Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist.

Süüdistus Ilmar Köök on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta haaras 13.12.2017 kell 23 xxx alkoholijoobe seisundis armukadeduse pinnal tekkinud konflikti käigus jõuga käega oma abikaasal V Kil vasaku käe randme piirkonnast kinni ning tõmbas enda poole, millega tekitas V Kile füüsilist valu. Sellega pani Ilmar Köök toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o. KarS §121 lg.2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ilmar Köök on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et ta ähvardas 13.12.2017 peale kella 23 xxx alkoholijoobe seisundis oma abikaasat V Ki tapmisega, öeldes talle, et tapab ta ära ning teeb seda läbi vene ruleti mängimise. V Kil oli alust karta ähvarduste täideviimist Ilmar Köögi poolt, kuna ta teadis, mida tähendab mäng vene rulett. Samuti teadis V K, et Ilmar Köök hoiab kodus tulirelvi ning vahetult peale ähvardamist nägi ta maja esimesel korrusel aknalaual revolvrit. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist ka selle tõttu, et vahetult enne ähvardamist kasutas Ilmar Köök tema suhtes vägivalda ning käitus agressiivselt, lõhkudes vihast maja vara – tõmbas vannitoa seinast välja elektrilise küttetoru nii, et lõhutud toru detailid pudenesid kannatanule ja tema pojale pähe, lõhkus ära vannitoa ukselingi ja elutoa kapiuksed. Sellega pani Ilmar Köök toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o. KarS §120 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Ilmar Köök end maakohtu istungil talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt helistas 13.12.2017 talle M A ja teatas, et trenni asemel sai süüdistatava abikaasa kokku teise mehega. Samal ajal oli süüdistatav kahe alaealise lapsega kodus, alkoholi ta sel ajal ei tarvitanud. Kui abikaasa koju tuli, küsis süüdistatav tema käest teise mehega kohtumise kohta, abikaasa hakkas ennast õigustama, hiljem kinnitas ja hakkas hoopis süüdistatavat süüdistama. Kuna lapsed oli vaja panna magama, said nad rääkida nii palju, kui võimalik oli, süüdistatav kinnitas, et haaras toas abikaasal käest kinni ja tõmbas istuma tagasi, et öelda, et räägime rahulikult, kuid mingit valu ta sellega ei tekitanud. Süüdistatav möönis, et võis ähvardada abikaasat ja tema armukest tappa, kuid seda ta ei mäleta.

