lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-7574/10

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 23.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-7574/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2289
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 407 lg 1, 3Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 113 lg 1ViivisTMS § 187 lg 1, 2Võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetlusesTMS § 188 lg 1, 2Tehingu tagasivõitmise üldised alusedTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 394 lg 5Kostja vastus hagileKRS § 34TMS § 189 lg 1Kinkelepingu tagasivõitmine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Kohtuotsuse aeg ja koht

23.01.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-7574

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi K. S., J. K. ja M. K. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

8500,83 eurot

Menetlusosalised ja nende HAGEJA esindajad Revensen OÜ, rk 16625699, asukoht Tartu mnt 13, Tallinn, Harjumaa, volitatud esindaja I. V.

KOSTJAD

K. S., ik xxxx, elukoht xxx J. K., ik xxxx, elukoht xxxx M. K., ik xxxx, elukoht xxxx Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks K. S., J. K. ja M. K. vahel 19.03.2024 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe ja asjaõiguslepingu osas, millega K. S. loobus J. K. kasuks 1⁄2 mõttelises osas kinnisasja, asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx, omandist.
3.Kustutada kanne, millega registriosas nr xxxx kaasomanikuna 1⁄2 osas on sisse kantud J. K. ja kustutada III jaos olev kanne isikliku kasutusõiguse kohta ning teha uus kanne, millega 1⁄2 osas kaasomanikuna kanda sisse K. S.. Asendada registriosas nr xxxx omanikukande muutmiseks ja III jakku kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks vajalikud J. K. ja K. S. nõusolekud-tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 3111 lg 3
TsMS § 416Nõuded kajale
TsMS § 442 lg 6Otsuse sisu
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsÜS § 68Tahteavalduse liigid
4.Jätta kostjate kulud nende enda kanda. Jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt K. S., J. K., M. K. hageja Revensen OÜ kasuks menetluskulude katteks solidaarselt 1180 eurot.
5.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1180 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjatele väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Otsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.Revensen OÜ esitas 14.05.2024, korrigeeritult 12.06.2024 Viru Maakohtule hagi kostjate vastu tagasivõitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Pärnu Maakohtu 04.04.2024 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas xxxx kostjalt K. S. (edaspidi ka kosta I) hageja kasuks välja võlg 4268,83 eurot, täiendavalt mõisteti kostjalt I välja põhivõlalt 2838,01 eurot arvestatav viivis 0,065750% päevas alates 05.04.2024. Kohtumäärus on viivitamata täidetav ja jõustunud. 04.04.2024 pöördus Revensen OÜ täitmisavaldusega kohtutäitur A. K. poole võla täitemenetluses sissenõudmiseks. Täitemenetlus täiteasjas nr xxxx algatati 04.04.2024. Kohtutäituril pole õnnestunud võlga sisse nõuda, kuna kostjal I puudub vara ja piisav sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole seni vabatahtlikult hagejale kohtumäärusega väljamõistetud võlga tasunud. Ka kohtutäituril ei ole täitemenetluses õnnestunud võlgnikult võlga sisse nõuda. Seisuga 14.05.2024 ei ole võlgnevuse katteks midagi laekunud ja hagi esitamise päeva seisuga on võlasumma 5000,83 eurot. Kohtutäitur tõendi kohaselt kuuluvad kostjale I sõidukid: • Sõiduk VOLKSWAGEN, PASSAT, registreerimismärk: xxxx, ehitusaasta: 1997. Sõidukil on käsutamise keelumärge, puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. • Sõiduk AUDI, A4, registreerimismärk: xxxx, ehitusaasta: 1996. Sõidukil on käsutamise keelumärge. Liikluskindlustus on kehtiv, aga võlgnik ei esita andmeid, kus asub sõiduk. • Sõiduk MERCEDES-BENZ, 190, registreerimismärk: xxxx, ehitusaasta: 1984. Sõidukil on käsutamise keelumärge, puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. • Sõiduk OPEL, OMEGA, registreerimismärk: xxxx, ehitusaasta: 2000. Sõidukil on käsutamise keelumärge, puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus.

