Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

- A.V

suhtleb edaspidi K.L ́ga (juhuslikult kohtudes) ja lastega austavalt, lugupidavalt, ei kasuta vaimset ega füüsilist vägivalda, ei manipuleeri ega halvusta lastele ema, ei hangi lastelt infot ema kohta; - A.V suhtleb K.L ́ga lapsi puudutavates küsimustes äärmisel vajadusel läbi lastekaitsetöötaja. Ühelgi muul põhjusel ei võta kannatanuga ühendust ei meili, sõnumite, sotsiaalmeedia ega telefoni teel; - A.V ei otsi kannatanuga kontakti ega lähene kannatanule, lähemale kui 100 m (ei töö- ega elukoha lähedale); - A.V võtab ühendust Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna koordinaator Tõnis Palgiga (telefon XXXXXXXX) esmaseks nõustamiseks. Edaspidi läheb nõustamisele ja osaleb nõustamisel vähemalt 5 korda, et normaliseerida ja taastada isiklikud suhted lähedastega.

1-20-1672 99920900000440. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-20-1672, menetluskulu, A.V/.

1-20-1672 Pärnu Maakohus saatis lepitusmenetluse rakendamise määrusega süüdistatava A.V ja kannatanu K.L lepitaja juurde. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Kirsti Pihlamäe poolt koostatud lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on sõlmitud lepituskokkulepe süüdistatava ja kannatanu vahel. KrMS § 2032 lg 3 alusel sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt on K.L ja A.V nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja on sõlminud lepituskokkuleppe, millega leppisid kokku leppimise tingimustes. Lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on osapooled sõlminud kokkuleppe alljärgnevalt: 1.A.V vabandab K.L ees kirjalikult, kus toob ära, mille eest vabandab.

2.A.V

suhtleb edaspidi K.L ́ga (juhuslikult kohtudes) ja lastega austavalt, lugupidavalt, ei kasuta vaimset ega füüsilist vägivalda, ei manipuleeri ega halvusta lastele ema, ei hangi lastelt infot ema kohta 3.A.V suhtleb K.L ́ga lapsi puudutavates küsimustes äärmisel vajadusel läbi lastekaitsetöötaja. Ühelgi muul põhjusel ei võta kannatanuga ühendust ei meili, sõnumite, sotsiaalmeedia ega telefoni teel.

1-20-1672 KrMS § 203-1 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS § 203-2 sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 203-1 lg 1 punktides 1-4 sätestatud aluseid, mis keelaks eelnimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise, ei esine. Kohus nõustub prokuröri poolt taotluses kirjeldatud asjaoludega, mis kinnitavad, et on olemas seaduses sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimisega. Lepitaja poolt koostatud lepituse käiku kirjeldavast aruandest selgub lepituse käik, mis näitab, et leppimine ei tulnud kergelt. Samas sai kannatanu teha oma ettepanekud, millistel tingimustel ta leppimisega on nõus. A.V ei nõustunud vaid ühe kannatanu poolt seatud tingimusega. Kannatanu on algusest peale avaldanud, et ei soovi A.V karistamist, kuid soovib lähenemiskeeldu ja seda, et A.V osaleks nõustamisel, et normaliseerida suhted lähedastega. Need ja muud kannatanu poolt oluliseks peetud tingimused on lepituskokkuleppesse kirja saanud. Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada leppimisega, süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatatava õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohus leiab, et kui A.V kuue kuu jooksul täidab lepituskokkuleppe tingimusi, siis peaks lepitus täitma oma eesmärgi ja viima miinimumi võimaluse, et A.V paneb toime uusi kuritegusid. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk, seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Kohtule on esitatud 05.06.2020 allkirjastatud lepituskokkulepe, mille kohaselt kannatanu ja süüdistatav on leppinud ning süüdistatav ja kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, on kokku leppinud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimustes. A.V on kriminaalkorras karistamata isik /kt II tl 42/. KrMS § 203-1 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Nimetatud alusel määratud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. A.V on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustunud määratavate kohustustega /kd II tl 63-65/. Kohus nõustub prokuröri taotluses esitatud asjaoludega ja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu seaduses ettenähtud alused on olemas ja kohus paneb A.V ́le kriminaalmenetluse lõpetamisel lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustused. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendina on vaadeldud 18.01.2020 numbrile 112 teostatud kõnesalvestist CD-R plaadil/kd II tl 32/, K.L poolt oma telefoniga vahetult peale sündmuse toimumist 18.01.2020 salvestatud fail, 18.01.2020 politsei vormikaamera salvestis /tl 33 II kd/ ja K.L telefoniga salvestatud kõne A.V helistamise kohta 18.01.2020 öösel /kd II tl 3637/. Plaadid salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi vandeadvokaadile Mirjam Frey A.V kaitsmise eest

1-20-1672 kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud 81 eurot /kd II tl 48-49/ ja 54 eurot /kt I tl 27/, kokku 135 eurot. A. V on võtnud kohustuse need kulud riigile hüvitada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 2031 lõikest 1, 2, 3, 5 ja 7 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse A.V suhtes, kuna kannatanu ja süüdistatav on leppinud, nad on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning A.V on võtnud kohustuseks täita lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustusi ning nõustunud täitma prokuröri poolt taotletud kohutust hüvitada riigile menetluskulud summas 135 eurot. KrMS § 203-1 lg 5 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 203-1 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.