Alkoholi hakkas süüdistatav tarvitama peale sõnasõda. Kui abikaasa oli lastega maja teisel korrusel, oli süüdistatav saunas ja tarvitas alkoholi. Süüdistatav ei tea, kuidas sai revolver koos padruniga kohvri peale, kuna tema pani revolvri mõned päevad varem kamina peale ja padrunit ta seifist välja ei võtnud. Kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik leidis maakohtu istungil, et mõlemad süüdistused on alusetud, kuna süüdistuses KarS §121 lg.2 p.2 järgi ei ole tõendeid valu tekitamise kohta kogutud ning mängu vene rulett mängimine ei ole ähvardamine tapmisega. Kaitsja palus süüdistatava mõlema kuriteokoosseisu järgi õigeks mõista. Kannatanu V Ki ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav on alates 14.09.2020 tema endine abikaasa, nendevahelised suhted on neutraalsed, nad suhtlevad vaid laste teemal. 13.12.2017 olid nad abielus, neil on 2 ühist alaealist last ja nad elasid koos xxx. 13.12.2017 tuli kannatanu koju kell 20.30, trennis ta ei käinud. Süüdistatav oli sel ajal koridoris ja tugevalt joobes, agressiivne ja rääkis kõrgendatud toonidel. Kannatanu toitis last, süüdistatav haaras tal vasaku käe randmest ja keeras seda, et ta pöörduks süüdistatava poole, kannatanu tundis valu, nähtavaid vigastusi ei olnud. Kannatanu viis noorema lapse maja teisele korrusele magama ja tuli esimesele korrusele tagasi vanemat last pesema. Süüdistatav tõmbas vannitoas elektrilise küttetoru seinast välja ja lõhkus kapi. Kui kannatanu läks last maja teisele korrusele magama viima, ütles süüdistatav, et tapab nii kannatanu kui tema armukese, aga kuidas, seda ta ei öelnud. Sel ajal, kui süüdistatav läks maja teisel korrusel asuvasse tuppa, kus on tema relvad, jooksis kannatanu alla, et võtta vana telefon ja helistada politseisse. Kui kannatanu maja teisele korrusele tagasi läks, käskis süüdistatav tal alla tulla, et mängida vene ruletti. Kui süüdistatav oma toast tuli, oli tal käes mingi karp. Kui kannatanu käis maja esimesel korrusel, nägi ta aknalaual revolvrit, varem seda seal ei olnud. Kannatanu võttis maja esimeselt korruselt vana telefoni ja läks teisele korrusele tagasi ja kui süüdistatav oli alla läinud, helistas kannatanu politseisse. Kohale tuli palju politseinikke, üks neist tuli maja teisele korrusele, kannatanu läks koos temaga alla ja selgitas, et süüdistatav ähvardas teda. Kui Häirekeskusest öeldi, et politsei tuleb, tundis kannatanu ennast rahulikumalt, kuid tahtis olla kontaktis, kuna sai aru, et kõne toimumise ajal ei saa süüdistatav teda sundida vene ruletti mängima. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis maakohtu istungil, et kannatanu andis usaldusväärseid ütlusi, s.h. füüsilise vägivalla kasutamise osas, kannatanu oli hirmunud, et süüdistatav võib ta tappa, oli stressis ja nuttis, mistõttu tajus reaalselt ohtu. Tunnistaja A V ütlustest maakohtu istungil nähtub, et seoses varasema abipolitseiniku staatusega tunneb ta süüdistatavat, kuid nende vahel puuduvad nii sõbrasuhted kui ka vihavaen, kannatanut tunnistaja ei tunne. Detsembris 2017 töötas tunnistaja patrullpolitseinikuna ja nad said väljakutse seoses lähisuhtevägivallaga, täpsemat sisu tunnistaja ei mäleta. Kui tema kohale jõudis, oli üks patrull Rakvere politseijaoskonnast juba kohal, süüdistatav oli käeraudades kõrvalhoones. Tunnistaja sisenes elumajja, kannatanu oli teisel korrusel ja tunnistaja rääkis temaga. Tunnistaja kinnitas, et ta kuulati 14.12.2017 üle ja kõik seal kirjapandu on õige. Tunnistaja seletas, et lähisuhtevägivalla infolehe koostas tema, aga kas kannatanu rääkis ka füüsilise vägivalla tarvitamisest ja kas kannatanul olid vigastused, seda ta ei mäleta. Tunnistaja ei mäleta ka seda, kas kannatanu nuttis ja oli hirmunud. Lähisuhtevägivalla infolehe p.1.1 on kirjas vastavalt väljakutse sisule, ülejäänu täitis

ta peale vestlemist mõlema poolega. Tunnistaja ei osanud selgitada, miks seda infolehte pole lõplikult ja füüsilise vägivalla osas tema poolt täidetud. Tunnistaja D K ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavat tunneb ta tööalaselt seoses viimase abipolitseiniku staatusega, mingeid isiklikke suhteid nende vahel ei ole, kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et osales süüdistatava kodus läbiotsimisel, mille eesmärgiks oli ära võtta relv ja laskemoon, mis olid kodus. Seif oli maja teisel korrusel ja suletud, süüdistatav leidis võtmed ja avas selle. Tunnistaja arvas, et relvadeks, mis ta ära võttis, olid Kaitseliidu püstol TT ja revolver ning laskemoon nendele. Tunnistaja M A ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav on tema sõber, nendevahelised suhted on head ning kannatanut tunneb ta ka, kuna viimane oli süüdistatava abikaasa. Detsembris 2017 oli tunnistaja Jõhvis kaubanduskeskuse Tsentraal juures parklas ja nägi, kuidas keskusest tuli parklasse ja istus kõrvalistuja kohale valgesse sõidukisse kannatanu, see ei olnud kannatanu enda sõiduk. Kui kannatanu sõidukisse istus, kallutas ta end juhi poole ja tunnistajale jäi mulje, et nad suudlesid. Samal õhtul nägi ta kannatanut veelkord xxx asuva kortermaja vastas asuva kortermaja ühe korteri aknast. Sinna kortermajja läks kannatanu koos ühe mehega. Tunnistaja võttis ühendust süüdistatavaga ja andis teada, mida nägi, süüdistatav oli üllatunud ja šokis, ta ei olnud kursis. Telefoni teel ei olnud aru saada, et süüdistatav oleks olnud purjus. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - Lähisuhtevägivalla 14.12.2017 infoleht (koostatud kell 00.23 patrullpolitseinik A V poolt), kust nähtub, et lähisuhtevägivalla teate sisu oli järgmine: Meesterahvas tuleb teatajale kallale, relv käes. Mees on esimesel korrusel ja teataja on teisel korrusel koos kahe väikese lapsega. Sama infolehe kohaselt on kannatanuks V K ja vägivallatsejaks Ilmar Köök - Asitõendi 05.11.2020 vaatlusprotokoll koos CD-plaadi ja tõlkega, mille kohaselt vaadeldi Häirekeskusele 14.12.2017 kell 00.23 V Ki poolt tehtud kõnet - Sündmuskoha 14.12.2017 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi xxx, s.h. eramut ja saunaruumi - Indikaatorvahendi kasutamise 14.12.2017 protokoll, mille kohaselt tuvastati 14.12.2017 kell 01.16 indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr.A124711 Ilmar Köögil indikaatorvahendi näit 1,16 mg/l. Nimetatud protokolli kohaselt esinesid kontrollile allutatud isikul joobele viitavad järgmised tunnused: silmade punetus; suured silma pupillid; häiritud reaktsioonikiirus; aeglane kõne; kerged koordinatsioonihäired; unisus ja ärritumine. Isik mäletas viimase 24tunni sündmusi ning tema aja-, isiku- ja kohataju olid selged - Ilmar Köögi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti ta kinni 14.12.2017 kell 00.40 xxx kahtlustatuna kuriteo toimepanemises KarS §120 lg.1 järgi ning kinnipidamise alused olid järgmised: ta oli tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda; kuriteo pealtnägija või kannatanu osutas temale kui kuriteo toimepanijale; ta võis jätkuvalt toime panna kuritegusid; ta võis kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Kinnipidamisel kasutati käeraudu. Isik vabastati 14.12.2017 kell 17.20

