1-18-437/499 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Allpool toob kohus välja süüdistuse teksti: süüdistusaktis toodud tekstist on välja jäetud süüdistuse osa, mis oli esitatud isikutele, kelle osas kriminaalasjast materjalid on eraldatud kokkuleppemenetlusse, samuti on välja jäetud süüdistuse tekst käesolevast menetlusest kõrvale jäänud isikute - L.M ja M.Mi osas. Süüdistatavatele on esitatud alljärgnev süüdistus: Vyacheslav Gulevich ́it ja Aleksandr Kozlov ́i süüdistatakse KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning Ilja Drovnjašin ́it, Aleksandr Polehha ́t, A S ́i, A R ́t, Andres Ilm ́a, A D ́i, M P ́i, Ilgam Ragimov ́it (isikukood 39404160286), Konstantin Kartsev ́it, Andrei Vaskin ́it ja Robert Gribovski ́t süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et täpselt tuvastamata ajast alates, ent vähemalt 2015.a aprillist, juhtis Vyacheslav Gulevich ühiselt ja kooskõlastatult enda n-ö parema käe Aleksandr Kozlov ́iga esimese astme kuritegude (eeskätt karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuritegude, sh KarS § 184; ent ka väljapressimiste, st KarS § 214 järgi kvalifitseeritavate kuritegude) toimepanemisele suunatud nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendust, kuhu lisaks Vyacheslav Gulevich ́ile ja Aleksandr Kozlov ́ile kuulusid vähemalt alates 2015.a aprillist ka A S ja Robert Gribovski, ning alates 2016.a-st kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks Vyacheslav Gulevich ́ile, Aleksandr Kozlov ́ile, A S ́ile ja Robert Gribovski ́le ka Ilja Drovnjašin, Aleksandr Polehha, L M, M M (endise nimega M J), Andres Ilm, Ilgam Ragimov, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni). Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse organiseeris (lõi) Vyacheslav Gulevich eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 2015.a aprillikuud, ning Vyacheslav Gulevich kaasas algusest peale nimetatud kuritegeliku ühenduse juhtimiseks enda n-ö parema käena Aleksandr Kozlovi. Vyacheslav Gulevich'i poolt juhitava kuritegeliku ühenduse nimi on kuritegelikes ringkondades vastavalt Vyacheslav Gulevichi Venemaal asuvale sünnikohale „Kemerovo“. Tema poolt juhitavas ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, mille kohaselt oli Vyacheslav Gulevich (hüüdnimega „Slava Kemerovski“) nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse juhiks, kellena identifiseeris end nii Vyacheslav Gulevich (nt vestlustes erinevate isikutega on ta ise nimetanud ennast samuti korduvalt „Slava Kemerovskiks“), ent Vyacheslav Gulevichi nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse juhi positsiooni ja eelnimetatud hüüdnime kasutasid Vyacheslav Gulevichist rääkimisel kasutasid muuhulgas nii nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed kui ka kuritegelikku ühendusse mittekuuluvad liikmed. Lisaks kasutasid erinevad isikud, sh Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmed omavahelises suhtlemises Vyacheslav Gulevichi kohta muuhulgas väljendeid ja hüüdnimesid Pealik (vene k. предводитель), Seltsimees (товарищ), Inimene

(человек), Seeneline (грибник), Vanem metsnik (старший лесник), Kipiš (кипишь), Kiskja (хищник), Šeff (шеф), Isa/Isake (батя), Valge ime, õnn (белое чудо, счастье), Valge (белый – viidates selliselt Vyacheslav Gulevichi poolt kasutatud valgele Xxxele reg.nr.xxx). Kuritegeliku ühenduse liikmete puhul on suhtluses Vyacheslav Gulevichiga ja temast rääkides kasutatud austavat suhtumist nimetades Vyacheslav Gulevichit „lugupeetavaks“. Kuivõrd nn "Kemerovo" kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimisstruktuur, siis Vyacheslav Gulevich'ist järgmisel astmel asus tema nö parema käena Aleksandr Kozlov (hüüdnimega „Gibon“), kellele allusid kuritegelikus ühenduses omakorda A S (hüüdnimega „xxx“, ent Aleksandr Kozlovi vahi all viibimise ajal täitis A S Vyachelslav Gulevichi korraldusel ajutiselt Aleksandr Kozlovi asemel Vyacheslav Gulevichi nö parema käe rolli täites üksnes Vyacheslav Gulevichilt saadud korraldusi), Ilja Drovnjašin (hüüdnimega „Iljuhha“, „Sambo“), Aleksandr Polehha (hüüdnimega „Tolstõi“), Andres Ilm, A R, Ilgam Ragimov (noorem), M P, A D, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, Robert Gribovski, M M (endise perekonnanimega J) ja L M (hüüdnimega „xxx“, „xxx“). Vyacheslav Gulevichi nö parem käsi Aleksandr Kozlov (hüüdnimega Gibon või Saša Kemerovski) kuulus Vyacheslav Gulevichi juhitavasse nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse koos A Si ja Robert Gribovskiga vähemalt alates 2015.a aprillikuust (alates 2016.a kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks Vyacheslav Gulevich ́ile, Aleksandr Kozlov ́ile, A S ́ile ja Robert Gribovski ́le ka Ilja Drovnjašin, Aleksandr Polehha, L M, M M (endise nimega M J), Andres Ilm, Ilgam Ragimov, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni) ning Aleksandr Kozlovi ülesandeks nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse juhtimisel oli tagada Vyacheslav Gulevichi vahetu alluvana kuritegeliku ühenduse kestmine ja jätkusuutlikkus (püsivus), mis seisnes nii Vyacleshav Glevichilt saadud juhiste kui ka iseseisvalt vastu võetud otsuste alusel temale alluvatelt ühenduse liikmetelt kuritegude toimepanemisega seotud informatsiooni kogumises (selliselt võimaldas Aleksandr Kozlovi tegevus jääda Vyacheslav Gulevichil pigem nö tagaplaanile, st mitte tõmmata endale õiguskaitseorganite tähelepanu ja selliselt tagada ühenduse juhtimisstruktuuride kestmine ja seeläbi ka ühenduse kestmise püsimine), samuti kuritegeliku ühenduse liikmete tegevuseks juhiste andmises ja nende tegevuste kooskõlastamises, samuti nii ühenduse liikmete omavaheliste probleemide kui teiste kuritegelike ühendustega esilekerkinud probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises vaidlusalustes küsimustes, kinnipeetavate ja vangistuses viibivate kuritegelike ühenduste liikmete ja nende perede rahalises ja moraalses toetamises, kinnipeetud ühenduse liikmetele kaitsjate leidmises. Lisaks sellele kogus Aleksandr Kozlov kuritegeliku ühenduse liikmetelt kuritegude toimepanemise tulemusel saadud rahast temale kokkuleppe kohaselt toodavaid summasid kuritegeliku ühenduse nn „ühiskassasse“ ning edastas osa sellest rahast kuritegeliku ühenduse juhile Vyacheslav Gulevichile. Aleksandr Kozlov pani kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides koos kuritegeliku ühenduse liikme Robert Gribovskiga toime karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, mille eest mõisteti nad 07.03.2016.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx süüdi. Kohtuotsusega karistati Aleksandr Kozlovi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat 6 kuud 2 päeva (tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga, kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 6 kuud ja 2 päeva). Sama kohtuotsusega karistati Robert Gribovskit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat 6 kuud. Pärast vahi alt vabanemist (nö šokivangistuse ärakandmist) asus Aleksandr Kozlov taas vabaduses olles Vyacheslav Gulevichi nö parema käe ülesandeid täitma (vahi all viibimise vältel täitis ajutiselt Aleksandr Kozlovi rolli Vyacheslav Gulevichi nö parema käena A S). Nn „Kemerovo“ kuritegelikust ühendusest või sinna kuuluvatest liikmetest rääkides või Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmetega suheldes on kasutanud nimetust „Kemerovo“ ja „kemerovlased“ nii nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed ise kui ka kuritegelikku ühendusse mittekuuluvad isikud (sh kuritegeliku ühenduse liikmete elukaaslased ja lähedased, nende tuttavad, samuti teiste Eesti Vabariigis tegutsevate kuritegelike ühenduste liikmed, nt nn „A K“ kuritegeliku ühenduse liikmed, ent ka nn „H D“ kuritegeliku ühenduse liikmed).

Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse toimimine, sisemise struktuuri ja selle püsivuse tagamine põhines ühenduse kõrgemate juhtide ja nn realiikmete poolt omaks võetud nn „ponjatijetel“ ehk vangla subkultuurist arenenud kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglitel, mis pidi tagama alluvussuhete järgimise ja korra kuritegelikus ühenduses, ent ka kuritegeliku ühenduse kestmise (püsivuse). Viidatud nn kirjutamata reeglid nägid ette kuritegeliku ühenduse sisemise hierarhia ja selles tulenevate võimusuhete järgimise, samuti esilekerkivate probleemide ja tülide lahendamise korra, samuti suhtlusviisi teiste nn kirjutamata reegleid järgivate isikutega (sh teiste kuritegelike ühenduste liikmetega), samuti võimalike eksimuste eest sätestatud karistused ja nende rakendamise korra, samuti kuritegeliku ühenduse püsivust tagavate mehhanismide rakendamise korra (sh nn „ühiskassasse“ raha kogumise reeglid) jns. Näiteks kutsuti nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kehtiva hierarhia kohaselt endast kõrgemal astmel asuvat juhti „starši ́ks“ ehk „vanemaks“. „Vanem“ on nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses nn kirjutamata reeglite kohaselt isik, kes omab kuritegelikus maailmas mõjujõudu, kelle sõna ja otsustega arvestatakse. „Vanemale“ peavad kuritegelikus ühenduses madalamal astmel asuvad ühenduse liikmed maksma kuritegelikul teel (eeskätt narkokuritegude toimepanemisest) saadud rahast nn „katuseraha“, mille maksmist „vanemale“ nimetati kuritegeliku ühenduse sees liikmete poolt raha maksmiseks „obštšakki“ (nn ühiskassasse), „obštšisse“ (st ühisesse), „kolhoosina" „obštšeje delo“ (st ühise asja jaoks). Makstava summa suurus oli ligikaudu 10 % kuritegelikul teel teenitud rahast, ent summa suures võis varieeruda olenevalt raha maksma pidanud isiku(te) otsusest, kui palju mingil konkreetsel juhul raha otsustati maksta. Ent lisaks sellele toimus ka suhtlemine nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses nn kirjutamata reeglite kohaselt vastavalt kuritegeliku ühenduse struktuurile ja hierarhiale. Probleemide lahendamisel tuli kuritegeliku ühenduse liikmetel pöörduda enda „vanema“ poole, kes vajadusel pöördus omakorda järgmise hierarhias kõrgemal paikneva „vanema“ poole. Kui aga vahepealsel tasandil olev „vanem“ viibis kuriteos kahtlustatuna vahi all, siis tuli pöörduda otse kõrgemal oleva „vanema“ poole. Näiteks toimus Vyacheslav Gulevichi ja A Si suhtlemine läbi viimase „vanema“ Aleksandr Kozlovi, kuid kui ajavahemikul 02.09.2015.a kuni 04.03.2016.a viibis Aleksandr Kozlov vahi all, siis suhtles A S vahetult Vyacheslav Gulevichiga ja täitis ajutiselt tema nö parema käe rolli. Kuritegeliku ühenduse tegevuse käigus esilekerkinud probleemide lahendamisel on nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kõrgeimad liikmed, s.o juht Vyacheslav Gulevich ja tema nö parem käsi Aleksandr Kozlov ka isiklikult konfliktide ja probleemsete olukordade lahendamiseks kohapeal viibinud. Näiteks 25.12.2016.a-l J K ja Konstantin Kartsevi vahelises telefonivestluses arutatati J K ähvardamist ning seejuures selgitas Konstantin Kartsev, et kõik olid kursis, nad olid kõik kahes autos kurikate ja relvadega valmis, kõik olid kohale sõitnud, isegi Gibon Sanja, st Aleksandr Kozlov, Slava st Vyacheslav Gulevich, seejuures viimatinimetatud nimede puhul märkis Konstantin Kartsev, et need on sellise kõrge tasemega inimesed, pidades sellega silmas nende paiknemist nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse hierarhias. Raha maksmine enda „vanemale“ pidi kuritegeliku ühenduse liikmetele tagama selle, et kuritegude toimepanemisest tekkinud probleemide korral tuleb „vanem“ appi ja aitab ise või koos temast kõrgemal positsioonil oleva „vanemaga“ tekkinud probleemi lahendada ning selliselt tagas nn "ühiskassasse" raha maksmine ka kuritegeliku ühenduse püsivuse: nn „ühiskassasse“ kogutud raha eest palgati ka kuriteokahtlusega kinnipeetud kuritegeliku ühenduse liikmetele advokaate, toetati kuritegeliku ühenduse liikmete perekondasid ühenduse liikmete vangis istumise ajal ning seeläbi tagati kuritegeliku ühenduse liikme lojaalsus ühenduse ees (sh üritati vältida kahtlustatavana kinni peetud ühenduse liikme asumist õiguskaitseorgitega koostööle), mis tagas kuritegeliku ühenduse püsimise. Lisaks tagas nn „ühiskassasse“ raha maksmine kuritegeliku ühenduse liikmetele ja nende alluvuses (end ühendusse mitte kuuluvatele) ning nendega koos töötavatele kurjategijatele selle, et neil oli olemas nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kaitse ja toetus, kui neil tekkisid probleemid või konfliktid teiste kurjategijate või teiste kuritegelike ühenduste liikmetega. Näiteks tegi kuritegeliku ühenduse juht Vyacheslav Gulevich 03.03.2016.a-l kuritegeliku ühenduse liikmele Ilja Drovnjašinile ülesandeks anda talle jooksvalt teavet kuritegeliku ühenduse liikme Aleksandr Kozlovi vanglast vabanemise kohta ning sama aasta sügisel 21.10.2016.a-l tegi Vyacheslav Gulevich Ilja

Drovnjašinile ülesandeks välja selgitada, mis põhjusel politsei kuritegeliku ühenduse liikme Andrei Vaskini kinni pidas ning kas Aleksandr Kozlov on samuti koos temaga kinni peetud. Nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglite kohaselt ei tohtinud kuritegeliku ühenduse liikmed minna ühistele kogunemistele, aruteludele või mingite omavaheliste või teiste kuritegelike ühenduste liikmetega tekkinud probleemide (kuritegeliku ühenduse kõnepruugis „razboorid“, „strelkad“) lahendamisele alkoholi tarvitanuna või narkojoobes. Näiteks uurib A S 02.07.2016.a-l toimunud telefonikõnes Vyacheslav Gulevichilt, kas viimane on kursis, et J Š-G tuli täna kohtumisele alkoholijoobes ja käitus inetult, samuti kurdab A S, et see on ju mitteaustamine (st mõiste austama tähendab antud juhul kuritegeliku ühenduse kirjutamata reeglitest kinnipidamist). Vyacheslav Gulevich vastab, et on kursis asjaga ja hiljem, kui ta (J Š-G) kaineks saab, siis sõidavad nad kohale ja karistavad teda füüsiliselt, samuti lubab Vyacheslav Gulevich ka J Š-Gi juurde sõita ning esimest ja viimast korda öelda, et ta oleks hirmul ning enam jamaga ei tegeleks. 03.07.2016.a-l A Si ja Aleksandr Kozlovi vahelises telefonivestluses sama teemat arutades teatab Aleksandr Kozlov, et oli sellest kuuldes šokis ja asi vajab klaarimist ning raiskadega tulebki käituda ainult raiskade kombel. Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse siseselt võidi nn kirjutamata reeglite vastu eksinud ühenduse liikmeid karistada mingi rahasumma tasumise kohustusega (nn trahvid), füüsilise vägivallaga (mida üldjuhul taluti vastu hakkamata) ning kõige raskemaks karistuseks oli kuritegeliku ühenduse liikme positsiooni madaldamine kuritegeliku ühenduse hierarhias või raskeimate rikkumiste korral suisa kuritegelikust ühendusest väljaarvamine, mille tulemusel puudus väljaarvatud isikul „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kaitse ja keegi nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmetest sellise isiku eest enam välja ei astunud, kui tekkisid probleemid teiste kuritegeliku ühenduse liikmetega või toime pandud kuritegude tõttu õiguskaitseorganitega. Näiteks A D ja M P arvati Aleksandr Kozlovi poolt nn „Kemerovo“ kuritegelikust ühendusest välja, kuna vaatamata varasemale Aleksandr Kozlovi keelule mitte laskuda füüsilisse konflikti nn „O“ kuritegeliku ühenduse liikmete või viimaste kaitse all olevate isikutega, olid nad keelust üle astunud ning seetõttu ütles Aleksandr Kozlov nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse ühe kõrgema juhina A Dist ja M Pist lahti. Kuritegeliku ühenduse püsivuse tagamiseks (s.h minimeerimaks enda ebaseadusliku tegevuse avastamist õiguskaitseorganite poolt) ei arutatud nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses rakendatud konspiratsioonireeglite kohaselt telefonikõnede pealtkuulamise kartuses mingeid kuritegevusega seonduvaid teemasid ja probleeme detailselt telefonitsi, vaid selleks lepiti telefoni teel kokku omavahelised kohtumised, mille käigus siis juba põhjalikumalt räägiti läbi arutamist vajavad küsimused. Lisaks vältisid nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse kaks kõrgemat juhti Vyacheslav Gulevich ja tema nö parem käsi Aleksandr Kozlov võimalusel ka telefonitsi omavahel otse kontakteerumist, vaid kasutasid kohtumiste kokkuleppimiseks teiste kuritegeliku ühenduse liikmete abi. Vaatamata sellele, et Vyacheslav Gulevichil ja Aleksandr Kozlovil oli võimalus otse teineteisele helistada, nad suhtlesid ja leppisid kohtumisi kokku läbi kolmandate isikute, muuhulgas ka läbi kuritegeliku ühenduse liikmete Andrei Vaskini, Ilja Drovnjašini. Vyacheslav Gulevich ja Aleksandr Kozlov lasid kuritegeliku ühenduse liikmete kaudu välja selgitada, kus teine osapool asub, et siis seejärel juba sinna omavahelisele näost-näkku kohtumisele sõita. Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed kohtusid Aleksandr Kozloviga tihti ka viimase maja ees tänaval. Ehkki Aleksandr Kozlovi elukoha juurde kohtumistele sõitsid kuritegeliku ühenduse liikmed kohale autodel, ei toimunud jutuajamised Aleksandr Kozloviga autodes, vaid autode juures väljas või hoopiski eemal autodest. Pealtkuulamise kartuses on Aleksandr Kozlov mõnikord jätnud isegi oma maja juures kuritegeliku ühenduse liikmetega kohtumisele ning jalutuskäigule minnes oma mobiiltelefoni maja aiavärava juurde ja majja tagasi minnes võtnud selle uuesti kaasa. Vyacheslav Gulevichi Hispaanias viibimise ajal on Aleksandr Kozlov temaga suhelnud ka arvuti kaudu. Näiteks palub 06.07.2017.a-l Vyacheslav Gulevichi sünnipäeval tundmatu meesterahvas Vyacheslav Gulevichit ka tema poolt õnnitleda ja uurib, kas Aleksandr Kozlov on Vyacheslav Gulevichile juba helistanud ja kas Vyacheslav Gulevich on telefoni teel kättesaadav, mispeale Aleksandr Kozlov vastab, et ei tea seda ja ta ise kontakteerub Vyacheslav Gulevichiga arvuti kaudu. Vyacheslav Gulevich koos temale vahetult alluva Aleksandr Kozloviga kehtestas kuritegeliku ühenduse toimimiseks vajalikud kirjutamata reeglid ja konspiratsioonipõhimõtted, andis erinevate

kuritegude toimepanemisega seonduvaid juhised oma vahetule alluvale, nö paremale käele Aleksandr Kozlovile ja kuulas viimase vahendusel ühtlasi kuritegeliku ühenduse tegevusest laekuvat informatsiooni. Taoline mitme-tasandiline juhtimisstruktuur teenis esmalt nii konspiratsiooni eesmärki, ent ühtlasi lõi võimaluse Vyacheslav Gulevichil viibida soovi korral väljaspool Eesti Vabariiki, ent jätkuvalt tagada kuritegeliku ühenduse toimimine. Kui kuritegeliku ühenduse argiprobleemide lahendamisel on korraldusi ja suuniseid jaganud Aleksandr Kozlov, siis keerukamate probleemide lahendamisel on lõpliku otsuse osas viimane sõna jäänud kuritegeliku ühenduse juhile Vyacheslav Gulevichile. Lisaks sellele organiseeris Vyacheslav Gulevich kaitsja leidmist kahtlustatavana kinnipeetud kuritegeliku ühenduse liikmetele (näiteks andis Vyacheslav Gulevich 31.03.2016.a-l telefonikõnes Aleksandr Kozlovile korralduse tegeleda kaitsja leidmisega samal päeval kinni peetud kuritegeliku ühenduse liikmele M Mile (varasema nimega M J), samuti korraldas ta raha saatmist vangis viibivale kuritegeliku ühenduse liikmele (näiteks 07.02.2017.a-l toimunud telefonikõnes lubab Vyacheslav Gulevich vangis viibivale kuritegeliku ühenduse liikmele Robert Gribovskile, et annab Aleksandr Kozlovi kätte 500 eurot Robert Gribovskile kohtus määratud summade tasumiseks ning Aleksandr Kozlov klaarib asja ära), samuti suhtles ta vajadusel ka Aleksandr Kozlovist madalamal tasemel kuritegeliku ühenduse liikmetega ja andis neile vahetult tegevusjuhiseid ja korraldusi ning vajadusel tegeles isiklikult üleskerkinud probleemi lahendamisega: näiteks lubas Vyacheslav Gulevich kuritegeliku ühenduse liikmele A Sile isiklikult tegeleda J Š-Giga seonduva probleemiga, mis seisnes selles, et J Š-G saabus A Siga seotud probleemi lahendamiseks kokkulepitud kohtumisele tugevas alkoholijoobes; samuti tegeles Vyacheslav Gulevich isiklikult A T ja A Si vahelise probleemi lahendamisega, mis tekkis viimase poolt A T seotud isikutele sõiduauto kasutada andmisega. Vyacheslav Gulevichi loodud ja juhitud kuritegelik ühendus oli loodud eeskätt karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemiseks, et seeläbi teenida kriminaaltulu. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et kuritegeliku ühenduse liikmed Robert Gribovski, A R, Andres Ilm, Ilgam Ragimov, Andrei Vaskin, Konstantin Kartsev, A S, A D ja M P ja ka üks kuritegeliku ühenduse juhtidest Aleksandr Kozlov käitlesid kuritegeliku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides suuri koguseid narkootilisi aineid kriminaaltulu teenimiseks ning üks osa teenitud kriminaaltulust maksti kuritegeliku ühenduse nn „ühiskassasse“ Aleksandr Kozlovi kätte, kes omakorda andis sellest ühe osa edasi kuritegeliku ühenduse juhile Vyacheslav Gulevichile. Näiteks on kriminaalasjas nr 16221000144 Andres Ilma kinnipidamise järel ära võetud arvutist leitud põhjalikult koostatud failid, milles on ära toodud seoses narkoäriga toimunud rahade liikumised, sissetulekud ja väljaminekud (nö „ühiskassasse“ raha maksmist kajastav raamatupidamine). Nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse juhi Vyacheslav Gulevichi nö parema käe Aleksandr Kozlovi vahetus alluvuses kuulus vähemalt alates 2015.a aprillikuust nn "Kemerovo" kuritegelikku ühendusse koos Vyacheslav Gulevichi, Aleksandr Kozlovi ja A Siga ka Robert Gribovski (alates 2016.a kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks Vyacheslav Gulevich ́ile, Aleksandr Kozlov ́ile, A S ́ile ja Robert Gribovski ́le ka Ilja Drovnjašin, Aleksandr Polehha, L M, M M (endise nimega M J), Andres Ilm, Ilgam Ragimov, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni). Robert Gribovski tegeles kuritegelikus ühenduses koos Aleksandr Kozlov ́iga narkootiliste ainete müügiga, tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Harju Maakohtu 07.03.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx karistati Robert Gribovskit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat 6 kuud. Sama kohtuotsusega karistati Aleksandr Kozlovi vangistusega 4 aastat 6 kuud 2 päeva tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga, kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 6 kuud ja 2 päeva. Vaatamata tõigale, et Robert Gribovski peeti 02.09.2015.a-l kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni, misjärel ta Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja eeluurimiskohtuniku 04.09.2015.a määruse alusel ka vahistati ja seejärel Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.03.2016.a otsusega nr xxx mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teda karistati 5 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, kuulus Robert Gribovski nii enne kahtlustatavana kinnipidamist nn "Kemerovo" kuritegelikku ühendusse ning jätkas

kuritegelikku ühendusse kuulumist ka pärast kinnipidamist ja saab jätkuvalt nn "Kemerovo" kuritegelikult ühenduselt majanduslikku ja moraalset toetust ning identifitseerib ka end ise jätkuvalt nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse liikmena. Näiteks palus Robert Gribovski 07.02.2017.a-l telefonikõnes nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse juhilt Vyacheslav Gulevichilt rahalist toetust kohtus määratud summade tasumiseks (s.o Harju Maakohtu 07.03.2016.a otsusega nr xxx mõistetud menetluskulude tasumiseks) ning Vyacheslav Gulevich lubas anda Aleksandr Kozlovi kätte 500 eurot Robert Gribovski jaoks. Koos A S ́i, Robert Gribovski, Aleksandr Polehha, L M, M M ́i (endise nimega M J), Andres Ilm ́a, Ilgam Ragimov ́i, A R, Konstantin Kartsev ́i, Andrei Vaskin ́i, M P ́i (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D ́ga (kuni 2017.a märtsikuuni) kuulus Vyacheslav Gulevichi ja Aleksandr Kozlovi juhitud nn "Kemerovo" kuritegelikku ühendusse vähemalt 2016.a alates ka Ilja Drovnjašin (hüüdnimega Iljuhha või Sambo), kes allus kuritegelikus ühenduses vahetult Aleksandr Kozlovile. Ilja Drovnjašini ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses tagada kuritegeliku ühenduse segamatu toimimine ja minimeerida õiguskaitseorganite sekkumine (st tagada selliselt kuritegeliku ühenduse püsivus), mis seisnes selles, et tema ülesandeks oli muuhulgas Vyacheslav Gulevichi ja Aleksandr Kozlovi vahel edastamist vajava informatsiooni edastamine ja nendevaheliste kohtumiste kokkuleppimine telefoni teel, kuna viimased soovisid konspiratsiooni eesmärgil varjata omavahelist suhtlust. Näiteks 24.11.2016.a-l toimunud telefonivestluses andis Vyacheslav Gulevich Aleksandr Kozloviga ühenduse võtmise eesmärgil Andrei Vaskinile korralduse uurida välja, kas Kozlov on koos on Ilja Drovnjašini või Aleksandr Polehhaga, misjärel Andrei Vaskin täitis Vyacheslav Gulevichilt saadud korralduse ja selgitaski järgnevates telefonikõnedes välja, et Aleksandr Kozlov on parasjagu koos Ilja Drovnjašiniga. Lisaks sellele andis Vyacheslav Gulevich 18.05.2017.a-l toimunud telefonivestluses Ilja Drovnjašinile juhtnööre kuidas Aleksandr Kozlov peaks temaga, st Vyacheslav Gulevichiga kontakteeruma ning Ilja Drovnjašin edastas omakorda samal päeval toimunud telefonivestluses saadud juhtnöörid Aleksandr Kozlovile. Ilja Drovnjašini ülesandeks oli ka vahetult kuritegeliku ühenduse juhilt Vyacheslav Gulevichilt saadud korralduste täitmine, osalemine kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid probleeme (näiteks 16.07.2016.a-l toimunud telefonikõnes kinnipeetav D R rääkis A S, et kui tema juurde koju tulid tekkinud olukorda klaarima kõik patsaanid, sh Iljuha, st Ilja Drovnjašin ja Sanja Tolstõi, st Aleksandr Polehha) siis L, st L M istus tema juures kodus rõdul ja tarvitas narkootikume), samuti oli Ilja Drovnjašini ülesandeks nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse raames osalemine erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel, ent lisaks ka neil kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (näiteks 13.07.2017.a-l helistas Aleksandr Kozlovile K K ja tuletas meelde, et kell kaks on vaja sõita kohtumisele, mispeale Aleksandr Kozlov vastab, et ta on ise haigeks jäänud, aga Sambo, st Ilja Drovnjašin, ja Tolstõi, st Aleksandr Polehha, on kõik seal kui midagi on; samuti osales Aleksandr Polehha koos Ilja Drovnjašiniga laenudega seonduvate probleemide lahendamiseks toimunud kohtumisel A N, kelle võlakirjade koopiad leiti Aleksandr Kozlovi elukohast läbiotsimise käigus), samuti oli Ilja Drovnjašini ülesandeks nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kindlustada kohtumistel nende isikute turvalisus, tagades sellise tegevusega nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuva kestmise. Lisaks eelnevale oli Ilja Drovnjašini ülesandeks sõidutada Vyacheslav Gulevichi n-ö paremat kätt Aleksandr Kozlovi erinevatele kohtumistele, kus arutati ja lahendati erinevaid nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse tegevusega seonduvaid probleeme, kuivõrd Aleksandr Kozlovil enesel puudusid juhiload, mistõttu ilma Ilja Drovnjašinita ei oleks ta saanud osaleda koosolekutel ja kohtumistel ning täita selliselt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse juhtimisega seotud ülesandeid. Koos Aleksandr Polehhaga oli Ilja Drovnjašini ülesandeks kuritegelikus ühenduses nende isikute ülesotsimine, kes pidid narkomüügist saadud kriminaaltulust maksma osa nn „ühiskassasse“ või kes pidid tagastama nn „ühiskassast“ laenuks võetud raha ning kes pidid minema oma tegevuse kohta Aleksandr Kozlovile aru andma. Näiteks andis kuritegeliku ühenduse liige Aleksandr Polehha 08.04.2017.a-l toimunud telefonikõnes enda vahetule vanemale (staršile) Aleksandr Kozlovile teada, et nad käisid koos Iljuhhaga, s.o kuritegeliku ühenduse liikme Ilja Drovnjašin ́iga V (s.o V T ́it)

otsimas ja said ta juhuslikult kodust kätte. Aleksandr Polehha selgitusel oli ta nii üllatunud sellisest vedamisest, et ei hakanud ootamatusest teda (V T) isegi „puutuma“. Aleksandr Polehha (hüüdnimega Tolstõi) kuulus koos Vyacheslav Gulevichi ning Aleksandr Kozlovi nende poolt juhitud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016. aastast (samal ajal kuulus nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse ka Vyacheslav Gulevich, Aleksandr Kozlov, A S, Robert Gribovski, Ilja Drovnjašin, L M, M M (endise nimega M J), Andres Ilm, Ilgam Ragimov, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni)) ning ta allus kuritegelikus ühenduses vahetult Aleksandr Kozlovile. Aleksandr Polehha tegeles kuritegelikus ühenduses koos Ilja Drovnjašiniga narkootikumide müüjatelt narkokuritegevusest saadud kriminaaltulust nn kuritegeliku ühenduse „ühiskassasse“ makstavate summade kokkukorjamisega ja kokkukorjatud rahade edasiandmisega Aleksandr Kozlovile. Samuti oli Aleksandr Polehha ülesandeks Vyacheslav Gulevichi ja Aleksandr Kozlovi vahel edastamist vajava informatsiooni edastamine ja nendevaheliste kohtumiste kokkuleppimine telefoni teel, kuna viimased soovisid konspiratsiooni eesmärgil varjata omavahelist suhtlust. Aleksandr Polehha ülesandeks oli ka osalemine kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid probleeme (näiteks 16.07.2016.a-l toimunud telefonikõnes Viru Vanglas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.04.2015.a otsuse xxx ja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.04.2016.a otsuse nr xxx järgi KarS § 424, § 200 lg 2 p 4, 6, 7, 8 - § 25 lg 2, § 184 lg 1 mõistetud seitsme aasta pikkust vangistust kandva D R rääkis A S, et kui tema juurde koju tulid tekkinud olukorda klaarima kõik patsaanid, sh Iljuha, st Ilja Drovnjašin, ja Sanja Tolstõi, st Aleksandr Polehha) siis L, st L M istus tema juures kodus rõdul ja tarvitas narkootikume), samuti oli ka Aleksandr Polehha ülesandeks osalemine erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel (näiteks osales Aleksandr Polehha nn Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse ja nn „O“ kuritegeliku ühenduse liikmete kohtumisel, kus lahendati nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete M Pi ja A Di all tegutsevate narkomüüjatega seoses tekkinud probleeme) ning kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (näiteks 13.07.2017.a-l helistas Aleksandr Kozlovile K K ja tuletas meelde, et kell kaks on vaja sõita kohtumisele, mispeale Aleksandr Kozlov vastab, et ta on ise haigeks jäänud, aga Sambo, st Ilja Drovnjašin ja Tolstõi, st Aleksandr Polehha on kõik seal kui midagi on; samuti osales Aleksandr Polehha koos Ilja Drovnjašiniga laenudega seonduvate probleemide lahendamiseks toimunud kohtumisel A N, kelle võlakirjade koopiad leiti Aleksandr Kozlovi elukohast läbiotsimise käigus), samuti oli Aleksandr Polehha ülesandeks kindlustada nende isikute turvalisus, tagades sellise tegevusega nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuva kestmise ning püsivuse. Lisaks sellele oli Aleksandr Polehha ülesandeks koos Ilja Drovnjašiniga nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses nende isikute ülesotsimine, kes pidid narkomüügist saadud kriminaaltulust maksma osa nn „ühiskassasse“ või kes pidid tagastama nn „ühiskassast“ laenuks võetud raha ja kes pidid minema oma tegevuse kohta Aleksandr Kozlovile aru andma Näiteks 08.04.2017.a-l toimunud telefonikõnes andis kuritegeliku ühenduse liige Aleksandr Polehha enda vahetule vanemale (staršile) Aleksandr Kozlovile teada, et nad käisid koos Iljuhhaga, s.o kuritegeliku ühenduse liikme Ilja Drovnjašin ́iga V (V T) otsimas ja said ta juhuslikult kodust kätte. Aleksandr Polehha selgitusel oli ta nii üllatunud sellisest vedamisest, et ei hakanud ootamatusest teda (V Tit) isegi „puutuma“. Andres Ilm (hüüdnimi Andrei) kuulus Vyacheslav Gulevichi ning Aleksandr Kozlovi poolt juhitud „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016. aastast (samal ajal kuulus nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse ka Vyacheslav Gulevich, Aleksandr Kozlov, A S, Robert Gribovski, Aleksandr Polehha, Ilja Drovnjašin, L M, M M, Ilgam Ragimov, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni)). Andres Ilm allus kuritegelikus ühenduses vahetult A Sile, kes omakorda allus Aleksandr Kozlovile. Andres Ilm tegeles kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müügiga, tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Samuti oli tema ülesandeks A Si aitamine erinevate üleskerkinud probleemide lahendamisel ja osalemine kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid probleeme, samuti osalemine erinevate

kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel ning kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest, kes olid pöördunud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (näiteks osales Andres Ilm koos Konstantin Kartsevi ja A Rga 2016.a juulikuus Tallinnas toimunud kohtumisel, kus nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oli probleemi lahendamisel abi saamiseks pöördunud A S ning kus vastaspoolt esindasid nn „O“ kuritegeliku ühenduse liikmed), samuti oli Andres Ilma ülesandeks kindlustada nende isikute turvalisus (näiteks osales Andres Ilm 2016.a sügisel kohtumisel Tallinnas, kus lahendati Andres Ilma all tegutsenud narkomüüja E Jile võlgu jäänud I Vi probleemi pärast seda, kui viimane oli varasemalt ähvardanud E Jit peksta teleskoopnuiaga), milliste ülesannete täitmisega tagas Andres Ilm selliselt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuv kestmine ja kuritegeliku ühenduse püsivuse. Vajadusel kasutas Andres Ilm koos kuritegeliku ühenduse liikmete A Si ja A Rga probleemide lahendamise käigus füüsilist vägivalda, ähvardas isikuid füüsilise vägivallaga ja rikkus nende vara. Näiteks kui A Si ja Andres Ilma all narkoäriga tegelenud E J jäi müügiks saadud narkootikumide eest võlgu, siis peksid Andres Ilm ja A R E Jit ja torkasid noaga läbi E Ji kasutuses olnud sõiduauto rehvid. Samuti näiteks eelmainitud I Viga seonduva probleemi lahendamise käigus peksis Andres Ilm 2016.a sügisel Tallinnas toimunud kohtumisel I Vit. Nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude eest mõisteti Andres Ilm Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr xxx süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teda karistati 6 aasta pikkuse vangistusega. Ilgam Ragimov (isikukood 39404160286) kuulus Vyacheslav Gulevichi ning Aleksandr Kozlovi poolt juhitud „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016. aastast (samal ajal kuulus nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse ka Vyacheslav Gulevich, Aleksandr Kozlov, A S, Robert Gribovski, Aleksandr Polehha, Ilja Drovnjašin, L M, M M, Andres Ilm, A R, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin, M P (kuni 2017.a märtsikuuni) ja A D (kuni 2017.a märtsikuuni)). Ilgam Ragimov kuulus esmalt (s.o kuni A Si kinnipidamise ja vahistamiseni) kuritegelikus ühenduses vahetult A Sile, kes omakorda allus Aleksandr Kozlovile. Ilgam Ragimov tegeles kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega (sh müügiga) - tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Samuti oli tema ülesandeks erinevate narkomüügiga seonduvate probleemide lahendamine. Vajadusel kasutas Ilgam Ragimov probleemide lahendamise käigus füüsilist vägivalda. Näiteks peksis Ilgam Ragimov P K all tegutsenud narkomüüjat S Z, kui viimane jäi Ilga Ragimovile võlgu müügiks saadud narkootikumide eest. Kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude eest mõisteti Ilgam Ragimov 21.04.2017.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx süüdi Kars § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat tingimisi katseajaga 4 aastat, kohesele ärakandmisele kuulus 4 kuud ja 15 päeva vangistust. Vaatamata asjaolule, et Ilgam Ragimov peeti eelnimetatud kriminaalasja nr 16221000151 (kohtuasi nr xxx) raames 13.12.2016.a-l kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni ning tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine, kuulus Ilgam Ragimov jätkuvalt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu ning kui ta 28.04.2017.a-l temale mõistetud reaalse vangistuse kandmiselt vabanes, jätkas Ilgam Ragimov Jr nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist. Ilgam Ragimov Jr peeti uuesti kinni kahtlustatavana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise kahtlusega 28.06.2017.a-l, misjärel kohaldati tema suhtes tõkendit vahistamine ja 13.09.2017.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx (17221000080) mõisteti talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 aasta 4 kuu 10 päeva pikkune vangistus, mida suurendati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21.04.2017.a otsusega nr xxx mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning käesoleval hetkel kannab Ilgam Ragimov tema poolt nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude toimepanemise eest 10 aasta pikkust vangistust. Lisaks narkokuritegudele pani Ilgam Ragimov nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides 2016.a juunis Harjumaal ja Tallinnas toime isikute grupis väljapressimise V K suhtes, mille käigus võeti V

Kilt ära viimase kasutuses olev sõiduauto xxx ning vägivallaga ähvardades nõuti algselt 10 000,00 euro tasumist, hiljem aga 3 000,00 euro üleandmist, millest viimase summa V K lõpuks ka väljapressijatele maksis (Ilgam Ragimovile on viimatinimetatud kuriteo toimepanemise eest esitatud käesolevas kriminaalasjas süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 järgi; lisaks süüdistatakse Ilgam Ragimovit käesolevas kriminaalasjas koos Andres Ilmaga 2016.a. veebruaris Harjumaal ja Tallinnas E Ki suhtes toime pandud eraviisilises jälitustegevuses, milline tegevus on kvalifitseeritav KarS § 137 lg 1 järgi). Konstantin Kartsev ja Andrei Vaskin kuulusid Vyacheslav Gulevichi ning Aleksandr Kozlovi poolt juhitud „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt 2016. aastast (samal ajal kuulusid nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse ka Vyacheslav Gulevich, Aleksandr Kozlov, A S, Robert Gribovski, Aleksandr Polehha, Ilja Drovnjašin, L M, M M, Andres Ilm, M P, A D, A R ja Ilgam Ragimov). Konstantin Kartsev ja Andrei Vaskin alusid nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses Aleksandr Kozlovile. Konstantin Kartsev ja Andrei Vaskin tegelesid kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete müügiga, nende ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud narkokuritegude toimepanemise eest mõisteti Konstantin Kartsev ja Andrei Harju Maakohtu 13.09.2017.a otsusega kriminaalasjas nr AAA süüdi: Konstantin Kartsevit karistati KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat ning Andrei Vaskinit KarS § 184 lg 2 p 1,2, § 4181 lg 1, § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat. Lisaks oli Konstantin Kartsevi ja Andrei Vaskini ülesandeks osalemine nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid kuritegeliku ühenduse tegevust puudutavaid probleeme, samuti osalemine erinevate kuritegelike ühenduste liikmete vahel vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks toimunud kohtumistel (näiteks osales Andrei Vaskin nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse ja nn „O“ kuritegeliku ühenduse liikmete kohtumisel, kus lahendati nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete M Pi ja A Di all tegutsevate narkomüüjatega seoses tekkinud probleeme) ning samuti oli nende ülesandeks ka osaleda kohtumistel, kus oli vajalik seista nende isikute eest (st toetada moraalselt ja vajadusel ka füüsiliselt), kes olid pöördunud nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oma probleemidele abi saamiseks ja keda nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli nõus abistama (näiteks osales Konstantin Kartsev koos A R ja Andres Ilmaga 2016.a. juulikuus Tallinnas toimunud kohtumisel, kus nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse poole oli probleemi lahendamisel abi saamiseks pöördunud A S ning kus vastaspoolt esindasid nn O“ kuritegeliku ühenduse liikmed), samuti oli nende ülesandeks kindlustada nende isikute turvalisus. Selliselt tagasid Konstantin Kartsev ja Andrei Vaskin neile kuritegelikus ühenduses pandud ülesandeid täites nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse tegutsemise võimalikkuse, samuti kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu jätkuva kestmise ja seeläbi ühtlasi ka kuritegeliku ühenduse püsimise. Samuti oli Andrei Vaskini ülesandeks Vyacheslav Gulevichi ja Aleksandr Kozlovi vahel edastamist vajava informatsiooni edastamine ja nendevaheliste kohtumiste kokkuleppimine telefoni teel, kuna viimased soovisid konspiratsiooni eesmärgil varjata omavahelist suhtlust Näiteks andis Vyacheslav Gulevich 24.11.2016.a-l telefonivestluses Aleksandr Kozloviga ühenduse võtmise eesmärgil Andrei Vaskinile korralduse uurida välja, kas Kozlov on koos on Ilja Drovnjašini või Aleksandr Polehhaga, misjärel Andrei Vaskin selgitaski järgnevates telefonikõnedes välja, et Aleksandr Kozlov on parasjagu koos Ilja Drovnjašiniga. Lisaks üritas Andrei Vaskin koos nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse toonase liikme L Mga värvata vähemalt ühte isikut, kes paneks nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides toime kuritegusid. Nimelt rääkisid Andrei Vaskin ja L M 2016.a. Maardus A Nule, et töötamine koos Giboni, st Aleksandr Kozloviga tähendab seda, et A N kuulub kuritegelikku grupeeringusse, paneb mingeid kuritegusid toime, maksab selle eest raha oma kõrgemale ülemusele (st „vanemale“) ning see annab talle õiguse kasutada selle grupeeringu ja grupeeringu juhi nime ning saada kaitset probleemide tekkimise korral.

Seega olid Vyacheslav Gulevich ja Aleksandr Kozlov moodustanud vähemalt kolmest isikust püsiva struktuuriga kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele (eeskätt narkokuritegudele ja väljapressimistele, s.o KarS § 184 ja § 214 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele), kuhu lisaks kuritegeliku ühenduse juhtidele Vyacheslav Gulevichile ja Aleksandr Kozlovile kuulusid A S (hüüdnimega Xxx), Andres Ilm, A R, Ilgam Ragimov Jr, M P, A D, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin ja Robert Gribovski, kelle peamisteks ülesanneteks oli kuritegeliku ühenduse huvides erinevate narkokuritegude toimepanemine, ent lisaks kuulusid kuritegelikku ühendusse ka M M (endise nimega M J; kes saadeti 05.06.2017.a-l Eesti Vabariigist välja ning kelle osas kehtib hetkel sissesõidukeeld) ja L M (hüüdnimega L või L; kes kuulus nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse kuni 01.12.2017.a-ni, mil ta Tallinnas Linnahallis asuvas Xxx ööklubis tapeti). Nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oli loodud täpselt tuvastamata ajal, ent tegutses vähemalt 2015.a aprillist alates ning vaatamata ühenduse liikmete kinnipidamisele politsei poolt, lühiajalistele vahistamistele või ka reaalselt mõistetud karistuste kandmisele jätkas nn „Kemerovo“ kuritegelik ühendus oma tegevust ning ühendusega liitusid uued liikmed, kes täiendasid õiguskaitseorganite sekkumise tulemusena või muudel põhjustel hõrenenud ühenduse ridu; kuritegeliku ühenduse tegevust ei lõpetanud ega oluliselt pärssinud ka selle juhi Vyacheslav Gulevichi suundumine Hispaania Kuningriiki 2017.a alguses, vaid kuritegeliku ühenduse tegevus jätkus ning Vyacheslav Gulevich juhtis kuritegelikku ühendust enda Eesti Vabariigis resideeruva nö parema käe Aleksandr Kozlovi abil. Seejuures aitas ühenduse tegevuse püsimisele pärast Vyacheslav Gulevichi lahkumist Eesti Vabariigist kaasa ka tõik, et nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kehtis mitmetasandiline juhtimissüsteem, kus kuritegeliku ühenduse juhiks on Vyachslesva Gulevich ning tema parema käena juhtis kuritegelikku ühendust igapäevaselt Aleksandr Kozlov, kellele allusid omakorda teised kuritegeliku ühenduse liikmed Ilja Drovnjašin, Aleksandr Polehha, A S, Andres Ilm, A R, Ilgam Ragimov Jr, M P, A D, Konstantin Kartsev, Andrei Vaskin ja Robert Gribovski, kes paigutusid samuti sisemisse hierarhiasse ning kellel kõigil oli nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses täita roll tagamaks ühenduse toimimine, kestmine ja kriminaaltulu laekumine. Seega süüdistatakse Vyacheslav Gulevich ́it ja Aleksandr Kozlov ́i kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse, mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, loomises ja juhtimises, s.o KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ning Ilja Drovnjašin ́it, Aleksandr Polehha ́t, A S ́i, A R ́t, Andres Ilm ́a, A D ́i, M P ́i, Ilgam Ragimov ́it (isikukood 39404160286), Konstantin Kartsev ́it, Andrei Vaskin ́it ja Robert Gribovski ́t süüdistatakse KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kuulumises kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse, isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mille tegevus on suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele. Samuti süüdistatakse I R Sr (isikukood xxx) ja tema poega Ilgam Ragimov Jr (isikukood 39404160286) selles, et I R Sr (kelle suhtes kriminaalasja materjalid eraldatud) ja tema nn „Kemerovo“ kuritegelikku ühendusse kuuluv poeg Ilgam Ragimov Jr nõudsid 2016.a juunis grupis koos nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikme A S ́iga V Kilt varalise kasu üleandmist ähvardades hävitada või rikkudes vara ja ühtlasi nii ähvardades, ent ka reaalselt vägivalda kasutades. Seejuures panid nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed A S ja Ilgam Ragimov Jr väljapressimise toime nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse huvides. I R Sr ja nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete A Si ning Ilgam Ragimov Jr poolt V Ki suhtes toime pandud väljapressimine seisnes täpsemalt järgnevas: Täpselt tuvastamata ajal 2016.a juunis pöördus nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liige Ilgam Ragimov Jr V Ki poole ning xxx maja juures toimunud kohtumisel süüdistas Ilgam Ragimov Jr V Ki selles, et viimane võttis koos D Ki ja I Uiga Ilgam Ragimovi peidikust ära sada grammi marihuaanat (kanepit) ning samal ajal võttis Ilgam Ragimov nö „võla tagatiseks“ V Ki valdusest ära viimase sõiduauto xxx (reg.nr xxx xxx). Samal päeval toimunud teisel kohtumisel ütlesid Ilgam Ragimov Jr ja tema isa I R Sr (isikukood xxx), et V K peab neile saja grammi kanepi äravõtmise eest maksma 10 000,00 eurot ning ühtlasi lepiti kokku järgmine kohtumine V Ki ja Ilgam Ragimov Jr vahel, kuhu pidi Ilgam Ragimoviga kaasa tulema veel isikuid.

Seejärel toimus täpselt tuvastamata kuupäeval 2016.a juunikuus järgmine kohtumine Tallinnas xxx asuva xxx juures, kus Ilgam Ragimov Jr-ga oli kaasas täpselt tuvastamata isik, kes nõudsid kohtumisele tulnud V Kilt jätkuvalt Ilgam Ragimov Jr peidikust saja grammi kanepi väidetava varguse eest 10 000,00 euro maksmist ning ühtlasi andsid nad V Kile mõista, et 10 000,00 euro mittemaksmise korral võivad V Kil probleemid tekkida, s.o tema pere võib kannatada saada, mida V K tajus kui ähvardust enda pere suhtes. Seejärel toimus täpselt tuvastamata kuupäeval 2016.a juunikuus teinegi kohtumine Tallinnas xxx asuva xxx juures, kus kohtumisel osalesid ühelt poolt V K ning teiselt poolt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed A S ja Ilgam Ragimov Jr ning kuritegelikku ühendusse mittekuuluv I R Sr ning seni tuvastamata isikud. Kohtumisel pakkus V K, et ta annab enda kasutuses olnud sõiduauto xxx (reg.nr xxx) üle Ilgam Ragimov Jr-le ja viimasega kohtumisele tulnud isikutele, kuid Ilgam Ragimov Jr ja temaga koos viibinud isikud ei olnud sellega nõus ning nõudsid jätkuvalt raha maksmist. Kohtumise lõpus otsustasid Ilgam Ragimov Jr, A S ja nendega koos olnud tuvastamata isikud, et V K võlgneb 100 grammi kanepi eest neile 3 000,00 eurot. Seejuures öeldi V Kile eelnimetatud kohtumistel, et raha maksmisel ja nimetatud probleemiga seoses politseisse mittepöördumisel jääb V K ning tema perekond terveks. Väljapressimise tulemusel maksis V K 2016.a juunis Tallinnas Ilgam Ragimov Jr-le 3 000,00 eurot, misjärel andis Ilgam Ragimov Jr V Kile tagasi sõiduauto xxx (reg.nr xxx) . Väljapressimise tulemusel saadud 3 000,00 eurot jagas Ilgam Ragimov Jr nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete vahel ära, jättes osa rahast endale. Osa väljapressimise tulemusel saadud rahast andis Ilgam Ragimov Jr edasi ka oma isale I R Sr-le ning nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses endast ühenduse hierarhias kõrgemal kohal paiknevatele A Sile ja Aleksandr Kozlovile kuivõrd V Ki suhtes toime pandud väljapressimine oli eelnevalt nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete Ilgam Ragimov Jr ja A Si poolt kooskõlastatud neist nn „Kemerovo“ kuritegelikus ühenduses kõrgemal asetseva nende nn „vanema“ Aleksandr Kozloviga. Varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on ähvardatud hävitada või rikkuda vara või kasutades vägivalda, grupi poolt, panid Ilgam Ragimov (isikukood 39404160286) ja I R (isikukood xxx) toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Andres Ilm ́a ja Ilgam Ragimov Jr (isikukood 39404160286) ühiselt ja kooskõlastatult jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikutena E Ku varjatud jälgimises eesmärgiga koguda E Ki suhtes andmeid, mis seisneb alljärgnevas: 17.02.2016.a kella 18.13 ajal helistas Andres Ilm enda kasutuses olevalt abonendilt xxx Ilgam Ragimov Jr kasutuses olevale abonendile xxx ning andis Ilgam Ragimov Jr-le korralduse, et Ilgam Ragimov Jr sõidaks sama päeva õhtul ca seitsme-kaheksa ajal pärast Andres Ilma ja nimetatud isiku kohtumist xxx ettevaatlikult sellel kohtumisel viibinud isiku, s.o E Ki sõiduautole Xxx järele ja vaataks, kuhu see auto sõidab ning kus autojuht elab, s.o jälgiks andmesubjekti eest varjatult isikut ja tema kasutuses olevat asja KrMS § 1265 lg 1 tähenduses, ning annaks E Ku liikumistest samal ajal jooksvalt Andres Ilmale teada. Vastavalt plaanile pidi Andres Ilm kohtuma E Kuga 17.02.2016.a õhtul kella kuue ajal xxx asuvas hostel Xxx juures, millisest asjaolust andis Andres Ilm Ilgam Ragimov Jr-le ka teada, mistõttu teadis Ilgam Ragimov Jr nii aega kui ka kohta, kus E Ku autot varjatult jälgima saaks hakata, ent samuti võimaldas Andres Ilma poolt antud informatsioon üheselt piiritleda subjekti, keda varjatult jälgima on vaja hakata. Seejärel pidi pärast Andres Ilma ja E Ku kohtumise lõppemist hakkama Ilgam Ragimov Jr E Ki sõidukile Xxx varjatult järele sõitma. 17.02.2016.a õhtul ajavahemikus kell 18.13 kuni 21.44 Xxx juures toimunud Andres Ilma ja E Ki kohtumise järel sõitiski Ilgam Ragimov tema kasutuses olnud sõidukiga E Ki sõiduki Xxx xxx järel xxx korterelamu juurde, tehes seda seejuures vastavalt Andres Ilmalt saadud korraldustele E Ki eest varjatult. Seejuures andis Ilgam Ragimov Jr vastavalt Andres Ilma korraldustele E Ki liikumistest ka jooksvalt teada. Nii teavitas Ilgam Ragimov 17.02.2016.a kell 21.44 telefonikõnes Andres Ilma, et E K oli sisenenud kortermaja trepikotta, ning ühtlasi saatis Ilgam Ragimov Jr samas ka Andres Ilma mobiiltelefonile xxx vastavasisulise sõnumi kell 21.49 sisuga „xxx“, s.o xxx asuva korterelamu aadressi.

Kohus arutab kriminaalasja süüdistuse piires ja isikute suhtes, kes on kohtu alla antud, seega ei anna kohus hinnangut M ja Mi tegevusele ning jätab tähelepanuta ega anna hinnangut prokuröri hüpoteesile nende isikute ühendusse kuulumise kohta. Samuti esialgselt saadeti kohtusse kriminaalasi 15 isiku süüdistuses, 2018.oktoobrikuus eraldati kokkuleppemenetlusse kriminaalasja materjalid A.Di, A.R, V.Ui ja I.R sen (sünd.xxx) suhtes, 2019.jaanuarikuus eraldati kokkuleppemenetlusse materjalid A.Si osas ning 2019.oktoobrikuus eraldati veel M.Pi osas. Kohus uuris hulgalisi tõendeid, mis sisaldavad teavet ka kriminaalasjast eraldatud isikute kohta, seega käsitleb kohus kõiki uuritud tõendeid, andmata hinnangut nende isikute käitumisele, kelle suhtes on materjalid eraldatud ja kohtuotsus langetatud. Kohtumenetluse ajal selgus, et kahtlustatavana olid asjas ka A.H ja M.M, kes olid üle kuulatud kohtus tunnistajatena. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Hinnang jälitustegevuse käigus kogutud tõenditele Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et kui kohtulikul arutamisel tõstatatakse kahtlus jälitustoimingu seaduslikkusest, lasub kohtul vastava taotluse esitamisel kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul (Riigikohtu lahend 3-1-1-63-08, p 13.3). Seda on kohus käesolevas kriminaalasjas ka kontrollinud. Kohus ei pea vajalikuks avada detailsemalt jälitustoimingute sisu, kuid märgib, et kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud eeluurimiskohtuniku loa olemasolu on jälitustoimingu lubatavuse eelduseks, kuid jälitustegevusega kogutud tõendid peavad alluma kriminaalmenetluses samasugusele sisulisele kohtulikule kontrollile kriminaalasja menetleva kohtukoosseisu poolt nagu iga teinegi kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus kogutud tõend. Jälitustoimingute aluseks olevad kohtu load on käesolevas kriminaalasja olemas, kriminaalasja menetleva kohtu poolt kontrollitud ning jälitustoiminguid on teostatud lubades märgitud ajavahemikel ning lubades märgitud ulatuses. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ja prokuratuur ja kohus on põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Samuti oli tuvastatud põhjendatud kahtluse olemasolu, mis on loa andmise eelduseks. Kohus märgib, et ka on lähtutud ultima ratio põhimõttest, antud menetlusstaadiumis ei olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda. (Riigikohtu lahend 3-1-1-112-16 p 32). Käesolevas kriminaalasjas olid põhjendused arusaadavad ja motiveeritud. Kaitsjad on vaidlustanud kriminaalasjas teostatud jälitustoimingute seaduslikkust ning taotlenud tõendite hulgast jälitusprotokollide tervikuna väljajätmist, esmalt lahendab kohus need vaidluskohad: I.Drovnjašini kaitsja leidis, et esimene kohtumäärus KM668/2016 on põhjendusteta, mis toob kaasa efekti „mürgipuu vili“ – kui lubamatu esimese tõendi alusel väljaantud järgmised load (nt pikendamised) ei ole samuti lubatavad, samuti taotles A.Kozlovi kaitsja, et pööratakse erilist tähelepanu esimesele kohtumäärusele KM798/2016. Kohus on kontrollinud nii esmast kui kõiki teisi väljaantud lube ning on tuvastanud, et load on antud erinevate eeluurimiskohtunike poolt ja mõistetavalt on igal eeluurimiskohtunikul oma stiil ja erinevad põhjendused, kuid nii esimene luba, kui ka sellel põhinevad järgmised load on motiveeritud ja puudub alus tunnistada neid lubamatuks. 03.02.2016 kohtumäärust KM668/2016 on põhjalikult motiveeritud ja ei ole viidatud ainult sellele, et Drovnjašin suhtles L ja S ning sõidab ringi kalli autoga, nagu seda on esile toonud Drovnjašini

kaitsja. Samuti 02.03.2016 kohtumäärust KM798/2016, millega lubati Kozlovi pealtkuulamist alates 03.03.2016, on piisavalt põhjalikult motiveeritud. Siinkohal peab kohus vastama ka A.Kozlovi väitele, et taotlustes on prokurör kasutanud väiteid, mis ei ole hiljem tõendatuks osutunud: J.Gi jt ütlused, D.Oe väidetavad ütlused; A T on taotlustes nimetatud eluaegseks vangiks, selle eksituse kohta on võimalik öelda, et tegemist on sarnasest kirjapildist tuleneva eksitusega, sest sisuliselt jutt käib eluaegsest vangist A T, kes eksisteerib ja tegutseb ka tegelikkuses. Mis puutub kohtueelse menetluse käigus antud ütlusi, siis kõiki varem antud ütlusi on kohtumenetluse käigus kontrollitud ja kohus annab ütlustele hinnangu iga konkreetse episoodi juures. Taotlustes esinenud üksikud ebatäpsused ei mõjuta kogu taotluse sisu, sest taotlused ei põhinenud ainult Gi ütlustel. Kozlovi kaitsja leidis, et jälitustoimingud on teostatud kauem, kui KrMS § 1264 lg 6 lubatud ühe aasta vältel erinevate kriminaalasjade raames: Riigikohus lahendis 3-1-1-14-14 p 810-811 on leitud, et kuivõrd tegemist oli keerulise kriminaalasjaga, milles süüdistatavate teod pandi toime mitme aasta jooksul, oli süüdistatavate pikaajalisem pealtkuulamine põhjendatud. Seega oli süüdistatavate sõnumisaladuse piiramise kestus selles kriminaalasjas mõõdukas ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks ei ole alust. Samuti p 809 leidis Riigikohus, et EIK praktikas pole võetud ühtset seisukohta ühe isiku sõnumisaladuse riive ajalise ülempiiri kohta. Nii on nt EIK 22. novembri 2002. a otsuses asjas Lavents vs. Läti leidnud, et kinnipeetava kirjavahetuse läbivaatus rohkem kui viie aasta jooksul on käsitatav EIÕK art 8 rikkumisena. Samas on EIK 2. septembri 2010. a otsuses Uzun vs. Saksamaa leidnud, et kuriteos kahtlustatava salajane jälgimine rohkem kui kolme aasta jooksul ei riivanud ülemäära kaebaja õigust eraelu kaitsele. Praeguses asjas on jälitustoiminguid teostatud kogumis pooleteise aasta jooksul ning arvestades kriminaalasja mahtu ei ole sellega ülemääraselt põhiõigusi riivatud. Ka KrMS § 1264 lg 6 sätestab, et jälitustoimingute kestus konkreetse isiku suhtes samas menetluses ei tohi ületada ühte aastat. Antud juhul mitu kriminaalmenetlust on ühendatud, seega jälitustoiminguid pooleteise aasta jooksul on teostatud kooskõlas kriminaalmenetlusseadusega. A.Kozlovi kaitsja on leidnud, et ajavahemikuks 30.11.16 kuni 31.01.17 antud luba pealtkuulamiseks ületab lubatud piiri 2 kuud, sest moodustab 63 päeva. Riigikohtu lahendis 3-1-1-14-14 p 754-761 viidatakse tähtaegade arvutamisel KrMS § 171. Nimelt KrMS § 171 lg 4 esimese lause kohaselt lõpeb tähtaeg kuudes arvutamise korral viimase kuu vastaval kuupäeval. "Vastav" on Riigikohtu kolleegiumi arvates tähtaja viimase kuu see kuupäev, mis kannab tähtaja kulgemise esimese päevaga sama numbrit või - juhul kui tähtaja viimases kuus sellise numbriga kuupäeva ei ole - kuu viimane päev (KrMS § 171 lg 4 lause 2), KrMS § 171 lg 3 esimene lause sätestab, et päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kolleegiumi arvates on selleks kuupäevaks jälitustoimingu loa esimesele kehtivuspäevale vastav kuupäev ülejärgmisel kuul. Kõnealuse tähtaja arvutamise puhul ei kohaldu KrMS § 171 lg 1 teine lause, mille kohaselt ei arvata tähtaja hulka tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust (viidatud säte laieneb üksnes tundides ja päevades arvutatavatele tähtaegadele, sest selle eesmärk on vältida tähtaegade arvestamisel vastavalt tundide ja päevade murdosade kasutamist), kuudes arvestatavate tähtaegade puhul KrMS § 171 lg 4 tulenevalt aga sellist olukorda ei saa tekkida. Seega on Kozlovi pealtkuulamine nt ajavahemikul 30.11.2016-31.01.2017 (jt sarnastel ajavahemikel) toimunud seaduspäraselt. 15.05.17 koostatud jälitusprotokollile on alla kirjutanud teine tõlk: kohus tuvastas selle rikkumise, tõepoolest tõlgi allkiri on selgelt loetav ja ei vasta protokolli kantud nimele ning nimetatud jälitusprotokoll tuleb tõendite hulgast kõrvale jätta kui kohtukõlbmatu. Mis puudutab teisi jälitusprotokolle, mida on Kozlovi kaitsja vaidlustanud seoses tõlkimisega, siis kohus asub seisukohale, et koosseisulist tõlki ei ole vaja igakord hoiatada, teda on valetõlkimise eest hoiatatud ametijuhendi kohaselt; sarnaste väljendite erinevad tõlkimised näitavadki seda, et erinevaid protokolle on tõlkinud erinevad tõlgid ja erinev tõlge on vastuvõetav. Samas nõustub kohus siinkohal A.Kozlovi kaitsja poolt väljatoodud näidetega meelevaldse tõlkimise kohta: „sabade maharaputamine“ ei vasta väljendile „подбивам хвосты - lõpetame otsi“, „midagi kriminaalset“ on

tõlgitud kriminaalse teo jaatamisena mitte kriminaalse teo eitamisena, õige tõlge oleks „mitte midagi kriminaalaset“ (02.11.2017 jälitusprotokoll kT11), osad laused on jäänud tõlkimata. Kaitsjad on tõstatanud küsimuse jälitusprotokollides sisaldavate kõnede õige tõlke ja tõlgendamise osas. Tõlkimise teemal on paju vaieldud ka kohtuistungitel, siinkohal lähtub kohus põhimõttest, et hinnang tuleb anda originaaltekstile. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-10-11 on sedastatud, et kohus ei saa tõendeid hinnates jälitustoiminguga saadud teabe puhul piirduda ainuüksi läbiviidud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolliga, vaid ta peab sel moel kogutud teavet ka sisuliselt analüüsima. Seejuures teeb Riigikohus viite KrMS § 63 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse üldpõhimõttele, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. A.Kozlovi kaitsja on toonud välja asjaolu, et üks kohtuluba on dateeritud 15.05.2017, kuid allkirjastatud 16.05.2017.a. Kohus tuvastas, et kohtumäärus KM3599/2017 on välja antud 16.05.2017 kell 14.09, sellega on lubatud V.Gulevichi pealtkuulamist alates 15.05.2017 kuni 15.07.2017. Seega tõepoolest 15.mail 2017 Gulevichi salajaseks pealtkuulamiseks luba puudus, teda võis kuulata ainult alates 16.mai 2017 kella 14.09-st , kuid kohtule ei ole esitatud kõnesid, mis oleks toimunud 15.05.2017.a. ning puudub alus jätta tõend kõrvale tervikuna, sest jälitusasutus on toiminud vastavalt seadusele ja ei ole alustanud pealtkuulamist enne kui oli saadud kohtu luba. Eraldi peab kohus vajalikuks ära märkida järgmist: 05.05.2017 (samuti 31.07.2017) koostatud jälitusprotokollis on toodud 17.12.16 toimunud J K ja A B vaheline kõne, mille kohta kohus otsustas juba kohtuistungil, et kuivõrd puudus kohtu luba J K pealtkuulamiseks (oli luba ainult Konstantin Kartsevi ja tema kasutuses olevate telefonide pealtkuulamiseks), on see konkreetne kõne kohtukõlbmatu. Nimetatud kõnet ei uuritud, kuid jälitusprotokoll võeti vastu, sest sisaldab teisi kohtukõlblikke kõnesid. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-1-1-14-14 p.800 on jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine lubatud ka isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud kahtlustatava vestluspartneriks, kuid kelle vestluste pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud. Käesolevas asjas puudutab see A.Polehhat. Jälitustoimingule esimesena allutatud kahtlustatava kõigi võimalike suhtluspartnerite pealtkuulamiseks kohtu eelneva loa nõudmine ei ole aga reaalne ja muudab jälitustoiminguga tõendi kogumise praktiliselt võimatuks. Need asjaolud (võimalikud teised kahtlustatavad ja nende roll tegude toimepanemisel) selgitatakse sageli välja alles jälitustoimingute tulemusena. Kaitsjad samuti taotlesid kontrollida, kas oli välja antud KrMS § 1264 lg 5 alusel eraldi luba sisenemiseks hoonesse, ruumi, piirdega alale jm seoses kaamera paigaldamisega A.Kozlovi elukoha vastas. Kohus kontrollis jälitustoimikut ning tuvastas, et eraldi KrMS § 1264 lg 5 sätestatud sisenemisluba ei olnud vajalik taotleda, sest videokaamera paigaldamiseks A.Kozlovi elukoha vastas puudus vajadus siseneda kellegi territooriumile: jälitusprotokollist nähtub selgelt, et kaamera paigaldamiseks ei ole sisenetud kellegi territooriumile, varjatud jälgimise loa on prokurör andnud. Seega kontrollides jälitustoimingute seaduslikkust, kohus kontrollis jälitustoimikut, prokuröri ja kohtu poolt välja antud jälituslubasid ning asub seisukohale, et load on antud kooskõlas kriminaalmenetlusseadusega, load on antud jälitusprotokollides märgitud isikute suhtes ja jälitusprotokollis toodud ajavahemikel, välja arvatud ülalpool märgitud juhtudel (vale tõlk ja J K kõne). Samuti jättis kohus juba kohtuistungil uurimata ühes protokollis sisalduva Vaskini kõne kaitsjaga (adv.Lausmaa), seda kõnet oli lubamatu salaja pealt kuulata. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud ajavahemikul, jälitustoimingud on läbi viinud pädev asutus. Jälitusprotokollide koostamisel on esinenud mõningaid ebatäpsusi: näiteks on Polehha isikukoodiks märgitud 09.09.2017 ja 11.05.2017 koostatud jälitusprotokollis teise isiku isikukood (K). Kohtu arvates ei ole see selline mööndus, mis teeb dokumendi lubamatuks, sest samas jälitusprotokollis viidatakse õigele kohtu loale, sisuliselt ei ole vigu tehtud, tegemist on trükitehnilise veaga, mis sisu