• Sõiduk VOLKSWAGEN, POLO CLASSIC, registreerimismärk: xxxx, ehitusaasta: 1999. Sõidukil on käsutamise keelumärge, puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Sõidukeid ei saa realiseerida ja kui ka saaks, siis nende turuväärtus on umbes 1000 eurot, mis ei kata hageja ees olevat võlgnevust. Puudub teave selle kohta, kus need autod asuvad ja võlgnik ise ei vasta oma vara puudutavatele teabepäringutele. Sellel põhjusel ei ole võimalik hageja nõuet täita eelmärgitud sõidukite arvelt. Võlgnik töötab J AS-s. Hageja selgitab, et enne hageja nõuet on veel üks täiteasi B ees summas 7432,65 eurot. Aprilli, mai ja juuni kuu arestitud töötasust hageja nõudele raha ei laeku. Seega puudub kohtutäituril võimalus hageja nõudeid järk-järgult rahuldada saadava töötasu arvelt. Täitemenetluse käigus on hageja välja selgitanud, et kostjal I ja M. K.l (edaspidi kostja III) oli kaasomand aadressil Xxxx (registriosa nr xxxx). Kinnistu oli kostja I ja kostja III kaasomandis kuni 19.03.2024. Kohtutäitur A. K. on hagejale edastanud kinnistuomandi kinkelepingu, mille kostjad sõlmisid 19.03.2024, ehk 1 kuu enne hageja kasuks täitemenetluse alustamist. Kostja I ja kostja III kaasomandisse ei ole kostjale I kuulunud varast midagi jäänud. 14.03.2024 tehtud makseettepanek on kätte toimetatud 14.03.2024 ning 19.03.2024 kostjad sõlmisid kinkelepingu. Hageja on seisukohal, et kostjad sõlmisid kinnistu kinkelepingu võlausaldajate huvide kahjustamise eesmärgiga, soovides vältida kostja I võlgade sissenõudmist täitemenetluses. Võlausaldajate huvide kahjustamisega on tegemist siis, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud. Võlausaldajate huvide kahjustamist võib eeldada ka juhul, kui võlgnik oli tehingu tegemise ajal teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise (Riigikohtu 02.06.2008 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-39-08 (p 12,13)). Hageja leiab, et kostjatele oli selgelt ettenähtav antud võlanõuete peatne sissenõudmine täitemenetluses. Just selle vältimiseks sõlmisid kostjad kinnistuomandi kinkelepingu, millega teadlikult kahjustasid võlausaldaja(te) seadusega kaitstud huve. Kinkelepingu puhul loobub võlgnik oma varast sisuliselt vastusoorituseta ning on ilmselge, et sellega kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve. Kinkelepingu puhul pöördub tõendamiskoormis ümber, st kostjad peavad kinkelepingu tagasivõitmise vältimiseks tõendama, et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Võla sissenõudmiseks kostjalt I ei ole jäänud alles muid võimalusi, kui tagasivõitmise korras taotleda võlausaldajate huve kahjustava kinnisasja kinkelepingu tühistamist ja kostjate I ja III vara hulka kuulunud kinnistu taas kaasomandiks lugemist. Hageja palub kostjatelt I, II ja III solidaarselt välja mõista menetluskulu 1180 eurot, mis koosnevad hagilt tasutud riigilõivust summas 700 eurot ning õigusabikulust summas 480 eurot. Hageja ja hageja lepinguline esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot (kokku 480 eurot). Summa ei sisalda käibemaksu. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja palub: -- tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks K. S., J. K. ja M. K. vahel 19.03.2024 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkeleping, isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe ja asjaõigusleping osas, millega K. S. loobus J. K. kasuks 1/2 mõttelisest osast kinnistuomandist asukohaga Xxxx linn (registriosa nr xxxx). -- kanda registriosa nr xxxx kantud kinnistu kaasomanikuks K. S. (isikukood xxxx) 1/2 kaasomandist, sealjuures asendada J. K. (isikukood xxxx) nõusolek kinnisturaamatu registriosa nr xxxx omaniku kande muutmiseks ja kolmanda jakku kantud isikliku kasutusõiguse tühistamiseks kohtuotsusega ja asendada K. S. (isikukood xxxx) nõusolek kinnistusraamatu

registriosa xxxx omaniku kande muutmiseks ja kolmanda jakku kantud isikliku kasutusõiguse tühistamiseks kohtuotsusega. Kostjate seisukohad

