Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

Anatoli Ušakov’i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 09.11.2017 kuni 10.11.2017 õhtusel ajal xxxx tänaval õuealal lõi rusikaga oma abikaasat E K ́t kaks korda vasakule poolde vastu roideid, millega tekitas E K füüsilist valu ning kehavigastusi: vasakul VI-VIII roide olulise nihketa murd, mille paranemine kestab 4 nädalat kuni 4 kuud.

Samuti süüdistatakse Anatoli Ušakovi selles, et tema 23.08.2018 õhtusel ajal xxxx asuvas korteris võttis oma abikaasat E K kehast kinni ning viskas jõuga põrandale, millega tekitas E K füüsilist valu ning kehavigastusi: vasaku jala sääre kinnine hulgimurd, mille paranemine kesta 4 nädalat kuni 4 kuud. Lisaks süüdistatakse Anatoli Ušakovi selles, et tema 03.10.2018 kella 00.10-00.22 ajal, olles oma kodus aadressil xxxx, võttis oma abikaasal E K parema käega kõrist kinni, mille tagajärjel kannatanu E K tundis füüsilist valu kaela piirkonnas ja temal tekkisid hingamisraskused. Anatoli Ušakov hoidis kannatanut kõrist kinni umbes 30 sekundit. Samuti Anatoli Ušakov lõi kannatanut kaks korda rusikaga abaluu piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehalisi vigastusi. Vastavalt 03.10.2018 kell 01.00 koostatud isiku läbivaatuse protokollile – kannatanul on vasaku abaluu piirkonnas punetus ja kerge kriimustus; paremal pool kaelal ja lõual punetus. Seega pani Anatoli Ušakov toime KarS § 121 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt ning millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 nädalat. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanule tekitati kuriteoga nii moraalset kui ka füüsilist kahju. Kannatanu poolt tsiviilhagi esitatud ei ole. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Anatoli Ušakov’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Anatoli Ušakov’i karistuseks KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.10.2018.a., s.o 1 päev karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 11 kuud 29 päeva, mis tuleb KarS § 74 lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 2 kuulise pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Anatoli Ušakov süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et Anatoli Ušakov tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Anatoli Ušakov’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 600 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a. 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus olev CD-plaat salvestistega on dokumentaalne asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde Kohus juhindub KrMS § 126, 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.