ei mõjuta. Kooskõlas Riigikohtu lahendiga 3-1-1-15-10 kirjeldatud minetus jälitustoimingu protokolli vormistamisel ei too endaga kaasa jälitustegevuse ebaseaduslikuks ja tõendi lubamatuks tunnistamist. Kozlovi kaitsja on välja toonud samuti järgmised puudused: jälitusprotokollides ei ole märgitud KrMS § 146 lg 2 p 7 nõutavat algus ja lõpuaega, mõnedes protokollides puudub prokuratuuri taotluse esitamise kuupäev; 02.03.17 protokollis ei ole märgitud kõik läbivad isikud. Kohus leiab, et need ebatäpsused ei ole niivõrd olulised, et muudaks protokollide sisu ega too kaasa tõendi lubamatuks tunnistamist. Küll aga on ka kohtule jäänud arusaamatuks, miks protokollides on tehtud sisulisi allviiteid ja lisatud nimedele perekonnanimed (nt 02.03.17 iljuha - Drovnjašin), sisuliselt analüüsib kohus süüdistatavate vahel peetud vestlusi hiljem. KrMS § 12610 ei sätesta ajalist piirangut jälitustoimingu protokolli koostamisele. Seega kohtumenetluse ajal koostatud protokoll A.Vaskini auto liikumise kohta 17.06.2016 on lubatav. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-23-10 on sedastatud, et jälitustoimingu protokollist peab nähtuma selle koostamise aeg, mis ei pea aga kokku langema jälitustoimingu teostamise hetkega. Tegemist on jälitustoimingu protokolli rekvisiidiga, mille abil on võimalik kontrollida tõendi usaldusväärsust. Seadus ei kirjuta ette jälitustoimingu protokolli koostamise tähtaega, kuid kriminaalmenetluses tõendina kasutamisel peab jälitusteave olema protokollis vormistatud. Eelnevast nähtub, et jälitustoimingu teinud asutuse pädevuses on otsustada, millal jälitustoimingu protokoll koostatakse. Kirjalikest tõenditest tunnistab kohus kohtukõlbmatuks 08.12.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (tl 51 k T3), mille kohaselt vaadeldi 23.03.2017 A Di elukoha läbiotsimisel xxx ära võetud mobiiltelefoni Sony koopiafaili ning p 5 märgiti järgmist: mobiiltelefoni mälus on järgmised (kriminaalasja lahendamiseks vajalikud) kontaktid: xxx – abonent on olnud Alekandr Polehha kasutuses. Teistest kirjalikest tõenditest nähtub, et Polehha tegelikult kasutas telefoninumbrit xxx, protokollis märgitud telefoninumber xxx oli Pi kasutuses. Olenemata sellest, kas tegemist oli uurija eksimusega või sooviga seostada A.Polehhat A.Diga, on tegelikkusele mittevastavate andmete kandmine protokolli lubamatu. Järgnevalt annab kohus hinnangu esitatud süüdistusele: Andrei Vaskini süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi Kannatanu ja süüdistatava vahel ei ole vaidlust selles, et nad kohtusid xxx asuva klubi Xxx juures, et kohtumise korraldas E V ning et kohtumise põhjuseks oli A Ni ja A Nu vahel sõlmitud lepingust tõusetunud küsimus A. Nule raha tagastamises. Seda, et A N ja A N olid sõlminud 18.11.2015 omavahel lepingu, kinnitab kohtus uuritud kasumise jaotamise leping nr AN1 ning seda kinnitasid kohtus ka kannatanu N ning tunnistajana ütlusi andnud A. N. Vaidlus on tõusetunud selles, kas süüdistuses näidatud ajal ja kohal lõi Andrei Vaskin A Nit ühel korral rusikaga näkku, mille käigus sai vigastada A Ni huul, st toimus Andrei Vaskini poolt A Ni tervise kahjustamine ja talle valu tekitanud kehaline väärkohtlemine. Kannatanu A.Ni 15.03.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt mäletab ta klubi Xxxi, seal oli kohtumine, mille korraldas V, kes ilmus kohale kahe inimesega, kohtumisel oli Andrei. Suhtles Andreiga raha teemadel, temalt nõuti 1000 eurot, mille pidi Nule tagastama. Alguses oli raha nõudmine neutraalne, pärast vaenulik, talle hakkasid ähvardused tulema ja 2 lööki sooritati näkku – Andrei lõi teda rusikaga näkku. Tundis valu, tal on senini huulel arm. Verd jooksis päris tugevalt. Teine meesterahvas, kes Andreiga seal oli, oli võib-olla 20-aastane, võib-olla 1,65 m, mustad juuksed, lühike soeng. See noormees lihtsalt seisis juures. Pärast lööke seati talle uus tähtaeg, milleks ta summa peab koguma ning summa läks suuremaks – tähtajaks 1 kuu ja summaks 3000 eurot, ütles, et see ei ole reaalne, siis pakuti oma firma ümber kirjutada. V oli konflikti ajal autos, mis oli 15 meetrit eemal parklas. Raske öelda, kas V võis näha tema ja Andrei vahelist konflikti. Konflikti ajal seisis ta seljaga parkla poole ja ei näinud Vit autos istumas. Pärast kohtumist läks autosse Vi juurde, V reageeris ise, nägi verd jooksmas, V oli natuke šokis, üllatunud, ainus, mis V ütles, oli see, et „tal ei olnud õigust lüüa“. Arsti juurde ta ei pöördunud. Seda, et A varastas raha, rääkis esialgu V ja pärast seda kinnitas ka Andrei, öeldi, et ühiskassast.

Süüdistatava A.Vaskini 30.09.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt pöördus ta E. Vi poole, et E. V lepiks kokku kokkusaamise tema ja Niga. Kohtumine Niga oli vajalik, kuna N keeldus Nule tagastamast raha, mis viimane andis sinna ettevõttesse. N palus, et kas tema saab aidata selle raha tagastamises, lepingu Nu ja Ni vahel andis talle N. Põhisumma oli 1500 eurot, N palus maksetähtajaks 2 kuud ning 2 kuu pärast toimus kohtumine klubi Xxx juures. Ajal, kui ootas Nit, siis istus lauas inimesega, et mitte oodata üksi, see ei olnud Ilja Drovnjašin. Nil ei olnud raha, et seda küsimust lõpetada. Kuigi süüdistatav ei eita, et oma emotsionaalsete selgituste käigus võis ette kavatsemata puudutada kannatanu nägu, eitab ta füüsilist kokkupuudet ning vere olemasolu. Seega annavad kannatanu ja süüdistatav erinevaid ütlusi A. Vaskini poolt kannatanu löömise osas. A. Vaskini kaitsja on seisukohal, et kannatanu ütlused on vastuolulised ning tuleb seetõttu nende ebausaldusvääruses tõttu tõendite hulgast välja jätta. Vastuolud, millele kaitsja osundas, olid järgmised: - eeluurimisel ütles N, et Vaskin olevat teda löönud ühel korral, kohtus aga hakkas väitma, et lööke oli kaks; - kohtus väitis N, et N oli tema ettevõttesse paigutanud mitte 1500 eurot, vaid 1000 eurot; - N kinnitas kohtus, et oli andnud Nile ühiseks paigutamiseks Ni ettevõttesse lepingu alusel 1500 eurot, aga mitte 1000, nagu väitis N. N kinnitas veel, et oli andnud Vaskini käte Ni sõlmitud lepingu koopia, N väitis, et mingeid dokumente Nu kohta Vaskini käes ei olnud; - N väitis kohtule, et V olevat öelnud talle, et Vaskin olevat öelnud Nu poolt Nile antud raha kohta, et need on „ühiskassa“ rahad, V kohtus ülekuulamisel aga seda ei kinnitanud. Esmalt annab kohus hinnangu kannatanu ütlustele, mis puudutavad võimalikku vastuolu seoses A Ni ja A Nu vahel 18.11.2015 sõlmitud lepinguga, st kui palju oli N ettevõttesse paigutanud ning kui palju tuli talle raha tagastada. Vastavalt kasumi jaotamise lepingu nr AN1 18.11.2015 koostatud lisale pidi A. N firmasse investeerima 1500 eurot ning vastavalt 23.05.2016 koostatud lisale kohustus firma A. Nule tagastama 1500 eurot. Lähtudes lepingu lisades kajastatust võib väita, et A. Nu poolt lepingu alusel tehtud investeeringu summa oli tõepoolest 1500 eurot ning just sellise summa pidi N Nule tagastama. A. N põhjendas kohtus vastuolu summades sellega, et lisas oli kirjas summa, mis pidi tulema, aga nad ei leppinud kokku, mis tähtajad on, tol momendil oli Nul vaba 1000 eurot. Vastuseks A. Vaskini kaitsjale, kes juhtis tähelepanu kannatanu eeluurimisel antud ütlustele, et on A. Nule tagastanud 1500 eurot, selgitas kannatanu, et tegid nii, et lisa nr 1 klapiks lisaga nr 2, ei hakanud ümber tegema, kuna esimeses figureeris summa 1500, sellepärast kirjutasid lisa nr 2 samamoodi, kuigi nad mõlemad teadsid, et N panustab 1000 eurot, see oli nende sisemine asi. Kohtueelses menetluses andis ütlusi ebaõigesti eesmärgiga, et need kattuksid lepingus märgitud summaga. Lahendis 3-1-1-131-13 muutis Riigikohus senist kohtupraktikat ja leidis, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Varasema praktika kohaselt oleks tulnud sellised ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt (punkt 12). Kuivõrd vaidlus puudub selles, et kohtumine kannatanu ja A. Vaskini vahel toimus eelviidatud kasumi jaotamise lepingust tulenevast raha tagastamisest A. Nule ning kannatanu selgitas kohtule arusaadavalt, millest vastuolud tema ütlustes tekkisid, ei esine kohtu hinnangul alust lugeda kannatanu ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. Siinjuures arvestab kohus, et tegemist oli lepinguliste suhetega, mille täpne täitmine või täitmata jätmine, samuti Nu ettevõttesse paigutatud raha olemasolu (kas raha oli pärit „ühiskassast“ või mitte) ei kuulu antud konkreetse koosseisu juures ka tõendamiseseme asjaoludesse. Seda enam, et konkreetset ettevõttesse paigutatud summat ei osanud täpselt 11.03.2019 kohtuistungil öelda ka A. N, väites, et panustas ettevõttesse 1500-2000 eurot.

Seega ei ole kuidagi välistatud, et tegelikult erineski Nu poolt antud summa lepingus kajastatust ehk tegelikult makstav summa oli nendevaheline sisemine asi nagu väitis kannatanu. Samuti ei saa kannatanule ette heita, et tema hinnangul Vaskini käes lepingu koopiat ei olnud. Kannatanu lähtus selliseid ütlusi andes temale teadaolevatest andmetest ning ei ole võimatu, et Nu tegelik tegutsemine, st lepingu koopia andmine A. Vaskinile, oli kannatanule lihtsalt teadmata. Samuti ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks see, mitu korda A. Vaskin teda lõi. Kohus möönab, et tõepoolest väitis kannatanu kohtuistungil, et Andrei lõi teda kaks korda, teine löök tuli ülemise huule paremale poole, esimene löök tuli tema meelest lõuga, ta ei mäleta nii. Pärast seda, kui avaldati A. Ni kohtueelses menetluses antud ütlused kannatanu löömisest ühel korral, vastas kannatanu, et talle tuli meelde löömine üks kord. Seega esineb küll vastuolu kannatanu kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel, kuid antud juhul ei saa vastuolu pidada selliseks diametraalseks erinevuseks, mis seaksid kannatanu ütlused kahtluse alla. Arvestades, et kannatanu ütlused on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus olnud sarnased selles, et A. Vaskin lõi teda rusikaga näkku, mille käigus sai vigastada tema huul nii, et see läks katki ja sellest tuli verd, on tema ütlused olnud järelikult järjepidevad ning sellisena on süüdistatava tegevust kirjeldatud ka talle esitatud süüdistuses. Siinjuures arvestab kohus, et kannatanu ütlusi tema löömise kohta A. Vaskini poolt süüdistuses kajastatud viisil toetavad tunnistaja E Vi ütlused. E Vi 05.02.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt palus A. Vaskin tal rääkida nende ühisest tuttavast A. Nist, see oli umbes 2-3 aastat tagasi. Said A. Vaskiniga ja A. Niga kokku. Andrei Vaskin selgitas Aleksandrile, et see on nende raha ja raha tuleb tagastada ning A. Nile anti raha tagastamiseks aega 2 kuud. Maksetähtaja saabumisel läks Aleksandriga kokkusaamisele Xxxi baari juurde, kus oli A. Vaskin ja üks 20-aastane noor poiss. A.Vaskin ütles, et teda ei ole vaja, ta lahkus ja istus autosse. Nad istusid, vestlesid. Mingi hetk tõusid püsti, läksid eemale Xxxi poole, seisid, vestlesid, pärast Andrei andis A. Nile kõrvakiilu, ei oska öelda, kas see oli ühel või mitmel korral, kuna seal on põõsad ning ei ole näha. See noormees lihtsalt seisis eemal. Pärast Aleksandr istus tema juurde autosse, tal oli näol veri, ninal või huultel. A. N palus tal end viia xxx, et ta saaks näo puhtaks pesta. A. N ütles, et nüüd nõutakse talt 5000 eurot. Neid vigastusi ei fikseerinud nad kuskil. Umbes 1-2 kuu pärast ütles A. Vaskin, et ta sõber (A. N) andis nad politseisse. Seega kattuvad kannatanu ja tunnistaja E Vi ütlused nii selles, et kannatanu suhtles A. Vaskiniga kui ka selles, et vestluse ajal istus E. V eemal autos ning et pärast vestlust Vaskiniga autosse istudes oli kannatanu nägu verine. Seejuures ei ole kumbki kinnitanud, et E. V oleks konkreetset lööki kindlasti näinud. Nimetatu ei tähenda kohtu hinnangul mitte seda, et lööki ei oleks olnud, vaid seda, et mõlemad püüavad anda tõeseid ütlusi, s.o lisamata fakte, milles nad kindlaid ei ole või sündmust valesti kirjeldaksid. Nimetatu omakorda veenab kohut veelgi nende ütluste usaldusväärsuses ning kinnitab A. Vaskini tegelikku käitumist sündmuskohal, so A Ni ühel korral rusikaga näkku löömist, mille käigus sai vigastada A Ni huul. Kuivõrd süüdistatav ei eita, et oli kohtumisel kannatanuga emotsionaalne ning võis puudutada viimase nägu, saab just E. Vi ütlustele, mille kohaselt oli A. Ni nägu pärast vestlust A. Vaskiniga verine, jaatada A. Vaskini poolt kannatanu löömist, mitte lihtsalt kätega vehkimisest näo puudutamist/riivamist. A. Vaskini vastupidiseid ütlusi peab kohus aga ennastõigustavaks. Täpsustavana peab kohus vajalikuks lisada, et kuigi ristküsitluses andis kannatanu isegi ütlusi, et jah, tegelikult keegi teda ei löönud, lõi ennast ise, libises ja kukkus, siis ilmselgelt oli tegu kannatanupoolse sündmuse kui terviku ironiseerimisega, mis kohtu hinnangul tulenes just sellest, et kannatanu ütlusi tema löömise kohta püüti ristküsitluse ajal seada kahtluse alla. Taoline kannatanupoolne ironiseerimine oli selgelt tajutav ning ka kannatanu edasised ütlused kummutasid eelviidatud väljenduse. Kohtul puudub alus kahelda ka kannatanu ütlustes, et tundis pärast näkku löömist valu. Kuna löömise tagajärjel läks kannatanu huul katki ning sellest tuli verd, oli A. Vaskini löök järelikult tugev ja seega

ka kannatanule valu põhjustav. Kohtu hinnangul pidi kannatanule valuaistingute tekkimine tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kohtu hinnangul pani A. Vaskin teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Lüües kaitsetut inimest ühel korral rusikaga näkku, pidi A. Vaskin võimalikuks pidama ja möönma, et väärkohtleb kannatanut ning tema füüsilise tegevuse tagajärjel võib kannatanu tunda valu. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud. Andrei Vaskini tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ning ta pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Andres Ilma ja Ilgam Ragimov Jr süüdistus KarS § 137 lg 1 järgi KarS § 137 näeb ette vastutuse eraviisilise jälitustegevuse eest, mis seisneb jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil. Riigikohus jäi lahendis 3-1-1-93-15 p-s 85 juba varem osutatud seisukohtade juurde ja selgitas, et KarS §-s 137 ettenähtud kuriteo objektiivne koosseis ei sisalda teona üksnes varjatud jälgimist kui ühte jälitustoimingut, vaid seaduses sätestatud mistahes jälitustoimingute tegemist teise inimese suhtes jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-124-04, p 10). Hiljem on Riigikohus sama seisukohta korranud, selgitades täiendavalt, et kõnealuse süüteokoosseisu objektiivne koosseis on blanketne ja seda tuleb sisustada jälitustoimingu tegemisega, st tuleb tuvastada konkreetne jälitustoiming, mille isik toime pani, ja näidata, millisest õigusnormist lähtudes on süüdistuses kirjeldatud tegevus tunnistatud ebaseaduslikuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. märtsi 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-158-05, p 8). Süüdistuse kohaselt toimus E Ku varjatud jälgimine KrMS § 1265 lg 1 tähenduses ning kohus ei nõustu A. Ilma kaitsja seisukohaga, et süüdistuses on KarS § 137 objektiivne koosseis sisustamata, kuna sellest ei nähtu, millisest õigusnormist tulenevalt puudus A. Ilmal ja I. Ragimovil jälitustoimingute tegemiseks õigus, st puudub viide KrMS 31 peatükis sätestatud jälitustoimingute tegemise üldtingimustele ja tegemise alustele. Süüdistuses on välja toodud, et süüdistatavad olid jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikud ning kirjeldatud nende tegevust kui KrMS § 1265 lg 1 sätestatud varjatud jälgimist. Kohtu hinnangul on süüdistatavate sellekohane tegevus süüdistuses näidatud ajal ja kohas tuvastatud 25.10.2017 koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatuga, milles kohtul puudub alus kahelda. Nimetatud protokollis on teostatud muuhulgas Andres Ilma kasutuses oleva telefoniabonendi kaudu edastatavate sõnumite ja teadete salajast pealtkuulamist, -vaatamist ja -salvestamist ning kohus toob välja olulisema, mida seostab just antud episoodiga ning millest nähtub süüdistuses toodud teo kirjeldus ning süüdistatavate teopanus: - 17.02.2016 kell 18:13 helistab Andres Ilm Ilgam Ragimov Jr-le ja teatab, et on vaja ühele autokesele järele sõita ning vaadata, kuhu ta sõidab, muuhulgas kus ta elab, niiviisi ettevaatlikult. Ilgam Ragimov Jr küsimusele, et mis kell vaja on, vastab A. Ilm, et „ta tuleb kohale kuskil kell seitse, kell kaheksa /.../, see on siin lähedal, xxx. /.../ Aga kui tuled varem kohale, ma näitan, kus seista/kuhu parkida, et teid ei oleks üldse näha ja et ei tuleks meie juurde. /.../ Aga mis auto on, ma ütlen seal. Seal tuleb selline Xxx. Vot ta sõidab tõenäoliselt koju. Või mitte koju. Kuhu vot. Ta ju xxx siin e-...xxx elab. Noh niiviisi ettevaatlikult vaadata. /.../ Ma saadan pärast navigaatorile, kuhu sõita tuleb“. Kõnest nähtuvalt I. Ragimov Jr nõustub ning vastab, et „parem jah, kuidagi varem kokku saada, et me teaks juba täpselt, kus seal seista ja mida kuidas teha“. - 17.02.2016 kell 21:44 helistab Ilgam Ragimov Jr Andres Ilmale ning teatas, et „ta jättis auto üldse xxx ja läks trepikotta“. Andres Ilm vastas, „et ta rääkis lihtsalt, et läheb lapsele järele. Vaata seal /.../ ta peab lapse riidesse panema ja võib siis minema sõita. Kui ei ole seal kümne-viieteist minuti pärast, siis seda samust...“. Seejärel küsib I. Ragimov, et kas jätab aadressi meelde (või paneb kirja või kuidas) ning A. Ilm vastab, et hiljem ning teatab, et jaa, muidugi. - 17.02.2016 kell 21:49 saadab Ilgam Ragimov Jr Andres Ilma abonentnumbrile sõnumi „xxx“. - 17.02.2016 kell 22:13 helistab Andres Ilm Ilgam Ragimov Jr-le ja küsib, et kas saite teada, mille peale I. Ragimov Jr vastas, et ei, nad hakkasid hoovist välja sõitma ning seal ei andnud auto neile

teed. Seejärel teatas I. Ragimov Jr, et sõitis onu xxx juurde ja seletas talle ära ning A. Ilm vastas, et I. Ragimov võib jah kahe sõnaga ära seletada, tuues välja, et peaasi, kuhu, kus, mis number seal oli. Eelviidatud telefonikõnedest nähtub selgelt, et Andres Ilm rõhutab Ilgam Ragimov Jr-le vajadust jälgida varjatult isikut, kes sõidab Xxxga ning vaja on teada nii selle isiku liikumine kui ka elukoht. Kuivõrd I. Ragimov helistab A. Ilmale tagasi ning teatab isiku trepikotta minemisest, on tuvastatav seegi, et I. Ragimov tegutses vastavalt talle antud juhistele ehk sõitis Xxxga sõitvale isikule järele ning tegi kindlaks isiku peatuskoha. I. Ragimovi teopanus nähtub ilmekalt ka sellest, kui küsimusele, kas jätab aadressi meelde (või paneb kirja), vastab A. Ilm jaatavalt ning juba lühikese aja möödudes saabub A. Ilma telefonile I. Ragimovilt sõnum kirjaga „xxx“. Kuigi telefonikõnedes ei nimetata konkreetselt E Ki nime, on E K kui jälgitav seostatav süüdistuses näidatud teoga nii tema enda kui ka süüdistatava A. Ilma ütluste põhjal. Nii selgitab kannatanu 31.01.2019 kohtuistungil, et teab A. Ilma ning kokkupuude oli 3 aastat tagasi, alguses üüris A. Ilm neilt ühte väikest majakest, pärast tahtis juba üürida hotelli xxx, viimane kord said kokku sealsamas hotellis. Seda, et A. Ilm plaanis võtta hotelli xxx piirkonnas üürile või rendile, kinnitas 27.09.2019 kohtuistungil ka A. Ilm ise. Samuti nähtub A. Ilma ütlustest, et äri ei arenenud ka seoses maakleri E Ki mitteusaldusväärusega. A. Ilmale teadaolevalt esindas E. K ka muid äriühinguid, vaatas registrist järgi, E. Kil oli mingi ettevõtte nimega kinnisvara, aadress, mis oli registris kirjas, asus xxx xxx selles piirkonnas, K huvitas teda kui äriühingu juhatuse liige. Seega kattuvad nii kannatanu kui ka süüdistatava A. Ilma ütlused selles, et nad teadsid teineteist ning et A. Ilm soovis üürida hotelli xxx. Kuivõrd A. Ilma ütluste kohaselt oli Kiga seotud ka aadress xxx ning ka eespool viidatud jälitustoimingu protokollis osundatud kõnes (17.02.2016 kell 18:13) teatab Andres Ilm Ilgam Ragimov Jr-le, et ta ju xxx siin e-...xxx elab, on tuvastatav A. Ilma tahe saada teada just E. Kiga seotud andmeid. Seejuures on oluline, et kannatanu kinnitusel külastas ta 17.02.2016 õhtul just aadressi xxx. Ka süüdistatav Ilgam Ragimov ei eitanud 30.10.2019 toimunud kohtuistungil, et A. Ilm palus tal sõita just E. Ki autole järgi. Vastuseks prokuröri küsimusele, et kas siis, kui olid tuvastanud, kuhu Ki auto lõpuks jõudis, andis I. Ragimov selle aadressi Ilmale edasi, vastas I. Ragimov jaatavalt ning selgitas, et tegi seda A. Ilma palvel. Ei pidanud enda tegevust jälitamiseks, ei näinud selles mingeid probleeme. Kohus ei nõustu A. Ilma kaitsja seisukohaga, justkui oleksid kannatanu ütlused ebausaldusväärsed ning tuleks tõendikogumist välja jätta, kuna kannatanu ei mäleta Xxx hotelli üürimisega seotud sündmusi sama täpselt kui rutiinilist sõitu, samuti ei mäleta talle üle antud rahasumma suurust. Kohtu hinnangul on usutav, et isik ei mäleta detailselt kõiki sündmusi, mis toimusid ligikaudu 3 aastat tagasi. Kuivõrd kannatanu sai enda varjatud jälgimisest teada politseilt, kes tegi seega kannatanule teatavaks ka kuriteo toimepanemise kuupäeva, on mõistetav, et just nimetatud kuupäev ja sellel kuupäeval kindla toimunuga seostatavad faktid olid kannatanul paremini meeles, kuna pidi selles osas ütlusi andma. Ilmselgelt peab isik olukorras, kus saab teada tema vastu suunatud kuriteost, meenutama just konkreetset tegu puudutavaid fakte, mitte kõiki samal ajal toimunud sündmusi. Konkreetsete faktide meenutamine ja nendest rääkimine/kirjutamine aitab kaasa ka nende meelespidamisele ning seega võivadki teatud sündmused olla paremini meeles kui sündmusega lähiajal aset leidnud, kuid asjasse mittepuutuvad situatsioonid. Samas saab kannatanu ütlustele tuginedes jaatada nii tema seost aadressiga xxx kui ka tema kohtumisi Andres Ilmaga hostelis Xxx ning kannatanu kinnitas, et veebruaris 2016 kasutas ta ka sõiduautot Xxx Outback. Ka asjaolu, et kannatanu E Ki jälgimine toimus varjatult, tuleneb kannatanu ütlustest. Nimelt vastas kannatanu prokuröri küsimusele, et kas ajal, kui ta 17.02.16 sõitis Kärberi 11 majja, märkas ta midagi ebatavalist, eitavalt. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta enda jälgimisest teada politseist.

Kuigi E Ki ütlustele tuginedes võib väita, et ta ise ennast kannatanuna ei defineerinud, st ei leidnud, et tema vastu oleks suunatud kuritegu ning tema õigusi seeläbi kahjustatud, ei välista see tema kannatanuks tunnistamist. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Riigikohus on märkinud, et kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKKo nr 3-11-60-10 p 9). Kohtu hinnangul on antud asjas kriminaalmenetlust alustatud ja läbiviidud õigustatult, kuivõrd esinesid tõepärased andmed, et süüdistatavad on kannatanu suhtes pannud toime õigusvastase teo. Kuigi mõlemad süüdistatavad kuriteo toimepanemist eitasid, siis võttes aluseks süüdistatavate vahel 17.02.2016 peetud kõned ja edastatud sõnumi, samuti lähtudes kannatanu teadmatusest süüdistatavate käitumise kohta, on kohtu hinnangul tuvastatud, et süüdistatavad panid 17.02.2016 toime KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingu, st varjatud jälgimise. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid, et A. Ilmal ja I. Ragimovil oleks olnud seadusest tulenev jälitustoimingute tegemise õigus, st nad oleksid olnud KrMS § 1262 lg 1 märgitud jälitusasutuste töötajad, olid nad järelikult jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isikuteks. Kohtu hinnangul nähtub 17.02.2016 peetud telefonikõnedest ka selgelt mõlema süüdistatava roll kannatanu varjatud jälgimises ning kohus ei nõustu I. Ragimovi kaitsjaga, justkui ei oleks usaldusväärselt tõendatud, kas I. Ragimov üldse üritas andmeid saada. Ilmselgelt isik, kes annab korralduse andnud isikule täpselt teada, kus jälitatav peatus ning kuhu läks, teostas intensiivselt teise isiku jälgimist ning kaitsja väide, justkui peaks süüdistuses olema konkretiseeritud ka sõiduk, millisega I. Ragimov sõitis ning millist marsruuti kasutas, ei ole asjakohane. 25.10.2017 koostatud jälitustoimingu protokollist järeldub ka süüdistatavate liikumapanev jõud ehk nende kavatsus koguda E Ki suhtes andmeid, st teha kindlaks, kuhu ta sõidab ning kus ta elab. Lahendis 3-1-1-158-05 p-s 8 osundas Riigikohus juba varasemalt väljendatud seisukohale, et kui on tuvastatud kellegi suhtes jälitustoimingu lubamatu toimepanemine, on tegemist juba sedavõrd intensiivse eneseteostusvabaduse ja enesemääramisõiguse riivega, et tähendust ei oma süüteokoosseisu realiseerituse seisukohalt, millist laadi olid saadud andmed. Selle sättega kaitstakse kõiki, s.h elulisi ja tööalaseid andmeid, ning oluline ei ole nende kvaliteet kuriteo toimepanija jaoks. Arvestades süüdistatavate eesmärki teha muuhulgas kindlaks kannatanu elukoht, saab varjatud jälgimist pidada intensiivseks kannatanu eraelu riiveks. On tavapärane, et elukoht seostub ka seal elavate pereliikmetega ning olukorras, kus elukoht saab teatavaks nendele, kellele kannatanu seda ei avalda, on oht isiku eraeluliste andmete kahjustamisele reaalne. Seejuures ei Oi oluline, kas kannatanu ka tegelikult konkreetsel aadressil elas, tähtis oli süüdistatavate tegelik eesmärk. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et Andres Ilm ja Ilgam Ragimov panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, kuivõrd mõlemad neist valitsesid tegu ja teo tehioludest nähtuvalt pidid mõlemad eeldama, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Nende vahel oli kindel tööjaotus ning nad tegutsesid ühtsest teoplaanist lähtuvalt. Just ühise kooskõlastatud tegevuse tulemusena sai varjatud jälgimine võimalikuks – Andres Ilm andis Ilgam Ragimovile informatsiooni, keda, kus ja kuhu varjatult jälgida ning vastava tegevuse viis läbi Ilgam Ragimov. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud. Andres Ilma ja Ilgam Ragimovi tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud ning nad panid toime KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ilgam Ragimov Jr süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 järgi

