86, 12) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas valvemeedikuna ja oli valvemeedikuna Tartu Vanglas tööl ka 19.01.2019.a ja puutus siis kokku ka kinnipeetavaga Aleksei Durneviga, kellelt võeti narkoaine tarvitamise kahtluse tõttu vangla meditsiiniosakonnas proovid. Samal päeval, s.o 19.01.2019 puutus samal põhjusel kokku ka kinnipeetavaga Sergei Martõštšenko, kes oli joobeseisundis ja oli oma kambris tõsise hingamispuudulikkusega, näost sinine ja teadvuseta. Tegemist oli väga selge opioidide üledoseerimise kahtlusega, mistõttu süstis Sergei Martõštšenkole naloksooni, mis taastab hingamise ja hingamise taastumise järel tuleb inimene taas teadvusele. Opioidide toime vähendamiseks süstis Sergei Martõštšenkole naloksooni korduvalt ja kutsus S.Martõštšenkole ka kiirabi, misjärel S.Martõštšenko viidi meditsiiniosakonda, kus manustasid Sergei Martõštšenkole ka füsioloogilist lahust, et ta kiiremini kaineks saaks. Kui Sergei Martõštšenkole poleks abi osutatud, siis ta oleks ära surnud. Meditsiiniosakonnas võeti Sergei Martõštšenkolt ka vereproov, järgmisel päeval ka uriiniproov, kuna kohe ei olnud Sergei Martõštšenko võimeline uriiniproovi andma ja vägisi ei hakatud seda võtma. 19.01.2019.a tegeles ka kinnipeetavaga P. N. tema kambris. Vajadusest, minna kinnipeetava P. N. kambrisse, teavitas peavalve. Kambrisse sisenedes oli seal asuv P. N. selges hingamispuudulikkuses, teadvuseta, pulss ja südame töö olemas. Hingamiskeskuse töö lakkamine on opioidide tarvitamisele omane tunnus. Süstis P. N. korduvalt naloksooni, mis kõrvaldab opioidide toime ja taastab hingamiskeskuse töö. P. N. juures olles kutsus talle kiirabi, kuna luusiseseks süstimiseks oli vaja luunõelu, aga neid polnud. Pärast naloksooni manustamist P. N. teadvus taastus ja ta sai viidud meditsiiniosakonda, kus teda kainestati füsioloogilise lahuse manustamisega, et ka kiiremini vabaneks opioidide toimest. P. N. seisund oli kriitiline ja kui ta poleks naloksooni saanud, siis oleks hingamiskeskuse töö lakkamisel saabunud surm. Hingamiskeskuse töö häirumine on iseloomulik opioidide üleannustamise tunnus. P. N. võeti nii vere- kui ka uriiniproovid. Uriiniproov võeti kateetriga, kuna ta ise ei olnud seda võimeline andma. 19.01.2019.a puutus joobeseisundi tuvastamiseks kokku ka kinnipeetavaga J. P., kes oli kliiniliselt joobes. J. P. võeti vereproov ja uriiniproov kateetriga, kuna ta ei olnud suuteline urineerima.

Tunnistaja L. J. ́i ütlustega (III, 76-86, 12) on tõendatud, et 19.01.2019.a algas tema töövahetus hommikul ja kestis 24 tundi, s.o hommikust hommikuni. P. N. kutsuti kiirabi, kuna oli vahendite nappus, luunõelu polnud. Tunnistaja L. J. ́i ütlustega on kooskõlas tunnistaja S. S. ́a ütlused (III, 32-36, 3). Tunnistaja S. S, ́a ütlustega (III, 32-36, 3) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas valvurina ja oli valvurina Tartu Vanglas tööl ka 19.01.2019.a, kui koos valvuriga S. J. õhtust loendust tehes nägid, et kinnipeetav Sergei Martõštšenko lamas voodis, huuled olid sinised ja nägu oli valge. Püüdsid koos S. J. kinnipeetavat Sergei Martõštšenkot äratada, raputasid teda, kuid kinnipeetav sellele ei reageerinud, mispeale kutsusid kohale valvemeediku L. J., kes kohale saabudes hakkas kinnipeetavale esmaabi osutama. Kinnipeetava Sergei Martõštšenko teadvusele tulles viidi ta meditsiiniosakonda. Tunnistaja S. S. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a paiknes Sergei Martõštšenko lukustatud kambris üksinda ja samal päeval käis Sergei Martõštšenko valvuri saatel teises majas koolis. Üldjuhul paiknevadki kinnipeetavad lukustatud osakonnas kambrites üksinda. Tunnistaja S. S. ütlustega on kooskõlas tunnistaja S. J. ütlused (III, 36-39, 4) Tunnistaja S. J. ütlustega (III, 36-39, 4) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas valvurina ja oli valvurina Tartu Vanglas tööl ka 19.01.2019.a, kui koos valvuriga S. S. kella 20 paiku õhtust loendust tehes nägid, et kinnipeetav Sergei Martõštšenko lamas voodis ja ei allunud korraldusele püsti tõusta. Sergei Martõštšenko oli kambris üksinda ja ei olnud ärkvel. Püüdsid Sergei Martõštšenkot äratada, kuid ta ei reageerinud sellele. S.Martõštšenko oli näost sinine, huuled olid sinised. Teavitasid sellest peavalvet, kutsusid meediku. Meedik otsustas kiirabi kutsuda, kes oli samas vanglas, aga teises majas. Kiirabi oli vanglas teises majas kohal sarnastel asjaoludel. Kiirabi vaatas Sergei Martõštšenko üle ja kuna vangla teises majas oli samasugune juhtum, siis kiirabi teadis, mida teha. Sergei Martõštšenko viidi meditsiiniosakonda ja pandi seal tilguti alla. Meditsiiniosakonnas oli Sergei Martõštšenko kuskil kella üheni ja sealt tagasi tulles paigutati ta teise kambrisse. Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja V. M. ütlused (III, 42-46, 6). Tunnistaja V. M. ütlustega (III, 42-46, 6) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas valvurina ja oli valvurina Tartu Vanglas tööl ka 20.01.2019.a, kui puutus kokku kinnipeetavaga Sergei Martõštšenko, kellel tuli uriinitest teha, kuna teda kahtlustati narkootiliste ainete tarvitamises. Uriiniproovide andmine toimub meditsiiniosakonnas. Tunnistaja V. M. ütlustega on tõendatud, et saatis 20.01.2019.a kinnipeetava Sergei Martõštšenko meditsiiniosakonda, kus Sergei Martõštšenko andis uriiniproovi. Uriiniproov pitseeritakse kinnipeetava silme all, sellele pannakse lint, tugev teip, allkirjad ja see proov läheb ekspertiisiasutusse, kohtuekspertiisi instituuti. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja R. P. ütlused (III, 47-49, 7). Tunnistaja R. P. ütlustega (III, 47-49, 7) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas valvurina ja oli valvurina Tartu Vanglas tööl ka 19.01.2019.a kui enne tööpäeva lõppu oli kinnipeetaval P. N. halb hakanud, väideti üledoosi, kiirabi käis kohal. Eelkajastatud tõenditega on kooksõlas tunnistaja J. K. ́i ütlused (III, 49-53, 8). Tunnistaja J. K. ́i ütlustega on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas vanemvalvurina ja läks vanemvalvurina Tartu Vanglasse erakorraliselt tööle ka 19.01.2019.a õhtul kella 8-9 vahel,

kui sai selleks kutse Tartu Vangla korrapidajalt. Erakorraliselt kutsuti tööle seoses lisajõudude vajadusega, kuna kinnipeetavatel oli narkoainete tarvitamise kahtlus. Tööle tulles kontrollis kambreid ja kinnipeetavate tervislikku seisundit, kas on ainete tarvitamise tunnuseid, kas käitumises on midagi ebatavalist. Tegeles kinnipeetavatega Durnev ja O. Aleksei Durnev oli väga energiline ja jutukas, liikuv ja rõõmsameelne, naeris koguaeg. Aleksei Durnevi ja teise kinnipeetava viis meditsiiniosakonda, meditsiiniosakonnas tegeles Aleksei Durneviga valveõde L. J., kes võttis vereproovid. J. K. ütluste kohaselt võttis ta ise uriiniproovi. Pärast seda Aleksei Durnev paigutati teise kambrisse. Tunnistaja J. K. ütlustega on tõendatud, et Tartu Vaglas kirjutatakse kinnipeetavatele metadooni välja. Kinnipeetav N. O. sai igal hommikul metadooni ravi eesmärgil ja tema test meditsiiniosakonnas osutus metadoonile positiivseks. Tunnistaja J. K. ütlustega on tõendatud, et enne Aleksei Durnevi meditsiiniosakonda viimist otsis Durnevi läbi, pärast meditsiiniosakonnas käimist otsis läbi ka A.Durnevi kambri, midagi ei leidnud. Tunnistaja J. K. ütlustega on tõendatud, et ta on Aleksei Durneviga tööalaselt kokku puutunud. J. K. iseloomustas Aleksei Durnevit kui kinnipeetavat, kes on nagu kinnipeetav ikka, käitumuslikke probleeme pole A.Durnevil olnud. Tunnistaja J. K. ütlustega on tõendatud, et puutus Aleksei Durneviga kokku siis, kui A.Durnev paiknes sõltuvusprobleemidega S1 osakonnas, mis on vähem avatud, 4 tundi ainult, mil kinnipeetavad saavad avatud osakonnas telefonikõnesid teha, lauamänge mängida, telekat vaadata, omavahel suhelda teiste kinnipeetavatega, köögis endale süüa teha, pesemas käia. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja K. K. ütlused (III, 54-56, 9). Tunnistaja K. K. ütlustega (III, 54-56, 9) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas vanemvalvurina ja oli vanemvalvurina Tartu Vanglas tööl ka 19.01.2019.a päevases vahetuses kell 07:45-20:45, kui I korruse sulgemise ajal õhtul tuli kinnipeetav L. ütlema, et kinnipeetav P. N. on teadvuseta, vajab arstiabi. Valvur K. J. läks olukorda kontrollima ja teavitas, et N. on teadvuseta, pulss on olemas. Tunnistaja K. K. ütlustega on tõendatud, et läks siis ise ka kohale ja nägi, et kinnipeetav N. oli voodis teadvuseta, pupillid hästi väiksed, ei reageerinud kõnele, valule, pulss oli olemas. Teavitasid meedikut, meedik tuli kohale, kutsuti kiirabi, et saaks ka luunõelu kasutada. Kiirabi kasutas luunõelu, N. tuli teadvusele, viidi ratastooliga meditsiiniosakonda, kuna ta ise ei olnud võimeline kõndima. Tunnistaja K. K. ütlustega on tõendatud, et pärast P.N. meditsiiniosakonda viimist teostasid nad N. kambris läbiotsimise, aga ei leidnud midagi. A.Durnev paiknes P.N. eraldi osakonnas. Samal päeval andis vanemvalvur T. teada, et P. on kahtlane. Tunnistaja K. K. ütlustega on tõendatud, et ta läks seepeale J. P. kambri juurde ja nägi, et J. P. on ebastabiilne, tuikus voodi peal, kõnetamisele eriti ei reageerinud. J. P. viidi meditsiiniosakonda, kõndis sinna omal jalal, oli teadvusel, vastas küsimustele ja reageeris, meditsiiniosakonnas teostati J. P. läbivaatus meediku poolt. Samal päeval viidi ka Aleksei Durnev meditsiiniosakonda meediku juurde. Eelkajastatuga on kooskõlas tunnistaja A. L. ́i ütlused (III, 57-60, 10). Tunnistaja A. L. ́i ütlustega (III, 57-60, 10) on tõendatud, et 19.01.2019.a kandis ta karistust Tartu Vanglas ja vahetult enne osakonna sulgemist pöördus ta valvuri poole seoses P. N. halva tervisliku seisundiga ja N. kutsuti meedik. P. N. oli oma kambris, kui ütles, et tal on halb.

Tunnistaja A. L. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a oli tema ja P. N. samas osakonnas ka Aleksei Durnev. Eeltoodud tõenditega on kooksõlas tunnistaja R. M. ́a ütlused (III, 72-76, 11). Tunnistaja R. M. ́a ütlustega (III, 72-76, 11) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas vanemvalvurina ja oli vanemvalvurina Tartu Vanglas tööl ka 25.01.2019.a, hommikuses vahetuses, kell 07:45-20, kui loenduse ajal üksinda kambris viibiv kinnipeetav P. N. ei reageerinud millelegi, oli loid, silmad kinni. Proovisid kolleegiga P. N. äratada, tugevama äratuse peale korraks reageeris, hingas väga aeglaselt, oli nagu poolunes, nagu norskaks. Teavitasid kolleegiga sellest peavalvekeskust, korrapidajat, kes kutsus kohale meediku. Meediku tegevuse peale P. N. toibus ja viidi meditsiiniosakonda, kus N. võeti narkoproovid uriinist ja verest. Samal ajal J. H. tegi N. kambris läbiotsimist. Eelkajastatud tõenditega on kooksõlas tunnistaja R. G. ́i ütlused (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16). Tunnistaja R. G. ́i ütlustega (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) on tõendatud, et ta on Eestis Tartu Vanglas karistust kandnud, kandis 4 aastat vangistust aastatel 2015-2019, vabanes Tartu Vanglast 2019.a oktoobris. 2020.a jaanuari alguses läks uuesti vanglasse karistust kandma. Sergei Martõštšenkoga ja Aleksei Durneviga tutvus vanglas 4-aastase vangistuse kandmise ajal, nendega olid tavalised suhted, nagu kaasvangidel ikka, tegid trenni koos. Tartu Vanglas viibimise ajast tunneb ka P. N. ja J. P.. A. T. ei tunne. Sergei Martõštšenko, Aleksei Durnevi ja P. N. omavahelised suhted on nagu kaasvangidel ikka. Sergei Martõštšenkol ja J. P. on samasugused suhted. Kõik need kinnipeetavad suhtlesid omavahel. 19.01.2019.a oli Tartu Vanglas S-2 osakonnas, kus võisid sellel ajal paikneda ka P. N. ja Aleksei Durnev. Tunnistaja R. G. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a sai P. N. Tartu Vanglas üledoosi. Seda, kuidas P. N. üledoosi sai, ei tea. Küll aga teab, et selliseid asju nagu üledoos, vanglas juhtub. R. G. ütluste kohaselt tal endal ja kambrikaaslasel N. R. narkootilisi aineid kindlasti polnud. Eeltooduga on kooskõlas tunnistaja J. H. ütlused (III, 110-112, 98). Tunnistaja J. H. ́a ütlustega (III, 110-112, 98) on tõendatud, et ta töötab Tartu Vanglas vanemvalvurina ja oli vanemvalvurina Tartu Vanglas tööl ka 25.01.2019.a, mil hommikuse loenduse ajal puutus kokku kinnipeetavaga P. N., kellel olid üledoosi tunnused. P. N. oli oma kambris voodis pikali ja kõnetamisele ei reageerinud ning polnud kontaktivõimeline. Korraldusele püsti tõusta P. N. tõusis korraks istukile ja vajus siis tagasi selili voodisse, oli teadvusel. Teavitasid sellest peavalvet ja palusid saata meediku, kuna kinnipeetav on mittekontaktses olekus, reageeris ja nagu ei reageerinud ka, polnud aru saada, mis seisus kinnipeetav oli. Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja P. N. ütlused (III, 162-167, 100). Tunnistaja P. N. andis Tartu Maakohtus Tartu kohtumajas kohtuistungil ütlused 26.05.2022.a, mil ta oli Tartu Vanglast toimetatud kohtuistungile ütlusi andma. P. N. tähtaegselt vanglast vabanemise aeg on 12.07.2023.a (I, 61: kinnipeetavate registrist väljatrükk). Tunnistaja P. N. avaldatu kohaselt teab ta süüdistatavaid Sergei Martõštšenkot ja Aleksei Durnevit ja vihavaenu tal nende suhtes pole.

Tunnistaja P. N. ́u ütlustega (III, 162-167, 100) on tõendatud, et vabadusest teadis ainult Sergei Martõštšenkot, kuna neil olid ühised tuttavad Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Sergei Martõštšenkoga tutvus 2014-2015.a. On Sergei Martõštšenkoga viibinud vanglas koos ühes sektsioonis, omavaheline läbisaamine on olnud sõbralik. Aleksei Durneviga tutvus vanglas, suhted olid temaga sõbralikud, on olnud temaga varasemalt 3-4 korral ühes sektsioonis, suhtles vanglas Aleksei Durneviga. Tunnistaja P. N. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a viibis ta Tartu Vanglas, oli ühes sektsioonis Aleksei Durneviga karistust kandmas. Aleksei Durnevilt ei ole narkootilisi aineid mitte kunagi saanud. Vanglas tarvitas kahel päeval 2019.a jaanuaris 4-5 päevase vahega nuusutamise teel fentanüüli, aine oli pulbri kujul ja sai üledoosi, aine sai kirja teel, kokku neli isikut, s.o P., Durnev, Martõštšenko ja ta ise said üledoosi ja viibisid neljakesi koos statsionaaris. Tunnistaja P. N. ütlustega on tõendatud, et ta sai vabadusest saabunud kirja teel narkootikumid ja tarvitas neid 2019.a jaanuaris ise, kellelegi edasi ei andnud. Kiri tuli natukene enne tarvitamist. Kirja saades ei teadnud, et seal on narkootikumid. Peale telefonikõnet tuttavaga sai teada, mis kirjas sees on ja samal päeval telefonikõnega tarvitas ainet. Ise palus endale narkootilist ainet saata. Pulber oli pandud kirja postmargi alla. Kirja saamise ajal oli isoleeritud lukustatud kambrisse vangistusseaduse § 69 mõttes ja siis oli tal võimalus kord või kaks nädalas helistada. Kirjaga saadetud narkootilise aine tarvitamise ajal ei saanud metadooni ravi. Vabaduses viibides fentanüüle ei tarvitanud. Vabaduses tarvitas ecstasyt, amfetamiini ja kannabist. Fentanüüli tarvitas harva. Tunnistaja P. N. ütlustega on tõendatud, et tema tervislik seisund on normaalne, 2015-2019 oli makshaigus hepatiit, enam sellega probleemi pole. Neeruhaigusi pole olnud. P. tutvus vanglas, on viibinud temaga ühes sektsioonis ja läbisaamine P. oli hea. Sergei Martõštšenko ja P. suhtlesid omavahel, nad olid head sõbrad. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlused (IV, 5, 33-52). Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et ta on Tartu Vanglas 2016.a detsembrist, on vanglas tarvitanud metadooni, aastat ei mäleta. Metadooni tarvitas kuu või poolteist narkosõltuvuse tõttu. Palus psühhiaatrit, et ta paneks raviks metadooni, et saaks maha rahuneda. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et 2019.a proovis vanglas veel ühte narkootikumi. Selle tarvitamise ajal narkootilise aine nime ei teadnud, aga see oli ilmselt seesama, mis on ekspertiisis kirjas. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli see 19.01.2019.a, kui ta leiti kambrist teadvusetuna. Sai selle narkootilise aine kirja teel ja see oli peidetud postkaardi sisse. Postkaart oli kihiti lahti võetud, sinna sisse oli puistatud narkootikume ja kokku tagasi liimitud. See postkaart tuli M. B. või M. B.. Täpselt perekonnanime ei mäleta, aga kiri oli allkirjastatud teise inimese poolt. Eesti keele tunnis sai teada, et kingitust peab otsima postkaardi seest. J. P. lasi seda talle kellegi kaudu edasi öelda. Peale eesti keele õpet läks oma kambrisse ja nagu iga narkomaan, ei suutnud end tagasi hoida. Rebis postkaardi katki ja nuusutas seda. Tarvitas ise kogu aine ära. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et kiri seisis tema juures üks kuni kaks nädalat, enne kui sai teada, et seal on midagi sees. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei ole ta palunud K. L. vanglasse narkootikume tuua ja K. L. pole talle ka midagi toonud.

Süüdistatav Aleksei Durnev keeldus 05.07.2022 hommikupoolikul pärast tunnistaja I. P. ülekuulamist ütluste andmisest (IV, 32). Pooltest ei taotlenud keegi Aleksei Durnevi kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmist. Kohtule ei ole teada, kas Aleksei Durnev kohtueelses menetluses ütlusi andis. Kohtumenetluses Aleksei Durnev ennast üheski süüdistuses süüdi ei tunnistanud. 14.10.2021.a koostatud kaitseaktist nähtub, et Aleksei Durnev ei tunnista enda talle esitatud süüdistustes süüdi (I, 59-60). Eelkajastatud 21.03.2019.a SA Tartu Kiirabi vastusega (VI, 18-21) koos sellele lisatud kiirabikaartidega, tunnistajate S. S. ́a (III, 32-36, 3), S. J. (III, 36-39, 4), V. M. (III, 42-46, 6), R. P. (III, 47-49, 7), J. K. ́i (III, 49-53, 8), K. K. (III, 54-56, 9), A. L. ́ i (III, 57-60, 10), R. M. ́a (III, 72-76, 11), L. J. ́i (III, 76-86, 12), R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16), J. H. ́a (III, 110-112, 98), P. N. ́u (III, 162-167, 100) ütlustega ja süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütlustega kogumis on tõendatud, et 19.01.2019.a olid Tartu Vanglas viibivatel kinnipeetavatel Sergei Martõštšenkol, Aleksei Durnevil, P. N., J. P. ja 25.01.2019.a oli P. N. narkootilise aine tarvitamise üledoosi tunnused. Narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses (KarS § 183) kajastatu kohaselt on narkootiline aine liikunud K. L. pikaajalise kokkusaamise käigus edasi Sergei Martõštšenkole ja sealt edasi Sergei Martõštšenkolt Aleksei Durnevile ja A. T. ning sealt edasi Aleksei Durnevilt P. N. ning A. T. edasi J. P. Süüdistuse versiooni narkootilise aine liikumise kohta kajastab alljärgnev skeem

K. L.

| Sergei Martõštšenko |

|

Aleksei Durnev

A. T.

|

|

P. N.

J. P.

Süüdistuse versiooni narkootilise aine liikumise kohta kajastab ka alljärgnev skeem Aleksei Durnev – P. N. K. L. - Sergei Martõštšenko <

A. T. – J. P.

Seda süüdistuse versiooni narkootilise aine liikumise kohta aga tunnistajate P. N. ́u (III, 162167, 100), A. T. ́i (III, 167-168, 102) ja R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ütlused ning süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütlused ei kinnita. Kuna Aleksei Durnev ennast süüdi ei tunnista, siis ka tema ei toeta seda süüdistuse versiooni. Riigikeele õppes 19.01.2019 ei osalenud J. P. ja P. N., kes said ka 19.01.2019.a üledoosi ning P. N. sai üledoosi ka 25.01.2019.a. Asjatundja M. T. hinnangul 6 päeva möödudes ei saa samast ainest avalduda joove 6 päeva möödudes (P.N.), kui just väga suure

neerupuudulikkusega ei ole tegemist ja sama aine on jäänud neerupuudulikkuse tõttu organismi ringlema. P. N. tunnistajana kohtus antud ütluste kohaselt kandis ta A.Durneviga 19.01.2019.a samas sektsioonis karistust (III, 163), A.Durnevilt ei ole narkootilisi aineid saanud (II, 163). P.N. ütluste kohaselt tarvitas ta enda teada fentanüüli, mille sai kirjaga selle margi alla pulbrina peidetuna ja hingas seda sisse, millest sai üledoosi (III, 164), statsionaaris olid üledoosidega neljakesi, seal olid veel ka J. P., Aleksei Durnev ja Sergei Martõštšenko (III, 164). P. N. ütluste kohaselt tarvitas ta fentanüüli kirja saamisest mõnevõrra hiljem, kuna sai alles pärast kirja saamist tuttavalt telefoni teel teada, et seal kirjas oli ka narkootiline aine (III, 164). Ainet tarvitas pärast telefonikõnet (III, 164). P. N. ütluste kohaselt oli ta VangS § 69 alusel lukustatud kambris ja siis oli võimalus kas kord või kaks nädalas helistada (III, 166). Helistaski siis, kui teda kambrist välja lasti ja siis saigi kirjaga saadetud ja margi alla peidetud narkootilisest ainest tuttava käest teda (III, 166). Fentanüüli vanglas tarvitamise ajal ta metadooniravi ei saanud (III, 166). P. N. ütluste kohaselt ei ole tal neeruhaigusi olnud, on tarvitanud varem vanglas olles metadooni ja 10 päeva xanaxit, kui psühhiaater selle talle raviks välja kirjutas (III, 165-166). Xanaxit tarvitas vanglas psühhiaatri poolt määratuna 10 päeva, ajal, kui oli ka fentanüüli tarvitamine (III, 165). Maksahaigusena hepatiit oli 2015-2019, sellega enam probleemi ei ole

(III, 165-166).

P. N. ütluste kohaselt palus ta ise endale vanglasse narkootilisi aineid saata (III, 166). Tunnistaja P. N. ́u ütlustega (III, 162-167, 100) on tõendatud, et ta viibis küll 19.01.2019.a Tartu Vanglas ühes sektsioonis Aleksei Durneviga karistust kandmas, kuid ei ole Aleksei Durnevilt narkootilisi aineid mitte kunagi saanud. Vanglas tarvitas kahel päeval 2019.a jaanuaris 4-5 päevase vahega nuusutamise teel fentanüüli, aine oli pulbri kujul ja sai üledoosi, kuid sai selle aine vabadusest saabunud kirja teel. Kiri tuli natukene enne tarvitamist. Kirja saades ei teadnud, et seal on narkootikumid. Peale telefonikõnet tuttavaga sai teada, mis kirjas sees on ja samal päeval telefonikõnega tarvitas ainet. Ise palus endale narkootilist ainet saata. Pulber oli pandud kirja postmargi alla. Süüdistuse versiooni narkootilise liikumise kohta seavad kahtluse alla ka tunnistaja A. T. ́i ütlused (III, 167-168, 102). Tunnistaja A. T. avaldatu kohaselt teab ta Sergei Martõštšenkot ja Aleksei Durnevit ühisest vanglas viibimise ajast ja vihavaenu tal nende suhtes pole. Tunnistaja A. T. ́i ütlustega (III, 167-168, 102) on tõendatud, et ta osales koos Sergei Martõštšenkoga riigikeele õppes ja keeleõppe tundide ajal ei andnud Sergei Martõštšenko talle mitte midagi J. P. edasiandmiseks. Ka ainult sõnades ei palunud Sergei Martõštšenko midagi edasi anda. Ka tunnistaja R. G. ́i ütlused (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ei kinnita süüdistuse versiooni Tartu Vanglas narkootilise aine liikumisteekonna kohta. Tunnistaja R. G. ütlustega on tõendatud, et ta on Eestis Tartu Vanglas karistust kandnud, kandis 4 aastat vangistust aastatel 2015-2019, vabanes Tartu Vanglast 2019.a oktoobris. 2020.a jaanuari alguses läks uuesti vanglasse karistust kandma. Sergei Martõštšenkoga ja Aleksei Durneviga tutvus vanglas 4-aastase vangistuse kandmise ajal, nendega olid tavalised suhted, nagu kaasvangidel ikka, tegid trenni koos. Tartu Vanglas viibimise ajast tunneb ka P. N. ja J. P.. A. T. ei tunne. Sergei Martõštšenko, Aleksei Durnevi ja P. N. omavahelised suhted

on nagu kaasvangidel ikka. Sergei Martõštšenkol ja J. P. on samasugused suhted. Kõik need kinnipeetavad suhtlesid omavahel. 19.01.2019.a oli Tartu Vanglas S-2 osakonnas, kus võisid sellel ajal paikneda ka P. N. ja Aleksei Durnev. Tunnistaja R. G. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a ei andnud Aleksei Durnev talle mitte midagi. Aleksei Durnev pole talle andnud narkootilist ainet. Tunnistaja R. G. ütluste kohaselt pole tema valduses kinnipidamiskohas olnud fentanüüli ja karfentanüüli. Aleksei Durnev pole talle kunagi öelnud, et ta oleks saanud Sergei Martõštšenko, hüüdnumega John, käest fentanüüli ja karfentanüüli. Kinnipidamiskohas oli Sergei Martõštšenkol hüüdnimi John (hääldusega: Džonn). Selle kohta, kas J. P. on saanud kinnipidamiskohas Sergei Martõštšenko käest narkootilist ainet, ei tea midagi. A. T. ei tunne ja ei tea selle kohta midagi, kas A. T. on andnud kinnipidamiskohas kellelegi narkootilist ainet edasi. Tunnistaja R. G. ütluste kohaselt on nad N. R. tuttavad, tutvusid Tartu Vanglas, kui istusid koos ühes kambris. Tunnistaja R. G. ütlustega on tõendatud, et 19.01.2019.a sai P. N. Tartu Vanglas üledoosi. Seda, kuidas P. N. üledoosi sai, ei tea. Küll aga teab, et selliseid asju nagu üledoos, vanglas juhtub. R. G. ütluste kohaselt tal endal ja kambrikaaslasel N. R. narkootilisi aineid kindlasti polnud. Ka süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütlused ei kinnita süüdistuse väiteid Tartu Vanglas narkootilise aine liikumistrajektoori kohta. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et ta proovis küll 2019.a vanglas veel ühte narkootikumi, selle tarvitamise ajal narkootilise aine nime ei teadnud, aga selle tarvitamise tulemusena leiti ta 19.01.2019.a kambrist teadvusetuna. Sai selle narkootilise aine kirja teel ja see oli peidetud postkaardi sisse. Postkaart oli kihiti lahti võetud, sinna sisse oli puistatud narkootikume ja kokku tagasi liimitud. See postkaart tuli M. B. või M. B. Täpselt perekonnanime ei mäleta, aga kiri oli allkirjastatud teise inimese poolt. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ta seda inimest ei teadnud, kes talle selle postkaardi saatis. Pani selle postkaardi riiulisse. Visuaalselt ei olnud mitte midagi näha. Valvur, kes andis kirja üle, ei märganud ka visuaalselt midagi. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei saanudki ta aru, et seal kaardi sees midagi on. Eesti keele tunnis sai teada, et kingitust peab otsima postkaardi seest. J. P. lasi seda talle kellegi kaudu edasi öelda. Pärast sai teada, et ka J. P. olid probleemid, ekspertiis näitas midagi. Peale eesti keele õpet läks oma kambrisse ja nagu iga narkomaan, ei suutnud end tagasi hoida. Rebis postkaardi katki ja nuusutas seda. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt on hea, et ta tegi seda enne õhtust loendust. Kui oleks õhtuse loenduse ära oodanud, siis oleks õhtul kella 8-st aega 12 tundi hommikul kella kaheksani olnud, mil keegi poleks seganud. Esimest korda juhtus nii, et elu päästis suur narkosõltuvus, kuna ei suutud ennast tagasi hoida ja kohe nuusutas ainet. Tarvitas ise kogu aine ära. Oli ahne. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et ta istus M. B. koos Tartu Vanglas, ühes sektsioonis ja sõbrustasid, suhtlesid. Peale seda, kui M. B. vabanes, siis suhtlesid edasi. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt käis XXX M. B. külas. M. B. kahtlustati selles, et ta saatis vanglasse narkootikume ja ka B. XXX küsitleti sellega seoses. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli uurimise versioon selline, et XXX K. L. kutsuti spetsiaalselt külla, et XXX riietesse või jalatsitesse peita narkootikume, et XXX nende riiete ja jalatsitega tuleks vanglasse kohtumisele, ise teadmata, et sinna on midagi peidetud. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt pidi ta uurimise versiooni kohaselt narkootikumid XXX riietuse seest vanglas kätte saama. See uurimise versioon on üles kirjutatud. M. B. vabanes enne seda juhtumit, arvatavasti suvel.

Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et kiri seisis tema juures üks kuni kaks nädalat, enne kui sai teada, et seal on midagi sees. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei ole ta palunud K. L. vanglasse narkootikume tuua ja K. L. pole talle ka midagi toonud. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt on nad K. L. XXX ja neil on omavahel sõbralikud suhted, XXX. K. L. tutvus vanglas olemise ajal. Tutvusid telefoni teel. On praegu ka K. L. XXX. Vanglas olemise ajal on K. L. pikaajalisi kokkusaamis olnud 3-4 korda. K. L. suhtles telefoni teel, kirja teel ja kokkusaamiste teel. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt teadis K. L. seda, mille eest ta karistust kannab. K. L. teadis ka seda, et tal on narkosõltuvus. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt on J. P. talle sõber. J. P. tutvus 2006.a Murru Vanglas. Tartu Vanglas on J. P. viibinud alates 2016.a samas sektsioonis. 2019.a jaanuaris ei olnud J. P. ühes sektsioonis. Tartu Vanglas suhtles J. P. kirja teel, kui ei olnud temaga samas sektsioonis. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt tunneb ta Aleksei Durnevit vanglast, 2016.aastast alates. Suhted on Aleksei Durneviga normaalsed. Vangistuse ajal on Aleksei Durneviga suhelnud kirja teel, koridoris, suhted on sõbralikud, õnnitlevad teineteist pühade puhul. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt teab ta P. N. nii vanglast kui vabadusest. Ta on narkootikumide eest karistust kandnud, on sõltlane ja on koos temaga viibinud rehabilitatsioonisektoris. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt teab ta A. T. vangla kaudu, tutvus temaga 2013.a Tartu Vanglas, läbisaamine oli tavaline, vihavaenu pole. Suhtlevad A. T. nii, et kui kokku saavad, siis teretavad ja küsivad, kuidas läheb. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt teab ta I. B. vanglast, kui B. kandis karistust püstoli eest. Muid tema paragrahve ei tea. Ei tea, et I. B. oleks narkootikumidega tegelenud. Kui B. oleks tegelenud, siis ta oleks ka istunud. Vabaduses kohtusid B.. Ka Tartu Vanglas viibimise ajal suhtles I. B., kokkusaamiste ja telefoni teel. B. käis vanglas kokkusaamisel 1 või 2 korda. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et narkootiline aine, mida ta 2019.a tarvitas, saadeti talle postkaardi sees. Sellest, et postkaart sisaldab narkootilisi aineid, sai ta teada samal päeval riigikeele tunnis. Seda ütles üks inimene, kelle nime ei mäleta. J. P. seal riigikeele tunnis polnud, aga P. saatis selle postkaardi kohta suuliselt sõna. Kelle kaudu P. talle postkaardi kohta sõna saatis, seda ei mäleta. Asusid P. erinevates hoonetes. Teisest hoonest õppijatega kohtumisel olid jutuajamised erinevatel teemadel. Kes sealt sõnumi edastas, seda ei mäleta. Nii palju kui mäletab, siis seal oli umbes 10 inimest. Sõnumi edasi ütlemise kohta ei oska täpselt öelda. Käidi WC-s. Seal olid vahetunnid. Kus see toimus, seda ei mäleta. Kas P. saadetud sõnumi ütles edasi P. samas sektsioonis viibiv kinnipeetav, seda ei mäleta. Sõnumitooja ütles suusõnaliselt edasi, et postkaart, vaata postkaarti, kingitus on postkaardi sees. P. oli sellel ajal sektsioonis S-1, ise oli sellel ajal sektsioonis E-1. Seda, kas T. teadis P., ei oska öelda. Võimalik, et teadis. Millises sektsioonis oli sellel ajal T., ei tea öelda. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt suhtles ta riigikeele tunnis T. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et postkaardi saatis talle B. kuskil nädal või kaks enne selles olnud aine tarvitamist. B. võis saata ka P.. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt pole ta ise palunud endale vanglasse narkootilist ainet saata.

Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et postkaardi sisse oli ainet pandud vihiku ruudu jagu. Kogu ülejäänud pind oli kinni liimitud. Ruudukujuline osa oli kleepimata. Seal olid narkootikumid. Puudutamisel ei olnud see pind muhkus. Ainet vihiku ruudu kujulisel alal oli õhuke kiht. Tarvitas selle kõik ära. Mõtles, et seda on vähe. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et tema vabaduses viibimise ajal oli lihtsalt fentanüül. Karfentanüül ja furanüülfentanüül ilmusid hiljem, juba tema vanglas viibimise ajal. Sellest, mis aine postkaardi sees on, ei andnud keegi teada. Postkaardi saatjal oli Tallinna aadress, saadetisel B. nime polnud. Kes sellel aadressil elas, seda ei tea. K. L. oli pikaajaline kokkusaamine kuupäevadel 17. kuni 19.01.2019 või 18.-19.01.2019, s.o üks päev enne toimunut. Ei palunud K. L. sinna kokkusaamisele midagi kaasa võtta peale seksuaalsema riietuse. Palus seksuaalsemalt ennast riidesse panna, sukad, ilus aluspesu. Palus K. L. küsida, kas vangla töötajad lubavad tal kaasa võtta intiimseid mänguasju. Kohtul ei ole alust eelkajastatud tunnistajate P. N. ́u (III, 162-167, 100), A. T. ́i (III, 167-168, 102) ja R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ütluste ning süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütluste tõele vastavuses kahelda. Nendest tunnistajate ja süüdistatava ütlustest nähtuv on kooskõlas asjaoluga, et vahetult pärast pikaajalist kokkusaamist K. L. osutusid Sergei Martõštšenko kiirtestid 18.01.2019.a negatiivseks. Uriinist võetud proovidest osutusid nii multitest kui ka fentanüülitest narkootilistele ainetele negatiivseks (VII, 121). Tunnistaja V. M. ütlustega (III, 42-46, 6) on tõendatud, et tavaprotseduuri korras viiakse pikaajaliselt kokkusaamiselt tulevad isikud uriiniproovile. Mõnikord viiakse kõik, mõnikord valikuliselt, kuidas peavalvest korraldus antakse. 24.03.2021.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist K. U. asitõendi vaatlusprotokolli Tartu Vanglas viibinud isikute paiknemise kohta (VI, 29-31). 24.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokolliga Tartu Vanglas viibinud isikute paiknemise kohta (VI, 29-31) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko ja K. L. ́u pikaajaline kokkusaamine oli 17.01.2019 k 14:00 – 18.01.2019 k 14:00 (VI, 31). Tartu Vangla 04.10.2022.a vastuses (VII, 121; koostaja Tartu Vangla inspektor-kontaktisik G. T. esimese üksuse juhi ülesannetes) vandeadvokaat Kalju Kutsari päringule on kajastatud, et advokaat soovis saada teavet kinnipeetavale Sergei Martõštšenkole tehtud narkootiliste ainete tarvitamise testide tulemuste kohta, mis tehti kinnipeetavale 2019.a jaanuaris peale pikaajalist kokkusaamist K. L. Tartu Vangla vastusest nähtub, et vangisregistris kajastatu kohaselt tehti Sergei Martõštšenkole 18.01.2019.a kiirtestid ning multitest uriinist ja fentanüülitest uriinist olid negatiivsed (VII, 121). Nii Tartu Vanglast 07.07.2022.a antud iseloomustusega Sergei Martõštšenko kohta (VII, 122125; koostaja inspektor-kontaktisik I. T.), Tartu Vangla 04.07.2022.a vastuskirjaga Sergei Martõštšenko vangistuses taasühiskonnastavates tegevustes osalemise kohta (VII, 126; koostaja inspektor-kontaktisik I. T.) kui ka süüdistatava Sergei Martõštšenko enda ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et tal on sõltuvus narkootilistest ainetest. Ka tunnistaja T. T. ütlustest (III, 142-151, 100) nähtub, et Sergei Martõštšenko viibis Tartu Vanglas narkosõltlaste osakonnas (III, 146). Sergei Martõštšenko ütlustest nähtuvalt, saades 19.01.2019.a eesti keele õppes olles teada, et tal on kambris asuva postkaardi sees kingitus, asus ta kohe samal päeval seda kaardi seest üles leitud ainet tarvitama, kuna narkosõltlasena ei suutnud ta sellele vastu panna. Taolistel asjaoludel ei ole veenev ja usutav, et kui Sergei Martõštšenko saanuks K. L. 17.01.2019 k

14:00 – 18.01.2019 k 14:00 toimunud pikaajalise kokkusaamise (VI, 31) käigus narkootilist ainet, suutnuks ta selle tarbimisest hoiduda ja seda ilma tarbimata säilitada kuni 19.01.2019.a eesti keele tunnini ja hakata seda alles seal edasi levitama, s.o Aleksei Durnevile ja A. T. edasi andma. Lisaks tunnistajate P. N. ́u (III, 162-167, 100), A. T. ́i (III, 167-168, 102) ja R. G. ́i (III, 8794, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ütlustele ning süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) ütlustele seavad süüdistuse versiooni narkootilise aine liikumistrajektoori kohta kahtluse alla ka kinnipeetavatelt 19. ja 20.01.2019.a võetud vere- ja uriiniproovide tulemused ja asjatundja M. T. ́i ütlused (III, 112-120, 99), mis välistavad KarS § 183 järgi esitatud süüdistustes kajastatud narkootilise aine liikumistrajektoori võimalikkuse, kuna proovides tuvastati erinevaid aineid, mistõttu ei saanud olla tegemist ühest ja samast partiist ehk allikast pärineva ainega. Süüdistustes KarS § 183 järgi kajastatu kohaselt pidi sama aine läbima järgmised trajektoorid: Aleksei Durnev – P. N. K. L. - Sergei Martõštšenko <

A. T. – J. P.

P. N., J. P. ja Aleksei Durnevilt võetud proovides sisaldus furanüülfentanüül, aga Sergei Martõštšenkolt võetud proovides furanüülfentanüül puudus. Asjatundja M. T. ütluste kohaselt püsib furanüülfentanüül karfentanüülist kauem organismis. Kuna furanüülfentanüülil on karfentanüülist suuremad ühekordsed tarvitamiskogused ja teistelt, s.o P. N., J. P. ja Aleksei Durnevilt võetud proovides sisaldus ka furanüülfentanüül, siis pidanuks sama ainepartii puhul furanüülfentanüül avalduma kindlasti ka Sergei Martõštšenkolt võetud proovis. Pole veenev, et sama partii puhul saanuks furanüülfentanüül jääda Sergei Martõštšenkolt võetud proovides avaldumata. Eelkajastatud asjaoludel pole veenev ja usutav süüdistustes KarS § 183 järgi kajastatu selle kohta, et 19.01.2019.a ja 25.01.2019.a tarbitud aine levik sai alguse K. L. ja Sergei Martõštšenkost ning et Sergei Martõštšenko olevat seda süüdistuste kohaselt 19.01.2019.a edasi andnud Aleksei Durnevile ja A. T. ning Aleksei Durnev olevat seda Sergei Martõštšenkolt saadud ainet süüdistuse kohaselt edasi andnud P. N. ja A. T. olevat seda Sergei Martõštšenkolt saadud ainet süüdistuse kohaselt edasi andnud J. P. Sellele, et tegemist polnud samast partiist pärineva ainega, viitavad ka asjaolud, et Sergei Martõštšenkolt 19. ja 20.01.2019.a võetud proovides sisaldus metadoon, aga P. N. 19.01.2019.a ja ka 25.01.2019.a võetud proovides polnud metadooni. See näitab, et P. N. ei tarvitanud 19. ja 25.01.2019.a teistega samast partiist pärinevat ainet ning P. N. tarbitud aine ei saanud pärineda K. L. ja Sergei Martõštšenko ning Aleksei Durnevi käest. Sama partii puhul pidanuks asjatundja M. T. ütluste kohaselt kõigilt tarvitanutelt võetud proovides metadoon sees olema. Alljärgnevalt ülevaade vere-ja uriiniproovide võtmise ja neile saadud vastuste kohta. 19.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (V, 116) on tõendatud, et 19.01.2019 kell 23:55 võeti Sergei Martõštšenkolt Tartu Vanglas vereproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse tuvastamiseks, kuna kinnipeetav joobetunnustega ja teadvusehäirega, vereproov turvakleebisega nr V13513, proovi võttis L. J., proovi võtmise kinnitas 19.01.2019 S. P. 20.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (V, 117) on tõendatud, et 20.01.2019 kell 10:50 võeti Sergei Martõštšenkolt Tartu Vanglas uriiniproov narkootilise, psühhotroopse

või muu joovastava aine sisalduse tuvastamiseks, uriiniproov turvakleebisega nr U11967, proovi võttis V. T., proovi võtmise kinnitas 20.01.2019 V. M.. 21.01.2019.a aktiga esemete üleandmise-vastuvõtmise kohta (V, 118) koos lisatud fotoga (V, 119) on tõendatud, et üle andis L. J., vastu võttis A. M., üle anti turvakott turvakleebisega nr 052683, milles kinnipeetavalt Sergei Martõštšenko, s 01.11.1982, võetud vereproov, mis pakendatud plastmassanumasse turvakleebisega nr V13513. Akti lisaks on foto 19.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (V, 116) koos vereproovi katsutiga, millel näha turvakleebist nr V13513 (V, 119) 21.01.2019.a aktiga esemete üleandmise-vastuvõtmise kohta (V, 120) koos lisatud fotoga (V, 121) on tõendatud, et üle andis Ü. V., vastu võttis K. S., üle anti turvakott turvakleebisega nr 048711, milles kinnipeetavalt Sergei Martõštšenko 20.01.2019 võetud uriiniproov, mis pakendatud plastmassanumasse turvakleebisega nr U11967. Akti lisaks on foto 20.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (V, 117) koos uriiniproovi anumaga, millel näha turvakleebist nr U11967 (V, 121). 21.01.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist K. S. menetlejana ekspertiisimääruse (V, 122-123) Sergei Martõštšenkolt võetud bioloogiliste vedelike suhtes toksikoloogiaekspertiisi tegemiseks ja ekspertide käsutusse määrati anda Sergei Martõštšenkolt võetud uriini- ja vereproovid. 29.01.2019.a koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert T. B. ekspertiisiakti nr 14 I (V, 124-125) toksikoloogiaekspertiisi tegemise kohta. 29.01.2019.a ekspertiisiaktiga nr 14 I (V, 124-125) toksikoloogiaekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et ekspertiisi esitati Sergei Martõštšenkolt võetud uriini- ja vereproovid: vereproov võetud 19.01.2019 kell 23:55 uriiniproov võetud 20.01.2019 kell 10:50 Uriinist leiti karfentanüüli ja metadooni. Verest leiti karfentanüüli ja metadooni. Ekspertiisiaktile on lisatud foto ekspertiisi esitatud uriini- ja vereproovidest (V, 125) 19.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (V, 130) on tõendatud, et 19.01.2019 kell 22:00 võeti Aleksei Durnevilt Tartu Vanglas uriiniproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse tuvastamiseks (V, 130), Aleksei Durnev kliiniliselt joobetunnustega (V, 130), uriiniproovi turvakleebise nr U11964 (V, 130), proovi võttis L. J., proovi võtmise kinnitas 19.01.2019 J. K. (V, 130). 19.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (V, 131) on tõendatud, et 19.01.2019 kell 22:24 võeti Aleksei Durnevilt Tartu Vanglas vereproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse tuvastamiseks, Aleksei Durnev kliiniliselt joobetunnustega (V, 131), vereproov turvakleebisega nr V13514, proovi võttis L. J., proovi võtmise kinnitas 19.01.2019 J. K. (V, 131). 21.01.2019.a aktiga esemete üleandmise-vastuvõtmise kohta (V, 132) koos lisatud fotoga (V, 133) on tõendatud, et üle andis Ü. V., vastu võttis K. S., üle anti turvakott turvakleebisega nr 041117, milles kinnipeetavalt Aleksei Durnev ́ilt 19.01.2019 võetud uriiniproov turvakleebisega nr U11964 ja vereproov turvakleebisega nr V13514. Akti lisaks on foto