2.Kostjale K. S. on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud 19.06.2024 isiklikult kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjale M. K. on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud isiklikult 11.10.2024. Kostjale J. K. on tsiviilasja materjalid kätte toimetatud 10.10.2024 elukaaslase vahendusel. Kostjaid on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostjad kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjatele kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks oli K. S.l 19.07.2024, M. K.l 11.11.2024 ja J. K.l 11.11.2024. Kostjad kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
4.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostjate poolt omaksvõetuks hageja esitatud faktilised väited ning kohus leiab, et hagi on ka õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.
5.Hageja esitas täitemenetluse sissenõudjana kohtule hagi tehingu kehtetuks tunnistamise ja tehingu alusel saadu üleandmise nõudes seetõttu, et kostjad sõlmisid kinkelepingu 1 kuu enne hageja kasuks täitemenetluse alustamist, millega määrasid varem kostjate I ja III kaasomandis olnud kinnistuomandi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) kostja II ehk võlgnikuks mitteoleva isiku omandiks. Selle tehinguga kahjustasid kostjad sihilikult võlausaldaja, ehk hageja huve. Kostja I omandisse ei jäänud mingit vara, mistõttu hageja avalduse alusel toimuvas täitemenetluses ei ole võlgnikul vara puudumise tõttu seni õnnestunud võlga sisse nõuda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187, § 188 ja § 189 näevad ette võimaluse sellise tehingu tagasivõitmise korras tühistamiseks.
6.TMS § 189 lg 1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja

huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

7.Kohus nõustub hagis väidetuga, et käesolevas asjas on täidetud kõik eeldused kostjate 19.03.2024 sõlmitud kinkelepingu ning selles sisalduva isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe ning asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras TMS § 189 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hageja vastava nõude.
8.Kinnisomandi tagasikandmiseks tuleb kustutada kinnistusraamatus kaasomanikuna 1⁄2 osas sisse kantud J. K. ning teha uus kanne, millega 1⁄2 osas kaasomanikuna kanda sisse K. S.. Kuivõrd kohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks tehingu, millega seati kinnistule isiklik kasutusõigus K. S. kasuks, tuleb kustutada kinnistusraamatu III jaos ka vastav kanne.
9.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täimisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega saab kinnistusraamatus kannete muutmiseks vajalikke nõusolekuid hageda kohtus, lähtudes KRS § 341 lg-st 8, TsÜS § 68 lg-st 5 ja TMS §-st 189. Kohtul on hagi rahuldamisest tulenevalt alus kohustada kostjaid andma kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused ja lugeda need asendatuks käesoleva kohtulahendiga.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
12.Hageja palub menetluskuluna kostjatelt välja mõista kokku 1180 eurot (riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 480 eurot) ning viivise menetluskuludelt.
13.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatu kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostjate poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Põhjendatud, hagi mahtu ja keerukust (tavapärane tagasivõtmise nõue) arvestades, on ka õigusabi ajakuluks märgitud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, konsultatsiooniks esindatavaga, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulunud 4 töötundi. Töötunni

hind 120 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu) vastab kohtupraktikas mitteadvokaatidest juristesindajate osas väljakujunenud tunnitasu määrale.

14.Kostjad ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Kostjate võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
16.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 23.01.2025 tagaselja kohtuotsus 2-24-7574 jõustus 01.05.2025 maakohtu 17.02.2025 kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium