Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Kohtukoosseis 23.01.2025, Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht 2-24-11721 Tsiviilasja number
Tsiviilasi
Tori valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus täisealisele isikule Xle eestkoste määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.11.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tori vald (vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja Siiri Jõerand Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 26.11.2024 määrus muutmata.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud X menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tori vald (vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 01.08.2024 Pärnu Maakohtule avalduse täisealisele isikule Xle (puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikule määratud puuduv töövõime ja keskmine puue kuni 17.05.2026. Puudutatud isik elab Tori vallale kuuluvas korteris munitsipaaleluruumi üürilepingu alusel. Isik ei suuda koristada ega hoolitseda talle antud eluruumi eest. Kahel korral on puudutatud isik tekitanud veekahjustusi alumise korruse korteris, kui jättis uue pesumasina voolikud vee- ja kanalisatsioonivõrku ühendamata või kui sulatas külmkappi. Alumise korruse naaber on esitanud selle osas kahjunõuded. Puudutatud isiku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 617,10–637,67 eurot ning puudetoetus 34,01 eurot. Puudutatud isikul on valla ees üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus 1398,96 eurot ning lisaks mitmeid võlgnevusi teiste võlausaldajate ees. Vald on pakkunud talle võlanõustamise teenust, kuid isiku arusaam võlgade tagasimaksmise kohustusest on puudulik. Võlanõustaja andmete kohaselt on puudutatud isikul vähemalt kolm võlgnevust Credit24, Bondora AS ja Bigbank AS ees. Käimas on ka kohtumenetlus Bondora AS võlgnevuse osas, kus võlg on vähemalt 10 000 eurot. Lisaks on tekkinud võlg sideteenuste pakkujale. Täpne ülevaade kõikidest võlgadest puudub. Puudutatud isik mängib lotot ning maksab enda sõnul raha tütarlastele, kes pakuvad internetis ja telefonis kohtinguteenuseid. Puudutatud isik koondati töölt tervislike probleemide tõttu aasta tagasi ning seni pole ta oma sotsiaalsete oskustega suutnud uut töökohta leida. Vald pakub isikule võimalust osaleda isikukeskse erihoolekandeteenuse piloteerimises, kus talle on tagatud tegevusjuhendaja teenus ja tugi igapäevaste asjaajamiste korraldamiseks. Isik ei soovi või ei oska aru saada teenuse kasulikkusest ning peab tegevusjuhendajate ja sotsiaaltöötajate sekkumist ebavajalikuks. Isikul on mõõdukas piirang suhtlemise valdkonnas, tema tahteaktiivsus on madal ning madal pingetaluvus piirab tema igapäevast hakkamasaamist. Ta on aeglane kohaneja, satub kergesti ärevusse ega soovi uute olukordadega tegeleda. Puudutatud isik on kergeusklik ning teda on varasemalt tuttavate poolt ära kasutatud. Ta hindab head elu ning on valmis selle nimel võtma laenu.
Puudutatud isikul puudub sotsiaalvõrgustik. Tema vanemad on surnud ja lapsi tal ei ole. Tal on kaks õde, kellega suhtleb harva ning õed ei soovi tema eestkostjaks hakata. Isik vajab erihoolekandeteenust. Ta ei ole iseseisvalt suuteline oma asju ajama ega sotsiaalteenuseid korraldama. Puudutatud isik vajab eestkostet kõikide asjade ajamiseks ja oma varaliste õiguste ning huvide kaitseks. Isikule võib jätta pisitehingute tegemise õiguse 75 euro ulatuses nädalas, et ta saaks osta omale vajalikud toiduained ja esmatarbekaubad. Avaldaja on nõus hakkama eestkostjaks.
2.Maakohus võttis 13.09.2024 määrusega avalduse menetlusse, andis puudutatud isikule riigi õigusabi ning määras tema suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise.
3.30.09.2024 kohtule esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt esineb puudutatud isikul kerge vaimne alaareng (diagnoos F70.0). Isikul on raskused igapäevaeluga toimetulekul, tekkinud on võlad ning esinenud ärakasutamist teiste inimeste poolt. Puudutatud isik on vestlusel naeratav ja avameelne, kuid kontakt on siiski pinnapealne ning metafooridest ja abstraktsematest küsimustest ei saa aru. Arvutamisoskus ja eneseväljendusoskus on vähene. Mõtlemine konkreetne, mälu valdavalt mehhaaniline ning loogikat rakendab vähe. Küsimusele vastates on ebakindel ja annab trafaretseid vastuseid. Isikul on raskusi sotsiaalsetes suhetes ja elu korraldamisel, mistõttu vajab juhendamist ja kõrvalabi. Puudutatud isik ei ole võimeline hoolitsema iseenda ja oma varaliste õiguste eest ning vajab abi majanduslikes, õiguslikes ja perekonnaõiguslikes teemades.
4.Määratud esindaja leidis oma 17.10.2024 seisukohas, et eeskoste määramine on puudutatud isiku huvides ning eestkoste seadmise alused on täidetud. Tegemist on vaimselt alaarenenud inimesega, kelle arusaamisvõime on madal. Ta jätab end hooletusse ja võtab kohustusi, mida ei suuda täita. Ise ta olukorra tõsidusest aru ei saa. Kuna puudutatud isik oskas esindajaga kohtumisel adekvaatselt selgitada, kuidas ta poes käib ja mida nt 10 euro eest ostab, siis on võimalik jätta talle alles pisitehingute tegemise õigus. Summa võiks olla 75 eurot kuus. Isikule võiks alles jääda ka valimisõigus.