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Asitõendi 30.01.2018 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi tumedast metallist revolvrit Arminius HW38 nr.xxx kaliiber 38 Special; ühte padrunit kirjega .38Special; Norma ja kaheraudse püssi kärbikut Relva ja laskemoona üleandmise – vastuvõtmise 30.01.2018 akt nr.8, mille kohaselt andis O K üle ja G L võttis vastu Ilmar Köögile kuuluva revolvri Arminius HW38 nr.xxx ja laskemoona kal 38 Special (1 tk) Kriminaalmenetluse lõpetamise 15.11.2019 põhistamata määrus, mille kohaselt lõpetati kriminaalmenetlus Ilmar Köögi suhtes KarS §120 lg.1 ja §121 lg.2 p.2 tunnustel ja määrati talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi; suhelda V Kiga lugupidavalt ja mitte kasutada füüsilist või vaimset vägivalda; läbida psühholoogiline nõustamine OÜ Corrigo ja esitada sellkohane tõend lepitajale Järelevalve teostamise 08.04.2020 vahearuanne nr.18-8/56047-1, mille kohaselt helistas 04.04.2020 V K ja teavitas, et Ilmar Köök tarvitab mitmes päev alkoholi, ähvardab naist ja tema isa Eestist välja saata ning lapsed ära võtta. 07.04.2020 sai lepitaja lähisuhtevägivalla (ilmselt peab olema infolehe – kohtuniku märkus), kus on märgitud, et 04.04.2020 kasutas Ilmar Köök kahe lapse juuresolekul V Ki suhtes psüühilist vägivalda. Seoses toimepandud lepituskokkuleppe rikkumistega soovis kannatanu kriminaalmenetluse uuendamist Kriminaalmenetluse uuendamise 24.04.2020 määrus Asitõendi 20.10.2020 vaatlusprotokoll koos CD-plaadi ja fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi 04.04.2020 kell 21.00 – 23.00 videosalvestust rinnakaamerast nr.xxx alates kell 21.56.26 Tõend isiku maksustatava tulu kohta, mille kohaselt oli Ilmar Köögi poolt 2017 deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 21 232 € Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on süüdistatav karistatud 03.05.2018 Relvaseaduse §89-1 lg.1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, karistus on täidetud 04.05.2018 2 fotot V Ki 14.12.2017 kannatanuna ülekuulamise protokolli juurde 14.12.2017 Läbiotsimismäärus, mille kohaselt määras abiprokurör Natalja Firsova toimetada läbiotsimine Ilmar Köögi elukohas xxx asuvas eramus ja selle juurde kuuluvates abi- ning kõrvalruumides ja territooriumil eesmärgiga leida kriminaalasja lahendamisel tähtsust omavaid objekte ja tõendeid: tulirelvi; selle olulisi osasid; laskemoona; seadusega keelatud aineid ja esemeid; kuriteojälgedega esemeid; arestimisele ja konfiskeerimisele kuuluvat vara; samuti muid esemeid, andmekandjaid ning dokumente, millel võib olla kriminaalasjas tõendi väärtus või mis võivad olla kriminaalasja lahendamiseks vajalikud; muid ebaseaduslikke esemeid 14.12.2017 Läbiotsimisprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt teostati läbiotsimine 14.12.2017 kell 16.00 – 16.39 xxx kahekorruselises eramajas. Ilmar Köök andis vabatahtlikult välja teisel korrusel magamistoas asuvast seifist püstoli TT kaliiber 7,62 mm Tokarev nr.xxx, relvaraud TT kaliiber 9 x 19 mm nr.xxx, 3 salve; padrunid kaliibriga 7,62 x 52 mm – 96 tk; kaliibriga 38 mm – 200 tk; kaliibriga 9 mm Luger – 50 tk; kaliibriga 7,62 x 21 mm – 80 tk; õppegranaadid – 2 tk 30.01.2018 Ekspertiisimäärus, mille kohaselt anti eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks üheraudne sileraudne lahtimurtav püss, üheraudne sileraudne püss nr.83905 ja kärbik ning esitati eksperdile järgmised küsimused: milline on esitatud relvade liik, süsteem, mark, mudel, modifikatsioon ja kaliiber; kas

-

esitatud relvad kuuluvad tulirelvade hulka ja kas esitatud relvad on laskekõlblikud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 21.03.2018 ekspertiisiakt nr.18E-TB0015 koos fototabelite ja õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta, mille kohaselt 1959 valmistatud 16 kaliibrilisest kaheraudsest sileraudsest püssist TOZ-BM nr.xxx käsitöönduslikult ümber ehitatud kärbik kuulub tulirelvade hulka, kuid ei ole esitatud kujul laskekõlblik; 1900 ITOZ relvatehases valmistatud 16 kaliibrilise sileraudse püssi relvarauast nr.xxx ja teadmata mudeli püssi lukustuskehast kokku pandud sileraudne püss kuulub tulirelvade hulka, kuid ei ole esitatud kujul laskekõlblik; 1883 valmistatud 24 kaliibriline sileraudne püss Fusil Gras mudel 1874 M 80 nr.FH xxx kuulub tulirelvade hulka, kuid ei ole esitatud kujul laskekõlblik, kuid selle osad (v.a. lööknõel) on kasutuskõlblikud.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. KarS §121 lg.2 p.2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Ilmar Köögile on esitatud süüdistus selles, et ta haaras jõuga kannatanu vasakust käest randme piirkonnas ja tõmbas enda poole, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistuses märgitud ajal 13.12.2017 olid kannatanu ja süüdistatav abielus ja elasid koos alaealiste lastega ühisel elamispinnal. Tänaseks on tegemist eksabikaasadega, kannatanu seletuse kohaselt jõustus nende abielulahutus xxx. Maakohtu istungil seletas kannatanu, et ta istus diivanil ja eiras süüdistatavat, viimane haaras kannatanul käest ja keeras seda, et kannatanu pööraks end süüdistatava poole. Ka süüdistatav kinnitas, et võttis kannatanu käest kinni, et viimane ei läheks ära ja nad saaksid rääkida. Kannatanu kinnitas, et tundis käes valu ja see käsi valutas tal veel mitu päeva. Valu iseenesest on organismi kaitsefunktsioon ja käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamisega seotud ebameeldiva tundeelamusena. Valulävi on subjektiivne nähtus, mis on erinevatel inimestel erinev ja sõltub muuhulgas erinevatest subjektiivsetest asjaoludest. Sellest tulenevalt peab maakohus vajalikuks hinnata tekkinud olukorda, vaadates siinkohal laiemat pilti. Käesoleva kriminaalasja materjalidest ja menetlusosaliste ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 13.12.2017 õhtul oli süüdistatav kodus koos kahe alaealise lapsega, kannatanu oli väidete kohaselt trennis. Maakohtu istungil seletas kannatanu, et

