Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06. jaanuar 2021, Valga kohtumaja
Täitmiskohtunik
Annemarie Gerassimov
Kohtuistungisekretär
Kaie Kaseorg
Tõlk
-
Prokurör
Ainar Koik
Kriminaalasja number
1-18-6552
Kriminaalasi
B.C suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine
Kinnipeetav
B.C XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: kindla elukohata Karistuse kandmise algus ja lõpp: 29.06.2018 – 28.02.2021
Kaitsja
Ei soovinud
Kohtuistungi toimumise vorm ja aeg
Kaugkohtuistung 06.01.2021
B.C on Viru Maakohtu 11.09.2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-186552 süüdi tunnistatud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust; KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti B.C-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati B.C 2 aastat 8 kuud vangistusega. Karistusaega arvestati alates 29.06.2018. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.02.2021. 09.12.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid B.C-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist.
B.C selgitas istungil, et ta ei vaja karistusjärgset käitumiskontrolli. Kindlat elukohta tal Eestis pole. Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik, kuna süüdlasel puudub kindel elukoht. Prokurör palub taotlus jätta rahuldamata.
Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära B.C ja prokuröri, leiab, et B.C suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 87 1 lg 1 p-i 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks alternatiivsetest eeldustest see, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest. B.C on karistatud KarS-i 9.peatüki 2. jaos sätestatud tahtlike kuritegude eest (süüdistus KarS § 118 lg 1 p-i 1, KarS § 120 lg-te 1 ja 2 p 2 eest) vangistusega 2 aastat ja 8 kuud KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel. Seega on teda karistatud tahtliku kuriteo eest enam kui 2 aasta pikkuse vangistusega, mille ta kannab lõpuni. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel kindel elukoht, sellele viitab ka rahvastikuregistris sissekirjutuse puudumine. Süüdimõistetu on väitnud, et läheb pärast vanglakaristust Soome Vabariiki või Venemaale. Elukoha puudumist nentis isik ka kohtuistungil. Eelkirjeldatust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus B.C suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.