Süüdistuse kohaselt seisnes Ilgam Ragimov Jr tegevus selles, et tema ja I R Sr nõudsid 2016.a juunis grupis koos A Siga V Kilt varalise kasu üleandmist ähvardades hävitada või rikkudes vara ja ühtlasi nii ähvardades, ent ka reaalselt vägivalda kasutades, kannatanuks oli V K. Kannatanu V Ki 30.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tal I. Ragimoviga konflikt 2016 aasta suvel. Ilgam süüdistas teda, et tema koos D Ki ja I Uiga varastas mingisuguselt aiamaalt 100 grammi narkootilist ainet, tema varastanud ei ole. Ilgam Ragimov tahtis selle eest alguses 10 000 eurot. Esimesel kohtumisel võttis Ilgam temalt auto (vana xxx) ära, auto väärtus võis olla 3000 eurot. Ei saanud aru, mis juhtus ning seetõttu ei üritanud Ilgami takistada ning autot mitte anda. Ilgam selgitas, et nii kaua kuni klaarimine (kes võttis jms) käib, on auto tema käes. Auto võtmed ja valduse sai Ilgam esialgu enda kätte seetõttu, et ta soovis samasugust autot osta ja proovida ning kui Ilgam oli võtmed kätte saanud, siis hakkasid rääkima aine vargusest. Kui ta ütles, et süüdistus on põhjendamata, ei andnud Ilgam talle võtmeid tagasi, vaid sõitis autoga minema. Järgmine kohtumine oli Tallinna kesklinna parklas võib-olla nädala pärast ning siis olid Ilgamiga kaasas talle tundmatud inimesed (vastavalt äratundmiseks esitamise protokollile tundis ära A Si). Kui üritas selgitada, et ta ei ole midagi võtnud, muutus summa väiksemaks. Kui olid järgnevad kohtumised, selgitas Ale, et Ilgami süüdistus on põhjendamatu. Nad vastasid talle rahulikult ning talle öeldi, et kui ta tahab oma autot tagasi saada, siis ta peab maksma 3000 eurot ja kõik. Nõustus raha maksmisega, et oma auto tagasi saada ning talle öeldi, et teda ei puudutata enam ega hakata torkima vms. Ilgam Ragimovi isa oli juures, kui Ilgam temalt raha nõudis, lõplikuks summaks oli 3000 eurot. Maksis Ilgamile 3000 eurot kuskil kaks nädalat pärast teist kohtumist, said kokku selle parkla lähedal. Ilgam ja tema olid üksinda, Ilgam andis võtmed ja auto tagasi ning tema andis sularaha. Auto oli tema valdusest väljas võib-olla 3-4 nädalat. Selleks, et 3000 eurot kokku saada, võtsid laenu ja maksab seda 3 aastat. Süüdistatava I.Ragimovi 29.10.2019 kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu, et ta oleks eitanud kannatanule kuuluva auto enda käes olemist, kuid selgitas, et kannatanu andis auto vabatahtlikult. Tema üritas tagasi saada seda, mida temalt varastati, kuid nimetada seda väljapressimiseks ta ei saa. Ta ei ole ähvardanud, löönud, midagi sellist ei olnud. Lihtsalt otsustasid, et kannatanu peab talle tagastama 3000 eurot ning kannatanu pakkus, et annab talle auto tagatiseks. Kui ta vabanes, V K, I U ja kõik, kes seal läbivad asjas tulid baaris tema juurde ja palusid vabandust, et nendel ei olnud õigus. I Uiga on ta alates lapsepõlvest lähedaselt suhelnud, olid parimad sõbrad. Muidugi pärast surusid teineteise kätt ja istusid ühte lauda ja puhkasid. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt oleks kannatanu talle justkui autot ise pakkunud, siis kannatanu ütlustega temalt auto äravõtmise (mitte vabatahtliku pakkumise) kohta haakub ka 05.10.2017.a koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatu, kus on teostatud muuhulgas A Si kasutuses olevate abonentide salajast pealtkuulamist ning läbivate isikutena on teiste seas märgitud ka mõlemad Ilgam Ragimovid (isa ja poeg). Kohus toob välja olulisema, mida seostab just antud episoodiga ning millest nähtub süüdistuses toodud teo kirjeldus ning süüdistatavate teopanus: - 03.06.2016 kell 17:45 helistab Ilgam Ragimov Jr A Sile ning A. S käsib I. Ragimovil talle (kohtu hinnangul käib jutt isikust, kellega I. Ragimov pidi kokku saama) pretensioonid esitada ning šanss anda, ülbe olla, A. S lubab kõrval olla; - 03.06.2016 kell 18:18 helistab I R Sr A Sile ning teatab, et V tunnistas üles ja võtsid auto ära, A S lubas kohe nende juurde sõita; - 03.06.2016 kell 18:22 helistab A S Ilgam Ragimov Jr-le ning Ilgam Ragimov teatab, et nad võtsid temalt auto ära ning V hakkas hädaldama, et auto ei ole tema oma ning V hakkas kellegi kolmanda peale kõiki ajama. Ilgam Ragimov Jr teatab, et ütles V, et kui tahab oma autot tagasi, tassigu see jobu siia ning võtab sellelt „Iks viienda“ ära. Samuti teatab I. Ragimov, et V peab talle tunni jooksul helistama ja tooma selle Ii ja selle „S“ autoga „Iks viiega“; - 03.06.2016 kell 19:02 helistab I. Ragimov Jr A. Sile ning teatab, et käis „U“, noorem, et V õigustab viimast;

- 03.06.2016 kell 19:26 helistab I. R Sr A. Sile ning vastuseks I. Ragimovi küsimusele, et kas ta on veel kaua seal, vastab A. S, et on neljakümne minuti jooksul nende juures. I. Ragimovi küsimusele, et kas viivad auto tema juurde parklasse, vastas A. S, et teeme nii; - 03.06.2016 kell 19:34 helistab Aleksandr Kozlov Ilgam Rragimov Jr ning I. Ragimov tervitab A. Kozlovi kui onu Sašat ning teatab, et nad võtsid „xxx“, kohtumisel saaks seda kõike rääkida. Kuigi eelviidatud kõnedes ei räägita konkreetselt V Kist, on väljend „V“ ning Vlt sõiduki xxx äravõtmine piisavalt seostatav süüdistuses toodud teokirjeldusega. Kõnedes mainitakse nime „U“ ning kannatanu ütlusi, et temaga koos süüdistati varguses ka D Kit ning nad on väidetava varguse tõttu võlgu, toetavad ka tunnistajate M Ki ja J Š-Gi ütlused. Tunnistaja M Ki (D Ki isa) 30.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt 2016 suvel rääkis poeg talle mingi taolise loo, et poega süüdistatakse kanepilehtede varguses. Poeg pöördus tema poole selleks, et kellegagi kokku saada, rääkida. Said nende inimestega 2016 suvel kokku, küsis, milles probleem on. Talle öeldi, et poeg on väidetavalt mingit raha võlgu, nad ei leppinud milleski kokku. Kohtumine toimus õhtul xxx rannas, sinna tulid mingi 3-5 inimest ning tema oli koos pojaga. Ei tea, kes need mehed kohtumisel olid, nad ütlesid, et poeg võlgneb raha selle eest, et ta varastas neilt midagi. Ta ei mäleta summat, nimetati kogu aeg erinevaid summasid. Ta ei saanudki õieti aru, mis juhtus, räägiti, et poeg varastas mingi põõsa. Ta ei tea, kes on Xxx, talle keegi sellise nimega ennast ei esitlenud, võib-olla poeg ütles, et Xxx seal xxx. Detaile ta ei mäleta, poeg ütles, et süüdistatakse mingisuguses varguses ja nõutakse selle eest raha. J Š-G elab tema lähedal, rääkis J Š-Gile, et tema pojalt nõutakse raha, J Š-G ütles, et proovib küsida kellegi käest. Peale Xxx randa kohtusid veelkord xxx juures, aga juba mingite teiste inimestega. Sõitis sinna koos J Š-Giga, veel olid tema abikaasa ja tütar. Mingid inimesed tulid veel, seisid ja ajasid juttu. Ta ei tea, kas seal Xxxi-nimeline isik osales, kuna ta üldse ei tea, kes Xxx on. Pärast sai mingi inimesega kokku, jõid viina, ütles, et nad jätaksid ta poja rahule, kokkuvõttes peale seda jutuajamist keegi ei ole D ähvardanud ega helistanud, V Ki ta ei tea. Talle ei tehtud ettepanekuid, et midagi teha, maksta rahasumma vms. Esimest korda kuulis sõna Xxx peale esimest kohtumist Xxx rannas võib-olla oma poja käest. Tunnistaja J Š-Gi 30.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt pöördus M K tema poole, kuna viimase pojal Dl olid mingid probleemid. K tahtis, et ta toetaks teda, oleks ta kõrval. Ei saanudki teada, mis probleemid Mi pojal olid. Said kokku xxx, ta ei tea neid inimesi, seal oli Xxx ja veel keegi. Tema ja M olid purjus, nende poolt oli naisterahvas roolis. Tema meelest said kokku kolme inimesega, peale Xxxi ei teadnud ta kedagi ning Xxxi ees- ja perekonnanime ta ei tea. Need, kes Xxxiga olid, tahtsid rääkida, aga kuna tema ja K olid purjus, lükkasid kohtumise edasi. Ta ei tea, kas Gulevich teadis probleemist, küsis temalt nõu, aga Gulevich ilmselt ei teadnud, mis juhtus. Ei mäleta, kas sai Gulevichilt nõu. Seda, et J Š-G oli kaasatud lahendama M Ki poja D Kiga tekkinud võimalikku probleemi, kinnitab ka 05.10.2017.a koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatu, näiteks: - 02.07.2016 kell 15:46 helistab V U A Sile ning teatab, et peaks kohtuma ning Si juurde tuleb Si perest ka poiss. Edasi antakse telefon J Š-Gile, kes avaldas soovi A. Siga rääkida; - 02.07.2016 kell 16:20 helistab A. S J-Š-Gile ning A. S teatas, et ootab J-Š-Git Järve xxx kasiino juures; - 02.07.2016 kell 17:22 helistab J Š-G A Sile ning teatab, et onu xxx helistas talle ning J Š-G avaldas soovi A. Siga varem kohtuda. D Kil esinevaid probleeme ning seega kannatanu ütlusi kinnitavad kaudselt ka tunnistaja M Ka-K (D Ki ema) ütlused. Kuna tunnistaja keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, avaldas kohus tema 21.09.2017 kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt ta täpset aega ei mäleta, aga mingi aeg tagasi suvisel ajal sõitis koos poja D Kiga viimase autoga xxx xxx tema ema maja juurde. Poeg läks vanaema majja ning tema jäi autosse ootama. Mõne hetke pärast sõitis xxx ette heledat värvi sõiduk, millest väljusid kaks või kolm meest, kes proovisid tema poja auto uksi lahti

teha. Mehed karjusid talle, et ta avaks auto uksed. Kuna ta ütles meestele, et helistab politseisse, läksid mehed minema. Mõne aja pärast rääkis tema poeg D, et tal olid olnud mingid probleemid isikutega. Peale seda vestlust sai aru, et need probleemid on seotud noorema Ilgamiga. Pärast seda läks rääkima vanema I ja päris, et mis probleemid tal D Kiga on. Vanem I vastas, et väidetavalt on D midagi nendelt ära varastanud. Tema ütles seepeale, et kui nende sõidukiga xxx peaks midagi juhtuma, siis ta läheb politseisse. Seepeale ütles vanem I, et las noorem Ilgam ja D lahendavad ise need asjad omavahel ära. Kuivõrd tunnistaja M Ka-K ütluste kohaselt oli tema pojal sõiduk xxx ning eespool viidatud 05.10.2017 jälitustoimingu protokollis 03.06.2016 kell 18:22 kajastatud telefonivestlustes nõudis Ilgam Ragimov Jr „Vlt“, et kui tahab oma autot tagasi, tooks viimane kohale „xxx“ sõitva isiku, (kohtu hinnangul just D Ki), kinnitab seegi kannatanu ütlusi, et lisaks temale ja I Uile süüdistati varguses ka D Kit ning autot ei loovutanud ta vabatahtlikult. Kuigi eelviidatud tunnistajate ütlusi saab eelkõige seostada D Kiga ning nendest ei tulene konkreetset viidet kannatanule seoses temalt auto äravõtmisega juunis 2016, toetavad need lisaks 05.10.2017.a koostatud jälitustoimingu protokollile sündmust kui tervikut ning kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust. Seega puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütlustes, et temalt nõuti väidetava varguse toimepanemise eest 2016. a juunis raha ning nõude täitmise kindlustamiseks võeti temalt ära sõiduk xxx. Kannatanu ütlusi, et temalt nõudis raha Ilgam Ragimov Jr ning sel ajal oli juures Ilgam Ragimovi isa, toetab 05.10.2017 jälitustoimingu protokollis kajastatu, eelkõige eespool viidatud 03.06.2016 kell 18:18 I R Sr poolt A Sile tehtud kõne, milles I R Sr teatab, et V tunnistas üles ja võtsid auto ära. A Si aktiivne osalus raha nõudmisel nähtub samast jälitustoimingu protokollist ning ka kohtuistungil leidis kinnitamist, et raha üleandmise nõudmisel osalevatest isikutest tundis kannatanu ära A Si. Antud kohtumenetluse kestel ei ole tõusetunud ka vaidlust, et just A Si kohta kasutati nime Xxx. Ilgam Ragimov on ka ise 29.12.2016 värvikalt toimepandust vanglas kaaslasele J V jutustanud (02.11.2017 jälitusprotokoll k T11), rääkides auto äravõtmisest ja nimetades isikuid, kes väljapressimise toime panid (sh tema isa). Edasi annab kohus hinnangu, kas varalise kasu üleandmise nõudmisega kaasnes süüdistuses nimetatud ähvardus hävitada või rikkuda kannatanu vara ning ka reaalne vägivalla kasutamine. Kohus nõustub I. Ragimovi kaitsjaga osas, et KarS § 214 koosseisule vastab üksnes vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, mitte aga igasugune ähvardus tekitada isikule varalist kahju või jätta kannatanu mingist asjast lõplikult ilma. Taolist seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis 3-1-1-103-12 p-s 9, märkides, et nõustuda ei saa kassaatori seisukohaga, et väljapressimise koosseisu täidab ka see, kui isikult nõutakse varalise kasu üleandmist pelgalt ähvardusega jätta ta vastasel korral mingist varast ilma (nt ähvardades mitte tagastada kannatanult eelnevalt varastatud eset). /.../ KarS § 214 sõnastus ei võimalda tõlgendust, mille kohaselt piisaks väljapressimise toimepanemiseks ka pelgalt ähvardusest jätta isik varast kestvalt ilma. Iseenesest on kahtlemata õige kassaatori poolt esile tõstetud asjaolu, et kannatanu jaoks ei ole vahet, kas ta jääb varalise kasu üleandmise nõudmise täitmata jätmisel mingist enda varaosast ilma selle kahjustamise tõttu või põhjusel, et temalt eelnevalt varastatud asja ei tagastata. KarS § 214 kontekstis on aga siiski määrav just see, millise teoga ähvardades kannatanu tahet painutada püütakse. Süüdistusest ei nähtu, et kannatanut oleks ähvardatud tema vara hävitamise või rikkumisega ning sellekohaseid ütlusi ei ole andnud kannatanu ka kohtuistungil. Küll aga nähtub süüdistusest, et Ilgam Ragimov Jr ja temaga kaasas olnud tuvastamata isik andsid xxx juures aset leidnud kohtumisel kannatanule mõista, et 10 000 euro mittemaksmise korral võivad V Kil probleemid tekkida, s.o tema pere võib kannatada saada, mida V K tajus kui ähvardust enda pere suhtes. Ka järgmisel kohtumisel samas kohas öeldi kannatanule, et raha maksmisel ja nimetatud probleemiga seoses politseisse mittepöördumisel jääb V. K ning tema perekond terveks.

Kuivõrd vägivald võib olla nii psüühiline kui ka füüsiline ning süüdistusest ei nähtu kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist (mida kohtuistungil eitas ka kannatanu), analüüsib seega kohus, kas süüdistuses kirjeldatud võimalik ähvardamine ning kannatanu suhtes psüühilise vägivalla kasutamine täidab KarS § 214 sätestatud süüteokoosseisu. Riigikohus on märkinud, et ei ole mingit tähtsust, milliseid keelendeid kasutades ähvardus kannatanule edastatakse, oluline on eeskätt see, kuidas kannatanu ähvardust tajub, kas ta peab süüdlase käitumise tõttu oma vara ohustatuks. Samas lahendis osundas kriminaalkolleegium sellelegi, et asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (31-1-103-12 p-d 10.1, 10.2). Kohtu hinnangul saab kannatanu ütlustele tuginedes jaatada temas tekkinud hirmu temalt nõutava vara (raha) üleandmata jätmise korral ning nimetatu kattub ka süüdistuses kajastatuga. Nimelt vastuseks prokuröri küsimusele, et kas keegi ähvardas teda või tema lähedasi või andis mõista, et midagi halba võib juhtuda, teatas kannatanu kohtuistungil, et tal oli hirm, kuna teab seda suhtlusringkonda ning võib-olla on nad kõik, kes on vanglas olnud. Politseisse ta ei pöördunud, kuna ei tahtnud probleeme Ilgami ja tema tuttavatega, kuna kes teab, mis võib juhtuda, linn on väike, ta kartis nii enda pärast kui üldse. Vastuseks prokuröri küsimusele, et kas keegi otsesõnu ähvardas või vihjamisi ähvardas teda või tema lähedasi, vastas kannatanu, et talle räägiti, et parem ärgu ta politseisse mingu. Ei nõudnud Ilgamilt või tema isalt või Alt raha tagasi, kuna tahtis, et kõik lõppeks. Võttis 3000 euro maksmiseks laenu ja maksab seda 3 aastat. Vastuseks kohtule teatas kannatanu, et tema suhtes ei ähvardatud kasutada füüsilist vägivalda, kartis, et see võib olla, aga konkreetselt seda ei öeldud. Teab, et Ilgam suhtleb kriminaalse ringkonnaga, kartis tema suhtlusringkonda, kes teab, mida nad võisid talle teha. Kui teda süüdistati, et ta võttis neilt narkootikume, arvas, et midagi head sellest poleks tulnud. Tal oli tol hetkel pere, tüdruksõber ja vanemad, ema oli rase, ei tohtinud teda närveerima panna ja seetõttu kartis. Mingisuguseid otseseid ähvardusi ei olnud, et temaga midagi tehakse, öeldi, et mitte minna politseisse ja kõik. Kartis, et nad võivad füüsiliselt temaga või veel kellegagi teha, ei tea, mida füüsiliselt teha, kas läbi peksta või viia kuskile. Lähtudes kannatanu ütlustest ja aset leidnud sündmusest saab üheselt järeldada, et kannatanu hirm Ilgam Ragimov Jr ja temaga kaasas olnud isikute suhtes oli ehtne ning just sellest hirmust lähtuvalt jättis ta temale kuuluva sõiduki süüdistatavate valdusse ning oli valmis tasuma süüdistatavatele nende poolt nõutava summa. Seda vaatamata sellele, et süüdistuses märgitud isikutel puudus mistahes õiguslik alus süüdistuses näidatud summa nõudmiseks. Kahtlemata isik, kes jätab enda kasutuses oleva sõiduki temalt raha nõudvatele isikutele ning võtab nõutava rahasumma tasumiseks isegi laenu, tajub nõude täitmata jätmisest ähvardavat ohtu reaalsena. Ka tõsiasi, et kannatanu ise seoses aset leidnud sündmusega politseisse ei pöördunud, kinnitab kohtule nii süüdistatavate sellekohast nõudmist kui ka nendest lähtuva ohu veenvust. Seejuures on oluline täheldada, et kannatanu ütluste kohaselt ei välistanud ta võimalust, et I. Ragimovi suhtlusringkond on kriminaalse taustaga. Seejuures ei Oi oluline, kas ja mille eest sündmuskohal viibivad ja nõudmisi esitavad isikud ka tegelikult varem karistatud olid või kas üldse olid. Juba ainuüksi selline arvamus (teadmine) süvendas kohtu hinnangul kannatanu hirmutunnet veelgi. On usutav, et olukorras, kus isik on sattunud tema hinnangul tõenäoliselt varem kriminaalkorras karistatud isikute meelevalda, tegutseb kannatanu talle antud juhiste järgi kartuses enda ja lähedaste elu ja tervise pärast ning hirmust selle ees, mis võib järgneda, kui ta nõudmisi ei täida. Seda isegi olenemata sellest, et keegi teda või tema lähedasi otsesõnu vägivallaga ei ähvardanud või et sündmus ise kulges ilma erilise agressiivsuseta ning näiliselt rahulikult. Arvestades aga sündmust kui tervikut ning neid teadmisi/arvamusi, mis olid kannatanul talle nõudmisi esitatavate isikute suhtes, pidi süüdistatavate tegevusest lähtuv oht tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Just sellest talle tajutavast ähvardusest kui psüühilisest vägivallast ajendatuna võttis kannatanu laenu ning andis Ilgam Ragimovi kätte temalt nõutud summa, saades seejärel tagasi temalt ära võetud sõiduki xxx. Tähtis ei ole mitte see, kas I. Ragimov ise käsitles

enda tegevust väljapressimisena, vaid see, kui tõsiselt tajus süüdistatavast lähtuvat ohtu ähvarduse adressaat. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtule esitatud tõendid kinnitavad Ilgma Ragimovi Jr poolt koos A Si ja I R Sr-ga väljapressimise toimepanemist. Samas süüdistuses on A S Harju Maakohtu 28.01.2019 otsusega kriminaalasjas xxx KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ning Ilgam Ragimov Sr Harju Maakohtu 29.11.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8230 KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi juba kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud, kuid süüdistatava I.Ragimovi Jr jaoks ei saa olla siduv kohtuotsus, mis on tehtud teises kriminaalasjas teiste isikute suhtes /Riigikohtu lahend 3-1-1-63-13/. Kohtu hinnangul pani Ilgam Ragimov Jr teo toime kaastäideviijana. Viibides koos teiste isikutega sündmuskohal ning nõudes ühiselt kannatanult väidetava varguse toimepanemise eest raha, võttes kannatanult sõiduki ning andes kannatanule mõista, mis võib järgneda nõude mittetäitmise korral, on tuvastatav, et I. Ragimov valitses oma teopanuse läbi tegu tervikuna. Kohtu hinnangul pani Ilgam Ragimov Jr teo toime kavatsetusega. Lähtudes eelviidatud jälitusprotokollis kajastatud vestlusest, kus A. S käsib kannatanule pretensioonid esitada, ülbe olla ning pool tundi hiljem teatab I. Ragimov, et nad võtsid auto ära, on tuvastatav, et süüdistuses toodud isikute, sealjuures Ilgam Ragimov Jr-i eesmärgiks oli nõuda kannatanult varalise kasu üleandmist kannatanut seejuures psüühiliselt mõjutades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ilgam Ragimov Jr pani toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuritegeliku ühenduse koosseisule hinnangu andmisel lahendab kohus esmalt mitmekordse karistamise keelu küsimuse (ne bis in idem põhimõte). Kohtuasja arutamisel on tõusetunud küsimus, kas olukorras, kus süüdistatavatele heidetakse ette varasema kohtuotsusega tuvastatud narkootilise aine käitlemist väitega, et see on toime pandud kuritegeliku ühenduse huvides, saab menetlusõiguslikuks mõttes rääkida ühest ja samast teost. Kuivõrd süüdistuses on läbivalt sisustatud kuritegeliku ühenduse huvides narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist sarnaselt läbi eelnevalt jõustunud lahendite, analüüsib kohus ne bis in idem põhimõtte võimalikku rikkumist kõikide süüdistatavate osas ühiselt. Prokurör on seisukohal, et tegemist ei ole ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega, kuna KarS § 255 kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik julgeolek, seevastu KarS § 184 kuriteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis. Samuti osundas prokurör Riigikohtu 21.02.2019.a otsuses nr 1-16-6452/340 p-s 36 toodud seisukohale, et kuritegelikku ühendusse kuulumine ja selle raames toimepandavad üksikkuriteod moodustavad reaal-, mitte ideaalkogumi ning kuritegelikku ühendusse kuulumine ei ole samastatav selle raames toimepandavate üksikkuritegudega, mis tuleb tuvastada ning selle toimepanijatele süüks arvata eraldi. Seda, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude (eeskätt KarS § 184 järgi kvalifitseeritav tegu) toimepanemisele, on prokurör sisustanud ka viidetega süüdistatavate varasematele kohtuotsustele, milles isikud on süüdi tunnistatud KarS § 184 järgi. Kohus leiab, et olukorras, kus kohus arvestaks süüdistuses näidatud varasemaid süüdimõistvaid kohtulahendeid praeguses kriminaalasjas kui kuritegeliku ühenduse koosseisu kinnitavaid asjaolusid, rikuks kohus ne bis in idem-põhimõtet ja seda järgmistel põhjustel. Põhiseaduse § 23 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7. lisaprotokolli artikli 4 lõike 1 kohaselt ei või mitte kellegi üle sama riigi Jsdiktsiooni alusel teistkordselt kohut mõista ning kedagi

ei või kriminaalkorras karistada teo eest, mille eest ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalprotsessuaalses korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Ne bis in idem-põhimõtet on selgitanud ka Riigikohus, tuues välja, et ne bis in idem põhimõte kujutab endast ühelt poolt menetlustakistust, teisalt aga isiku subjektiivset õigust eeldada, et teda ei süüdistata sama teo eest uuesti. Nii on mitmekordse karistamise keeld seotud õiguskindluse põhimõttega, kaitstes isikut riigi omavoli eest. Ne bis in idem põhimõte peab kokkuvõttes kaitsma isikut riigi ülemäärase sekkumise eest (Riigikohtu lahend 3-1-1-57-09). Samuti on Riigikohus selgitanud, et ne bis in idem-põhimõtte esemelise kaitseala täpsustamisel on keskne probleem selles, kuidas sisustada teo mõistet. Asjakohast Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikat muudeti 10. veebruari 2009. a otsusega asjas Sergey Zolotukhin vs. Venemaa, milles leiti, et EIÕK 7. protokolli 4. artikli esimest lõiget tuleb mõista selliselt, et see keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul, kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu faktilisi asjaolusid. Kontrollimist tuleb alustada faktiliste asjaolude võrdlemisest, sealjuures on tähtsusetu, millised uue süüdistuse osad järgnevas menetluses kinnitust leiavad või tagasi lükatakse. Ainult sellisel juhul on tagatud isiku kaitse mitte ainult teistkordse karistamise, vaid ka uue menetluse eest. /.../ Faktilisi asjaolusid tuleb võrrelda inimkäitumisele antava tervikhinnanguga, mitte karistusseadustiku vastava paragrahvi dispositsiooniga (Riigikohtu lahend 3-1-1-56-15). Eelviidatust nähtub selgelt, et tagatud ei pea olema mitte ainult teistkordne karistamise keeld, vaid keelatud on ka sama asja teistkordne menetlemine, tagamaks isiku kaitse riigi ülemäärase sekkumise eest. Selleks, et tuvastada eeltoodud keelu rikkumine, tuleb võrrelda süüdistatavale omistatud kuritegude faktilisi asjaolusid. Kuigi käesolevas asjas ei süüdistata isikuid konkreetselt narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemises, heidetakse neile ette kuritegusid, mis olid eelmise kriminaalmenetluse esemeks viitega, et need olid toime pandud kuritegeliku ühenduse huvides. Selleks aga, et tuvastada, kas eelviidatud kuriteod on tõesti toime pandud kuritegeliku ühenduse huvides nagu on märgitud süüdistuses, peaks kohus hakkama analüüsima muuhulgas tõendeid, mida on eelnevalt juba varasema kriminaalasja raames uuritud. Seda vaatamata sellele, et kuritegelikku ühendusse kuulumine ja selle raames toimepandavad üksikkuriteod moodustavad reaalkogumi. Ka reaalkogumis toime pandud kuriteod, millel on ka erinev kaitstav õigushüve, võivad kohtu hinnangul kaasa tuua ne bis in idem-põhimõtte rikkumise ning seda just olukorras, kus menetluslikult toimuks asja arutamine samade faktiliste asjaolude üle. Kohus peab süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaolusid kontrollima, vastupidisel juhul oleks tegemist üksnes prokuröri subjektiivse hinnanguga, mitte faktipõhise tõendikogumiga. Hindamaks varasema kuriteo seotust kuritegeliku ühendusega, võrdleb kohus süüdistatavale omistatud kuritegude faktilisi asjaolusid. Kohus ei käsitle isikuid, kelle osas on materjalid käesolevast kriminaalasjast eraldatud. Kohus peab vajalikuks välja tuua, et kuna kohtule ei ole esitatud varasemate menetluste aluseks olnud süüdistusakte, saab kohus hinnangu andmisel lähtuda ainult isiku suhtes tehtud kohtuotsuses kajastatud andmetest: Harju Maakohtu 07.03.2016 kohtuotsusega nr xxx tunnistati Aleksandr Kozlov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning Robert Gribovski KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kohtuotsuse kohaselt panid R. Gribovski ja A. Kozlov teo toime kevadel 2015 kuni 13.07.2015. Käesolevas asjas esitatud süüdistusest nähtuvalt juhtis A. Kozlov kuritegelikku ühendust alates vähemalt aprillist 2015 ning samast ajast alates kuulus ühendusse ka Robert Gribovski; Harju Maakohtu 31.03.2017 kohtuotsusega nr xxx tunnistati A. Ilm süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kohtuotsuses ei kajastu isikule esitatud süüdistus, ta on vahi all alates 30.11.2016.a. Käesolevas asjas esitatud süüdistusest nähtuvalt kuulus A. Ilm kuritegelikku ühendusse alates 2016; Harju Maakohtu 21.04.2017 kohtuotsusega nr xxx tunnistati Ilgam Ragimov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, kohtuotsuses ei kajastu isikule esitatud süüdistus. Samuti tunnistati Ilgam Ragimov KarS §

184 lg 2 p 2 järgi süüdi Harju Maakohtu 23.08.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx, kohtuotsuses kajastatud süüdistuse kohaselt oli teo toimepanemise aeg 28.06.2017. Käesolevas asjas esitatud süüdistusest nähtuvalt kuulus I. Ragimov kuritegelikku ühendusse alates 2016; Harju Maakohtu 13.09.2017 kohtuotsusega nr xxx tunnistati Konstantin Kartsev süüdi muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning Andrei Vaskin muuhulgas süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Kohtuotsuses kajastatud süüdistuse kohaselt pani K. Kartsev teo toime eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 15.01.2017, s.o kahtlustatavana kinnipidamiseni. A. Vaskini poolt toime pandu jääb vaheMu 01.07.2015-31.10.2015, 01.03.2016-19.08.2016 ja 15.01.2017. Käesolevas asjas esitatud süüdistusest nähtuvalt kuulusid nii K. Kartsev kui ka A. Vaskin kuritegelikku ühendusse alates 2016. Kuigi kohtul puudub võimalus varasemate kohtuotsustega süüdistatavatele omistatud kuritegude faktilisi asjaolusid üksikasjalikult avada, on esitatud andmed piisavad selleks, et hinnata nende kattuvust käesoleva kriminaalasjaga. Kuivõrd juba süüdistuses on osundatud, et nii A. Kozlov, R. Gribovski, A. Ilm, I. Ragimov, K. Kartsev kui ka A. Vaskin panid varasema, s.o narkootikumidega seotud kuriteo, toime kuritegeliku ühenduse huvides, kattuvad järelikult süütegude koosseisutunnused olulisel määral, sealjuures ka tegude toimepanemise ajad. Viimati nimetatu on tuvastatav ka eeltoodud lahendite võrdlemisel. Siinjuures arvestab kohus, et prokuröri poolt esitatud süüdistuskõnest nähtub ka vajadus hinnata käesolevas kriminaalasjas samu tõendeid, mille alusel on isikud juba eelnevalt süüdi mõistetud. Nii viitab prokurör 24.01.2019.a kohtus ütlusi andnud tunnistaja P Kle, kes kõneles kohtus detailselt, kuidas ta tegeles toona narkootikumide müügiga ning ta mõisteti koos Ragimoviga ka selle eest süüdi. Tunnistaja sõnul maksis ta toona regulaarselt „probleemide vältimiseks“ Ragimovile „katust“ ning Ragimovi jutu põhjal teadis ta, et Ragimovi „katus“ oli omakorda Xxx, s.o A S. Samuti tõi prokurör välja, seega nähtub kohtus uuritud tunnistajate ja süüdistatavate ütlustest, ent ka juba viidatud jälitustoimingu protokollides sisalduvatest ja kohtus uuritud telefonikõnedest üheselt, et ülalnimetatud kohtuotsuste näol ei ole tegemist nö isoleeritud juhtumitega, vaid nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmete poolt kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud kuritegudega. Tõendite kattuvust näitab näiteks ka süüdistuse leheküljel 63 toodud viide kriminaalasjale nr 16221000144 selle kohta, et Andres Ilma kinnipidamise järel ära võetud arvutist leitud põhjalikult koostatud failid, milles on ära toodud seoses narkoäriga toimunud rahade liikumised, sissetulekud ja väljaminekud (nö „ühiskassasse“ raha maksmist kajastav raamatupidamine). Praeguses kriminaalasjas on tõendina samuti toodud Andres Ilma elukohast läbiotsimisel leitud sülearvutist Asus kaustast „Uus kaust“ leitud Exceli failide (nn „raamatupidamise“) vaatluse kohta teostatud protokoll. Kõik eeltoodu kinnitab kohtu veendumust, et juhul, kui kohus arvestaks samu faktilisi asjaolu, mis olid eelmise kriminaalmenetluse esemeks ehk mis on seotud varasemate narkokuritegude eest süüdi mõistmisega, KarS § 255 (KarS § 256) koosseisulise elemendina, rikuks kohus selles osas ne bis in idem põhimõtet. Sellest tulenevalt ei arvesta kohus süüdistuses näidatud varasemaid süüdimõistvaid kohtulahendeid praeguses kriminaalasjas kui kuritegeliku ühenduse koosseisu kinnitavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul oleks pidanud erinevates menetlustes etteheidetud tegusid menetlema koos ühes menetluses. Eelnimetatud osa süüdistusest välja jätmine ei tähenda aga seda, et KarS § 255 ja 256 järgi kvalifitseeritavate kuritegude koosseis ei oleks automaatselt täidetud. Nagu Riigikohus lahendis 116-6452 punktides 34 ja 35 märkis, siis kuriteokoosseis on täidetud pelgalt kuritegelikku ühendusse kuulumisega, mitte nende kuritegude vahetu toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Vastutus KarS § 255 (aga ka KarS § 256) järgi tuleb seega kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna. /.../