tegelikult ta trennis ei olnud. Tunnistaja M A ütlustest nähtub, et ta nägi kannatanut koos talle tundmatu meesterahvaga Jõhvis parklas autosse istumas ning hiljem ühes korteris. Sama tunnistaja kinnitas ka, et helistas ja rääkis nähtust süüdistatavale. Nii kannatanu kui süüdistatav seletasid maakohtu istungil, et kui kannatanu koju jõudis, süüdistas süüdistatav kannatanut truudusetuses ning püüdis sellest kogu aeg rääkida. Kannatanu tegeles lastega (söötis, pesi) ja püüdis süüdistatavat vältida. Kannatanu kirjeldas, et kui ta istus diivanil, haaras süüdistatav tal käest, et kannatanu pöörduks tema poole, süüdistatav seletas, et haaras käest selleks, et kannatanu teda ei eiraks, elutoast ei lahkuks ja nad saaksid rääkida. Antud käest kinni haaramise hetk oligi see, mis põhjustas kannatanule väidetavalt mitmepäevase käevalu. Nagu maakohus juba eelnevalt märkis, on erinevate inimeste valulävi erinev ja seega ka selle tajumise intensiivsus. Maakohus ei välista siinjuures, et kui meesterahvas haarab järsult naisterahva randmest, võib viimane tunda ebameeldivat aistingut kuni valuni, kuid hindab siinkohal järgmisi asjaolusid. Kannatanu ütluste kohaselt maakohtu istungil tundis ta randmest haaramise järel valu ja see valu kestis mitu päeva. Need kannatanu ütlused ei ole kooskõlas teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nagu maakohus juba märkis, ei ole välistatud kannatanu poolt hetkeline valu tundmine, kuid maakohtu arvates ei moodusta see KarS §121 lg.2 p.2 sätestatud kuriteokoosseisu. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et samal öösel (14.12.2017 kell 00.23) helistas kannatanu Häirekeskusesse ja seletas, et kardab oma abikaasat, kellel on relv esimesel korrusel. Selles kõnes Häirekeskusele ei väida kannatanu mitte kordagi, et abikaasa on teda varem samal õhtul kehaliselt väärkohelnud. Ka 14.12.2017 öösel koostatud Lähisuhtevägivalla infolehest ei nähtu, et kannatanu oleks kohalesaabunud politseinikele rääkinud kehalisest valu tekitamisest ja sellest, et käsi endiselt valutab, vastupidi, nimetatud Lähisuhtevägivalla infolehe pöördel on p.5 (küsitluse tulemused) täitmata. Ringkonnaprokurör esitas maakohtu istungil kaks fotot kannatanust, kust on näha kannatanu käed ja ühel fotol ka ranne pastapliiatsiga märgistatud, kuid nimetatud fotodelt ei nähtu mingeid selliseid vigastusi, mis võiksid tekitada mitmepäevase valu. Kannatanu ise seletas maakohtu istungil, et ei oska öelda, miks ta Häirekeskusele või kohalesaabunud politseipatrullile valu tekitamisest ei rääkinud, samuti ei osanud kannatanu seletada asjaolu, et kui käsi valutas abikaasa poolt tekitatud väärkohtlemisest mitu päeva, miks ta ei pöördunud valust lahtisaamiseks või selle fikseerimiseks meditsiiniasutusse. Kokkuvõttes on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus koduse tüli käigus püüdis kannatanu süüdistatavat eirata ning süüdistatav püüdis kannatanult selgitust saada ning haaras kannatanul hetkeks käest, et viimane ei saaks samast ruumist lahkuda. Maakohus on seisukohal, et antud juhul ei ole täidetud KarS §121 lg.2 p.2 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Kriminaalasja kohtulikul menetlusel ei tuvastanud maakohus, et süüdistataval oleks olnud konkreetne tahtlus kannatanule valu põhjustada ja ta tegutses vaid selle eesmärgi realiseerimise nimel. Eeltoodud põhjendustel tuleb Ilmar Köök süüdistuses KarS §121 lg.2 p.2 järgi õigeks mõista.

