Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 01.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5748 tunnistati Mikhail Filippov süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti üksikkaristustest kergem (KarS § 202 lg 2 p 2 alusel mõistetav karistus) kaetuks raskemaga, s.o Harju Maakohtu 04.08.2016 otsusega 1-16-6330 KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 189 lg 1 alusel mõistetud karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha ärakantud 7 kuud vangistust ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust. Mikhail Filippov tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 04.08.2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-6330 mõistetud ärakandmata karistuse - 3 aastat vangistust – võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.01.2017-16.01.2017, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 6 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti Mikhail Filippovi kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 08.02.2017. Viru Vangla esitas 06.08.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mikhail Filippovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Viru Vangla ei toeta kinnipeetava Mikhail Filippovi vangistusest enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Mihkail Filippovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Mikhail Filippovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav Mikhail Filippov kinnitas 22.09.2020 toimunud kohtuistungil, et ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid 2016-2017. aastal. Ta pani toime uue kuriteo, üks kord tarvitas ka narkootikume. Ta soovib vabaneda ennetähtaegselt. Selle 3,5 aasta jooksul, mis ta on vanglas viibinud, ta on kõike mõistnud ja ta ei taha enam tarvitada narkootikume, kuna sai aru, et see mõjutab teda. Kaks korda oli ta uurimise all ja vanglas oli väga vähe ja nüüd ta sai alles aru, mis tähendab vangla. Vangistuses ta on istunud tegelikult 3 aastat ja 7 kuud ja sellest on täiesti piisav, et aru saada karistusest. Ta on läbinud ühe sotsiaalprogrammi, kuigi programme on rohkem. Ta tahab läbida kõik programmid, aga individuaalse täitmiskava järgi oli talle määratud just see programm ja teha tööd. Selle programmi ta läbis. Rehabilitatsioonikeskusest on ta suhelnud Jüri Mõisnikuga, kes on seal pealik. Talle räägiti, millega nad tegelevad ja ta teab seda. Lähedastest suhtleb ta kõige rohkem emaga ja 2 õega. Tal on head suhted terve oma perega. Kui ta peaks tingimisi enne tähtaega vabanema, siis teab, et talle pannakse terve rida kohustusi ja ta on nõus ka täitma neid.

Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu leidis kohtuistungil, et Mikhail Filippov on päris pikalt juba kinnipidamiskohas olnud. Kahjuks on ta seal kinnipidamiskohas olnud ka varasemalt ja korduvalt. Ilmselt üheks peapõhjuseks selles keerulises olukorras on tema jaoks olnud narkootikumid. Nagu ta nüüd aru saab on Mikhail Filippov otsustanud narkootikumidele öelda resoluutse ei. Tundub, et ta on sisimas teinud enda varasema elu suhtes põhjalikud järeldused ja see ei väljendu mitte ainult tema sõnades vaid ka tema käitumises kogu selle perioodi jooksul kuni tänaseni välja. Ta on töötanud kogu selle aja. On läbinud sotsiaalprogrammi, mis talle siis võimaldati. Tema enda sõnul oleks ta soovinud ka rohkem programme läbida, kuid kahjuks oli see ainukene. Nii tema enda sõnadest kui ka iseloomustusest nähtub, et ta on motiveeritud kaineks ja korralikuks eluks. Vabanemise korral on tal võimalik asuda elama ja ka ilmselt tööle rehabilitatsioonikeskusesse. Ta kinnitas, et on isiklikult suhelnud selle keskuse direktoriga. Tal on olemas vabaduses toetav tugivõrgustik lähedaste näol. Muidugi väga oluline on, et tal ei ole mitte ühtegi distsiplinaarkaristust kogu selle karistusaja jooksul. Vangla ja prokurör tema vabastamist kahjuks ei toeta. Kaitsja leiab, et Mikhail Filippov väärib siiski seda, et kohus kaaluks tema tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mikhail Filippov kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on käesolevaks ajaks kandnud ära talle mõistetud 6 aasta 11 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole, mistõttu on tal avanenud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Täidetud on ka muud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Mikhail Filippovil on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx ning ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Vabanemisjärgse elukoha näol on tegemist rehabilitatsioonikeskusega ning elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kaalukaks positiivseks asjaoluks peab kohus kinnipeetava õiguskuulekat käitumist karistuse kandmise ajal. Mikhail Filippovi iseloomustusest selgub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja tema üldine käitumine vangistuses on olnud hea, ametiisikutesse suhtub ta positiivselt. Mikhail Filippov on enda vangistusaegse käitumisega suutnud kohtule tõestada, et ta on suuteline vanglas õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul on positiivne ka see, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga: ajavahemikus 14.01.2018-30.09.2019 töötas ta pesumaja operaatorina ning alates 01.06.2020 töötab ta toidujagajana. Vangistuses on ta omandanud riigikeele A1-taseme ning asunud õppima riigikeele A2-taseme kursustele. Lisaks on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille kokkuvõttest nähtub, et ta tunnistab sõltuvust ning on motiveeritud kaineks eluks. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis ei võimalda kohtul aga konkreetse kinnipeetava puhul teha siiski tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus ning läbitud tegevused oleksid kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Mikhail Filippovil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning väärteokorras on teda karistatud 8-l korral. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani Mikhail Filippov toime katseajal, olles Harju Maakohtu 04.08.2016 otsusega süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja KarS § 189 lg 1 järgi ning

karistusest KarS § 74 lg 1,2 alusel osaliselt tingimisi vabastatud. Eeltoodust järeldub, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine ei olnud piisavalt tõhusad vahendid selleks, et hoida ära uue samaliigilise süüteo toimepanemist Mikhail Filippovi poolt. Järelikult annab kinnipeetava varasem elukäik kohtule põhjendatud aluse karta Mikhail Filippovi puhul uute kuritegude toimepanemist vabaduses ning seda isegi kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide sõltuvus ja majandusliku kasu saamise eesmärk. Iseloomustusest nähtuvalt on isikul puudulik majandusliku toimetuleku oskus. Ta teenis tulu peamiselt kriminaalsel teel ning saadud raha kulutas mõnuainete peale, võlgasid ei tasunud. Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 14872,02 eurot. Kuna vabanemisel puudub isikul garanteeritud töökoht ning enne vangistust on ta töötanud enamasti mitteametlikult ja ta ei ole omandanud eriala, siis seab see kohtu hinnangul kahtluse alla tema võimalused võlgnevusi likvideerima asuda ning ei saa välistada uute kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil. Iseloomustusest nähtub, et isikul on diagnoositud narkootikumide sõltuvus ning nii viimane kui ka eelnev kuritegu on seotud narkootikumidega. Kinnipeetav on küll vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning väidetavalt motiveeritud narkosõltuvusest vabanema, kuid on küsitav, kas tal selleks piisavalt tahtejõudu jätkub. Eriti arvestades seda, et varasem tingimuslik karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei hoidnud ära narkootikumide tarvitamist isiku poolt. Narkootikumide tarvitamise jätkamine vabaduses suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Mikhail Filippovi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Ka prokuratuur ja vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Mikhail Filippovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 124,86 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, 432, 384, ja 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Tartu Ringkonnakohtu 02.11.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 13.10.2020 kohtumäärus 1-17-5748 jõustus 19. novembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.