19.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjadest (V, 133) koos uriiniproovi anumaga turvakleebisega nr U11967 ja vereproovi anumaga turvakleebisega nr V13514 (V, 121). 21.01.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist K. S. menetlejana ekspertiisimääruse (V, 134-135) Aleksei Durnevilt võetud bioloogiliste vedelike suhtes toksikoloogiaekspertiisi tegemiseks ja ekspertide käsutusse määrati anda Aleksei Durnevilt võetud uriini- ja vereproovid. 30.01.2019.a koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert T. B. ekspertiisiakti nr 11 I toksikoloogiaekspertiisi tegemise kohta (V, 136-137). 30.01.2019.a ekspertiisiaktiga nr 11 I toksikoloogiaekspertiisi tegemise kohta (V, 136-137) on tõendatud, et ekspertiisi esitati Aleksei Durnevilt võetud uriini- ja vereproovid: vereproov võetud 19.01.2019 kell 22:24 uriiniproov võetud 19.01.2019 kell 22:00 Uriinist leiti karfentanüüli, furanüülfentanüüli ja metadooni. Verest leiti furanüülfentanüüli ja metadooni. Ekspertiisiaktile on lisatud foto ekspertiisi esitatud uriini- ja vereproovidest (V, 137) Ekspertiisiaktis kajastatu kohaselt kuulub furanüülfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, metadoon II nimekirja ja karfentanüül VI nimekirja (V, 136). 19.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (V, 141) on tõendatud, et 19.01.2019 kell 20:10 võeti P. N. ́ult Tartu Vanglas uriiniproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse tuvastamiseks (V, 141), P. N. kliiniliselt joobetunnustega, teadvusehäire (V, 141), uriiniproovi turvakleebise nr U11966 (V, 141), proovi võttis L. J., proovi võtmise kinnitas 19.01.2019 S. P. (V, 141). 19.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (V, 142) on tõendatud, et 19.01.2019 kell 20:10 võeti P. N. ́ult Tartu Vanglas vereproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse tuvastamiseks (V, 142), P. N. kliiniliselt joobetunnustega, teadvusehäire (V, 142), vereproov turvakleebisega nr V13511, proovi võttis L. J., proovi võtmise kinnitas 19.01.2019 S. P (V, 142). 21.01.2019.a aktiga esemete üleandmise-vastuvõtmise kohta (V, 143) on tõendatud, et üle andis L. J., vastu võttis A. M., üle anti turvakott turvakleebisega nr 052682, milles kinnipeetavalt P. N. ́ult võetud uriiniproov turvakleebisega nr U11966 ja vereproov turvakleebisega nr V13511, lisad puuduvad (V, 143). 21.01.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist K. S. menetlejana ekspertiisimääruse (V, 144-145) P. N. ́ult võetud bioloogiliste vedelike suhtes toksikoloogiaekspertiisi tegemiseks ja määrati ekspertide käsutusse anda P. N. võetud uriinija vereproovid. 30.01.2019.a koostasid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) eksperdid T. B. ja M. L. ekspertiisiakti nr 13 I toksikoloogiaekspertiisi tegemise kohta (V, 146-147). 30.01.2019.a ekspertiisiaktiga nr 13 I toksikoloogiaekspertiisi tegemise kohta (V, 146-147) on tõendatud, et ekspertiisi esitati P. N. ́ult võetud uriini- ja vereproovid:

vereproov võetud 19.01.2019 kell 20:10 uriiniproov võetud 19.01.2019 kell 20:10 Uriinist leiti karfentanüüli, furanüülfentanüüli. Verest narkootilisi ning psühhotroopseid aineid ei leitud. Ekspertiisiaktile on lisatud foto ekspertiisi esitatud uriini- ja vereproovidest (V, 147) Ekspertiisiakti kohaselt kuulub furanüülfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja karfentanüül VI nimekirja (V, 146). 25.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (V, 153) on tõendatud, et 25.01.2019 kell 09:20 võeti P. N. ́ult Tartu Vanglas uriiniproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse tuvastamiseks (V, 153), uriiniproovi turvakleebise nr U11971 (V, 153), proovi võttis Ü. V., proovi võtmise kinnitas 25.01.2019 R. M (V, 153). 25.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (V, 154) on tõendatud, et 25.01.2019 kell 09:22 võeti P. N. ́ult Tartu Vanglas vereproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse tuvastamiseks (V, 154), vereproov turvakleebisega nr V13502, proovi võttis Ü. V., proovi võtmise kinnitas 25.01.2019 R. M. (V, 154). 25.01.2019.a aktiga esemete üleandmise-vastuvõtmise kohta (V, 155) on tõendatud, et üle andis Tartu Vangla meditsiiniosakonna õde K. J., vastu võttis Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K. S., üle anti turvakott turvakleebisega nr 052686, milles kinnipeetavalt P. N. ́ult võetud uriiniproov turvakleebisega nr U11971 ja vereproov turvakleebisega nr V13502, lisad puuduvad (V, 155). 25.01.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist K. S. menetlejana ekspertiisimääruse (V, 156-157) P. N. ́ult 25.01.2019.a võetud bioloogiliste vedelike suhtes toksikoloogiaekspertiisi tegemiseks ja määrati ekspertide käsutusse anda P. N. 25.01.2019 võetud uriiniproov U11971 ja vereproov V13502. 06.02.2019.a koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert T. B. ekspertiisiakti nr 22 I toksikoloogiaekspertiisi tegemise kohta (V, 158-159). 06.02.2019.a ekspertiisiaktiga nr 22 I toksikoloogiaekspertiisi tegemise kohta (V, 158-159) on tõendatud, et ekspertiisi esitati P. N. ́ult võetud uriini- ja vereproovid: vereproov võetud 25.01.2019 kell 09:22 uriiniproov võetud 25.01.2019 kell 09:20 Uriinist karfentanüüli, furanüülfentanüüli. Verest narkootilisi ning psühhotroopseid aineid ei leitud. Ekspertiisiaktile on lisatud foto ekspertiisi esitatud uriini- ja vereproovidest (V, 159) Ekspertiisiakti kohaselt kuulub furanüülfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja karfentanüül VI nimekirja (V, 158). 19.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (V, 167) on tõendatud, et 19.01.2019 kell 20:05 võeti J. P. ́elt Tartu Vanglas vereproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse tuvastamiseks (V, 167), J. P. kliiniliselt joobetunnustega,

teadvusehäire (V, 167), vereproov turvakleebisega nr V13512, proovi võttis L. J., proovi võtmise kinnitas 19.01.2019 S. P. (V, 167). 19.01.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (V, 168) on tõendatud, et 19.01.2019 kell 20:05 võeti J. P. ́elt Tartu Vanglas uriiniproov narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisalduse tuvastamiseks (V, 168), J. P. kliiniliselt joobetunnustega, teadvusehäire (V, 168), uriiniproovi turvakleebise nr U11965 (V, 168), proovi võttis L. J., proovi võtmise kinnitas 19.01.2019 S. P. (V, 168). 21.01.2019.a aktiga esemete üleandmise-vastuvõtmise kohta (V, 169) on tõendatud, et üle andis L. J., vastu võttis A. M., üle anti turvakott turvakleebisega nr 052681, milles kinnipeetavalt J. P. ́elt võetud uriiniproov turvakleebisega nr U11965 ja vereproov turvakleebisega nr V13512, lisad puuduvad (V, 169). 21.01.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist K. S. menetlejana ekspertiisimääruse (V, 170-171) J. P. ́elt 19.01.2019 võetud bioloogiliste vedelike suhtes toksikoloogiaekspertiisi tegemiseks, ekspertide käsutusse määrati anda J. P. 19.01.2019 võetud uriiniproov nr U11965 ja vereproov nr V13512. 30.01.2019.a koostasid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) eksperdid T. B. ja M. L. ekspertiisiakti nr 12 I toksikoloogiaekspertiisi tegemise kohta (V, 172-173). 30.01.2019.a ekspertiisiaktiga nr 12 I toksikoloogiaekspertiisi tegemise kohta (V, 172-173) on tõendatud, et ekspertiisi esitati J. P. ́elt 19.01.2019 kell 20:05 võetud uriini- ja vereproovid. Uriinist leiti furanüülfentanüüli ja metadooni. Verest leiti metadooni. Ekspertiisiaktile on lisatud foto ekspertiisi esitatud uriini- ja vereproovidest (V, 173). Ekspertiisiakti kohaselt kuulub furanüülfentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja metadoon II nimekirja (V, 172). 21.01.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) peaspetsialist A. M. vere- ja uriiniproovide turvakottide ümberpakendamist kajastava vaatlusprotokolli (V, 174183). 21.01.2019.a vaatlusprotokolliga (V, 174-183) on tõendatud, et turvakotid nr 041114, nr 041115, nr 041116 pakendati ümber. Turvakottidelt nr 041114, nr 041115, nr 041116 nähtub, et kinnipeetavad ei olnud võimelised neile oma allkirja andma, neile turvakottidele on tehtud märked: „Kp ei ole ise suuteline allkirja andma“. Turvakott nr 041114 pakendati ümber turvakotti nr 052682, mille allkirjastas ka kinnipeetav P. N.. Turvakott nr 041115 pakendati ümber turvakotti nr 052681, mille allkirjastas ka kinnipeetav J. P. Turvakott nr 041116 pakendati ümber turvakotti nr 052683, mille allkirjastas ka kinnipeetav Sergei Martõštšenko. Vaatluse viis läbi Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist A. M.. Vaatlusel osalesid Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K. S., Tartu Vangla meditsiiniosakonna õde L. J., P. V., E. P., K. V. – filmis, kinnipeetavad P. N., J. P., Sergei Martõštšenko, tõlk V. H.. Märkusi kellelgi protokolli kohta esitada polnud (V, 176)

22.01.2019.a õiendiga Tartu Vangla direktorile (V, 184; koostaja Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K. S.) koos selle juurde kuuluva lisaga (V, 185: ümbrikus DVDR plaat videosalvestusega ümberpakendamise kohta) on tõendatud, et 21.01.2019 ajavahemikus 12:09-12:38 toimus Tartu Vanglas vaatlus kriminaalasjas, mis videokaameraga salvestati ja see salvestus kopeeriti menetleja poolt DVD-R plaadile ja see videosalvestus DVD-R plaadil lisati ümbrikus kriminaalasja juurde. 14.03.2019.a kirjaga Tartu Vangla meditsiiniosakonnale (VI, 1-2) nõudis Tartu Vangla teabeja uurimisosakonna (TUO) spetsialist K. S. välja andmed selle kohta, milliseid ravimeid on kinnipeetavatele Sergei Martõštšenkole, Aleksei Durnevile, P. N. ja J. P. väljastatud ajavahemikul 01.12.2018 – 14.03.2019 ning ühtlasi nõuti sama ajavahemiku kohta nende kinnipeetavate osas välja terviseloo väljavõtted. 20.03.2019.a Tartu Vangla meditsiiniosakonna vastuskirjaga kohtueelsele menetlejale koos neile lisatud väljavõtetega haiguslugudest (VI, 3-15; koostaja osakonnajuhataja I. M.) on tõendatud, et kinnipeetavate kohta edastati info, milliseid ravimeid on Sergei Martõštšenkole, Aleksei Durnevile, P. N. ja J. P. väljastatud ajavahemikul 01.12.2018 – 14.03.2019 ning ühtlasi väljastati sama ajavahemiku kohta nende kinnipeetavate osas terviseloo väljavõtted. 2019.a jaanuarikuuks ei olnud Sergei Martõštšenkole, Aleksei Durnevile, P. N. ja J. P. metadooni ning karfentanüüli ja furanüülfentanüüli raviks välja kirjutatud (VI, 3-15). Sellistel asjaoludel poleks tohtinud kinnipeetavatelt 19. ja 20.01.2019.a võetud proovides sisalduda metadooni ning karfentanüüli ja furanüülfentanüüli. Asetades kinnipeetavatelt võetud proovidest leitud ained skeemi, mis kajastab süüdistuse versiooni aine edasiandmise ja selle liikumise trajektoori kohta, on tulemus alljärgnev.

K. L.

SERGEI MARTÕŠTŠENKO

uriinis ja veres karfentanüül, metadoon

ALEKSEI DURNEV

A. T.

uriinis karfentanüül, furanüülfentanüül, metadoon veres furanüülfentanüül, metadoon

P. N.

J. P.

uriinis karfentanüül, furanüülfentanüül

uriinis furanüülfentanüül, metadoon

verest ei leitud

veres metadoon

(19. ja 25.01.2019) 15.03.2019.a esitas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti K. S. selgitustaotluse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdile M. T. (V, 160-161), soovides selles saada vastuseid alljärgnevatele küsimustele:  

Kui kaua püsib narkootiline aine karfentanüül organismis? Kui kaua püsib narkootiline aine furanüülfentanüül organismis?



Kui on kahtlus, et P. N. manustas narkootilisi aineid karfentanüüli ja furanüülfentanüüli 19.01.2019.a, kas narkootilised ained on organismis määratavad ka 25.01.2019.a? 20.03.2019.a Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. vastuskirja Tartu Vangla 15.03.2019.a päringule (V, 162-163) on tõendatud: 



Tavaliselt on karfentanüül ja furanüülfentanüül uriinist leitavad kuni 3 (harva kuni 5) päeva peale tarvitamist. Kui esineb karfentanüüli või furanüülfentanüüli organismist väljaviimise häirumine (nt märkimisväärne maksa- või neeruhaigus), siis võib fentanüüle leida uriinist kuni 2 nädalat peale tarvitamist. Kui üldiselt terve kahtlustatav manustas karfentanüüli või furanüülfentanüüli 19.01.2019, siis on vähe tõenäoline, et karfentanüüli või furanüülfentanüüli leidub uriinis ka 25.01.2019.

15.08.2017.a Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist kohtutoksikoloogiaekspert M. T. ́i vastuskirjaga Põhja prefektuurile kriminaalasjas nr 17230100632 (VI, 42-43) on tõendatud fentanüüli, furanüülfentanüüli ja karfentanüüli kohta joovet tekitavad kogused ühele inimesele ja kümnele inimesele:   

fentanüül – ühele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 0,13 mg 10-le inimesele keskmiselt 1,3 mg furanüülfentanüül – ühele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 0,9 mg 10-le inimesele keskmiselt 9 mg karfentanüül – ühele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 0,0015 mg ehk 1,5 μg 10-le inimesele keskmiselt 15 μg (mikrogramm; μ - - mikro-; näiteks 1 mikrosekund (μs) on 10−6 = 0,000 001 sekundit ehk miljondik sekundit; SI süsteemis: 10−6)

Eeltoodust nähtub, et karfentanüül on furanüülfentanüüliga võrreldes oluliselt tõhusam, kuna joobe tekitamiseks kulub karfentanüüli oluliselt vähem. Karfentanüüli, furanüülfentanüüli ja metadooni kohta andis kohtlikul uurimisel 29.04.2022.a ütlusi asjatundjana M. T. (III, 112-120, 99). Kuna M. T. ei ole käesolevas kriminaalasjas ühtegi ekspertiisi KarS § 183 ja KarS § 331 järgi esitatud süüdistustega seoses teinud ja ekspertiisiakti koostanud, siis andis M. T. kohtus ütlused karfentanüüli, furanüülfentanüüli ja metadooni kohta asjatundjana. KrMS § 63 lõikes 1 sätestatu kohaselt saab eksperdi ütlus olla kriminaalasjas tõendiks ekspertiisiakti selgitamisel. 29.04.2022.a kohtuistungil M. T. avaldatu kohaselt on ta kõrgharidusega, lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, tal on doktorikraad arstiteaduskonnast, toksikoloogiavallas (III, 112). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on M. T. töötanud arst-kohtutoksikoloogiaeksperdina peaaegu 18 aastat (III, 113). Asjatundja M. T. ́i ütlustega (III, 112-120, 99) on tõendatud, et fentanüüle kasutatakse väga väikestes kogustes, tavaliselt mikrogrammides ja nad püsivad veres väga lühikest aega. Verest on fentanüülid leitavad kuni paar tundi. Fentanüülid on rasvlahustuvad ained, jaotuvad hästi ruttu erinevate kudede vahel ümber. Selle tõttu mõnikord on raske ka joobehinnangut teha, kui on veri võetud, kuna see aine väga ruttu lahkub verest. Selletõttu eelistatakse uuringutes uriini, kuna sellisel juhul püsib aine natukene kauem organismis. Uriinist on fentanüülid leitavad 1-3 päeva jooksul ja verest kuni paar tundi. Metadooni kohta avaldas asjatundja M. T., et tavapärane kasutamine on kas lahusena või tabletina. Suitsetamist või inhaleerimist tavaliselt metadooni juures ei toimu. On ka erandeid

metadooni süstimise näol, kui ainet on väga vähe, siis süstides saab alati tugevama toime. Metadoon on saadav ka pulbrina. Metadoon on verest leitav 24-72 tundi ja väga erakordsetel juhtudel ka kuni 96 tundi, aga tavapärane on kuni 72 tundi. Uriinist on metadoon leitav kuni 5 päeva. Ei ole teada, et metadooni oleks tarvitatud limaskestade kaudu. Aga limaskestade kaudu metadooni tarvitamisel võib see mõjuda küll. Karfentanüüli ja furanüülfentanüüli kohta avaldas asjatundja M. T., et need on illegaalsel turul kättesaadavad pigem pulbrina, mida lahustatakse ja lahustatult süstitakse. Aga neid on võimalik pulbri kujul ka suitsetada. Kes süstimisega tegeleda ei taha, need suitsetavad. Põhimõtteliselt on võimalik ka limaskestadelt tarvitada. Sealt tulevad need imikute mürgistusjuhud, kus on limaskestadele igemetaskusse, huuletaskusse pandud, et oleks toime, sealt limaskestadelt ka imendub. Suu kaudu tavaliselt fentanüüle ei tarvitata, sest maost hakkab ta nii kiirelt lagunema, et jookseb maost läbi ja ei anna enam toimet. Limaskesta kaudu tarvitades võiks kogus olla natuke suurem. Limaskesta kaudu fentanüüle tarvitades ei jää selle kasutusest väliseid jälgi. Tavaliselt lahjendatakse ja segatakse fentanüüle sellega, mida kätte saadakse, tavaline on kas glükoos või tärklis. On olnud ka lidokaiini, aspiriini eriti just Venemaalt illegaalselt tooduna. Asjatundja M. T. ütluste kohaselt segatakse fentanüüli metadooniga toime pikendamise eesmärgil. Kui metadoon ja fentanüül on koos, siis on risk üledoosiks palju suurem. Inimesel, kes pole kokku puutunud fentanüülide ja metadooniga, või kes on nende tarvitamisest võõrdunud, on suurem oht üledoosiks. Kui fentanüüli tarvitamine on toimunud mitmeid päevi varem, siis pole võimalik, et mõne ravimi tarvitamine kutsuks fentanüüli mõju taas esile. Maksa- ja neeruhaigused, eelkõige neeruhaigused võivad kaasa tuua selle, et metadoon ja fentanüülid on nii verest kui ka uriinist palju kauem leitavad, kuna aineid ei viida organismist välja. Üldjuhul ei mõjuta ravimid seda, kui kaua on metadoon ja fentanüülid organismis verest ja uriinist leitavad. Kui on kolm ainet, s.o karfentanüül, furanüülfentanüül ja metadoon pulbrina kokku segatud, ja kui neid ei ole korralikult läbi segatud, siis on võimalik, et ühes nurgas on natuke rohkem ühtesid aineid ja teisi vähem, sõltub, kust kohast see proov võtta, kuhu proovi võtmine satub. Ainete kogused on sedavõrd väiksed, et nende segamine võib toimuda ebaühtlaselt. Kui uriinist ei tuvastata narkootilisi aineid, aga verest tuvastatakse, siis on ainet väga värskelt tarvitatud, aine ei ole veel uriini jõudnud ja väga lühike aeg pärast tarvitamist on võetud proov. Kui narkootiline aine on leitav uriinist, aga verest pole leitud, siis on aine tarvitamisest juba aega möödas. Kui on tegemist metadooni ja fentanüülidega, siis metadooni võib olla 3 päeva tagasi tarvitatud, ligi 5 päeva tagasi, aga fentanüül on üsna mõni tund tagasi, siis veres pole kumbagi, aga uriinis on mõlemad. Siis hakkab ajafaktor mängima, üks on kauem tuvastatav ja teine lühemat aega. Asjatundja M. T. ütluste kohaselt on töös ette tulnud seda, et fentanüülide kontsentreeritud lahusega on immutatud paberit. Metadooniga taoline kogemus puudub, aga välistatud see pole. Kui paber on immutatud narkootilise ainega, siis praktikas selle aine hiljem tarvitamine võib toimuda erinevalt. On suitsetamisvõimalus. On võimalik panna immutatud paber keele alla, keele limaskestalt imendub. On võimalik, et seesama paber tükeldatakse, sigareti sisse pannakse. Ja on ka võimalik see, et uuesti lahustatakse, paber pannakse vette ja lahustatakse see aine sealt välja. Kui on tegemist suhteliselt terve inimesega, siis pole võimalik, et 25. jaanuaril võetud proovist on leitav 19.jaanuaril tarbitud karfentanüül ja furanüülfentanüül. See saab võimalik olla väga

tõsise neerupuudulikkuse korral, kui patsiendil on väga halb enesetunne, vererõhk läheb kõrgeks, hingamisraskused, jalad, võib-olla ka kogu keha on turses, üldine jõuetus, enam voodistki hästi välja ei tõuse. Inimesel on siis märkimisväärselt halb olla ja sellega kaasneb hästi kollane näojume. Asjatundja M. T. ütluste kohaselt ei viida neerupuudulikkuse korral ainet organismist välja, see jääb organismi püsima, sinna ringlema. Muul juhul pole see võimalik. Fentanüüli toime on suhteliselt lühikest aega, mistõttu pole võimalik selle kestmine ligi nädal aega. Kui metadooni ja fentanüüle tarvitati 19.jaanuaril, siis on sügava neerupuudulikkuse korral võimalik, et joobele viitavad tunnused, näiteks teadvuse kadu jmt, avalduvad 6 päeva hiljem, 25.jaanuaril. Sergei Martõštšenko kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar esitas asjatundjale M. T. küsimuse: Kui eeldada, et neli inimest on tarvitanud ühest partiist narkootilist ainet, siis kas on võimalik, et nende analüüsides on erinevad näitajad, ühel näiteks puudub täiesti metadoon, teisel puudub täiesti furanüülfentanüül ja sellised kombinatsioonid on kõik erinevad. Kas see on võimalik, kui eeldame, et partii oli üks? Asjatundja M. T. vastas sellele: Metadooni puhul on see pulbris välistatud, kuna metadooni peab pulbris kasutama suhteliselt palju. See tähendab, et seal partiis peab metadooni pulbri sees olema suhteliselt palju. Aga fentanüülide puhul on küll võimalik, et kui peale metadooni on pulbris veel karfentanüül ja furanüülfentanüül ja on veel lisaained ning see pulber pole korralikult ära segatud, st ained pole pulbris ühtlaselt segunenud, siis võib proovidest inimestel leida erinevaid fentanüüle ja ainete kombinatsioone. Aga kui see pulber on manustamise eesmärgil ära lahustatud, siis ei ole võimalik, et proovidest leitaks ainete osas erinevaid näitajaid. Ütluste andmise käigus tutvus asjatundja M. T. Sergei Martõštšenko kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari küsimustele vastamiseks 4 ekspertiisiaktiga: ekspertiisiakt nr 14 I 29.01.2019.a Sergei Martõštšenko suhtes (V, 124-125), ekspertiisiakt nr 11 I 30.01.2019.a Aleksei Durnevi suhtes (V, 136-137), ekspertiisiakt nr 13 I 30.01.2019.a P. N. suhtes (V, 146-147) ekspertiisiakt nr 12 I 30.01.2019.a J. P. suhtes (V, 172-173). Ekspertiisiaktis nr 13 I 30.01.2019.a P. N. suhtes (V, 146-147) on kajastatud, et P. N. on vere- ja uriiniproovid võetud 19.01.2019.a kell 20:10, uriinist leiti karfentanüüli ja furanüülfentanüüli, verest narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei leitud. Selle kohta avaldas asjatundja M. T.: Kui nende 4 isiku suhtes tehtud ekspertiiside näol oleks tegemist ainega ühest ja samast partiist, siis peaks proovis olema ka metadoon. Ekspertiisiaktis nr 11 I 30.01.2019.a Aleksei Durnevi suhtes (V, 136-137) on kajastatud, et Aleksei Durnevilt on proovid võetud 19.01.2019.a kell 22:00 veri ja kell 22:24 uriin, uriinist leiti metadooni, karfentanüüli ja furanüülfentanüüli, verest leiti metadooni ja furanüülfentanüüli. Selle kohta avaldas asjatundja M. T.: Karfentanüül võib olla verest juba lahkunud. Karfentanüüli kindlasti manustati, kuna ta on uriinis alles. Ekspertiisiaktis nr 14 I 29.01.2019.a Sergei Martõštšenko suhtes (V, 124-125) on kajastatud, et Sergei Martõštšenkolt on proovid võetud 19.01.2019.a kell 23:55 veri ja 20.01.2019 kell 10:50 uriin, uriinist leiti metadooni ja karfentanüüli, verest leiti metadooni ja karfentanüüli. Selle kohta avaldas asjatundja M. T.: Kui ainet manustati samast partiist, siis võiks siin sees olla furanüülfentanüül. Kuna furanüülfentanüüli sees pole, siis see tekitab kahtlust, kas on tegemist sama partiiga. Furanüülfentanüüli peaks aines sees (karfentanüülist) rohkem olema.

Kui on tarbitud karfentanüüli ja furanüülfentanüüli segu, siis karfentanüül kaob kiiremini verest ära. Furanüülfentanüülil on suuremad ühekordsed tarvitamiskogused. Asjatundja M. T. andis ütlusi, et kui ainet on veeni süstitud, siis on see tuvastatav juba paari minuti jooksul. Limaskestade kaudu aine manustamisel on see verest tuvastatav 10-15 minuti möödudes, uriinist võtab aega vähemalt pool tundi. Kui on tarbitud karfentanüüli ja furanüülfentanüüli segu, siis karfentanüül kaob kiiremini verest ära. Furanüülfentanüülil on suuremad ühekordsed tarvitamiskogused. On võimalik, et pulbris võivad olla karfentanüül ja furanüülfentanüül ebaühtlaselt segunenud, mõnes kohas võib olla furanüülfentanüüli vähem, siis seal võib karfentanüül olla põhiline aine. Eeltoodud asjatundja M. T. ütlustega (III, 112-120, 99) on tõendatud, et fentanüülide metadooniga segamisel suureneb oht üledoosiks, kuna metadoon pikendab toimet. Nii Sergei Martõštšenkolt, Aleksei Durnevilt kui ka J. P. võetud proovides sisaldus ühe komponendina metadoon, mis suurendas nende puhul üledoosi tekkimise võimalust. P. N. 19. ja 25.01.2019.a võetud proovides metadooni ei sisaldunud. Eelkajastatud asjatundja M. T. ütlustega (III, 112120, 99) on välistatud võimalus, et P. N. tarbitud aine sai olla samast partiist Sergei Martõštšenko, Aleksei Durnevi ja J. P. tarbitud ainega, kuna metadooni peab pulbris sisalduma suhteliselt palju ja see poleks saanud sama partii puhul jääda P. N. võetud proovis avaldumata. Eelkajastatud asjatundja M. T. ütlustega (III, 112-120, 99) ja 15.08.2017.a Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuskirjaga (VI, 42-43) furanüülfentanüüli ja karfentanüüli joovet tekitavate koguste kohta on tõendatud, et ka furanüülfentanüüli peab joobe tekitamiseks olema pulbris suhteliselt palju, kindlasti koguseliselt olulisel määral rohkem kui karfentanüüli, kuna joobe tekitamiseks läheb furanüülfentanüüli vaja karfentanüülist märkimisväärselt rohkem. 15.08.2017.a Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuskirja (VI, 42-43) kohaselt on joobe tekitamiseks ühele inimesele keskmiselt vaja 0,9 mg furanüülfentanüüli ja 0,0015 mg ehk 1,5 μg karfentanüüli. Sergei Martõštšenkolt võetud proovis furanüülfentanüül puudus, kuid seal oli olemas karfentanüül. Aleksei Durnevilt, P. N. ja J. P. võetud proovides oli furanüülfentanüül olemas. J. P. proovis puudus karfentanüül. Aleksei Durnevilt ja P. N. võetud proovides oli olemas lisaks furanüülfentanüülile ka karfentanüül. Eelkajastatud asjaoludest nähtub, et kuna furanüülfentanüül sisaldus Aleksei Durnevilt, P. N. ja J. P. võetud proovides, siis pidanuks furanüülfentanüül sama partii puhul avalduma ka Sergei Martõštšenkolt võetud proovis. Kuna furanüülfentanüüli on koguseliselt vaja joobe tekitamiseks karfentanüülist olulisel määral rohkem, siis pole veenev, et sama partii tarbimise puhul kolme isiku proovides furanüülfentanüül avaldub, aga ühe isiku puhul, kelle proovis oli avaldunud karfentanüül, jääb furanüülfentanüül avaldumata. Kuna furanüülfentanüüli läheb joobe tekitamiseks vaja suhteliselt palju, kindlasti oluliselt rohkem kui karfentanüüli, mis oli Sergei Martõštšenko proovis avaldunud, siis polnud Sergei Martõštšenko tarbitud ainete segu samast partiist Aleksei Durnevi, P. N. ja J. P. tarbitud ainete seguga, kuna Sergei Martõštšenko tarbitus puudus furanüülfentanüül. Eeltoodu alusel, kuna Sergei Martõštšenko 19.01.2019.a tarbitu polnud samast partiist Aleksei Durnevi, P. N. ja J. P. tarbitud ainete seguga (Martõštšenko tarbitus puudus furanüülfentanüül, mis oli teiste tarbitus olemas; N. tarbitus puudus metadoon, mis oli Martõštšenko tarbitus olemas), siis on ümber lükatud süüdistustes kajastatud väited selle kohta nagu andnuks Sergei Martõštšenko narkootiliste ainete segu Tartu Vanglas edasi Aleksei Durnevile ja A. T. ning nendest Aleksei Durnev andis seda ainete segu edasi P. N. ja A. T. andis ainete segu edasi J. P. Mis puutub küsimusse, kas Aleksei Durnev sai anda või andis edasi P. N. mõnda muud ainete segu, s.o seda ainete segu, mis ei pärinenud Sergei Martõštšenkolt, siis ka see võimalus on välistatud, kuna P. N. 19. ja 25.01.2019.a võetud proovides ei sisaldunud metadooni, mis oli aga olemas Aleksei Durnevilt 19.01.2019.a võetud proovides. Juba eelnevalt kajastatud

asjatundja M. T. ütlustega on tõendatud, et koguseliselt pidi pulber sisaldama suhteliselt suures koguses metadooni ja kui metadoon avaldus ühe isiku proovis, siis pidi metadoon avalduma ka kõigi teiste sama ainete segu tarbinud isikute proovides. Kuna metadooni P. N.

A. T.

Aleksei Durnev N. R. - puudus

V. D.

V. L.

D. B.

D. D. - puudus Sergei Martõštšenko

J. P.

L. J.

S. M.

L. L.

P. G. - puudus

Neist 13-st kinnipeetavast puudus klassiruumis 3:

N. R., D. D., P. G.

Kolme kinnipeetava puudumine riigikeele õppest klassiruumis on 29.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt tuvastatud videosalvestise vaatamise teel. Videosalvestiselt nähtuvalt on klassiruumis 10 kinnipeetavat, kelle isikud on kindlaks tehtud. 29.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt paiknesid 19.01.2019.a riigikeele õppes ajavahemikus kell 08:45-11:50 A-hoone sotsiaalosakonna klassiruumis nr 251 osalenud 10 kinnipeetavat järgmiselt: A. T. S-maja 1. eluosakond kamber nr 112 Aleksei Durnev

06.12.2018 – 06.05.2019

S-maja 2. eluosakond kamber nr 163

11.01.2019 – 19.01.2019

V. D.

S-maja 2. eluosakond kamber nr 179

15.10.2018 – 20.05.2019

V. L.

S-maja 3. eluosakond kamber nr 205

28.12.2018 – 06.02.2019

D. B.

S-maja 3. eluosakond kamber nr 221

05.11.2018 – 12.02.2019

Sergei Martõštšenko E-maja 1. eluosakond kamber nr 1022

06.01.2019 – 19.01.2019

J. P.

E-maja 3. eluosakond kamber nr 1090

07.12.2018 – 24.10.2019

L. J.

E-maja 3. eluosakond kamber nr 1097

06.04.2018 – 30.07.2019

S. M.

E-maja 3. eluosakond kamber nr 1097

10.07.2018 – 27.02.2019

L. L.

E-maja 7. eluosakond kamber nr 2109

11.01.2019 – 25.01.2019

Eelnimetatud riigikeele õppes 19.01.2019 osalenud 10-st kinnipeetavast on eluosakonnast 19.01.2019.a. väljapoole liikunud V. L., kes oli määratud sööklasse ajavahemikuks 13:00 – 18:30. 29.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt paiknesid kinnipeetavad 19.01.2019: J. P. S-maja 1. eluosakond kamber nr 114

P. N.

19.04.2016 – 19.01.2019

S-maja 2. eluosakond kamber nr 168

17.01.2019 – 19.01.2019

Viimati käsitletud 29.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 22-28) kajastatud isikutest taotles tunnistajana N. R. ́i (XXX, emakeel XXX, kodakondsus XXX, elukoht oli XXX, XXX, XXX: II, 97-98: rahvastikuregistrist andmete väljatrükk) ülekuulamist kaitseaktis (I, 59p) Aleksei Durnevi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt. Kuna aga N. R. suri rahvastikuregistri andmetel XXX (II, 97-98), siis jäi N. R. tunnistajana kohtumenetluses üle kuulamata. 29.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 22-28) kajastatud isikutest taotles tunnistajana V. D. ülekuulamist oma kaitseaktis Aleksei Durnevi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt (I, 59p), kuid tunnistaja V. D. ülekuulamisest kaitsja A.Vilt kohtuistungil 29.06.2022 loobus ja teised pooled ka ei taotlenud selle tunnistaja ülekuulamist (IV, 17). Seetõttu V. D. ́d kohtumenetluses üle ei kuulatud. Lisades eelkäsitletud 29.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud info Tartu Vanglas viibinud isikute paiknemise kohta (VI, 22-28) juba eelnevalt kajastatud skeemi, mis kajastab süüdistuse versiooni aine edasiandmise ja selle liikumise trajektoori kohta, on tulemus alljärgnev.

K. L.

SERGEI MARTÕŠTŠENKO paiknes E-1 uriinis ja veres karfentanüül, metadoon ALEKSEI DURNEV paiknes S-2

A. T. paiknes S-1

uriinis karfentanüül, furanüülfentanüül, metadoon veres furanüülfentanüül, metadoon

P. N. paiknes S-2

J. P. paiknes S-1

uriinis karfentanüül, furanüülfentanüül

uriinis furanüülfentanüül, metadoon

verest ei leitud

veres metadoon

(19. ja 25.01.2019) Süüdistuse kohaselt andis Sergei Martõštšenko Aleksei Durnevile ja A. T. narkootilist ainet 19.01.2019.a edasi Tartu Vangla administratiivhoone klubiruumis nr 251 toimunud eesti keele õppe ajal. Asjaolu osas, et Sergei Martõštšenko Aleksei Durnev ja A. T. viibisid 19.01.2019.a hommikupoolikul riigikeele õppes, vaidlust ei ole. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas. Nii 29.01.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist Tartu Vanglas viibinud isikute paiknemise kohta (VI, 22-28) kui ka tunnistajate R. P. (III, 47-49, 7) ja A. T. ́i ütlustest (III, 167-168, 102) ning süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustest (IV, 5, 33-52) nähtub, et Sergei Martõštšenko, Aleksei Durnev ja A. T. osalesid 19.01.2019.a hommikupoolikul Tartu Vanglas A-hoone sotsiaalosakonna klassiruumis 251 toimunud riigikeele õppes. Kinnipeetavate paiknemisest lähtudes oli võimalik, et Tartu Vangla A-hoone sotsiaalosakonna klassiruumist nr 251 saanuksid narkootilised ained jõuda riigikeele õppes osalenud ja S-2 osakonnas paiknenud Aleksei Durnevi kaudu S-2 osakonnas paiknenud P. N. Kinnipeetavate paiknemisest lähtudes oli võimalik, et Tartu Vangla A-hoone sotsiaalosakonna klassiruumist nr 251 saanuksid narkootilised ained jõuda riigikeele õppes osalenud ja S-1 osakonnas paiknenud A. T- kaudu S-1 osakonnas paiknenud J. P.. 20.03.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist K. S. asitõendi vaatlusprotokolli (VI, 44-105) Tartu Vangla A-hoone sotsiaalosakonna klubiruumi nr 251 ja koridori valvekaamerate videosalvestiste vaatluse kohta seoses 19.01.2019.a toimunud riigikeele õppega. 20.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 44-105) on kajastatud Tartu Vangla A-hoone sotsiaalosakonna klubiruumi nr 251 ja koridori valvekaamerate videosalvestiste vaatlus seoses 19.01.2019.a toimunud riigikeele õppega. Vaatlust läbivad isikud: M. A.-L. - riigikeele õpetaja, R. P. - valvur 10 kinnipeetavat: Aleksei Durnev, Sergei Martõštšenko

A. T., V. D.

S. M., L. L.

D. B., V. L.

L. J., E. P.

Kohtuistungil 29.04.2022.a vaatas kohus seda prokuröri poolt kohtusaalis ette mängitud videosalvestisi 19.01.2019.a riigikeele õppe kohta (III, 125), kuid nendelt videosalvestistelt midagi süüstavat ei nähtu. Salvestistelt midagi kindlat, millele oleks süüdimõistvat otsust võimalik rajada, ei nähtu. Kahtlasi asjaolusid pole. Teiste kinnipeetavatega võrreldes ei jää Aleksei Durnev ja Sergei Martõštšenko silma mitte millegi ebaharilikuga, ka ei nähtu ainete üleandmisi. Ei nähtu, et Aleksei Durnev ja Sergei Martõštšenko üritaksid riigikeele õppes midagi varjata või et nad käituksid kuidagi ebaharilikult või midagi varjata püüdvalt. Pole ka

aru saada, et Aleksei Durnev ja Sergei Martõštšenko riigikeele õppes aineid manustaksid või oleksid ainete tarvitamisest joobes ja püüaksid joovet kuidagi varjata. Väited A.Durnevi ja S.Martõštšenko riigikeele õppes ainete käitlemisest ja tarvitamisest on meelevaldsed ja salvestistelt nähtuv seda ei kinnita. Riigikeele õpe oli 19.01.2019.a hommikul. 19.01.2019.a hommikul ja lõuna ajal kellelgi üledoosi polnud. Narkootilise aine tarvitamise üledoosid saabusid alles 19.01.2019.a õhtul. 19.01.2019.a riigikeele õpet kajastavatest videosalvestistelt on ainukese konkreetse asjana võimalik täheldada, et A. T. andis hoopiski Sergei Martõštšenkole midagi edasi, mida kajastavad ekraaniväljatrükid nr 5.10 ja 5.11 (VI, 49-50). Riigikeele õpet 19.01.2019.a kajastavatelt videosalvestistelt pole üheselt võimalik täheldada, et Sergei Martõštšenko andis Aleksei Durnevile ja A. T. midagi edasi. Videosalvestised käsitlevad küllaltki pikka ajavahemikku, ligi kolme tundi ja nendest salvestistest on tehtud asitõendi vaatlusprotokolli hulgaliselt ekraaniväljatrükke. Videosalvestistelt nähtuvalt on kinnipeetavad sotsiaalsed inimesed, suhtlevad õpetajaga ja omavahel ja seda nii klassiruumis kui ka koridoris, liiguvad ringi, peatuvad, seisvad ja suhtlevad akna juures. Kinnipeetavate suhtluse sisse jääb tahes-tahtmata ka selliseid momente, mis pole täielikult kaameraga kaetud, s.t kaamera kõikjale ei jõua ja kõike ei näe või näeb ainult osaliselt ja osa suhtlusest jääb kaamerate eest varjatuks. Sellest pole kohtu hinnangul koheselt põhjendatud teha järeldust, et ju siis sellel hetkel anti kellelegi midagi edasi. Ligi kolmetunnistelt salvestistelt nähtub hulgaliselt hetki, kus üks või teine kinnipeetav võis kellelegi sellel momendil midagi edasi anda, kui kaamera kõike päris täpselt ei näinud või osa jäi kaamera vaateväljast välja või millegagi varjatuks. Kohus ei ole videosalvesistelt ja 20.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (VI, 44-105) tuvastanud ühtegi sellist momenti, mis annaks kohtule põhjendatud aluse täheldada, et just nüüd ja sellel ajahetkel andis Sergei Martõštšenko midagi, näiteks narkootilist ainet, üle Aleksei Durnevile ja A. T.. Ka 20.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 44-105) pole kajastatud süüdistuses väidetuga seoses just seda konkreetset kohta ja aega, millal Sergei Martõštšenko andis Aleksei Durnevile ja A. T. süüdistuses väidetud narkootilise aine edasi. Kahtlusi selle kohta, kas Sergei Martõštšenko ka tegelikult kellelegi midagi üle andis või ei andnud, pole võimalik mitte millegagi kõrvaldada ja kohus tõlgendab need kahtlused süüdistatavate Sergei Martõštšenko ja Aleksei Durnevi kasuks ning hindab, et Sergei Martõštšenko pole 19.01.2019.a Tartu Vanglas ruumis 251 toimunud riigikeele õppes narkootilist ainet Aleksei Durnevile ja A. T. edasi andnud ja Aleksei Durnev pole Sergei Martõštšenkolt narkootilist ainet vastu võtnud. 14.10.2022.a toimunud kohtuvaidluses väitis prokurör küll seda, et 19.01.2019.a ajavahemikus 08:48 – 08:51 annab Sergei Martõštšenko Aleksei Durnevile laua all midagi üle ning Aleksei Durnev võtab selle vastu (IV, 75-76), kuid videosalvestistelt seda ei nähtu ja seda pole kajastatud ka 20.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 44-105). Selles 20.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 44-105) on prokuröri nimetatud ajavahemiku 08:48 – 08:51 kohta kajastatud üksnes alljärgnevat:    

kell 08:48:11 Sergei Martõštšenko vaatab üle parema õla klubiruumi taganurgas oleva kaamera suunas (ekraaniväljatrükk nr 5.13: VI, 51) kell 08:48:20 Aleksei Durnev osutab parema käe nimetissõrmega klubiruumi ukse kohal nurgas asuva kaamera suunas (ekraaniväljatrükk nr 5.14: VI, 51) kell 08:48:20 Aleksei Durnev osutab parema käe nimetissõrmega klubiruumi aknapoolse nurga suunas (ekraaniväljatrükk nr 5.15: VI, 52) kell 08:48:44 Sergei Martõštšenko pilk on suunatud laua all olevate käte suunas, Aleksei Durnevil on käed rinnal risti ning ta vaatab Sergei Martõštšenko käte suunas (ekraaniväljatrükk nr 5.16: VI, 52)

          

kell 08:48:52 Aleksei Durnev ja Sergei Martõštšenko on mõlemad kummargil ning vaatavad laua alla (ekraaniväljatrükk nr 5.17: VI, 53) kell 08:49:04 Aleksei Durnev asetab parema käega palvehelmed lauale, vaadates endiselt laua alla (ekraaniväljatrükk nr 5.18: VI, 53) kell 08:49:13 Aleksei Durnev kummardab laua alla ning sirutab parema käe Sergei Martõštšenko käte suunas (ekraaniväljatrükk nr 5.19: VI, 54) kell 08:49:15 Aleksei Durnev vaatab enda ette laua alla, mõlemad käed on laua all (ekraaniväljatrükk nr 5.20: VI, 54) kell 08:49:28 Aleksei Durnev paneb parema käega prillid ette, vasak käsi on endiselt laua all (ekraaniväljatrükk nr 5.21: VI, 55) kell 08:49:58 Aleksei Durnev keerutab midagi parema käe sõrmede vahel ja vaatab samal ajal Sergei Martõštšenko suunas, kes sirvib punaste kaantega vihikut (ekraaniväljatrükk nr 5.22: VI, 55) kell 08:50:13 Aleksei Durnevil on parema käe sõrm suus, hõõrub igemepiirkonda (ekraaniväljatrükk nr 5.23: VI, 56) kell 08:50:14 Aleksei Durnevil on parema käe sõrm suus, hõõrub igemepiirkonda (ekraaniväljatrükk nr 5.24: VI, 56) kell 08:51:05 Aleksei Durnev ja Sergei Martõštšenko on kummargil ja vaatavad mõlemad laua alla oma käte suunas (ekraaniväljatrükk nr 5.25: VI, 57) kell 08:51:49 Sergei Martõštšenko ulatab parema käe laua all Aleksei Durnevi suunas (ekraaniväljatrükk nr 5.26: VI, 57) kell 08:51:52 Aleksei Durnev sirutab parema käe laua alla Sergei Martõštšenko suunas, samal ajal vaatab altkulmu M. A.-L. suunas, kes on tahvli ees laua kohal kummargil ning kirjutab parema käega midagi paberile (ekraaniväljatrükk nr 5.27: VI, 58)

Eelnevalt kajastatust on võimalik tuvastada üksnes seda, et vahepeal on Sergei Martõštšenkol ja Aleksei Durnevil käsi või käed laua all, kuid mis laua all toimub või jääb toimumata, seda pole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kuna lauaplaat jääb seda varjama tulenevalt asjaolust, et toimunut salvestanud kaamerad asuvad kõrgel, aga lauaplaat neist oluliselt allpool. Kuna kahtlused selles osas, kas riigikeele õppe ajal anti Sergei Martõštšenko poolt Aleksei Durnevile midagi edasi, ja juhul kui anti, siis mida anti, jäävad püsima ja neid pole võimalik kõrvaldada, siis on põhjendatud see olukord tõlgendada süüdistatavate kasuks ja kohus hindab, et Sergei Martõštšenko pole 19.01.2019.a Tartu Vanglas ruumis 251 toimunud riigikeele õppes narkootilist ainet Aleksei Durnevile edasi andnud ja Aleksei Durnev pole Sergei Martõštšenkolt narkootilist ainet vastu võtnud. Kohtuvaidluses on prokurör veel väitnud, et Aleksei Durnev tarbis klassiruumis Sergei Martõštšenkolt saadud narkootilist ainet ja Aleksei Durnev sai sellest joobe, kuid ka need väited on kohtu hinnangul alusetud, kuna Aleksei Durnevi puhul pole võimalik käitumises täheldada midagi sellist, mis kahtlusteta viitaks narkojoobele. 20.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 44-105) kajastatud asjaoludest, et Aleksei Durnev ennast vahepeal kratsib (VI, 76, 77, 78, 79), hõõrub parema käega silmi (VI, 77), hoiab kahte kätt näo ees (VI, 78), on laua kohal kummargil ja hõõrub oma jalga (VI, 79, 80, 81), vaatab enda ette lauale (VI, 83), peab vajub allapoole (VI, 83, 84, 85, 86, 87, 89, 93, 94), hoiab vasakut kätt näo ees (VI, 84, 85), sõrmitseb paberitükki (VI, 88), kiigutab ennast edasi-tagasi (VI, 90), hõõrub jalga (VI, 90, 92, 93), istub jalg toolile tõstetud (VI, 91, 92) pole võimalik kahtlusteta ja üheselt järeldada Aleksei Durnevil narkojoovet. Põhjuseid, miks Aleksei Durnev võis just selliseid liigutusi teha, on palju. Pole teada, et taolised liigutused viitaksid ja seonduksid just narkojoobega. Kohtuvaidluses on prokurör veel väitnud, et A. T. vahepeal õpperuumis akna juures käies andis Sergei Martõštšenko seal A. T. edasi narkootilist ainet, kuna klassi poole seljaga olles

polnud nende tegevust akna juures võimalik jälgida ja see jäi kaamera eest varjatuks (IV, 76). Nendest prokuröri väidetest vastab videosalvestistelt ja 20.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 44-105) kajastatust nähtuvalt tõele üksnes see, et riigikeele õppe vahetunni ajal viibisid Sergei Martõštšenko ja A. T. küll mingi aja klassiruumis akna juures, olles klassiruumi poole seljaga, kuid kas sellel ajal keegi neist teisele ka midagi üle andis või mitte, seda pole võimalik tuvastada. Kuna kahtlused selles osas, kas riigikeele õppe ajal anti Sergei Martõštšenko poolt A. T. midagi edasi, ja juhul kui anti, siis mida anti, jäävad püsima ja neid pole võimalik kõrvaldada, siis on põhjendatud see olukord tõlgendada süüdistatavate kasuks ja kohus hindab, et Sergei Martõštšenko pole 19.01.2019.a Tartu Vanglas ruumis 251 toimunud riigikeele õppes narkootilist ainet A. T. edasi andnud ja A. T. pole Sergei Martõštšenkolt narkootilist ainet vastu võtnud. Eelkäsitletuga selle kohta, et Sergei Martõštšenko ei andnud 19.01.2019.a toimunud riigikeele õppe ajal kellelegi narkootilist ainet edasi, on kooskõlas ka juba eelnevalt käsitletud tunnistajate A. T. ́i (III, 167-168, 102), P. N. ́u (III, 162-167, 100) ja R. G. ́i ütlused (III, 8794, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ning süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlused (IV, 5, 33-52). A. T. ütluste kohaselt ei andnud Sergei Martõštšenko talle keeleõppe tundide ajal mitte midagi J. P. edasiandmiseks. Ka P. N. ja R. G. ütluste kohaselt ei ole nad Aleksei Durnevilt mitte kunagi narkootilisi aineid saanud. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt pole ta K. L. narkootilisi aineid saanud, s.h ei saanud neid ka pikaajalise kokkusaamise ajal ning pole neid 19.01.2019.a riigikeele õppes ka kellelegi edasi andnud. Sergei Martõštšenko poolt Aleksei Durnevile ja A. T. 19.01.2019.a riigikeele õppes narkootilise aine edasiandmise välistab ka juba eelnevalt käsitletu selle kohta, et Sergei Martõštšenko poolt 19.01.2019.a tarbitu oli teiste isikute tarbitust erineva koostisega, mistõttu ei saanud Aleksei Durnevi, P. N. ja J. P. 19.01.2019.a tarbitu ning 25.01.2019.a P. N. tarbitu olla Sergei Martõštšenko tarbituga samast partiist ja pärineda Sergei Martõštšenko käest. Siinkohal on oluline täheldada prokuratuuri ebakindlat käitumist süüdistuste põhjendatuse osas. Nimelt püstitas prokuratuur 01.09.2022.a muudetud süüdistuses ja 14.10.2022.a kohtuvaidluses uue versiooni, andes metadoonile süüdistustes KarS § 183 ja KarS § 331 järgi uue tähenduse, asudes väitma, et metadooni polnudki 19.01.2019.a kinnipeetavate poolt ebaseaduslikult KarS § 183 tähenduses käideldud ja kinnipeetavad tarbisid KarS § 331 mõttes metadooni eraldi narkootiliste ainete segust, milles sisaldusid karfentanüül ja furanüülfentanüül ning milliste ebaseaduslik käitlemine oli kajastatud 01.09.2022.a muudetud süüdistustes KarS § 183 järgi. Taoline prokuratuuri käitumine näitab, et ka riiklik süüdistus pidas lõpuks ka ise võimalikuks, et KarS § 183 järgi esitatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistused nende varasemal kujul lagunevad kohtus vältimatult koost. Selleks, et süüdistused siiski mingilgi kujul kohtus püsima jääksid, asus prokurör kohtuvaidluses muudetud süüdistuste paika pidamiseks väitma, et metadooni käideldi ja tarbiti karfentanüülist ja furanüülist eraldi, s.o iseseisvalt ning seda põhjendas prokurör sellega, et metadoon on ravimina vanglas kättesaadav ja ei ole välistatud, et kinnipeetavad hankisid selle vanglasiseselt (IV, 77). Kohtu hinnangul on need prokuröri väited paljasõnalised ja tõendamata, tõendeid nende väidete kinnituseks kriminaalasjas pole. 20.03.2019.a Tartu Vangla meditsiiniosakonna vastuskirjaga kohtueelsele menetlejale koos neile lisatud väljavõtetega haiguslugudest (VI, 3-15; koostaja meditsiiniosakonna juhataja I. M.) on tõendatud, et kinnipeetavate kohta edastati info, milliseid ravimeid on Sergei Martõštšenkole, Aleksei Durnevile, P. N. ja J. P. väljastatud ajavahemikul 01.12.2018 – 14.03.2019 ning ühtlasi väljastati sama ajavahemiku kohta nende kinnipeetavate osas terviseloo väljavõtted. 2019.a jaanuarikuuks ei olnud Sergei Martõštšenkole, Aleksei

Durnevile, P. N. ja J. P. metadooni ning karfentanüüli ja furanüülfentanüüli raviks välja kirjutatud (VI, 3-15). Sellega on kooskõlas ka tunnistaja P. N. kohtuistungil 26.05.2022.a antud ütlustest nähtuv selle kohta, et praegu saab ta kinnipeetavana küll Tartu Vanglas raviks metadooni, kuid 2019.a jaanuaris tal metadooniravi polnud, siis oli talle vanglas välja kirjutatud XXX, mida tarbis (IV, 165). Neil eelkirjeldatud asjaoludel poleks tohtinud kinnipeetavatelt 19. ja 20.01.2019.a ning 25.01.2019.a võetud proovides sisalduda metadooni ning karfentanüüli ja furanüülfentanüüli ning nende ainete avaldumise variantide erinevaid kominatsioone. Tunnistajate A. S. ́i, V. M. ́i, I. P. ́i ja P. N. ́u (III, 162-167, 100) kohtus antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Vanglas toimus 2019.a metadooni kinnipeetavatele ravimina manustamine selleks ette nähtud kindla korra järgi, s.o arsti ja valvurite range järelevalve all. Tunnistaja A. S. ́i kohtuistungil 26.05.2022.a antud ütlustega on tõendatud, et Tartu Vanglas viiakse kinnipeetav metadooni manustamiseks osakonnast välja ja arst annab kinnipeetavale metadooni, s.t metadooni manustamine toimub eraldi teistest kinnipeetavatest (III, 176, 105, 108-109). Sellega on kooskõlas ka tunnistaja V. M. ́i kohtuistungil 30.06.2022.a antud ütlused selle kohta, et 2019.a kirjutas Tartu Vanglas metadooni kinnipeetavatele raviks välja arstpsühhiaater ja seda manustati kinnipeetavale hommikuti, kui uksed avati, kinnipeetav viidi siis arsti juurde ja metadooni anti arsti juures ning nii toimus see igapäevaselt (IV, 21, 1-3). Tunnistajate A. S. ja V. M. ütlustega on kooskõlas tunnistaja I. P. ́i kohtuistungil 05.07.2022.a antud ütlused selle kohta, et Tartu Vanglas annab kinnipeetavatele metadooni igal hommikul arst ja selleks viiakse kinnipeetav osakonnast välja, eesruumi, kus valvurid jälgivad kinnipeetavale metadooni andmist (IV, 29, 4). Sellega, et narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimeid tarbiti 2019.a ja tarbitakse Tartu Vanglas range järelevalve all, on kooskõlas ka tunnistaja P. N. ́u (III, 162-167, 100) kohtus 26.05.2022 antud ütlused selle kohta, et ta tarvitas Tartu Vanglas talle psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimit XXX arsti ja vangivalvuri juuresolekul (III, 165). Kriminaalasjas ei ole andmeid selle kohta, et Tartu Vanglas raviks ettenähtud metadoon oleks leidnud mittesihipärast kasutamist ja jõudnud kinnipeetavate kätte, kellele seda ei olnud raviks välja kirjutatud ja ette nähtud. Neil asjaoludel ei ole alust kohtuvaidluses prokuröri esitatud väidetel selle kohta, et kinnipeetavad said ja tarbisid metadooni eraldi sellest ainete segust, mis sisaldas karfentanüüli ja furanüülfentanüüli. Ka tunnistaja P. N. ja süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustest nähtuvalt tarbisid nad ainete seguna pulbrit 19.01.2019.a ja P. N. veel ka 25.01.2019.a ning eraldi metadooni tarvitamist ei toimunud. Sellele, et narkootilist ainet sisaldava pulbri tarvitamine toimus Sergei Martõštšenko poolt ühel korral 19.01.2019.a pulbrina, viitab ka asjaolu, et K. L. 18.01.2019.a lõppenud pikaajalise kokkusaamise järgselt Sergei Martõštšenkolt võetud uriiniproovid osutusid narkootilistele ainetele testimisel negatiivseks. Neil asjaoludel ei ole alust 01.09.2022.a muudetud süüdistustes esitatud väidetel, et metadooni tarvitamine võis toimuda ka enne 19.01.2019.a, s.o ajavahemikus 15.18.01.2019.a. Mis puutub kokkuleppemenetluses 12.10.2021.a tehtud Tartu Maakohtu kohtuotsusesse kriminaalasjas 1-21-5689 P. N. ja K. L. süüdimõistmise kohta ja selles kohtuotsuses kajastatud süüdistuste seotuse kohta käesolevas kriminaalasjas Sergei Martõštšenkole ja Aleksei Durnevile esitatud narkootiliste ainete väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistustega (VII, 78-84: kohtunik Liivi Loide, prokurör Lily Sandel), siis on oluline täheldada, et K. L. keeldus käesolevas kriminaalasjas üldmenetluses XXX Sergei Martõštšenko vastu ütluste andmisest (III, 121) ja P. N. andis 12.10.2021.a kohtuotsuses

kajastatud süüdistusest hoopiski teistsuguseid ja selle süüdistusega vastuolus olevaid ütlusi. Rahvastikuregistri andmetel on Sergei Martõštšenko ja K. L. XXX (väljatrükid rahvastikuregistrist: I, 18; VII, 87-88). Prokurör taotles küll K. L. kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmist, aga kohus jättis need taotlused rahuldamata

(III, 122-124).

Esmalt taotles prokurör K. L. 02.02.2021.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kriminaalasja juurde vastuvõtmist ja kui see taotlus jäeti rahuldamata, siis taotles prokurör kõigi nelja K. L. kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kriminaalasja juurde vastuvõtmist. Süüdistatava Sergei Martõštšenko kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari hinnangul alust K. L. ütluste vastuvõtmiseks pole, kuna täitmata on KrMS § 291 lg 3 p 1 nõue. KrMS § 291 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina kriminaalasja juurde vastuvõtmise üheks tingimuseks, et ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Süüdistatava Sergei Martõštšenko kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari hinnangul on antud juhul alust kahelda ütluste usaldusvääruses, kuna K. L. on temale esitatud kahtlustustega seoses üle kuulatud 4 korral ja need ütlused ei lange päris kokku ja on ajas muutunud ja lisaks on kõigis K. L. ülekuulamisprotokollides üks oluline õiguste selgitamisega seonduv probleem. Kaitsja tõi välja, et kahtlustatavale selgitatakse tema õigusi, isik annab selle kohta ka allkirja, kuid kui vaadata, millised õigused on kahtlustataval ja millised tunnistajal, siis siin on üks oluline vahe. Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest enda lähedase vastu. Seda tunnistajale selgitatakse. Kahtlustatavale seda õigust ei selgitata. Ja seda eeldusel, et kahtlustatav annab ütlusi iseenda vastu. Kaitsja toonitas, et K. L. ei ole ühelgi tema kahtlustatavana ülekuulamistest selgitatud tema õigust keelduda ütluste andmisest sellel alusel, et neid ütlusi võidakse kasutada XXX vastu. Kaitsja Kalju Kutsar avaldas, et praegu kohtus kohtusaalis viibiv K. L. keeldus ütluste andmisest, kuid kui ta oleks sellest õigusest teadlik olnud ka kohtueelses menetluses ütluste andmise ajal, siis ta poleks võib-olla ka kohtueelses menetluses ütlusi andnud. K. L. polnud teada, et tema ütlusi võidakse kasutada ka XXX Sergei Martõštšenko süü tõendamiseks. Kaitsja Kalju Kutsari hinnangul annavad need ütluste andmise asjaolud aluse kahelda tõendi usaldusväärsuses ja neid ütlusi arvestada ei saa, kuna mitte ühelgi ülekuulamisel pole K. L. selgitatud õigust keelduda ütluste andmisest enda lähedase, XXX vastu (III, 122, 123). Süüdistatava Aleksei Durnevi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt toetas kolleegi advokaat Kalju Kutsari seisukohti, olles seisukohal, et K. L. ütlused ei tohikski kohtu lauale jõuda, K. L. on neljal korral üle kuulatud ja prokurör valib nendest ütlustest endale sobiva ja esitab kohtule, mis on kummaline, K. L. pole kahtlustatavana ülekuulamistel selgitatud õigust, keelduda ütluste andmisest enda lähedase, XXX vastu (III, 122, 123). Süüdistatav Aleksei Durnev oli enda kaitsjaga samal seisukohal (III, 123). Süüdistatav Sergei Martõštšenko lisas täienduseks enda kaitsjale, et XXX K. L. osutati tugevat psühholoogilist mõju, 18-aastane neiu võeti väga julmalt kinni, pandi arestimajja, tal olid XXX, tema ei teadnud isegi kelle poole pöörduda selle probleemiga, temaga vestlesid erinevad uurijad, operatiivtöötaja, talle räägiti, et XXX kasutab teda ära, XXX kohtub teiste naistega. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei võimaldatud neil 3 aastat XXX näha teineteist isegi läbi klaasi kohtumistel, kõik need 3 aastat tundis noor neiu enda peal seda mõju ja ähvardusi, kuna teda ähvardati suure karistusajaga, kui tema ei nõustu uurimise versiooniga, uurimisversioonid muutusid, minu sõber pidi panema talle saabastesse narkootikume, temalt küsiti, mis seljas oli, kas ta käis ära kuskil, noor inimene, kes on 18- või

19-aastane, rääkis hirmust kõike, kuna talle esitati suunavaid küsimusi, ta otsustas olla nõus kõigega, peaasi, et teda jäetakse rahule, 3 aastat kestis uurimine, helistas prokuratuuri ja küsis, millal asi lõpeb ja millal XXX süüdi tunnistatakse, 3 aastat oli hirm tal, et teda pannakse vanglasse, 3 aastat ta ei saanud näha XXX. Süüdistatava Sergei Martõštšenko avaldatu kohaselt praegu nende suhted XXX taastuvad, aga ikka veel ei võimaldata neil XXX näha teineteist isegi läbi klaasi, peamine operatiivtöötaja K. V., operatiivtöötaja A. M. ja uurija T. T. tegid endale tõusu karjääriredelil, kasutades selliseid meetodeid nagu survestamine, hirmutamine, pakkusid nagu eelmisel istungil tunnistajale R. G. mingit kokkulepet ja teda ennast hoiti üksikkambris terve aasta vältel, kus tal hakkasid suured psühhiaatrilised probleemid ja oleks peaaegu hulluks läinud ja ennast üles poonud selle pinnalt. Süüdistatav Sergei Martõštšenko taotles jätta K. L. kahtlustatavana antud ütlused kriminaalasja juurde vastu võtmata (III, 122-123). Kohus üldjoontes nõustus süüdistatavate ja nende kaitsjate seisukohtadega ja jättis K. L. 02.02.2021.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli toimikusse tõendina vastu võtmata, lähtudes KrMS § 291 lõikes 3 sätestatust selle kohta, et samaaegselt peavad olema täidetud kõik selle sätte punktides 1-4 sätestatud tingimust. Kohus tuvastas, et nendest 4-st tingimusest kaks ei ole täidetud. Täidetud ei ole KrMS § 291 lg 3 punktid 1, 2, mistõttu kohus ei võtnud isiku kohtueelses menetluses neljandal ülekuulamisel anud ütlusi kriminaalasja juurde vastu. Poolte poolt kohtule avaldatust nähtus, et isikut on üle kuulatud kokku 4 korda, ütlustes on erinevused, taotletakse neist ainult ühtede ehk viimaste ütluste vastuvõtmist, need asjaolud annavad kohtule aluse kahelda tõendi usaldusväärsuses, esineb KrMS § 291 lg 1 p 1 alus ütluste vastu võtmata jätmiseks. Kohus ei kuulnud ka prokurörilt selget põhjendust selle kohta, kuidas kriminaalasja kui terviku seisukohalt need ütlused asja selgust peaksid tooma ehk millised oleksid need asjaolud, mida nende ütlustega soovitakse tõendada ehk esineb KrMS § 291 lg 3 p 2 sätestatud alus jätta kahtlustatava kohtueelses menetluses antud ütlused kriminaalasja juurde vastu võtmata. KrMS § 291 lg 3 punktidele 1 ja 2 tuginedes jättis kohus prokuröri taotluse rahuldamata ja ei võtnud prokuröri taotletud K. L. kahtlustatavana 02.02.2021.a antud ütlusi kriminaalasja juurde vastu (III, 123-124). Sellele järgnevalt esitas prokurör taotluse, võtta vastu kõik K. L. poolt antud ütlused, kuna sellisel juhul on kohtul võimalik kontrollida ja veenduda, kas tegemist on usaldusväärsete ütlustega või mitte. K. L. on esitatud kahtlustus selles, et tema Sergei Martõštšenko korraldamisel toimetas narkootilist ainet vanglasse. K. L. on seda tunnistanud. See tõendab kriminaalmenetluse seisukohalt väga olulist osjaolu. K. L. toimetas narkootilist ainet Tartu Vanglasse ja seda Sergei Martõštšenko korraldamisel (III, 124). Kaitsjad ja süüdistatavad jäid endi varasematele seisukohtadele ja taotlesid prokuröri taotluse rahuldamata jätmist (III, 124). Kohus lähtus prokuröri taotluse rahuldamata jätmisel KrMS § 15 lõigetest 1 ja 3, KrMS § 71 lg 1 p 5, KrMS § 71 lg 2 p 1, KrMS § 291 lg 3 p 1 ja taotletud nelja K. L. kahtlustatavana ülekuulamise protokolli siia kriminaalasja juurde vastu ei võtnud. Kohus tõdes, et KrMS § 15 lõikes 1 on sätestatud üldine põhimõte, et maakohtu lahend saab ja võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul uurimisel esitatud ja vahetult uuritud ja KrMS § 15 lõikes 3 on sätestatud eraldi põhimõte, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele ning tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kohtus polnud võimalik K. L. küsitleda, ta keeldus ütluste andmisest. KrMS § 71 valguses on oluline täheldada, et K. L. on üle kuulatud kahtlustatavana ja kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole talle selgitatud seda võimalust ja seda õigust, et tal on õigus keelduda ka

ütluste andmisest XXX suhtes ja talle on jäetud ka selgitamata asjaolu, et hiljem võidakse hakata tema ütlusi XXX suhtes kasutama. Käesoleval juhtumil oleks menetlusõiguslikult ebakorrektne ja ebaõige nende ütluste vastuvõtmine, kui isik ei teadnud, et neid samu ütlusi võidakse hiljem hakata kasutama süüdistusteks XXX vastu. Olles nõupidamistoas tutvunud taotletud nelja kahtlustatavana ülekuulamise protokolli sisuga, ilmnes, et on erinevusi nende protokollide vahel, mis annab alust kahelda selle tõendi usaldusväärsuses ehk esineb KrMS § 291 lg 3 punktis 1 sätestatud alus 4 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kriminaalasja juurde vastu võtmata jätmiseks. KrMS § 291 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt jäid K. L. kohtueelses menetluses antud ütlused kriminaalasja juurde vastu võtmata, kuna ütluste andmise asjaolud (ei olnud teadlik õigusest keelduda ütluste andmisest enda lähedase, XXX vastu) ning tunnistaja isik (neljad ajas muutunud mõnevõrra erinevad ütlused) andsid aluse kahelda tõendi usaldusväärsuses. Käesoleval hetkel, mil kohtule on tõendid ära esitatud, on oluline tõdeda, et K. L. kohtueelses menetluses antud ja mõnevõrra ajas muutlikud ütlused oleksidki just nendeks KrMS § 15 lõikes 3 täheldatud lubamatuks tõendiks, kuna neile narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistus valdavalt just tuginekski. Samas oleksid need K. L. ütlused ülejäänud omavahel loogiliselt haakuvate tõendite kogumiga aga teravas vastuolus ja kohus neid usaldusväärseks seetõttu pidada ei saaks, s.t otsuse rajamine neile oleks välistatud nii KrMS § 15 lg 3 alusel kui ka seetõttu, et neis kajastatu on tugevalt kahtluse alla seatud ja kohtu hinnangul ka ümber lükatud ülejäänud omavahel haakuvate tõendite kogumiga, milliste usaldusvääruses pole kohtul alust kahelda. Tulles tagasi kokkuleppemenetluses 12.10.2021.a tehtud Tartu Maakohtu kohtuotsuse juurde kriminaalasjas 1-21-5689 P. N. ja K. L. süüdimõistmise kohta ja selles kohtuotsuses kajastatud süüdistuste seotuse kohta käesolevas kriminaalasjas Sergei Martõštšenkole ja Aleksei Durnevile esitatud narkootiliste ainete väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistustega (VII, 78-84), siis on oluline täheldada, et kokkuleppemenetluse kohaldamine ei eelda ja ei nõua kehtiva seaduse kohaselt süüdistatava poolt enda süüdi tunnistamist. Motiivid ja põhjused, miks kokkuleppemenetlusega ja kokkuleppega nõustutakse, võivad olla erinevad ja ei kuulu kohustuslikus korras eraldi tuvastamisele. Käesolevas kriminaalasjas on P. N. andnud talle 12.10.2021.a kohtuotsuses kajastatud süüdistusest olulisel määral erinevaid ütlusi ja K. L. on üldse keeldunud XXX Sergei Martõštšenko vastu ütluste andmisest. Süüdistatav Sergei Martõštšenko on selgitanud K. L. käitumist kohtueelses menetluses XXX tugeva psühholoogilise survestamisega (III, 122-123). Käesolevalt üldmenetluses kriminaalasja menetledes ei ole eelkirjeldatud asjaoludel kokkuleppemenetluses 12.10.2021.a tehtud kohtuotsus tõendina siduva iseloomuga ja kohus sellele iseseisvat tähendust Sergei Martõštšenko ja Aleksei Durnevi süüküsimuse lahendamisel ei omista. Üldmenetluse ja kokkuleppemenetluse puhul on tegemist täiesti erinevate menetlusliikidega ja ka tõendite kogum on erinev. Üldmenetluses kujunevad isikulistest tõendiallikatest pärinevad tõendid alles kohtulikul uurimisel ja need ei pruugi kokku langeda sellega, mis on kohtueelse menetluse toimikus ja ka kokkuleppemenetluse toimikus. 12.10.2021.a kohtuotsusega seoses on veel oluline täheldada, et P. N., kes andis selles otsuses kajastatust kohtus hoopiski erinevaid ütlusi, ja K. L., kes üldse keeldus kohtus ütluste andmisest, pole kriminaalasjas ainukesed, kes on endi varasemaid positsioone kohtumenetluse ajaks oluliselt muutnud. Ka tunnistaja R. G. ́i kohtuistungil antud ütlused (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) erinevad olulisel määral nendest ütlustest, mis ta andis kohtueelses menetluses, avaldades selle üheks põhjuseks kohtus asjaolu, et kohtueelses menetluses oli see talle kasulik.

R. G. kohtus antud ütluste kohaselt olid kohtueelse menetluse ütlused talle juba enne ütluste andmist ette ära kirjutatud ning kohtueelses menetluses antud ütlustest pole ühel ülekuulamisprotokollil isegi mitte tema allkirju. Kohtus varasematest ütlustest lahti ütlemise põhjuseks avaldas tunnistaja R. G. veel ka seda, et nende tõele mitte vastavate ütluste juurde jäädes saaksid inimesed kannatada. Eeltoodust nähtub, et põhjused, miks ollakse nõus kokkuleppemenetlusega, miks võidakse anda teinekord tegelikkusele mittevastavaid ütlusi ning miks minnakse menetlejaga kokkuleppele, võivad olla väga erinevad, kuni selleni välja, et antud ajahetkel oli see varasemas menetlusstaadiumis mingil põhjusel kasulik. Kokkuvõtvalt jääb kohus seisukohale, et käesolevalt üldmenetluses kriminaalasja menetledes ei ole kokkuleppemenetluses 12.10.2021.a tehtud kohtuotsus tõendina siduva iseloomuga ja kohus sellele iseseisvat tähendust Sergei Martõštšenko ja Aleksei Durnevi süüküsimuse lahendamisel ei omista. 24.03.2021.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist K. U. asitõendi vaatlusprotokolli Tartu Vanglas viibinud isikute paiknemise ja pikaajaliste kokkusaamiste kohta (VI, 29-31). 24.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokolliga Tartu Vanglas viibinud isikute paiknemise ja pikaajaliste kokkusaamiste kohta (VI, 29-31) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko ja K. L. ́u pikaajaline kokkusaamine toimus 17.01.2019 kell 14:00 – 18.01.2019 kell 14:00. Sellele, et pikaajaline kokkusaamine selles ajavahes toimus, viitab ka Sergei Martõštšenko ja K. L. vahelisest telefonisuhtlusest (VI, 32-35) nähtuv. 12.02.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 32-34; koostaja TUO spetsialist A. R.) koos selle juurde kuuluva DVD-R plaadiga sellel asuvate failidega kõnede kohta (VI, 33-35) on kajastatud, millal on Sergei Martõštšenko Tartu Vanglast helistanud K. L. ja need helistamise ajad, mis piirnevad pikaajalise kokkusaamisega, on alljärgnevad:      

17.01.2019 k 09:04:09-09:21:38 17.01.2019 k 09:55:27-09:55:38 17.01.2019 k 09:55:56-09:55:59 17.01.2019 k 10:06:53-10:19:19 17.01.2019 k 10:22:07-10:25:34 17.01.2019 k 10:42:48-10:51:30

 19.01.2019 k 15:44:15-15:51:28  19.01.2019 k 16:41:40-16:47:45  20.01.2019 k 15:43:17-17:43:02 Eeltoodust nähtub, et ajavahemikus 17.01.2019 k 14:00 – 18.01.2019 k 14:00, mil toimus pikaajaline kokkusaamine, telefonisuhtlus Sergei Martõštšenko ja K. L. vahel puudus. See annab aluse lugeda tõendatuks, et Sergei Martõštšenko ja K. L. ́u pikaajaline kokkusaamine toimus tõepoolest 17.01.2019 kell 14:00 – 18.01.2019 kell 14:00. Rahvastikuregistri andmetel on Sergei Martõštšenko ja K. L. XXX (I, 18; VII, 87-88). Seda on kinnitanud ka süüdistatav Sergei Martõštšenko oma ütlustes (IV, 5, 33-52). Süüdistuses kajastatud väited selle kohta, nagu oleks K. L. enda suhu peidetuna toimetanud narkootilise aine Sergei Martõštšenkole pikaajalisele kokkusaamisele ja selle seal Sergei Martõštšenkole üle andnud, on tõendamata. Sergei Martõštšenko neid süüdistuse väiteid ei kinnita ja K. L. keeldus kohtus XXX vastu ütluste andmisest. Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt leidis ta 19.01.2019.a tarbitud narkootilise aine pärast riigikeele õpet tal kambris olnud tuttava saadetud postkaardi seest ja seda postkaarti ei saatnud talle vanglasse K. L. Eelnevalt juba käsitletud kaitsja esitatud Tartu Vangla 04.10.2022.a vastuskirja kohaselt olid

pikaajalise kokkusaamise järgselt Sergei Martõštšenkole tehtud multitest uriinist ja fentanüülitest uriinist negatiivsed (VII, 121). Eeltoodud asjaoludel on Sergei Martõštšenkole KarS § 183 lg 2 p 1,2 ja Aleksei Durnevile KarS § 183 lg 2 p 2 järgi esitatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistused tõendamata ja kohus mõistab nad nendes süüdistustes õigeks. Mis puutub sellesse, et kinnipeetav Sergei Martõštšenko tarbis Tartu Vanglas tema enda ütlustest nähtuvalt tuttava saadetud postkaardi seest 19.01.2019 leitud narkootilist ainet, mis temalt võetud proovidest ekspertiisiasutuses tuvastatu kohaselt olid karfentanüül ja metadoon, siis selles osas on Sergei Martõštšenko süüdistus KarS § 331 järgi narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises tõendatud. Sergei Martõštšenko ütlustest nähtub, et Tartu Vanglas karistust kandva kinnipeetavana soovis ta postkaardis olevast kingitusest teada saades seda tarbida. Kuigi Sergei Martõštšenko ei teadnud, millise ainega on täpselt tegemist, sai ta aru, et tegemist on narkootilise ainega. Narkomaanina võttis Sergei Martõštšenko postkaardi, kuhu aine oli pandud vihikuruudu kujulisse avausse, lahti ning tarbis selle sealt ka ära, millest sai 19.01.2019.a üledoosi. Narkootilise aine tarbimisest üledoosi saamine on tõendatud juba eelnevalt käsitletud kiirabikaartidelt, vanglaametnike ettekannetest Tartu Vangla direktorile, saatekirjadest proovide võtmise kohta ja narkootilise aine ekspertiisiaktist ning ka eelkäsitletud tunnistajate ütlustest sellekohaselt nähtuvaga. Postkaardi seest leitud karfentanüüli ja metadooni sisaldava pulbri tarvitamise pani Sergei Martõštšenko toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi Sergei Martõštšenko ei teadnud täpselt, millist narkootilist ainet ta tarbib, sai ta aru, et tegemist on narkootilise ainega ja asjaolud, et ta oli kinnipeetav ja vanglas karistust kandmas, ei takistanud tal arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid sisaldavat pulbrit tarvitamast. Sergei Martõštšenko käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Sergei Martõštšenko on põhjendatud süüdi tunnistada KarS § 331 järgi kinnipeetavana 19.01.2019.a Tartu Vanglas karfentanüüli ja metadooni sisaldava pulbri arsti ettekirjutuseta tarvitamises. Ülejäänud 01.09.2022.a muudetud süüdistuse osas, s.o metadooni Tartu Vanglas ajavahemikus 15.-18.01.2019.a tarvitamises mõistab kohus Sergei Martõštšenko õigeks. Asjas pole ühtegi tõendit, mis kinnitaksid süüdistuse väiteid selle kohta, et kinnipeetav Sergei Martõštšenko tarbis Tartu Vanglas metadooni ajavahemikus 15.-18.01.2019.a. K. L. pikaajaliselt kokkusaamiselt 18.01.2019.a naastes Sergei Martõštšenkole tehtud multitest uriinist ja fentanüülitest uriinist olid negatiivsed (VII, 121). Kohtu hinnangul on prokuröri kohtuvaidluses tehtud viited asjatundja M. T. kohtus antud ütlustele (III, 112-120, 99) selle kohta, et metadoon võib organismis püsida kuni 96 tundi, siinkohal asjakohatud ja meelevaldsed. Kui pikaajalise kokkusaamise järgselt 18.01.2019.a Sergei Martõštšenkole Tartu Vanglas tehtud narkoainete testid osutusid negatiivseteks, siis pole vähimatki alust eeldada, et Sergei Martõštšenko tarbis metadooni ka ajavahemikus 15.-18.01.2019.a. Sergei Martõštšenkole KarS § 183 lg 2 p 1,2 ja KarS § 331 järgi esitatud süüdistustega seoses on veel oluline täheldada, et Sergei Martõštšenko kaitsja Kalju Kutsari koostatud kaitseaktis (I, 56) kajastatud tunnistajatest loobus I. B. ́i ülekuulamisest Sergei Martõštšenko kaitsja Kalju Kutsar kohtuistungil 29.06.2022 (IV, 17), kuid prokuratuuri pool soovis siis ise I. B. tunnistajana üle kuulata ja lubas hakata tegelema tunnistaja kohtusse kutsumisega (IV, 17). Kohtuistungil 30.06.2022 loobus ka prokuratuur tunnistaja I. B. ülekuulamise taotlusest (IV, 24) ja pooltest keegi I. B. ülekuulamist enam ei taotlenud (IV, 24) ja I.B. jäi tunnistajana kohtumenetluses maakohtus üle kuulamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtub I. B. nimi 12.02.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (VI, 32-35; koostaja Tartu Vangla TUO spetsialist A. R.), mille kohaselt on Sergei Martõštšenko helistanud Tartu Vanglast I. B.:

        

01.01.2019 k 13:14:39-13:20:34 01.01.2019 k 13:20:54-13:53:43 04.01.2019 k 14:43:26-14:49:00 08.01.2019 k 16:17:06-16:22:25 15.01.2019 k 15:27:04 kõnele ei vastatud 15.01.2019 k 15:56:25 kõnele ei vastatud 17.01.2019 k 09:22:16-09:24:32 17.01.2019 k 09:56:27-10:05:55 19.01.2019 k 15:02:17-15:35:56

Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt teab ta I. B. vanglast, Tartu Vanglas viibimise ajal suhtles I. B. kokkusaamiste ja telefoni teel, B. käis vanglas kokkusaamisel 1 või 2 korda. Ka Aleksei Durnev tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 331 järgi õigeks mõista. Kriminaalasjas on küll juba eelnevalt käsitletuga tõendatud, et Tartu Vanglas karistust kandvalt kinnipeetavalt Aleksei Durnevilt 19.01.2019.a võetud proovides tuvastati uriinis karfentanüül, furanüülfentanüül, metadoon ja veres tuvastati furanüülfentanüül, metadoon, kuid kriminaalasjas on kõrvaldamatud kahtlused selles osas, millistel asjaoludel need ained Aleksei Durnevi organismi sattusid. 04.07.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) peaspetsialist A. M. jälitustoimingu protokolli (VI, 36-41) Sergei Martõštšenko telefonisuhtluse salajase pealtkuulamise kohta (telefonikõnede salvestised DVD-R plaadil: ümbrikus: VI, 41). 26.08.2022.a hommikupoolikul tutvus kohtunik Heli Sillaots kriminaalasja nr 19922900012 (kohtumenetluses: 1-21-6603) raames 11.01.2019.a alustatud jälitusmenetluse toimikuga nr 1950000001. Jälitustoimikuga tutvumise tulemusena selgus, et 31.05.2019.a jälitustoimingu protokollis (V, 97-103), 04.07.2019.a jälitustoimingu protokollis (VI, 36-41) ja 17.02.2020.a jälitustoimingu protokollis (VII, 33-35) kajastatud jälitustoimingute läbiviimiseks on olemas nendes protokollides kajastatud prokuratuuri sellekohased taotlused ja kohtu sellekohased load, millistega on hõlmatud jälitustoimingute protokollides kajastatud jälitustoimingud. Jälitustoimingud on läbi viidud seaduslikul alusel. Sellest, et kohtunik Heli Sillaots on tutvunud jälitustoimingu protokollidega seoses jälitustoimikuga, teavitas kohus prokuröri, süüdistatavaid ja nende kaitsjaid 26.08.2022.a kirjaga (II, 121-123). 04.07.2019.a jälitustoimingu protokolliga (VI, 36-41; koostaja Tartu Vangla TUO peaspetsialist A. M.) on tõendatud, et teostati Sergei Martõštšenko telefonisuhtluse salajast pealtkuulamist ja -vaatamist (telefonikõnede salvestised DVD-R plaadil: ümbrikus: VI, 41). Selle jälitustoimingu aluseks on Tartu Maakohtu 27.02.2019.a määrus nr KM7243/2019, mis on jälitustoimikus olemas, ja sellega rahuldati prokuratuuri 27.02.2019.a taotlus nr JT3189/2019, ning anti luba Sergei Martõštšenko telefonisuhtluse salajaseks pealtkuulamiseks ajavahemikul 27.02.2019-27.04.2019. Prokuratuuri 27.02.2019.a taotlus nr JT3189/2019 on jälitustoimikus olemas ja sellega taotleti luba Sergei Martõštšenko telefonisuhtluse salajaseks pealtkuulamiseks ajavahemikul 27.02.2019-27.04.2019.a.

04.07.2019.a jälitustoimingu protokolliga (VI, 36-41) on tõendatud, et 25.04.2019 kell 17:11:52 - 17:37:08 helistas Sergei Martõštšenko numbrilt XXX numbrile XXX, mille kasutajat ei olnud võimalik tuvastada, vene keeles suhtlevad Sergei Martõštšenko ja tuvastamata meesterahvas ja sellest olulisem on alljärgnevalt kajastatud. Sergei Martõštšenko avaldab, et istus kolm kuud § 69 järgi (vangistusseaduse § 69 mõttes nn lukukambris) ilma asjadeta (VI, 36) ning asjad anti talle ja P. tagasi nädala eest eelmisel neljapäeval, muidu on P. kahekesi seal istunud, ise on istunud etapi omades (VI, 37) Kui vestluspartner ütleb Sergei Martõštšenkole, et tervita teda, s.o P., siis saab Sergei Martõštšenkolt vastuseks, et ta ju ei näegi P. Sergei Martõštšenko avaldab P. kohta, et ta topiti ühte lõppu, § 69 järgi. Tuvastamata meesterahvas avaldab, et siin räägitakse, et P. oli siis kolm päeva koomas, mispeale Sergei Martõštšenko ütleb: „Ah ei olnud ta midagi koomas...“ (VI, 37). Sergei Martõštšenko selgitab P. kohta juurde, et teda peksti põskedele ja ei saadud kuidagi üles pekstud, oli seal teadvuseta, helistati mentidele ja öeldi, et siin inimesel halb; mendid tulid ja kutsusid kiirabi, kiirabi tuli, pumbati ja pumbati, aga ära ei pumbatud, siis 5-kordne kogus naloksooli ja vastumürk, talle pandi igasugused torud ja siis toibus ja viidi kanderaamil minema siia, pumbati elule, võeti analüüsid, mis mitte midagi ei näidanud (VI, 37), ta pandi § 69 järgi kinni kambrisse, hommikul ärkas üles, võttis pudru vastu, sööb pudru ära ja „sõidab jälle minema“ (VI, 38). Tuvastamata meesterahvas: „... on alles pudru, raisk... vahetas ära, raisk... „koristati ära“ (VI, 38) Sergei Martõštšenko: ta „koristati ära“ Tuvastamata meesterahvas: „koristati“, ja kohe toidujagajaks Sergei Martõštšenko: ah ei... milleks talle see. Ta lihtsalt ütleb niimoodi, et sõi pudru ära, pudru anti, raisk, ja tema noh näeb, raisk, läbi ukse silma, võtab pudru vastu, raisk, siis veel saia, putru, raisk, piima,...ja galeeri peale...läheb ära...ja pool tundi ei saa teda üles aetud. Ta viiakse uuesti medosakonda (VI, 38) Tuvastamata meesterahvas: jah normaalne (VI, 39) Sergei Martõštšenko: ...ühesõnaga meil neljal ei näidanud klaasid ka midagi, B. ei midagi, P. ei midagi, minul ei midagi ja ... (kellelgi veel) Tuvastamata meesterahvas: aga Durnevil? Sergei Martõštšenko: ... verd võeti, analüüsid saadeti haiglasse ja nüüd tuleb sealt vastus, kujutad ette, metadoon ja karfentanüül (VI, 39) Tuvastamata meesterahvas: ...karfentanüül? Sergei Martõštšenko: jah ja metadoon (VI, 39)... kuskohast nad kõik selle võtsid, olgu siis, et pistavad sinna mingi ühe aine, saad aru, aga mingi kompott, no raisk nagu, mina ikka tean, et seal mingit kompotti ei olnud (VI, 39) Tuvastamata meesterahvas: Ha-ha-ha... kompotti ei olnud (VI, 39) Sergei Martõštšenko: No ...nad...ajasid kõik sinna..., kõik, mis võimalik ajasid sinna kokku... kas tead (VI, 40) ...Ja nüüd istumegi raisk, siiamaani ja ühesõnaga ühekaupa. (VI, 40)

Kuna Sergei Martõštšenko suhtes tehti jälitustoiming salaja, s.t Sergei Martõštšenko ja tema suhtluspartner ei olnud teadlikud sellest, et nende telefonikõnet kuulatakse pealt, siis pole alust arvata, et nad midagi valetaksid või teadlikult moonutatult avaldaksid. Pigem jääb mulje, et tegemist on ammuste ja küllaltki lähedaste tuttavatega, kes on kursis elu-oluga Tartu Vanglas ja kes omavahel usalduslikult sellel teemal muljetavad. Sellest telefonisuhtlusest nähtub kahtlusteta, et Tartu Vanglas olid narkootilised ained levinud, s.h karfentanüül ja metadoon ning neid said kinnipeetavad endale organismi ka vanglatoitu süües-juues. Samas nähtub tunnistaja P. N. ütlustest, et ta palus ise endale vanglasse narkootilisi aineid saata (III, 166) ja tarvitas talle saadetud kirja margi alt pärinevat fentanüüli (III, 164). Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt ei palunud ta küll kellelgi endale vanglasse narkootilisi aineid saata, kuid kui sai vanglas teada, et talle saadetud postkaardi sees on kingitus ja kui selle postkaardi lahti võttis, siis tarbis sealt leitud narkootilise aine 19.01.2019.a ära, millest saigi üledoosi. Eelkajastatud 04.07.2019.a jälitustoimingu protokollist (VI, 36-41) Sergei Martõštšenko salaja pealt kuulatud telefonisuhtluse kohta ja tunnistaja P. N. ning süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustest nähtub kogumis, et paralleelselt olid Tartu Vanglas liikvel nii sinna kinnipeetavate tuttavate kaudu saabunud narkootilised ained kui ka igapäevase vanglatoidujoogiga (pudrud, piim jmt) kinnipeetavate organismi sattuvad narkootilised ained. Eelkajastatud 04.07.2019.a jälitustoimingu protokollis (VI, 36-41) kajastatu kohaselt avaldab Sergei Martõštšenko enda vestluspartnerile muuhulgas kinnipeetava P. kohta, et P. peksti põskedele ja ei saadud kuidagi üles pekstud, oli seal teadvuseta, helistati mentidele ja öeldi, et siin inimesel halb; mendid tulid ja kutsusid kiirabi, kiirabi tuli, pumbati ja pumbati, aga ära ei pumbatud, siis 5-kordne kogus naloksooli ja vastumürk, talle pandi igasugused torud ja siis toibus ja viidi kanderaamil minema siia, pumbati elule, võeti analüüsid, mis mitte midagi ei näidanud (VI, 37), ta pandi § 69 järgi kinni kambrisse, hommikul ärkas üles, võttis pudru vastu, sööb pudru ära ja „sõidab jälle minema“ (VI, 38). Sellest telefonisuhtlusest nähtub, et eelmisel päeval oli P.-nimelise hüüdnimega kinnipeetaval narkootilise aine tarbimisest suur üledoos, kohal käis kiirabi, P. manustati 5 korda opioidide vastumürki, s.o naloksooni (vt naloksooni kohta ka tunnistaja L. J. ütlusi: III, 76-86, 12 ja kiirabikaarte: VI, 18-21), P. pandi eraldatud lukustatud kambrisse VangS § 69 mõttes, kuid järgmisel päeval hommikul lukukambris hommikusöögiks olnud pudru söömise järgselt sai P. uuesti üledoosi. See, et „pudru“ all ei mõeldud toidu asemel midagi muud ja eraldatud lukustatud kambris VangS § 69 mõttes viibiv P. sai just hommikusöögiks saadud vanglatoiduga uue narkootilise aine üledoosi, nähtub Sergei Martõštšenko poolt vestluspartnerile kinnipeetava P. kohta alljärgnevalt avaldatust: tema noh näeb, raisk, läbi ukse silma, võtab pudru vastu, raisk, siis veel saia, putru, raisk, piima,...ja galeeri peale...läheb ära...ja pool tundi ei saa teda üles aetud. Ta viiakse uuesti medosakonda (VI, 38) Eelnevast nähtub, et kinnipeetav hüüdnimega P., kes pandi pärast õhtust suurt narkootilise aine üledoosi VangS § 69 mõttes eraldatud lukustatud kambrisse, sai hommikul pärast hommikusöögiks pudru, piima ja saia tarbimist uue narkootilise aine üledoosi, mistõttu hakkas temaga tegelema vangla meditsiiniosakond. Edasisest 04.07.2019.a jälitustoimingu protokollis (VI, 36-41) kajastatud telefonivestlusest nähtubki, et võetud proovidest tuvastati

kompott, s.o ainete segud, s.h metadoon ja karfentanüül ja Sergei Martõštšenko viibis ka ise P.-nimelise hüüdnimega kinnipeetavaga samal ajal VangS § 69 mõttes eraldatud lukustatud kambris narkootilise aine tarbimise tõttu ja Sergei Martõštšenko viibis seal ka selle telefonikõne ajal. Sellele, et paralleelselt olid Tartu Vanglas liikvel nii sinna kinnipeetavate tuttavate kaudu saabunud narkootilised ained kui ka igapäevase vanglatoidu-joogiga (pudrud, piim jmt) kinnipeetavate organismi sattuvad narkootilised ained, viitavad kaudselt ka Tartu Vanglas karistust kandnud V. M. ́i (IV, 1-3, 20-23), I. P. ́i (IV, 5, 27-32), A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109), S. J. ́i (III, 169-174, 103), M. V. ́i (III, 151-158, 101) tunnistajatena antud ütlused ja süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlused (IV, 5, 33-52) selle kohta, et vanglatoidule oli alternatiiviks kujunenud vanglapoest soetatud toidukaup, kuna kinnipeetavate puhul oli levinud endale vanglapoest toidukaupade ostmine ja kuigi söögi-joogi poest soetamisele olid pandud peale limiidid, siis leiti sellest olukorrast väljapääs toitukaupade vahetamisega. Kes mõnda toiduartiklit tarbis vähem või ei tarbinud üldse, soetas seda endale poest ja hiljem vahetas selle endale meelepärase kauba vastu, saades vastutasuks samas vääringus mõnda teist toiduartiklit, mida see teine kinnipeetav ei tarbinud või tarbis vähe ja sellest tulenevalt oli seda toidukaupa võimalik ettenähtud limiidi piires vahetuskaubaks soetada. Süüdistatav Aleksei Durnev pole senini talle esitatud süüdistusi, sealhulgas kinnipeetavana arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarbimise süüdistust õigeks võtnud. 19.01.2019.a terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 384 Aleksei Durnev ́i kohta (V, 128-129) on tõendatud, et kinnipeetava Aleksei Durnev ́i läbivaatus algas 19.01.2019.a kell 22:01 ja Aleksei Durnev eitas siis narkootiliste, psühhotroopsete ning muu sarnase toimega ainete tarvitamist (V, 128). Kohtu hinnangul pole eelkajastatud asjaoludel võimalik kõrvaldada kahtlust selles osas, et 19.01.2019.a Aleksei Durnevilt võetud proovides sisaldunud karfentanüül, furanüülfentanüül ja metadoon võisid tema organismi sattuda vanglatoitu süües. Kõrvaldamata kahtlused tõlgendab kohus KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava Aleksei Durnevi kasuks. KrMS § 7 lõikes 3 on sätestatud, et kriminaalmenetluses tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kohus mõistab Aleksei Durnevi talle esitatud süüdistuses KarS § 331 järgi õigeks.

SERGEI MARTÕŠTŠENKOLE

KarS § 184 lg 2 p 1,2 JÄRGI ESITATUD SÜÜDISTUS Kohtumenetluse käigus prokurör Sergei Martõštšenkole esitatud süüdistust KarS § 184 lg 2 p 1,2 ei muutnud ja selles osas jäi prokurör süüdistusaktis kajastatud süüdistuse juurde. Süüdistusaktis kajastatu kohaselt süüdistatakse Sergei Martõštšenkot KarS § 182 lg 2 p 1,2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 16.07.2018. a otsusega nr 1-185482 karistatud 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, korraldas XXX K. L. vahendusel suures koguses narkootilise aine posti teel Tartu Vanglasse saatmise. Selleks viis Tartu Vanglas kinnipeetavana viibiv Sergei Martõštšenko XXX K. L. kokku tuvastamata isikuga, kellelt K. L. kokkuleppel Sergei Martõštšenkoga omandas kaks A4 formaadis paberilehte, mis sisaldasid sünteetilist kannabinoidi ABFUBINACA (N-(1amino-3-metüül-1-oksobutaan-2-üül)-1-(4-fluorobensüül)-1Hindasool-3-karboksamiidi). Narkootilist ainet sisaldanud paberilehti hoidis K. L. enda valduses kuni 27.12.2018. a, mil ta need vastavalt Sergei Martõštšenkolt saadud juhistele Tartu Vanglasse saatis. Paberilehed

saatis K. L. vanglasse kahe eraldi kirjaga, millest ühe adresseeris Sergei Martõštšenko nimele ja teise Tartu Vangla kinnipeetava A. K. nimele. Kumbki adressaatidest kirja kätte ei saanud, sest 28.12.2018 pidasid Tartu Vangla ametnikud kinni Sergei Martõštšenkole adresseeritud ning 31.12.2018 A. K. adresseeritud kirja. Sünteetiline kannabinoid AB-FUBINACA (N-(1-amino-3-metüül-1-oksobutaan-2-üül)-1-(4fluorobensüül)-1H-indasool-3-karboksamiidi) kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisas 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS-i § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. K. L. poolt vanglasse saadetud sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA sisaldavatest paberilehtedest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 1248 inimesele. Sergei Martõštšenkole süüdistusaktis esitatud süüdistuse kohaselt pani ta eeltooduga toime KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise grupis. Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et Sergei Martõštšenko tuleb selles süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi õigeks mõista. Sergei Martõštšenko ei ole ennast selle süüdistuse järgi süüdi tunnistanud. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt ei ole tema endale vanglasse XXX K. L. narkootilisi aineid tellinud ja ei ole neid temalt ka saanud, s.h pole palunud K. L. endale vanglasse saata Buddha kujutisega pilte ja budismiga seotud tekste, teab käesolevast kriminaalasjast seda, et kriminaalasja andmetel on K. L. üritanud talle ja kellelegi teisele veel saata sarnaseid budismiteemalisi kirju, K. L. tal sellest juttu pole olnud. K. L., nagu eelnevalt juba käsitletud, keeldus kohtus ütluste andmisest ja kohus jättis prokuröri taotlused K. L. kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde tõenditena vastuvõtmiseks rahuldamata. Kriminaalasjas pole tehtud käekirjaekspertiisi selles osas, kes on käsitsi kirjutanud tekstid Tallinnas postitatud ümbrikele, mis olid adresseeritud Sergei Martõštšenkole ja A. K. ning millistest leiti kummastki üks leht sünteetilist kannabinoidi

AB-FUBINACA.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid, milliste alusel oleks põhjendatud kahtlusteta lugeda tõendatuks, et just K. L. oli see isik, kes saatis nii Sergei Martõštšenkole kui ka A. K. süüdistuses kajastatud narkootilist ainet – sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA. Küll on aga kriminaalasjas tõendatud, et Sergei Martõštšenko ja A. K. nimele saabusid ümbrikud ja neist kummaski ümbrikus oli üks budismiteemaline leht kollases rõivas Buddha kujutistega, mis sisaldas sünteetilist kannabinoidi. Kahe Tartu Vanglasse saabunud saadetise kinnipidamise ja ära võtmise kohta on kriminaalasjas alljärgnevad tõendid. 28.12.2018.a koostas valvur R. T. akti eseme äravõtmise kohta (V, 14). Selle aktiga on tõendatud, et 28.12.2018.a kella 15:15 paiku kirjade jagamise ajal avastati ja võeti ära kinnipeetavale Sergei Martõštšenkole adresseeritud kirjaümbrikust värvilised (kahelt poolt)

A4 formaadiga pildid, üks leht. Ümbrik koos piltidega saadeti täiendavasse kontrolli, kirja saatjaks märgitud K. L., XXX (V, 14). Teine Tartu Vanglasse saabunud saadetis võeti ära 31.12.2018.a ja selle adressaadiks oli kinnipeetav A. K., saatjaks oli märgitud T. T. XXX, postitatud postitemplist nähtuvalt Tallinnas 27.12.2018.a (vangivalvuri R. P. ettekanne: V, 45; akt esemete äravõtmise kohta: V, 46; asitõendi vaatlusprotokoll: V, 47-62, 63, 64). 31.12.2018.a koostas Tartu Vangla esimese üksuse valvur R. P. akti esemete äravõtmise kohta (V, 46). Selle akti kohaselt võeti 31.12.2018 kella 14:45 paiku A. K. ́ilt, sündinud XXX, K272, ära kirjasaadetise kätteandmisel 6 lehte Buddha kujutistega, kirja saatis T. T. XXX (V, 46). Saadetis viidud kontrolli (V, 46). Peale valvuri allkirja on aktil ka kinnipeetava allkiri

(V, 46).

31.12.2018.a koostas Tartu Vangla esimese üksuse valvur R. P. ettekande Tartu Vangla direktorile (V, 45) selle kohta, et 31.12.2018 kella 14:45 paiku süüdimõistetu A. K., XXX, kes paikneb kambris 272 (A) sektsioonis S4 (I üksus) pani toime järgmise rikkumise: kirja kätte andmisel avastatud ja ära võetud 6 lehte Buddha kujutistega, mis edastati täiendavaks kontrolliks teabe- ja uurimisosakonda, kirja saatjaks T. T. XXX (V, 45). Saadetis viidud kontrolli (V, 45) Mõlemad Tartu Vanglas ära võetud saadetised olid lihtkirjad. Mõlemad kirjad on ümbrikel asuvatest postitemplitest nähtuvalt postitatud 27.12.2018.a Tallinnas. Kinnipeetava Sergei Martõštšenko kirjavahetuse kaart (koopiana: V, 15-17) kajastab Sergei Martõštšenko kirjavahetust ajavahemikus 25.11.2018 - 31.12.2018. See veidi enam kui kuu aega hõlmav kirjavahetuse kaart tõendab, et Sergei Martõštšenkol oli laialdane kirjavahetus, sealhulgas oli tal vastastikune kirjavahetus XXX K. L. ja Tallinna Vanglas viibivate I. P., D. Ž., Viru Vanglas viibivate I. O., J. F., Tartu Vanglas viibivate R. T., D. T., A. M., V. K. Vabaduses viibivatest isikutest oli Sergei Martõštšenkol kõige tihedam kirjavahetus K. L. Kaasvangidega oli vastastikune kirjavahetus küll harvem, aga kirjavahetust peeti paljude kinnipeetavatega ja seda nii Tartu Vanglast, Tallinna Vanglast kui ka Viru Vanglast. Vaadeldud veidi enam kui kuu pikkusesse perioodi 25.11.2018 - 31.12.2018 jääb ka ühekordset kirjavahetust kinnipeetavatega A. L., J. P., R. T., R. R., D. P., kuid selle kirjavahetuse puhul pole võimalik täheldada vastastikust kirjavahetust. Üheks põhjuseks võib olla ka perioodi lühidus, mille vältel vastastikune kirjavahetus ei jõudnud veel avalduda. Vabaduses viibivate isikutega oli Sergei Martõštšenkol suhtlusringkond, kellega kirja teel suheldi, suhteliselt väike. Peale K. L. ühtegi teist sagedast kirja teel suhtlejat Sergei Martõštšenkol vaadeldud veidi enam kui ühekuuse perioodi 25.11.2018 - 31.12.2018 vältel polnud. Ühekordset suhtlust selle perioodi vältel Sergei Martõštšenko puhul on võimalik täheldada XXX V. K., T. T. ́iga, V. M., I. M. ja välisriikidest Soome Vabariigis asuvate E. O. ja K. K. Kinnipeetava Sergei Martõštšenko kirjavahetuse kaart (V, 15-17) kajastab alljärgnevat Sergei Martõštšenko kirjavahetust ajavahemikus 25.11.2018 - 31.12.2018: -

25.11.2018 edastas kambris nr 112 paiknev saatja Sergei Martõštšenko kirja väljastamiseks saajale K. L. XXX (V, 15)

-

25.11.2018 edastas kambris nr 112 paiknev saatja Sergei Martõštšenko kirjad väljastamiseks saajale I. P. Tallinna Vanglasse, saajale I. O. Viru Vanglasse (V, 15)

-

26.11.2018 edastas saatja Sergei Martõštšenko kirja väljastamiseks saajale V. K. Tartu Vanglasse (V, 17)

-

27.11.2018 saabusid saatjalt K. L. XXX kaks kirja kambris nr 112 paiknevale saajale Sergei Martõštšenkole (V, 15) 27.11.2018 saabus saajale Sergei Martõštšenkole kiri saatjalt A. M. Tartu Vanglast (V, 15)

-

29.11.2018 saabus saajale Sergei Martõštšenkole kiri saatjalt A. L. Tallinna Vanglast (V, 15)

-

02.12.2018 edastas kambris nr 112 paiknev saatja Sergei Martõštšenko kirja väljastamiseks saajale J. F. Tartu Vanglasse (V, 15)

-

03.12.2018 saabus saatjalt K. L. XXX kiri kambris nr 213 paiknevale saajale Sergei Martõštšenkole (V, 15) 03.12.2018 saabus saatjalt A.O. Tartu Vanglast kiri kambris nr 213 paiknevale saajale Sergei Martõštšenkole (V, 15)

-

04.12.2018 saabus saatjalt V. K. XXX XXX kiri kambris nr 213 paiknevale saajale Sergei Martõštšenkole (V, 15)

-

05.12.2018 saabus saatjalt D. Ž. Tallinna Vanglast kiri kambris nr 213 paiknevale saajale Sergei Martõštšenkole (V, 15)

-

06.12.2018 saabus saatjalt T. T. XXX kiri kambris nr 213 paiknevale saajale Sergei Martõštšenkole (V, 15) 06.12.2018 edastas saatja Sergei Martõštšenko kirja väljastamiseks saajale K. L.

XXX (V, 15)

06.12.2018 edastas saatja Sergei Martõštšenko kirja väljastamiseks saajale E. O. asukohaga XXX (V, 15)

-

09.12.2018 edastas saatja Sergei Martõštšenko kirja väljastamiseks saajale D. T. Tartu Vanglasse (V, 15)

-

11.12.2018 saabus saatjalt K. L. XXX kiri kambris nr 213 paiknevale saajale Sergei Martõštšenkole (V, 16)

-

12.12.2018 ja 16.12.2018 edastas kambris nr 213 paiknev saatja Sergei Martõštšenko kirjad väljastamiseks saajale K. L. XXX (V, 16)

-

18.12.2018 saabus saatjalt K. L. XXX kiri kambris nr 213 paiknevale saajale Sergei Martõštšenkole (V, 16) 18.12.2018 edastas kambris nr 213 paiknev saatja Sergei Martõštšenko kirjad väljastamiseks saajale I. O., asukohaga Viru Vanglas, saajale D. Ž., asukohaga

-

Tallinna Vanglas, saajale V. M., asukohaga XXX, saajale E. F., asukohaga Viru Vanglas, saajale I. P., asukohaga Tallinna Vanglas (V, 16) -

19.12.2018 saabus saatjalt J. F. Viru Vanglast kiri saajale Sergei Martõštšenkole

(V, 16)

19.12.2018 edastas kambris nr 213 paiknev saatja Sergei Martõštšenko kirja väljastamiseks saajale K. L. XXX (V, 16) 19.12.2018 edastas kambris nr 213 paiknev saatja Sergei Martõštšenko kirjad väljastamiseks saajale J. P., asukohaga Tartu Vanglas, saajale A. M., asukohaga Tartu Vanglas, saajale R. T., asukohaga Tartu Vanglas, saajale R. T., asukohaga Tartu Vanglas (V, 16)

-

20.12.2018 saabus saatjalt I. O. Viru Vanglast kiri saajale Sergei Martõštšenkole

(V, 16)

-

21.12.2018 saabusid saatjalt K. L. XXX kaks kirja kambris nr 213 paiknevale saajale Sergei Martõštšenkole (V, 17) 21.12.2018 saabusid saajale Sergei Martõštšenkole kirjad saatjalt I. P. Tallinna Vanglast Tallinnast Linnaaru tee 5, saatjalt V. K. Tartu Vanglast (V, 17)

-

27.12.2018 saabusid saajale Sergei Martõštšenkole kiri saatjalt E. F. Viru Vanglast

(V, 17)

-

28.12.2018 saabus saatjalt K. L. XXX kiri saajale Sergei Martõštšenkole (V, 17) 28.12.2018 saabusid saajale Sergei Martõštšenkole kirjad saatjalt D. T. Tartu Vanglast, saatjalt D. Ž. Tallinna Vanglast, saatjalt R. R. Tallinna Vanglast (V, 17)

-

30.12.2018 edastas saatja Sergei Martõštšenko kirjad väljastamiseks saajatele D. Z. Tallinna Vanglasse ja D. P. Tartu Vanglasse (V, 17)

-

31.12.2018 saabus saatjalt K. L. XXX kiri saajale Sergei Martõštšenkole (V, 17) 31.12.2018 saabusid saajale Sergei Martõštšenkole kirjad saatjalt I. M. XXX, saatjalt R. T. Tartu Vanglast, saatjalt K. K. XXX (V, 17)

11.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (V, 18-24, 25, 26; koostaja Tartu Vangla TUO spetsialist A. R.) vaadeldakse K. L. ́u nimelt Sergei Martõštšenko ́le 28.12.2018.a saabunud kirja, mille sees valge A5 suuruses ümbrik, mille sees üks A4 suuruses leht, mille mõlemal poolel on üks idamaine värviline pilt, kokku 2 Buddha kujutistega pilti, üks Buddha kujutisega pilt ühel lehe küljel ja teine Buddha kujutisega pilt lehe teisel küljel. Tegemist on erinevate piltidega, s.o teineteisest selgesti eristuvate Buddha kujutistega piltidega. A4 suuruses ümbrikule on esiküljele saajaks märgitud Sergei Martõštšenko, aadressiga Tartu Turu tn 56 ja saatjaks on tagaküljele kajastatud K. L., aadressiga XXX. AS Eesti Post postitempel on ümbriku esiküljel postitamise asukohaga Tallinn ja kuupäevaga 27.12.2018. 11.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokollil on 3 lisa, s.o pakendid nr 1,2,3: - pakendis nr 1 asub A4 suuruses kirjaümbrik, - pakendis nr 2 asub A5 suuruses kirjaümbrik, - pakendis nr 3 asub A4 formaadis paberileht, mille mõlemal poolel on üks idamaine värviline pilt.

Kriminaalasja juures toimikus V köites lk 25 ja 26 asuvad pakendid nr 1 ja 2. 11.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (V, 47-62, 63, 64; koostaja Tartu Vangla TUO spetsialist A. R.) vaadeldakse T. T. nimelt A. K. ́ile 31.12.2018.a saabunud kirja, mille sees 6 kahepoolset A4 suuruses lehte, millised mõlemalt poolelt täidetud venekeelse tekstiga ning idamaiste värviliste Buddha kujutiste ja templite piltidega. A5 suuruses ümbrikule on esiküljele saajaks märgitud A. K., aadressiga Tartu Turu tn 56 ja saatjaks on tagaküljele kajastatud T. T., aadressiga XXX. AS Eesti Post postitempel on ümbriku esiküljel postitamise asukohaga Tallinn ja kuupäevaga 27.12.2018. 11.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokollil on 2 lisa, s.o pakendid nr 1,2: - pakendis nr 1 asub kirjaümbrik, - pakendis nr 2 asuvad 6 kahepoolset A4 suuruses lehte, millised mõlemalt poolelt täidetud venekeelse tekstiga ning idamaiste värviliste Buddha kujutiste ja templite piltidega. Kriminaalasja juures toimikus V köites lk 63 ja 64 asuvad pakendid nr 1 ja 2. Eelnevast nähtub, et 06.12.2018 saabus saatjalt T. T. XXX kiri ka kambris nr 213 paiknevale saajale Sergei Martõštšenkole (V, 15). Tartu Vangla valvuri R. P. 31.12.2018.a ettekandega ja 31.12.2018.a aktiga on tõendatud, et saatja T. T. ́i nimelt edastati üks kiri ka A. K., mis võeti vanglas ära 31.12.2019.a ja millisest leiti 6 budismteemalist paberilehte. Sergei Martõštšenkole esitatud süüdistuse kohaselt on ka selle A. K. adresseeritud kirja T. T. nimelt saatnud K. L.. Samas ei ole prokuratuur senini kohtule Sergei Martõštšenkole ja A. K. adresseeritud kirjadel kajastatud saatja T. T. isiku kohta andmeid esitanud. Kohtule ei ole esitatud 28.12.2018.a ja 31.12.2018 Tartu Vanglas ära võetud saadetiste osas ka ekspertiisiakti käekirjaekspertiisi kohta ümbrikel käsitsi kirjutatu osas. KrMS § 297 lg 1 alusel lisas kohus ise rahvasikuregistrisse T. T. isiku kohta tehtud päringu väljatrüki tulemuse kriminaalasja toimikusse (VII, 86). Rahvastikuregistris isiku T. T. kohta vasted puuduvad (VII, 86). Kuna rahvastikuregistris T. T. kohta andmeid pole, on kohtul alust arvata, et sellenimelist isikut tegelikkuses olemas pole. Võrreldes Sergei Martõštšenko nimele adresseeritud ja Tartu Vanglas 28.12.2018.a ära võetud saadetist (V, 18-26: 11.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll) ning A. K. nimele adresseeritud ja Tartu Vanglas 31.12.2018.a ära võetud saadetist (V, 47-64: 11.01.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll), ilmneb, et postitemplist nähtuvalt on mõlemad saadetised postitatud Tallinnas 27.12.2018.a ja mõlemas saadetises olid ümbrikes identse väljanägemisega kollases rõivas Buddha kujutistega pildid, kummaski ümbrikus üks A4 leht (V, 22, 51). Ümbrikutele kirjutatud käekirjadest (V, 18-19: kiri K. L. nimelt Sergei Martõštšenkole ja V, 47-49: kiri T. T. nimelt A. K.) on võimalik täheldada käekirjade sarnasust ja esmapilgul jääb käekirjade üldpildist ja stiilist mulje, et üks ja sama inimene on peale kirjutanud mõlemale kirjaümbrikule. Käekirjad mõlemal ümbrikul jätavad korraliku ja selge mulje, mistõttu on lihtne aru saada kirjutatud tekstist. 11.01.2019.a ekspertiisimäärusega (V, 27-29; koostaja Tartu Vangla TUO spetsialist A. R.) määrati teha S.Martõštšenkole adresseeritud saadetise osas narkootilise aine ekspertiis ja DNA-ekspertiis ainult juhul, kui tegemist on narkootilise ainega ning ekspertide käsutusse määrati anda eelkajastatud 3 pakendit nr 1,2,3.

13.02.2019.a koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert L. M. ekspertiisiakti nr 19E-AN0042 (V, 30-31) narkootilise aine ekspertiisi tegemise kohta. 13.02.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0042 (V, 30-31) narkootilise aine ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et Sergei Martõštšenkole adresseeritud kirjas asunud A4 formaadis värviline kollases rõivas Buddha kujutisega paberileht massiga 5,05g sisaldab sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA, mille kogust ega protsendilist sisaldust paberilehtedes ei ole võimalik määrata (V, 30). Ekspertiisiakti kohaselt kuulub ABFUBINACA narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (V, 30). Ekspertiisist järele jäetud aine – paberileht A4 – jäeti ekspertiisiasutusse, pakend hävitati (V, 31). 19.02.2019.a koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. ekspertiisiakti nr 19E-LÕX0021 (V, 33-36) arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kohta. 19.02.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-LÕX0021 (V, 33-36) arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kohta on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis nr 19E-AN0042 märgitud A4 formaadis paberilehest, mis sisaldab sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA, piisab narkootilise joobe tekitamiseks 624-2495 inimesele (V, 34) Maakohtus andis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. ütlusi osas, mis seonduvad KarS § 183 ja KarS § 331 järgi esitatud süüdistustega, s.o metadooni, karfentanüüli ja furanüülfentanüüli käsitlevas osas. Seetõttu käsitleti M. T. KarS § 63 lõikes 1 sätestatust lähtudes asjatundjana ja ta andis kohtus ütlused asjatundjana, kuna metadooni, karfentanüüli ja furanüülfentanüüli käsitlevas osas pole M. T. ühtegi ekspertiisi teinud. KarS § 63 lõikes 1 sätestatu kohaselt on tõendiks eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. 11.04.2019.a koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert M. L. ekspertiisiakti nr 19E-GE0072 (V, 37-44) DNA-ekspertiisi tegemise kohta. 11.04.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-GE0072 (V, 37-44) DNA-ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et S.Martõštšenko nimele saadetud ümbrikus asunud A4 formaadis kollases rõivas Buddha kujutisega paberilehelt (pakend nr 3) võetud teisest proovist (proov A190295) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev P. S. ́i (isikukood XXX) DNA-profiiliga (V, 39). A4 paberilehelt (pakend nr 3) võetud esimesest proovist (proov A190294) saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis ei ole kokkulangev ühegi riiklikusse DNA-registrisse eelnevalt kantud DNA-profiiliga. P. S. ́i DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga (V, 39). Ümbrikult (pakend nr 1) võetud esimesest proovist (proov A190290) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. P. S. ́i DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga (V, 39). Proovidest A190291-A190293 ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla

inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides (V, 39). Kohtueelsele menetlejale tagastati ekspertiisiobjektid pakendites 1 ja 2, ekspertiisiobjekt pakendis nr 3 tagastati keemiaosakonda (V, 39) Eelkajastatud DNA-ekspertiisiaktis nr 19E-GE0072 (V, 37-44) kajastatud isiku P. S. kohta pole prokuratuur senini kohtule andmeid esitanud ja avaldanud. KrMS § 297 lg 1 alusel lisas kohus ise P. S. ́i (isikukood XXX) kohta kättesaadavad andmed kriminaalasja toimikusse (VII, 92-117) ja neist nähtub alljärgnev. Rahvastikuregistri andmetel on P. S. isikukoodiga XXX kantud registrisse, tema elukohaks on kajastatud XXX, emakeel XXX, XXX, XXX, XXX (VII, 91-92). Kohtute Infosüsteemi andmetel P. S. kohta käesoleva kriminaalasjaga seoses ühtegi kohtuasja pole, vähemasti kohtumenetlusse pole jõudnud (VII, 93-94: väljatrükk Kohtute Infosüsteemist P. S. isikukoodiga XXX seonduvate kohtuasjade kohta). Karistusregistri andmetel on P. S., isikukoodiga XXX, kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud 17.11.2017.a Harju Maakohtu kohtuotsusega varguste süstemaatiliselt toimepanemise eest ja narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, vanglas viibis vangistust kandmas 04.11.2017-26.11.2020 (VII, 95-111: karistusregistrist andmete väljatrükk). 16.12.2019.a Harju Maakohtu määrusest nähtub, et Tallinna Vanglas viibiv kinnipeetav P. S. ei soovi vanglast karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabaneda ja kohus jättis ta ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamata. 31.10.2019.a kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et P. S., isikukoodiga XXX, kandis karistust Tallinna Vanglas, tema tähtaegselt vabanemise ajaks oli 26.11.2020.a, karistuse alguseks on märgitud 04.11.2017 (VII, 114-117: Tallinna Vanglas koostatud kinnipeetava iseloomustus). 11.01.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist A. R. ekspertiisimääruse (V, 65-67). 11.01.2019.a ekspertiisimäärusega (V, 65-67) määrati teha A. K. adresseeritud saadetise osas narkootilise aine ekspertiis ja DNA-ekspertiis ainult juhul, kui tegemist on narkootilise ainega, ekspertide käsutusse määrati anda 31.12.2018.a A. K. ära võetud saadetisest pakend nr 2 selles oleva 6 kahepoolse A4 suuruses lehega. 13.02.2019.a koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert L. M. ekspertiisiakti nr 19E-AN0041 (V, 68-70) narkootilise aine ekspertiisi tegemise kohta. 13.02.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0041 (V, 68-70) narkootilise aine ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et A. K. adresseeritud ümbrikus asunud ja ekspertiisiks esitatud pakendis nr 2 olev värvilise pildiga A4 formaadis paberileht massiga 5,11g (objekt 1) sisaldab sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA, mille kogust ega protsendilist sisaldust paberilehtedes ei ole võimalik määrata (V, 68). 5 venekeelse tekstiga A4 formaadis paberilehte narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei sisalda (V, 68). Ekspertiisiaktist nähtub, et objektiks nr 1 oli üks A4 formaadis paberileht, millel oli ainult üks värviline pilt (V, 68). Asitõendi vaatlusprotokollist (V, 47-64) nähtub, et värviliseks pildiks A4 formaadis paberilehel oli kollases rõivas Buddha kujutis (V, 51).

13.02.2019.a ekspertiisiakti nr 19E-AN0041 (V, 68-70) kohaselt kuulub AB-FUBINACA narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (V, 69). Ekspertiisist järele jäetud aine – värvilise pildiga 1 paberileht A4 – jäetud ekspertiisiasutusse (V, 69). Ülejäänud 5 paberilehte koos pakendiga tagastatud menetlejale koos ekspertiisiaktiga (V, 69). 18.02.2019.a koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. ekspertiisiakti nr 19E-LÕX0020 (V, 71-74) arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kohta. 18.02.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-LÕX0020 (V, 71-74) arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi kohta on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis nr 19E-AN0041 märgitud A4 formaadis paberilehest, mis sisaldab sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA, piisab narkootilise joobe tekitamiseks 624-2495 inimesele (V, 72). 13.03.2019.a koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert M.-A. P. ekspertiisiakti nr 19E-GE0071 (V, 75-82) DNA-ekspertiisi tegemise kohta. 13.03.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-GE0071 (V, 75-82) DNA-ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et ekspertiisiks esitati A. K. adresseeritud kirja ümbrik (pakend nr 1; V, 75) ja selles asunud kuus A4 formaadis paberilehte (pakend nr 2; V, 75). Ekspertiisi esitatust võeti DNA-proovid: A190324 - esimene proov ümbrikult, margilt, pakend nr 1 A190325 - teine proov ümbrikult, avamiskohalt, pakend nr 1 A190326 - kolmas proov ümbrikult, seestpoolt, pakend nr 1 A190327 - proov esimeselt A4 paberilehelt, murdejoonelt, pakend nr 2 A190328 - proov teiselt A4 paberilehelt, pakend nr 2 A190329 - proov kolmandalt A4 paberilehelt, pakend nr 2 A190330 - proov neljandalt A4 paberilehelt, pakend nr 2 Ekspertiisiakti kohaselt pakendis nr 2 asunud kahelt A4 paberilehelt proove ei võetud (V, 76). 13.03.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-GE0071 (V, 75-82) DNA-ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et teiselt A4 paberilehelt (pakend nr 2) võetud proovist (proov A190328) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis tõenäoliselt on pärit ühelt naissoost isikult. See DNA-profiil ei ole kokkulangev ühegi riiklikusse DNA-registrisse eelnevalt kantud DNA-profiiliga (V, 76). 13.03.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-GE0071 (V, 75-82) DNA-ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et alljärgnevalt loetletud proovidest:  esimene proov ümbrikult (pakend nr 1; margilt; proov A190324)  teine proov ümbrikult (pakend nr 1; ümbriku avamiskohalt; proov A190325)  proov kolmandalt A4 paberilehelt (pakend nr 2; proov A190329) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa teha järeldusi nendes segaproovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (V, 76).

13.03.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-GE0071 (V, 75-82) DNA-ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et neljandalt A4 paberilehelt (pakend nr 2) võetud proovist (proov A190330) saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa teha järeldusi selles segaproovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (V, 77). 13.03.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-GE0071 (V, 75-82) DNA-ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et proovidest A190326-A190327 (kolmas proov ümbrikult, seestpoolt ja proov esimeselt A4 paberilehelt murdejoonelt) ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (V, 77). Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides (V, 77). 05.06.2019.a võrdlusmaterjali võtmise määruse (V, 83) koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K. S. (V, 83). Määruse kohaselt on kriminaalmenetluses tuvastatud, et K. L. võis kriminaalasjas nr 19922900012 asitõendina vaadeldud esemetega füüsiliselt kokku puutuda ning sellest tulenevalt on vaja võtta temalt võrdlusmaterjalina DNAekspertiisi jaoks võrdlusproov (V, 83). Määrati võtta K. L. ́ult (ik XXX) võrdlusmaterjalina sülg (DNA) aadressil Riia 179a Tartu (V, 83). K. L. on selle määruse allkirjastanud 05.06.2019.a (V, 83). 05.06.2019.a ekspertiisimaterjali võtmise protokolli (V, 84) koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist A. M. (V, 84) selle kohta, et K. L. võeti kaks süljeproovi vatitampoonile (V, 84), K. L. märkused puudusid (V, 84). Protokolli on allkirjastanud A. M.,

K. S., K. L.

10.06.2019.a ekspertiisimäärusega (V, 85-87; koostaja Tartu Vangla TUO spetsialist K. S.) määrati korraldada täiendav DNA-ekspertiis ja anda ekspertide käsutusse K. L. võetud kaks süljeproovi (V, 86). Eksperdile määrati esitada küsimused: Kas EKEI ekspertiisiaktis nr 19E-GE0071 määratletud DNA-profiilid (mis seonduvad 31.12.2018 A. K. ära võetud saadetisega) on seostatavad K. L. ́u DNAprofiiliga? Kas EKEI ekspertiisiaktis nr 19E-GE0072 määratletud DNA-profiilid (mis seonduvad 28.12.2018 Sergei Martõštšenkolt ära võetud saadetisega) on seostatavad K. L. ́u DNA-profiiliga? 19.06.2019.a koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspert M. L. ekspertiisiakti nr 19E-GE0627 (V, 88-96) DNA-ekspertiisi tegemise kohta. 19.06.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-GE0627 (V, 88-96) DNA-ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et eelnevalt määratud DNA-ekspertiisi käigus ekspertiisiaktis nr 19E-GE0071 analüüsitust (A. K. ́ile adresseeritud kirja ümbrik ja selles asunud 6 kahepoolset A4 suuruses paberilehte): teiselt A4 paberilehelt (pakend nr 2) võetud proovist (proov A190328) saadi DNAanalüüsil täisprofiil. See DNA-profiil on kokkulangev K. L. ́u DNA-profiiliga (V, 90).

Proovidest A190324-A190325 ja A190329-A190330 saadud tulemused ei ole seostatavad K. L. ́u DNA-profiiliga (V, 90). 19.06.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-GE0627 (V, 88-96) DNA-ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et eelnevalt määratud DNA-ekspertiisi käigus ekspertiisiaktis nr 19E-GE0072 analüüsitust (Sergei Martõštšenko ́le adresseeritud kirja ümbrik ja selles asunud üks A4 suurune paberileht):  

proovidest A190290 ja A190294-A190295 saadud tulemused ei ole seostatavad K. L. ́u DNA-profiiliga (V, 91). proovidest A190291-A190293 ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides (V, 91).

Eelkajastatud tõenditest nähtub, et Sergei Martõštšenkole adresseeritud kirja ümbrikul ja selles asunud paberilehel K. L. DNA-d polnud. Küll oli aga Sergei Martõštšenkole adresseeritud ümbrikus asunud A4 formaadis kollases rõivas Buddha kujutisega paberilehel P. S. ́i (isikukood XXX) DNA-d. Eeltoodust nähtub ka see, et K. L. kuuluvat DNA-d leiti A. K. adresseeritud ümbrikus asunud kuuest paberilehest teiselt A4 paberilehelt (pakend nr 2) võetud proovist (proov A190328). See paberileht aga narkootilisi aineid ei sisaldanud. Ümbrikult ja teistelt A4 formaadis paberilehtedelt, s.h sünteetilist kannabinodi sisaldavalt paberilehelt K. L. DNA-d ei leitud. Kirjast K. L. nimelt Sergei Martõštšenkole (V, 18-26) ja kirjast T. T. nimelt A. K. (V, 47-64) on võimalik täheldada, et neis ümbrikes asunud kollases rõivas Buddha kujutistega pildid on identsed (V, 22, 51). Kirjade mahud on aga erineva suurusega. A. K. nimele saadetud kirjas oli 6 (kuus) kahepoolset A4 suuruses trükitud paberilehte venekeelsete tekstidega ja idamaiste piltidega, sealhulgas kollases rõivas Buddha kujutisega pilt (V, 47-64: asitõendi vaatlusprotokoll). Sergei Martõštšenko nimele saadetud kirjas oli 1 (üks) kahepoolne A4 suuruses trükitud paberileht idamaiste piltidega, s.o üks kollases rõivas Buddha kujutisega pilt ühel lehe poolel ja teistsugune idamaine pilt teisel lehe poolel (V, 18-26: asitõendi vaatlusprotokoll). A. K. adresseeritud kirja ja selles asunud 6 paberilehe asitõendina vaatlusprotokollist (V, 4764) nähtub, et kollases rõivas Buddha kujutisega paberileht oli ümbrikus kuues paberileht ja see oli teiste idamaiste piltidega võrreldes kahtlusteta kõige erksavärvilisem ja hõlmas tervet A4 lehte, teistel piltidel värve pole või on need vähesel määral ja nõrgalt avaldunud (V, 50-51). Teine paberileht, millelt leiti K. L. DNA-d, 13.02.2019.a ekspertiisiakti nr 19E-AN0041 (V, 68-70) kohaselt narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei sisaldanud. 13.02.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-AN0041 (V, 68-70) narkootilise aine ekspertiisi tegemise kohta on tõendatud, et A. K. adresseeritud ümbrikus asunud ja ekspertiisiks esitatud pakendis nr 2 olev värvilise pildiga A4 formaadis paberileht massiga 5,11g (objekt 1) sisaldab sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA (V, 68). Objektiks nr 1 oli selle ekspertiisiakti kohaselt üks A4 formaadis paberileht, millel oli üks värviline pilt (V, 68).

Asitõendi vaatlusprotokollist (V, 47-64) nähtub, et selleks värviliseks pildiks A4 formaadis paberilehel oli kollases rõivas Buddha kujutis (V, 51), mis oligi kõige erksavärvilisem ja hõlmas tervet A4 lehte, teistel piltidel värve pole või on need vähesel määral ja nõrgalt avaldunud (V, 50-51). Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et K. L. ei ole põhjendatud seostada kahe A4 formaadis kollases rõivas Buddha kujutisega paberilehega, mis sisaldasid sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA ja millistest üks asus Sergei Martõštšenko nimele adresseeritud ümbrikus ja teine A. K. nimele adresseeritud ümbrikus. Süüdistatava Sergei Martõštšenko kohtulikul uurimisel 05.07.2022.a antud ütluste (IV, 5, 3352, 40) kohaselt ei ole tema endale XXX K. L. narkootilisi aineid vanglasse tellinud. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei ole ta palunud XXX K. L. saata vanglasse Buddha kujutisega pilte ja budismiga seotud tekste (IV, 40). Sergei Martõštšenko ja K. L. XXX (VII, 87-88, 89: rahvastikuregistrist andmete väljatrükid KrMS § 297 lg 1 alusel võetud kohtu poolt kriminaalasja juurde). K. L. XXX ajal viibis Sergei Martõštšenko tema süüdistatavana antud ütlustest nähtuvalt vanglas ja K. L. oli vabaduses, tutvusid telefoni teel (IV, 40). Rahvastikuregistri andmetel oli K. L. elukoht 21.09.200524.06.2019.a XXX (VII, 88, 90: rahvastikuregistrist andmete väljatrükid KrMS § 297 lg 1 alusel võetud kohtu poolt kriminaalasja juurde). Rahvatikuregistri andmetel pole K. L. elanud aadressil XXX, mis oli ümbrikel kajastatud saatja T. T. elukohaks. Rahvastikuregistris T. T. ́i kohta vasted puuduvad (VII, 86: KrMS § 297 lg 1 alusel võetud kohtu poolt kriminaalasja juurde). Eelnevalt käsitletud kinnipeetava Sergei Martõštšenko kirjavahetuse kaart (V, 15-17) kajastab Sergei Martõštšenko küllaltki laialdast kirjavahetust ajavahemikus 25.11.2018 31.12.2018, s.h K. L., T. T. ja ka kinnipeetavatega erinevatest vanglatest, ka Tallinna Vanglast. Sellelt kirjavahetuse kaardilt (V, 15-17) suhtlust P. S. ́iga (isikukood XXX) ei nähtu. Eelnevalt P. S. kohta kajastatud andmetest nähtub, et P. S. oli ajavahemikus 04.11.2017 kuni 26.11.2020 kriminaalasjas nr 1-17-5788 vanglas 3 aastat 22 päeva vangistust kandmas (VII, 95). P. S. kohta kriminaalasjas nr 1-17-5788 koostatud Tallinna Vangla iseloomustusest (VII, 114-117) nähtub, et P. S. kandis karistust Tallinna Vanglas. 16.12.2019.a Harju Maakohtu määrusega jäeti P. S. vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna ta ise ei soovinud ettetähtaegselt vabaneda (VII, 112-113). Eeltoodust nähtub, et on põhjendatud vahet teha Sergei Martõštšenko ja K. L. vahel toimunud kirjavahetusel ning T. T. nimelt Sergei Martõštšenkole 06.12.2018.a ja 31.12.2018.a A. K. saabunud saadetiste vahel. Kuna T. T. nimelist isikut Rahvastikuregistrist ei nähtu, siis on tegemist väljamõeldud nimega ja sellise nimega isikut tegelikkuses ei eksisteeri. Kuna 27.12.2018.a postitati Tallinnas kaks kirja, neist üks K. L. nimelt Sergei Martõštšenkole ja teine T. T. nimelt A. K., ning mõlemas postituses oli üks kollases Buddha riietuses erksavärviline A4 formaadis paberileht, millised mõlemad sisaldasid sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA, ning neist Sergei Martõštšenkole adresseeritud ümbrikus asunud kollases Buddha riietuses formaadis paberilehelt leiti P. S. DNA-d, kuid mõlemal kollases Buddha riietuses A4 formaadis paberilehel ja ümbrikel puudus K. L. DNA, siis pole põhjendatud K. L. seostada kahe A4 formaadis kollases rõivas Buddha kujutisega paberilehega, mis sisaldasid sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA ja millistest üks asus Sergei Martõštšenko nimele adresseeritud ümbrikus ja teine A. K. nimele adresseeritud ümbrikus.

Asjaolu, et A. K. T. T. nimelt adresseeritud ümbrikus oli kuuest paberilehest teisel paberilehel, mis narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ei sisaldanud, K. L. DNA-d, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust seostada K. L. samas ümbrikus asunud kuuenda paberilehega, mis sisaldas sünteetilist kannabinoidi AB-FUBINACA. On olemas hulgaliselt võimalusi, millistel asjaoludel võis ühele idamaise temaatikaga lehtedest, mis ei sisaldanud narkootilisi aineid, sattuda K. L. DNA. Näiteks võis K. L. DNA-ga teine paberileht sattuda A. K. adresseeritud kirja Tartu Vanglas karistust kandva Sergei Martõštšenko kaudu, kellel oli laialdane kirjavahetus erinevates Eesti vanglates viibivate kinnipeetavatega, sealhulgas Tallinna Vanglas karistust kandvate kinnipeetavatega, kus viibis ka P. S. S.Martõštšenko võis K. L. saadut (näiteks fotod, joonistused, postrid jmt) anda või edastada mõnele teisele mõnes vanglas viibivale kinnipeetavale, kelle kaudu võis K. L. DNA edasi jõuda-kanduda, kasvõi P. S., ja sealt juba erinevaid kanaleid pidi edasi liikuda Tallinnas mõne isiku kaudu postiasutusse. On teada, et DNA võib edasi kanduda erinevate esemete kaudu, sealhulgas ka kirjavahtuse teel ja kaudu. Ka 31.05.2019.a jälitustoimingu protokollist (V, 97-103; koostaja Tartu Vangla TUO peaspetsialist A. M.) nähtub Tartu Vanglas karistust kandva Sergei Martõštšenko ja Tallinna Vanglas karistust kandva D. Ž. ning Sergei Martõštšenko ja Tartu Vanglas karistust kandva D. P. ́a vahelisest kirjavahetusest 04.03.2019 - 08.04.2019, et seal on kõne all saadetised-postkaardid ning nende omavahel vahetamisega seonduv. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kriminaalasjas puuduvad küllaldased tõendid, mis kõrvaldaksid kahtlused selle kohta, et K. L. DNA-ga teine paberileht võis sattuda A. K. adresseeritud kirja Tartu Vanglas karistust kandva Sergei Martõštšenko kaudu, kellel oli laialdane kirjavahetus erinevates Eesti vanglates viibivate kinnipeetavatega, sealhulgas Tallinna Vanglas karistust kandvate kinnipeetavatega, kelle kaudu organiseerituna jõudis K. L. DNA-ga saadetis A. K.. Üksnes asjaolud, et 28.12.2018.a Sergei Martõštšenkolt Tartu Vanglas ära võetud saadetiste ümbrikul oli K. L. nimi ja tema tolleaegne elukoha aadress XXX ning K. L. oli tihe kirjavahetus XXX Sergei Martõštšenkoga ning Sergei Martõštšenkole ja A. K. adresseeritud ümbrikel olevas käekirjas on võimalik täheldada sarnasust, ei anna küllaldaselt põhjendatud alust omistada kollases rõivais Buddha kujutisega piltide saatmist K. L. olukorras, kus K. L. DNA-d kummalgi sünteetilist kannabinoidi sisaldaval värvilisel Buddha kujutisega pildil polnud, kuid neist ühel pildil asus Tallinna Vanglas narkokuriteo eest karistust kandva P. S. DNA-d. Kaudselt osundab sellele, et K. L. puudub seos 28.12.2018.a ja 31.12.2018.a Tartu Vanglas ära võetud saadetistega, ka asjaolu, et mõlemad saadetised olid postitatud väljaspool K. L. toonast elukohta, s.o Tallinnas, kuhu jäi ka P. S. tolleaegne asukoht (Tallinna Vanglas). Mis puutub kokkuleppemenetluses 12.10.2021.a kriminaalasjas nr 1-21-5689 tehtud Tartu Maakohtu kohtuotsust (VII, 78-84: kohtunik Liivi Loide, prokurör Lily Sandel), millega P. N. tunnistati süüdi KarS § 331 järgi ning K. L. KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 183 lg 2 p 1,2 järgi, siis on oluline täheldada, et käesoleva kriminaalasja kohtumenetluses üldkorras menetluses tunnistajate P. N. (III, 162-167, 100), A. T. (III, 167-168, 102) ja süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlused (IV, 5, 33-52) selles kokkuleppemenetluse otsuses kajastatud asjaolusid ei kinnita. Ka K. L. keeldus käesolevas kriminaalasjas kohtulikul uurimisel ütluste andmisest (III, 121) ja enda varasemalt antud ütlusi kohtus üldmenetluses ei kinnitanud. K. L. keeldus käesolevas kriminaalasjas üldmenetluses ütluste andmisest KrMS § 71 lg 1 p 5, Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 22 kolmanda lause alusel (III, 121) seoses sellega, et

süüdistatav Sergei Martõštšenko on XXX. K. L. keeldus ütluste andmisest ka KrMS § 71 lg 2 p 2, KrMS § 2871 lg 5 alusel (III, 121), kuna tema suhtes on Sergei Martõštšenkole ja Aleksei Durnevile esitatud süüdistuste sisust nähtuvalt tehtud samas asjas süüdimõistev kohtuotsus 12.10.2021.a kriminaalasjas nr 1-21-5689 (VII, 78-84). K. L. keeldus käesolevas kriminaalasjas üldmenetluses ütluste andmisest ka PS § 22 kolmanda lause alusel (III, 121), mille kohaselt mitte keegi ei pea iseenda asjas ütlusi andma. Prokurör taotles K. L. kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmist, aga kohus jättis selle taotluse rahuldamata (III, 122-124). Esmalt taotles prokurör K. L. 02.02.2021.a antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmist ja kui kohus jättis selle taotluse rahuldamata, siis taotles prokurör kõigi K. L. kohtueelses menetluses antud ütluste, s.o 4 ülekuulamisprotokolli kriminaalasja juurde vastuvõtmist. Prokuröri ja kaitsjate kinnitusel andis K. L. kohtueelses menetluses ütlusi neljal korra. Nii kaitsjad kui ka süüdistatavad vaidlesid K. L. kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmisele vastu. Sergei Martõštšenko kaitsja K. Kutsar vaidles K. L. kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmisele vastu (III, 122), lähtudes sellest, et pole täidetud KrMS § 291 lõikes 3 sätestatud tingimused, eriti p 1 ütluste asjaolud, kuna on alust kahelda ütluste usaldusvääruses. K. L. on 4 korral üle kuulatud kahtlustatavana seoses temale endale esitatud kahtlustusega. K.Kutsari hinnangul on protokollides üks oluline probleem. Kahtlustatavale selgitatakse tema õigusi, isik annab selle kohta ka allkirja. Kui vaadata, millised õigused on kahtlustataval ja millised tunnistajal, siis siin on üks oluline vahe. Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest seoses sellega, et ta ei ole kohustatud andma ütlusi oma lähedase vastu. Seda tunnistajale selgitatakse, nii nagu kohus ka seda tunnistajale K. L. selgitas. Kahtlustatavale seda õigust ei selgitata. Ja seda eeldusel, et kahtlustatav annab ütlusi iseenda vastu. K. L. ei ole ühelgi neist ülekuulamistest selgitatud tema õigust keelduda ütluste andmisest sellel alusel, et neid ütlusi võidakse kasutada XXX vastu. Kuivõrd praegu K. L. keeldus ütluste andmisest, siis ka tol hetkel, kui ta oleks õigustest teadlik olnud, poleks ta võib-olla ütlusi andnud. K.Kutsari hinnangul annab K. L. ütluste usaldusväärsuses alust kahelda ka see, et K. L. on üle kuulatud kahtlustatavana 4-l korral. Olles toimikuga tutvunud, need ütlused ei lange kokku päris kõiges, need on muutunud ajas. Ka see annab kaitsja Kalju Kutsari hinnangul alust kahelda ütluste usaldusväärsuses. Kaitsja K. Kutsar lisas repliigi korras (III, 123), et ta ei ole kuskil näinud, et K. L. oleks kohtueelses menetluses selgitatud õigust keelduda ütluste andmisest oma lähedase vastu. Selliseid ütlusi arvestada ei saa. Kahtlustuse sisu on teada, anda ütlusi või mitte, ühtegi viidet ei ole aga ülekuulamisprotokollides sellele sättele, et oleks õigust keelduda ütluste andmisest lähedase vastu. Neil asjaoludel vaidles süüdistatava Sergei Martõštšenko kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar vastu prokuröri taotlusele, võtta kriminaalasja juurde vastu K. L. 02.02.2021 ütlused. Süüdistatava Aleksei Durnevi kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt (III, 122) oli Kalju Kutsariga samal seisukohal ja leidis samuti, et K. L. ütlused ei tohikski kohtu lauale jõuda. K. L. on 4-l korral üle kuulatud. Prokurör valib nendest ütlustest endale sobiva ja esitab kohtule. Juba see on kummaline. Kaitsja A. Vilt lisas repliigi korras (III, 123), et tal on kolleeg K.Kutsariga sama seisukoht. Kohus saab mustvalgel veenduda, millisele õiguste tutvustamisele on K. L. andnud allkirja.

Seal ei ole selgitatud lähedase vastu ütluste andmisega seonduvat. See on protokolli esimene leht, milles veenduda, mida K. L. on tutvustatud. Süüdistatav Sergei Martõštšenko tõi välja (III, 122-123), et tema naisele osutati eeluurimisel tugevat psühholoogilist mõju. 18-aastane neiu oli väga julmalt kinni võetud. Pandi arestimajja, tal olid XXX, tema ei teadnud isegi kelle poole pöörduda selle probleemiga. Temaga vestlesid erinevad uurijad, operatiivtöötaja ka, talle räägiti, et XXX kasutab teda ära, XXX kohtub teiste naistega, 3 aastat ei võimaldatud K. L. näha teineteist isegi läbi klaasi kohtumistel. Kõik need 3 aastat tundis K. L. enda peal seda mõju ja ähvardusi, kuna teda ähvardati suure karistusajaga, kui tema ei nõustu uurimise versiooniga. Uurimisversioonid muutusid. Noor inimene, kes on 18- või 19-aastane, rääkis hirmust kõike, kuna talle esitati suunavaid küsimusi, ta otsustas olla nõus kõigega, peaasi, et teda jäetakse rahule. 3 aastat kestis uurimine, K. L. helistas prokuratuuri ja küsis, millal asi lõpeb ja millal XXX süüdi tunnistatakse. 3 aastat oli K. L. hirm, et teda pannakse vanglasse. 3 aastat ta ei saanud näha XXX. Praegu suhted K. L. taastuvad, aga XXX ei võimaldata näha teineteist isegi läbi klaasi. Peamine operatiivtöötaja K. V., operatiivtöötaja A. M. ja uurija T. T. tegid endale tõusu karjääriredelil, kasutades selliseid meetodeid nagu survestamine, hirmutamine, pakkusid nagu eelmisel istungil tunnistajale R. G., mingit kokkulepet. Sergei Martõštšenko avaldatu kohaselt hoiti teda üksikkambris terve aasta vältel ja tema juurde pandi istuma teatud inimesi, tal algasid suured probleemid, mis on kõik fikseeritud psühhiaatri poolt, peaaegu oleks hulluks läinud ja ennast üles poonud. Süüdistatav Sergei Martõštšenko taotles mitte võtta K. L. kohtueeslese menetluses antud ütlusi asja juurde. Süüdistatav Aleksei Durnev nõustus enda kaitsja Anu Vildi seisukohaga. Kohus, olles nõu pidanud, jättis rahuldamata prokuröri taotluse, võtta kahtlustatava K. L. 02.02.2021.a antud ütlused kriminaalasja juurde vastu (III, 123-124). Prokuröri taotluse rahuldamata jätmisel lähtus kohus KrMS § 291 lõikes 3 sätestatust, mille kohaselt peavad olema täidetud kõik selles sättes märgitud 4 tingimust samaaegselt. Kohus tuvastas, et nendest 4-st tingimusest kaks ei ole täidetud. Täidetud ei ole KrMS § 291 lg 3 punktid 1 ja 2, mistõttu kohus ei võta K. L. kohtueelses menetluses neljandal ülekuulamisel anud ütlusi kriminaalasja juurde vastu. Poolte poolt kohtule avaldatust nähtub, et isikut on üle kuulatud kokku 4 korda, ütlustes on erinevused, taotletakse neist ainult ühtede ehk viimaste ütluste vastuvõtmist, need asjaolud annavad kohtule aluse kahelda tõendi usaldusväärsuses, esineb KrMS § 291 lg 1 p 1 alus ütluste vastu võtmata jätmiseks. Kohus ei kuulnud ka selget põhjendust selle kohta, kuidas kriminaalasja kui terviku seisukohalt need ütlused asja selgust peaksid tooma ehk millised oleksid need asjaolud, mida nende ütlustega soovitakse tõendada ehk esineb KrMS § 291 lg 3 p 2 sätestatud alus jätta kahtlustatava kohtueelses menetluses antud ütlused kriminaalasja juurde vastu võtmata. KrMS § 291 lg 3 punktidele 1 ja 2 tuginedes jättis kohus prokuröri taotluse rahuldamata. Prokurör taotles sellele järgnevalt kõigi K. L. poolt kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmist (III, 124), kuna sellisel juhul on kohtul võimalik kontrollida ja veenduda, kas tegemist on usaldusväärsete ütlustega või mitte. Prokurör tõi välja, et K. L. on esitatud kahtlustus selles, et tema Sergei Martõštšenko korraldamisel toimetas narkootilist ainet vanglasse. K. L. on seda tunnistanud. See tõendab kriminaalmenetluse seisukohalt väga olulist asjaolu. K. L. toimetas narkootilist ainet Tartu Vanglasse ja seda Sergei Martõštšenko korraldamisel.

Sergei Martõštšenko kaitsja Kalju Kutsar jäi varasemale seisukohale ja vaidles prokuröri taotlusele vastu, tuues välja, et kui vaadata mistahes ülekuulamisprotokolli esimest lehte, siis ei ole K. L. selgitatud õigust, keelduda lähedase vastu ütluste andmisest (III, 124). Ka Aleksei Durnevi kaitsja Anu Vilt ja süüdistatavad jäid enda varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ja vaidlesid vastu K. L. kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmisele (III, 124). Kohus, olles nõupidamistoas nõu pidanud, jättis prokuröri taotluse nelja K. L. kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kriminaalasja juurde vastuvõtmiseks rahuldamata (III, 124). Kohus lähtus prokuröri taotluse rahuldamata jätmisel KrMS § 15 lõigetest 1 ja 3, KrMS § 71 lg 1 p 5, KrMS § 71 lg 2 p 1, KrMS § 291 lg 3 p 1 (III, 124). Prokuröri taotluse rahuldamata jätmisel viitas kohus KrMS § 15 lõikes 1 on sätestatud üldisele põhimõttele, et maakohtu lahend saab ja võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul uurimisel esitatud ja vahetult uuritud. KrMS § 15 lg 3 sätestab eraldi põhimõtte, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele ning tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. KrMS § 71 valguses on oluline täheldada, et K. L. on üle kuulatud kahtlustatavana ja kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole talle selgitatud seda võimalust ja seda õigust, et tal on õigus keelduda ka ütluste andmisest XXX suhtes ja talle on jäetud ka selgitamata asjaolu, et hiljem võidakse hakata tema ütlusi XXX suhtes kasutama. Käesoleval juhtumil oleks menetlusõiguslikult ebakorrektne ja ebaõige nende ütluste vastuvõtmine, kui isik ei teadnud, et neid samu ütlusi võidakse hiljem hakata kasutama süüdistusteks XXX vastu (III, 124). Prokuröri taotluse rahuldamata jätmisel osundas kohus ka KrMS § 291 lõike 3 punktis 1 sätestatule. KrMS § 291 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt on kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina kriminaalasja juurde vastuvõtmise üheks tingimuseks, et ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. KrMS § 291 lg 3 punktis 1 sätestatu kohaselt jäid K. L. kohtueelses menetluses antud ütlused kriminaalasja juurde vastu võtmata, kuna ütluste andmise asjaolud (ei olnud teadlik õigusest keelduda ütluste andmisest enda lähedase, XXX vastu) ning tunnistaja isik (neljad ajas muutunud mõnevõrra erinevad ütlused) andsid aluse kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kohtu hinnangul, olles nõupidamistoas tutvunud 4 kahtlustatava K. L. ülekuulamise protokolli sisuga, ilmnes, et on erinevusi nende protokollide vahel, mis annab alust kahelda selle tõendi usaldusväärsuses ehk esineb KrMS § 291 lg 3 punktis 1 sätestatud alus 4 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kriminaalasja juurde vastu võtmata jätmiseks. Neil asjaoludel tagastas kohus kõik 4 kahtlustatava K. L. ülekuulamise protokolli prokurörile ja neid kriminaalasja juurde vastu ei võtnud. See oli kohtu seisukoht kohtuistungil kohtulikul uurimisel. Kohtuotsuse tegemise ajaks on eeltoodust kõige kaalukam KrMS § 15 lõikes 3 sätestatud põhimõte, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele ning tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Prokuröri osundatust nähtuvalt on K. L. kohtueelsel uurimisel esitatud kahtlustus selles, et tema Sergei Martõštšenko korraldamisel toimetas narkootilist ainet vanglasse ja K. L. on seda kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud. Need kahtlustatava K. L. ütlused oleksid ka ainukeseks tõendiks kriminaalasjas, mis tõendaksid süüdistuses kajastatud asjaolusid selle

kohta, et K. L. toimetas vanglasse narkootilisi aineid ja K. L. tegi seda Sergei Martõštšenko korraldamisel. Tunnistajate P. N. (III, 162-167, 100), A. T. (III, 167-168, 102), A. L. (III, 5760, 10) ja R. G. (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ütlustest ja süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustest (IV, 5, 33-52) seda ei nähtu. Süüdistatav Aleksei Durnev ennast üldmenetluses süüdi ei tunnistanud ja keeldus ütluste andmisest (IV, 32). Keegi ei taotlenud Aleksei Durnevi kohtueelses menetluses antud ütluste kriminaalasja juurde vastuvõtmist ja neid kriminaalasja juurde ka vastu ei võetud. Taolises tõenduslikus olukorras pole kohtul põhjendatud K. L. kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlusi kriminaalasja juurde vastu võtta ja neist otsuse tegemisel lähtuda, kuna otsust neile ütlustele KrMS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt rajada ei saaks ja ei tohiks. Ka pole kokkuleppemenetluses P. N. ja K. L. suhtes 12.10.2021.a tehtud kohtuotsust (VII, 7884) põhjendatud käesolevas üldmenetluses siduvaks pidada olukorras, kus tunnistajad P. N., A. T., ja R. G. (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ning süüdistatav Sergei Martõštšenko andsid üldmenetluses kohtus vahetult kohtuistungil ütlusi, millised ei langenud kokku uurimise versiooniga ja kokkuleppemenetluse otsuses ning ka käesoleva kriminaalasja süüdistustes kajastatuga. Süüdistatav Aleksei Durnev ennast üldmenetluses süüdi ei tunnistanud ja keeldus ütluste andmisest (IV, 32). Mis puutub 17.02.2020.a jälitustoimingu protokollis (VII, 33-35; koostaja Tartu Vangla TUO peaspetsialist A. M.) kajastatud R. G. 31.01.2020.a kell 14-16 Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas lühiajalist kokkusaamist O. R. ́iga, siis käesoleva kriminaalasjaga seoses pole sellest võimalik midagi teada saada. Isikute nimesid, ka hüüdnimesid, sellel kokkusaamisel ei mainita ja sellest, kellest jutt käib, saavad aru ainult R. G. ja O. R. 26.08.2022.a hommikupoolikul tutvus kohtunik Heli Sillaots kriminaalasja nr 19922900012 (kohtumenetluses: 1-21-6603) raames 11.01.2019.a alustatud jälitusmenetluse toimikuga nr 1950000001. Jälitustoimikuga tutvumise tulemusena selgus, et 17.02.2020.a jälitustoimingu protokollis (VII, 33-35), 31.05.2019.a jälitustoimingu protokollis (V, 97-103) ja 04.07.2019.a jälitustoimingu protokollis (VI, 36-41) kajastatud jälitustoimingute läbiviimiseks on olemas nendes protokollides kajastatud prokuratuuri sellekohased taotlused ja kohtu sellekohased load, millistega on hõlmatud jälitustoimingute protokollides kajastatud jälitustoimingud. Jälitustoimingud on läbi viidud seaduslikul alusel. Sellest, et kohtunik Heli Sillaots on tutvunud jälitustoimingu protokollidega seoses jälitustoimikuga, teavitas kohus prokuröri, süüdistatavaid ja nende kaitsjaid 26.08.2022.a kirjaga (II, 121-123). 17.02.2020.a jälitustoimingu protokollis (VII, 33-35; koostaja Tartu Vangla TUO peaspetsialist A. M.) kajastatud R. G. 31.01.2020.a kell 14-16 Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas toimunud lühiajaline kokkusaamine O. R. ́iga toimus vene keeles. Jälitustoimingu protokollis on kajastatud selle tõlge, mis on alljärgnev: „See on siin kohalik üldse, see oli veel, kui ma eelmist karistust istusin, toimus sündmus, lihtsalt praegu, kui ma vabaduses olin, siis ma kohtusin seal ühe tüdrukuga, noh kuidas, kaks korda kohtusin, tõin teda ja tema ütles mulle, et ühesõnaga, et tema tõi talle selle jura, tead. Jah, ja mina talle noli, teist jura. Ja nad ütlesid mulle, et nad teavad, et ma olin, ühesõnaga, nad teavad seda teemat, saad aru? Mina, ühesõnaga, noh... Tema ei anna ütlusi, et kellele seal toodi, saad aru? Ja... nüüd...on nad tema peale väga vihased, neile on see teema teada ja tahavad kaela määrida...“

See 17.02.2020.a jälitustoimingu protokoll (VII, 33-35) esitati kohtule prokuröri poolt, kuid tunnistaja R. G. küsitlemisel prokuratuuri poolelt selle jälitustoimingu protokolli kohta R. G. ühtegi küsimust ei esitatud (tunnistaja R. G. ütlused: III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16). Ka keegi teine R. G. selle jälitustoimingu protokolliga seoses ühtegi küsimust ei esitanud. Tunnistajad ja süüdistatavad pole selle jälitustoimingu protokolliga seoses ütlusi andnud, neid pole selles osas küsitletud. O. R. ́i pole üle kuulatud ja keegi pole ka taotlenud O. R. ́i tunnistajana ülekuulamist. Kuna selles 17.02.2020.a jälitustoimingu protokollis kajastatud lühiajalisel kokkusaamisel toimunud suhtlus on niivõrd ebamäärane, siis kohus sellele 17.02.2020.a jälitustoimingu protokollile tõenduslikku väärtust ei omista. Selles protokollis kajastatud suhtluse kohta saaks täheldada üksnes seda, et vanglas karistuse kandmise ajal võib juhtuda igasuguseid sündmusi, kuid millist sündmust siin silmas on peetud, ei selgu. Vabaduses võib vanglast vabanenud isik tutvuda ja kohtuda paljude tüdrukutega, kuid selles jälitustoimingu protokollis on mainitud ühe tüdrukuga kahel korral kohtumist, kuid kellega kahel korral kohtuti ja keda toodi, seda sellest protokollist ei selgu. Paljud isikud võivad keelduda ütluste andmisest ja selle peale võidakse olla vihased, kuid keda on sellel jälitustoimingu protokollis kajastatud lühiajalisel kokkusaamisel silmas peetud ütluste andmisest keeldujana, sellest jälitustoimingu protokollist ei nähtu. Kohtu hinnangul jääksid kõikvõimalikud sellest 17.02.2020.a jälitustoimingu protokollist tehtavad järeldused ja seostamised käesoleva kriminaalasjaga põhjendamatuks ja meelevaldseks. Kohus sellele libedale teele minna ei soovi ja ei lähe ning ei hakka ise kunstlikke seoseid käesoleva kriminaalasjaga otsima ja esitama. Prokurör esitas küll kohtuvaidluses 14.10.2022 peetud kõnes enda versiooni selle kohta, millest R. G. 31.01.2020.a kell 14-16 Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas O. R. ́iga toimunud lühiajalist kokkusaamisel rääkis, kuid see ei haaku tunnistaja R. G. ütlustega, mistõttu pole prokuröri versioon kohtu jaoks veenev. Prokuröri väitel rääkis R. G. O. R. ́ile Sergei Martõštšenkost ja K. L., kellest K. L. oli tunnistanud vanglasse Sergei Martõštšenkole aine viimist ning Sergei Martõštšenko ei soovinud selle kohta kohtueelses menetluses ütlusi anda (IV, 78). Prokurör viitas siinkohal tunnistaja R. G. 29.06.2022.a antud ütlustele selle kohta, et R. G. võttis enda ütlustes õigeks kohtumise vabaduses K. L. Kohus ei nõustu sellise prokuröri seisukohaga, et lühiajalisel kokkusaamisel rääkis R. G. Sergei Martõštšenkost ja K. L., kellest K. L. oli tunnistanud vanglasse Sergei Martõštšenkole aine viimist. 17.02.2020.a jälitustoimingu protokollist (VII, 33-35) nähtuvalt räägib R. G. lühiajalisel kokkusaamisel O. R. ́ile ühest tüdrukust, kellega ta vabaduses viibides kohtus kahel korral ja keda ta oli toonud. Tunnistaja R. G. kohtuistungil 29.06.2022.a antud ütluste (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) kohaselt on ta Sergei Martõštšenko XXX K. L. vabaduses viibides kohtunud ainult ühel korral, kui käis K. L. juures Sergei Martõštšenko jaoks raha või marke viimas ning sellel kohtumisel ei olnud neil K. L. juttu narkootilistest ainetest (IV, 10). Tunnistaja R. G. kohtuistungil 29.06.2022.a antud ütlustest (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 616) ei nähtu, et ta oleks K. L. kuskile toonud või viinud. Eeltoodust nähtuvalt ei haaku tunnistaja R. G. ütlused 17.02.2020.a jälitustoimingu protokollis kajastatuga, mistõttu prokuröri versioon lühiajalisel kokkusaamisel räägitu kohta ei pea paika.

Mis puutub 31.05.2019.a jälitustoimingu protokollis (V, 97-103; koostaja Tartu Vangla TUO peaspetsialist A. M.) kajastatud Tartu Vanglas karistust kandva Sergei Martõštšenko ja Tallinna Vanglas karistust kandva D. Ž, ́i ning Sergei Martõštšenko ja Tartu Vanglas karistust kandva D. P. ́a vahelise ajavahemikus 04.03.2019 - 08.04.2019 vene keeles peetud kirjavahetuse väljavõtetesse, siis nende seostamine Sergei Martõštšenkole KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi esitatud süüdistusega jääb väga kaugeks. Juba ajalisest faktorist nähtub, et süüdistus hõlmab 2018.a lõppu, kuid jälitustoimingu protokollis kajastatud kirjavahetus on toimunud 34 kuud pärast seda ja selles käsitletakse jooksvaid sündmusi, mitte 2018.a lõpu sündmusi. 04.03.2019.a kirja väljavõttest nähtub, et Sergei Martõštšenko ei mäleta K. andmeid, mistõttu tuleb D. Ž. ise edastada midagi K. (V, 97-98): „Ma ei mäleta K. andmeid (vannun). Sellepärast teen number 16 sulle ja sina tee see pooleks, joonista postkaart või kriba sinna lihtsalt midagi peale ja viska talle. Ma vabandan selle ebamugava situatsiooni pärast, aga kõik asjad, sealhulgas kõik kirja asjad on operite osakonnas ja tema kirju ka mitte. Kordan, et andmeid ei ole.“ (V, 97-98) 14.03.2019.a kirja väljavõtetest nähtub, et D. Ž. ei saanud aru Sergei Martõštšenko seisukohast ja palub seda Sergei Martõštšenkol selgitada ja ühtlasi edastab A. B. asukoha aadressi ja avaldab, et proovis maitsta Sergei Martõštšenko poolt talle saadetud tähti: „Selgita mulle: teen sulle nr 16 ja sina poolitad, joonistad kaardi ja nii edasi! Teen seda hea meelega. On olemas pliiatsid, pliiatsiteritajad, paber, perekonnanimi ja aadress: 41536 Ülesõidu 1, Jõhvi Viru Vangla S-3, k 208 B. A.“ (V, 98). „Nii siis, sinu saadetises mingeid postkaarte ei leidnud ja ei saa aru, sest proovisin maitsta sinu tähti. Midagi muud kui puidu aurud ma sealt ei saanud, aga hoidsin alles, sest võimalik, et mu refleksid ei tööta. Nii, et ootan täiendavaid selgitusi.“

(V, 99)

29.03.2019.a kirja väljavõtetest nähtub, et Sergei Martõštšenko avaldab D. Ž. kirjade kaduma minemist, et kellelgi oli mingi variant ebaõnnestunud ja see isik hakkab raha tagasi maksma, K. tuli jagada 50/50, Hiinast ostis mingi vale asja ja välja tuli arusaamatus (V, 99-101): „Jah ma ei vastanud, sest ootasin sinu käest teateid 16 lehekülje kohta. Kas sa püüdsid paljundusi? Kas nr 16 ei olnud selline nagu kõik (visuaalselt ja katsumisel)? Seda, et see ei ole see, mida me kõik ootasime on võimalik. Kuna see, kes neid valmistab tunnistas, et see variant ebaõnnestus ja hakkab raha tagasi maksma. Aga siin on veel probleem selles, et ühel inimesel ja minul olid kahtlused, et meid petetakse. Ja see, et me ei saanud kätte pidasime selle inimese veaks. Lihtsalt kirjad läksid kaduma, jäljetult, aga kedagi kuhugi ei viidud. Sellepärast“ (V, 100) „Ma küsingi sinu käest. Kas sa püüdsid kinni ja kas see eristus kõigist teistest. Kui jah, siis on asi kohalikes operites. Ma vabandan, et see ei ole see, mida me kõik ootasime, jääme ootama kuni inimene kõik ära parandab.“ (V, 101) „selgitan veelkord, et see oligi N 16, see eristub nii katsumisel kui väljanägemisel teistest. See tuligi lahjendada (teine lahendus „jagada“) 50/50 K. Ja nagu ma juba kirjutasin inimene ostis Hiina kioskist mingi vale asja ja välja tuli arusaamatus.“

(V, 101)

08.04.2019.a kirja väljavõttest nähtub, et Sergei Martõštšenko avaldab D. P., et J. mees peab ühe küsimuse rahaliselt lahendama 02.aprilliks ja ta ise käis vabandamas ja selgitamas (V, 102): „J. mees peab selle küsimuse finantsiliselt lahendama 02.04. Ta ise käis vabandamas ja selgitamas, et midagi neil seal ei õnnestunud. Millal õnnestub, öelda ei oska. Nagu sa ise juba ütlesid (et üks kolmest oli mööda) ja mina oma (märkus: naissoost isik) räägib, et need mis kätte jäid ei olnud jälgede poolest mitte midagi (viimane üheksas oli mööda, + veel üheksa oli ta veel võlgu). See on natuke vähem kui pool 1000 ́st !!!“ (V, 102) Eelkajastatud 31.05.2019.a jälitustoimingu protokollis (V, 97-103; koostaja Tartu Vangla TUO peaspetsialist A. M.) kajastatud Tartu Vanglas karistust kandva Sergei Martõštšenko ja Tallinna Vanglas karistust kandva D. Ž. ́i ning Sergei Martõštšenko ja Tartu Vanglas karistust kandva D. P. ́a vahel ajavahemikus 04.03.2019 - 08.04.2019 toimunud kirjavahetuses on kõne all jooksvalt, s.o päevakajaliselt ja lähiajal toimunu ja toimuva hakkav. Nendest kirjavahetuse väljavõtetest ei nähtu, et neis käsitletaks 2018.a lõpu sündmusi, s.o 34 kuud tagasi toimunut. Seetõttu pole võimalik selle kirjavahetusega lugeda tõendatuks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kajastatut selle kohta nagu oleks K. L. Tallinnast 27.12.2018.a saatnud nii Sergei Martõštšenko kui ka A. K. nimele kirjad, mis sisaldasid sünteetilist kannabinoidi, ja millised Tartu Vanglas 28.12.2018.a ja 31.12.2018.a ära võeti. Selles 3-4 kuud pärast süüdistuses kajastatud aega toimunud kirjavahetusest nähtuvalt on kõne all küll saadetised-postkaardid, nende maitsmine ning valmistamise ebaõnnestumised ja nende omavahel vahetamisega seonduv, kuid midagi konkreetset süüdistuse seisukohast sellest kirjavahetusest ei selgu. Olukorras, kus Sergei Martõštšenko kirjavahetuse kaardilt nähtub 2018.a lõpus laialdane kirjavahetus erinevates vanglates viibivate isikutega, 2018.a lõppu jäi ka idamaiste piltidega sünteetilise kannabinoidi Tartu Vanglasse jõudmine, pole midagi erakorralist selles, et 3-4 kuud pärast süüdistuses kajastatud aega toimunud kirjavahetuses on kinnipeetavate vahel jututeemaks saadetised-postkaardid jmt ning nende maitsmise ja vahetamisega seonduv. Siit välja lugeda väga väikestest kirjaväljavõtetest Sergei Martõštšenko ja XXX K. L. seotust 2018.a lõpus Tartu Vanglasse jõudnud kahe kirjaga seoses, millistes oli sünteetilist kannabinoidi, on ilmselgelt meelevaldne ja põhjendamatu. Pealegi nähtub neist kirjaväljavõtetest, et J.-nimeline naisisik ja tema mees on mingil moel justkui seotud ebaõnnestunud partiiga ja peaks hakkama raha kellelegi tagasi maksma. K. L. nime sellest kirjasuhtlusest ei nähtu. Kirjades on küll ühel korral naissoost isiku kohta Sergei Martõštšenko poolt avaldatud, et tema oma räägib ka midagi kätte jäänu kohta. Kes see naissoost isik on, kellele Sergei Martõštšenko viitab, kirjavahetusest ei nähtu. Kas on silmas peetud juba kirjas mainitud J. või kedagi teist või XXX K. L., neist kirjavahetuse väljavõtetest ei nähtu. Tõsi, juttu on neis kirjades ka tähtede maitsmisest, mis esmapilgul võiks seonduda ka 2018.a lõpus Tartu Vanglasse jõudnud sünteetilist kannabinoidi sisaldavate saadetistega, kuid ajalises mõttes on neis 31.05.2019.a jälitustoimingu protokollis (V, 97-103; koostaja Tartu Vangla TUO peaspetsialist A. M.) kajastatud kirjades kõne all 2018.a lõpust juba möödunud sündmused, s.o need sündmused, mis olid aktuaalsed ja päevakajalised 2019.a märtsis ja aprillis. 2019.a märtsi ja aprilli kohta ei ole Sergei Martõštšenkole ja K. L. süüdistusi sünteetilise kannabinoidi ebaseaduslikus käitlemises selles kriminaalasjas esitatud. Kokkuvõtvalt – kohtu hinnangul jääb 31.05.2019.a jälitustoimingu protokollis (V, 97-103) kajastatud kirjavahetus liialt ebamääraseks ja ajalises mõttes liialt kaugeks, et seda oleks põhjendatud hakata seostamata 3-4 kuud tagasi, s.o 2018.a lõpus toimunuga.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Sergei Martõštšenko süüd süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kinnitavad küllaldased ja usaldusväärsed tõendid puuduvad ja kohus mõistab Sergei Martõštšenko sünteetilise kannabinoidi AB-FUBINACA suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüdistuses õigeks. SERGEI MARTÕŠTŠENKOLE KarS § 120 lg 1 järgi

ESITATUD ÄHVARDAMISE SÜÜDISTUS

Süüdistusaktis Sergei Martõštšenkole KarS § 120 lg 1 järgi esitatud ähvardamise süüdistust prokurör kohtumenetluses ei muutnud. Kohtuvaidluses prokurör süüdistusest KarS § 120 lg 1 järgi ei loobunud ja jäi süüdistusaktis KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse juurde ning taotles Sergei Martõštšenko suhtes KarS § 120 lg 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 30.09.2021.a koostatud süüdistusaktis on Sergei Martõštšenkole esitatud KarS § 120 lg 1 järgi süüdistus selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 29.04.2020.a kella 13 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone 8. eluosakonna kambris nr 2157 ähvardas tervisekahjustuse tekitamisega enda kambrikaaslast A. P ́i, kui hoidis enda paremat rusikas kätt A. P. rindkere juures ning ütles „kui sa uksele ei kolgi ja valvuritele ei helista, siis ma annan sulle peksa“. A. P. võttis ähvardust reaalsena ning pidas võimalikuks, et süüdistatav tungib talle kallale ja lööb teda, kahjustades seeläbi tema tervist ning põhjustades valu. Süüdistusakti kohaselt pani Sergei Martõštšenko sellega toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise. KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohta on käesolevas kriminaalasjas tõenditeks kannatanu A. P. ütlused (III, 135-141, 106), tunnistaja T. T. ütlused (III, 142-151, 100), 29.04.2020.a Tartu Vangla V üksuse vanemvalvuri K. P. ettekanne Tartu Vangla direktorile süüdimõistetu A. P. kohta (VII, 32) ja süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlused (IV, 5, 3352). Süüdistusakti lisaks olevas kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirjas on tunnistajana veel kajastatud S. V.. Tunnistaja S. V. ülekuulamisest prokurör aga istungil 26.05.2022 loobus ja teised kohtumenetluse pooled ka ei taotlenud selle tunnistaja S. V. kohtus ülekuulamist (III, 162). Seetõttu S. V. käesolevas kriminaalasjas maakohtus tunnistajana üle ei kuulatud. Tartu Vangla direktorile 29.04.2020.a ettekande koostanud vanemvalvurit K. P. ́i ei ole kantud süüdistusaktile lisatud kohtuistungile kutsutavate isikute nimekirja. Kohtumenetluses ei esitanud keegi kohtule taotlust vangivalvuri K. P. kohtus tunnistajana ülekuulamiseks. Seetõttu K. P. maakohtus tunnistajana üle ei kuulatud. 29.04.2020.a koostas Tartu Vangla V üksuse vanemvalvur K. P. ettekande Tartu Vangla direktorile (VII, 32). Vangivalvuri K. P. 29.04.2020.a ettekandega on tõendatud, et kinnipeetav A. P. ei saa vene keelest aru ja A. P. on sellega seoses probleem ja erimeelsused kambrikaaslasega. 29.04.2020.a Tartu Vangla V üksuse vanemvalvuri K. P. ettekandes Tartu Vangla direktorile (VII, 32) on kajastatud, et 29.04.2020.a kella 13 ajal helistas kinnipeetav A. P., et tal on kambrikaaslasega probleem, neil on erimeelsused ja ta ei saa vene keelset aru. Sellest sai teavitatud korrapidamist. Kinnipeetav helistas järjepidevalt valveruumi edasi ja nõudis

julgeolekut ning põhjendas seda sellega, et tema ei taha probleeme tekitada ja tahab rahus istuda. Vangivalvuri K. P. 29.04.2020.a ettekandest (VII, 32) nähtuvaga selle kohta, et kambrikaaslaste A. P. ja Sergei Martõštšenko vahelises suhtlemises oli keeleprobleem, on kooskõlas ka kannatanu A. P. ütlused (III, 135-141, 106), tunnistaja T. T. ütlused (III, 142151, 100) ja süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlused (IV, 5, 33-52). Nendest tõenditest nähtub, et A. P. suhtles eesti keeles ja Sergei Martõštšenko suhtles vene keeles ning neil oli omavahel keelebarjäärist tulenevalt suhtlemisel raskusi. Tartu Vanglas kambris nr 2157 viibinud kambrikaaslastel A. P. ja Sergei Martõštšenkol oli raskusi teineteisest arusaamisel ja suhtlemisel. Selles osas tõendite vahel vastuolud puuduvad. Tõenditest nähtuvad asjaolud on kooskõlas ka selles osas, et kambrikaalaste A. P. ja Sergei Martõštšenko vahelises suhtluses osales Tartu Vanglas samal korrusel ja samas osakonnas viibiv kinnipeetav S. V., kes oskas nii eesti kui ka vene keelt ning oli seetõttu tõlgiks A. P. ja Sergei Martõštšenko vahelises suhtluses. Tunnistaja T. T. ütlustega (III, 142-151, 100) on tõendatud, et kinnipeetav S. V. paiknes kas kõrval kambris või sellest järgmises ning A. P. ja Sergei Martõštšenko suhtlesid S. V. akna kaudu, üle ühe kambri on akna kaudu võimalik suhelda. Tunnistaja T. T. avaldas kohtus, et ta töötab politseis 2021.a jaanuarist uurija-jälitajana. Enne seda töötas Tartu Vanglas teabe- ja uurimisosakonnas ning sellele eelnevalt valvurina ka inspektor-kontaktisikuna. Tunnistaja T. T. avaldatu kohaselt teab ta tööalaselt nii süüdistatavat Sergei Martõštšenkot kui ka kannatanut A. P., vihavaenu tal nende isikute suhtes pole. Tunnistaja T. T. ütlustega (III, 142-151, 100) on tõendatud, et ta töötas Tartu Vanglas teabeja uurimisosakonnas 2017-2020.a detsember. Tööülesanneteks oli koguda informatsiooni, ennetada kuritegude toimepanemist. Kui kuritegu oli toime pandud, siis koguda selle kohta võimalikult palju teavet. Tööalaselt oli õigus määrata, kes kellega ühes kambris koos paikneb. Tunnistaja T. T. ütlustega (III, 142-151, 100) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko ja A. P. olid 2020.a aprillis lühiajaliselt paigutatud ühte kambrisse. Kaks päeva ja üks öö, 28. ja 29.04.2020.a. Nad paigutati lahku omavahelise tüli tõttu, kuna Sergei Martõštšenko ei soovinud A. P. ühes kambris olla ja Sergei Martõštšenko oli A. P. ohtlik. Tülist teab nii palju, kui A. P. rääkis. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt oli A. P. kohta info, et teda võidi seksuaalselt ära kasutada või ta oli olnud varasemalt paarisuhtes meesterahvaga. Selle info sai Sergei Martõštšenko kõrval kambris karistust kandvalt S. V., kes tundis A. P. kas samast või varasemast vangistusest. Sergei Martõštšenko suhtumine A. P. oli algusest peale negatiivne. Sergei Martõštšenko käskis A. P. algusest peale sealt kambrist ära minna, teha selleks kõik, helistada valvuritele, et nad ei saa koos istuda. A. P. helistaski valvurile, valvur ütles, et hetkel ei saa midagi teha, info antakse edasi teabe- ja uurimisosakonnale, kes sellega tegeleb. Sergei Martõštšenko oli käskinud edasi helistada, oli ähvardanud, kas verbaalselt, aga käsi oli rusikas, et helista edasi. Sellest oli A. P. aru saanud, et kui ei helista, siis saabki peksa. A. P. jätkas helistamist. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt ei tea ta, kas Sergei Martõštšenko palus S. V. või S. V. ise kutsus A. P. akna peale ja andis talle mõista, et A. P. peab sealt ära minema, et ära saamiseks peab A. P. valvurile vett viskama või ennast lõikuma. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt on need alused, mille puhul üldjuhul isik paigutatakse ümber, kuna ta on ohtlik kas

valvurile või endale. Seda alati hinnatakse ja kinnipeetavad juba teavad neid ümberpaigutamise aluseid. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt toimusid helistamised mõlemal päeval, rusika näitamine oli teisel päeval. Esimesel päeval helistamise ajal oli teabe- ja uurimisosakonna tööpäev juba läbi. Teisel päeval oli samas osakonnas muud tööd tegemas, kui valvur ütles, et selle probleemiga tegeleda, Sergei Martõštšenko oli jalutama läinud ja sellel ajal A. P. rääkis, mis oli juhtunud. A. P. kartis, et kui Sergei Martõštšenko tuleb jalutamast tagasi ja see ümberpaigutuse asi ei lahene, siis läheb kakluseks. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt polnud tal põhjust A. P. avaldatus kahelda, kuna tööalaselt teab Sergei Martõštšenkot. Üldjuhul ei sobinud Sergei Martõštšenkole mitte keegi kambrikaaslaseks. Sergei Martõštšenko nõudmine oli, et on kambris kas üksi või temale meelepärase kinnipeetavaga. Aga seda ei saa alati võimaldada. Üldjuhul, kui Sergei Martõštšenkole sattus kõrvale talle sobimatu kinnipeetav, siis S.Martõštšenko survestas teist kinnipeetavat sealt kambrist ära minema. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt suhtles Sergei Martõštšenko sõbralikult hierarhias temaga ühel tasemel või endast kõrgemal olevate kinnipeetavatega, nõrgemaid ta ei aktsepteerinud ja nende suhtes oli käitumine mõnitav, survestav. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt on subkultuurne kinnipeetav isik, kes järgib vangla reegleid, tugevama õigust, tugevam võib teha, mida tahab ja võib võtta teistelt, mis ta tahab, pluss survestamine ja mõnitamine. Subkultuurses mõttes on vanglas ka valetamine karistatav, isegi kui vale ei pruugigi olla vale, aga see pööratakse valeks. Vanglas võib kinnipeetavasse suhtumist määrata ka paragrahv, mille eest karistust kantakse. Näiteks seksuaalkuritegude eest karistatuga Sergei Martõštšenko koos ühes kambris ei istu. Seksuaalkurjategijaid survestatakse selliselt, et neil ei lasta helistada. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt on vanglas hierarhias madalamal tasemel ka isik, kes on kontaktis olnud teise meessoost isikuga. Kui selle isikuga pannakse ühte kambrisse ja kui hakata siis vastu vangla korrale, siis on kõik vangla subkultuurilises mõttes okei, sest siis sa nagu päästad ennast sellest olukorrast. Kui vastu ei hakka, siis aktsepteerid seksuaalkuriteo tegijat, siis oled juba ise selline ka, et kõvemad vangid sinuga ei taha suhelda. Kuigi sa ei ole ise seksuaalkurjategija, aga kuna sa aktsepteerid ja istud temaga koos, siis teised ei taha enam sinuga istuda. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt ta A. P. enne seda sündmust ei teadnud. Tunnistaja T. T. kohtus antud ütlused on kriminaalasjas tõendiks A. P. kuuldu osas KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. KrMS § 66 lg 21 punktis 2 on sätestatud, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kannatanu A. P. ütlustega (III, 135-141, 106) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko rääkis temaga vene keeles ja kuna ta ei saanud sellest aru, siis tõlkis seda kõrval kambris viibiv isik. Samas nähtub A. P. ütlustest, et seesama Sergei Martõštšenko juttu tõlkiv isik oli eelnevalt tema peale Sergei Martõštšenkole valetanud (III, 137, 139). Seda, et tema ja Sergei Martõštšenko vahel toimunud suhtlust vahendanud kaaskinnipeetavast tõlk S. V. valetas tõlkimise käigus A. P. peale, kinnitas A. P. oma ütlustes kahel korral (III, 137, 139).

Kannatanu A. P. ütluste (III, 135-141, 106) kohaselt hoidis Sergei Martõštšenko kätt rusikas ja ähvardas kallale tulemisega ja tappa andmisega, kui vanglaametnikega ühendust ei võta ja ümberpaigutust ei nõua ja neid eraldi kambritesse ei panda. Sergei Martõštšenko käskis helistada valvuritele, visata neile vett või ükskõik mida teha, et ümberpaigutus tehtaks. See ähvardamine toimus kambris, Sergei Martõštšenko seisis siis püsti, päris vastastikku nad sellel ajal Sergei Martõštšenkoga ei olnud, aga vahemaa ei olnud ka suur. Kartis Sergei Martõštšenkot, et ta võib lüüa, kuna Martõštšenko oli varem ka Tartu Vanglas inimesele kallale läinud, seda rääkis Sergei Martõštšenko ise, aga kallale Sergei Martõštšenko talle ei tulnud. A. P. ütluste kohaselt oli nende mõlema sooviks Sergei Martõštšenkoga, et nad ümber paigutataks. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlused (IV, 5, 33-52) on suures osas kooskõlas kannatanu A. P. ütlustega. Ainukeseks lahknevuseks süüdistatava ja kannatanu ütluste vahel on see, et kannatanu väitel ähvardas Sergei Martõštšenko teda kallale tulemisega, tappa andmisega, aga Sergei Martõštšenko väitel pole ta seda teinud, vaid soovis ümberpaigutust saavutada rahumeelsete vahenditega. Süüdistatav Sergei Martõštšenko andis ütlused 05.07.2022.a pärastlõunal. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et ta A. P. enne vanglat ei tundnud. A. P. tutvus vanglas. A. P. oli mõned päevad tema kambrikaaslane. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et 2020.a kevadel toodi kambrisse A. P.. Alguses tutvus A. P. nagu iga kambrikaaslasega. Tutvus kulges normaalselt. A. P. ei olnud televiisorit ega teekannu. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli tal endal televiisor ja kuna ta peaaegu üldse ei valda eesti keelt, siis vaatas venekeelseid telekanaleid. A. P. see ei meeldinud. A. P. rääkis midagi eesti keeles, millest ta ei saanud aru, aga see oli seotud venekeelsete telekanalite vaatamisega. A. P. näitas teleka peale. A. P. viskasid need telekanalid üle. A. P. rääkis, et ta vene keelt ei räägi. Suhtlesid A. P. omavahel nagu kurttummad. Üks teab paar sõna eesti keeles. Teine teab paar sõna vene keeles. Selle probleemi lahenduseks pakkus erinevatesse kambritesse kolimist. Tegid kirjaliku avalduse ja andsid õhtusele vahetusele, et tahavad istuda eraldi kambrites. Avaldusele reaktsiooni polnud. See oli koroonaviiruse algus, vanglatöötajad töötasid kaugtööl. Valvurid ütlesid, et pole kedagi tööl, kes teiega tegeleks ja istuge edasi. Kambril oli pikkust 5 sammu ja laiust 2-3 sammu. Sellisel väiksel pinnal oli väga raske hakkama saada. A. P. suhtles akna kaudu S. V., agressiivselt, eesti keeles. Sai sellest vähe aru. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt süüdistas S. V. A. P. selles, et neist keegi on seal vangla mõistes vale inimene. Vanglas inimesed võivad omavahel tülli minna ka selle pärast, kui üks arvab, et tema on parem kui teine. Palus V., et ta P. eesti keelde tõlgiks, et P. eesti keeles valvurite poole pöörduks, et neid pandaks vanglas eraldi kambritesse. Palus olla V. seal tõlgiks. P. kuulas V. ära, oli väga närvis. Nii nagu V. tõlkis, et P. kohe helistab valvurile ja üritab kokku leppida. A. P. helistas valvurile. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt läks ta jalutama ja jalutamast tagasi tulles ei olnud A. P. enam kambris. Öeldi, et paki oma asjad kokku. Siis olid A. P. asjad veel kambris. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt pani ta oma asjad kokku ja ta viidi üle samas majas teisele korrusele. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt ei ähvardanud ta vestluste käigus A. P.. Palus, et A. P. teeks ka midagi selleks, et tehtaks ümberpaigutus. Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt üritasid nad kultuursete vahenditega ümberpaigutust saavutada. Selleks on erinevaid meetodeid, näiteks lõigates veenid läbi, mida on ka kunagi teinud, või kallatakse vangivalvur veega üle või pekstakse vastu ust.

Vanglatöötajad ei reageeri tavalisele ümberpaigutamise palvele. Antud juhul ei olnud nii, et keegi ajaks kedagi kambrist välja. Lihtsalt palusid, et neid pandaks lahku. Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt lootis ta, et S. V. tõlgib ja räägib A. P. sedasama, mida ta ise V. ütles. Sellest, kas see ka nii oli, ei saanud aru. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt teab ta S. V. vangla kaudu. Istusid ühes sektoris, aga lukustatud uste taga. On olemas sektorid, kus on avatud uksed, saab omavahel suhelda, mängida mänge, aga S.V. olid koos kinnises sektoris, kus uksed on lukus. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et A. P. suhtles S. V. Akna kaudu karjusid üksteisele. Võib-olla ka uksepilu kaudu. Sai aru, et nad suhtlesid akna kaudu kindlasti, aga kellegagi oli suhtlus ka ukse kaudu. Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt otsustasid V. ja P. omavahel ära, kes neist on parem, vangla elus. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et ajal kui nad olid A. P. samas kambris, oli S. V. kamber samas sektoris, samal korrusel, samas koridoris ja nende kambriga samal poolel. S. V. kamber oli Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt 3-4 kambrit edasi. Suhtles siis S. V. kambri akna ja ukse kaudu. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt selgitasid A. P. ja S. V. omavahel välja, kes neist on homoseksualist. Üks ütles, et tema, too aga, et teine. Nad karjusid üksteise peale. Homoseksualismi teemal. Vanglas suhtutakse homoseksuaalidesse erinevalt. Mõni suhtub armastusega. Eelkajastatud tõenditest nähtub, et sündmustes oli kaalukas roll kinnipeetaval S. V., kes oli Sergei Martõštšenko ja A. P. vahel tõlgiks. Süüdistatav Sergei Martõštšenko avaldas enda ütlustes lootust, et S. V. tõlkis ja rääkis A. P. sedasama, mida ta ise V. ütles, kuid kas see nii ka oli, sellest ei saanud Sergei Martõštšenko aru. Kannatanu ütlustest nähtub, et A. P. on kahel korral neis kinnitanud, et tema ja Sergei Martõštšenko vahel toimunud suhtluse tõlkimise käigus S. V. valetas tema peale Sergei Martõštšenkole (III, 137, 139 all). Kujunenud niinimetatud sõna sõna vastu olukorras, kus on alust kahelda tõlgiks olnud S. V. aususes, see on selles, kas ta ikka vahendas ja tõlkis A. P. ja Sergei Martõštšenko vahel toimuvat A. P. õigesti, tõlgendab kohus selle KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava Sergei Martõštšenko kasuks ja mõistab Sergei Martõštšenko A. P. tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise süüdistuses õigeks. Süüdistusaktis ja sellele lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjas kajastatud tunnistaja S. V. ülekuulamisest prokurör loobus ja pooltest keegi ei soovinud ja ei taotlenud kohtus S. V. ülekuulamist. Nii jäigi kannatanu ja süüdistatava vahel tõlgiks olnud S. V. kohtus üle kuulamata. Kuna kohtu kohustus pole süüdistuse tõendatuse tagamisega tegelemine, siis ei pidanud kohus KrMS § 14 lg 1 alusel omaalgatuslikult põhjendatuks tunnistaja S. V. kohtusse kutsumist ja tema kohtus tunnistajana ülekuulamist. KrMS § 14 lõikes 1 sätestatu kohaselt täidavad kohtumenetluses süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Kohus sellest S. V. kohtusse kutsumata jätmisel ka lähtus ja mõistab Sergei Martõštšenko tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise süüdistuses õigeks. Kohtule esitatud tõenditega pole võimalik kõrvaldada kahtlust S. V. tõlke õigsuse osas. Kannatanu A. P. ütlustest nähtuvalt oli S. V. huvitatus ja kallutatus asjaolude enda valguses esitamiseks ja kajastamiseks. Kuna S. V. valetas tõlkimise käigus Sergei Martõštšenkole A.

P. peale, siis pole mitte millegagi välistatud võimalus, et S. V. võis valetada ka A. P. Sergei Martõštšenko kohta ning vahendada A. P. ja Sergei Martõštšenko vahelist suhtlust ebaausalt, mis nüüdseks on Sergei Martõštšenko jaoks päädinud tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise süüdistusega. Mis puutub tunnistaja T. T. ütlustesse, siis ka need on tõlke õigsuse osas kahtluse kõrvaldamiseks ebapiisavad. T. T. ütlustesse tuleb suhtuda tõdemusega, et ta ei näinud pealt kannatanu ja süüdistatava vahel toimunut ning rääkis kohtus Sergei Martõštšenko ja A. P. vahel toimunust üksnes seda, mida ta oli kuulnud A. P.. Seda kinnitas ka T. T. enda ütlustes, et teab üksnes seda, mida talle rääkis A. P.. Juhul kui tõlk tõlkis midagi A. P. valesti, siis saigi A. P. T. T. avaldada seda valet. Mis puutub kannatanu väidetesse, et Sergei Martõštšenkol oli rusikas käsi ähvardavalt püsti, siis on oluline täheldada, et kannatanu ütlustest nähtuvalt ei asunud Sergei Martõštšenko sellel ajal kannatanu vahetus läheduses. See kannatanu ütlustest nähtuv asjaolu viitab sellele, et ähvardus, isegi kui see esines, ei saanud olla kuigi tõsine ja reaalne. Põhjuseid, miks võis kambris viibinud kinnipeetavatest ühel olla rusikas käsi natukeseks ajaks püsti, võib olla erinevaid ja need enamasti ei pruugi seonduda kambrikaaslase ähvardamisega. Süüdistatav Sergei Martõštšenko avaldas, et tema pole soovinud A. P. ähvardada, soovis küll ümberpaigutust, kuid soovis seda rahumeelselt korraldada. Kannatanu A. P. ütlustest nähtub sama soov, et nad Sergei Martõštšenkoga ümber paigutataks, milleks ta pöörduski vanglatöötaja T. T. poole ja esitas Sergei Martõštšenko peale suuliselt kaebuse, millele koheselt järgneski soovitud ümberpaigutus.

SERGEI MARTÕŠTŠENKOLE ESITATUD

VÄLJAPRESSIMISE JA KELMUSE KATSE SÜÜDISTUSED

Kohtumenetluses prokurör süüdistusaktis kajastatud Sergei Martõštšenkole esitatud väljapressimise ja kelmuse katse süüdistusi ei muutnud. Kohus menetles alljärgnevaid Sergei Martõštšenkole KarS § 214 lg 2 p 1 ning KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistusi. KarS § 214 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse Sergei Martõštšenkot selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 11.10.2011. a otsusega nr 1-10-13357 karistatud röövimise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, hakkas varalise kasu saamise eesmärgil 09.08.2019. a manipuleerima Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone 1. eluosakonda paigutatud kinnipeetava A. K. Kui A. K. Sergei Martõštšenko manipulatsioonile ei allunud, järgnes Sergei Martõštšenko 09.08.2019. a kella 14:46 ajal A. K. tema kambrisse, kus enese kehtestamise ja üleoleku näitamiseks kasutas A. K. suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda vähemalt ühel korral parema lahtise käega vasakule näopiirkonda ning vähemalt ühel korral rusikaga rindkerepiirkonda, mille tagajärjel kukkus A. K. vastu riiulit ning tundis valu. Peale kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, pakkus Sergei Martõštšenko ajavahemikul 26.08.2019. a - 02.09.2019 A. K. võimalust leppida, kui viimane ostab vangla kauplusest tordi. Selle asemel koostas Sergei Martõštšenko nimekirja toodetest, mille A. K. peab talle vangla kauplusest ostma. A. K., tundes hirmu vägivalla kordumise pärast, tellis Sergei Martõštšenkole kauplusest 19,79 euro väärtuses kaupa, sh ühe pähklikreemi, tee

„Auglu“, kohvi „President“, 4 pakki lihapalle, majoneesi ja ühe paki riisi, ning andis need 06.09.2019. a üle Sergei Martõštšenkole. Täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 12.08.2019 – 29.08.2019, nõudis Sergei Martõštšenko, et A. K. näitaks talle fotosid oma tüdruksõbrast, mille järel küsis A. K., kas fotodel olev naisterahvas on narkomaan, millele A. K. vastas eitavalt. 29.08.2019. a kella 16:23 ajal kutsus Sergei Martõštšenko koridoris jalutanud A. K. endaga kaasa viimase kambrisse, kus hakkas A. K. süüdistama oma tüdruksõbra kohta valetamises ning nõudis, et A. K. annaks selle heastamiseks talle fotodel nähtud kuldketi. Kui A. K. keeldus kuldketi üleandmisest, tõukas Sergei Martõštšenko A. K. ning lõi talle selja tagant käega maksa piirkonda ja ühel korral rusikaga kõhtu, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja üritas kambrist põgeneda, kuid Sergei Martõštšenko võttis A. K. haardesse ja takistas tal kambrist väljumist, mille tagajärjel tekkis kähmlus. A. K. selgitas, et ei anna kuldketti Sergei Martõštšenkole kuna tegemist on kingitusega, mille peale Sergei Martõštšenko vastas „Kui vabanen, siis helistan ja kett tullakse võetakse sinult nagunii ära“. 02.09.2019. a kella 12:06 ajal kutsus Sergei Martõštšenko A. K. enda kambrisse nr 111, kus sundis A. K. kirjutama võlakirja, mille kohaselt tunnistab A. K., et võlgneb Sergei Martõštšenkole 2500 eurot ning kohustub selle tagastama ühe kuu jooksul pärast ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning juhul, kui ühe kuu möödudes ei ole A. K. võlga tagastanud, kohustub ta andma ära oma kuldketi kaaluga 50 grammi. Kui A. K. ennetähtaegselt ei vabastata, siis kohe pärast vabastamata jätmise kohta kohtulahendi saamist, kohustub A. K. andma Sergei Martõštšenkole oma auto Mercedes-Benz CLK, registreerimismärgiga XXX, sõiduki võtmed ning dokumendid. Lõpetuseks pidi A. K. kinnitama, et dokumendi koostamiseks ei ole teda moraalselt ega füüsiliselt survestatud, kogu tekst on tema enda kirjutatud ning tal ei ole kellegi suhtes pretensioone. Juhul, kui A. K. peaks väljapressimisest kellelegi rääkima, lubas Sergei Martõštšenko võtta kannatanult ära tema korteri, tema tervist kahjustada, ta igapäevaselt läbi peksta ning vägistada. Veel nõudis Sergei Martõštšenko A. K. 500 euro üleandmist. Selleks pidi A. K. helistama oma vabaduses viibivatele sõpradele ning paluma, et viimased kannaksid raha üle R. G. arvelduskontole. 04.09.2019. a kella 15:14 ajal läks Sergei Martõštšenko A. K. kambrisse nr 120 ning teatas, et kuna ennetähtaegse vabastamise otsustamisega läheb aega, siis peab A. K. helistama koheselt oma XXX ning paluma, et ta annaks A. K. kuuluva sõiduauto üle isikule, kes sellele Sergei Martõštšenko korraldusel treileriga järgi tuleb. A. K. veenis Sergei Martõštšenkot, et helistamise asemel võiks ta XXX kirja kirjutada, millega Sergei Martõštšenko nõustus. Sergei Martõštšenko nõudmisel kirjutas A. K. valmis kirja, mille kohaselt jäi ta 2008. a ühele inimesele, kellega nüüd koos karistust kannab, võlgu 4000 eurot ning vanglas olles leppis temaga kokku, et annab võla katteks oma sõiduauto, mille A. K. palus XXX üle anda isikule, kes tema juurde autole järele tuleb. Pärast seda, kui A. K, kirja Sergei Martõštšenko juuresolekul valmis oli kirjutanud, läks ta kirjaga oma kambrisse, kuid kirja välja ei saatnud. Süüdistusaktis kajastatud süüdistuse kohaselt pani Sergei Martõštšenko sellega toime KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalda kasutades korduva varalise kasu üleandmise nõudmise. KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse Sergei Martõštšenkot selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 11.10.2011. a otsusega nr 1-10-13357 karistatud röövimise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, lõi varalise kasu saamise eesmärgil Tartu Maakohtule teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kui väitis 26.09.2019 esitatud hagiavalduses, et on 2016. aastal andnud A. K. laenuna 2500 eurot, mille

A. K. pidi tagastama kahe kuu jooksul peale laenu saamist. Veel väitis Sergei Martõštšenko, et A. K. laenu ei tagastanud ning kirjutas 2019. a augustikuus, Tartu Vanglas viibides, võlakirja, milles lubas Sergei Martõštšenkolt laenatud raha tagastada. Seda väites esitas Sergei Martõštšenko kohtule teadvalt ebaõigeid andmeid laenulepingu sõlmimise, laenu üleandmise ja selle tagastamise kokkulepete kohta. Tegelikult ei ole Sergei Martõštšenko A. K. laenu andnud ning võlatunnistuse koostas A. K. seetõttu, et Sergei Martõštšenko ähvardas teda vägivalla kasutamisega. Hagi rahuldamise korral oleks Sergei Martõštšenko põhjustanud A. K. varalise kahju, mida ei tekkinud tema tahtest mitteoleneval põhjusel, sest Tartu Maakohus peatas 20.01.2020 määrusega tsiviilasja nr 2-19-14885 menetluse kuni kriminaalasja nr 19922900012 menetluse lõppemiseni. Süüdistusaktis kajastatud süüdistuse kohaselt pani Sergei Martõštšenko sellega toime KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise katse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust nähtuvalt jäävad Sergei Martõštšenkole esitatud süüdistustes kajastatud varavastased kuriteod 1019.a augusti- ja septembrikuusse. 13.09.2019.a Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialisti A. M. (M.) menetlejana koostatud õiendiga (VI, 135) on tõendatud, et ajavahemikul 15.05.2019-12.09.2019 paiknes kinnipeetav Sergei Martõštšenko Tartu Vangla süüdimõistetute eluhoone esimeses osakonnas S-1 kambris nr 111 (VI, 135). 24.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokolliga Tartu Vanglas viibinud isikute paiknemise kohta (VI, 29-31; koostaja Tartu Vangla TUO spetsialist K. U.) on tõendatud varavastaste kuritegude toimepanemise süüdistustega seonduvate isikute paiknemine Tartu Vanglas ja see on alljärgnev: Sergei Martõštšenko S-1 kamber nr 111 (A) 15.05.2019 k 09:45 – 12.09.2019 k 11:50 A. K. S-1 kamber nr 120 (B) 05.08.2019 k 15:30 – 12.09.2019 k 17:55 R. G. S-1 kamber nr 116 (A) 19.07.2019 k 11:25 - 18.09.2019 k 16:10 24.03.2021.a asitõendi vaatlusprotokolliga Tartu Vanglas viibinud isikute paiknemise kohta (VI, 29-31; koostaja Tartu Vangla TUO spetsialist K. U.) on tõendatud, et 2019.a augustis ja septembri esimeses pooles olid ühes sektsioonis S-1 karistust kandmas: Sergei Martõštšenko - kamber nr 111 (A) 15.05.2019 k 09:45 – 12.09.2019 k 11:50 A. K. - nr 120 (B) 05.08.2019 k 15:30 – 12.09.2019 k 17:55 R. G. - kamber nr 116 (A) 19.07.2019 k 11:25 - 18.09.2019 k 16:10 Sergei Martõštšenko ja A. K. viibisid ühes sektsioonis S-1 karistust kandmas 05.08.2019 – 12.09.2019, s.o 5 nädalat. Samal ajal viibis samas sektsioonis koos Sergei Martõštšenkoga ja A. K. karistust kandmas R. G.. Väljapressimise ja kelmuse katse süüdistustes kajastatud kannatanu A. K. on rahvastikuregistri andmetel sündinud XXX.a, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, elukoht oli XXX (II, 95-96; VII, 85; VI, 114). Kohtumenetluses ei olnud kannatanut A. K. võimalik tema surma tõttu üle kuulata. Rahvastikuregistri andmetel suri A. K. XXX.a (II, 95-96; VII, 85; VI, 114). Surma asjaolud rahvastikuregistri andmetest ei nähtu. Sergei Martõštšenkole esitatud süüdistustes kajastatud sündmuste ajal oli A, K. 37-aastane.