KarS §120 lg.1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ilmar Köögile on esitatud süüdistus selles, et ta ähvardas 13.12.2017 oma abikaasat tappa ja kannatanul oli alust karta selle ähvarduse täideviimist. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsusest teadaandmine, mis on konkreetselt suunatud teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine võib toimuda ka suulises vormis. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja jätab mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest ning edaspidine asjade käik sõltub vaid ähvardaja tegutsemisest. Ähvardamine peab olema ka sedavõrd veenev, et kannatanul on reaalne alus karta selle ähvarduse täideviimist. Sellised asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, tuleb kriminaalasjas tuvastada. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatav ähvardas tappa nii tema kui tema armukese. Süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et võis seda öelda, kuid ei mäleta. Kuna nii süüdistatav kui kannatanu kinnitasid, et samal õhtul tarvitas süüdistatav alkoholi (viina), siis leiab maakohus, et üksikute teatud fraaside väljaütlemise mittemäletamine süüdistatava poolt on põhjendatud ja usutav. Maakohus leiab, et sellise konkreetse väljendi puhul on ilmselgelt tegemist suulises vormis esitatud ähvardusega. Järgnevalt hindab maakohus seda, kas kannatanul oli reaalselt alust karta sellise ähvarduse täideviimist. Maakohtule on esitatud Asitõendi 05.11.2020 vaatlusprotokoll, kus kirjeldatakse 14.12.2017 kell 00.23 kannatanu poolt Häirekeskusele tehtud telefonikõnet. Nimetatud salvestis oli läbi kuulatud ka maakohtu istungil. Selle kõne väljatrükist nähtub üheselt, et kannatanu kordas kõne ajal vähemalt kolmel korral, et kardab oma abikaasat ja see hirm oli eelkõige seotud relvaga. Sellest kõnest nähtub, et nende kodus on relvad, ta nägi ühte maja esimese korruse koridoris, mille tõttu ta ei julgenud allkorrusele minna. Samast salvestisest nähtub ka, et kannatanu palub võimalusel Häirekeskuse töötajal mitte kõnet katkestada enne, kui politsei on kohale saabunud ning Häirekeskuse töötaja ongi kannatanuga telefoniühenduses seni, kuni kannatanu ütleb, et politsei jõudis kohale. Eelnimetatud salvestisest nähtub ka, et kannatanu rääkis kõnes Häirekeskuse töötajale, et abikaasa on varem üritanud enesetappu läbi vene ruleti mängimise, mis kannatanu ütluste kohaselt tähendas seda, et süüdistatav pani püstolisse ühe padruni ja tahtis end maha lasta ning nüüd tahtis ta sama mängu mängida kannatanuga, öeldes, et ootab teda 10 minuti pärast allkorrusel. Antud Häirekeskuse salvestise väljatrükk on kooskõlas Sündmuskoha 14.12.2017 vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotodega. Nimetatud tõendist nähtub, et koridori uksest sisenedes umbes 6 m otse ees on maas puidust kasti peal revolver Arminius HW 38 nr.xxx ja relva juures üks revolvri padrun. Nimetatu nähtub lisatud fotodelt nr.4 ja nr.5.

Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta nägi, kuidas süüdistatav tuli maja teisele korrusele tuppa, kus asub relvade seif, võttis sealt kasti ja läks sellega allkorrusele. Süüdistatav seletas maakohtu istungil, et võttis tõepoolest selle kasti ülakorruselt, kuid seal olid sees dokumendid, mis ta tahtis järgmisel päeval viia ema juurde. Seega on ka kannatanu ja süüdistatava ütlused maakohtu istungil selles osas kooskõlas maakohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega. Ülalnimetatud salvestisest nähtub ka, et kannatanu rääkis kõnes Häirekeskuse töötajale sellest, et süüdistatav lõhkus allkorrusel kõike – tegi augu vannitoas, rebis toru ära, lõhkus ukselingi. Maakohtu istungil seletas kannatanu, et süüdistatav lõhkus ka riidekapi ning hiljem nägi ta toa seinas nuge. Antud Häirekeskuse salvestise väljatrükk ja kannatanu ütlused maakohtu istungil on kooskõlas Sündmuskoha 14.12.2017 vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotodega. Nimetatud tõendist nähtub, et köögi otsaseinas on kinni (tera ees) kaks kööginuga, vannitoa uksel puudub sisemine ukselink, see on vannitoa põrandal, vannitoa seinalt on eemaldatud kuivati, selle osad on vannitoa põrandal ja kuivati ise asus õues. Nimetatu nähtub lisatud fotodelt nr.6, nr.11, nr.12, nr.13, nr.14, nr.15, nr.16, nr.17 ja nr.18. Maakohus leiab, et ülalnimetatud tõenditest saab teha ühese järelduse selle kohta, et kannatanul oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist. Maakohus nõustub, et ähvardamine oli käesoleval juhul veenev ja kannatanu sai ähvarduse sisust selgelt aru. Maakohtu istungil märkis ringkonnaprokurör, et kannatanu hirmust oli lisaks kõigele eelnevale aru saada ka sellest, et kõne ajal Häirekeskusesse ei rääkinud kannatanu tavalise häälega, vaid sosistas. Kaitsja märkis selle peale, et sosistamine oli seotud sellega, et kannatanu viibis ühes ruumis koos lastega, kes magasid. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröriga. Kõnest Häirekeskusesse nähtub selgelt, et noorem laps magas, kuid vanem mitte, kuna kuulis samuti allkorruselt lõhkumist. Seega leiab maakohus, et vähemalt osaliselt oli kannatanupoolne sosistamine kõne ajal seotud asjaoluga, et seda kõnet ei kuuleks pealt süüdistatav. Maakohtu istungil seletas süüdistatav, et kuivatustoru oli vannitoas halvasti kinnitatud ja kukkus maha ise, kui süüdistatav selle vastu toetus ning kapiuksed läksid katki, kui ta lõi need liiga kõvasti kinni. Kuidas vannitoa ukselink katki läks ja padrun kohvri peale sattus, ei osanud süüdistatav selgitada. Samuti ei mäletanud süüdistatav maakohtu istungil, kas ta üldse nägi revolvrit ja padrunit allkorrusel puust kohvri peal ning nugasid seinas. Maakohus möönab, et ilmselgelt on tegemist süüdistatavapoolse kaitsetaktikaga, mida ei saa talle kuidagi ette heita, samuti võib olla tegemist juba käesolevas kohtuotsuses varemviidatud alkoholi tarvitamisega. Vastavalt KrMS §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et KarS §120 lg.1 kuriteokoosseis on käesolevas kriminaalasjas täidetud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. KarS §16 eristab tahtluse tuvastamisel kolme erinevat astet – kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane ei ole tema teo eesmärk. Otsese tahtlusega on tegemist juhul, kui isik teab midagi täiesti kindlalt, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, seega ta paratamatult tahab selle tagajärje saabumist. Maakohus leiab, et ähvardades konkreetselt suulises kõnes kannatanut tapmisega ja tegutsedes seda ähvardust kinnitavalt, oli tegemist otsese tahtlusega. Ilmselgelt oli süüdistatava eesmärk kannatanut hirmutada selliselt, et viimane kardaks reaalselt selle ähvarduse täideviimist. Ülaltoodu alusel on maakohus seisukohal, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS §120 lg.1 järgi otsese tahtlusega ning tuvastatud on nii kuriteo subjektiivne kui objektiivne külg. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ilmar Köök on süüdi ühes kuriteoepisoodis, tegemist on tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ringkonnaprokurör viitas oma kaitsekõnes sellele, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud süüdistatava karistust raskendava asjaoluna KarS §58 p.4 kohaselt süüteo toimepanemine süüdlase pereliikme suhtes. Maakohus nõustub sellega. Samas märgib maakohus, et tegemist on II astme vägivallateoga, mille toimepanemisega ei tekitatud ühelegi isikule jäävat või pöördumatut kahju. Käesolevas kriminaalasjas menetletav süütegu oli toime pandud detsembris 2017, seega peaaegu 4 aastat tagasi. Maakohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks vahepealsel ajal pannud toime uusi süütegusid, k.a. sama kannatanu suhtes. Vastavalt kannatanu ütlustele on nad käesoleval ajal lahutatud ja elavad eraldi elukohtades. Lähtudes eeltoodust hindab maakohus süüdistatava süü suurust keskmisest määrast madalamaks. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka süüdistatava isikut. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole süüdistatav kriminaalkorras karistatud. KarS §120 lg.1 vangistuse.

näeb

karistusena

ette

rahalise

karistuse

või

kuni

üheaastase

Seega näeb antud paragrahvi sanktsioon leebema karistusena ette rahalise karistuse. Sellist karistuse liiki ei ole ringkonnaprokurör põhjendatuks pidanud, märkides, et kuna süüdistataval on lepinguline kaitsja, kelle kaitsjatasud on üle 4000 €, ei avalda selline karistusliik süüdistatavale eripreventiivset mõju. Maakohtule jääb ringkonnaprokuröri seisukoht karistuse liigi sidumise osas lepingulise kaitsja omamisega täiesti arusaamatuks.

