Liiklussüüteod

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, arvestades ka prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et süüdimõistetu Tarmo Heinsalu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.05.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-3595 tunnistati Tarmo Heinsalu süüdi KarS § 329 ja § 424 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.07.2020 kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust alates 17.05.2021. Kohtuotsus jõustus 04.06.2021. Viru Maakohtu 28.07.2020 kohtuotsusega on Tarmo Heinsalu tunnistatud süüdi ja karistatud KarS § 424 lg 2 järgi. Tarmo Heinsalu kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 1 p-st 1. Nimelt teise astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 29.06.2022 seisuga on Tarmo Heinsalu temale mõistetud karistusajast, 3 aastat 3 kuud vangistust, ära kandnud 1 aasta 1 kuu ja 12 päeva, mis on vähemalt üks kolmandik mõistetud karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et T. Heinsalu avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv

ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osundatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral saaks asuda elama ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valvega soovib Tarmo Heinsalu asuda elama aadressile xxx. Kinnistusraamatu andmetel kuulub antud eluase X K . Tegemist on kahetoalise ridaelamu tüüpi eraldi sissepääsuga ahjuküttega korteriga. Käesolevalt keegi antud korteris ei ela. Elamu on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. Korteri omanik X K on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et Tarmo Heinsalu saab võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve kohustusega antud aadressile elama asuda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Tarmo Heinsalu käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav Tarmo Heinsalu osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud. Ta töötab koristajana. Alates 21.09.2021 omandab ta

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.05.2021 otsusest nähtub, et Tarmo Heinsalu on tunnistatud süüdi ja karistatud vangistusega KarS § 329, § 424 lg 2 järgi. Kuna nimetatud kuriteod pani T. Heinsalu toime katseaja kestel, moodustas kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse Viru Maakohtu 28.07.2020 kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega. Viru Maakohtu 28.07.2020 otsusega on T. Heinsalu karistatud KarS § 424 lg 2 järgi ehk alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest korduvalt. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. T. Heinsalu käitumine, s.h uute kuritegude toimepanemine katseaja kestel, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Uute kuritegude toimepanemist võib Tarmo Heinsalu puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine. Meditsiiniosakonna andmetel on T. Heinsalul diagnoositud alkoholisõltuvus. Väidetavalt tarvitas 2019.a alkoholi igapäevaselt, kuid viimasel ajal on tarbimine vähenenud. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Samuti on alkoholijoobes mootorsõidukit juhtides mitmeid kordi rikkunud liiklusnõudeid, tekitades ettevaatamatusest temaga samas autos viibinud isikule raske tervisekahjustuse. Minevikus on lasknud endale alkoholi vastase süsti teha ning püsis poolteist aastat kaine. 2020.a lõpus läbis kriminaalhooldusel sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Läbitud programm ei ole piisavat mõju avaldanud ning Tarmo Heinsalu pole piisavat motivatsiooni alkoholist loobumiseks leidnud. 2021.a läbis uuesti kriminaalhoolduses sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ja vanglas terapeutilistel alustel põhineva kognitiiv-käitumusliku programmi "Jõud muutuda". Sõnades on motiveeritud alkoholist loobuma. Samas viitas varasemale pikale perioodile, kui suutis kuritegevusest kõrvale hoiduda. Vaatamata sellele, et T. Heinsalu on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on motiveeritud alkoholist loobuma, kahtleb kohus, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholiga ning tema eluviisi, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholi tarvitamisest loobuda, suudab vabaduses karsket eluviisi pidada ning uusi kuritegusid toime mitte panna. Lisaks peab kohus uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks grupi mõju. Isik ise leiab, et on kergesti mõjutatav. Samuti põhjendas ta viimast rooli sattumist alkoholijoobes asjaoluga, et purjus sõbrad tulid külla ja ta ei suutnud alkoholile "ei" öelda. Isiku iseloomustuse kohaselt võib ta grupi surve all tegutseda impulsiivselt. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus inimesel ei ole välja töötanud kindlat hoiakut langetada otsuseid isiklikult, uute kuritegude toimepanemise risk on suurem, eriti alkoholi mõju all. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt kordab Tarmo Heinsalu eelnevalt tehtud vigu ja ning käitub tagajärgedele mõtlemata. Tal puudub oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Ta on sooritanud järjepidevalt ühiskonnaohtlikke kuritegusid, mis on lõppenud raskete tagajärgedega. Grupi surve all võib tegutseda impulsiivselt. Suhtub ühiskonda negatiivset. Motivatsioon muutuseks puudub. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et T. Heinsalu suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud T. Heinsalu mõtlema oma tegude tagajärgedele ning ei ole esile kutsunud muutust tema käitumises. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul puuduvad materiaalsed eeldused Tarmo Heinsalu tingimisi ennetähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus tunne, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks T. Heinsalu ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos

T. Heinsalu puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu T. Heinsalu tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Seega jätab kohus süüdimõistetu Tarmo Heinsalu vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Menetluskulud Kohtuistungil osales Tarmo Heinsalu kaitsja vandeadvokaat Margus Viira. Kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 118,80 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist, asja materjalidega tutvumist ning kohtuistungiks ettevalmistamist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Kõnealune menetluskulu kuulub Tarmo Heinsalult välja mõistmisele ning kohus annab võimaluse tasuda menetluskulu kuue kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.