Süüdistatav Sergei Martõštšenko andis kohtus ütlused 05.07.2022.a (IV, 5, 33-52). Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega on tõendatud, et ta Tartu Vanglas kandis ta karistust 2016.a detsembrist alates. A. K. teab juba ajast enne vanglat. Tutvus K. 2016.a alguses seoses talle fentanüüli ja auto müümisega. Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt kannab ta karistust fentanüüli suures koguses käitlemise eest. Vabaduses pöördus A. K. tema poole narkootikumide saamiseks. A. K. tutvus Tallinnas. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ütles talle keegi ostjatest A. K. kohta, et on üks inimene, kellel on raha, kes tahaks suures koguses narkootikume osta. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt elas ta sellel ajal XXX ja ta ei tegelenud sellel ajal 3-5 grammist fentanüülist väiksemate koguste müügiga. A. K. külastas teda kord nädalas, kord pooleteise nädala jooksul. Arvab, et A. K. omandas temalt narkootikume ainult enda jaoks. Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt oli narkootikumide eest tasumisel A. K. erinevaid variante. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli tal mõnikord ainet kaasas 5 grammi, aga A. K. tahtis osta 3 g. Trepikojas oli väga ebamugav kaaluda ja jäi nii, et andis K. ainet 5 g ja K. pidi pärast raha andma. A. K. suhtleski narkoäriga seoses. K. muul teemal ei suhelnud, K. koos alkoholi ei tarvitanud ega narkootikume süstinud. See oli lihtsalt äri. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli tal 4 autot. Neist ühte tahtis ta maha müüa. A. K. küsis, kas on autosid müügiks, et ta tahab osta autot. Pakkus A. K. Hyundaid ja tegid tehingu, suuliselt leppisid kokku, et K. ostab Hyundai järelmaksuga. K. selle Hyundai eest kohe raha ei maksnud, maksis ainult narkootikumide eest. Kuna A. K. oli püsiklient, kellel raha oli, siis võis lubada endale kahe ja poole tuhande euroga riskimist. Auto hinnaks leppisid A. K. kokku 2500 eurot. Auto vajas väikest remonti. Vasak tuli ja stange. Auto oli vähem kui 10 aastat vana, 2009.a. Heas seisukorras. See oli 2016.a. A. K. ei jõudnud selle auto eest talle midagi ära maksta. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt pandi ta enne istuma. Siis kadus A. K. kuskile ära, K. polnud umbes 1-2 nädalat, võib-olla isegi kuu aega. Üritas K. leida XXX inimeste kaudu. Teadis, et A. K. on XXX. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt tekkisid tal vangistuses rahadega probleemid, kuna hakkas võlgu tagasi maksma. A. K. ise ühendust ei võtnud ja elas varjatud elu. Inimesed, kes püüdsid K. üles leida, ütlesid, et teda pole võimalik leida. Siis kohtuski A. K. vanglas. Enne vanglat A. K. perega ei suhelnud. Kuulujuttude järgi teadis ja eeldas, et A. K. on rikkast perest. Vanglas puutus A. K. kokku 2019.a suvel või sügise alguses, kui K. tuli samasse sektsiooni. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei tundnud ta alguses A. K. ära. K. oli väga kehvas seisus, näost valge, sinikad silmade all, hästi kõhn, selline murtud olek. Arvab, et narkootikumid tegid K. suhtes oma töö ära, kuna ta nägi palju vanem välja. A. K. muutus tänu narkootikumidele. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt tuli A. K. vanglas ise tema juurde ja ütles tere. Loomulikult arutasid A. K. seda, kes mille eest istub ja kes kui palju sai karistust ja miks K. ära kadus. Kõiki neid momente. Nägi, et A. K. olid rahadega samad probleemid, mis tal endalgi. Otsisid A. K. kompromissi Hyundai võlaga seoses ja A. K. pakkus sellist varianti nagu võlakirjas on kirjas. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei olnud K. midagi võtta. Peale vanglariietuse ei olnud A. K. midagi. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei olnud tal teisi variante. Andis A. K. võimaluse, et kui K. vabaneb, siis võib hakata raha tagasi maksma. Selle võlakirja kohta leppisid K. kokku, et see on nagu garantiikiri, millega võib pärast kohtusse pöörduda. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ta seda ka tegi. Pärast võlakirja kirjutamist küsis A. K. nõu, kuidas ennetähtaegselt vabaneda, millist advokaati võtta, milliseid tõendeid on vaja. A. K. näitas paberit, et XXX kustutas tema võlgu. Iga nädal saatis XXX A. K. tšeki, millelt oli näha, et XXX võlgu ära maksnud.

Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt jagas ta vangistuses A. K. omavahel poest ostetavaid kaupu. Kord kahe nädala tagant jagatakse välja poelehed, siis kinnipeetavad hakkavad üksteise juures käima, vaatama, kes mida ostab, kellega mida saab vahetada, kellelt võlgu võtta järgmise poekorrani. See oli järjekordne esmaspäev, järjekordsed kaupade ja vahetuste otsingud jne. Küsis A. K., kas tal poe jaoks raha on ja mis ta ostab. K. raha ilmselt oli. Nägi A. K. poenimekirja, erinevad toiduained, joogid, deodorant, sellised asjad. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt olid tal endal olemas deodorant ja suhkruasendaja, milliseid A. K. kavatses osta. Deodorant ja suhkruasendaja olid täiesti uued. Pakkus neid A. K., et annab need kaks asja ära ja K. ostab selle eest talle vastu liha. Võib-olla ka teed. Said K. kaubale. Süüdistatava Sergei Martõštšenko (IV, 5, 33-52) kohaselt oli A.K. väga suures narkosõltuvuses. K. oli haige inimene. Arvab, et A. K. tegi tema peale kuriteoteate ja pärast kahetses seda, et nii juhtus. Arvab, et K. küsis kellegi käest, et kas selle võlakirjaga saab raha kohtu kaudu. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt tundub talle nii, et kui A. K. sai teada, et kohtu kaudu võibki võlakirjaga raha saada, siis K. otsustas selle võlakirja endale tagasi võtta. See võis olla üks variantidest, miks A. K. esitas tema peale kuriteoavalduse. Teine variant, et kui A. K. esitas 2019.a septembris kuriteoavalduse, avanes K. võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt selgitas ta A. K., kuidas ennetähtaegselt vabastamise protsess välja näeb ja K. väga tahtis vabadusse saada. Arvab, et A. K. kujutas ette, et kui näitab ennast kuriteoohvrina, siis ta saab kohe vabadusse. Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt oli ta aasta aega üksinda kambris ja tal oli aega mõtiskleda sellel teemal, et mis pani A. K. nii tegutsema ja miks nii juhtus. A. K. võisid olla luulud narkootikumidega seoses. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt polnud tal enne A. K. vabanemist temaga võlakirja ümbertegemisest ja asja kuidagi teistmoodi lahendamisest juttu. Kui A. K. oleks tahtnud asjad teisiti lahendada, siis oleks olnud väga lihtne teha avaldus vangla direktori nimele, et palun see kuldkett, mis on isiklike asjade juures laos, anda vabaduses olevale konkreetsele inimesele. Vanglas võib kinnipeetav oma isiklike asjade kohta teha kirjaliku avalduse ja oma asjad vabadusse ära saata. K. ei hakanud nad seda tegema. Andis A. K. võimaluse maksta võlg nii nagu ta tahtis ja seda soovis, nagu on võlakirjas kirjas. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt sai A. K. vanglas metadooni, suure koguse ja veel igasuguseid psühhotroopseid aineid. XXX. Neid aineid sai A. K. vanglas iga päev. Kord nädalas käis A. K. ka psühhiaatri juures. K. ravimite kombinatsioone muudeti, et nende mõju oleks suurem. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt suhtles A. K. vanglas telefoni teel XXX, D., kellega K. tülitses palju. A. K. oli vist korter ja XXX tahtsid narkomaanist D, sealt korterist välja visata, aga K. võitles selle eest, et D. võiks sinna korterisse jääda. A. K. veetis telefoniga rääkides palju aega. D. teadis ka varasemast ajast, kui D. üritas narkootikumide eest intiimteenuseid pakkuda. Ei tea, kas K. seda teadis. Võib-olla teadis. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt tegi ta ilmselt lolluse, et rääkis sellest sektsioonis teistele. Paljud tundsid D.. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt oli A. K. kambris alguses koos ühe inimesega, kes viidi teise sektsiooni üle ja siis kolm-neli nädalat oli K. kambris üksinda. Pärast K. sektsioonist ära viimist ja pärast K. vanglast vabanemist polnud A. K. võla teemal kontakti. Ei püüdnudki K. kontakti saada. Ei otsinud A. K. Eeldas, et see võib olla uurimisele kahjulik, kui hakkab telefoni teel midagi tegema. Pöördus kohtusse. Riigilõivu maksis ka. Peale A. K. surma mingi aja pärast tuli kohtult kiri, et A. K. on surnud ja viimane

kord paluti hagi esitada A. K. XXX vastu. Hagist loobumise korral saab pool riigilõivust tagasi. Võttis hagi tagasi, kuna XXX niikuinii juba kaotasid XXX. Ei tahtnud traumeerida. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt ta seoses K. juhtumiga isoleeriti. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et A. K. tutvus ta siis, kui müüs talle narkootikume ja auto, 2016.a alguses. Keegi narkoklientidest tutvustas K.. Narkoäri seisneb selles, et narkootikume rohkem müüa ja nipp on anda rohkem ainet kaasa, siis klient järgmine kord toob rohkem raha. Nii see tavaliselt toimus. Müüs 1 g fentanüüli 160180 euroga. K. tutvus Lasnamäel elamise ajal 2016.a alguses. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt pandi ta istuma 2016.a märtsi lõpus, järelikult märts, veebruar, jaanuar 2016 suhtles K.. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli tal K. auto müümise ajal 4 autot, neist ühe omanik oli ametlikult. A. K. andis üle ühe auto dokumendid, võtmed ja auto ning ütles K., et registreerib auto ümber tema nime peale siis, kui K. maksab kogu raha ära. See toimus selles ajavahemikus jaanuarist kuni märtsini 2016.a. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli Hyundai liiklusregistris registreeritud tema nimele. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli tal avarii, milles oli ise süüdi ja pidi sellelt teiselt avariis osalejalt auto välja ostma, et ta ei teataks politseile. Kes avariis kannatada sai, pakkus, et ostku temalt avariis kannatada saanud auto Hyundai ära. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ostiski ta selle Hyundai ära. Siis saigi samal päeva auto Lasnamäel liiklusregistris ARK-is tema nimele ümber registreeritud. Avarii tagajärjel olid Hyundail vigastatud vasak esituli ja pamper, sõiduk liikus ja sellega oli võimalik sõita. Kokkusaamiselt, kui müüs Hyundai K., sõitis K. selle autoga ära. See oli K. vabaduses viimane kohtumine. Auto müüs K. ajavahemikus jaanuar kuni märts 2016.a, 3 kuu jooksul. Enne 2016.a algust oli K. täiesti võõras inimene. Mäletab, et K. kohtus pärast Koplist Lasnamäele kolimist. Kui müüd narkootikume, siis peab mingil ajal ära kaduma, et ostjad vahetuks, et ostjad, kes jäävad maha, ei saaks sinu kohta informatsiooni anda. Selle pärast kolitakse teise kohta, tekivad uued ostjad ja endiste ostjate jaoks oled siis täielikult kadunud. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ta selle pärast mäletabki, et K. kohtus pärast Koplist Lasnamäele kolimist. Sõiduki andis K. üle suulise lepingu alusel. Ajal, kui andis A. K. üle autovõtmed, dokumendid ja auto, oli tal raha umbes 20 000€ ja 2500 € ei olnud siis nii suur raha, et mitte riskida. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt tundus talle, et ta saab usaldada klienti, kes toob talle iga kokkusaamisega 500 € kuni 1000 €. Selle pärast A. K. usaldaski. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli tal palju autosid ja üritas neist ühte maha müüa. Kui vanglas tekkisid rahadega probleemid, siis palus vabaduses olevatel sõpradel üles otsida XXX elava A. K., kuna ta oli võlgu. Inimesed vastasid, et ei leia K.. Siis järeldas, et K. on midagi juhtunud või K. peidab ennast. Seda, mis sellest Hyundaist sai, ei tea öelda. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli tal vabaduses viimasel perioodil rohkem kui 4 autot. Mercedes, Volkswagen, Renault, Mazda, Hyndai, Saab. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt oli neist ainult Hyundai registreeritud liiklusregistris tema nimele. K. pidi Hyundai eest tasuma osade kaupa. Konkreetset perioodi polnud kokku lepitud, mõistliku aja jooksul. 2016. a märtsi lõpus, kui sattus vanglasse, siis oleks K. saanud talle vanglasse kirjutada. Näiteks tere Serjoža, mina olen S., otsin sind, et sulle raha ära anda. Vanglasse sattumise kohta levivad jutud. Narkomaailm igas linnas ei ole nii suur, et kuulujutud ei leviks selle kohta, kuhu keegi narkomüüjatest on sattunud. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt tegi ta ise siis, kui tahtis võlga ära anda, nii, et kirjutas vanglasse ja paberile pani enda telefoni numbri ja inimene helistas vanglast tagasi.

Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et A. K. kontakteerus vabaduses olles interneti ja telefoni teel, kohtusid K. Tallinnas. Ei mäleta, et XXX oleks K. kohtunud. Vanglas oli A. K. samas sektsioonis 1 kuni 2 kuud, kuni sealt ära viidi. Võlakirja kirjutamise ajal ütles K., et tal on kuldkett, auto ja pärast vanglast vabanemist saab rahalised asjad korda. Vanglas olles ei pidanud Hyundai asukohta tähtsaks, tähtis oli raha. A. K. oli vabaduses peale Hyundai veel sõiduauto Mercedes. Autot Hyundai ei soovinud A. K. tagasi saada, kuna nii palju aastaid oli möödas. 2016.a maksis Hyundai 2500 eurot. Kui palju maksaks 3 aasta pärast narkomaani käes olnud auto. Võlakirja täpset sõnastust ei mäleta. Jutt oli võlasummast, kuidas peale vabanemist K. selle tasub, K. palus endale aega üks kuu, et saaks oma elu ära korraldada. Need olid inimlikud tingimused. Võimalus tööle asuda. Kui K. see ei õnnestu, siis kas kõigepealt kett, või siis auto, vastavalt kokkuleppele. Täpset realiseerimise järjekorda ei mäleta. Võlakirja andis teisele inimesele hoiule. K. ise pakkus neid võlakirja tingimusi, tuli kambrisse, arutasid, kuidas seda kirjutada. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt tahtis ta ennast kaitsta ootamatuste eest ja sellepärast andiski võlakirja hoiule. Kõik see tundus liiga ilus ja lihtne, suur valik, auto ja kett, kõik tundus sõnade järgi liiga hea. Nõustus sellega, mille A. K. välja pakkus. Vanglas saab isiklikke asju üle anda vabaduses viibivale isikule. Tuleb kirjutada avaldus vangla direktori nimele ja paluda ese üle anda. Direktor annab loa, paneb pitseri. Kokkusaamisele tulles vangla sissepääsu juures küsitakse dokumenti ja antakse ese üle. Niimoodi võib üle anda ükskõik millise isikliku asja vabaduses viibivale isikule. Näiteks K. kirjutab avalduse, et mina A. K. palun luba üle anda oma kullast kett K. L., mis asub minu isiklike asjade hulgas laos. Direktor paneb pitseri, K. L. tuleb vanglasse, talle antakse kett kätte, K. L. läheb pandimajja, saab selle eest 2500 €, mille kannab oma kallile XXX. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt tutvus ta A. K. elukaaslasega D. ühise tuttava kaudu, D. istus tuttava autos. See oli 2015. või 2016.a. Vanglas nägi A. K. näidatud fotol D. Küsis siis K., mis ta nimi on ja K. ütles, et D.. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt teab ta A. K. rahalise seisu kohta seda, et K. valmistus ennetähtaegseks vabanemiseks, selleks peavad olema võlad tasutud. A. K. XXX saatis talle iga nädal tšekke XXX võlgade tasumise kohta. K. jutu järgi tal endal raha ei olnud. K. elas XXX kulul ja tihti tülitses nendega. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste (IV, 5, 33-52) kohaselt pakkus ta A. K. poekaupade osas vahetust. Palus K. osta mõned toiduained, millised tal olid vabad, liha, rohelist teed, täpselt ei mäleta. Ise andis K. sahhariini, s.o suhkruasendajat, ja deodorandi. Kui K. tuli poe pealt, näitas, et asjad on seal, ja ise läks K. helistama. Läks siis K. kambrisse ja võttis asjad ja pani külmkappi. See summa, mille K. kulutas, ületas vähesel määral rahaliselt sahhariini ja deodorandi oma. Kõik tundus liiga hea ja ilus, K. tahtis näidata kui suur sõber ja abiline ta on, tahtis puru silma ajada. Andis sahhariini ja deodorandi K. kohe, kui täitsid poe tellimuse lehti, 5 päeva enne kauba kättesaamist. Kui K. sai kauba kätte, siis ta näitas, et kaup on kambris öökapi peal. K. ise läks helistama. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt läks ta siis ja võttis sealt kauba ja pani külmkappi. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei mäleta ta täpselt, mis kaupa A. K. talle ostis, see võis olla pakk rohelist teed, aga liha oli seal kindlasti. Süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et hagiavaldust ta ise ei koostanud. Hagiavaldust ei saa esitada vene keeles. Venekeelne hagiavaldus (VII, 1-2) tagastati. Kõrval kambrist eestlasest vang aitas kirjutada eestikeelse hagiavalduse. Ise rääkis hagiavalduse kirjutajale vene keeles, aga tema kirjutas eesti keeles. Kui oleks olnud võimalik kirjutada vene keeles, siis oleks ise hagiavalduse teinud. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt

ta hagiavalduses seda ei kirjeldanud, et K. sai auto ja jäi selle eest võlgu. Hagiavalduses soovis võlakirja alusel K. võlga tagasi saada. R. G. viibis võlakirja kirjutamise juures ja ta saab kinnitada, et võlakirja pole kirjutatud vägivalda kasutades ega survestades. Sergei Martõštšenko ütluste kohaselt ei ole tal R. G. pangakonto numbrit, et seda K. anda. Sergei Martõštšenkole esitatud varavastaste kuritegude süüdistustega seoses andis kohtus Tartu Vangla toonastest ametnikest tunnistajana ütlused T. T. (III, 142-151, 100). Tunnistaja T. T. avaldatu kohaselt töötab ta politsei 2021.a jaanuarist uurija-jälitajana. Enne seda töötas Tartu Vanglas teabe- ja uurimisosakonnas ning sellele eelnevalt valvurina ja inspektor-kontaktisikuna. Tunnistaja T. T. avaldatu kohaselt teab ta tööalaselt nii süüdistatavat Sergei Martõštšenkot kui ka A. K., vihavaenu tal nende isikute suhtes pole. Tunnistaja T. T. ütlustega (III, 142-151, 100) on tõendatud, et ta töötas Tartu Vanglas teabeja uurimisosakonnas 2017-2020.a detsember. Tööülesanneteks oli koguda informatsiooni, ennetada kuritegude toimepanemist. Kui kuritegu oli toime pandud, siis koguda selle kohta võimalikult palju teavet. Tööalaselt oli õigus määrata, kes kellega ühes kambris koos paikneb. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt suhtles Sergei Martõštšenko sõbralikult hierarhias temaga ühel tasemel või endast kõrgemal olevate kinnipeetavatega, nõrgemaid ta ei aktsepteerinud ja nende suhtes oli käitumine mõnitav, survestav. Tunnistaja T. T. ütlustega (III, 142-151, 100) on tõendatud, et ta puutus oma töös kokku A. K.. T. T. ütluste kohaselt oli A. K. õbluke ja nõrk kinnipeetav ja hierarhia poolest madalamal asetsev. Tugevamad nägid, et oma kehaehituse poolest, oma suhtlusviisi poolest ei saa ta nendele tugevatele vastu. A. K. suhtus teistesse kinnipeetavatesse normaalselt. A. K. teiste kinnipeetavatega ja ametnikega konflikte polnud. A. K. ja Sergei Martõštšenko viibisid koos Tartu Vanglas narkosõltlaste osakonnas, s.o lahtises osakonnas, kus päevakorrajärgsel ajal on kambriuksed avatud ja saab mängida lauajalgpalli, lauamänge, helistada, teha süüa. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt oli A. K. mure Sergei Martõštšenkoga. K. tuli teabe- ja uurimisosakonna ruumidesse, tema silmaalused olid murest sinised, mitte vägivallast sinised. Oli näha, et K. on kohutav mure, et ta on depressioonis. K. rääkis, et tal on eluosakonnas tekkinud konflikt Sergei Martõštšenkoga, kus temalt pommitakse välja auto, kuldkett ja et ta on obaduse saanud, on Sergei Martõštšenkoga olnud füüsilises konfliktis. Sergei Martõštšenko oli A. K. suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. A. K. oli Sergei Martõštšenkole alguses verbaalselt vastu hakanud ja Sergei Martõštšenko oli teda n.ö õpetanud, et temaga nii ei räägita. Algas see nii, et kui A. K. sinna elusektsiooni tuli, siis hakati uurima, kes see K. on. K. käest küsiti tema XXX kohta, kas see XXX on narkotarvitaja. A. K. oli öelnud, et ei ole. K. elas XXX ja XXX oli pärit üks kinnipeetav, kelle kambris käisid läbiotsimist tegemas. See kinnipeetav teadis, et K. on XXX pärit ja ta teadis ka seda XXX. K. tõmmati konksu otsa, et räägi oma XXX, tema ütles, et XXX ei ole narkar, aga tegelikult nad juba teadsid, et on. Valetamine ei meeldinud Sergei Martõštšenkole. K. pidi valetamise eest kuidagi tasuma. Vangla kauplusest pidi A. K. midagi ostma. Minu arust ta isegi ostis. Mingil hetkel tuli see, et K. peab oma auto ja kuldketid ära andma. Vangla laos oli K. mingi asi, mis ta pidi ära andma. Kästi tal ka see välja võtta ja kellelegi saata. Täpsemat skeemi ei mäleta. Ju ta pidi selle välja saatma, kas oma isale pidi saatma vms. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt tegid nad läbiotsimisi. A. K. ütles, et ta pidi kirjutama Sergei Martõštšenko ja R. G. juuresolekul kirja, kus tema vabatahtlikult annab

Sergei Martõštšenkole üle kõik need asjad. Sergei oli talle ette dikteerinud, mida peab kirjutama. Teadsid, et kiri peab kuskil olema. Esimesena otsisid läbi Sergei Martõštšenko kambri, sealt midagi ei leidnud. Enne Sergei Martõštšenko kambri läbiotsimist viidi Martõštšenko sealt ära ja äraviimisel Martõštšenko karjus vene keeles, et hävitage see ära. Alles pärast said aru, et Martõštšenko karjus seda V. Hiljem tuli teave, et otsitav kiri on V. kambris. Kirja leidsidki V. kambri läbiotsimisel riispakkide seest, kuhu see oli ära peidetud ja hoiule antud. V. ja Sergei Martõštšenko olid heades suhetes. Tunnistaja T. T. ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt rääkis A. K., et Sergei Martõštšenko ja R. G. tulid ja hakkasid asju pommima. K. pidi need asjad paberil vormistama. K., kui ta oli selle loo ära rääkinud, läks otsekohe menetleja juurde. Ei mäleta, et A. K. oleks kirjutanud kuriteokaebuse. Pärast ülekuulamist läks A. K. tagasi samasse eluosakonda. Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt ei usu ta, et A. K. hirm kuhugi ära kadus. Tema silmaalused olid lõpuni väga sinised. Viimati kuulis K. kohta, et ta on surnud, poos ennast pärast vabanemist ülesse. Tunnistaja T. T. ütlustega (III, 142-151, 100) on tõendatud, et pärast vestlust A. K. suunas ta K. menetleja A. M. juurde, kes tegi koheselt kannatanu ülekuulamise. Ise läks koos kolleegidega Sergei Martõštšenko juurde, panid tal käed raudu ja viisid ta sellest eluosakonnast ära. Selles osas, kas A. K. ja Sergei Martõštšenko tundsid teineteist enne vanglat, kõikusid tunnistaja T. T. ütlused (III, 142-151, 100) prokurörile vastates ühest äärmusest teise: „Narkosõltlastega töötades eeldatavasti nad enamvähem üksteist tunnevad, on üksteiselt ostnud või mida iganes. Selles osas ei saa olla kindel, et nad ei tundnud üksteist, aga kui tundsidki, nad ei tohiks olla koos, aga mulle ei tundunud, et oleksid olnud mingid suured tuttavad. Minu arust nad ei tundnud üksteist.“ (III, 150) A. K. kuulati kannatanuna üle 12.09.2019.a (VI, 109-123). Prokuröri taotluse alusel (III, 125) ja poolte nõusolekul (III, 125-126) on 12.09.2019.a kannatanu ülekuulamise protokoll koos selle juurde kuuluvate lisadega võetud kriminaalasja juurde (KrMS § 291 lg 1 p 1, KrMS § 291 lg 3 p 1,2,3,4; asuvad: VI, 109-123). 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokolli (VI, 109-113) koostas Tartus menetlejana Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist A. M.. Kannatanu kuulati üle tõlgi osavõtul. Kannatanule selgitati tema õigusi ja kohustusi, mille kohta andis kannatanu allkirja. Kannatanut hoiatati teadvalt vale ütluse andmise ja seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise eest, millest teadlikuks oleku kohta andis A. K. allkirja. Protokolli lõpuosas punkti 6 all on käsitsi kirjas vene keeles tekst, mis eesti keelde tõlgituna tähendab, et protokoll on mulle tõlgitud ja arusaadav, minu sõnadest õigesti koostatud. Protokolli lõppu on allkirjad andnud kannatanuna A. K., tõlgina A. K., menetlejana A. M. 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollis on (VI, 109-113) selle alguses A. K. isikuandmete kohta kajastatud XXX kodanik, XXX, elukoht XXX (VI, 109). Kannatanu A. K. ülekuulamine toimus 12.09.2019 kell 12:18-14:19. 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollis (VI, 109-113) on punkti 4 all kajastatud alljärgnevad A. K. ütlused: „Mind toodi umbes 5. augusti paiku Tartu vanglasse, S-1 osakonda. Mulle hakkas teisel päeval, 9. või 10. kuupäeval jalutuskäigu ajal sektoris Sergei Martõštšenko küsimusi esitama ja ütles mulle, et „räägi kelle suhtes sa andsid vabaduses olles ütlusi.

Ma tean, et sa andsid vabaduses ütlusi. Kui sa selle kohe üles tunnistad, siis me lahendame selle heaga“. Martõštšenko ütles, et ta olevat kirjutanud küsimustega minu kohta kirja ja ootab sellele vastust ja kui selle kirja vastus ei lange kokku minu ütlustega, seda hullem. Martõštšenko ei täpsustanud kellele ta selle kirja kirjutas. Ta mainis mingit hüüdnime „B,“ või „B.“. Mina sellist isikut ei teadnud ja mina ei osanud arvata mida ta võib minu kohta kirjutada. Ma ütlesin talle tõtt, et vabaduses olles ma ei andnud kellegi kohta ütlusi ega kellegi peale mingisugust avaldust ei teinud. See kõik oli jämedal toonil öeldud. Mingil hetkel läksime minu kambrisse nr 120. Mina rääkisin seda sama jämedal toonil nagu tema minuga, sellepeale lõi ta mind ühe korra parema käe lahtise peopesaga vastu minu vasakut kõrva. Tõusin kohe püsti, millepeale lõi ta mind ühel korral rusikaga rindu, millepeale lendasin vastu seda kolmnurka, mille peal on televiisor. Siis kui vastu pead sain, siis tundsin valu, siiani söön valuvaigisteid. Mul oli külg punane ja plaanisin seda fikseerima minna, aga siis mõtlesin, et see on ainujuhtum ja et seda enam ei kordu. Terve selle aja oli kambris veel R. Tema kuulas pidevalt Martõštšenko sõna, klähvis pidevalt kaasa. Tema mind ei puutunud. Pärast ütles Martõštšenko, et sa ei ole veel nii vana, et minuga sedasi rääkida. 26.08.2019 paiku tuli Martõštšenko minu juurde lauatennise laua juurde ja tegi mulle ettepaneku meie konflikt ära tühistada. Mina küsisin, et mis mõttes nullida? Ta ütles, et selle konflikti saab selliselt lahendada, et ma läheksin R. juurde, kelle perekonnanimi on vist G. ja et ma luban talle, et ma toon kauplusest tordi. Et kõik sööksid seda torti ja lepiksid ära. R. juurde läksin päev hiljem, R. ütles, et kõik on hästi. Aga välja tuli teisiti. Mulle kanti XXX poolt üle 100 €, mina olen 30% line. See tähendab seda, et mina saan kontole 100 eurost 30 eurot. Välja kukkus nii, et mina võisin kauplusest osta ainult suhkruasendaja, teed ja seepi, aga ülejäänud raha eest ostis Martõštšenko seda, mis talle meeldis. Ta kirjutas mulle nimekirja mida ma talle ostma pidin – 1 pähklikreem, lihapallid 4 või 5 pakki, tee „Auglu“, majonees ja riis. Tema summaks tuli 23 eurot, minul 5 eurot. Ta võib selle hiljem ümber lükata ja öelda, et mina olin nõus, aga mina olin nõus tegelikult tordiga. Kauplusest tellimislehele kirjutasin need asjad ise. Kui ma ei oleks seda täitnud, siis oleks arusaadav mis ta mulle pärast oleks teinud. Ta oleks mind jälle löönud. Algselt oli minu poenimekirjas ka deodorant, aga kui ma oleks selle sisse jätnud, siis ei oleks saanud Martõštšenko kõiki enda asju. Teavitasin sellest teda. Ta ütles, et tõmba oma deodorant maha ja andis oma deodorandi “Dove“ mulle. Selle järgi arvasingi, et ta tahab kõiki nimekirjas olevaid asju saada. Meil on kauplus reedeti. Eelmisel reedel, 06.09.2019 oli pood. Martõštšenko oli peale kauplust võrguga minu ukse taga. Ta tuli minu kambrisse, andsin tema asjad temale. Mina väljusin kambrist esimesena, sest ma läksin helistama, aga tema jäi veel kambrisse, et oma asju kokku korjata. Minu kambri number on 120. See oli 12.08 ja 02.09 vahel. Läksime esimest korda välja jalutuskäigule. See oli kolmapäev ja õhtune jalutuskäik. Minu juurde tuli Martõštšenko ja küsis minu tüdruksõbra kohta, et kas mul on tema fotosid? Sinna tuli ka R., nad käivad minu juurde alati koos. Ma ütlesin, et mul ei ole temast fotot. Seejärel küsis Martõštšenko, et kas minu XXX on narkomaan või mitte. Ta oli küll varem narkomaan, aga kuna tema oli minu jaoks võõras inimene, siis ma vastasin, et ei ole. Me oleme juba kaks aastat puhtad. Martõštšenko küsis, et mis tema nimi on, ma vastasin, et D. – nad hakkasid kohe omavahel nalja viskama, et ah see D., me tunneme ja teame teda.

D. saatis mulle mõne aja pärast fotosid. Kõik käisid läbi, et vaadata, nende hulgas ka Martõštšenko, kes vaatas ka fotot ja läks välja. Pärast, päeva või kahe pärast tuli teine vang minu juurde kambrisse, vaatas fotot ja ütles, et ta tunneb minu XXX. Martõštšenko ütles, et aa, sa tunned teda, lähme räägime temast. Martõštšenko oli samal ajal kambris kui see teine kinnipeetav tuli, tema nime ma ei tea, aga näo järgi tunneks ära. Läksime kõik kambrist välja ja umbes 10 minuti pärast kutsus Martõštšenko mind minu kambrisse. Ta hakkas kohe minuga jämedalt rääkima, et mida ma valetan, et ta ei ole narkomaan, et ta teab, et ta on narkomaan. Ma ütlesin talle, et miks ta esimesel korral midagi ei öelnud, kui tema pilti nägi. Siis tuli sisse R.. Martõštšenko ütles, et ma valetasin talle – ma ütlesin talle, et ta ei ole narkomaan, aga ikkagi osutus selleks. Selle eest pean ma andma talle oma kuldketi. Ta küsis palju see kaalub, ma vastasin, et 50 grammi. Ta nägi seda varasemalt minu pildi pealt ja ta arvas, et see on vangla laos. Tegelikult ei ole tegemist kullast ketiga, aga ma kartsin talle seda öelda, et see ei ole kuld. Ta tõukas mind ja lõi käega vastu maksa selja tagant ja veel kuhugile taha, äkki vastu kaela. Sundis mind istuma alumisele voodile ja avas wcukse, et koridori ei oleks näha mis kambris toimub. Ta lõi mind veel korra käega kõhtu, mina hakkasin rabelema ja püüdsin põgeneda, aga Martõštšenko võttis mind haardesse ja takistas mind kambrist välja minna. Maksalöögist tundsin valu, mul on hepatiit C. Tervisekahjustust ma ei saanud. R. läks samal ajal ukse ette. Minu ja Martõštšenko vahel tekkis kähmlus. Ma selgitasin rabelemise ajal, et ma ei anna seda ketti talle, sest see kett on minule kingitud. Ta ütles mulle, et niikuinii kui ma vabanen, siis ta helistab kellelegi ja ta tuleb ja võtab selle keti minult ära. See oli kingitus XXX, kes suri veebruaris sellel aasta. Nad hakkasid nagu kartma kui ma kambrist välja tahtsin joosta, nad lasid mu lahti ja nad läksid minu kambrist ära. Peale neid läksin mõne aja pärast koridori ja sain umbes 10 minutit jalutada. Ma ei teadnud algul, et see kõik niimoodi hargneb. Nad nägid, et ma läksin hüsteeriasse, ilmselt sellepärast jäeti mind paariks päevaks rahule. 2-3 päeva pärast kutsus Martõštšenko mind enda kambrisse, see oli 02.09.2019. Ta ütles mulle, et kõik mida ma nüüd räägin, paneme selle kõik kirja ja hakkas mulle dikteerima, et mida ma pean kirja panema. Paber oli A-4 mõõdus, aga ma ei mäleta kas valge või ruuduline, minu meelest oli ikkagi ruuduline. Sinna sai kirja, et kui mina vabanen elektroonilise valve alla, siis pean andma 1 kuu jooksul 2500 eurot Sergei Martõštšenkole ja kui ma seda ei tee, siis pean ma andma talle kuldketi. Kui mind elektroonilisele järelevalvele ei vabastata ja ma jään vanglasse, siis pean ma talle andma oma auto Mercedes CLK 2007 väärtusega 5500 eurot. Täpset sõnakasutust ma ei mäleta. Kui ma olin selle ära kirjutanud, siis läksin enda kambrisse ja kirjutasin mälu järgi endale sama teksti. Soovin selle ülekuulamisprotokolli juurde lisada. Originaali sai Martõštšenko endale, mul pole aimugi kus ta seda hoiab. Martõštšenko rääkis mulle samal ajal kui ma seda kirjutasin, et kui ma lähen ooperite juurde või räägin sellest oma tuttavatele, siis ta võib minult ka korteri ära võtta, sest tal on nii või teisiti pikk karistus narkootikumide ja relvade eest ja millegipärast ütles, et talle antakse veel 6 aastat. Ta ütles mulle, et kas aasta või kuu pärast võtab ära minu tervise, kus mind nähakse, seal mind pekstakse. Kas tema ise või tema tuttavad. Lisaks ütles ta mulle, nad võivad mu voodi külge siduda, lapi suhu panna ja mind ära vägistada. Ta ütles veel, et ma ju ei taha, et mind iga päev pekstakse. 04.09.2019 ütles Martõštšenko, et minu elektroonilise vabanemise ootamisega läheb veel aega ja teeme nii, et mina helistaksin XXX ja et ta annaks enda auto sellele, kes järele tuleb. Mercedes oli M. nimel, XXX oleks pidanud auto üle andma. Martõštšenko

ütles, et kui XXX annab auto üle, siis tuleb Martõštšenko sõber treileriga ja viib auto minema. Ta tahtis, et ma helistaks XXX, aga mina veensin ta ümber, et ma kirjutan XXX. Ta andis siis teema – et ma olen kunagi ammu võtnud raha võlgu ja ta pandi pikaks ajaks vangi ja nüüd ma kohtasin teda vanglas ja ma pean talle võla tagasi andma. Ma ütlesin Martõštšenkole, et kui nii suur aeg 15 aastat, et kas see inimene on ikka veel vanglas. Ma otsustasin, et parem on kirjutada selliselt, et inimene pandi 2008 kinni, tuli paari aasta pärast välja ja pandi uuesti kinni. Kirjutasingi kirja valmis, mille soovin protokolli juurde lisada. Andsin seda kirja Martõštšenkole lugeda, kes jäi sellega rahule ja ütles, et sa ise tead kuidas oma XXX kirjutada. Ma ei saatnud seda ära, sest XXX oleks kohe südamega haiglasse sattunud. Martõštšenko ütles 02.09.2019 samal ajal kui ma allkirjalehte kirjutasin, et ma pean veel Martõštšenkole 500 € andma. Ma pidin ütlema, et ma lõhkusin kellegi televiisori ära ja et ma pean nüüd selle tagasi ostma. Ta ütles, et ma helistaks sõpradele ja küsiks raha. Et ta mind rahule jätaks, siis ma ütlesin talle, et ma helistasin ühele sõbrale ja võib-olla annab ta mulle 200 €. R. andis mulle oma konto numbrid kuhu raha üle kanda. Paberilehe koos kontonumbritega soovin lisada protokolli juurde. Ma praegu väga kardan teda, sest ta nägi fotol minu XXX, kellega ma olen XXX, Martõštšenko sõbrad on vabaduses. Ma kardan enda pärast, XXX pärast ja XXX pärast. Ta ütles mulle, et vahet ei ole kuhu sektsiooni mind viiakse- tal on igas sektsioonis sõbrad, mind saadakse igalt poolt kätte. Rohkem midagi lisada ei ole.“ 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollis (VI, 109-113) on punkti 5 all kajastatud protokolli lisadena:     

A-4 mõõdus ruuduline paberileht, millel käsikirjaline tekst; paber, millel R. G. kontonumbrid; A-5 mõõdus kahepoolne vihikuleht, millel käsikirjaline kiri; lipik poenimekirjaga; kaupluse arve nr 1311961.

12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollil (VI, 109-113) asuvate kannatanu A. K. nimelt antud allkirjadega seoses on oluline täheldada, et ülekuulamisprotokollil on kokku viis lehte. Neist igaühel on kajastatud üks kannatanu allkiri. Ülekuulamisprotokolli esimesel ja teisel lehel, kus kannatanu ütlusi veel ei ole ning on tutvustatud kannatanule tema õigusi ja kohustusi ning kannatanut hoiatatud, on kokku kaks allkirja, üks esimesel lehel ja teine teisel lehel, mis esmapilgul jätavad sarnase mulje, kuid kui hakata tähelepanelikumalt vaatama joonte liikumise trajektoori, siis on alust nende allkirjade sarnasuses kahelda. Sealt edasi on aga protokolli kolmandal, neljandal ja viiendal lehel, kus asub ka ütluste osa, visuaalselt täiesti selgelt erinevad allkirjad kõigil kolmel lehel. Veel on oluline täheldada, et ülekuulamisprotokolli kahel esimesel lehel asuvad allkirjad erinevad oluliselt sama protokolli kolmandal, neljandal ja viiendal lehel olevatest kannatanu nimelt antud allkirjadest. 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollile (VI, 109-113) on lisatud 02.09.2019.a võlakirja variant, mille A. K. tema ütluste kohaselt kirjutas mälu järgi kambris pärast originaalvõlakirja koostamist, ja mille originaal jäi S.Martõštšenko kätte (VI, 115; tõlge: VI, 116-117). 02.09.2019.a kambris kannatanu mälu järgi kirjutatud võlakirja variandi kohaselt on see välja antud ja kirjutatud A. K. poolt käsikirjaliselt sinise pastapliiatsiga ruudulisele paberile.