Konkreetse kuriteo võib ühenduse huve silmas pidades toime panna ka üksiktäideviija, kui on täidetud teised kuritegelikku ühendust iseloomustavad tunnused. Süüdistuse kohaselt oli nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud lisaks KarS § 184 järgi kvalifitseeritavatele kuritegudele ka KarS § 214 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele. Esialgselt oli antud asjas süüdistatav ka A S, kelle osas eraldati materjalid 10.01.2019.a Harju Maakohtu määrusega uude menetlusse. A Sile oli lisaks kuritegelikku ühendusse kuulumises esitatud süüdistus kahes väljapressimise episoodis ning Harju Maakohtu 28.01.2019 otsusega kriminaalasjas nr xxx tunnistati A S KarS § 255 lg 1 ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi süüdi. Väljapressimise teise episoodi (2016 juunis aset leidnud sündmus) pani A. S toime koos Ilgam Ragimoviga, kelle süü KarS § 214 lg 2 p 4 järgi leidis antud kriminaalasja raames tõendamist. Seega KarS §-de 255 ja 256 koosseisude täitmiseks analüüsib kohus järgnevalt, kas süüdistuses kajastatud nn „Kemerovo“ ühendus oli kuritegelik KarS § 255 mõistes ning seejärel hindab, kas 2016 juunis aset leidnud väljapressimine oli toime pandud kuritegeliku ühenduse huvides. Peale selle hindab kohus kas kuritegeliku ühenduse tegevus hõlmas ka narkokäitlemist, mis ei olnud seotud varasemate kohtuotsustega. Süüdistus KarS § 256 lg 1 ja KarS § 255 lg 1 järgi Esmalt kohus selgitab, et jätab hindamata tõendid, mille pinnalt saab jaatada seotust süüteoga, mille eest on isik juba varasema kohtuotsusega süüdi tunnistatud, välistamaks ne bis in idem põhimõtte rikkumise. Kaitsjad taotlesid jätta tõendikogumist tervikuna välja nende isikute ütlused, keda kaitsjad ei ole saanud küsitleda (ütlustest keeldunud tunnistajad N.A, I.S, T.M, S.L jt), kuna need on saadud konfrontsiooniõiguseta. Süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või valdavas ulatuses isiku ütlustele (s.h ka kaassüüdistatava ütlustele), keda ei olnud võimalik kaassüüdistatavatel ja nende isikute kaitsjatel kohtus küsitleda. Riigikohus lahendis 3-1-1-41-13 p 10 on selgitanud, et isiku varasemate ütluste avaldamisel, toimugu see siis KrMS § 291 või § 294 alusel, otsustatakse tõendi lubatavuse küsimus. Mõlemal juhul tuleb kohtutel aga nende ütluste hindamisel lähtuda KrMS § 15 lg 3 sätestatust, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 mõttes tõendile „valdavas ulatuses“, kui on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb (EIK 20.01.2009 Al-Khawaja and Tahery vs Ühendkuningriik, p 131). Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (Riigikohtu lahend 3-1-1-89-12, p 20). Kohus arvestab tunnistajate või süüdistatavate poolt kohtueelses menetlus antud ja kohtumenetluses avaldatud ütlusi selles osas, mida kinnitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid, see kehtib nii ütlustest keeldunud isikute kohta kui ka isikute kohta, kes seletasid kohtus, miks kohtueelsel uurimisel on nad andnud teistsuguseid ütlusi (A.I, E.J, P, P). Tunnistajate erinevate ütluste kohta kujundab kohus arvamuse koosmõjus teiste asjas kogutud tõenditega. Antud kriminaalasjas on kolm tunnistajat muudetud nende turvalisuse tagamiseks anonüümseks ning kohtu hinnangul on anonüümsete tunnistajate ütlused lubatavaks tõendiks. Kõik Harju Maakohtu määrused tunnistajate anonüümseks muutmise kohta on kohtu hinnangul piisavalt põhistatud ning kohtul puudub alus nende ütluste tõendikogumist välja jätmiseks. Kuna kuritegeliku ühenduse olemus ja toimimine nähtub konstruktiivselt anonüümsete tunnistajate A M, D S ja A T ütlustest, peatub kohus nende ütlustel pikemalt, tuues hiljem kokkuvõtlikult välja

ka nende ühised teadmised ja kokkupuuted ühendusega. Etteruttavalt selgitab kohus, et kohus ei käsitle anonüümseid tunnistajaid kui nö võtmetunnistajaid, vaid arvestab neid kui toetavaid tõendeid ning ulatuses, mis on kooskõlas teiste tõenditega. Anonüümse tunnistaja A M 09.10.2018 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kuulusid talle teadaolevalt Kemerovo grupeeringusse Xxx, kelle ees- ja perekonnanimi on A S, Gibon, kelle täisnimi on Aleksandr Kozlov, Slava Gulevich, kelle täisnimi on Vyacheslav Gulevich, Audi Andrei, kelle täisnimi on Andres Ilm, P, kelle täisnimi on M P, samuti Konstantin Kartsev, Ilgam Ragimov, Andrei Vaskin ja Ilja, kelle perekonnanime ta ei mäleta (kohtuistungil osundas Drovnjašinile), aga ka R. Gribovski, A. R ja A. D. Tunnistaja selgitas, et Kemerovo grupeeringu all peab silmas seda, et selle liider on Kemerovost, liidriks on Vyacheslav Gulevich. Inimesed, kes tegelevad narkootikumidega, peavad kuuluma kellegi juurde/alla, st et narkootikumide müügitulu pealt tuli maksta raha kaitse eest. Kui narkootikumide müüjal oli mingi probleem, pöördus ta enda katuse poole. Kui on probleeme teiste grupeeringutega, siis nn katus lahendas need probleemid. Igal tänavamüüjal olid „vanemad“ (старший), neile maksti raha ja nad lahendasid probleeme. Igal müüjal on oma vanem, kellele maksti raha. Sellel vanemal on oma vanem. Kui vanemal ei õnnestunud probleemi lahendada, läks ta kõrgemal oleva vanema juurde. Vyacheslav Gulevichi roll grupeeringu juhtimises seisnes selles, et kõik probleemid, mis oli, lahendas Slava. Kui Slava ei viibinud Eestis, lahendas kõiki probleeme Aleksandr, hüüdnimega Gibon. Tänavamüüjate vanemad on madalama astme inimesed, nt hüüdnimega Xxx. Kui Xxx ei suutnud probleeme lahendada, räägiti probleemist Aleksandriga ja Aleksandr lahendas ise juba probleemi. Kui oli vaja lahendada probleeme teiste grupeeringutega, siis lahendas seda Slava. Xxx allus Gibonile, Gibon oli ühenduses Vyacheslav Gulevichiga. Tänavamüüja probleeme võis lahendada veel Xxx või Andrei Audi. Lihtsamaid probleeme lahendas A Xxx, Andres Ilm, suuremaid probleeme lahendas juba Aleksandr Gibon. Kui tänavamüüjale ei makstud raha või käis peale teine grupeering või ähvardati, võis probleemi lahendada Xxx, tema vanem, kellele ta raha maksis. Kui sellised inimesed nagu Xxx, Andres Ilm ei saanud seda probleemi lahendada, siis lahendas selle küsimuse Aleksandr. Reeglina need küsimused olid tõsisemate inimestega. A Xxxi alluvuses oli M P. Kui M Pil oli probleem O grupeeringuga, küsis ta abi Xxxi käest. Kui probleemi ei saanud lahendada, pöördus Xxx otse Giboni poole. P esindas Kemerovo grupeeringut. Tänavamüüja otsib alguses endale katust. Kui ta leiab endale katuse, siis ta teab, millise grupeeringu alla ta kuulub. Siis lahendab see grupeering tema probleeme ja siis ta maksab raha sellele grupeeringule, kes lahendab tema probleeme. Tänavamüüjad maksavad oma turvalisuse eest, nn katuse eest. Summa on juba ammu kindlaks määratud, et inimesed, kes tegelevad narkootikumide tänavamüügiga, peavad kuus sisse tooma vähemalt 500 eurot. Tänavamüüjad andsid selle raha oma vanematele nagu nt Ilm ja Xxx, nemad andsid raha juba edasi Gibonile ja tema andis raha üle juba Vyacheslav Gulevichile. Peamiselt võis katus olla A. Ilm, A Xxx, põhimõtteliselt igaüks võis. Xxxile allus omakorda P, kes tegeles narkootikumidega, Pil olid tänavamüüjad, aga ta võis omada oma kontakte Giboniga. Kui Pil olid mingid probleemid, pöördus ta A poole, aga kui ta abi ei saanud, võis ta pöörduda otse Aleksandri poole. Tänavamüüjad olid need inimesed, kellele P andis narkootikume realiseerimiseks. Raha koguti nn obštšakki/ühiskassasse sellel eesmärgi, et kui olid kellelgi grupeeringust probleemid seadusega või vanglas toetamiseks/abi osutamiseks, nö sigarettideks, advokaadiga abistamisele, advokaaditasu maksmiseks. Raha kasutamise otsustas Slava Gulevich, Aleksandr Gibon. Abi läks neile, keda peeti oma grupeeringu liikmeks, kes vabaduses tõi tulu sisse. See suitsu- või poeraha oli pikaaegne, iga kuu ja enamasti karistusaja lõpuni. Enamasti anti raha üle perekonnaliikmele ja nemad kandsid üle. Nii on lihtsam, kui on näha, et raha tuleb perekonnast. Kui inimesel, kes võeti vahi alla, oli vaja advokaati, Vyacheslav ja Aleksandr otsustasid, kas aidata inimest raha maksmisega või mitte. Üks juhtum, mida teab, et Kozlov Gibon otsis advokaadi Andres Ilmale. Konstantin Kartsevil olid ka tänavamüüjad, tegeles narkootikumidega. Kõige peamine on V. Gulevich, tema parem käsi on Aleksandr Kozlov, ülejäänud alluvad vahetult talle ning on enamvähem samal tasemel. Ilgam Ragimov tegeles selles grupeeringus samuti narkootikumidega, tal olid tänavamüüjad, kes tänaval müüsid narkootikume, varustas narkootikumi jaemüüjaid. Kui I. Ragimovil oli mingit abi vaja, pöördus ta A Xxxi poole, samuti võis ta pöörduda Andres Ilma poole ja kui oli juba mingi väga keeruline küsimus, siis võis ta pöörduda otse A Kozlovi poole. Vaskin

lahendas tänavamüüjate probleeme. Vaskin oli Aleksandr Giboni kõrval, sõidutas Giboni, tegid trenni koos. I. Drovnjašin käis samuti trennis koos Aleksandriga ja sõidutas teda ja üritas varjus püsida, üritas mitte ronida narkoärisse. Kõik, kes on allilmaga seotud, rääkisid ja teavad, et Vaskin ja/või Drovnjašin kuuluvad Kemerovo grupeeringusse. Vaskin ise rääkis alati sellest. See on üldteada fakt, et Drovnjašin kuulub sellesse grupeeringusse, on kuulnud seda A Xxxi käest. P hakkas ühel hetkel suhtlema otse Kozloviga, kuna S tarvitas viimasel ajal alkoholi ja narkootikume, tal ei olnud õigust probleeme lahendada, teda ei lastud probleemide lahendamisele, tema teada määras selle Aleksandr Kozlov. Talle teadaolevalt Kemerovo grupeeringus sellest inimesest keelduti ja ta ei kuulnud enam grupeeringusse, võis füüsiliselt karistada või inimesest lahti öelda, läbi peksta. Rikkumise eest mõistetava karistuse otsustas Kozlov, sest tema oli vanem. Muidugi arutati seda küsimust ka Vyacheslav Gulevichiga, aga otsuse võttis vastu Aleksandr Kozlov, taolisi otsuseid aktsepteeriti vastu vaidlemata. Tema teada heideti grupeeringust välja A Xxx. Oli ka nii, et mitte Kemerovo grupeeringu liikmed täitsid Si ehk Xxxi karistamist, ta viidi ära ja hoiti kuskil kinni, nad tarvitasid füüsilist vägivalda, alles siis, kui tuli Kozlov, lasti ta vabaks. Robert Gribovski tegeles narkootikumidega koos Aleksandr Kozloviga, R ja D tegelesid samuti narkootikumidega. Gribovski kuulus Kemerovo grupeeringusse, ta ise rääkis korduvalt sellest. R kuulub samuti Kemerovo grupeeringusse, ta on samuti ise sellest rääkinud. D tegeles koos Piga narkootikumidega, kuulus Kemerovo grupeeringusse, ise korduvalt rääkis sellest, D ja P olid sõbrad, nad allusid Sile, Pil ja Dil olid tänava narkomüüjad. Aleksandr Kozlov oli R vanem, Gribovski oli tihedalt seotud Kozloviga, kes oli tema ülemus. Kemerovo grupeeringu koosolekud või kokkusaamised toimusid xx xxx, restoranis xxx, viimasel ajal ka restoranis xxx xxx. Kohtumised lepiti kokku peamiselt telefoni teel. Kui keegi grupeeringu liikmetest läks vanglasse, toimus tema ülesannete ümberjagamine. Kui Vaskin läks vanglasse, hakkas Kozlovi sõidutama Ilja. Anonüümse tunnistaja D S 10.10.2018 kohtuistungil antud ütluste kohaselt teab saalis viibivate isikute hüüdnimedest Aleksandr Giboni, Slava Kemerovskit, A Xxxi, A R hüüdnimena teab R. Teab, et V. Gulevichi hüüdnimi Slava Kemerovski tuli Venemaalt Kemerovo linnast. R. Gribovskit ja A. Kozlovi teab umbes 5 aastat, Iljad teab 3-4 aastat (tunnistaja viitas I. Drovnjašinile), Aleksandrit tunneb 3-4 aastat, K. Kartsevit rohkem kui 5 aastat, V. Gulevichit ja A Xxxi üle 10 aasta, M. Pi 3-4 aastat, I. Ragimovit paar aastat, A. Ilma rohkem kui 5 aastat, A. Vaskinit 3-4 aastat, A. Rt 3-4 aastat, A. Di 2 aastat, L. Md üle 10 aasta, teab, et nad kuuluvad Kemerovo grupeeringusse. Kemerovo grupeering tegeles narkootikumidega, väljapressimistega, grupeering on tegutsenud alates 90ndatest aastatest, tunneb neid isiklikult. Vyacheslav Gulevich ehk Slava Kemerovski on liider, Aleksandr Gibon on teine inimene ehk ta parem käsi. Isiklikult oli seotud kriminaaliga, on pöördunud nende inimeste poole. Gulevich lahendas globaalseid küsimusi, aga väiksema tähendusega küsimused lahendas Aleksandr Gibon. Näiteks oli olemas A grupeering ja Aleksandr Gibonil oli alluvuses V, V pettis ärimeest A suure kellade partiiga. Et ei oleks probleeme, pöördus A Vyacheslav Gulevichi poole, pärast seda kellad tagastati, see leidis aset 2016-2017 aastal. Gulevichil on antud olukorras autoriteedimõju. Pärast Aleksandr Giboni lähedased inimesed on Ilja ja Aleksandr, pärast neid oli A Xxx, ta on brigadir, ta alluvuses olid M P, A D, Aleksandr R ja Andrus Ilm. Ei tea, kus paiknesid Andrei Vaskin ja Konstantin Kartsev, Ilgam Ragimov allus A Xxxile, L M allus Aleksandr Gibonile. Ilja ja Aleksandr täitsid igasuguseid Giboni korraldusi, rahade väljanõudmine vägivallaga. Näiteks ta kuulis, et xxx on inimene V T, ta oli võlgu suure summa raha narkootikumide eest ja Ilja koos Aleksandriga otsisid taga, et seda raha ära võtta, kuid ta ei tea täpselt, kas nad leidsid selle inimese üles või mitte. Kuulis seda nende inimeste käest, kes istuvad kohtu all olevate pingis. A Xxx oli brigadir, Kemerovo grupeeringus keskne lüli, st korjas lihtsate tavapäraste liikmete käest raha ja andis Aleksandr Gibonile üle. Struktuur on hierarhiline ja kõik ei ole võrdsed. Xxx korjas raha M Pi ja Ilgam Ragimovi, Andrus Ilma, R, Aleksandr, A Di narkootikumide eest. Maksid Xxxile, et ei oleks probleeme tänaval, st et neid, kes narkootikume müüvad, läbi ei pekstaks. Tegelikkuses müüsid tänaval narkootilisi aineid tänavamüüjad. Makstavaks rahasummaks oli 10 % tulust. Xxx andis kogutud raha Aleksandr Gibonile, kes andis edasi Vyacheslav Gulevichile. P, Ragimov, Ilm, R, D ei maksnud raha otse Gulevichile, sest nad olid lihtliikmed/reamehed. Xxx sai Gulevichiga otse suhelda alles siis, kui Aleksandr Giboni kõrval ei olnud. Kui Gibon istus vanglas, siis pöördus Xxx Gulevichi

poole. Rahaga aidati vanglasse sattunuid isikuid, kes kuulusid Kemerovo grupeeringu alla advokaadi ja poeraha jaoks. Kemerovo grupeeringu liikmeks saamiseks tuleb kokku leppida Aleksandr Giboniga või Gulevichiga, rahulikult lahkuda saab grupeeringust raha makstes, tuleb tasuda Aleksandr Gibonile või Gulevichile. Alternatiiv lahkumiseks oli füüsiliste arvete õiendamine. Gulevich ja Aleksandr Gibon otsustasid, milliste kuritegudega võib tegeleda. Kuulis, et Aleksandr Gibon tegeles väikeste küsimustega, Gulevich otsustas suuremaid küsimusi. A Xxx otsustas küsimusi tänavamüüjatega. On kuulnud, kuidas oli lugu A Xxxiga, siis, kui M P ja Andrei D läksid narkomüüja tõttu tülli teise grupeeringuga – O oma S. Ja siis hakkasid A Xxx ja M P klaarima S arveid, et ei puudutataks M Pi tänavamüüjaid. Ja kuna Aleksandr Giboni asjaga kurssi ei viidud, siis aeti A Xxx, M P ja A D grupeeringust välja. On seda kuulnud saalis istuvatelt süüdistatavatelt 2017. aastal. Kui Xxx oli grupeeringust välja heidetud, hakkasid R ja Ilm pärast seda suhtlema otse Giboniga. Grupeeringu käitumisreeglid ja seoses sellega ka karistused, mis järgnesid reeglite rikkumisega, kehtestas Gibon. Teadis, et grupeeringus ei tohi narkootikume ja alkoholi tarvitada, oli range distsipliin, karistuseks oli füüsiline arvete õiendamine. Seda võis teha ükskõik kes, Ilja, Aleksandr. Otsusega grupeeringust välja heita kaasneb see, et ei ole kaitset tänaval, võidakse röövida narkootikumide tänavamüüjaid ja füüsiliselt nendega arveid klaarida. Sellest, kas isik on kaitse all või mitte, räägib teistele grupeeringutele Gibon. Hüüdnime Kemerovski kasutasid need, kes istuvad saalis, võisid ennast kohtumistel nimetada Kemerovo omadeks. Seda oli vaja öelda teistele grupeeringutele. Süüdistatavad võisid omavahel kokku saada restoranis xxx või xxx, kuulis, et nad võisid kokku saada spordisaalis xxx, kus Gibon treenis oma inimesi. Anonüümse tunnistaja A T 11.10.2018 kohtuistungil antud ütluste kohaselt teab A Kozlovi hüüdnimega Gibon, Ilja Drovnjašinit, Aleksandr Polehhat, Konstantin Kartsevit, Vjacheslav Gulevichit, Ad hüüdnimega Xxx, M Pi, Ilgam Ragimovi, Andrei Vaskinit. A. Kozlovi teab alates 2016. aastast, tunneb teda isiklikult. I. Drovnjašinit teab alates 2016. aastast, viibis ühiste kohtumiste juures, kui otsustati üldise kriminaalse sisuga küsimusi kriminaalse äriga seotud grupeeringu poolt, sh ka ühislõunate ajal, on temaga kokku puutunud. I. Drovnjašin oli seltskonnas koos A Kozloviga, kes on Vyacheslav Gulevichi, Kemerovo grupeeringu juhi, parem käsi. Polehhat teab 2015. aastast, Konstantin Kartsevit teab 2015-2016. aastast, tunneb teda isiklikult, ta positsioneeris ennast Kemerovo grupeeringu liikmena, nii palju kui ta teab, oli seotud narko käitlemisega. Kartsev positsioneeris ennast Kemerovo grupeeringu liikmena sellega, et kohtumistel viitas ta Aleksandr Kozlovile. Konstantin tegeles narkootikumide müügiga, Aleksandr Kozlov oli tema vanem/staršii. Gulevichit teab 2015. aastast alates kuni Gulevichi lahkumiseni välismaale. Tunneb teda isiklikult, mõned korrad on kohtunud. Vyacheslav Gulevichi hüüdnimi on Slava Kemerovski. A hüüdnimega Xxx, tema perekonnanime ta ei tea, teab teda alates 2014. aastast. Mitu korda said temaga kokku teiste organiseeritud kuritegelike grupi liikmete juuresolekul. M Pi teab alates 2016. aastast, viibis samuti koos Aga finantsiliste küsimuste lahendamise juures, nt tänavanarkomüüjad andsid ära, töötasid Pi heaks, P omakorda andis osa rahast Ale. Ilgam Ragimovit teab alates 2015. aastast, tegelesid koos temaga spordiga. Andrei Vaskiniga said tuttavaks 2015. aasta keskpaigas. Kuulis mitu korda, kuidas nad ise nimetasid ennast Kemerovo grupeeringuks. Temale teadaolevalt kuulusid Kemerovo grupeeringusse kõik, keda loetles, kõiki, kes istuvad kohtualuste pingil. Vyacheslav on liider, Kozlov on Vyacheslavi parem käsi, kõik ülejäänud on nende abilised. On korduvalt kuulnud, et nad tegelevad narko käitlemisega. On seda kuulnud mõningate inimeste käest, kes istuvad süüdistatavate pingis. P andis osa rahast Xxxile, tegemist oli narko käitlemise abil saadud rahaga. Madalamal seisev peab alati vanemale maksma, Xxx oli Pi vanem. On kuulnud saalis viibivate kohtualuste käest, et A R on Kemerovo ühendusega seotud ja võttis osa narko käitlemisest, see oli umbes 2016. aasta lõpus. On kuulnud nime A. D, on temast kuulnud paar aastat tagasi, kuulis saalis viibivate kohtualuste suust. Andres Ilma nime ei ole kuulnud. Robert Gribovski oli ühes ja samas asjas (kahtlustatavad narkoasjas) koos A. Kozloviga. Kuulis seda kuritegeliku grupi liikmetelt, ka teistelt inimestelt, kes elavad Tallinnas. L M nime on kuulnud, see nimi kõlas alati Aleksandr Kozlovi kõrvalt. Peale Kemerovo grupeeringu eksisteerivad grupeeringud nagu O G, P, A, T, A, on varasemalt kuulnud siin viibivate inimeste käest. Pärast seda, kui Vyacheslav Gulevich Hispaaniasse lahkus, oli põhivastutus kõige toimuva eest Kozlovil. Põhivastutuse all peab silmas seda, et mingite konfliktsete

olukordade korral võttis vastu otsuseid Kozlov. Näiteks O ja Kemerovi grupeeringute vahel tekkis probleem. Oli konflikt selle põhjal, et Pil tekkis S, kes on üks kriminaalse autoriteedi G O abilistest, probleem. Kozlov pidi seda probleemi lahendama, sest P on Kozlovi inimene. Kahe kriminaalse grupi kaks peaesindajat pidid seda konflikti klaarima. Kuulis seda saalis viibivatelt kuulujuttude järgi, mis käisid Tallinnas. Nii palju kui ta teab, Aleksandr suutis selle probleemi lahendada ja inimesed surusid omavahel kätt. Gulevich lahendas kõige tõsisemaid ja kõrgemaid probleeme teiste organiseeritud kuritegelike gruppidega. Kozlov võis lahendada väiksemaid probleeme kohalike tähtsusega. Aleksandr Polehha rääkis ise, et kuulub Kemerovski grupeeringusse, Polehha tegeles laenude andmisega. Seega nähtub anonüümsete tunnistajate ütlustest, et ühendus, millesse kuulumist isikutele praeguses kriminaalasjas ette heidetakse, teati kui nn Kemerovo grupeeringut, kuna selle liider V. Gulevich oli Kemerovost. Tunnistajad teadsid, et Kemerovo grupeering tegeles narkootikumidega ja väljapressimistega, et sellel oli kindel kord ja struktuur ning igal liikmel olid kindlaksmääratud ülesanded ühenduse korrapäraseks toimimiseks. Kokkuvõtlikult olid liikmete ülesanded ühenduse siseselt järgnevad (kohus toob välja ka isikud, kelle osas on materjalid antud kriminaalasjast eraldatud, kuid kelle kaudu on võimalik hinnata ühendust kui tervikut): V. Gulevich oli grupeeringu juht (liider ja autoriteet) ning otsustas olulisemad küsimused ühenduse siseselt (nt milliste kuritegudega tegeleda, ühiskassa raha kasutamine, keda toetada) ning kuidas lahendada probleemid grupeeringute vaheliselt. Kemerovo grupeeringu liikmeks saamiseks tuli kokku leppida kas Gulevichi või Kozloviga; A. Kozlov oli V. Gulevichi parem käsi, lahendas samuti suuremaid probleeme, näiteks raha kasutamise, grupeeringu käitumisreeglid, rikkumise eest mõistetava karistuse ning milliste kuritegudega võib tegeleda, tema otsuseid aktsepteeriti vastu vaidlemata. Ülejäänud liikmed allusid talle, mis kinnitab aruandekohustust. Pärast seda, kui Gulevichit enam Eestis ei olnud, suhtles kõikidega Aleksandr Kozlov; A. S oli V. Gulevichist ja A. Kozlovist madalamal, kuid teda peeti Kemerovo grupeeringu keskseks lüliks, kuna tema korjas lihtsate tavapäraste liikmete käest narkootikumide eest saadud raha ja andis edasi A. Kozlovile. A. Si otseses alluvuses olid teised nö temast madalamad liikmed. A. S sai Gulevichiga otse suhelda alles siis, kui A. Kozlovi kõrval ei olnud. Kui A. S ei suutnud probleeme lahendada, räägiti probleemist A. Kozloviga ja Aleksandr lahendas ise juba probleem; I. Drovnjašin viibis ühiste kohtumiste juures, kui otsustati üldise kriminaalse sisuga küsimusi kriminaalse äriga seotud grupeeringu poolt, sh ka ühislõunate ajal. I. Drovnjašin oli seltskonnas koos A Kozloviga, sõidutas teda ning täitis igasuguseid A. Kozlovi korraldusi, osales rahade väljanõudmisel; A. Polehha tegeles laenude andmisega ja rahade väljanõudmisega, andis laene välja 10 % kuus. Enne kinnipidamist olid Polehha ja Kozlov sõbrad; A. Ilm lahendas probleeme tänavamüüjatega, lahendas lihtsamaid probleeme, oli tänavamüüja vanem, kellele tänavamüüjad maksid. Saadud raha maksis A. Sile, et ei oleks probleeme tänaval, st et neid, kes narkootikume müüvad, läbi ei pekstaks; M. P oli A. Si alluvuses. Pil olid tänavamüüjad, töötasid Pi heaks, P andis tänavamüüjatele narkootikume realiseerimiseks. P omakorda andis osa rahast Ale. M P viibis samuti koos Aga finantsiliste küsimuste lahendamise juures; K. Kartsevil olid ka tänavamüüjad, tegeles narkootikumidega, varustas tänavamüüjaid narkootikumidega; I. Ragimov tegeles selles grupeeringus samuti narkootikumidega, tal olid tänavamüüjad, varustas narkootikumi jaemüüjaid. Kui I. Ragimovil oli mingit abi vaja, pöördus ta A Si poole, samuti võis ta pöörduda Andres Ilma poole ja kui oli juba mingi väga keeruline küsimus, siis võis ta pöörduda otse A Kozlovi poole. Ilgam Ragimovi vanem oli A S, maksis saadud raha A. Sile; A. Vaskin lahendas tänavamüüjate probleeme, varustas tänavamüüjaid. Vaskin oli Aleksandr Kozlovi kõrval, sõidutas A. Kozlovi; R. Gribovski tegeles narkootikumidega koos Aleksandr Kozloviga;

A. R ja A. D tegelesid samuti narkootikumidega, neil olid tänava narkomüüjad, allusid Sile, maksid saadud raha A. Sile. Ühenduse liikmete Gulevichi, Kozlovi, Si, Drovnjašini, Polehha, Ilma, Pi, Kartsevi, Ragimovi, Vaskini, R ja Di tööjaotusest nähtub ühenduse ülesehitus, st et ühenduse struktuur oli hierarhiline ning kõik ei olnud võrdsed. Samuti saab tunnistajate ütluste põhjal jaatada ühenduse korrapärast toimimist, st ühendus jätkas tegevust ka siis, kui keegi liikmetest ei saanud enda ülesannetega millegipärast tegeleda. Näiteks kui V. Gulevich ei viibinud Eestis, lahendas kõiki probleeme Aleksandr ning Gulevich lahendas probleeme sel ajal, kui Kozlov viibis vangistuses; kui Vaskin läks vanglasse, hakkas Kozlovi sõidutama Drovnjašin: pärast seda, kui A. Kozlov ajas Kemerovost Di, Si ja Pi välja, hakkasid Andres Ilm ja A R suhtlema otse Kozloviga. Anonüümsete tunnistajate ütlustest joonistub välja ka ühenduse liikumapanev jõud – varaline kasu, mida saadi eelkõige läbi narkomüügi ning milleks oli välja töötatud kindel süsteem. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli ühendus vajalik, kuna narkootikume müüvad isikud (tänavamüüjad) peavad kuuluma kellegi juurde/alla ning enda kaitse eest pidid nad narkootikumide müügitulu pealt maksma raha. Tänavamüüjatele anti realiseerimiseks narkootikume ning igal tänavamüüjal olid „vanemad“ (старший), neile maksti raha ja nad lahendasid probleeme. Sellel „vanemal“ on oma „vanem“, kelle poole pöörduti siis, kui nn alamal vanemal ei õnnestunud probleemi lahendada. Oli ka kindlaks määratud, et tänaval narkootikume müüvad isikud pidid kuus sisse tooma vähemalt 500 eurot, maksti 10 % tulust. Tänavamüüjad andsid selle raha oma vanematele nagu nt Ilm ja S, nemad andsid raha juba edasi A. Kozlovile, kes andis raha üle Vyacheslav Gulevichile. Kui tänaval kaitset ei ole, võidi tänavamüüjaid röövida ja füüsiliselt nende arveid klaarida. Sellest, kas isik on kaitse all või mitte, rääkis teistele grupeeringutele A. Kozlov. Raha koguti nn obštšakki/ühiskassasse, mida kasutati, kui kellelgi grupeeringust olid probleemid nt toetati rahaliselt vanglas olevaid liikmeid ning see abi oli pikaaegne, iga kuu ja enamasti karistusaja lõpuni. Enamasti anti raha üle perekonnaliikmele ja nemad kandsid üle, nii oli lihtsam, kui oli näha, et raha tuleb perekonnast. Abi läks neile, keda peeti oma grupeeringu liikmeks, kes vabaduses tõid tulu sisse. Tunnistajad jaatasid ka range distsipliini olemasolu, st et ühenduses ei tohtinud narkootikume ja alkoholi tarvitada, karistuseks oli füüsiline arvete õiendamine, mida võisid teha ükskõik kes, Ilja, Aleksandr. Kemerovo grupeeringu liikmeks saamiseks tuli kokku leppida Kozlovi või Gulevichiga, rahulikult lahkuda sai grupeeringust raha makstes, tasuda tuli Kozlovile või Gulevichile. Alternatiiv lahkumiseks oli füüsiliste arvete õiendamine. Gulevich ja Kozlov otsustasid ka selle üle, milliste kuritegudega võib tegeleda. Süüdistatavad võisid omavahel kokku saada restoranides Xxx või Xxx Xxx, samuti restoranis Xxx. Ka ei saa anonüümsete tunnistajate ütlustele tuginedes väita, et nad annaksid valdavalt vaid edasi neile kellegi kolmanda kaudu teatavaks saanud tõendamiseseme asjaolusid (KrMS § 66 lg 2 1). Kõikide anonüümsete tunnistajate ütluste pinnalt saab jaatada nende isiklikku kokkupuudet kuritegeliku ühenduse liikmega/liikmetega. Kaitsjate küsimustele vastates nähtus, et A. M on näiteks viibinud isiklikult mõningate kohtumiste (09.10.2018 protokoll lk 19) ja probleemide lahendamise (protokoll lk 23) juures, Ragimovi ja A. Si alluvussuhtest rääkisid nimetatud isikud ise (protokoll lk 25) jne. Näiteks teab D. S V. Gulevichit isiklikult üle 10 aasta (10.10.2018 protokoll lk 16), on mõnikord näinud raha üleandmist Xxx Xxxus ja Xxxis, (protokoll lk 18) jne. Näiteks A T on isiklikult kuulnud, kui süüdistatavate vahelistel kohtumistel arutati kriminaalseid küsimusi (11.10.2018 protokoll lk 18) jne. Kuigi anonüümsed tunnistajad ei eitanud, et teatud asjaolude kohta said nad teada kellegi teise käest (nt A M selle kohta, et Si hoiti keldris kinni, nt D. S selle kohta, et isikuid on rahaliselt aidatud või et keegi süüdistatavatest on kedagi löönud, nt A T selle kohta, et kõrgeim juht grupeeringus oli Gulevich või et tänavamüüjatelt tulnud raha maksis P Xxxile), siis ilmselgelt ei saa isik ainuisikuliselt osaleda kõikides kuriteoga seotud sündmustes (nt osaleda kõikides vestlustes, kus arutatakse mingit osa