5.Maakohus kuulas 12.11.2024 ära puudutatud isiku, avaldaja esindaja ning puudutatud isiku tegevusjuhendaja. Puudutatud isik orienteerus oma isikus, ajas ja kohas. Vestles heatujuliselt ning arvas, et tuleb enda elu korraldamisega ilusasti toime ja eestkostet ei vaja. Tervise osas märkis, et arsti juures ei ole vaja käia. Kui mingi trauma või õnnetus juhtub, siis pöördub EMOsse, kuid muude vaevuste ravimisega saab ise hakkama. Enda raha asjade osas ülevaadet ei oma. Teab, mis on tema umbkaudsed igakuised sissetulekud, kuid kohustusi ei suuda aduda. Avaldas, et tal on sõbranna Tartus, kellega on mitu aastat internetis suhelnud, kuid kokku pole kunagi saanud. Avaldaja ja tegevusjuhendaja leidsid, et eestkoste määramine on vajalik. Isik ei soovi teha koostööd ning eestkoste on vajalik selleks, et teda ära ei kasutataks ja et ta saaks oma rahaasjad korda. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus rahuldas avalduse, seadis puudutatud isikule tema asjade ajamiseks eestkoste ja määras eestkostjaks avaldaja tähtajaga viis aastat, s.o kuni 26.11.2029. Maakohus märkis, et eestkoste on seatud puudutatud isiku kõigi asjade ajamiseks, välja arvatud pisitehingud 75 euro ulatuses nädalas, milliseid võib puudutatud isik teostada iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta. Maakohus määras, et isik ei või teha iseseisvalt perekonnaõiguslikke tehinguid, kuid talle jääb valimisõigus. Puudutatud isikul on keelatud iseseisvalt tehingute tegemine, välja arvatud pisitehingud, mis ei too talle kaasa kestvaid kohustusi (st välistatud on järelmaksuga kaupade
ostmine, laenu võtmine, eestkostja nõusolekuta side- jms teenuste tellimine jne), 75 euro ulatuses nädalas. Maakohus jättis riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda.
6.1.Ekspertarvamusega ning asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega on leidnud kinnitust, et antud juhul esinevad perekonnaseaduses (PKS) § 203 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Puudutatud isikul esineb kerge vaimne alaareng (RKH-10 järgi diagnoos F70.0), mille tõttu ei suuda ta kesvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida, on kergesti mõjutatav ning ärakasutatav. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 järgi tuleb tuvastada tal piiratud teovõime olemasolu. Praegusel juhul ei ole tegemist PKS § 203 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus puudutatud isiku õiguseid oleks võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Seega esineb alus avalduse rahuldamiseks ning eestkostja määramiseks.
6.2.Puuduvad füüsilised ja juriidilised isikud, kes sobiksid täitma eestkostja ülesandeid, mistõttu tuleb eestkostjaks määrata PKS § 205 lg 3 alusel avaldaja.
6.3.Asja materjalide ja ärakuulamisel avaldatu põhjal saab asuda seisukohale, et puudutatud isikule tuleb jätta pisitehingute tegemise võimalus 75 euro ulatuses ühes nädalas, et tal oleks võimalik osta nädala toiduvaru ning tasuda vajalike arvete eest. Puudutatud isik võib nimetatud rahasumma piires teha üksnes tehinguid, mis ei too talle kaasa kestvaid kohustusi. Eestkoste on seatud kõigi asjade ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks pisitehinguid ületavas ulatuses. Puudutatud isik ei saa aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, mistõttu ei või ta iseseisvalt nimetatud tehinguid teha. Isikule tuleb alles jätta valimisõigus.
6.4.Kooskõlas PKS § 203 lg-s 4 sätestatuga asus maakohus seisukohale, et puudutatud isikule tuleb eestkostja määrata viieks aastaks, s.o kuni 26.11.2029. Määruskaebus
7.Puudutatud isik esitas oma esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isik leiab, et ta saab siiski ise oma asjadega hakkama ja arved makstud, mistõttu ta ei soovi eestkostet. Menetluse edasine käik
8.Puudutatud isikule määratud esindaja märkis, et ta esindatava määruskaebust ei toeta ning leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud. Avaldaja palus samuti jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
11.TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu puudutatud isikule määratud esindaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
12.Maakohus leidis õigesti, et esinevad PKS § 203 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isikule eestkoste seadmiseks. Maakohus järeldas põhjendatult, et puudutatud isik ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida ning on kergesti mõjutatav. Avaldaja on avalduses välja toonud, et puudutatud isikul on mitmeid võlgnevusi, mille kohta täpne ülevaade puudub. Puudutatud isik võtab kergekäeliselt erinevaid laene, kuid ei saa nende võtmise tähendusest ja tagajärgedest aru. Puudutatud isikul oli avalduse esitamise seisuga üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus valla ees ning samuti võlgnevus sideteenuste pakkuja ees. Puudutatud isikule määratud esindaja on määruskaebemenetluses täiendavalt välja toonud, et ka pärast maakohtu määruse tegemist on puudutatud isik juba detsembrikuu alguses kulutanud ära enda kuusissetuleku ning 09.12.2024 seisuga oli tema pangakontol vaid 12,12 eurot (dtl 168). Seega nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik ei oma ülevaadet oma rahaasjadest, ei oska rahaga ümber käia ega saa tehingute tegemise tähendusest aru. Kuna puudutatud isik ei saa oma tegude ega sõlmitavate tehingute tagajärgedest aru, on põhjendatud ka maakohtu otsustus, et isik ei või teha iseseisvalt perekonnaõiguslikke tehinguid. Eestkoste seadmiseta jääksid puudutatud isiku huvid ja õigused kaitseta. Arvestades puudutatud isiku senist käitumist, leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isikule tuleb jätta iseseisvaks kasutamiseks 75 eurot kuus ning nimetatud summa suurendamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 alusel Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.