Võlakirja variandist ei nähtu, kellele A. K. võlgu on ja kellele tal tuleb võlg tasuda. Samas on võlakirjas kaks sinist kasti, mis näib, et on sinise pastapliiatsiga tehtud, pole teada ja näha, kas selle kahe kasti alla on varasemalt olnud midagi kirjutatud. Võlakirja sisust aga nähtub, et siniseks tehtud kastidega kohas peaks olema isiku nimi, kellele A. K. 2500 eurot võlgneb. Võlakiri on kirjutatud vene keeles ja selle tõlge eesti keelde on alljärgnev: „Mina, A. K., XXX, olen võlgu 2500 eurot. Ma pean tagastama selle võla, kui vabanen elektrooniliselt ETV-ga, kui ma ei tagasta seda võlga kuu aja jooksul peale elektrooniliselt ETV-ga vabanemist, siis pean ma ära andma oma kuldketi kaaluga 50 grammi. Kui mul ei õnnestu vabaneda elektrooniliselt ETV-ga, siis pean ma ära andma oma auto MB CLK 2007.a. väljalase, auto võtmed ja auto dokumendid. Selle (võla)kirja olen ma kirjutanud vabatahtlikult, keegi ei sundinud mind seda kirjutama, ei peksnud ega ähvardanud mind. Kirjutatud omakäeliselt. 02.09.2029 /allkiri/ Aidake mind kuidagi“ Selle võlakirja variandi pöördel on käsitsi kirjas vene keeles kirjutatud tekst, mis eesti keelde tõlgituna on alljärgnev: „29.08.2019 alg. ähvar. 02.-pood ja allkirjaleht 04. kiri 22.08.2019 alg. mõnit. 26.08.2019 öeldi mulle midagi sellist, et ma hangin poest tordi ja kõik on OK, kõik nullitakse

me rääkisime temaga võlast, võlg tuleb tasuda, me leppisime temaga kokku, et ma annan ära oma auto, oma Mercedese selle võla katteks, siis oleme me temaga tasa. Mille eest ma talle selle summa võlgu jäin, seda räägin ma sulle siis, kui koju saan. Ja hakkan tasapisi sulle tagasi maksma selle eest, et sa maksid ära osa Mogo krediidist, kuni mina vanglas olen. Peaasi, sina ära muretse ja ära mitte mingil juhul politseisse mine. Lepime nii kokku, et sinu juurde tuleb selle inimese vend või tema naine ja sina anna ära minu auto. XXX, nii on vaja teha. Kirjuta mulle kiri, millal sa saad auto üle anda, ainult ära sellega venita. Aitäh!!!!“ 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollile (VI, 109-113) on lisatud väiksel ruudulisel paberitükil R. G. pangakonto numbrid AS-s SEB Pank ja Swedbank AS-s koos ühe viitenumbriga (VI, 122 – kilekaante vahel). 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollile (VI, 109-113) on lisatud väiksel ruudulisel paberitükil poenimekirjad (VI, 123), käsitsi kirjas 2 nimekirja ühel väiksel paberitükil, valdavalt vene keeles, mõned tooted eesti keeles, mõlemal pool 1 nimekiri. Ühel nimekirjal on kuupäevaks kajastatud 02.09.2019, kus 5.30€ ulatuses neli toodet kirjega: МOЙ (minu). Teisel nimekirjal on tooteid kokku 23.29€ ulatuses kirjega: ЗАБРАЛИ (võeti ära). 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollile (VI, 109-113) on lisatud Tartu Vangla kaupluse 04.09.2019.a ostu-müügi arve nr 1311961 kokku 26 euro 76 sendi ulatuses kaupade eest tasumise kohta (VI, 123). Selle arve peale on sinise pastapliiatsiga ringid ümber tehtud järgmistele kaupadele:  Palmolive seep, kogus 1, summa 0,55 €  suhkruasendaja TIP, kogus 1, summa 1,32 €  kondenspiim, kogus 1, summa 1,39 €  India tee, kogus 2, summa 1,82 € Ostu-müügi arvelt nr 1311961 nähtub veel järgmiste kaupade eest tasumine:      

Cebe, kogus 2, summa 3,80 € Auglu tee, kogus 1, summa 1,44 € kohv President, kogus 1, summa 5,40 € lihap. Lihakas, kogus 4, summa 8,20 € FELIX majonees, kogus 1, summa 1,59 € riis, kogus 1, summa 1,25 €

12.09.2019.a A. K. kuriteokaebus (VI, 124-126; tõlge: VI, 127-128) on käsitsi kirjas, vene keeles, sinise pastapliiatsiga A4 lehtedel, ilma pealkirja ja pöördumiseta, adressaadita, esilehel on alguses ülal ca 1/5 lehe jagu vaba ruumi, algab sõnadega: „Mina A. K....“ ja lõpeb hinnanguga, et on toime pandud väljapressimine, kõige lõpus on kuupäev 12.09.2019 ja nimi A. K., millele järgneb allkiri. See 12.09.2019.a kuriteoavaldusel (VI, 124-126; tõlge: VI, 127128) olev allkiri erineb visuaalselt oluliselt 02.09.2019.a võlakirja variandil olevast allkirjast (VI, 115) ja 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollil (VI, 109-113) olevast 5st kannatanu nimel antud allkirjast. Venekeelse 12.09.2019.a A. K. kuriteokaebuse tõlge eesti keelde on alljärgnev: „Mina, A. K., saabusin Tartu Vanglasse 05.08.2019. Alguses oli kõik normaalne, aga mõne päeva pärast hakati minult küsima minu tüdruku fotot, ma ütlesin, et mul ei ole seda. Siis ta saatis mulle oma foto, neid nähti minu käes ja öeldi, et ta on narkomaan, aga mina olin enne seda rääkinud, et ta ei tarbi narkootikume. Varem ta tarbis, aga

nüüd pole juba ammu neid tarbinud. Ja Sergei Martõštšenko ütles mulle, et ma petsin teda ja pead ära andma ja et ma pean talle andma oma keti kaaluga 50 gr. või 2500 eurot. Ma ütlesin, et ei anna, peale seda ta lõi mind 2 korda minu kambris vastu pead ja kehasse. Mõne päeva pärast, 5-8, käskis ta mul anda allkirja, lisatud allkirjalehe koopia. See oli 02.09.2019. Kahe päeva pärast tuli ta uuesti minu juurde ja ütles, et talle ei sobi see, et ta peab nii kaua ootama, kuni ma elektroonilise valve all vabanen ja kas ma üldse vabanen ja ütles mulle, et ma pean talle ära andma oma 2007.aasta auto MB iks. Selleks pidin ma välja mõtlema midagi sellist, nagu ma olen kellelegi juba ammusest ajast raha võlgu või kohtasin seda inimest vanglas ja see väljamõeldud inimene tahab nüüd oma võlga tagasi saada ja võla asemel võin ma talle ära anda oma auto. Ja Sergei Martõštšenko sõbrad tuleksid ja võtaksid minu auto ära, sõidaksid kohale koos haagisega, millega autosid teisaldatakse, ta ise ütles mulle seda. Ta luges läbi minu kirja ja ütles, et eks mina tean XXX paremini ja kui ta peaks seda uskuma jääma, siis võib selle kirja ära saata. Mina seda kirja ära ei saatnud, sest kui see oleks minu XXX kätte jõudnud, oleks XXX midagi südamega juhtunud ja ta oleks haiglasse viidud, minu XXX hakkab juba vanaks jääma, ta on 62-aastane. Esimest korda peksis S. Martõštšenko mind kuskil 12.08.2019-24.08.2019, teist korda kuskil 24.08.201903.09.2019, see võis olla ka 02. või 03.09.2019. Ühel korral ta peksis mind enne sektori kinnipanemist, õhtu poole, kella 16:00-16:45 vahel, millisel päeval konkreetselt, seda ma ei mäleta, kui vaadata videokaamerat, siis võib näha, et S.Martõštšenko ja veel üks inimene kutsuvad mind minu kambrisse, siis see toimuski. Veel sunnib S. Martõštšenko mind helistama minu sõpradele ja nende käest raha küsima, ütlema sõpradele, et ma olevat televiisori ära lõhkunud ja pean võla ära maksma, mulle anti arve number, kuhu ma pidin raha üle kandma. Ja veel päris selle nii öelda „ürituse“ alguses ütles S. Martõštšenko, et ma võin osta poest kõik tordi jaoks vajaliku ja teha tordi, aga tulemuseks oli see, et S. Martõštšenko ostis endale rohkem kui 20 euro eest toiduaineid minu poeskäigu arvelt ja jättis mulle ainult 5 eurot tee ja sahharini jaoks. Sergei Martõštšenko ütles mulle, et kui ma hakkan tema eest mööda erinevaid sektsioone põgenema, siis sellest ei tule mul midagi välja, sest tal on igal pool sõbrad ees ja ta saab mind igalt poolt, ükskõik millisest sektorist kätte. Ja mind seotakse voodi külge ja vägistatakse ära. Aga mul on vabaduses XXX ja eakad XXX ning ma kardan ja muretsen nende pärast nüüd väga, sest temast, Sergei Martõštšenkost, võib oodata mida iganes, ta ise ütles mulle, et tema karistusaeg on 9 aastat ja kui ta peaks minu pärast veel 6 aastat juurde sama, siis tal on ükskõik, niikuinii on juba pikk karistus. Ja veel ütles ta, et igal juhul, kui ma lähen operite juurde, siis jätab ta mu ilma minu tervisest. Ma leian, et see on puhas väljapressimine ja minu elu ning minu sugulaste ähvardamine. 12.09.2019 A. K. /allkiri/ „ Kinnipeetava A. K. 02.09.2019.a tellimislehe nr 4543283 (VI, 129) kohaselt on Tartu Vangla kauplusest kinnipeetava A. K. poolt tellitud tooteid kokku 10 erinevat nimetust 30 euro 03 sendi ulatuses. Poenimekirjast on maha tõmmatud üks pakk heeringat. Kinnipeetava A. K. 02.09.2019.a tellimisleht nr 4543283 (VI, 129) on koopia. Sellel koopial on all vasakul nurgas koht kinnipeetava allkirja jaoks ja seal kohas on ka allkiri olemas. 02.09.2019.a tellimislehe nr 4543283 (VI, 129) koopialt nähtuv kinnipeetava A. K. allkiri erineb kõigist eelnevalt käsitletud tõenditest (12.09.2019.a kannatanu ülekuulamise protokoll: VI, 109-113, 02.09.2019.a võlakirja variant: VI, 115; 12.09.2019.a kuriteoavaldus: VI, 12492

126) nähtuvatelt kannatanu nimel antud allkirjadest, mõnedest rohkem, mõnedest vähem, aga erinevus on visuaalselt äratuntav ja arusaadav. 16.09.2019.a koostas ja esitas abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv taotluse kinnipeetava M. V. kasutuses oleva kambri läbiotsimiseks (VI, 136-137). Eeluurimiskohtunik Anneli Tanum andis 16.09.2019.a loa Tartu Vanglas asuva kinnipeetava M. V. kasutuses oleva kambri nr 117 (S-1 sektsioon) läbiotsimiseks (VI, 136-137). 16.09.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist A. R. läbiotsimisprotokolli (VI, 138-159). Selles kajastatu kohaselt osalesid läbiotsimisel kinnipeetav M. V., Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialistid K. S. (protokollijana) ja T. T., tõlk V. H. 16.09.2019.a läbiotsimisprotokolliga (VI, 138-159) on tõendatud, et ajavahemikul kell 11:47-13:20 otsiti läbi Tartu Vanglas asuva kinnipeetava M. V. kasutuses olev kamber nr 117 (S-1 sektsioon). Läbiotsimisprotokollist nähtub alljärgnev: Kell 12:24 leiti ülemisel voodilavatsil olnud märkmik, mille vahelt leiti kokku volditult ruudulise paberi riba, millel käsikirjaline tekst: „MB CLK XXX“ ja mis fotografeeriti ja pakendati paberist ümbrikusse kirjega „PAKEND NR P1-1 16.09.2019 läbiotsimisprotokolli lisa kriminaalasjas nr 19922900087“ (asub ümbrikus: VI, 159). Kell 13:09 leiti kapi pealt riisipakendi seest 4 kilepakendis riisipakki ja üks kokku volditud A4 suuruses ruuduline paber, millel venekeelne käsikirjaline tekst ja mis fotografeeriti ja pakendati paberist ümbrikusse kirjega „PAKEND NR P1-2 16.09.2019 läbiotsimisprotokolli lisa kriminaalasjas nr 19922900087“. Kell 13:13 küsiti M. V., mida ta leitud paberilehe kohta öelda oskab. M.Vassiljev vastas: „No meil on nii, et Sergei Martõštšenko võib alati tulla minu kambrisse ja võtta toiduaineid, need on ühiskasutuses. Mina ostsin selle riisipaki eelmisel poekorral. Sellest paberist ma ei tea midagi, võite kaamerast vaadata, et me jagame toiduaineid, keegi ostab riisi, keegi liha, keegi tatart.“ Leitud ja ära võetud paberilehel on kuupäevaks 02.09.2019.a ja allkiri (VI, 158). 26.09.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 160-167; koostaja Tartu Vangla TUO spetsialist K. S.) vaadeldakse 16.09.2019.a läbiotsimisel kell 13:09 Tartu Vanglas kambris nr 117 läbi viidud läbiotsimisel kapi peal riisipakendi seest 4 kilepakendis riisipakki ja ühte kokku volditud A4 suurusega paberit (asub ümbrikus: VI, 167; pakend nr P1-2). Voltides ruudulise paberi lahti, on sellel näha vene keeles ja käsitsi kirjas teksti, mille tõlge eesti keelde on alljärgnev: „Mina, A. K., XXX, olen võlgu Sergei Martõštšenkole, XXX, 2500 eurot. Kui ma vabanen ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, milleks mul avaneb võimalus 11.09.2019, kohustun kuu aja jooksul peale vabanemist tagastada 2500 eurot. Kui ma ei saa selleks tähtajaks tagasi makstud, siis annan ära oma kuldketi kaaluga 50 grammi. Kui mind ei vabastata ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, siis kohe peale selle otsuse tegemist annan auto võtme, auto dokumendid ja auto MB CLK reg. nr. XXX võla 2500 euro asemel. Selle allkirjalehe kirjutamisel ei ole minule osutatud moraalset ega füüsilist survet. Kogu teksti olen kirjutanud mina isiklikult. Pretensioone kellegi suhtes ei ole. 02.09.2019 /allkiri/“

Eelkajastatud pakendis nr P1-2 oleval 02.09.2019.a võlakirjal (VI, 158, 162, 167) asuv A. K. allkiri erineb visuaalselt kõigist eelnevalt käsitletud kannatanu A. K. nimel antud allkirjadest 12.09.2019.a kannatanu ülekuulamise protokollil (VI, 109-113), 02.09.2019.a võlakirja variandil (VI, 115), 12.09.2019.a kuriteoavaldusel (VI, 124-126) ja 02.09.2019.a tellimislehel nr 4543283 (VI, 129). Eeltoodust nähtuvad kriminaalasjas kõrvaldamatud kahtlused kannatanu A. K. osavõtul koostatu autentsuse osas. Kannatanu A. K. nimelt antud allkirjad 12.09.2019.a kannatanu ülekuulamise protokollil (VI, 109-113), 02.09.2019.a võlakirja variandil (VI, 115), 12.09.2019.a kuriteoavaldusel (VI, 124-126) ja 02.09.2019.a tellimislehel nr 4543283 (VI, 129) ning 02.09.2019.a võlakirjal (VI, 158, 162, 167) on visuaalselt erinevad. Tsiviilasjas nr 2-19-14885 26.12.2019.a A. K. nimel esitatud avaldus Tartu Maakohtule (VII, 21-22) on eesti keeles koostatud, selles lõpus olev A. K. nimel antud allkiri (VII, 22) näib esmapilgul sarnane ainult 12.09.2019.a kannatanu ülekuulamise protokolli (VI, 109-113) kahel esimesel lehel oleva allkirjaga (VI, 109-110), kuid kui jälgida nende allkirjade joonte liikumistrajektoori, siis ilmnevad erinevused ja alust neid allkirju sarnasteks pidada pole. Kohtule esitatust nähtuvad kannatanu A. K. nimelt antud allkirjade erinevused on joonte liikumistrajektoori jälgides selgelt tajutavad. Esmapilgul, nii-öelda möödaminnes kiirkorras ja tähelepanelikumalt vaatamata võib kannatanu A. K. nimelt antud allkirjade üldpildist jääda ühtne ja ühetaoline kiirelt antud sigrimigri mulje, kuid kui neid allkirju lähemalt uurida, siis ei saa neis esinevad silmaga selgelt tajutavad erinevused jääda ka võhikule ning eriteadmisteta inimesele märkamata. Asjas pole käekirjaekspertiisi kannatanu A. K. nimelt allkirjastatud dokumentide osas tehtud. Kohtule esitatu pinnalt pole võimalik üheselt järeldada, kas ja millistel paberilehtedel-dokumentidel-protokollil on tegelikult A. K. allkiri olemas või pole A. K. allkirja neist mitte ühelgi. Kohtu hinnangul pole neid kahtlusi kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik kõrvaldada. Kannatanu A. K. on surnud ja teda ei ole võimalik küsitleda. Kannatanu A. K. kuulati üle ilma, et seda ülekuulamist oleks heli- või videosalvestatud (vt 12.09.2019.a kannatanu ülekuulamise protokolli: VI, 109-113). Ka T. T. suhtlus A. K. 12.09.2019.a on heli– ja videosalvestamata. Olukorras, kus kõigil paberitel-dokumentidel ja 12.09.2019.a protokollil on A. K. nimelt antud allkirjad visuaalselt erineva väljanägemisega ning kohtule esitatu ja kriminaalasja toimikus asuva pinnalt pole võimalik mitte millegi põhjal tõsikindlalt järeldada, kas toimikus asuvate A. K. nimelt antud allkirjade hulgas on mõni ka tegelikult tema oma, tõusetuvad ja jäävad paratamatult õhku kahtlused, kas tegelikkuses on üldse A. K. 12.09.2019.a ütlusi andnud, kas ta on 12.09.2019.a kirjutanud kuriteoavalduse ja 04.09.2019.a kirja XXX, kas 02.09.2019.a tellimislehe (VI, 129) on koostanud A. K. ja sellel on tema allkiri, kuna tellimislehel olev kaupade kogusumma 30 eurot 03 senti ei klapi 04.09.2019.a arvel A. K. poolt kaupade eest tasutud kogusummaga 26 eurot 76 senti (VI, 121). Tõusetunud kahtlusi suurendab ja jätab kahtlused õhku ka asjaolu, et 02.09.2019.a võlakirja variandil (VI, 115), mille väidetavalt on kirjutanud A. K. kambris pärast originaalvõlakirja kirjutamist, on visuaalselt oluliselt erinev allkiri sellest, mis asub originaalvõlakirjal (VI, 158, 162, 164, 167) ja milline võeti ära läbiotsimisel M. V. kambrist. Ei ole veenev ja usutav, et kaks samal päeval, s.o 02.09.2019.a kuupäeva kandvat võlakirja (VI, 115, 158, 162, 164, 167) on allkirjastanud üks ja seesama isik, kuna allkirjad on neil võlakirjadel oluliselt erinevad. Siit omakorda tõusetuvad ja jäävad püsima kahtlused selles osas, kas kinnipeetava M. V. kambri läbiotsimisel ära võetud võlakiri, mis väidetavalt peaks olema originaalvõlakiri (VI, 158, 162, 164, 167), on ikka originaalvõlakiri.

Kõik need kahtlused tõstatavad omakorda kahtluse kohtueelse uurimise aususe osas. Taolises olukorras pole enam võimalik tõusetunud kahtlusi kõrvaldada 2019.a sügisel Tartu Vanglas töötanud T. T. kohtus tunnistajana antud ütlustega. KrMS § 7 lõikes 3 sätestatu kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Olukorras, kus süüdistatava S.Martõštšenko ja kannatanu A.K. avaldatu on diametraalselt vastuolus selles osas, kas S.Martõštšenko varalise kasu saamise eesmärgil ähvardas A.K. ja kasutas A.K. suhtes füüsilist vägivalda, s.h kas 02.09.2019.a võlakiri on kirjutatud A.K. vabal tahtel ning talle lubamatut survet, ähvardusi ja füüsilist vägivalda kasutamata, lähtub kohus KrMS § 7 lõikes 3 sätestatust ja tõlgendab kõrvaldamatud kahtlused süüdistatava Sergei Martõštšenko kasuks ja mõistab ta varavastaste kuritegude toimepanemise süüdistustes õigeks. KrMS § 14 lõikes 1 on sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad kohtumenetluses süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Kohus on sellest põhimõttest ka lähtunud, mistõttu käekirjaekspertiisi omaalgatuslikult ei määranud ja pidas taolises olukorras põhjendatumaks lähtuda KrMS § 7 lõikes 3 sätestatust ja tõlgendada kõrvaldamata jäänud kahtlused süüdistatava Sergei Martõštšenko kasuks. Kriminaalasja lahendamise seisukohalt võib A. K. nimelt koostatud paberitestdokumentidest-protokollist osutuda teistest kaalukamaks 02.09.2019.a võlakiri (VI, 158, 162, 164, 167). Juhul kui eeldada, et kinnipeetava M. V. kambri läbiotsimisel 16.09.2019.a ära võetud võlakiri on originaalvõlakiri (VI, 158, 162, 164, 167) ja tõe poolest kirjutatud ja allkirjastatud A. K. poolt, siis on oluline siinkohal täheldada, et sellel olev A. K. nimelt antud allkiri on visuaalselt oluliselt erinev teistest, juba eelnevalt käsitletud, A. K. nimelt antud ja toimikus asuvatelt paberitelt-dokumentidelt-protokollilt nähtuvate allkirjadega. Sellest lähtudes on alust eeldada, et nn originaalvõlakirjast üle jäävatel paberitel-dokumentidel-protokollil kajastatu ei vasta tõele ja tegelikkusele, sest nendel asuvate A. K. nimelt antud allkirjade kuuluvuses A. K. on alust kahelda. Taolises olukorras, eeldades, et nn originaalvõlakirjal (VI, 158, 162, 164, 167) on A. K. allkiri, on põhjust uskuda ja lähtuda süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustest selle kohta, et ta pole A. K. ähvardanud, tema suhtes vägivalda kasutanud ja M. V. kambri läbiotsimisel leitud ja ära võetud võlakiri kajastab tegelikke tsiviilõiguslikke varalisi suhteid, millega anti A. K. võimalus enda ammune võlg Sergei Martõštšenko ees ära likvideerida. Senini ei ole süüdistatav Sergei Martõštšenko otseselt seadnud kahtluse alla kinnipeetava M. V. kambri läbiotsimisel sealt leitud ja ära võetud võlakirja (VI, 158, 162, 164, 167) vastavust sellele, mille oli kirjutanud A. K.. Kaudselt osundab sellele, et 16.09.2019.a kinnipeetava M. V. kambri läbiotsimisel sealt leitud ja ära võetud võlakiri on originaal ja tõepoolest A. K. poolt kirjutatud, 27.11.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-SS0052 (VI, 168-174) tuvastatu selle kohta, et sellel võlakirjal asuvad A. K. ́i ja Sergei Martõštšenko sõrmejälgede fragmendid. 27.11.2019.a koostasid Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) eksperdid K. J., L. H., K. K., E. M. sõrmejäljeekspertiisi tegemise kohta ekspertiisiakti nr 19E-SS0052 (VI, 168-174). 27.11.2019.a ekspertiisiaktiga nr 19E-SS0052 (VI, 168-174) sõrmejäljeekspertiisi kohta on tõendatud, et ekspertiisiks esitati pakendis nr P1-2 üks A4 suurune paberileht venekeelse käsikirjalise tekstiga, A4 suuruselt paberilehelt leiti 7 isiku identifitseerimist võimaldavat sõrmejälje fragmenti, neist 4 sõrmejälje fragmenti on jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud A. K. ja 3 sõrmejälje fragmenti on jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud Sergei Martõštšenko.

Eeltoodut kokku võttes on oluline täheldada, et kui lähtuda sellest, et 02.09.2019.a võlakiri (VI, 158, 162, 164, 167) on originaal ja kirjutatud A. K. poolt, siis kinnitab see süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste tõele vastavust selle kohta, et neil oli A. K. üksnes ja ainult tsiviilõiguslik suhe, mida see võlakiri kajastab, ning selle võlakirjaga anti A. K. võimalus enda ammuse võlgnevuse likvideerimiseks Sergei Martõštšenko ees. Omistades 02.09.2019.a võlakirjale (VI, 158, 162, 164, 167) originaali staatuse, seab sellel asuv A. K. allkiri kahtluse alla kõikidelt teistelt samas kriminaalasjas olevatelt ja toimikus asuvatelt paberitelt-dokumentidelt-protokollilt nähtuvad A. K. nimel antud allkirjade ehtsuse ja neis paberites-dokumentides-protokollis kajastatu tõele ja tegelikkusele vastavuse. Eelkajastatud asjaolud tõlgendab kohus KrMS § 7 g 3 alusel süüdistatava Sergei Martõštšenko kasuks ja ei raja kohtuotsust 12.09.2019.a kannatanu ülekuulamise protokollis (VI, 109-113), 12.09.2019.a kuriteoavalduses (VI, 124-126) ja tsiviilasjas nr 2-19-14885 esitatud 26.12.2019.a avalduses (VII, 21-22) A. K. nimelt avaldatule, kuna kohtul on alust kahelda neis kajastatu tõele ja tegelikkusele vastavuses ning neid kahtlusi pole võimalik usaldusväärselt kõrvaldada. Taolistel asjaoludel mõistab kohus Sergei Martõštšenko talle esitatud varavastaste kuritegude toimepanemise süüdistustes õigeks. Kohtul puudub põhjendatud alus kahelda süüdistatava Sergei Martõštšenko avaldatu tõele vastavuses selle kohta, et tal oli A. K. üksnes tsiviilõiguslik suhe ja ta pole süüdistuses kajastatud varavastaseid kuritegusid toime pannud. Mis puutub asjas üle kuulatud tunnistajate R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16), T. T. (III, 142-151, 100), M. V. ́i (III, 151-158, 101), S. J. ́i (III, 169-174, 103), I. P. ́i (IV, 5, 2732), A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109) ja V. M. ́i ütlustesse (IV, 1-3, 20-23), siis ainukesena toetavad süüdistust tunnistaja T. T. ütlused (III, 142-151, 100) ja väga vähesel määral ka tunnistaja A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109) ütlused. Siinkohal on aga oluline täheldada, et tunnistaja T. T. ise ei ole vahetult näinud pealt ja kogenud A. K. ja Sergei Martõštšenko suhtlust ning on enda väitel kohtule vahendanud üksnes A. K. poolt talle avaldatut. Tunnistaja T. T. ütlused ongi ainukesed tõendid asjas, mis peaksid kohtule ja ka kõigile teistele looma usutava pildi nüüdseks surnud kannatanu A. K. väidetavalt avaldatust ja tema osavõtul koostatust. Mingil põhjusel on aga kannatanu A. K. osavõtul koostatud paberitel kannatanu A. K. nimel antud allkirjad erinevad. Kas ja milline roll on selles olnud tollel ajal Tartu Vanglas töötanud T. T., pole teada, kuid T. T. töö oli paljuski nii-öelda niiditõmbaja töö, kes operatiivtöötajana võttis vastu tähtsaid otsuseid, tehes muuhulgas ka kinnipeetavate jaoks tähtsaid otsuseid selles osas, kes kellega koos ühes kambris paikneb. Mingil põhjusel on T. T. ütlused ainukesena kriminaalasjas Sergei Martõštšenko aadressil negatiivsed ning kirjeldavad ka Sergei Martõštšenko ja A. K. omavahelist suhtlust negatiivselt. Asjas üle kuulatud teiste tunnistajate R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16), M. V. ́i (III, 151-158, 101), S. J. ́i (III, 169-174, 103), I. P. ́i (IV, 5, 27-32), V. M. ́i ütlustesse (IV, 1-3, 20-23) ja A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109) ütlustest ei nähtu kuskilt, et Sergei Martõštšenko ja A. K. vahelises igapäevases suhtluses oleks olnud probleeme, konflikte, midagi kuritegelikku või väljapressimisele viitavat. T. T. kohtus tunnistajana antud ütluste (III, 142-151, 100) kohaselt järgib Sergei Martõštšenko kinnipeetavate omavahelises suhtluses hierarhiat, Sergei Martõštšenko nõrgemaid ei aktsepteerinud ja oli neid mõnitav ja survestav ning kasutas ära ka kehaliselt nõrgemat ja teistest omaette hoidvat A. K.. T. T. antud ütluste kohaselt asus A. K. hierarhias madalamal astmel. A. K. iseloomustas T. T. õblukese ja nõrga kinnipeetavana, kelle puhul tugevamad nägid, et oma kehaehituse poolest, oma suhtlusviisi poolest ei saa A. K. tugevatele vastu. Väga vähesel määral haakuvad T. T. ütlustega tunnistaja A. S. ́i ütlused (III, 174177, 105, 108-109) selle kohta, et A. K. kambrist eriti väljas ei käinudki. Samas nähtub A. S.

ütlustest, et igapäevaselt suhtlesid A. K. ja Sergei Martõštšenko nii palju, et omavahel vahetasid mõne sõna. A. S. ütlustest ei nähtu, et A. K. ja Sergei Martõštšenko vahel oleks olnud mingeid arusaamatusi, konflikte või midagi kuritegelikku. Tartu Vangla videovalvesüsteemi süüdimõistetute eluhoone S-1 osakonna videosalvestistelt (VI, 175-223) nähtuv aga tunnistajate T. T. ja A. S. ütlusi ei kinnita. Videosalvestistelt ei nähtu, et Sergei Martõštšenko oleks A. K. kuidagi survestanud ja temasse suhtunud kui madalamalseisvasse ja alaväärsemasse inimesesse. S-1 osakonna videosalvestistelt (VI, 175-223) ei nähtu kuskilt, et Sergei Martõštšenko ja A. K. vahel oleks olnud pingelisi suhteid, konflikte. 10.12.2019.a koostas Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialist A. R. asitõendi vaatlusprotokolli (VI, 175-223). 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 175-223) vaadeldakse Tartu Vangla videovalvesüsteemi süüdimõistetute eluhoone S-1 osakonna videosalvestisi järgmiste kuupäevade kohta:     

09.08.2019 29.08.2019 02.09.2019 04.09.2019 06.09.2019

10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 175-223) vaadeldud videosalvestistelt ei nähtu, et A. K. oleks teistest madalamal asetsev, nagu seda väitis oma ütlustes tunnistaja T. T.. Sealt ei nähtu ka seda, et Sergei Martõštšenko oleks kohelnud A. K. kuidagi alaväärsena, madalamal asetsevana. Vangla valvekaamerate videosalvestiste asitõendina vaatluse protokollist nähtub A. K. ja Sergei Martõštšenko vaheline sõbralik suhtlus, vastastikku käivad teineteise kambris, sõbralikult koos jalutavad koridoris, veedavad koos aega. Ei nähtu, et A. K. oleks surutud teistest mingil moel alaväärsemana allapoole. Nähtub, et A. K. ja Sergei Martõštšenko suhtlevad kui võrdne võrdsega, suhtlevad koos koridoris, jalutavad rahulikult kõrvuti, seisvad akna juures kõrvuti. Vangla valvekaamerate videosalvestiste asitõendina vaatluse protokollist ei nähtu ka seda, et oleks alust A. K. pidada õblukeseks ja nõrgaks kinnipeetavaks. 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 175-223) vaadeldud videosalvestiste ekraaniväljatrükkidelt nähtuvalt pole A. K. musklis, aga pole ka eriliselt kõhetu ja nääpsuke teistega võrreldes, pigem keskmiselt saleda joonega ja suhtleb kaaskinnipeetavatega, ka Sergei Martõštšenkoga, mingeid suhtlemisprobleeme pole täheldada, käib nii kambrites kui ka avatud tsoonides, koridoris, köögis, telefoni juures, puhkeruumis, mingit eraldi hoidmise või hoidumise probleemi pole võimalik täheldada, millegi erilisega silma ei jää ja ei paista, sulandub märkamatult teiste hulka (ekraaniväljatrükid A.K. kohta: VI, 176-178, 183-185, 188, 191-197, 199,-200, 202-206, 210-212, 216, 219). Näiteks 09.08.2019.a kohta nähtub 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (VI, 175-223), et A. K. ja S. Martõštšenko suhtlevad koridoris akna all (VI, 176) ja naasevad sealt mööda pikka koridori jalutades kõrvuti, rahulikult ja näib, et sõbralikult, S.Martõštšenkol on käes kruus, mõlemast õhkub rahu (VI, 176.177). Vaenulikkust ning ebasõbralikke suhteid A.K. ja S. Martõštšenko vahel pole kuskilt võimalik täheldada (VI, 176-177). Seda, et A. K. oleks kinnipeetavana mingil moel alaväärsem S.Martõštšenkost, pole ka kuskilt võimalik täheldada. Ka edasiselt nähtub 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (VI, 175-223), et suhtlus A.K. ja S. Martõštšenko vahel jätkub, muuhulgas käivad mõlemad teineteise kambrites. Sellest

asitõendi vaatlusprotokollist vaenulikke ja ebasõbralikke suhteid Martõštšenko ja K. vahel ei nähtu. 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (VI, 175-223) ei nähtu ka seda, et A.K. hoiduks peamiselt enda kambrisse ja teistega ei lävi ning väldiks suhtlust. Ekraanipilt näitab A.K. avatud sektoris liikumas ja teistega suhtlemas koridoris, vaba aja veetmise ja helistamise ruumis, köögis (VI, 176-177, 185, 188, 191, 192, 193-197, 199, 200, 202, 203, 204, 205, 206, 210-212, 216, 219). Tunnistaja T. T. ütlustest nähtuv selle kohta, nagu oleks A. K. olnud enda sektsioonis Sergei Martõštšenko poolt halvasti koheldud ja A.K. suhtunud kui alaväärsesse ja teistest madalamal asetsevasse, ei pea 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (VI, 175-223) kajastatud videosalvestistelt nähtuva kohaselt paika. Kaamerapilt kinnitab muuhulgas ka seda, et 06.09.2019 lahkus S. Martõštšenko A. K. kambrist valge kilekotiga, milles oli vähesel määral esemeid, suurt asjade kogust ja mahtu pole võimalik sellest valgest kilekotist täheldada (VI, 217: ekraaniväljatrükid nr 5.83 ja 5.84). See on kooskõlas süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega selle kohta, et nad vahetasid A. K. kaupu ja poepäeval käis ta A.K. kambris vahetuskaubal järel. Videosalvestistelt nähtub ka see, et enne S.Martõštšenko lahkumist A.K. kasutuses olnud kambrist nr 120 lahkub sealt A.K. (VI, 216-217: ekraaniväljatrükid nr 5.81-5.84), kes oli avaldanud, et läheb helistama. Siinkohal on oluline täheldada, et 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollis (VI, 109-113) on kajastatud: „06.09.2019 oli pood. Martõštšenko oli peale kauplust võrguga minu ukse taga.“ 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (VI, 175-223) ei nähtu, et Sergei Martõštšenko oleks 06.09.2019.a läinud A. K. kambrisse nr 120 poevõrguga. Videosalvestistelt tehtud ekraaniväljatrükkidest nähtub, et Sergei Martõštšenko läks sinna valge esemega, milleks võis olla valge kilekott, millega Sergei Martõštšenko tuli hiljem A. K. kambrist välja ja milles oli vähesel määral esemeid (VI, 215, 217). Kambrisse nr 120 minnes oli Sergei Martõštšenkol käes olnud valgel esemel-kilekotil midagi väiksemõõtmelist sees, st see kilekott polnud tühi ja sellest kilekotist sai käega ümber eseme/te kokku keeratuna kinni hoida (VI, 115: nr 5.79). Alljärgnevalt kajastatud tunnistajate R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16), M. V. ́i (III, 151-158, 101), S. J. ́i (III, 169-174, 103), I. P. ́i (IV, 5, 27-32), V. M. ́i (IV, 1-3, 20-23) ja A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109) ütlustest nähtubki kogumis, et Tartu Vanglas oli 2019.a tavaline ja igapäevane nähtus kinnipeetavate vahel kaupade vahetamine, A. K. oli narkomaan ja ta sai vanglas igapäevaselt ravi eesmärgil metadooni ning A. K. oli kalduvus valetada ning otsida endale soodsaid variante kasu saamise eesmärgil, vangistuse ajal soovis A.K. enda autot maha müüa, A. K. käitumisest hirmu kellegi suhtes ei nähtunud, kinnipeetavate A. K. ja Sergei Martõštšenko vahel oli tavaline suhtlus, midagi eripärast nende vahel polnud, arusaamatusi, konflikte, vägivalla kasutamist ja midagi kuritegelikku A. K. ja Sergei Martõštšenko vahel toimunud suhtlusest ei nähtunud. Tunnistaja R. G. asus tema ülekuulamise ajal Läti Vabariigi asuvas Valmiera Vanglas. 22.03.2022 jäi Läti Vabariigis Valmiera Vanglas asuva tunnistaja R. G. kaugülekuulamine pooleli, kuna ülekuulamise ajal saabus teade, et süüdistatava Sergei Martõštšenko proov on osutunud koroonaviirusele (COVID-19) positiivseks, süüdistatavad viidi kohtust ära ja pooltega kooskõlastati täiendavaid istungiaegu. R. G. ülekuulamine viidi lõpule 29.06.2022.a kaugülekuulamisega R. G. asukohaga Läti Vabariigis Valmiera Vanglas. 14.06.2022.a andis

Läti Vabariigi Vidzeme Rajoonikohus Tartu Maakohtule loa Vidzeme Rajoonikohtu käsutuses viibiva R. G. osalemiseks Tartu Maakohtu kohtuistungil 29.06.2022 kell 10 videokonverentsi korras Valmiera Vangla ruumidest kohtuasja nr 1-21-6603 läbivaatamisel

(II, 85-88).

Tunnistaja R. G. ütlustega (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) on tõendatud, et ta on Eestis Tartu Vanglas karistust kandnud, kandis 4 aastat vangistust aastatel 2015-2019, vabanes Tartu Vanglast 2019.a oktoobris. 2020.a jaanuari alguses läks uuesti vanglasse karistust kandma. Sergei Martõštšenkoga tutvus vanglas 4-aastase vangistuse kandmise ajal, temaga olid tavalised suhted, nagu kaasvangidel ikka, tegid trenni koos. Tunnistaja R. G. ütlustega (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) on tõendatud, et mäletab 2019.aastast Tartu Vanglas A. K., tema hüüdnime ei tea, suhtles temaga minimaalselt, võis tema käest mõnda raamatut küsida. A. K. pole talle midagi ostnud. Ei tea, kas Sergei Martõštšenko ja A. K. puutusid omavahel kokku, sektsioonis on 40 inimest, kõik kõigiga suhtlevad, ei jälginud ja ei tea, kas Sergei Martõštšenko ja A. K. omavahel suhtlesid, võib-olla suhtlesid. Sergei Martõštšenkoga ei ole tal A. K. juttu olnud. A.K. kambris vanglas on käinud seoses sellega, et võttis sealt lugemiseks raamatu. R. G. ütluste kohaselt ei ole A. K. talle näidanud pilte ja fotosid. Ei ole näinud Sergei Martõštšenkot kasutamas A. K. suhtes vägivalda. Ei tea midagi sellest, kas A. K. oli mõni kullast ehe. A. K. pole tal olnud juttu vanaema pärandusest ega ka vanaema kingitusest talle. Ainuke suhtlus A. K. oli seotud raamatutega, võttis temalt raamatut lugeda. Ei tea, kas A.K. vanaema on surnud või elab. R. G. ütluste kohaselt ei olnud tal A. K. juttu isiklikel teemadel. Seda, kas Sergei Martõštšenkol oli mõni varaline nõudmine A. K., ei tea. Seda, kas A. K. on andnud raha või asju Sergei Martõštšenkole, ei tea. Seda, kas A. K. kirjutas kinnipidamiskohas Sergei Martõštšenkole mõne võlakirja, ei tea. Sellest teemast, kas A. K. oli auto, ei tea midagi. Ei tea A. K. lähedastest, vanaemadest ja vanaisadest midagi. Kohtus ütlusi andes ütles tunnistaja R. G. enda kohtueelses menetluses antud ütlustest lahti, avaldades need antuks kohtueelses menetluses seetõttu, et siis oli see talle kasulik, kuid nüüd tooks see teistele kaasa põhjendamatuid tagajärgi ja ta ei jää seetõttu kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Teise ülekuulamisprotokolli kohta avaldas R. G., et seal pole tema allkirja. Tunnistaja R. G. ütluste kohaselt olid eeluurimisel talle juba ütluste andmise ajaks ütlused ette ära kirjutatud ja temalt oodati nendele üksnes allkirjade panemist. Kohtul ei ole alust R. G. kohtuistungil tunnistajana antud ja eelnevalt kajastatud ütlusi kõrvale jätta, kuna neist ei nähtu vastuolusid tunnistajate M. V. ́i (III, 151-158, 101), S. J. ́i (III, 169174, 103), I. P. ́i (IV, 5, 27-32), V. M. ́i (IV, 1-3, 20-23) ja A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108109) ning süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52). Asjaolu, et R. G. kohtueelses menetluses antud ütlused said mittemäletamise tõttu KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel ja usaldusväärsuse kontrolliks vastuolude tõttu KrMS § 289 lg 1,2 alusel poolte taotlusel suures osas avaldatud, ei muuda R. G. kohtueelses menetluses antud ütlusi käesolevas kriminaalasjas iseseisvaks ja lubatavaks tõendiks. Kohus saab lähtuda ja lähtub otsuse tegemisel üksnes ja ainult R. G. kohtuistungil 22.03.2022 ja 29.06.2022 antud ütlustest. R. G. ütlustega (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) on kooskõlas tunnistaja A. S. ́i ütlused (III, 174-177, 105, 108-109). Tunnistaja A. S. andis maakohtus ütlused 26.05.2022.a. Sellel ajal kandis A. S. karistust Tallinna Vanglas. Ütlused andis A. S. kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel, viibides Tallinna Vanglas.

Tunnistaja A. S. avaldatu kohaselt teab ta Sergei Martõštšenkot ja A. K. Tartu Vanglas karistuse kandmise ajast, vihavaenu tal nende suhtes pole. Tunnistaja A. S. ütlustega (III, 174-177, 105, 108-109) on tõendatud, et 2019. või 2020.a kandis ta ühes sektoris karistust Sergei Martõštšenkoga ja A. K.. Mingil ajal istus koos ühes kambris Sergei Martõštšenkoga. Tartu Vanglas viibimise ajal vahetasid kinnipeetavad omavahel poest ostetud kaupu. Seda tehti siis, kui kellelgi jäi mõnest asjast puudu. Sellised tehingud lepiti kinnipeetavate vahel kokku suuliselt. Seda, kas ka Sergei Martõštšenko tegi selliseid vahetuskaupu teiste kinnipeetavatega, ei tea öelda, võib-olla tegi. A. K. kohta mäletab, et tal poe jaoks eriti raha polnud. Kui kinnipeetaval raha polnud, siis võis talle keegi teine võlgu osta või ka lihtsalt aidata. Ühes sektsioonis A. K. viibimise ajal nägi teda. Tunnistaja A. S. ütluste (III, 174-177, 105, 108-109) kohaselt tarvitas A. K. vanglas olles metadooni, mille manustamiseks viidi K. kuskile teisele korrusele, kus arst andis metadooni. See protseduur toimub eraldi teistest kinnipeetavatest. Tunnistaja A. S. ütluste (III, 174-177, 105, 108-109) kohaselt saab siis, kui sektor on avatud, vabalt helistada. Praegu on nii, et kindlad kambrid kasutavad kindlaid telefone, aga kui K. seal sektoris kinnipeetav oli, siis sai kasutada kõiki telefone. Kõik said kõiki telefone helistamiseks kasutada. Tunnistaja A. S. ütlustega (III, 174-177, 105, 108-109) on tõendatud, et enne vanglat ta Sergei Martõštšenkot ja A. K. ei tundnud, mõlemaga tutvus vanglas. Ei ole kuulnud probleemidest Sergei Martõštšenko ja A. K. vahel. A. K. on ühel korral ühes sektoris olnud ja sellel ühel korral oli seal sektsioonis ka Sergei Martõštšenko. Igapäevaselt A. K. ja Sergei Martõštšenko suhtlesid nii palju, et omavahel vahetasid mõne sõna. Tunnistaja A. S. ütluste (III, 174-177, 105, 108-109) kohaselt suhtles ta A. K. minimaalselt. Seda, et A. K. polnud raha, teadis sellest, et kui inimesed said poest kaupa kätte, siis K. külmkappi midagi ei viinud. K. hoidis rohkem omaette. Ei tea öelda, kas keegi on K. toiduaineid ostnud. Tunnistaja A. S. ütluste (III, 174-177, 105, 108-109) kohaselt suhtles ta Sergei Martõštšenkoga koguaeg. On Sergei Martõštšenkoga olnud samas sektoris ka peale selle korra, kui samas sektoris oli ka K.. Sergei Martõštšenkoga tutvus vanglas. Tunnistaja A. S. ütluste (III, 174-177, 105, 108-109) kohaselt on see erinev, kas uue kinnipeetava sektorisse tulles hakatakse temaga kohe kaupu vahetama. Uuele kinnipeetavale võidakse vastu tulla, kui talle on midagi vaja. Tunnistajate R. G. (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16) ja A. S. ́i ütlustega (III, 174-177, 105, 108-109) on kooskõlas tunnistaja M. V. ́i ütlused (III, 151-158, 101). Tunnistaja M. V. avaldatu kohaselt istus ta Sergei Martõštšenkoga koos Tartu Vanglas, õppisid ühes grupis eesti keelt. A. K. oli Tartu Vanglas samas sektsioonis. Vihavaenu nende isikute suhtes pole. Tunnistaja M. V. ütlustega (III, 151-158, 101) on tõendatud, et ta oli Tartu Vanglas mingil perioodil samas sektsioonis Sergei Martõštšenkoga ja A. K.. Seda on vangistuse ajal olnud üks kord. Siis tehti tema kambris läbiotsimine ja leiti üks paber, mis asus riisikarbis riisi all. Selle paberi sai Sergei Martõštšenko käest, kes tuli sellega tema kambrisse ja andis üle. Sergei Martõštšenkolt saadud paberi pani riisipakki inertsist kohe pärast selle saamist, ilma

tagamõtteta. Kuna tegemist on vanglaga, siis teed seda juba harjumuse järgi. Keegi ei palunud seda paberit ära peita. Uurimise ajal sai teada, et A. K. oli võlgu. Kuskohast Sergei Martõštšenko selle paberi võttis, seda ei tea. Kambrisse tulles oli Sergei Martõštšenkol see paberileht kokkupandult käes. Riisikarbis oli kolm pakikest riisiga. Paberi karpi panemise ajal oli seal riis ka sees. Selle paberilehega midagi kahtlast ei tundunud. Pärast läbiotsimist ülekuulamisel ütles, kuidas paberilehe sai. Tunnistaja M. V. ütlustega (III, 151-158, 101) on tõendatud, et A. K. astus talle ligi ja pakkus müügiks autot Mercedes. Selle auto numbri järgi sai teada auto mudeli ja keskmise hinna. Kuna auto eest küsitud hind oli liiga kõrge, üle keskmise turuhinna, siis selle auto K. ostmine ei pakkunud talle huvi. K. ise andis talle paberi auto kohta, kuhu K. oli kirja pannud auto mudeli ja auto numbri ja pakkus seda müügiks, et kas osta või paku seda kellelegi müügiks. Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt tahtis XXX sellel ajal autot osta. Auto mahamüümise põhjenduseks ütles A. K., et tal on probleem oma neiuga. Võib-olla olid A. K. mingisugused raskused, tahtis neiule midagi kinkida või üllatada. Tunnistaja M. V. ütluste (III, 151-158, 101) kohaselt tutvus ta Sergei Martõštšenkoga vanglas, tegid koos trenni. Teab juttude järgi ja sai aru, et Sergei Martõštšenko ja A. K. olid vanad tuttavad, neil olid normaalsed suhted, seal sektsioonis neil midagi polnud ja ei usu, et oleks mingeid väljapressimisi olnud. Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt on ta ise istunud väljapressimise eest ja teab, et kui keegi välja pressib, siis on alati palju müra. Seda enam, et nad olid koos ühes sektsioonis ja suhtlesid. Kui kelleltki midagi välja pressitakse, siis ta hakkab sellest kõigile rääkima ja otsib teistelt kaitset selleks. Kui operatiivtöötaja sellest rääkis, et see asi toimub juba pikka aega, siis mõtles, kuidas see saab olla, et isikult pikalt on välja pressitud, aga isik ise sellest kellelegi ei ole rääkinud. Vanglas on vähe ruumi, iga kuuldus, müra levib väga kiiresti kinnipeetavate vahel. Tunnistaja M. V. ütluste (III, 151-158, 101) kohaselt polnud Sergei Martõštšenko selles eluosakonnas autoriteet. S.Martõštšenko oli samasugune kinnipeetav nagu teised. Sergei Martõštšenko suhtles nii venelastega kui eestlastega, kõikidega ühtmoodi hästi. Trenni tehes olid seal eestlased, venelased, teistest rahvustest, suured, väikesed inimesed. Erinevad inimesed. Tunnistaja M. V. ütlustega (III, 151-158, 101) on tõendatud, et kui osakonnast läheb keegi ära, teda viiakse ära, siis kinnipeetavatel on traditsioon, et nad teevad müra, kolgivad vastu ust, hüütakse midagi järgi. Sergei Martõštšenko viidi vangla kinnisesse režiimi § 69 järgi (vangistusseadus). Tunnistaja M. V. ütlustega (III, 151-158, 101) on tõendatud, et A. K. oli jutt auto müümisest enne kambri läbiotsmist. Pärast kambri läbiotsimist viidi K. ära. K. olid üks kuu ühes sektsioonis. Sellel ajal ja sellel perioodil see toimus. K. oli muidu hea suhtleja. Esimesel päeval kui K. sinna sektsiooni tuli, siis K. ütles, et on XXX linnast, siis hakkas rääkima sellest, et ta pettis sugulastelt raha välja, et narkootikume osta. Tunnistaja M. V. ütluste kohaselt oli see talle ebameeldiv, seetõttu ei tahtnud K. edasi rääkida. Sektsioonis üritas K. eemale hoida, sest oli ebameeldiv, kuidas ta oma lähedastega oli käitunud. Tunnistaja M. V. ütluste (III, 151-158, 101) kohaselt ei pannud ta muidu igapäevaselt samas sektoris paiknevat A. K. tähele, võis teda iga päev näha, aga ei jätnud teda meelde. Mäletab aga, kui oli A. K. ühel telefonil, siis kuulis, kuidas K. oma neiuga pidevalt tülitses, tüli põhjust ei tea. K. oli siis vihane, et ei saanud piisavalt oma naisega rääkida, pidi telefoni kasutamise järgmisele edasi andma, kuna mitme peale oli üks telefon.

Tunnistaja M. V. ütlustega (III, 151-158, 101) on tõendatud, et A. K. käitumises ta hirmu ei täheldanud. Tunnistaja M. V. ütlustega (III, 151-158, 101) on tõendatud, et vanglas oli toiduainete vahetamine normaalne nähtus. Näiteks kui tal oli kohvi, aga piima polnud, siis võis minna ja küsida piima sinna juurde, alati anti, see on inimlik. Tunnistaja M. V. ütlustega (III, 151-158, 101) on tõendatud, et A. K. väljapressimisest kuulis operatiivtöötaja T. T. käest. Sergei Martõštšenkolt saadud paberilehe, mis läbiotsimisel kambrist ära võeti, pani riisipakki ise. Eeluurimisel avaldas operatiivtöötaja T. T. survet, millest oli siis paanikas ja võis siis öelda midagi muud paberilehe riispakki panemise kohta. Operatiivtöötaja T. T. tuli ja ütles, et 2 korda oled väljapressimise eest karistatud ja võid siin olla osaleja selles väljapressimise asjas ja 12 aastat võib saada. See oli psühholoogiline surve, keelati suhelda XXX ja XXX. Sellest oligi eeluurimisel paanikas. Sai aru, et perekond oli ta nüüd kaotanud, kuna muidu ta iga päev helistas perele. Pere väga muretses. Operatiivtöötaja T. T. oli eeluurimisel ülekuulamise juures. Tunnistaja M. V. ütlustega (III, 151-158, 101) on tõendatud, et teda peeti samuti § 69 järgi kinni, hoiti kinnises kambris (vangistusseaduse § 69 järgi, eraldatud lukustatud kamber) ja teostati sellel ajal mitmeid küsitlemisi. Eelkajastatud tunnistajate R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16), A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109) ja M. V. ́i (III, 151-158, 101) ütlustega on kooskõlas tunnistaja S. J. ́i ütlused

(III, 169-174, 103).

Tunnistaja S. J. andis Tartu Maakohtus ütlused 26.05.2022.a, olles konvoi poolt kohtusaali kohale toimetatud. Sellel ajal oli S. J. kinnipeetava staatuses, kuna kandis Tartu Vanglas karistust. Tunnistaja S. J. avaldatu kohaselt on süüdistatav Sergei Martõštšenko talle hea tuttav. A. K. istus koos ühes sektoris. Nendest isikutest kellegi suhtes vihavaenu ta pole. Tunnistaja S. J. ütlustega (III, 169-174, 103) on tõendatud, et ta oli Sergei Martõštšenkoga ja A. K. paar aastat tagasi ühes sektsioonis. Sergei Martõštšenkol ja A. K. võisid olla vanglas suhted poe pinnalt, keegi ostab kellelegi midagi, kui keegi midagi tahab. Vanglas on tavapärane, et üks kinnipeetav ostab teisele poest asju. Keegi tahab rohkem osta puuvilju, keegi rohkem kohupiima või liha. Vanglas on limiidid. Võib osta 2 kg liha, aga keegi tahab 3 kg liha. Ta ei saa ise osta endale 3 kg liha. Ta läheb ja vahetab. See on vanglas tavaline. Näiteks keegi tahab rohkem õunu. Vahetab. Keegi tahab rohkem komme, rohkem liha. See on tavaline vanglaelu, keegi tahab rohkem kommi või liha. Näiteks kui vanglas üks tahab rohkem liha, siis teine ostab talle selle lisakilo. Vastutasuks sama raha eest ostetakse talle näiteks kaks pakki komme või pole oluline mida, või ostab näiteks 3 kg õunu. Väga paljud vanglas kasutavad seda süsteemi. Ta ise ka kasutab seda moodust. Selle vahetuskaubandusega tegeles vanglas ka A. K.. Ei tea öelda, kas A. K. oli kellelegi võlgu. Ei tea, et A. K. oleks olnud Sergei Martõštšenkoga mingeid tülisid. Tunnistaja S. J. ütlustega (III, 169-174, 103) on tõendatud, et A. K. oli niivõrd narkomaan, et tihti pettis, oli ebaadekvaatne, valetas. Isegi kui K. ei olnud vaja valetada, ta ikkagi valetas. Sattus tihti peale K. valetamisele. Pisiasjad, mille valetamiseks mõtet polnud. A. K. oli ebaadekvaatne inimene. Ühe doosi narkootikumide eest võis K. ka oma XXX maha

müüa. S. J. ütluste kohaselt oli A. K. tema jaoks halb inimene. Ta endale selliseid sõpru ei tahaks. Tunnistaja S. J. ütluste (III, 169-174, 103) kohaselt võivad vanglas peale poesuhete olla kinnipeetavate vahel spordisuhted, kui inimesed tegelevad spordiga, mängitakse erinevaid mänge. Suheldakse ka perekonnateemadel, kuidas kodus on. Vanglas on tavaline asi, et uue kinnipeetava sektsiooni saabudes hakatakse kohe kauplema poeasjadega. Tunnistaja S. J. ütluste (III, 169-174, 103) kohaselt oli ta A. K. ühes sektsioonis kuu või kaks. Täpselt ei mäleta. On K. olnud samas sektsioonis ajal, kui seal oli ka Sergei Martõštšenko. A. K. enne vangistust ei tundnud, sai K. tuttavaks vanglas, aga teadis K. ka varasemas ajast, enne vangistust, kuna elas XXX. XXX elades K. ei suhelnud. Vanglas sektsioonis on 50 inimest, kinnipeetavad suhtlevad sektsioonis omavahel, K. sektsiooni saabudes küsis K., kus ta elab ja sai teada, et XXX. Mille eest A. K. karistust kandis, seda enam ei mäleta. Tunnistaja S. J. ütluste kohaselt istub ta juba 14 aastat, iga päev keegi tuuakse ja viiakse, ei ole meeles. Mäletab A. K. kohta, et naine tal oli. K. rääkis seda, näitas fotosid. Rääkisid A. K. lihtsalt elust. K. valetas koguaeg. Väga palju kelkis. Isegi kui ei olnud tarvis valetada, ka siis valetas. Pärast A.K. ise nõustus, et valetas. Küsis K., et miks sa valetad. A.K. oli selline ebaadekvaatne inimene. Naise kohta valetas palju. A. K. ei rääkinud naise kohta, et naine on narkomaan, ütles, et pole narkomaan. Pärast teiste kaudu sai teada, et A. K. on naine ka narkomaan. Taolised asjad. K. näitas naise fotot. Küsis K., kas naine on ka narkomaan, millele K. vastas, et naine ei ole narkomaan. Pärast teiste tuttavate kaudu selgus, et nad K. on seal kõik narkomaanid, ta ise on narkomaan, naine on ka narkomaan. Selliseid asju K. valetas. Tunnistaja S. J. ütluste kohaselt ei tea ta, milleks taolisi asju valetada. Mis mõtet oli K. naise kohta valetada. Mis vahe sellel on, kas A. K. naine on narkomaan või ei ole. Milleks valetada. K. oleks võinud kohe öelda, et tal naine on narkomaan. Tunnistaja S. J. ütluste (III, 169-174, 103) kohaselt suhtles ta A. K. peaaegu igapäevaselt, kõik rääkisid K. Vahetuskaupa tegi K. paaril korral. Milliseid asju A. K. vahetas, seda täpselt enam ei mäleta. Iga päev vahetati kellegagi. See oli juba 2 aastat tagasi. Üks ostab ühele üht, teine teisele teist. Mäletab, et viimane kord tegi K. ise ettepaneku toiduainete vahetamiseks, kuna armastab rohkem liha süüa, aga toiduainetel on limiidid. Ühe poekorra kohta võib osta 2 kg liha, 1 kg juustu, komme 1,5 kg, teed 1 kg. Kauplus on kahe nädala tagant, 2 korda kuus, üks kord kahe nädala jooksul. Seda, kuskohast K. poe jaoks raha sai, ei tea. Küsis K., et kas ta ostab poest midagi, teeme vahetust. K. küsis, mida tahad ja ise küsis K., mida tema vajab ja siis me vahetasid. Tunnistaja S. J. ütluste (III, 169-174, 103) kohaselt on praegu nii, et neljapäeval antakse tellimislehed kätte ja järgmine neljapäev saab tellitud kauba. Nädal aega on kahe neljapäeva vahel. Poest tellitud kauba saamisel saab tellimislehe nädala pärast ja tellimisest järgmisel nädalal saab kauba kätte. Neljapäeval kirjutad tellimislehe ja sellest nädala pärast neljapäeval saad kauba kätte. A. K. vahetas kaupu paaril korral. Tunnistaja S. J. ütlustega (III, 169-174, 103) on tõendatud, et A. K. tarvitas raskeid narkootikume, fentanüüli. Teab seda, kuna elas ise XXX ja tal olid A. K. ühised tuttavad. A. K. räägiti palju. Keegi K. midagi head ei rääkinud. Eelkajastatud tunnistajate R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16), A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109), M. V. ́i (III, 151-158, 101) ja S. J. ́i ütlustega (III, 169-174, 103) on kooskõlas tunnistaja V. M. ́i ütlused (IV, 1-3, 20-23).

XXX elav tunnistaja V. M. andis maakohtule ütlused 30.06.2022.a kaugülekuulamise teel videokonverentsi põhimõttel, asudes Harju Maakohtus. Tunnistaja V. M. avaldatu kohaselt tunneb ta süüdistatavat Sergei Martõštšenkot koos Tartu Vanglas viibimise ajast. A. K. teab ka natukene, niivõrd kuivõrd Tartu Vanglas viibimise ajast. Nende isikute suhtes tal vihavaenu pole. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt oli ta Tartu Vanglas 2019.a juulist kuni aprill 2022.a. K. tuli samasse sektorisse 2019.a suvel. Sergei Martõštšenkot teab sama kaua. Tunnistaja V. M. ütlustega (IV, 1-3, 20-23) on tõendatud, et tal olid A. K. tavalised suhted, mitte midagi erilist, nagu suhted ikka kinnipeetavate vahel. A. K. rääkis kogu aeg ebaadekvaatset juttu. K. tarvitas metadooni ravimina, tablette. Inimesed rahulikult jalutavad, aga tema räägib-räägib-räägib. K. rääkis mingisugusest autost, mille ta ostis järelmaksuga ja mida ta hoiab garaažis, et seda mitte ära anda. Seal sektoris on selliseid inimesi, kes käivad metadooni saamas. K. oli veel jutt seoses enda sõbranna kasiinos töötamisega, ideefiks, kuidas kasiinot saaks petta. Ebaadekvaatse inimese jutt. K. kirjutas metadooni ja ravimid välja psühhiaater. Metadooni ja ravimite saamiseks viidi K. igapäevaselt hommikuti arsti juurde. Tunnistaja V. M. ütluste (IV, 1-3, 20-23) kohaselt ei rääkinud A. K. talle oma muredest ja probleemidest, ei rääkinud ka võlgadest ja rahamuredest. A. K. sai Sergei Martõštšenkoga läbi normaalselt. Mingeid konflikte ei ole olnud. Tunnistaja V. M. ütlustega (IV, 1-3, 20-23) on tõendatud, et A. K. rääkis järelmaksuga soetatud kahe uksega autost Mercedes Benz. Tunnistaja V. M. ütlustega (IV, 1-3, 20-23) on tõendatud, et kinnipeetavad teevad vanglas toiduainetega vahetuskaupa. Need toimuvad erinevalt. Vahepeal kostitatakse üksteist, vahepeal vahetatakse. Näiteks kuu jooksul tohib osta 1 kg kohupiima, 1-1,5 kg magusat, 2 kg liha. Näiteks kui keegi midagi ei söö, ise näiteks ei söö magusat ja tahab rohkem kohupiima, siis ostab teisele inimesele magusat ja tema ostab vastu kohupiima. Kostitamine toimub erinevalt. Näiteks keegi lihtsalt annab midagi teisele oma poest ostetud kaubast. On ise niimoodi teinud. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt ei ole A. K. temaga kauba vahetustehingutest osa võtnud. Võimalik, et A. K. vahetas kaupu teistega. Samas rääkis A. K. kogu aeg, et võttis kelleltki midagi, aga siis ei andnud tagasi, kasvõi see auto, et kuidas saaks petta. Seda ei tea, mille eest A. K. karistust kandis. K. oli probleeme narkootikumidega, ta võttis metadooni. Tunnistaja V. M. ütluste (IV, 1-3, 20-23) kohaselt käis ta mängimas enda elukoha vastas asuvas kasiinos ja seal töötas ka A. K. elukaaslane. Vanglas A. K. rääkis, et see on tema sõbranna, kes kasiinos töötas. K. ei olnud juttu sellest, et tema sõbranna tarvitab narkootikume. Kuulis seda teiste inimeste käest, et A. K. sõbranna tarvitas narkootikume, aga need on kuulujutud. Tunnistaja V. M. ütlustega (IV, 1-3, 20-23) on tõendatud, et A. K. soovis autot müüa, uuris, kuhu seda võiks müüa. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt küsis A. K. ka tema käest, kas tahad autot osta. Vastas K., et milleks seda autot vaja, kui tal on järelmaks maksmata ja ta seda kuskil peidab.

Tunnistaja V. M. ütlustega (IV, 1-3, 20-23) on tõendatud, et A. K. oli vanglas ühes osakonnas võib-olla 1-2-3 kuud. Ei mäleta täpsemalt. Pärast K. koos ühes sektsioonis viibimist pole temaga rohkem kokku puutunud. Tunnistaja V. M. ütlustega (IV, 1-3, 20-23) on tõendatud, et ühes kuus saab poest kaupu osta kaks korda. Kord kahe nädala tagant. Tunnistaja V. M. ütlustega (IV, 1-3, 20-23) on tõendatud, et A. K. läbisaamine teiste kinnipeetavatega oli normaalne. Sellele, kellega A. K. rohkem suhtles, ei pööranud tähelepanu. Seal on 44 inimest sektoris. Kehaehituselt oli A. K. kõhn. 175 cm pikk või natukene väiksem. Seda, kas A. K. trenni tegi, ei tea, kuna oli sellel ajal, kui teised sporti tegid, koolis. Tunnistaja V. M. ütlustega (IV, 1-3, 20-23) on tõendatud, et käis vabaduses viibides vahepeal kasiinos Tammsaare teel, et napsu võtta ja kaastöötajatega vestelda. A. K. ütles, et tema sõbranna töötab kasiinos Tammsaare teel. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt pole ta A. K. tüdruksõbraga kunagi suhelnud, lihtsalt nägi, et ta töötas kasiinos, oli baaridaam. Ka tänavapildis ei ole K. tüdruksõpra näinud. Tunnistaja V. M. ütlustega (IV, 1-3, 20-23) on tõendatud, et vanglas võib poekaupade vahetust teha ükskõik kellega, aga ise pöördus nende poole, kellega tavaliselt suhtles. Kui see ei õnnestunud, siis sai pöörduda kinnipeetavatest ükskõik kelle poole. Poest vahetuskauba soetamisel oli kaks võimalust, kas vahetada üks kaup teise vastu või kanda raha kuskile üle. Kuna vanglas kinnipeetav ise ülekandeid teha ei saa, siis tuli ülekande tegemiseks paluda kedagi teist. Tunnistaja V. M. ütluste (IV, 1-3, 20-23) kohaselt ei olnud nad A. K. lähedased, K. eriti talle midagi enda isiklikust elust ei rääkinud. A. K. ei ole talle rääkinud enda vanglas asuvatest väärtuslikest esemetest. Tunnistaja V. M. ütluste (IV, 1-3, 20-23) kohaselt olid A. K. imelikud mõtted, ideefiksid kasiino petmise kohta, K. arutles, mis kellaajal töötajad vahetuvad kasiinos, mis ajal raha välja võtavad automaatidest, et sellel ajal võiks sinna sisse minna ja raha ära võtta nende käest. K. rääkis sellest vanglas sektsioonis olles jalutamise ajal. Aga A. K. olid ka vanglast välja saamise ajaks vabaduses narkoideed, et kuskilt midagi võtta, et sinna suhkrut juurde lisada ja kellelegi müüa. A. K. lihtsalt ajas sellist juttu. Tunnistaja V. M. ütluste kohaselt ei tea ta, mis inimestel juhtub peas, kui nad metadooni tarvitavad, pole ise kunagi metadooni tarvitanud. Eelkajastatud tunnistajate R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16), A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109), M. V. ́i (III, 151-158, 101), S. J. ́i (III, 169-174, 103) ja V. M. ́i ütlustega (IV, 1-3, 20-23) on kooskõlas tunnistaja I. P. ́i ütlused (IV, 5, 27-32). Tunnistaja I. P. andis ütlused maakohtus 05.07.2022.a. Tunnistaja I. P. avaldatu kohaselt teab ta süüdistatavat Sergei Martõštšenkot, kuna istusid koos Tartu Vanglas. A. K. teab ka vanglast, kus istus temaga koos samas sektsioonis, ja K. XXX töötas koos. Vihavaenu tal nende isikute suhtes pole. Tunnistaja I. P. ütlustega (IV, 5, 27-32) on tõendatud, et ta oli Tartu Vanglas aastatel 2019 kuni 2021.a, kus puutus kokku ka kinnipeetavatega Sergei Martõštšenkoga ja A. K., oli nendega samas sektsioonis. Sergei Martõštšenkoga tutvus vanglas. A. K. XXX oli varem koos töötanud. Vanglas suhtles A. K. nii nagu teistegagi, mitu korda päevas. A. K. on tavaline

narkomaan, kes tarvitab metadooni. K. on narkootikume tarvitanud üle 30 aasta. Vabaduses K. tööl ei käinud, oli 10 aastat metadooni ravil. Vabaduses aitas A. K. tema XXX. Vanglas oli A. K. tavaline narkomaanist kinnipeetav, kes alati otsis endale mingisugust kasu. Näiteks kuskohast saaks endale raha, kuskohast saaks poest midagi. Tunnistaja I. P. ütlustega (IV, 5, 27-32) on tõendatud, et vanglas oli kinnipeetavate vahel tavaks vahetada omavahel poest soetatud kaupu. Poest ostes on kaupadel väikesed limiidid. Mõni tahab komme süüa, mõni õunu, siis lepitaksegi kokku, et sina ostad mulle teed, mina sulle komme jne. Rahadega arveldamisel on siis üks variant, et kantakse raha kohe arvele üle ja siis saab osta. Või siis lihtsalt vahetatakse poest ostetut, et sina ostad mulle seda ja mina sulle seda. Tunnistaja I. P. ütlustega (IV, 5, 27-32) on tõendatud, et vanglas sai A. K. metadooni ja ta ei kavatsenud sellest loobuda. Vanglas annab metadooni igal hommikul arst, selleks viiakse kinnipeetav eesruumi, kus on jälgimine ja valvurid. Tunnistaja I. P. ütlustega (IV, 5, 27-32) on tõendatud, et A. K. suhtles vanglas oma XXX, helistas talle ja küsis tema käest pidevalt raha, kogu aeg mõtles välja asju, kuidas XXX käest rohkem raha küsida, et poest rohkem osta. A. K. viibis vanglas esimest korda ja ta küsis alati, et mida võiks välja mõelda, et rohkem raha saada. I. P. ütluste kohaselt ei tea ta öelda, kuidas A. K. XXX sellesse suhtus. A. K. vabaduses viibimise ajal ei olnud tema XXX A. ja tema eluviisidest juttu, XXX XXX eriti palju ei rääkinud. Enne A. K. vanglas kokkusaamist ei teadnud üldse, et see on XXX. Tunnistaja I. P. ütlustega (IV, 5, 27-32) on tõendatud, et A. K. sai Sergei Martõštšenkoga läbi samamoodi nagu teistega. A. K. ei kurtnud ja ei rääkinud midagi kellelegi, et tal oleks mingeid probleeme või et võlad teevad muret. Tunnistaja I. P. ütlustega (IV, 5, 27-32) on tõendatud, et A. K. XXX, kelle perekonnanimi oli ka K., töötas ta koos praeguse nimega XXX. A. K. XXX oli seal keevitaja. Ise töötas seal autolukksepana, töötasid K. XXX koos garaažis. See oli 10 aastat tagasi, 2012.aastal. K. XXX elas sellel ajal XX, ise elas siis XXX. A. K. isa eesnimi oli N., mitte A.. Tunnistaja I. P. ütluste (IV, 5, 27-32) kohaselt ei tea ta öelda, mis sai A. K. pärast vanglast vabanemist. K. XXX pole suhtlust säilinud. Tunnistaja I. P. ütlustega (IV, 5, 27-32) on tõendatud, et vanglas on poest kaupade ostmisel limiidid igale kaubale. Sellepärast teevad kinnipeetavad omavahel vahetuskaupa. Igaühele meeldib midagi. Ühele meeldib palju hapukoort, hapukoort võib seal näiteks pool kilo osta, kahe nädala peale. Või kellelegi meeldib teed juua, kaks nädalat peab sellega välja venitama. Kui kellelegi midagi ei piisa, siis on kaupade vahetus tavaline asi. Ei näinud, et A. K. oleks teinud kaupade vahetust, aga arvab, et K. tegeles sellega nagu teisedki. K. oli raha, et poest kaupa osta. Samas sektsioonis K. oli 1,5 kuni 2 kuud. Võib-olla ka kauem. Täpsemalt ei mäleta. Pood oli siis iga kahe nädala tagant. A. K. samas sektsioonis olemise ajal viibis seal ka Sergei Martõštšenko. I. P. ütluste kohaselt paigutati sealt sektsioonist esmalt välja Sergei Martõštšenko, siis A. K. ja seejärel ta ise. Sergei Martõštšenko paigutati teise sektsiooni, mingisuguse väljapressimine või millegi taolise tõttu. A. K. peideti ära, viidi teise hoonesse. Samal päeval kui viidi ära Sergei Martõštšenko, viidi ära ka K.. Sergei Martõštšenko ja A. K. sektsioonist ära toimetamist ei näinud, aga kuulis sellest. K. oli kõrval kambris ja kuulis, kuidas ta korjas asjad kokku ja läks minema. Seal olid sellised sõnad, et panen sind kinni istuma. Seda ütles A. K.. Seda, kellele K. seda ütles, ei tea

öelda. Kuni viimase päevani ei olnud sektsioonis näha, et A. K. oleks kellegagi konflikti olnud. A K. väga kontaktne polnud, rääkida temaga küll sai, aga ta ise ei algatanud kellegagi sõprust. Samas aga algatas A. K. ise suhtlust teiste kinnipeetavatega. Seda, kellega A. K. sektsioonis kõige rohkem suhtles, ei tea öelda. Ise suhtles A. K. igapäevaselt 7-10 minutit. Rääkis A. K. olmeasjadest, poehindadest, mida osta, mis hinnaga, mis on soodsam. Tunnistaja I. P. ütlustega (IV, 5, 27-32) on tõendatud, et A. K. nõudis oma XXX kogu aeg raha. Teab seda sellest, et kui tulid poe tellimuslehed, mis täidetakse poest ostmiseks, siis A. K. raha ei olnud. Siis A. K. küsis, mille jaoks veel XXX võiks raha küsida, et XXX kannaks talle raha üle. Samas nägi, et tellimuslehe juurde A. K. tuli ja kirjutas sinna midagi. Tunnistaja I. P. ütluste kohaselt ei mäleta ta seda, kas ta ise tegi A. K. vahetuskaupa. See oli A. K. esimene vangistus.

Eelkajastatud tunnistajate R. G. ́i (III, 87-94, 62-71, 13-15; IV, 6-16), M. V. ́i (III, 151-158, 101), S. J. ́i (III, 169-174, 103), I. P. ́i (IV, 5, 27-32), V. M. ́i (IV, 1-3, 20-23) ja A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109) ning süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko ja A. K. kandsid Tartu Vanglas lühiajaliselt, s.o kuni paar kuud koos ühes sektsioonis karistust ja arusaamatusi, konflikte, tülisid, vägivalla kasutamist ja midagi kuritegelikku nende omavahelises suhtluses polnud, nad suhtlesid omavahel nagu tavalised kinnipeetavad ning nende omavaheline suhtlus ei jäänud millegi eripärasega või tavatuga silma. Tunnistaja M. V. ütlustega (III, 151-158, 101) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko polnud selles eluosakonnas autoriteet, vaid samasugune kinnipeetav nagu teised, suhtles nii venelastega kui eestlastega, sai kõikidega ühtmoodi hästi läbi. Tunnistajate M. V. ́i (III, 151-158, 101), S. J. ́i (III, 169-174, 103), I. P. ́i (IV, 5, 27-32), V. M. ́i (IV, 1-3, 20-23) ja A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109) ning süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on kogumis tõendatud, et Tartu Vanglas oli 2019.a tavapärane, et kinnipeetavad teevad poest soetatava kauba osas vahetust, kuna poest kauba ostmisele on limiidid kehtestatud, siis üks vajab üht kaupa rohkem, teine teist ja siis üks soetab teisele seda, mida teisele vaja ja vastupidi ning tehakse omavahel kaupade vahetust ning sellise kaupade vahetusega tegelesid ka Sergei Martõštšenko ja A. K. ning midagi eripärast või tavatut selles polnud. Tunnistajate M. V. ́i (III, 151-158, 101), S. J. ́i (III, 169-174, 103), I. P. ́i (IV, 5, 27-32), V. M. ́i (IV, 1-3, 20-23) ja A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109) ning süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on kogumis tõendatud, et midagi ebaseaduslikku, kuritegelikku kinnipeetavate omavahelises kaubavahetuses kaupade poest soetamisel polnud ning seda ei nähtunud ka Sergei Martõštšenko ja A. K. omavahelisest suhtlusest. Kinnipeetava A. K. kohta kassamüügi aruandega perioodi 01.08.2019-30.09.2019 kohta (VI, 130) ja kinnipeetava Sergei Martõštšenko kohta kassamüügi aruandega perioodi 01.08.201930.09.2019 kohta (VI, 131) on tõendatud, et mõlemad kinnipeetavad tegelesid vangla poest regulaarselt kaupade soetamisega. Kinnipeetava A. K. kohta kassamüügi aruandega perioodi 01.08.2019-30.09.2019 kohta (VI, 130) on tõendatud, et A. K. on vangla poest tooteid soetanud kahel korral: 04.09.2019.a ja 23.09.2019.a:  

04.09.2019.a kokku 10 erinevat nimetust 23.09.2019.a kokku 3 erinevat nimetust

Kinnipeetava Sergei Martõštšenko kohta kassamüügi aruandega perioodi 01.08.201930.09.2019 kohta (VI, 131) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko on vangla poest tooteid soetanud: 07.08.2019.a, 08.08.2019.a, 21.08.2019.a, 22.08.2019.a, 23.09.2019.a ja 24.09.2019.a alljärgnevalt:  07.08.2019.a kokku 10 erinevat nimetust  08.08.2019.a kokku 3 nimetust  21.08.2019.a kokku 12 erinevat nimetust  22.08.2019.a kokku 2 nimetust  23.09.2019.a kokku 12 erinevat nimetust  24.09.2019.a kokku 5 nimetust Kinnipeetava Sergei Martõštšenko kohta Tartu Vanglast rahaliste vahendite ülevaatega (VI, 132-134) on tõendatud, et Sergei Martõštšenkol on raha kogu aeg liikumises olnud ja talle on seda kogu aeg juurde laekunud ning osa tema arvele kantud rahast on ta kulutanud vangla poest kaupade soetamisele. Kinnipeetava Sergei Martõštšenko kohta Tartu Vanglast rahaliste vahendite ülevaatega (VI, 132-134) on tõendatud: 

perioodil 01.08.2019-30.09.2019 on kaupluses tasutud: - 12.08.2019 23.37€ (VI, 132), - 26.08.2019 25.42€ (VI, 133), - 26.09.2019 34.36€ (VI, 133)



perioodil 01.08.2019-30.09.2019 on Sergei Martõštšenkole ülekandeid teinud: - 05.08.2019 K. L. 30€ (VI, 132), - 07.08.2019.a A. T. 30€ (VI, 132), - 08.08.2019.a N. T. 20€ (VI, 132), - 14.08.2019.a I. M. 50€ (VI, 132), - 09.09.2019.a J. R. 30€ (VI, 133), - 17.09.2019.a T. P. 100€ (VI, 133), - 30.09.2019.a A. V. 500€ (VI, 133)



perioodil 01.08.2019-30.09.2019 on Sergei Martõštšenko sissetulekud 760€, väljaminekud 625.48€ ja jääk 155.12€ (VI, 133)



18.03.2021.a seisuga hoiustatud vabanemistoetus 1752 eurot, vaba jääk 12.82€ (VI, 132, 134) Eelkajastatud asjaoludel, kuna mõlemad kinnipeetavad, s.o nii Sergei Martõštšenko kui ka A. K. tegelesid Tartu Vanglas vangla poest kaupade soetamisega ja Tartu Vanglas oli kaupadele pandud limiitide tõttu levinud ja tavapärane vangla poest kaupade soetamisel nende vahetus ning selles polnud midagi ebaseaduslikku, hindab kohus Sergei Martõštšenko ja A. K. vahel toimunud kaupade vahetuse seaduslikuks. Sergei Martõštšenko andis A. K. uued ja kasutamata deodorandi ja sahhariini ning sai selle eest A. K. vastu lihakraami ning võimalik, et veel esemeid, nagu tee, millised viis poe päeval A. K. kambrist 06.09.2019.a ära. Kuna vahetuskaup on Sergei Martõštšenkol käes näha ja see on väikeste mõõtmetega (VI, 217: ekraaniväljatrükk nr 5.84), siis on veenev ja usutav, et deodorandi ja sahhariini eest ei saanud Sergei Martõštšenko vahetuskaubana A. K. just palju kaupa vastu ning selleks vahetuskaubaks võisid olla süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustest nähtuv lihakraam ja võimalik, et veel midagi, nagu tee vmt. Väljapressimise süüdistuses on kajastatud, et Sergei Martõštšenko sai A. K. füüsilist vägivalda kasutades ja vägivalla ähvardusel A. K. poolt kauplusest tellitud

kaupa 19 euro 79 sendi väärtuses, sh ühe pähklikreemi, tee „Auglu“, kohvi „President“, 4 pakki lihapalle, majoneesi ja ühe paki riisi, millised andis 06.09.2019. a üle Sergei Martõštšenkole. Vangla S-1 sektsiooni videosalvestiste ekraaniväljatrükkidelt nähtub, et 06.09.2019.a pärast poekäru kambri nr 120 juures ära käimist läks sinna A. K. kasutuses olnud kambrisse Sergei Martõštšenko ja tuli sealt pärast A. K. ka välja, kuid Sergei Martõštšenkol käes olnud valget värvi kilekotti ei saanud kõik süüdistuse kajastatud esemed ära mahtuda. Ekraaniväljatrükilt nr 5.84 (VI, 217) nähtub, et valge kilekott Sergei Martõštšenko käes ei ripu tal sangadega käe otsas, vaid tal on käes ilma sangadeta valge kilekott, milles on midagi väiksemõõtmelist ja mis pole ka raske, sest S.Martõštšenko hoiab sellel valgel kilekotil käelabaga ümbert kinni. Taolistel asjaoludel pole vähimalgi määral veenev ja usutav, et Sergei Martõštšenko sai deodorandi ja sahhariini eest A. K. käest poepäeval 06.09.2019.a vastukaubaks kõik süüdistuses loetletud esemed, s.o ühe pähklikreemi, tee „Auglu“, kohvi „President“, 4 pakki lihapalle, majoneesi ja ühe paki riisi. Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste tõele vastavuses selle kohta, et ta sai poepäeval deodorandi ja sahhariini eest endale A. K. vahetuskaubana vastu lihakraami ja võimalik, et veel midagi, näiteks teed. On usutav, et osa A. K. tellitud lihatoodetest võis ja sai ära mahtuda koos väikse paki teega väiksemõõtmelise kilekoti sisse, millest Sergei Martõštšenko hoidis oma käelabaga ümbert kinni. Kuna kohtul on alust kahelda kannatanu A. K. kuriteoavalduse ja ütluste ehtsuses, sest nendel asuvad A. K. nimelt antud allkirjad on visuaalselt oluliselt erineva väljanägemisega, siis mõistab kohus Sergei Martõštšenko A. K. kauplusest tellitud kauba 19 euro 79 sendi väärtuses väljapressimise süüdistuses õigeks ja loeb, et Sergei Martõštšenko ei ole A. K. süüdistuses kajastatud ühte pähklikreemi, tee „Auglu“, kohvi „President“, 4 pakki lihapalle, majoneesi ja ühte pakki riisi välja pressinud. Tunnistajate M. V. ́i (III, 151-158, 101), S. J. ́i (III, 169-174, 103), I. P. ́i (IV, 5, 27-32), V. M. ́i (IV, 1-3, 20-23) ja A. S. ́i (III, 174-177, 105, 108-109) ning süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on kogumis tõendatud, et A. K. oli narkomaan ja tarvitanud vabaduses narkootikume vähemalt viimased paarkümmend aastat, viimati tarvitas vabaduses nn raskeid narkootikume, fentanüüli, vanglas olles sai A. K. igapäevaselt metadooniravi. Tunnistaja M. V. ́i (III, 151-158, 101) ja süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on tõendatud, et Sergei Martõštšenko ja A. K. tundsid teineteist juba vabaduses viibimise ajast, olid ammused tuttavad. Eelkajastatud asjaoludel on veenev ja usutav, süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustest nähtuv selle kohta, et Sergei Martõštšenko ja A. K. kohtusid vabaduses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise teemal, s.o Sergei Martõštšenko müüs A. K. narkootilisi aineid, täpsemalt fentanüüli, ning selle tutvuse käigus müüs Sergei Martõštšenko 2016.a alguses, ajavahemikul jaanuar kuni märts, järelmaksuga 2500 euro eest A. K. sõiduauto Hyundai Getz, mille omanikuks Sergei Martõštšenko liiklusregistri andmetel oli (vt Maanteeametist vastust kaitsjale: VII, 127). Käesolevalt kannabki Sergei Martõštšenko karistust KarS § 184 lg 2 p 1,2 narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest (V, 1-8, 9-13). 16.07.2018.a Viru Maakohtu kohtuotsusega karistati Sergei Martõštšenkot kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi suures koguses fentanüüli ebaseadusliku käitlemise eest (V, 9-13). Tunnistajate M. V. ́i (III, 151-158, 101), S. J. ́i (III, 169-174, 103), I. P. ́i (IV, 5, 27-32), V. M. ́i (IV, 1-3, 20-23) ja süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustega (IV, 5, 33-52) on kogumis tõendatud, et A. K. oli kalduvus valetada, kelkida, näidata asjaolusid tegelikust paremas valguses ja ta otsis pidevalt võimalust kasu saada, raha teenida, sealhulgas ka

ebaseaduslikult, pettusega, valetades ka lähedastele, ning ta üritas vanglas viibides ka järelmaksuga Mogolt soetatud sõiduautot Mercedes maha müüa. Taolistel asjaoludel on veenev ja usutav süüdistatava Sergei Martõštšenko ütlustest nähtuv arutluskäik selle kohta, pärast 02.09.2019.a võlakirja kirjutamist, kui A. K. oli välja selgitanud, et võlakirja alusel võidaksegi temalt kohtus võlasumma Sergei Martõštšenko kasuks välja mõista, võis A. K. hakata otsima võimalusi 02.09.2019.a võlakirjast vabanemiseks, et seda ei saaks tema vastu kasutada. Taolistel asjaoludel on veenev ja usutav tunnistaja I. P. ütlustest (IV, 5, 27-32) nähtuv selle kohta, et kui 12.09.2019.a toimus ümberpaigutus, siis A. K. ütles sektsioonist lahkudes, et panen sind kinni, istuma. Tunnistaja I. Petrov ei teadnud öelda, kellele kõrval kambris asju pakkiv ja sealt kambrist lahkuv A. K. seda ütles, kuna kuni viimse päevani polnud A. K. kellegagi konflikte. I. P. ütlustest nähtuv A.K. lubadus kellegi istuma panemiseks haakub Sergei Martõštšenko ütlustes välja käidud versiooniga, et A. K. soovis 2500 euro suurusest võlast ja seda kajastavast 02.09.2019.a võlakirjast selliselt vabaneda. Eeltoodut kokku võttes on oluline täheldada, et asjas puuduvad kaalukad ja usaldusväärsed tõendid, mis annaksid kohtule põhjendatud aluse kahelda süüdistatava Sergei Martõštšenko ütluste tõele ja tegelikkusele vastavuses selle kohta, et neil oli A. K. võlaõiguslik suhe, Sergei Martõštšenko müüs 2016.a alguses, esimestel kuudel, A. K. 2500 euro suuruse järelmaksuga talle kuuluva sõiduauto Hyundai, kuid märtsi lõpust alates viibib Sergei Martõštšenko kinnipidamisasutuses ja A. K. Sergei Martõštšenkole auto eest midagi ei tasunud ning 2019.a vanglas samas sektsioonis karistust kandes vormistasid 2500 euro suuruse võla tasumise kohustuse 02.09.2019.a võlakirjas. Küll on aga kohtul, nagu eelnevalt juba käsitletud, alust kahelda A. K. kuriteoavalduses ja A. K. ütlustes kajastatu tõele ja tegelikkusele vastavuses, kuna on tekkinud ja jäänud püsima kõrvaldamatu kahtlus selles osas, kas 12.09.2019.a kuriteoavaldusel ja 12.09.2019.a kannatanu ülekuulamise protokollil olevad allkirjad on ikka kirjutatud A. K. poolt, kuna toimikus erinevatel paberitel-dokumentidel-protokollil olevad A. K. nimelt antud allkirjad on visuaalselt oluliselt erineva väljanägemisega. Esmapilgul A. K. nimelt antud sigrimigrina paistvad allkirjad osutuvad nende tähelepanelikumal ja luubiga vaatlusel visuaalselt oluliselt erinevaks, neilt nähtuv kirjutusvahendi liikumistrajektoor on oluliselt erinev. Kohtu hinnangul ei ole neid tõusetunud kahtlusi A. K. nimelt antud allkirjade ehtsuses võimalik kõrvaldada ka tunnistaja T. T. ütlustega, kuna ta oli 2019.a veel ise Tartu Vanglas operatiivtöötaja ning tema kaudu väidetavalt kohtueelne uurimine väljapressimise süüdistuses alguse saigi. Nagu eelnevalt juba täheldatud, on aga Tartu Vangla poolt läbi viidud eeluurimise aususes põhjendatult alust kahelda, kuna kõik toimikus erinevatel paberiteldokumentidel-protokollil olevad A. K. nimelt antud allkirjad on visuaalselt oluliselt erineva väljanägemisega. Kaudselt viitab sellele, et tegelikkuses keegi, ka Sergei Martõštšenko, A. K. suhtes vägivalda ei kasutanud, see, et A. K. pole kehavigastusi fikseeritud ja enne 12.09.2019.a pole ühtegi A. K. kaebust fikseeritud, vähemasti kohtule pole neid esitatud. Süüdistuse kohaselt algas väljapressimisega seonduv väidetav tegevus, s.h füüsilise vägivalla kasutamine ning sellega ähvardamine, juba 09.08.2019.a. Alles veidi enam kui kuu aja pärast, s.o 12.09.2019.a pöördus A. K. väidetavalt Tartu Vangla töötaja T. T. poole ja sealt edasi andis A. K. 12.09.2019.a Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialisti A. M. (M.) juures väidetavalt kannatanuna ütlused. A. K. suhtlust vanglaametnikega T. T. ja A. M. heli- ja videosalvestatud ei ole. On oluline täheldada, et A. K. sai igapäevaselt metadooniravi, milleks viidi ta iga päev sektsioonist välja meditsiintöötaja juurde, kus valvuri või valvurite juuresolekul sai A. K. ravi eesmärgil metadooni. Teisi kinnipeetavaid selle juures ei viibinud. Selle igapäevase protseduuri juures poleks saanud meditsiinitöötajale ja valvuritele jääda

märkamatuks A. K. kehavigastused, kui neid oleks olnud ja kui neid oleks A. K. põhjustatud. Selle igapäevase protseduuri käigus oleks saanud A. K. nii suuliselt kui ka kirjalikult edastada teiste kinnipeetavate eest varjatult ning neile teadmata kõik oma kaebused teiste kinnipeetavate suhtes, sealhulgas Sergei Martõštšenko suhtes. Seda aga A. K. ei teinud. Ka need asjaolud viitavad pigem sellele, et tegelikkuses keegi, ka Sergei Martõštšenko, A. K. suhtes vägivalda ei kasutanud ja A. K. vägivallaga varalise kasu saamise eesmärgil ei ähvardanud. Sellele, et väljapressimise süüdistus on Sergei Martõštšenko suhtes kunstlikult üles ehitatud, viitavad ka asjaolud, et kuigi 12.09.2019.a kannatanu A. K. ülekuulamise protokollist (VI, 109-113) ei nähtu kõike ajaliselt täpselt kuupäevade ja kellaaegade osas, on süüdistusse sellele vaatamata tekitatud nii konkreetsed kuupäevad kui ka kellaajad kohtadesse, milliste osas kannatanu pole ütlusi andnud. Toimikust, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kuskilt, millistel asjaoludel on süüdistuses kajastatud täpsed kuupäevad ja täpsed kellaajad osas, milliste kohta kannatanu A. K. pole teadnud ütlusi anda. Võimalik, et kannatanu ütlusi on püütud klapitada vangla videosalvestistelt nähtuvaga isikute sektsioonis liikumise kohta. Toimikus on olemas küll juba eelnevalt käsitletud 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll (VI, 175-223) Tartu Vangla sektsiooni S-1 videosalvestiste vaatluse kohta, kuid neilt süüdistuses kajastatud asjaolusid A. K. suhtes füüsilise vägivalla kasutamise või sellega ähvardamise kohta ei nähtu. Videosalvestistelt ei nähtu ka asjaolusid, et A. K. tunneks kellegi eest hirmu ja kardaks või hoiduks kellegagi suhtlusest või väldiks kedagi. Ei nähtu ka seda, et Sergei Martõštšenko oleks sektsioonis vägivaldne ning teised hoiduksid temaga suhtlusest. Pigem nähtub Tartu Vangla sektsiooni S-1 videosalvestiste vaatluse kohta koostatud 10.12.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (VI, 175-223), et A. K. on Sergei Martõštšenkoga suhelnud nii sektsiooni koridoris, puhkeruumis kui ka kambrites, vastastikku on käidud teineteise kambris. Taoline koridorisuhtlus ja suhtlus puhkeruumis ning kambris käimised ei seondu videosalvestistelt nähtuva kohaselt vägivallaga, hirmuga, kartmisega, kuna sellele viitavaid asjaolusid neilt videosalvestistelt ei nähtu. Kokkuvõtteks – väljapressimise süüdistus on kohtus jäänud usaldusväärselt tõendamata, tekkinud kahtlusi A. K. nimelt antud allkirjade ehtsuse osas pole võimalik millegagi kõrvaldada ja kohus mõistab Sergei Martõštšenko väljapressimise süüdistuses õigeks. Siinkohal on aga oluline täheldada, et isegi kui kohtul poleks alust kahelda A. K. allkirjade vastavuses tema isikule 12.09.2019.a kannatanuna ülekuulamisprotokollil ja 12.09.2019.a kuriteoavaldusel, ei saaks kohus KrMS § 15 lg 3 alusel kannatanu A. K. 12.09.2019.a ütlustele ja tema kuriteoavaldusele otsust rajada. KrMS § 15 lõikes on sätestatud põhimõte, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Siinkohal poleks abi ka tunnistaja T. T. ütlustest, sest tema teadis kohtus rääkida ainult seda, mida talle väidetavalt avaldas A. K. Mis puutub Sergei Martõštšenkole KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud kelmuse katse süüdistusse, siis asjas pole vaidlust selles, et 25.09.2019.a koostas Sergei Martõštšenko Tartu kohtumajale adresseeritud venekeelse käsitsi kirjas avalduse kostja A. K. vastu võla 2500 euro nõudes (VII, 1-4). 30.10.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14885 (kohtunik Andrus Miilaste) anti Sergei Martõštšenkole aega riigilõivuna 250 euro ositi tasumiseks 5 kuud (VII, 5-6). Sergei Martõštšenko teavitas kohut riigilõivu ositi tasumisest (VII, 7-9). 13.11.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14885 (kohtunik Andrus Miilaste) võeti Sergei Martõštšenko hagi A. K. vastu võlgnevuse nõudes (VII, 10-12) menetlusse vastu. 26.11.2019.a tegi Sergei

Martõštšenko omapoolse ettepaneku tsiviilvaidluse lahendamiseks (VII, 13-14). 28.11.2019.a kirjaga (lk 15-17) tsiviilasjas nr 2-19-14885 (kohtunik Andrus Miilaste) andis kohus Sergei Martõštšenko ́le 20-päevase tähtaja hagi tagamise osas enda nõuete täpsustamiseks. 20.01.2022.a määrusega jäeti tsiviilasjas nr 2-19-14885 kohtunik Andrus Miilaste määrusega Sergei Martõštšenko hagi tagamise avaldus rahuldamata (VII, 18-20). 26.12.2019.a avalduses (VII, 21-22) teatas A. K. Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-14885, et ei tunnista Sergei Martõštšenko poolt tema vastu esitatud haginõuet. 20.01.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14885 (kohtunik Andrus Miilaste) peatati selles tsiviilasjas menetlus kuni kriminaalasjas nr 19922900012 menetluse lõppemiseni (VII, 2325). 09.11.2021.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14885 (kohtunik Andrus Miilaste) rahuldati hageja Sergei Martõštšenko avaldus hagist loobumiseks ja lõpetati tsiviilasjas nr 2-19-14885 menetlus (VII, 118-120). Kohus on seisukohal, et kuna väljapressimise süüdistuses, s.h A. K. 2500 euro väljapressimise süüdistuses, on kohtuostus Sergei Martõštšenko suhtes õigeksmõistev, siis on kohtuostus õigeksmõistev ka kelmuse katse süüdistuses. Sergei Martõštšenko esitas kohtule A. K. vastu hagi võla 2500 euro nõudes. See nõue oli Sergei Martõštšenkol tekkinud A. K. vastu sellest, et A. K. jättis Sergei Martõštšenkolt järelmaksuga soetatud sõiduauto eest 2500 eurot tasumata. Kuna tegemist oli tegelikult Sergei Martõštšenko ja A. K. vahel eksisteerinud võlasuhtega, siis pole Sergei Martõštšenko käitumises midagi kuritegelikku, kui ta hakkas endale võlgu olevalt A. K. 2500 euro suurust võlgnevust kohtu kaudu sisse nõudma. Ka asjaolus, et Sergei Martõštšenko on võlgu olemise asjaolusid mõneti enda hagis lihtsustanud, jättes sellest välja auto järelmaksuga müümise asjaolud, pole midagi kuritegelikku olukorras, kus võlasuhe poolte vahel oli olemas. Sergei Martõštšenko koostas hagiavalduse ise, tegemist pole juriidilist haridust omava isikuga. Etteheited selle tõttu, et võla asjaolusid on tegelikkusega võrreldes mõneti lihtsustatud, pole põhjendatud. Kuna kohtule 2500 euro suuruse võla tagastamise nõudes hagi esitamine on tegelikult eksisteeriva võlasuhte puhul lubatav tegevus ja midagi kuritegelikku selles pole, siis mõistab kohus Sergei Martõštšenko talle KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi esitatud kelmuse katse süüdistuses õigeks.

KARISTUS

Käesolev kohtuotsus on Sergei Martõštšenko suhtes süüdimõistev KarS § 331 järgi selles, et ta kinnipeetavana tarvitas 19.01.2019.a Tartu Vanglas arsti ettekirjutuseta karfentanüüli ja metadooni sisaldavat pulbrit. KarS §-s 331 sätestatu kohaselt karistatakse kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest kuni 3-aastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sergei Martõštšenkole karistuse mõistmisel on oluline täheldada, et narkootilisi aineid karfentanüüli ja metadooni sisaldavat pulbrit tarvitas ta kaudse tahtlusega. Seda pulbrit polnud ta ise endale tellinud. Need asjaolud vähendavad Sergei Martõštšenko süüd. Narkootilisi aineid sisaldav pulber saadeti Sergei Martõštšenkole postkaardiga, tema teadmata, ilma et ta seda ise oleks endale vanglasse tarbimiseks tellinud. Postkaardist leitud narkootilisi aineid sisaldavat pulbrit Sergei Martõštšenko ei levitanud, kellelegi seda edasi ei andnud. Ka need asjaolud vähendavad Sergei Martõštšenko süüd.

Postkaardi sees asunud narkootilisi aineid sisaldavast pulbrist sai Sergei Martõštšenko teada kaaskinnipeetava kaudu teiste kinnipeetavate kaudu edastatud teatest selle kohta, et kingitus on postkaardi sees. Narkomaanina ei suutnud Sergei Martõštšenko sellele ahvatlusele vastu seista ja tarbis lahti lammutatud postkaardi seest üles leitud pulbri samal päeval ka kohe ära, millest sai väga suure üledoosi ja millega seadis enda elu väga suurde ohtu ning talle osutas peale vangla meditsiinipersonali abi veel vanglas kohal käinud kiirabi. Ülisuure üledoosi saamisega seadis Sergei Martõštšenko enda elu ise väga suurde ohtu. Kohtu hinnangul on Sergei Martõštšenko sellega, et vaakus narkootilisi aineid sisaldava pulbri tarbimisest pikalt elu ja surma piiril, paljuski enda karistuse juba kätte saanud, kuigi teises vormis ja otseselt mitte juriidilise mõttes. Eesti Vabariigis küll surmanuhtlust pole, kuid Sergei Martõštšenko oleks postkaardi seest leitud narkootilisi aineid sisaldava pulbri tarvitamisest peaaegu oma elu kaotanud ehk kõige väärtuslikumast ja ka asendamatust siin maailmas ilma jäänud. Ka need asjaolud vähendavad Sergei Martõštšenko süüd. Sergei Martõštšenko karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Enda süüd tunnistavate üksikasjalike ütluste andmist käsitleb kohus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamliku kahetsusena ja see on Sergei Martõštšenko karistust kergendav. Kaitsja kohtule esitatud Tartu Vanglast antud iseloomustustest Sergei Martõštšenko kohta (VII, 122-126) nähtub, et käesoleva vangistuse ajal on ta püüdnud oma varasema kuritegeliku eluga lõpparved teha, ta on aktiivselt osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“, „Igapäevane valik“, osalenud sõltuvustemaatilistel loengutel, tagasilanguse ennetuse tugigrupi töös ja 12 sammu tugigrupi töös, millistest Sergei Martõštšenko kohta antud iseloomustused on igati positiivsed. Vangistuse ajal on Sergei Martõštšenko omandanud keevitaja kutse ning läbinud individuaalvestlused psühholoogi ja psühhiaatriga, kehtivad distsiplinaarkaristused Sergei Martõštšenkol puuduvad. Eelkajastatust lähtudes peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides piisavaks selleks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma analoogsete süütegude toimepanemisest, karistada Sergei Martõštšenkot 1 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb seda 1 kuud vangistust suurendada Sergei Martõštšenkole kriminaalasjas nr 1-18-5482 Viru Maakohtu 16.07.2018.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 11 (üheteist) kuu 13 (kolmeteist) päeva vangistuse võrra mõista Sergei Martõštšenkole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 13 (kolmteist) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 17.10.2022.a. _________________________ Alljärgnevalt eelmise kohtuotsuse järgi ära kantud vangistuse arvutamisest. Kriminaalasjas nr 1-18-5482 karistati Sergei Martõštšenkot Viru Maakohtu 16.07.2018.a kohtuotsusega kohtuotsuste kogumis KarS § 65 lg 1 alusel 9 aasta 6 kuu 1 päeva vangistusega, mille kandmise algust loeti 29.03.2016.a Ajavahemikus 29.03.2016 kuni 28.03.2022 kandis Sergei Martõštšenko ära 6 aastat vangistust. Ajavahemikus 29.03.2022 kuni 28.09.2022 kandis Sergei Martõštšenko ära 6 kuud vangistust.

Ajavahemikus 29.09.2022 kuni 30.09.2022 kandis Sergei Martõštšenko ära 2 päeva vangistust. Ajavahemikus 01.-16.10.2022 kandis Sergei Martõštšenko ära 16 päeva vangistust. Kokku kandis Sergei Martõštšenko ajavahemikus 29.03.2016 kuni 16.10.2022 kaasa arvatud ära 6 aastat 6 kuud 18 päeva vangistust. Lahutades 9 aastast 6 kuust 1 päevast vangistusest ära kantud 6 aastat 6 kuud 18 päeva vangistust, on tulemuseks ärakandmata karistus 2 aastat 11 kuud 13 päeva vangistust. 9 aastat 6 kuud 1 päev = 9 aastat 5 kuud 31 päeva = 8 aastat 17 kuud 31 päeva - 6 aastat 6 kuud 18 päeva 2 aastat 11 kuud 13 päeva

Rahvakohtunik Anne Luik-Ristikivi Rahvakohtunik Ülo Kukk Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.