Maakohus leiab seega, et leebeima karistusliigi, s.t. rahalise karistuse mõistmine on antud süüdistatava puhul põhjendatud, selline karistus vastab karistamise eesmärkidele ja see avaldab süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Antud süüdistatava puhul on käesoleval juhul tegemist isikuga, kes töötab ning on majanduslikult toimetulev. Seega on tal olemas piisav rahaline sissetulek, mille vähenemisel tunneks süüdistatav end piiratuna ja karistatuna. Maakohus arvestab siinjuures ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid ning tasutud kaitsjakulusid. Maakohus leiab, et sellisel viisil rahaliste võimaluste vähendamise ja piiramisega on karistuse eesmärgid antud süüdistatava puhul täidetud. Iga isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ka ühiskond aru saama, et riik on õiguskorra ja kõikide isikute õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus leiab, et süüdistatava karistamise korral vangistusega tingimisi KarS §73 kohaldamisega ei pruugi süüdistatav karistuse ja karistamise eesmärke tajuda samaväärselt rahalise karistuse mõistmisega. Vastavalt KarS §44 lg.1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava süü suurust ja süüdistatava isikut leiab maakohus, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses. Vastavalt maakohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti teatisele oli süüdistatava tulu 2017 pärast tulumaksu mahaarvamist 21 232 €, mis teeb päevasissetuleku suuruseks 39,26 €. Eeltoodu alusel tuleb süüdistatavale karistuseks mõista rahaline karistus summas 5889 €. Vastavalt KrMS §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KarS §4 lg.3 on KarS §120 lg.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr.115 on töötasu alammäär 584 €. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 €. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.1 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Kannatanule oli kohtulikus menetluses määratud korras esindajaks vandeadvokaat Sergei Politšev, kes esitas taotluse kulude hüvitamiseks summas 795,60 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest vandeadvokaadi kasuks välja. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega ühes süüdistuses mõistetud õigeks, kuulub temalt riigituludesse väljamõistmisele pool kannatanu esindaja tasust, s.o. 397,80 €. Kohtulikus menetluses on kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik esitanud kirjaliku tasutaotluse summas 4338,84 (koos sõidukuludega) ning sellele on lisatud arved summades 1745,28 €, 1502,88 € ja 1729,13 €, kokku arvete summa seega 4977,29 €. Kaitsja kinnitusel on kõik kolm arvet tasutud. Kuna kaitsja taotletav summa ja esitatud arvete kogusumma on erinevad, lähtub maakohus kaitsja poolt kirjalikult taotletavast summast, s.o. 4338,84 €. Lisaks sellele taotles kaitsja välja mõista kaitsjatasu 14.10.2021 kohtuistungil osalemise eest 165 €/h x istungi kestvus + käibemaks 20%. Kaitsja kirjalikust taotlusest ja esitatud arvetest nähtub üheselt, et Advokaadibüroo HansaLaw hinnakirja kohaselt on ühe tunni hind 160 € käibemaksuta. Kuna kaitsja ei põhjendanud, jääb maakohtule arusaamatuks, miks tuleb 14.10.2021 toimunud kohtuistungi eest mõista välja ühe tunni hinnana 165 € + käibemaks. Maakohus lähtub ka siinkohal arvetel ja kirjalikus taotluses viidatud summast 160 € + käibemaks. Vastavalt kohtuistungi protokollile oli 14.10.2021 kohtuistungi kestvus 10.00 – 15.34, seega 6 tundi. Eeltoodu alusel kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele summas 1152 € (s.h. osalemine kohtuistungil 6 x 160 € = 960 € + käibemaks 192 €). Sõidukulude väljamõistmist 14.10.2021 kohtuistungil osalemise eest kaitsja ei taotlenud. Seega on kaitsjatasu käesolevas kriminaalasjas kokku 5490,84 €. Seoses asjaoluga, et süüdistatav on käesoleva kohtuotsusega mõistetud ühes süüdistuses süüdi ja ühes süüdistuses õigeks, kuulub süüdistatava kasuks Eesti Vabariigilt väljamõistmisele pool tasutud kaitsjakuludest, s.o. 2745,42 €. Kaitsjatasu tuleb kanda süüdistatava arvelduskontole nr.xxx Swedbank AS. Asitõenditena taotles ringkonnaprokurör Liina Pikma kohtuistungil maakohtule esitatud kahe CD-plaadi jätmist asja materjalide juurde ning revolvri ja ühe padruni hävitamist või õigeksmõistva kohtuotsuse korral hoiule jätmist kuni relvaloa saamiseni süüdistatava poolt. Kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik ja kannatanu esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga ning leiab, et esitatud kaks CDplaati tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde, padrun ja revolver tuleb KrMS §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Tühistada Viru Maakohtu 6. detsembri 2021 otsus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu lahendiga

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.