võimalikust kuriteoga seotud asjaolust või osaleda kõikides seadusevastastes toimingutes) ning seda veel olukorras, kus kuriteo toimepanijate ring on lai. Nimetatu aga ei tähenda, et nad ei oleks tajunud nende osaluseta toimunud sündmuste mõju kuriteole tervikuna. Seda enam, et anonüümsete tunnistajate ütlustest nähtuvalt on neile kuriteoga seotud asjaolud saanud teatavaks eelkõige süüdistatavate enda ütluste põhjal (näiteks anonüümsetele tunnistajatele esitatud küsimused, kuidas nad teavad kellegi konkreetse süüdistatava kuulumisest ühendusse, siis vastuse kohaselt kuulsid nad seda kaassüüdistatavate käest, mitte ei avaldanud seda neile keegi asjassepuutumatu isik või ei lugenud seda ainult ajakirjandusest). Antud juhul ei tohi unustada, et tegemist on anonüümsete tunnistajatega, kes ei saagi rääkida detailselt kõiki neile teadaolevaid fakte, kuna vastasel juhul võivad paljastuda nende isikud ning nende anonüümeks tunnistamine kaotaks igasuguse mõtte. Kuigi kohtul ei tekkinud kahtlust anonüümsete tunnistajate ütluste kui isikulise tõendi lubatavuses, tuleb arvestada KrMS §-s 15 lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks. Seega hindab kohus, mil määral on süüdistatavate õigusvastane tegevus tõendatud teiste asjas kogutud tõenditega ning kuidas nendega haakuvad anonüümsete tunnistajate ütlused. Seda enam, et kuigi anonüümsete tunnistajate ütluste põhjal saab jaatada nii ühenduse hierarhilist ülesehitust kui ka jagatud tööülesandeid ühenduse siseselt, ei sisaldanud anonüümsete tunnistajate ütlused sisulist teavet kõikide isikute osas, kellele on esitatud süüdistus ühendusse kuulumises. Ka teiste süüdistatavate kuulumine kuritegelikkuse ühendusse peab kinnitust leidma täiendavate kohtus uuritud tõendid. Järgnevalt analüüsibki kohus kohtule esitatud teisi tõendeid, mis on puutumuses esitatud süüdistusega ning mis võimaldavad anda vastust konkreetse isiku seotusele kuritegeliku ühendusega. Esmalt peatub kohus A. R ja A. Di (esialgselt kaassüüdistavad) kohtueelses menetluses antud ütlustele, mis toetavad anonüümsete tunnistajate ütlusi. Nii tunnistas A. R 12.12.2016 kohtueelses menetluses ühiskassa olemasolu ning selgitas, et kui „obštšakki“(ühiskassa) maksta ei tahetud, siis keegi ei sundinud, kuid pidi arvestama sellega, et juhul, kui tekivad probleemid, siis nende lahendamiseks kuskilt abi ei saa, samuti ei aidata sind vanglas olles ja ei tasuta advokaadi eest, sellist raha maksis Gibonile (Kozlov) ühel korral. Kuivõrd A. R ütluste kohaselt Gibon ise autot ei juhtinud ning tal olid selleks erinevad inimesed, leiab kohtu hinnangul kinnitust ka anonüümsete tunnistajate poolt osundatu, et A. Kozlov hüüdnimega Gibon oli ühenduses kõrgel positsioonil. Samuti kinnitas A. R teadmist, et ka Xxx viis Gibonile narkootikumide müügist ja muust kriminaalsest tegevusest saadud raha obštšaki jaoks ja teab seda Xxxi enda jutust. Samuti nähtub A. R ütlustest ühenduse range distsipliini, hierarhia ja nn „katuse“ pakkumise olemasolu, osundades seejuures peamiselt A. Sile (Xxxile) ja A. Kozlovile (Gibonile). 13.12.2016 antud ütluste kohaselt juhul, kui ta oleks Gibonile narkojoobes ette sattunud, siis oleks Gibon temast kui ebausaldusväärsest isikust lahti öelnud ja ta oleks jäänud ilma toetuseta. Tõi näite Xxxiga, kes hakkas narkootikume tarvitama ja seetõttu ei saanud ta probleemide lahendamisel osaleda. Grupeeringute vaheliste probleemide lahendamisel pidid grupeeringute juhid sellest teadlikud olema, st juba enne probleemi lahendama asumist oli vaja enda vanem (staršii) asjadega kurssi viia. Ka A. R osundas, et Xxxi staršiks oli Gibon ja seetõttu pidi Xxx enne Gibonile teada andma, mis tal plaanis on ja kuidas ta kavatseb probleemi lahendada, pidi saama Giboni heakskiidu. Samuti pidi Xxx peale probleemi lahendamist Gibonile selle probleemi lahendamise käigust teada andma, mis kinnitab aruandekohustust. Selline kord oli kuritegelikus grupeeringus alati, kui oli vaja staršilt nõusolekut saada. 14.12.2016 ütluste kohaselt teab vanglas kuuldud juttudest, et Xxx oli Giboni kuritegelikus grupeeringus juba kas 2013 või 2014 alates ja tema staršiks on algusest peale olnud Gibon. Selgitas, et Tallinnas saab näiteks narkootikumide müügiga tegeleda vaid siis, kui sul on mingis grupeeringus keegi, kes sinu eest vastutab, st on sinu starši. Igal staršil on omakorda oma starši ja nii kuni grupeeringi juhini välja. Tema alluvuses töötasid umbes 10 inimest, tema ise nendega ei suhelnud, suhtes läbi isiku, kes nüüd on surnud. Lisaks märkis A. R enda ütlustes ära Andres Ilma, kellele hakkas amfetamiini andma juba peale seda, kui oli teda Gibonile esitlenud. Sel ajal, kui A. Ilm hakkas ise ilma Xxxita amfetamiiniga tegelema, siis sel ajal tema enam Xxxile amfetamiini ei vahendanud.

Sarnaselt anonüümsete tunnistajate ütlustele märkis ka A. R grupeeringu üheks kokkusaamiste kohaks Tallinnas Xxx Xxxu. Ka Andrei D osundas enda 08.06.2017 kohtueelses menetluses antud ütlustes suuresti A. Sile kui „Xxxile“ ja A. Kozlovile kui Gibonile ning A. Di ütlused tõendavad nii kuritegeliku ühenduse toimimist kui ka ühenduse eesmärke ja ülesehitust. A. D selgitas, et hakkas koos M. Piga tegelema narkootikumide ostmise ja müügiga 2015 lõpus. Kui ta töötas 2015 alguses ööklubis, siis tutvus A. Siga hüüdnimega Xxx, kuulis klubis inimestelt, et Xxx on Kemerovo kuritegeliku grupeeringu liige. Sõitsid Miga Xxxile külla ning Xxx rääkis neile, et ta töötab Kemerovo grupeeringus koos Slavaga. Xxx ei täpsustanud, kes see Slava on, kuid internetis Kemerovo grupeeringu kohta kirjutatu põhjal oletas, et tegemist on Slava Kemerovski ehk V. Gulevichiga. Selles grupeeringus oli Xxxi sõnul ka Saša Giboni nimeline isik, kes täidab brigadiri kohuseid, st on siis nagu vahepealne kõrge ülemus Kemerovo grupeeringus. Xxx ise ei täpsustanud, milles tema töö Kemerovo grupeeringus seisis, kuid hilisemalt on aru saanud, et ta pakkus nö „katust“ tema all narkootikumidega tegelevatele inimestele ja lahendas kõrgemal pool probleeme, kui see vajalik oli. Tõi näite narkomüüjast S Ist, kelle probleemi (konflikt O grupeeringuga) arutamine toimus Tallinnas xxx tn Xxxi restoranis. Sõitis sinna Mi ja Xxxiga ning kohal oli ka Gibon ja Ilja-nimeline mees, L-nimeline mees ja veel mingid Kemerovo grupeeringu mehed ning O grupeeringu mehed. M rääkis, et Gibon võttis vastu otsuse, et S I eest on vaja maksta hüvitis. Millalgi umbes 20.detsembri paiku kutsus Gibon tema ja Mi Xxx Xxxusse. Seal olid Gibon, siis Kemerovo grupeeringu Ilja, kes oli ka varem S I teema kohtumisel Xxxis, samuti Saša ja veel keegi, keda ta ei tea. On kuulnud, et nn ühiskassa raha maksavad grupeeringute puhul need grupeeringu all tegutsevad isikud, kes on teeninud mingit kuritegelikku tulu, näiteks narkomüügist saadud raha, annavad siis oma grupeeringu juhtidele mingi osa sellest kuritegelikust tulust ära. Selle eest saavad need raha maksvad isikud grupeeringu kaitse, et kui neil tekivad mingid probleemid, siis grupeering seisab nende eest ja lahendab neid probleeme. Tõi välja, et Xxx oli Gibonist madalamal tasemel. Sarnaselt anonüümse tunnistaja A. M ütlustele teadis ka A. D juhtumit A. Si kinnivõtmisest ja keldris hoidmisest. Xxx oli Dile rääkinud, et kui ta ühel päeval tuttava telefonikõne peale kodust välja läks, siis piirasid ta ümber maskides mehed, võtsid kinni, panid koti pähe ja pandi üheks ööks keldrisse. Samuti meenus Dile seoses Xxxiga juhtum, et millalgi sügisel helistas Xxx Mile ja palus neil sõita xxx tänavale, kuna seal oli mingi kohtumine ja Xxx tahtis neid nö turvama. Kui nad Miga kohale jõudsid, siis oli seal lisaks Xxxile üks Kemerovo grupi liige, keda teab, et kutsutakse Andreiks, kes sõitis xxx-ga. Xxx ja Andrei rääkisid seal mingite eestlastega mingist võlast, Andrei lõi sellel kohtumisel ühte eestlast paaril korral rusikaga vastu nägu. Samuti meenus talle, et millalgi 2016 suve lõpus helistas Xxx Mile ja palus neil sõita xxx baari juurde, et olla talle toeks ja turvajaks, sinna tuli ka seesama xxx-ga sõitnud Andrei, kohale oli sõitnud ka Kemerovo grupeeringu liige nimega Kostja. Need ütlused riimuvad ka 22.05.2017 ja 19.10.2017 koostatud jälitusprotokollides toodud kõnedega. Vastavalt 08.06.2017 äratundmiseks esitamise protokollile (T 1, lk 69) tundis A. D ära fototabelil nr 1 fotol 2 Andrei, kes sõitis xxxga (Andres Ilm); fototabelil nr 2 fotol nr 3 tundis ära Ilja, keda on kolmel korral näinud (Ilja Drovnjašin); fototabelil nr 3 fotol nr 1 tundis ära Saša Giboni (Aleksandr Kozlov); fototabelil nr 4 fotol nr 3 tunneb ära Saša, kes osales ühel kohtumisel Xxxis (Aleksandr Polehha); fototabelil nr 5 fotol 2 tunneb ära Kostja (Konstantin Kartsev); fototabelil nr 7 fotol nr 3 tundis ära Andrei, kes oli ühel kohtumisel (Andrei Vaskin). Anonüümse tunnistaja A. M ütlusi nii ühenduse mitmetasandilise juhtimise ja struktuuri toimimise kui ka Si kinnihoidmise ja karistamise kohta toetavad ka kohtueelses menetluses 06.04.2017 tunnistajana üle kuulatud N Ai ütlused (avaldati, sest istungil keeldus ütluste andmisest). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli A. Di ja M. Pi vanemaks (staršiks) isik hüüdnimega Xxx. Selgitas, et vanem on isik, kes omab mõjuvõimu ning kellele teised alluvad ja peavad raha maksma. Vanemale on vaja maksta nö katuseraha selle eest, et ta kaitseks isikuid teiste eest. Rahasummad olid teatud protsendid kuritegelikust tegevusest saadud tulust. Kuna M. P ja A. D peksid läbi tema sõbra, otsustasid kinni püüda Xxxi kui M. Pi ja A. Di vanema. Xxxile pandi kott pähe ning ta viidi ühte keldrisse. Järgmine päev said kokku Giboniga, kes on Xxxi vanem ning Xxx anti Gibonile üle.

Kriminaalasjas on teostatud hulgaliselt menetlustoiminguid, sh jälitustoiminguid: varjatud jälgimine, süüdistatavate omavahelisi kõnesid on pealt kuulatud. Kõnede pealtkuulamine annab informatsiooni sellest, mida süüdistatavad omavahel arutavad, teadmata, et nende juttu kuulatakse (erinevalt näiteks ülekuulamisest). Tõsi, üksikud tõendid (üksik kõne) tõesti ei tõendaks kuriteost osavõttu, kuid tõendite kogum joonistab ilusasti välja süüdistatavate kooskõlastatud käitumise. Süüdistatavate tegevusele hinnangu andmiseks on esitatud tõendite pinnalt vaja luua tervikpilt. Esitatud tõendite analüüsimine annab tulemuse ainult siis, kui kõrvutada kõikides episoodides kogutud tõendeid kogumis. Süüdistatavate omavaheliste kõnede stenogramme on kriminaaltoimikus hulgaliselt. Kõnede stenogrammist on selgelt näha, et süüdistatavad planeerivad omavahel oma tegevust. Kasutusel olev kõnekeel on küllalt omapärane, kuid siiski on sellest väljaloetavad asjaolud, millised kindlalt viitavad kooskõlastatud tegevusele. Kasutatakse rohkelt roppu sõimu vene keeles ja väljendeid, millised on omased karistust kandnud inimestele /mida peaaegu kõik süüdistatavad ongi, va Drovnjašin/ sh tavalist kõnekeelt ja kõnekeelt, mis tuleneb kinnipeetavate subkultuurist. Need väljendid ei ole üheselt tõlgitavad eesti keelde, kuid nende sisust on üheselt arusaadav, et planeeritakse ja arutatakse edasist käitumist. Suuremalt osalt kasutatakse väljendeid, mis nagu seadusevastaste asjadega ei olekski seotud, kuid võrreldes aegu, millal on kõned tehtud ja sündmuste aegu, on üheselt selge, millest jutt käib. Siinkohal ei nõustu kohus prokuröri väitega, et selliste väljendite kasutamine nagu „lugupeetud“ ja „batja“ viitab kuritegeliku ühenduse struktuurile. Neid väljendeid kasutatakse laialdaselt ka tavaelus, ka kohtumenetluses pöördutakse kohtu ja kohtumenetluse poolte poole „lugupeetud“, samuti tavaelus kutsutakse isat „batjaks“, seega sellise prokuröri argumendi jätab kohus süüdistusest välja. Samuti ei nõustu kohus prokuröri väitega, et telefonides toimus kontaktide „kodeerimine“, st teatud abonendile teatud nime andmine: eluliselt usutav on Kolzovi väide, et nime andmine kontaktile võib olla ka juhuslik, mis tuleneb klahvile vajutusest ja telefoni poolt pakutavast lahendusest. A.Si juttu teised süüdistatavad pidasid luuluks ja fantaasiaks, kuid võrreldes Si kõnesid reaalselt toimunud sündmustega ei ole kahltust, et Si jutt ei olnud väljamõeldis ega fantaasia. Võrreldes kõnede aega ja aset leidnud sündmusi ei jää kahtlust, et kõnedes räägitake tegelikkuses toimunust. Ulatusliku pealtkuulatud kõnede mahu foonil jäävad süüdistavate väited juhusliku nimetamise kohta lahjaks. Korduvalt ja korduvalt räägitakse „brigaad“, „kollektiiv“, „meie“, „šefi juurde“ jne (nt 25.10.2017 protokollis 15.märtsil kell 14.40 S ja Ilma vestlus, 26.mail kell 17.22 Si ja Ragimovi vestlus). Ka Kartsev on rääkinud kõnedes „kemerovskitest“. Siinkohal ilmselgelt ennastõigustavad on Kartsevi ja tema abikaasa J K (30.01.2019 kohtuistungil) väited, et Kartsev tahtis nö ennast tähtsaks teha. Ka A.Ilm on rääkinud kemerovskitest (19.05.2017 jälitusprotokoll): nt 20.10.2016 kell 23:43 helistab A. Ilm Konstantin Kartsevile ning räägitakse kellegi löömisest ning K. Kartsev teatab: „/.../ ma nägin teda eile üks hetk. Istus seal, värises, kui mind nägi. Pärast rääkis veel nendele inimestele, kujutad ette, nagu...sellist ajas justkui: „L.. „kemerovlased“ tahavad mind nagu petta /.../“. Süüdistatavad ise nimetasid ennast „kemerovski“ või „kemerovskiteks/kemerovlasteks“. Korduvalt on V.Gulevich helistades erinevatele isikutele tutvustanud ise ennast „Slava kemerovski“. Näiteks helistas Gulevich J A 23.03.16 kell 13.34 ja ütles, et sooviks R kuulda ja seejärel tutvustab end “Slava Kemerovski”, samuti 13.01.2017 kell 11.28 helistas Gulevich E N ja ütleb: “kuula tähelepanelikult, äriühing xxx on lähedane sõber, tema on Slava Kemerovski ning soovitab võla ära maksta” (10.07.2017 koostatud jälitusprotokoll k T6). Tunnistaja E N kinnitas 24.01.2019 kohtuistungil, et selline kõne oli. Tunnistaja M J (xxx) kinnitas, et Gulevich käis nende juures tavakliendiga seoses auto remondiga. Kozlovi väidete kohaselt ühendas süüdistatavaid trennis käimine. Tõsi, sporti nad ilmselt tegid ja xxx koolis oli spordisaal renditud (esitatud rendileping), seda kinnitas ka tunnistaja A.P. Tunnistajad T, M V, I.F, A.H kunnitasid, et tundsid Kozlovi sportlasena ja treenerina. Trennis käimise vajadust aga

iseloomustab A.Ilma 30.09.2016 kõne Kartsevile (k T11 02.11.2017 ja 17.10.2017 jälitusprotokollid, samuti 11.05.2017 protokoll): kell 22.30 ütles A.Ilm, et “nägi valget, viimane nägi xxxi... andis tema eest 1650... lähen Gibsoni juurde, räägin, et Xxx tegi tööga tasa... Gibson soovitas kasvõi kord kuus trenni tulla kuritegeliku ühenduse vältimiseks, et kokkusaamised trennis”. Selles kõnes esiteks Ilm räägib raha üleandmisest ja teiseks ütleb edasi Kozlovi (Gibson tuleneb hüüdnimest Gibon) soovituse trennis käia just kokkusaamiste eesmärgil. Et süüdistatavaid peeti “kemerovskiteks”, kinnitab ka 03.10.2017 jälitusprotokollis kajastatud 20.02.2017 kell 16.17 toimunud kõne M T (vanglast) S K, viimane ütles, et “see Kemerovo maffia tahab minuga kokku saada millegipärast...”. Tunnistajana 24.01.2019 kohtuistungil ülekuulatud T kinnitas kõne toimumist. Ka süüdistatavad ise suhtlesid (T, M) ja rääkisid korduvalt teistest ühendustest: näiteks 11.05.2017 jälitusprotokollis kajastatu: 17.juunil kell 12.56 toimus vestlus sõiduautos xxx, kus viibisid Vaskin, Kozlov ja Drovnjašin, nad rääkisid Haronist, Kuzjast, kuritegelikust ühendusest kui on 3 isikut ja neile pakutavatest karistustest: “xxx.. Stas helistas... - xxx, xxx...”. Siinkohal ennastõigustavaks jääb väide, et loeti seda ajalehest. Drovnjašin ütles selgelt, et “Stas helistas” ning nende isikute kohta puudub siiani jõustunud kohtuotsus ja kindlasti ei saanud ajakirjandus kirjutada pakutavatest karistusest. Samuti vesteldi omavahel teistest gruppidest, räägiti A, arikatest ja mustlastest, esitatavatest pretensioonidest 17.juulil kell 19.52 edastabki nt S S.T (“mustlane”) sms Ilgami Ragimovi telefoninumbriga (25.10.2017 jälitusprotokoll kT4). Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle A T, kes selgitas ühe anekdoodi rääkimise asjaolusid: ta otsis L Md, kellega nad koos jõid ja helistas 27.11.2016 Kozlovile küsimusega “kas kõik kemerovlased on Kemerovosse ära sõitnud?” Järgmisel päeval sõiduautos Xxx Vaskin räägib Kozlovile selle jutu edasi (31.07.2017 jälitusprotokoll k T7 ja 11.05.2017 jälitusprotokoll), mis kinnitab nende seost kemerovskitega. Seega iseendast teemal “Kemerovo” räägiti isegi anekdoote. Need on kujukaimad näited jälitusprotokollides toodud hulgalistest kõnedest. Kohus on seisukohal, et viidatud tsitaatidest nähtub ilmekalt kuritegeliku ühenduse eksisteerimine. Ühenduse toimimist kinnitab ilmekalt sündmus, mis leidis aset 12.07.2016 xxx tol ajal asuval parkimisplatsil, millest võtsid osa Kartsev, Ilm, R, T, P, D, P, Z, R ja veel 3 isikut. Selle päeva kohta on koostatud mitu protokolli (kombineeritud - kõned ja varjatud jälgimine, k T10, 12.12.2017 jälitusprotokoll ja 18.09.2017 jälitusprotokoll, samuti 02.11.17 jälitusprotokoll k T11), kohus toob välja olulisema info. Nimetatud protokollist nähtub, et soov kohtuda S tekkis pärast seda, kui Kozlovile tõlgiti ära Soome kohtus tehtud otsus. Kell 14.05 helistas Ilm Kartsevile ja küsis „kas saab ta autosse ilma minuta, et ära ei ehmataks?“ Seejärel kell 15.58 räägivad omavahel Kozlov ja T sellest, et „keegi rääkis halba kellegi kohta.. teeme lepitusõhtu“. Kell 20.22 R ütleb A.Ilmale: “tule xxx parklasse koos noorega julgestama, olge kõrval..” Kell 20.52 toimub telefonivestlus Kozlovi ja Kartsevi vahel ning viimane kannab ette, et “on xxx parkimisplatsil, meie oleme kolmekesi, rahvast palju”. Kell 20.59 Kartsev helistab Kozlovile ja viimane küsib, kas saate hakkama või on abi vaja... seejärel Kartsev annab telefoni S T... P peksis S minuti jooksul, siis R ütles midagi, lõpetati ja visati paberid maha, kell 21.01 T läks eemale, D võttis võtmed, Kartsev võttis maast paberid ja kell 21.02 helistas Kozlovile ning teatas, et nad tulevad Kozlovi juurde. A.R ütlustest nähtub, et 12.07.2016 parkimisplatsile palus A.Ilm tal kohale tulla juhuks, kui isikud hakkavad agressiivselt käituma, üks isik (S) oli Gibonilt abi palunud. Kohapeal toimuski kaklus, mille ta lahutas. Üks meestest süüdistas teist enda kohta valetamises, olid soomekeelsed dokumendid, neid ei loetud, seejärel sõideti Giboni juurde (tl 8, 16 k T1). Kannatanu S jäi küll kohtus ülekuulamata (prokurör loobus ülekuulamisest), kuid ekspertiisiaktist nähtub, millised tervisekahjustused esinesid S peksmise järgselt: 25.11.2016 ekspertiisiakti kohaselt (k T12 kriminaalasjas 16230103396) S tuvastati 13.07.2016 pea kinnine tömp trauma – kõvakelmealune verevalum kiiru piirkonnas, näokoljuluude hulgimurrudvasaku sarnakaare killunenud vähese nihkega kaksikmurd, vasaku silmakoopa seinte murrud (külgmise seina nihketa murd, alumise seina nihketa killunenud murd), alveolaarjätkeni ulatuva

joonmurruga ülalõuakeha murrud vasakul (ülalõiaurke eesmise seina killunenud murd, tagumise/külgmise seina killunenud nihkega murd, keskmise seina murd); põrutushaavad ninal ja vasaku silma all, nahaalused verevalumid pea piirkonnas (sh verevalumid mõlema silma laugudel e prillhematoom), vasaku silmakoopa ja põse pehmete kudede vigastus nahaaluse emfüseemi e puhituse tunnusega (radioloogiliselt põse piirkonnas vaba õhku kuni 3cm kihina); parema ülajäseme kinnine tömp trauma – nihkega murd parema küünarluu keskosa kaugmises kolmandikus, millega kaasnes pehmete kudede turse ja valulikkus. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 12.07.2016.a. Tervisekahjustuse tõsidust kinnitavad jälitusprotokollile lisatud fotod, mis olid tehtud haiglas. 02.09.2013 Soome Vabariigi kohtuotsuse koopia kohaselt S koos Pga ajavahemikul 26.10.201215.04.2013 panud toime 9 vargust, P sai tingimisi karistuse (oli vahi all 12-31.07.13) Sit karistati vangistusega 1 aasta 10 kuud (k T12). Kohtule ei ole esitatud andmeid, kas tervisekahjustuste tekitamise eest on süüdlane vastutusele võetud, antud sündmuse näitel on selgelt jälgitav, kuidas ühenduses kehtib vaikimiskohustus ja mis juhtub, kui seda rikutakse, kuidas toimib käsuahel ja millisel viisil probleemi lahendatakse. 25.10.2017 jälitusprotokollis (k T4) näiteks 24.02.2016 kell 17.23 S ütleb Pile, tuleb tunni pärast, seejärel järgneb kommentaar, et “sportlikult.. Maks ja Andrjuha.. ja tuleb üks meie oma”. Sellel päeval toimus E.Ji ja M.J kohtumine xxx tn lõpus. 22.05.2017 jälitusprotokollis (k T3) ja 19.10.2017 jälitusprotokollis (k T4) on kajastatud omapärased vestlused A.Ilma ja E.Ji vahel, teemaks – raha, võlgade tasumine seoses narkoaine käitlemisega. Ei ole kahtlust, et Ilm survestas Jit väga intensiivselt, lubades näiteks võlg tšetšeenidele üle anda, mis on iseloomulik kuritegeliku ühenduse käitumisele. Liikmete omavahelist sidet, mis kinnitab ühenduse püsivust, toetavad 22.05.2017.a koostatud jälitustoimingu protokollis sisalduvad kõned, mis omakorda osundavad 2016 a sügisel aset leidnud probleemile E Ji ja I Vi vahel. Vastavat probleemi kirjeldas 11.03.2019 kohtuistungil tunnistaja M J, selgitades, et I V palus temalt mõned aastat tagasi abi, võis olla 2016.a veebruaris. Sõitsid Tallinna, I tahtis E Jiga kokku saada. I ja E said kokku xxx, nägi, et seal kohtumisel I vehkis teleskoopnuiaga, siis istus E autosse ja sõitsid minema. Iil ja El oli mingi omavaheline asi varasemast. Ootasid seal, kui anti aadress ning sõitsid kuskile xxx tanklasse, jääb xxx poole, ootasid, siis juhatati xxx taha. Nemad olid xxx-ga. Autol tõmmati tagant uksed lahti ja üks nende omadest tõmmati välja, 2 tursket poissi istus sisse ja öeldi, et ta sõidaks punasele autole järele, sõitis kuskile pae rannikule, Iit nägi alles siis, kui kohapeale jõudis. Keegi E omadest küsis, et kas I on tema sõber. I oli E autos, I tuli autost välja, hoidis näost kinni. Ta ei tea, kas I oli kukkunud või ülbuse eest matsu saanud. Need meesterahvad, kes tulid, olid vene keelt kõnelevad. Siis tuli veel üks auto, sealt tundis Xxxi, mäletab teda vangla ajast, teised olid noored sportlased. Teab, et need olid E sõbrad. Nende autos oli 3 inimest, välja arvatud I, teisi oli võib-olla 6. Need inimesed tulid sinna kohale Ele appi, kuna I oli vehkinud teleskoopnuiaga. I oli vist Ele võlgu ning lahenduseks tegi E vist Iile trahvi teleskoopnuiaga vehkimise eest, kokku oli vist 700 eurot. Siinkohal märgib kohus, et E.J oli kohtuistungile kutsutud kaks korda, tema vastuolulisi ütlusi ei ole võimalik tõendina arvestada, kohus lähtub teistest tõenditest, sh jälitusprotokollidest. Kui M. J tundis ära Xxxi, siis vastavalt eelviidatud 22.05.2017 protokollile on tuvastatav ka A. Ilma osalus probleemi lahendamisel. Nii helistab 24.02.2016 kell 19:48 E J Andres Ilmale ja küsib, kas viimane on kaugel ning teatab võlast, mida ei kavatseta tagasi anda. Andres Ilm küsib, millises Statoilis J on ning Ilm teatab, et läheb miinimum pool tundi. Samas A. Ilm hoiatab, et seal xxx on kaamerad igal pool ja mendid seisavad seal sageli, mille peale J küsib, et kuhu minna. Kell 19:49 helistab A. Ilm A. Sile ning teatab, et kohe on vaja xxx minna, mille peale A. S vastab, et olgu ning temaga tulevad/sõidavad siis kutid kaasa. Kell 20:03 helistab A. Ilm E. Jile ning küsib, mis autoga nad on ning taustal vastab tundmatu, et xxx-ga tema meelest. N Ai juhtumist on rääkinud anonüümne tunnistaja, need ütlused on kinnitatud Ai enda ütlustega ja S I poolt kohtuistungil antud ütlustega. Samuti 03.05.2017 jälitusprotokoll (kT4) kajastab N Ai „küsimuse“ lahendamist: 18.02.17 kell 14.58 D helistab Pile ja ütleb, esmaspäeval võtame kollase ja

veel paar inimest, kes teavad N kohta ja sõidame Giboni juurde. Need tõendid haakuvad omavahel ja kinnitavad ühenduse toimimist. Kohus nõustub süüdistuses kirjeldatuga, et nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu ja püsivust ilmestab ka nende isikute eest seismine ja turvalisuse tagamine, kes pöördusid ühenduse poole abi saamiseks. Ühte sellist juhtumit kinnitab A. Si osalus kohtumisel, kus lahendati vanglas eluaegset vangistust kandva A T tuttava M R probleemi. Tunnistaja M R 16.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt palus ta T teda aidata, kuna talle helistati, taheti kokku saada, ta ei tahtnud kokkusaamisele minna, muretses. T helistas Sile ja palus aidata seda olukorda lahendada. Kohtumisel osalesid S, M ja sealtpoolt mingid 5-7 poissi vanuses 25-45 aastat. S ütles, et kaklusi ei toimu ning Si kuulati (vastuseks kohtule ütles tunnistaja, et kohtumine toimus 3-4 aastat tagasi). Läksid eemale, ta palus vabandust ja pakkus 2000 eurot kompensatsiooniks, meesterahvas nõustus, nad läksid minema. Rääkis Sile, kuidas olukorra lahendasid, S ütles, et see ei ole normaalne, et pakkus 2000 eurot. S ütles, et ta võib lahendada selle küsimuse ja leppisid kokku, et ta annab Sile 500 eurot mingisugusteks kuludeks ja S lahendab ära. Maksis Sile kohe peale konflikti 500 eurot, 2000 eurot ei ole kellelegi maksnud. Rääkis T peale konflikti ning T ütles, et Sile oli ka vale anda 500, sest ta pidi aitama tasuta. Talle helistati ja küsiti, kus on see hüvitis, milles kokku leppisid ning ta ütles, et S tegeleb selle küsimusega. T ütles, et palub oma sõbra A see küsimus lahendada, A helistas talle ja ütles, et sai nende poistega kokku, kellega tal konflikt oli ja leppis kokku, et ta ostab lapsevankri ja sellega on küsimus lahendatud. T leppis Siga kokku, et S annab vana auto xxx firmale xxx, läks autole M järele, auto oli väärt rohkem kui 500 eurot. Seda juhtumit kinnitas 17.01.2019 kohtuistungil ka tunnistaja N T (A T endine abikaasa). Kuritegelikule ühendusele omast nn „katuseraha“ maksmist ja ühenduse liikmete omavahelist toetamist kinnitavad ka tunnistaja V N 17.01.2019 kohtuistungil antud ütlused. Kaitsjad on N ütlused seadnud kahtluse alla, sest ta oli matkijaks kriminaalasjas xxx. Vältimaks ne bis in idem põhimõtte rikkumist ei käsitle kohus eelmise kriminaalasja tehiolusid. Ilmselgelt ei olnud V.Nil kohtuistungil lihtne ütlusi anda, kohus hindab ütlusi koosmõjus teiste tõenditega. V.N kirjeldas, kuidas tutvus A. Kozloviga 1998. aastal, kui tal oli probleemi lahendamiseks abi vaja. Talle vist öeldi, et Kozlov on Kemerovo grupeeringust vms. Kozlov lahendas probleemi ära, aga tema meelest mitte isiklikult, vaid kohal käisid teised poisid. Aleksandr ütles, et peab hakkama igakuiselt mingit teatud summat tasuma selle eest, et kui on mingid probleemid, siis nad üritavad neid lahendada. Võttis pakkumise vastu, maksis kuni 2015, siis peeti Aleksandr kinni. Ajavahemikul 1998-2015 oli neil jutuks, et soovis raha maksmist lõpetada ning Kozlov ütles, et kui ta ei taha olla nende ühenduses või lõpetab nendega suhted, peab ta tasuma 1200 eurot. Kozlov ütles, et nii kõik maksavad, kes lahkuvad. Läbirääkimised võimaliku lahkumise osas olid 2015 aastal Kozlovi kinnipidamismomendil. Kozlov käis teiste poistega tema juures, et teda neile tutvustada, teab kolme, üks neist on siin saalis (nimetas M D), on teda näinud ühel korral. Pärast seda, kui Kozlov kinni peeti, oli 2 ähvarduskatset. Kahel korral 5-6 inimest otsisid teda, üks nendest oli M. Ta ei arva, et teda otsiti selleks, et rääkida, vaid ilmselt, et läbi peksta. Need olid Aleksandri sõbrad ja ilmselt otsustasid tema eest kätte maksta. Kui nad käisid, siis üks naisterahvas nägi neid ja ütles, et ühel mehel oli pesapallikurikas põues. Teine kord tulid tema juurde need samad poisid. Vastuseks I. Drovnjašini küsimusele, et milliste tunnuste järgi naisterahvas tundis selle M ära, vastas tunnistaja, et naisterahvas ütles, mis kasvu ja et tal on nina nagu poksijal sisse löödud. Nagu kohus juba osundas, siis kuigi tunnistaja nimetas teda ähvardava isikuna Mi, siis tegi ta seda ajal, kui tõusis püsti I. Drovnjašin. Seda, et tunnistajat käisid kurikaga ähvardamas nii Drovnjašin kui ka Polehha, kinnitavad kaudselt ka Ilja Drovnjašini sõidukis xxx ja A Polehha sõidukis xxx läbiotsimiste kohta koostatud protokollid, millest nähtuvalt leiti mõlema süüdistatava sõidukist kinnipidamise järel pesapallikurikad.

Ühenduses kehtivaid reegleid kinnitab samuti Kozlovi ja D C vaheline kõne 21.11.2016 kell 16.32, millele eelnes kell 16.30 S ja Kozlovi vaheline kõne, millest küsitakse luba helistamiseks (29.09.2017 jälitusprotokoll k T10). Kohtuliku arutamise käigus on korduvalt mainitud Si vahelejäämise, karistamise ja ühendusest väljaviskamise teemat, nimetatu kajastub Si enda hulgalistes kõnedes, sellest on rääkinud anonüümne tunnistaja. Kohus ei pea vajalikuks pikemalt peatuda sellel küsimusel, kohtu hinnangul kinnitavad need kokkulangevad tõendid veelkord ühenduses kehtivaid reegleid ja ühenduse toimimist. 21.10.2016 kell 14.25 Gulevich helistas Drovnjašinile ja küsis auto kohta numbriga 121, sest autos olnud isikud võeti kinni ning käsib kohe helistada Vovale (advokaat) - las uurib välja (10.07.2017 jälitusprotokoll). Samuti kinnitab nö kõrgemal tasemel arutamist ja otsuste vastuvõtmist 10.08.2016 kell 15.33 (02.10.2017 jälitusprotokoll k T10) toimunud S.Si kõne A.Kozlovile, milles jutt “minu oma teisest noorest, vanema O juurde sõitmisest ja Slavale edasi ütlemisest”. Ühenduste vahelist suhtlemist kajastab ka nt 31.10.17 jälitusprotokoll (k T10): 23.05.2017 kell 20.23 Gulevich helistab O Mle ja räägib, et M on ära unustatud ja peavad sidet šifreerija või maletaja Saša (Kolzov) kaudu. 03.03.2016 kell 12.49 Gulevichi ja Drovnjašini toimunud kõnest ja järgnevatest sõnumitest nähtub, et oodatakse Kozlovi vabanemist. 15.03.2016 kõnes aga Gulevich jagab korraldusi Sile: et ärgu Sašat veel survestage ja A madam hoidku keelt hammaste taga. Kohus ei nõustu prokuröri hinnanguga järgmises küsimuses: kohtu hinnangul Drovnjašiniga 19.02.2016 kell 15.53 ei ole Gulevich küll käskival toonil rääkinud (10.07.2017 jälitusprotokoll k T6). Samuti 20.05.2016 kell 17.15 Gulevich küsib Drovnjašini käest, kas saab ta xxx rajooni viia, millele Drovnjašin vastab, et läheb trenni. Samuti ei nõustu kohus prokuröri hinnanguga, et Gulevich olevat andnud T 02.06.2016 klel 13.45 toimunud kõnes korralduse leida kaitsja (sama 10.07.2017 jälitusprotokoll k T6), sest kõne tekstist ei nähtu mingite korralduste andmine, vaid võimalus helistada Gibonile, kusjuures Gulevich dikteerib vale telefoninumbri. Kohus peab vajalikuks märkida, et telefoni mälus numbrite salvestamine tähendab suhtlemist: I.Drovnjašini telefonis olid salvestatud Kozlovi (Gibon), Polehha (Tolstyi), Slava (Slavjan). Si (Xxx), Vaskini, M (L), A.H ja T telefoninumbrid. I.Drovnjašini kodust leiti järgmised asjad: kasteet, elektrišokirelv, teleskoopnui, nuga, signaalpüstol, kolme antenniga seade, mille kohta tehnilise järelevalve ameti sagedushalduse osakonna 17.10.2017 kontrollaktiga 19-2/17-0104-062 tuvastati äravõetud seadme kiiratava signaali sagedused (k T12). Drovnjašini telefoninumber eksisteerib kõikide süüdistatavate telefonides, kusjuures alati salvestatud nimega “Iljuhha”, st kõik teda nii kutsusidki. Süüdistatavate väide, et Iljuhhaks kutsuti ka mingit ehitustöölist jääb paljasõnaliseks. Jälitusprotokollidest kujuneb järgmine pilt: näiteks (kT10 19.07.2017 jälitusprotokoll) 06.06.2016 kell 11.03 helistab E G Kozlovile ja pärib “sul noor 222-ga sõidab”, mis kinnitab Drovnjašini kuulumist millegi/kellegi juurde; Tihti käsitletakse Drovnjašinit ja Polehhat kui tervikut, räägitaksegi Tolstyi ja Iljuhhast koos, näiteks: 24.11.2016 jälitusprotokollis kell 17.56 ja kell 17.57 toimuvates kõnedes, kus Vaskin edastab Kozlovile teate helistada Gulevichile; 02.10.2017 jälitusprotokollis (kT10) sisaldub 11.juuli kõne kell 13.38 K helistab Kozlovile, lepivad kokku kohtumise neljapäeval kell 14 saslõkibaar xxx vastas, seejärel 13.juulil kell 10.55 K helistab Kozlovile ja viimane teatab, et tulevad poisid – tolstyi (Polehha), sambo (Drovnjašin). 02.10.17 protokollist (T10) nähtub, et 04.08.2016 räägitakse homse kohtumise teemal: kell 21.25 Vaskin räägib Kozloviga, Kozlov küsib, kas homme on rivis? Seejärel kell 21.33 Kozlov helistab Mle ning kell 21.43 Kozlov helistab M.Mišinile ning teatab, et ei saa tolstyi ja Iljuhhat kätte: homme samas koosseisus lõunastamine, las kutsub ka huligaanid (tolstyi+ilja). Et Polehha ja Drovnjašin täitsid ühenduse ülesandeid ühiselt, kinnitab ka 02.10.2017 jälitustoimingu protokollis kajastatu, kus 04.08.2016 kell 21.43 helistab A. Kozlov Mišinile ja teatab, et millegipärast ei saa Tolstõid ega Iljuhhat üldse kätte. Seda, et Ilja Drovnjašini ülesandeks oli Aleksandr Kozlovi sõidutamine ühendusega seotud erinevatele kohtumistele, tõendab 19.07.2017 jälitustoimingu protokollis kajastatu, kus 14.03.2016 kell 13:34 helistab I. Drovnjašin A. Kozlovile ning A. Kozlov teatab, et võivad mingi koosoleku teha

ning Drovnjašin ütleb, et võib läbi tulla. 14.03.2016 tuvastati A. Kozlovi ja vajadusel temaga kohtuvate isikute varjatud jälgimise käigus, et kell 14:12 nähti musta värvi 2003.a xxx sõitmas mööda Narva maanteed, kus juhikohal istus Drovnjašin ja kõrvalistmel Kozlov. Kell 14.22 sõiduauto parkis, said kokku A. Vaskiniga. A.Polehha peeti kinni 02.08.2017 kell 13.36 xxx asuvas (restoran Xxx asukoht) koos A.Kozloviga (tl 87 k T3 ja lk 95 kT2). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud Polehha mobiiltelefoni koopiafaile, telefoni mälus on Kozlovi (Gibon Sanja, Gibsan), M, Vaskini, S (K), Iljuha (sambo) numbrid ja Ti number nime all „Vitek (Vaskin)”. Telefoni mälus telefoninumbrite asumine kinnitab suhtlemist. Süüdistuse kohaselt osales Aleksandr Polehha koos Ilja Drovnjašiniga laenudega seonduvate probleemide lahendamiseks toimunud kohtumisel A N. Kohtu hinnangul ei saa iseenesest tunnistajate Y B ja A N 15.01.2019 kohtuistungil antud ütlustele tuginedes kindlalt jaatada raha sissenõudmist Aleksandr Polehha ja Ilja Drovnjašini kui kuritegelike liikmete poolt kuritegeliku ühenduse huvides. Tunnistajad andsid järgmisi ütlusi: Y B ütluste kohaselt teab süüdistatavate pingist ühte inimest Sašat, viidates A. Polehhale. Selgitas, et tema sõber A B andis omal ajal võlgu ühele inimesele tootmise arendamiseks. N tuli B juurde ja küsis Arturilt raha. 2016 firma pankrotistus ning võla tagasisaamine ei edenenud, oli liiga palju soovijaid. Sai tuttavaks Aleksandriga, kohtumised toimusid esimesel korral võib-olla talvel 2017 alguses xxx xxx. Rääkis Sašale olukorra ära. Järgmisel korral tõi talle võlakirjade koopiad. Ei tea, miks need võisid sattuda A. Kozlovi valdusse. Ideaalis tahtis raha tagasi saada, aga mil moel, ei tea, see oligi Aleksandri ülesanne, ei küsinud. Keegi ei jõudnudki sellega tegeleda, sest Saša lõpetas telefoni vastuvõtmise. A N ütluste kohaselt sai ta Polehhaga kokku kohvikus. Pärast seda, kui tunnistajale näidati Kozlovi elukohast leitud kolme võlatunnistust, vastas tunnistaja, et need on sõlmitud veebruaris 2015 ja jaanuaris 2016 (2 võlatunnistust) seoses sellega, kes andis võlgu. Tunnistaja selgitas, et tänaseks on võlasummad tagasi maksnud osaliselt, see on nende isiklik asi. Artur palus kokku saada ja olukorda selgitada, said kokku 2017 kevadel. Teda kutsus Y. B, said kokku, seal istusid veel meesterahvas ja naisterahvas, visuaalselt mäletab Polehhat. Temaga rääkis Aleksandr, soovis infot raha investeerimisest ja mis toimus tootmisega. Polehhaga ei olnud juttu tagasimaksmisest, aga juttu oli olukorrast tootmises ning mil moel on võimalus võlausaldajate nimekirjas ülespoole saada. Kui selgitas, milline on olukord, ütles Polehha, et selge ja aitäh. Pärast seda mingeid kohtumisi ei olnud. On pidevalt ühenduses võlausaldaja Arturiga, lahendab seda küsimust otse Arturiga. Edasisest vestlusest Arturiga sai aru, et nemad pidid mingi finantskonsultatsiooni saama kas Aleksandri või tema firma käest. Keegi teda ei ähvardanud. Kuigi A. N kirjeldab kohtumist Polehhaga rahumeelsena, annab sündmus kui tervik piisava aluse kinnituseks, et N käis Polehha raha tagasi nõudmas kui kuritegeliku ühenduse liige ning tegi seda kuritegeliku ühenduse huvides. Asjaolu, et B pöördus raha tagasisaamiseks Polehha, mitte nt õiguskaitseorganite poole, annab piisava aluse kahtluseks, et Polehhat teati kui isikut, kes tegelebki raskesti kättesaadava raha tagasinõudmisega ning seda just tänu oma positsioonile kuritegelikus ringkonnas. Kohtul puuduvad mistahes andmed, et Polehha oleks selliste majandusalaste teadmistega isik, kes oleks võimeline osutama finantskonsultatsioone nagu viitas N. Kindla kinnituse, et raha nõudis Polehha aga just ühenduse liikmena ning ühenduse toetusel, annab võlakirjade leidmine Kozlovi valdusest. Juhul, kui need oleksid Kozlovi kätte sattunud tõesti juhuslikult ja Kozlovil ei oleks nendega mitte mingisugust seost, oleks Kozlov need siis õigele isikule tagastanud või lihtsalt kui tema jaoks väärtusetud paberid minema visanud. Ilmselgelt hoiab isik aga enda valduses dokumente, mis on talle mingil moel kasulikud. Antud juhul olid need dokumentideks, mis tõid kuritegelikule ühendusele varalist kasu. Ka raha laenamise osas ei anna alljärgnevad tunnistajad konkreetseid ütlusi, et oleksid raha laenanud kuritegelikult ühenduselt või et neil oleks ebameeldivaid kokkupuuteid raha nõudvate ühenduse liikmetega, sealhulgas Polehha ja Drovnjašiniga.

Anonüümse tunnistaja A. T ütluste kohaselt sai A. Polehhaga tuttavaks, kui võttis temalt laenu. 15.01.2019 kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi A M, kes selgitas, et teab süüdistatavate pingist Iljad (osundab Drovnjašinile) ja Aleksandr Polehhat. On Iljaga kohtunud autoremonditöökojas ja Xxx Xxxus (sõid eraldi). Aleksandriga sai tuttavaks Ilja kaudu 2-3 aastat tagasi, teretasid vaid. Ühel korral küsis Polehha käest raha 6000 eurot. Polehha andis raha xxx juures, kirjutas võlakirja, andis laenu sularahas üheks kuni kaheks kuuks intressiga 10 %. Kuu aja pärast Polehha helistas ja ta maksis kogu raha tagasi. Ilja ja Aleksandr tegelesid spordiga ja kõik. Polehhale tal pretensioone ei ole. Tunnistaja K K 16.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt teab A. Kozlovi, I. Drovnjašinit, A. Polehhat, Vaskinit ja Gribovskit. Teab, et Drovnjašini hüüdnimi on Sambo Ilja, Polehha hüüdnimi on Sanja Tolstõi, Paks Sanja. On võtnud A. Polehha käest laenu ühe korra, 10 % kuus. Teab, et Polehha otsis V. Tit, kes võttis laenu. Polehha ei ole talle kunagi öelnud, et ta on mingi kuritegeliku grupeeringu liige. Tunnistaja J G 24.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt võttis väga kaua aega tagasi oma isiklikuks otstarbeks I. Drovnjašinilt rahalist laenu, laenas raha 6-7 aastat tagasi, võlatunnistus on koostatud 22.03.2016, sel kuupäeval lubas raha tagasi maksta. Initsiatiiv summa tagastamiseks tuli temalt endalt. Pärast võlatunnistuse koostamist maksis võla. Võlatunnistuse koostamisel oli kahekesi Iljaga, A. Polehha võlasuhetes ja vestlustes ei osalenud. Raha päritolust, mida laenas, ta ei teadnud. Esimesel laenu mittetagasimaksmisel teda ei survestatud, kõik oli lojaalne ja täieliku usalduse peal. See, et summa nii kasvas, oli tema initsiatiiv, sest tal oli Ilja ees ebamugav, et nii kaua ei saanud raha tagasi maksta. Tunnistaja V Ti 29.01.2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt teab süüdistatavate pingist Aleksandr Kozlovi, Ilja Drovnjašinit, Aleksandr Polehhat ja Andrei Vaskinit (Ilgam Ragimovi teab ainult välimuse poolest, kedagi saalist kui Ilgam Ragimovi ära ei tundnud). Aleksandr Polehhat teab isiklikult, said trennis tuttavaks, pärast seda, kui trennis käimise lõpetas, suhtles Polehhaga edasi, Ilja Drovnjašiniga sai samuti kokku trennis, A. Vaskiniga tegelesid koos spordiga, Kozloviga said kokku trennis. Polehha andis talle äri tarbeks 3000 eurot, detaile ei mäleta, maksis intressi, on täna Polehhale raha võlgu, juriidiliselt oli tegemist laenuga. Vastuseks A. Polehha küsimusele, et mis rahadest käib jutt Ti ja Andrei Vaskini telefonikõnes, kus Vaskin ütleb, et Polehhal on kõik sünnipäevad möödunud ja talle peab raha tagasi maksta, vastas tunnistaja, et tal ei ole aimugi, võib-olla tolleks momendiks oli vaja intress tagastada vms, pretensioone Polehha vastu tal ei ole. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega 1-17-6351 (kT4) KarS § 184 järgi on koos süüdi mõistetud V T, K.Kartsev, A.Vaskin ja veel kaks isikut, T vabastati karistusest tingimisi. Nagu kohus eespool viitas, ei kinnita ükski tunnistaja raha tagasinõudmist Polehha ja Drovnjašini poolt kas siis vägivallaga või muud moodi ähvardades või et seda oleks tehtud kuritegeliku ühenduse liikmena. Vastupidi, tunnistajad kirjeldavad raha laenamist ja tagasi maksmist korrektse toiminguna. Kohtule on esitatud ka mitmed dokumendid (nt R V ja T võlakirjad K8), millest nähtuvad A. Polehha poolt laenu andmised. Lähtudes esitatud võlakirjadest või laenulepingutest ning tunnistajate Me, K ja Gi ütlustest ei saa välistada, et A. Polehha andis laene ka isiklikult. Samas vähemalt V. Ti puhul on piisavalt tõendatud, et V. Tilt nõudsid Polehha ja Drovnjašin raha sisse kuritegeliku ühenduse huvides ning sellesse olid kaasatud ka teised ühenduse liikmed. Kohtu hinnangul on süüdistatavate sellekohane tegevus süüdistuses näidatud ajal ja kohas tuvastatud 15.09.2017 koostatud jälitustoimingu protokollis kajastatuga. Osundatud protokollist nähtub raha kogumine V.Tilt. Nii toimub 19.06.2016 Andrei Vaskini ja V Ti vahel vestlus, kus A. Vaskin teatab, et „Paks“ (Tolstõi ehk Polehha) helistas ja talle peab raha andma ning V. T vastab, et kui tal oleks, siis oleks toonud, tal on teised eesmärgid, praegu ei saa anda. 26.11.2016 kell 12.26 helistab A. Polehha A. Vaskinile ja küsib, et mis korter Vl on, et ta läheb käib tal külas ära, et on teda kuidagi ära tüüdanud. 08.04.2017 kell 15:11 helistab A. Polehha Aleksandr Kozlovile ning teatab, et on alles V p..., et just praegu sai V kätte, et ta ütles, et käis Kozlovi juures ja Kozlovi ei olnud kodus. Selle peale vastas A. Kozlov, et miks ta siis ei helistanud, seda enam, et auto seisab ja keegi on kodus olemas. Selle peale vastas A. Polehha, et on alles värd, valetas jälle. A. Polehha annab ka teada, et ta (V) ütles, et järgmisel nädalal läheb Kozlovi juurde. Samuti ütleb Polehha, et sõitsid koos Iljuhhaga ringi ning juhuslikult said ta

kodust kätte ning ta ei hakanud teda ootamatusest isegi puutuma, sattus isegi segadusse, et sellist vedamist ei saa olla. Eelnimetatud vestlus näitab ilmekalt, kuidas V. T pidi ühendusele raha maksma, ta ei teinud seda vabatahtlikult ning temalt käisid raha nõudmas Polehha ja Drovnjašin ning seda Kozlovi teadmisel ja heakskiidul ehk kõik toimus kuritegeliku ühenduse raames. On usutav, et juhul, kui isik ei tagasta talle korrektsetel alustel välja antud laenu, pöördub laenuandja vaidluste korral kohtusse, mitte ei käi teda asjasse mittepuutuvate isikutega kodus otsimas ning ei kanna sellest veel kellelegi kolmandale isikule ette. Selline tegutsemine osundab ilmselgelt õigusvastasele tegevusele, mitte lepingust tulenevale võlale. Kuigi tunnistajate Me, Ki ja Gi ütlustest tuleneb tavapärane laenumaksmine, ei olnud see tegelikult nii: seda, et Polehha kogus raha ühenduse huvides, kinnitab ka 02.10.2017 jälitustoimingu protokollis kajastatu, kus 29.11.2016 toimub vestlus sõiduautos Xxx xxx Vaskini, Polehha ja Kozlovi vahel, kus pärast seda, kui Polehha teatab, et ta on töötu, ütleb Kozlov: „Sul polegi vaja, sulle toovad kõik ise raha!“. Selle peale ütleb Vaskin, et täitsa lõpp ning lisab, et on pool Tallinna juurde kruvinud. Seejärel vastab Polehha, et tal on juba nende rahade pärast juuksed hallid. Väliselt laenu väljaandmine viitab justkui tsiviilõiguslikule vahekorrale: Polehha esitas kohtule 10.08.2016 sõlmitud laenulepingu (tl 98 k K8), mille kohaselt Polehha võttis xxx OÜlt laenu 10 tuhat eurot intressiga 2%, millise raha ta enda ütluste kohaselt omakorda laenas välja intressiga 10%. Ei ole välistatud, et A. Polehha andis laene ka isiklikult. Kuid jälitusprotokollidest koorub välja sõnavahetus Polehha, Vaskini, Ti ja Ki vahel (15.09.2017 jälitusprotokoll k T10), mille käigus Vaskin tungivalt soovib raha saada, T ja K aga leiavad, et võlga ei ole. Selline erinev tõlgendus viitab mitte lepingust tulenevale suhtele. Seda, et Polehha ja Drovnjašin täitsid ühenduse ülesandeid ühiselt, kinnitab ka 02.10.2017 jälitustoimingu protokollis kajastatu, kus 04.08.2016 kell 21.43 helistab A. Kozlov Mišinile ja teatab, et millegipärast ei saa Tolstõid (Polehha) ega Iljuhhat üldse kätte, seejärel jätkab, et tuleb kutsuda “huliganid – Tolstyi ja Ilja”. Samuti 13.07.2017 kell 10.55 helistab Konstantin K A. Kozlovile ja küsib, kas täna tuleb kell kaks sõita, mille peale vastab Kozlov, et “Sambo” (Drovnjašin) ja “Tolstõi” (Polehha) on kõik seal, kui midagi on. Selle peale küsib K, et kas nad on kursis ning Kozlov vastab jaatavalt, seejärel lubas K helistada kohe Sanjale. Eelpooltoodu foonil ei ole asjakohane Polehha kaitsja viide Tartu Ringkonnakohtu otsusele 1-169978 ja väide, et Polehha puhul tegemist on keelueksimusega KarS § 39 mõistes. Kuritegeliku ühenduse liikmete kohtumist restoranis Xxx (kus muuhulgas arutati ühiskassaga seonduvat) ning Kozlovi kui autoriteedi arvamuse olulisus nähtub ka 02.10.2017 jälitustoimingu protokollis (k T 10) kajastatus. Näiteks 26.07.2016 kella 15.00 paiku toimus restoranis Xxx vestlus, milles teiste seas osalesid Kozlov, M, Vaskin, S, Ilm. Nii teatab A. Ilm, et: „Ma läksin juurde, küsisin: miks ei tervita, nagu?/.../“ ning A. Kozlov teatab, et on vaja ära klaarida ning küsib, et milles on põhjus. Edasi ütleb Kozlov: „Nii, siin teist lahendust ei ole! Ljohh, tee nii, et sinu inimesed /.../ et ei oleks niisuguseid jutte, et Ilgam midagi seal, selgita välja, mis seal on! Ja mida tähendab see samune, teistele ei anna?“. Edasi on vestlusest aru saada, et toimub raha jagamine ning vestluses osalevad Kozlov, S, Vaskin ning on aru saada Kozlovi kui otsuse vastuvõtja roll, nt küsib ta, et missugune on nende osa ning ütleb konkreetselt, saad I käest tuhat. Seda, et arutati just ühiskassaga seonduvat, ilmestab A. Ilma lause: „sellest oli öeldud, et 50:50 – ühisesse, 100 ma annan ära, tulete – 200, rohkem (edasi arusaamatu), kõik, ülejäänud kohe“. Seda, et toimunust oli teadlik ka R, näitab A. Si lause: „Sanja R oli ju täna minu juures (edasi arusaamatu), homme saame me kokku. Kozlovi kui otsustaja rolli näitavad laused: „/.../ oleks parem, kui te mõistaksite teineteist ning ei oleks sellist: mina temale kätt ei ulata/ Et tuleksite teineteise juurde“ või „/.../ sest et seda ma kuulda ei soovi“. A. Vaskini ütlus: „Noo mida, Ljohh, sa olgu seal, sunni kasse, sul seal niisugune bande, annavad-toovad /.../“ koos teiste isikute ütlustega tervikuna kinnitab, et kohtumine ei olnud kantud mitte sõprusest, vaid kogunemise eesmärk oli seotud kuritegelikul teel saadud raha jagamisega. Kohtuti ka teistes söögikohtades, näiteks siis veel Xxxi kõrval asuvas Xxx Xxxus, mida kinnitas tunnistaja E A.

Süüdistatavad eitasid nn ühiskassa eksisteerimist, ometi omavahelistes vestlustes on sellest räägitud, näiteks: 10.12.2016 kell 13.05 toimub vestlus sõiduautos Xxx, mille käigus Vaskin, Kartsev ja M jagavad raha.. ja kell 13.10 öeldakse: “sada-paarsada peaks ühisesse panema”, siis on jut Arturi kingitusest.. ja palju saavad need, kel on auto, lõpuks Vaskin saab 500 eurot (11.10.2017 jälitusprotokoll, k T10). 11.05.2017 protokollis on kajastatud 18.05.2016 kell 17.14 toimunud vestlust xxx, mille käigus Kozlov, Vaskin, M, Drovnjašin ja Zarva jagavad 900 eurot. Kell 17.24 räägitakse Xxxi vahelejäämisest (raha võtmine) ja arutatakse, kas panna ühiskassasse. 10.09.2016 J D-S ja S O vahelises kõnes arutatakse, kas 500, mis oli kadunud jõudis ühiskassasse (17.10.2017 jälitusprotokoll). 14.03.2016 kell 14.10 S helistas T.R ja päris, kas D (L tütar) elab tema juures, selgub, et 1.märtsist on P juures ja siis S seletab, et tal kodus ühiskassa rahad -kas D võis võtta sealt? (25.10.2017 jälitusprotokoll). Ühiskassast on rääkinud ka A.Ilm 18.oktoobril vestluses U (kes helistas vanglast): “ühiskassa võlg on midagi muud kui isiklik” (02.11.2017 jälitusprotokoll k T11). 21.10.2016 kell 15.35 V P helistas Gulevichile ja küsis, kas ühiskassast saaks 200 võtta? Gulevich vastab, et seda praegu ei ole, kuu jooksul ei pannud midagi... Raha üleandmisele ühiskassasse viitab ja 26.05.2016 kell 10.43 kõne, kui Gulevich helistab Ž ja ütleb: pea silmas, see on juunikuu eest (10.07.2017 jälitusprotokoll k T6). Kohtupraktika kohaselt kuritegelik ühendus peab olema püsiv, kindla struktuuri ja eesmärgiga organisatsioon. Riigikohtu lahendis 1-16-6452/340 p 39-41 on selgitatud, et kuritegeliku ühenduse koosseisuga kaitstakse üksnes avalikku rahu ja julgeolekut kui kollektiivseid õigushüvesid, mitte aga neid individuaalhüvesid, mida kuritegeliku ühenduse tegevuse käigus on kahjustatud (3-1-1-97-10, p 24.). Kuritegelik ühendus kujutab endast ohupotentsiaali, mis kaasneb juba ühenduse loomisega. (3-1-1-127-13, p 7.), seega on tegemist formaalse deliktiga, mis tähendab omakorda, et kuriteokoosseis on täidetud pelgalt kuritegelikku ühendusse kuulumisega, mitte nende kuritegude vahetu toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Vastutus KarS § 255 (aga ka KarS § 256) järgi tuleb seega kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna. (3-1-1-57-09, p 13.5.) KarS § 255 puhul on tegemist vältava süüteoga, mis algab kuritegeliku ühenduse liikmeks saamisega ja lõpeb liikmestaatuse lakkamisega. (3-1-1-132-12, p 10). KarS § 255 lg 1 sätestatud kuritegeliku ühenduse definitsioon põhineb suurel määral Riigikogu poolt ratifitseeritud Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (nn Palermo konventsioon) sätetel. Kohtupraktika kohaselt kuritegelikule ühendusele on iseloomulikud: vaikimiskohustus, ühendusesisesed konspiratsioonireeglid keelavad alluvatel vahetu suhtlemise ühenduse juhiga, s.t eksisteerivad allstruktuurid ja nendevaheline selge käsuahel; erinevate kokkulepete ja reeglite kaudu tunnetavad ühenduse liikmed end kuritegeliku ühenduse osana ja omavad tugevat sidet teiste kaasliikmetega, tagades sel moel ühenduse püsivuse ja järjepidevuse; mitmetasandiline juhtimisstruktuur, territoriaalsel põhimõttel eksisteerivad allstruktuurid, kuritegeliku ühenduse juhtliikmete huvide esindatus vahendajate kaudu ja aruandmiskohustuse; probleemide ilmnemisel ja konfliktide korral kolmandate isikutega võivad kuritegeliku ühenduse liikmed tugineda ühenduse juhtfiguuride nn negatiivsele autoriteedile, vajadusel korraldatakse kuritegelike grupeeringute ümarlaud, varaline kasu jaotatakse tsentraliseeritult; toetatakse kinnipidamisasutuses viibivaid isikuid, vajadusel organiseeritakse kinnipeetute kaitsjatele tasu maksmine ja kaitsekontseptsioonide väljatöötamine, tagamaks nende kestev lojaalsus kuritegelikule ühendusele; ühenduse liikmed on kohustatud tegema enda kuritegelikust tulust protsendiliselt kindlaksmääratud makseid kuritegeliku ühenduse ühiskassasse, need summad edastatakse vahetult või kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgemalseisvate liikmete poolt ühenduse juhile, kellele kantakse regulaarselt ette ka kuritegelike projektide resultatiivsusest ja sissetulekute suurusest.

Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis jõuab kohus järeldusele, et paljudes erinevates jälitustoimingu protokollides joonistus välja selge pilt kuritegeliku ühenduse struktuurist, selle tegevuse põhimõtetest ja liikmelisusest ning rollijaotusest ja see kinnitas igati isikutele esitatud süüdistuste paikapidavust. Kohtul puudub alus kahelda eespool käsitletud ütlustes, kuna need riimuvad teiste usaldusväärsete ja omavahel riimuvate tõenditega, nii kirjalike tõenditega kui ka jälitusprotokollides fikseeritud kõnede sisuga, jälitusprotokollis fikseeritud sõidukis toimunud vestluste sisuga. Kõik eelnimetatud tõendid kinnitavad süüdistatavate süüd ja süüdistuse paikapidavust. Kuna kõnesid kuulati jälitustegevuse käigus pealt pikka aega, ei saa ka väita, et oleks tegemist nn kontekstist välja rebitud tõlgendustega. Kõned riimuvad omavahel sisult ja kontekstilt ning võimaldasid kohtul kujundada tervikpildi kuritegeliku ühenduse olemusest ja siseveendumuse. Mõistagi ei ole tegemist seaduslikul alusel asutatud äriühinguga, kus eksisteerib asutamisleping, põhikiri, majanadusaasta aruanne ja rahavoogude liikumine ei ole kuskil selgelt kajastatud. Kõiki tõendeid kogumis analüüsides ei tekkinud mingit kõhklust selles, kas antud ühendus oli kuritegelik ühendus. Kõik analüüsitud tõendid kinnitasid, et oli. See oli püsiv, kindla struktuuri ja ülesannete jaotusega organisatsioon, millise eesmärgiks oli teenida kuritegelikku tulu, millel oli ka territoriaalse määratlus ja esines ühtne organisatsiooni tahe. Ka leidis tõendamist ühiskassa pidamine, tulude jaotus, probleemide kollegiaalne lahendamine, „trahvide määramine“ reeglite rikkumisel. Kinnitamist on leidnud süüdistuses toodud fakt, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud kuritegude toimepanemisele. Ühenduse tegevus oli suuresti kantud eesmärgist teenida tulu läbi narkootikumide müügi, st panna toime narkootikumidega seotud süütegusid. Isegi olukorras, kus kohus ei arvesta süüdistuses toodud varasemaid kohtuotsuseid seonduvalt ne bis in idem põhimõttega, kajastavad esitatud tõendid piisavalt üles ehitatud skeemi teenida tulu narkootikumide müügist ning seda ka ilma vastavate kohtuotsusteta. KarS §§ 255 ja 256 koosseis on täidetud juba ühendusse kuulumisega, kui on kindlaks tehtud nende kavandatavad kuriteod. Antud kriminaalasja raames on aga tuvastatud, et lisaks narkootikumide käitlemisele oli ühenduse tegevus suunatud ka väljapressimistele. Nimetatu nähtub selgelt I. Ragimovi episoodis, kus ta tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Kohtu hinnangul tuleb jaatada süüdistuses toodud seisukohta, et A S ja Ilgam Ragimov Jr kui nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse liikmed panid 2016 juunis aset leidnud väljapressimise toime kuritegeliku ühenduse huvides. Rahaliste vahendite üleandmine mõistetavalt ei ole dokumentaalselt fikseeritud, kuid jälitusprotokollides kajastub korduvalt raha üleandmine ja jagamine. 05.10.2017 jälitustoimingu protokollis on piisavalt informatsiooni selle kohta, et väljapressimisest olid teadlikud ka teised kuritegeliku ühenduse liikmed Andres Ilm, A R, Konstantin Kartsev, Aleksandr Kozlov ja Vyacheslav Gulevich ning tegu pandi toime ühendusele toetudes ja selle heakskiidul. Nimetatu nähtub ilmekalt 05.10.2017 jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõnedes. Pärast 03.06.2016 kell 18:18 Ilgam Ragimovi poolt tehtud kõnet A Sile, kus I. Ragimov teatas, et V tunnistas üles ja nad võtsid ta auto ära, helistab kell 18:19 A. S Andres Ilmale ning teatab, et nad tunnistasid üles ja andsid auto ära. Kuivõrd vestlusest ei nähtu, et A. Ilm oleks küsinud, et kes „nad“ või „mis auto anti ära“, siis on selge, et A. Ilm oli toimunust teadlik. Järgnevalt nähtub A. Si ja Ilgam Ragimovi vestlusest, kuidas soovitakse auto äravõtmisest ette kanda ka A. Kozlovile: - 03.06.2016 kell 18:22 helistas A S Ilgam Ragimov Jr-le ning A. S küsis, et kas I. Ragimovil on Saša („Giboni“) number, et viimane on selle tööga kursis ning et Ragimov selgitaks, et silmapiiril on juba uued „Iksid“; - 03.06.2016 kell 19:02 helistas I. Ragimov Jr A. Sile ning teatab, et onu Saša ei võta toru ning A. S ütleb, et ärgu I. Ragimov telefoni teel liigselt rääkigu; - 03.06.2016 kell 19:34 helistas Aleksandr Kozlov Ilgam Ragimov Jr-le ning I. Ragimov tervitas A. Kozlovi kui onu Sašat ning teatas, et nad võtsid „xxx“, kohtumisel saaks seda kõike rääkida.

Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud kõnedest nii A. Kozlovi teadlikkus sellest, et Ilgam Ragimov ja A S plaanisid kannatanult vara üleandmise nõudmist kui ka see, et toimunust lähemalt pidid nad ette kandma just A. Kozlovile kui endast kõrgemal asuvale „vanemale“. A. R osalus sõiduauto väljapressimises nähtub 03.06.2016 kell 21:25 tehtud telefonikõnes, kus A R helistab A Sile ning A S teatab, et tal on R abi vaja, et rott saadi kätte. Selle peale on A. R kohe valmis kohale sõitma. Kuivõrd antud episoodi juures kohus tuvastas, et M Ki poja D Kiga tekkinud võimalikku probleemi oli kaasatud lahendama ka J Š-G, kes pidi sellega seoses A.Siga xxx juures kohtuma, kajastavad edasist sündmust seoses väljapressimisega 02.07.2016 aset leidnud telefonikõned. Kui 02.07.2016 kell 16:20 helistas A. S J Š-Gile ning A. S teatas, et ootab J Š-Git xxx juures, siis eelnevalt 02.07.2016 kell 16:00 helistas K. Kartsev A. Ilmale ning A. Ilm teatas, et on Ljošaga xxx juures. Selle pale lubas sinna kohe kohale minna ka K. Kartsev. J.Š-Gi ütlustest 30.01.2019 kohtuistungil nähtub, et 2007 on ta vanglas karistust kandnud koos Gulevichiga ja küsis viimaselt nõu selles küsimuses. Seda, et sündmusest oli teadlik V.Gulevich ja toetas Št, kinnitab 02.07.2016 kell 17:16 V. Gulevichi tehtud kõne A. Sile, kus V. Gulevich teatab, et „Škulet on kõrval“ (st viibisid koos vanglas) ning A. S teatas, et „oleksid sa näinud, kuidas ta täna käitus. Juua täis, möirgab, punnitab, paneb suu kinni“ (05.10.2017 jälitusprotokoll k T12). Kuivõrd kohtuistungil J Š-G kinnitas, et kohtumisel xxx parklas oli ta purjus ning küsis Gulevichilt nõu, on selgelt arusaadav ka V. Gulevichi roll probleemi lahendamisel. Kohtu hinnangul nähtub V. Gulevichi arvamuse olulisus ka A. Si vastuses V. Gulevichile: „Batja, ma ei tea, mida teha, kuid ma leppisin nendega kokku kohtumise homme kell kuus...minu lähedal seal. Kell kuus õhtul“. Sellele vastas V. Gulevich: „Olgu. Jõuame selgusele. Ma ütlen talle praegu, m#, et veel homme ka helistan talle /.../“. Kuivõrd 02.07.2016 kell 17:22 helistab J Š-G A Sile ning teatab, et onu Slava helistas talle, on tuvastatud ka V. Gulevichi ja J Š-Gi omavaheline vestlus. Väljapressimise seotust kuritegeliku ühendusega J Š-Gi kaudu ilmestavad ka järgmised vestlused: - 03.07.2016 kell 15:15 P. N kõne A. Sile, kus vesteldakse Škulet Jurast ning A. S teatab: „/.../ Tuli mingi roti pärast. Noh, lühidalt jäi „kooperatiivi“ võlgu...“; - 03.07.2016 kell 18:08 helistab A. Kozlov A. Sile ning A. S kirjeldab, kuidas ta oli eile kurnatud mõningatest asjaoludest ning A. Kozlov vastab, et Andrjuhha käis ja rääkis ning ta on šokeeritud. Seejärel A. S kirjeldab, kuidas küsis, milleks nad tulid ning sai vastuseks, et tulid juttu ajama, maani täis ning toob välja, et ei olnud mingit lugupidamist. Eelnevad kõned ja sündmus tervikuna kinnitavad ühenduse mitmetasandilist juhtimisstruktuuri, st et igal ühenduse liikmel oli oma kindel ülesanne. Nii ei pannud V. Gulevich ja A. Kozlov kui ühenduse autoriteedid tegu toime isiklikult, vaid seda tegid neist nö madalamal astmel liikmed. Teo vahetuks toimepanijaks oli Ilgam Ragimov, kes allus Sile ning keda Ragimov hoidis juhtunu üksikasjadega kursis. Samas olid kavandatavast teost teadlikud ka ühenduse juhtival positsioonil olevad isikud A. Kozlov ja V. Gulevich ning väljapressimine pandi toime nende teadmisel ja heakskiidul. Ka kuriteo lõpule viimisest ja juhtunu asjaoludest pidid I. Ragimov ja A. S ette kandma ühenduse autoriteedile. Seega leidis kinnitust ka anonüümse tunnistaja D. S avaldatu, et lisaks narkootikumidele tegeles kuritegelik ühendus ka väljapressimisega. Nimetatu näitab selgelt, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud kuritegudele, mis tõid ühendusele varalist kasu ning mille kaudu saadi rahalisi vahendeid ühenduse korrapäraseks toimimiseks. Seega kinnitavad eeltoodud tõendid kogumis, et nn Kemerovo liidriks, autoriteediks ja oluliste küsimuste otsustajaks oli V. Gulevich, keda toetas A. Kozlov. V. Gulevichi parema käena seisis A. Kozlov ühenduse püsimise eest, andes temast madalamal positsioonil olevatele isikutele juhiseid ühenduse huvides antud ülesannete täitmiseks, lahendades ühenduse siseseid probleeme (nt raha jagamine, liikmete rahaline toetamine, reeglite kehtestamine jms), aga ka teiste ühendustega esile kerkinud konflikte.

Kui anonüümsete tunnistajate ütluste kohaselt tegelesid A. Ilm ja A. Vaskin peamiselt nn tänavamüüjate probleemide lahendamisega, siis ulatuslikest jälitusprotokollidest ilmnes ka nende roll osaleda kuritegeliku ühenduse liikmete ühistel kohtumistel, kus lahendati erinevaid kuritegeliku ühenduse tegevust puudutavaid probleeme. Sarnane roll joonistus välja ka K. Kartsevi tegevuses, aga ka I. Drovnjašini ja A. Polehha osas, kes lisaks osalesid ka nn ühiskassasse kuuluva raha välja nõudmisel. Kuivõrd anonüümsete tunnistajate ütlustest nähtus selgelt I. Ragimovi positsioon ühenduse siseselt ning kohus tuvastas, et lisaks narkootikumidega tegelemisele osales I. Ragimov ka kuritegeliku ühenduse huvides toime pandud väljapressimises, on tuvastatud ka I. Ragimovi liikmelisus nn Kemerovo kuritegelikus ühenduses. Kohus on jõudnud järeldusele, et V. Gulevich ja A. Kozlov täitsid enda tegevusega KarS § 256 lg 1 objektiivse koosseisu ning panid teo toime kavatsetult. V. Gulevich, luues nn „Kemerovo“ kuritegeliku ühenduse, mille tegevus oli suunatud esimese astme kuritegude toimepanemisele ning A. Kozlov, seistes ühenduse juhtimises V. Glevichi kõrval, seadsid endale eesmärgiks ühenduse korrakohase toimimise ja seeläbi kriminaalse tulu saamise. Drovnjašin, A. Polehha, A. Ilm, I. Ragimov, K. Kartsev ja A. Vaskin täitsid enda tegevusega KarS § 255 lg 1 objektiivse koosseisu, pannes teo toime otsese tahtlusega. Uuritud tõendid kinnitavad, et nimetatud süüdistatavad olid kursis, milliste süütegudega ühendus tegeleb, kuidas ühendus toimib ning enda teopanusega toetasid ühendust kui tervikut. Seega süüdistatavad teadsid, et kuuluvad kuritegelikku ühendusse ja tahtsid või vähemalt möönsid seda. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus peab vajalikuks veel vastata järgmistele kaitsjate vastuväidetele: A.Kozlovi kaitsja on esile toonud, et 29.11.15 kell 18.30 kõnes (17.10.2017 jälitusprotokoll kT13) ütleb S Movile, et „helistatakse Gibonile..“, Kozlov oli aga 29.11.2015 vahi all ja tema suhtes kehtisid lisapiirangud. Tutvudes jälitusprotokolliga asub kohus seisukohale, et tegemist on üldistamisega, mis ei ole seotud konkreetse ajaga, ta ütleb: „siis kohe helistatakse“, mis viitab just üldistamisele, hinnates Si kõnemaneeri ja jutukust, on tema jutus väga palju üldistamist. Et 17.11.2015 kõnes S mainib vestluses Antonoviga vahi all viibivat Kozlovi ja Antonov viimast ei tea, ei ole käesolevas asjas tõendamiseseme asjaoluks ega tähtis. Ainetu on Kozlovi kaitsja märkus, et jälitusprotokollides kasutati kord nime Ilgam ja kord nime Elgam ning seetõttu on tegemist erinevate isikutega. Süüdistatavate telefonides oli kirjas nimi „Elgam“ (nt Vaskini ja Ilma telefonides k T3) häälikuid „i“ ja „e“ ongi kerge segi ajada, samuti leiab kohus, et jälitusprotokollides on kirja pandud sõltuvalt kuulajast ja koostajast, kas pannakse kirja nimi Ilgam või Elgam, jutu sisust selgub, et tegemist oli just Ilgam Ragimoviga. Kohus nõustub kaitsjaga, et 13.08.16 peetud 29-minutilisest kõnest on esile toodud 12 sekundit, kus käib jutt „kiirest...“, mille sisu ja seos kriminaalasjaga jääb arusaamatuks ka kohtule (11.05.2017 jälitusprotokoll). Samuti jäi kohtule arusaamatuks 17.01.2019 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja I.U ütluste asjakohasus ja 24.01.2019 kohtuistungil ülekuulatud D.M ütluste asjakohasus. Kaitsja on veel esitanud kohtule 07.12.2016 kohtuotsuse 1-16-8260, mis kinnitab, et A.I pidi ilmuma 3-aastast vangistust kandma; kohtuotsuse xxx (K), milles ei ole sõnagi „Kemerovost“ ja A.R tingimisi ennetähtaega vabastamise määruse, millest nähtub, et prokurör toetas vabastamist, sest Rl oli kaalukas panus tõe väljaselgitamisel. Nimetatud kirjalikud tõendid ei lükka ümber kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendeid: ei oma määravat tähtsust, kas K otsuses mainiti „Kemerovot“. R vabastamisel võiski prokurör avaldada oma arvamust ja A.Ii otsus lisab väärtust ainult Ii enda käitumisele, Ii vastuolulisi ütlusi ei saa kohus tõendina arvestada. Väärivad äramärkimist järgmised Kozlovi tähelepanekud: 1) ta viibis vanglas ühes kambris 315 koos D ja K 2) kohtueelse uurimise käigus prokuröri poolt esitatud taotlused põhinesid eksitavatel asjaoludel (nt Gi ütlused jm) 3) I S sai väikse karistuse 11 kg narkoaine käitlemise eest.

Kohtu hinnangul Kozovi viibimist ühes kambris Diga ja K ei ole võimalik seostada käesoleva kriminaalasja tehioludega, sellesisulist süüdistust ei ole esitatud. Prokurör küll esitas küsimusi teiste ühenduste kohta, kuid kohus ei pea neid asjaolusid määravaks. Kohtueelsel menetlusel koostatud taotlused ja nende alusel koostatud kohtmäärused põhinesid paljudel tõenditel, kokkuvõttes oli kohus õigesti välja toonud põhjendatud kahtluse. Mis puudutab I.S väidetavalt leebet karistust siis käesolevalt puudub kohtul õigus hinnata teises asjas ilmselt individuaalselt kaalutud karistust ja jõustunud kohtuotsust. Kohus jätab tähelepanuta prokuröri väited selle kohta, et viibides vanglas on kinnipeetavad keeldunud toidust ja Gulevich keeldus ütluste andmisest, olles kannatanu (kehalises väärkohtlemises), sest need väited väljuvad esitatud süüdistuse raamidest. Kozlovi kaitsja on tõstatanud küsimuse, mille järgi on prokurör valinud inkrimineeritud tegude alguseks Gulevichi, Kozlovi ja Gribovski puhul 2015.aprillikuu ja teiste puhul „vähemalt 2016.a algusest“. Kaitsja arvamusel süüdistus on tuletatud väidetava kuritegeliku ühenduse loomise hetke perioodist, mis on seotud kriminaalasjaga xxx ehk ajast, mil Kozlov ja Gribovski olid seotud subutex tablettide müümisega. Kriminaalasja nr 16221000014 menetlust on alustatud 01.02.2016, jälitustoimingute läbiviimisega on samuti alustatud 2016.alguses. Nimetatud kriminaalasjaga on 23.05.2017 ühendatud kriminaalmenetlus 1622100009 (alustatud 19.01.2016 Si, d-Sa, A.Ilma, ja u suhtes, sh maksualases teos); 16.10.2017 on ühendatud kriminaalmenetlus 17221000017 (26.01.2017 alustatud KarS § 184 tunnustel P suhtes, k T18 tl 171-175). Eelpool on kohus peatunud topeltkaristamise teemal ja on leidnud, et lubamatu on tagantjärgi omistada juba varasemalt kohtuliku hinnangu saanud tegevusele veel täiendavat topelt väärtust ja kohtu hinnangul karistused tuleb lugeda kaetuks. Prokurör ei ole taotlenud eraldi karistuse mõistmist kuni 02.09.2015 Kozlovi poolt toimepandud tegude eest. Varasema kriminaalasja raames toimepandud tegudele ajavahemikus alates 2015.a kevadest kohus hinnangut ei anna, sest see ei ole kooskõlas ne bis in idem põhimõttega. Robert Gribovski ja kuritegelik ühendus R. Gribovski kuulumist kuritegelikku ühendusse kinnitasid vaid anonüümsed tunnistajad A.M ja D.S, teised asjas kogutud tõendid seda ei kinnitanud, lähtudes R. Gribovskile esitatud süüdistusest. Esitatud süüdistusest nähtuvalt tegeles Robert Gribovski kuritegelikus ühenduses koos Aleksandr Kozloviga narkootiliste ainete müügiga, tema ülesandeks oli narkootiliste ainete hankimine ning edasimüüjate varustamine. Seejärel on viide Harju Maakohtu 07.03.2016.a kohtuotsusele kriminaalasjas nr xxx selle kohta, et Robert Gribovskit karistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 aastat 6 kuud ning sama kohtuotsusega karistati Aleksandr Kozlovi vangistusega 4 aastat 6 kuud 2 päeva tingimisi 4 aasta pikkuse katseajaga, kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 6 kuud ja 2 päeva. Nimetatud kohtuotsuse alusel Gribovski viibis vahi all alates 02.09.2015 kuni 10.08.2019.a. Nagu kohus aga eespool märkis, ei arvesta kohus süüdistuses näidatud varasemaid süüdimõistvaid kohtulahendeid praeguses kriminaalasjas kui kuritegeliku ühenduse koosseisu kinnitavaid asjaolusid, et mitte minna vastuollu ne bis in idem põhimõttega. Samuti jääb kohtule esitatud süüdistuse ja varasema kohtuotsuses märgitud teo toimepanemise pinnalt selgusetuks, kas enne pandi toime narkokuritegu, mis tõi kaasa võimalikku ühendusse kuuluvuse või vastupidi. Nimelt süüdistuse kohaselt kuulus R. Gribovski kuritegelikku ühendusse alates vähemalt aprillist ning Harju Maakohtu 07.03.2016 kohtuotsuse xxx kohaselt saab narkokuriteo alguseks lugeda 2015.a kevade. Selleks, et saaks rääkida kuritegeliku ühenduse raames toime pandud üksikkuritegudest, peaks ilmselgelt eksisteerima kõigepealt ühendus, mitte vastupidi. Kuna kevad ja aprill langevad ajaliselt kokku, ei ole kohus veendunud ka selles, kas R. Gribovski võis kuuluda kuritegelikku ühendusse juba enne narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemist.

Seega selleks, et tuvastada Robert Gribovski kuritegelikku ühendusse kuulumine, peaks esitatud süüdistus kajastama peale eelviidatud varasema kohtuotsuse narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise kohta teisigi fakte ja asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus R. Gribovski poolt KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist jaatada. Selleks oleks pidanud R.Gribovskile erinevates menetlustes etteheidetud tegusid menetlema koos ühes menetluses. Esitatud süüdistusest nähtuvalt jätkas Robert Gribovski kuritegelikku ühendusse kuulumist ka pärast kinnipidamist 02.09.2015 ning saab jätkuvalt nn "Kemerovo" kuritegelikult ühenduselt majanduslikku ja moraalset toetust ning identifitseerib ka end ise jätkuvalt nn "Kemerovo" kuritegeliku ühenduse liikmena. Sellisest kirjeldusest ei nähtu asjaolusid ja fakte, mis kinnitaksid Robert Gribovski rolli kuritegelikus ühenduses (milline oli tema ülesanne ühenduse siseselt, kellele allus jms) ning seoksid teda seeläbi konkreetse ühendusega. Kohus nõustub Robert Gribovski kaitsjaga, et sellised asjaolud ei selgunud ka kohtumenetluse käigus. Kuigi süüdistuse kohaselt identifitseeris Robert Gribovski ennast ise justkui kuritegeliku ühenduse liikmena, siis kohtuistungil ta midagi sellist ei kinnitanud ning eitas igasugust kuulumist kuritegelikku ühendusse. Ka süüdistuses toodud näide 07.02.2017 aset leidnud telefonikõnes V. Gulevichile ei kinnita, et raha küsimine oleks toimunud just kuritegelikku ühendusse kuulumise raames. Vastavalt 10.07.2017 jälitustoimingu protokollis (k T6) kajastatule helistab 07.02.2017 kell 15.57 vangla abonentnumbrilt Robert Gribovski V. Gulevichile ning teatab, et tal on väike probleem: “Mul on seal vaja kuni märtsi kuuni natukene hagi maksta, mul on jäänud! /.../900 eurot olen tasunud, aga rohkem ei ole kuidagi võimalik /.../”. Gulevich vastab: „ /.../ kui midagi on, annan siis „pääsukese“, et ma annan siis Sankale edasi, ta klaarib ise ära!“. 30.10.2019 kohtuistungil selgitas R. Gribovski, et nad V. Gulevichiga viibisid koos 2006 või 2007.a vanglas ning said niimoodi tuttavaks. Peale vabaemist nad ei suhelnud, kuid enne vabastamist Gulevich jättis oma telefoninumbri ja ütles, et kui on mingid probleemid, et siis ta lihtsalt helistaks, see oli 2007. aastal. Helistas kinnipidamiskohast Gulevichile, sest tal oli äärmine olukord, tal hakkas lõppema see aasta nende kohtukulude hagide tasumiseks, helistas kõigile, kellele sai helistada, aga millegipärast üksainuke kõne sattus kriminaaltoimikusse Gulevichiga, kuigi ta helistas kõigile. Millegipärast polnud ülejäänud huvitavad kõned. Gulevich ütles, et kui on võimalus, siis aitab, aga ta sai aru, et võimalust ei olnud, sest mingit abi sellele ei järgnenud. Kinnipidamiskohas peab kogu aeg paluma, et keegi aitaks, ilma toetuseta ei saa. Selgitas ka, et tema peret aitas pidevalt ka A. Kozlov, kuna A. Kozlov on tema abikaasa vanemate sõber. Ta vahistati 02.09.2015, kuid 03.09.2015 pidid olema pulmad. Pidid abielu sõlmima botaanika aias teletorni juures, seal oli restoran reserveeritud, kõik, mis oli pulmadeks vaja, oli tehtud, kostüümid ja pulmakleit, auto sõbra käest. Pidid tulema sugulased, palju külalisi. Arvestades alkoholi, söögi, joogi, restorani broneerimisega ja kostüümi ja pulmakleiti, siis arvatavasti olid kulutused pulmadeks rohkem kui 5000 eurot. Kulutused kandis tema perekond, tema vanemad, enamasti J vanemad. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega mõisteti temalt välja kuskil 1700 euro ringis. Sai vanglas rahalisi vahendeid isiklikule arvele nii, et kas abikaasa kandis talle üle või abikaasa vanaisa, kellele andsid raha tema vanemad, ämm ja äi, tema sõbrad. Sündis tütar ja abikaasal läksid kulud suuremaks, abikaasa veel õppis ja ei saanud tööd teha. J vanaisa pani raha arvele ka sellepärast, et J oli sotsiaalosakonnas arvel ja seda oleks hinnatud tuluna. Seega selgitas R. Gribovski, miks pöördus ta materiaalse abi saamiseks muuhulgas just V. Gulevichi ja A. Kozlovi poole ning ei tema ütlustest ega eelmärgitud telefonikõnest ei nähtu mingit otsest seost kuritegeliku ühendusega. Kuigi asja materjalide juures on ka 15.05.2017 jälitustoimingu protokoll (k T6), kus teostati muuhulgas Aleksandr Kozlovi kasutuses oleva abonentide kaudu edastavate sõnumite ja muu teabe salajast pealtkuulamist, vaatamist ja salvestamist ning läbivate isikutena on märgitud Robert Gribovski, J G ja A G, nõustub kohus kaitsja seisukohaga, et tegemist on kõlbmatu tõendiga, mis tuleb seetõttu tõendikogumist välja jätta. Nimelt on protokolli allkirjastanud isik, kes ei ole seda tõlkinud – tõlkijana on märgitud G M, kuid allkirja andis D S (tuvastatav võrreldes teistes jälitustoimingute protokollides antud tõlgi allkirjaga). Erinevus protokolli tõlkijas ja selle

allkirjastajas loob aluse kahtluseks, et protokolli sisu ei ole usaldusväärne (eksimus võib olla ka tõlke õigsuses ning ei ole üheselt selge, kellele järgneks vastutus valesti tõlkimise eest), mistõttu kohus on tunnistanud 15.05.2017 jälitustoimingu protokolli tervikuna lubamatuks tõendiks. Sellest tulenevalt puudub kohtul võimalus analüüsida selles protokollis kajastatud kõnede sisu ning käsitleda võimalikku seost kuritegeliku ühendusega. Teised kohtuistungil uuritud tõendid aga ei kinnita süüdistuse versiooni, justkui oleks R. Gribovski või tema pere toetamine olnud kantud kuritegeliku ühenduse liikmeks olemise eest, s.o ühenduse sisemisest korraldusest. A. Kozlovi enda ütluste kohaselt teab ta R. Gribovskit, kuna Gribovski abiellus J F (pragune G), kes on tema vanade tuttavate tütar. Roberti palvel kinkis sünnipäevaks tema naisele ja tütrele lilli ning mänguasju tema nimel. Ülejäänud abi tema poolt oli väike. Osutas seda abi Jle, mitte Robert Gribovskile. Kahjuks ei saanud seda kõike enda peale võtta, enamus sellest rahast oli talle üle antud J vanemate poolt. J vanemad kasutasid teda kui vahendit tütre abistamisel, sest kui pulmad nurjusid, olid kõik alguses šokiseisund, et kas tõesti tütar leidis kurjategija. Sellel põhjusel läksid nad riidu. J tahtis kogu koormat ise kanda, vanemad aga tahtsid aidata ning andsid raha tema kaudu Jle. Tunneb J G aastast 1997, kui ta oli umbes kolmeaastane. Seda, et A. Kozlov oli Robert Gribovski abikaasa J G vanemate kauaaegne tuttav, kinnitasid ka tunnistajana ütlusi andnud S F (J G ema) ja J G. S F kinnitas 26.08.2019 kohtuistungil, et tunneb Kozlovi väga ammu ning Kozlov andis nende käest raha edasi, Kozlovi abikaasa aitas ka neid, käis nende salongis, küsis, mis jogurteid J tütre jaoks osta ja andis ka mõnikord mingi raha tema kaudu edasi, loomulikult tõi lapsele mänguasju ning toetas moraalselt. J G kinnitas 24.01.2019 kohtuistungil, et sai Aleksandr Kozloviga tuttavaks faktiliselt 23 aastat tagasi, isiklikult hakkasid suhtlema 4-5 aastat tagasi, enne seda teadis ainult, et A. Kozlov on ta vanemate sõber. R. Gribovski ütlusi, et helistas vanglast abi saamiseks ka teistele isikutele, kinnitavad tunnistaja G K 26.08.2019 kohtuistungil antud ütlused. Nimetatud tunnistaja selgitas 26.08.2019 kohtuistungil, et tunneb Robertit ja Roberti abikaasa ema St ning ajal, kui R. Gribovski oli kinnipidamiskohas, suhtles nii R. Gribovski kui ka tema pereliikmetega. R. Gribovskiga suhtes telefoni teel ning R. Gribovski palus temalt rahalist toetust ning ta on andnud raha kas Sle või tema (R. Gribovski) abikaasale ja raha on andnud umbes 100-200 eurot kuus. Toetas R. Gribovskit tema ämma või tema abikaasa kaudu. Raha jõudis ka Robertini, kuna Robert helistas ja tänas finantsilise abi eest. Aitas midagi vastu tahtmata, sest on sõber. Raha andis kogu selle aja vältel, kui R. Gribovski viibis kinnipidamisasutuses, see ajavahemik võis olla orienteeruvalt 2015-2018. aastal, täpselt ei mäleta. Toetuse andmist R. Gribovskile ja tema perele on kinnitanud ka tunnistaja S R, kelle ütluste kohaselt aitasid rahaliselt, aitasid perekonda. Kui majas oli vaja midagi teha, siis aitasid toiduainetega. Raha on andnud Sle või Jle, on kinkinud sünnipäevaks, aastavahetuseks, kui Robert helistas ja küsis ning kui oli võimalus, siis nad alati aitasid. Ka praegu aitavad võimalusel, viivad toiduaineid, ka rahaliselt või kui lapsele on asju vaja. Tunnistajad S F ja J G kinnitasid nii tunnistajate G K kui ka S R ütlusi toetamise kohta. Samuti nähtub tunnistaja S Fi ütlustest, et pulmade ettevalmistamiseks investeeriti väga palju raha. Tunnistaja tõi välja, et läbiotsimise käigus võeti ära nende raha, mis olid mõeldud lillede eest tasumiseks ja perekonna tuttavate raha, arestiti autod, mida pidid lastele kinkima. Roberti isa andis palju raha, tema ema ja isa. Kohtukulusid tasusid kokkuleppel. Kriminaalkulud olid rohkem kui 1000 eurot, ei mäleta, perekond kogus raha, mis oli kokkuleppel kohtuga, see oli 25 000 eurot, peale selle konfiskeeriti auto. Kogusid raha, mis peab kohtualusel arvel olema, see on nagu vabastusfond, olid kulutused, et ta pidi seal midagi süüa poest ostma, tasusid telefonivestluste, kokkusaamiste eest. Raha andsid Roberti isa, tema vanemad, tema, nende lähedased sugulased, sõbrad ja tuttavad. Kogusid teatud summa, andsid raha tema isale, kes oli kõige vabam inimene perekonnas tol hetkel.

Tunnistaja S Fi ütlused kattuvad ka A. Kozlovi ütlustega osas, et S F läks Jga seoses R. Gribovski vahistamisega riidu ning tütar ütles, et tal pole nende käest midagi vaja. Tunnistaja S Fi ütluste kohaselt ei olnud tal võimalik tütre kontole raha kanda, kuna tütar sai sotsiaaltoetust ja pidid kogu aeg kontrollima, et tal poleks laekumisi. Said teada, et kui keegi kannab tütrele raha kontole, siis seda peetakse sissetulekuks. Kui sotsiaalamet oleks tõlgendanud seda kui tulu, ei oleks J saanud kommunaalkulude hüvitist. J elas üksinda lapsega korteris, palju toetust sai perekonnalt, täiendav toetus riigilt. Tütar oli tudeng, sai emapalka ja siis hüvitist. Ei ole kokku arvutanud, kui palju said oma tuttavate või sugulaste käest sel perioodil. Leidis ülekandeid inimestelt, keda üldse ei tunne. Igal pool oli märkus Robert. Rasket majanduslikku olukorda on kinnitanud ka J G, kelle ütluste kohaselt palusid ka R. Gribovski kohtukulude tasumiseks ajapikendust, pani raha kõrvale ja siis tasus. Sarnaselt tunnistaja S Fi ütlustega aitasid teda väga paljud sõbrad, tema vanemad ja Roberti isa. Peamiselt palus vanaisa A G, et ta teeks ülekande. Selgitas samuti, et on arvel sotsiaalosakonnas ja seal ei saa oma isiklikule arvele raha panna, sest seda peetakse tuluks, oleks pidanud selgitama, et see on raha tema mehele vanglasse ja milleks. Alati ei andnud sõbrad raha sularahas, mõnikord kandsid talle või tema emale. Roberti hagisid tasusid tema ja sõbrad ühiste jõududega, tema sugulased, Roberti isa. Oli ka neid, kes toetasid teda, kulutas ka enda ja lapse peale. Need, kes Robertit toetasid, need olid Roberti tuttavad. Robert helistas paljudele ja võis küsida abi, paar korda nädalas ta kindlasti helistas ja ütles, et võiksid kokkusaamisel käia. Aleksandr Kozlov oma naisega ka piisavalt toetasid ja mitte alati rahaliselt. Käisid tema juures ja tõid talle jogurtit, lastetoitu, pamperseid, laste mänguasju, mingeid summasid andsid ka talle. Toetas, et saaksid lapsega kuidagi elada. Rahalist toetust andis paari kuu tagant mõned korrad. Ema andis Sašale (Kozlov) raha, sest ta ei tahtnud enam emalt raha vastu võtta, kuna niigi oli täielikult ema ülalpidamisel. Eeltoodud tunnistajate ütlused ei veena kohut, et R. Gribovskit ja/või tema peret oleks toetatud seetõttu, et R. Gribovski oleks kuritegeliku ühenduse liige. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes, et peret toetati J G väga raske majandusliku olukorra tõttu. On usutav, et noor naisterahvas, kes kasvatab üksinda sülelast, sooviga jätkata ka õpinguid, vajab sellises olukorras lähedaste ja tuttavate igakülgset toetust. Seda enam, et tema abikaasa on kinnipidamisasutuses ning tasumist vajavad ka abikaasa kohtukulud. Vaatamata keerulisele olukorrale püütakse pereliikmetena ja sõpradena/tuttavatena leida parimad võimalikud viisid Gribovskite toetamiseks, sealhulgas igapäevaste kulutuste katmiseks. Kohtul puudub alus kahelda, et vanglas toetatakse rahaliselt ka kinnipeetavaid, kes ei ole kuritegeliku ühenduse liikmed. Siinkohal märgib kohus, et kohtule esitati näiteks maksekorraldused, milliste kohaselt L.K omal ajal (2006-2007.a) tegi ülekandeid vanglas viibivale V.Nile (tl 1-3 k T18). Ilmselgelt toetavad kinnipeetavaid eelkõige just pereliikmed ning head tuttavad ja sõbrad, tagamaks kinnipeetavale rahaliste vahendite olemasolu. Vangistusseaduse § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Laekumised R.Gribovski kontole vanglas on teostanud J G vanaisa A.G (K T6 102, 107, 111). Ajavahemikul 15.09.2015-03.02.2016 on J G (või end F) üle kandnud R.Gribovski kontole kokku 1100 eurot. A.G on jätkuvalt teinud ülekandeid R.Gribovski kontole vanglas ka pärast Kolzovi kinnipidamist 02.08.2017 (tl 12-14 k K7). Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et rahalised ülekanded R.Gribovski kontole vanglas olid finantseeritud Kozlovi poolt. Ainuüksi fakt, et isik saab raha või küsib raha või muud hüve ka kuritegeliku ühenduse liikmelt, ei tee toetuse küsijat/saajat ennast veel automaatselt kuritegeliku ühenduse liikmeks. Sellisel viisil kuritegeliku ühenduse liikmeks olemise tõendamine tooks kaasa olukorra, kus ühenduse liikmeks võiks olla ka näiteks liikme ema või isa või muu lähedane, keda liige toetab või isegi täiesti võõras isik, kellele tehakse näiteks raha ülekanne mingi asja soetamise eest. Seotus toetuse saamises kuritegeliku ühenduse liikmeks olemise eest tuleb esmalt faktipõhiselt tõendada ning seejärel süüdistuses kajastada. Praegusel juhul puuduvad kohtul sellised tõendid, mis üheselt osundaksid

Robert Gribovskile kui ühenduse liikmele, mistõttu tuleb Robert Gribovski talle esitatud süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi õigeks mõista. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. R.Gribovski osas teeb kohus õigeksmõistva otsuse. Karistuse mõistmine KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus luges tõendatuks, et V. Gulevich ja A. Kozlov panid toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 256 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 5-15 aastat. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Kuna KarS § 256 lg 1 sanktsioon kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, ette ei näe, on kohtul võimalik V. Gulevichile ja A. Kozlovile kohaldada karistusena üksnes vangistust ning sanktsiooni keskmiseks määraks on 10 aastat. V. Gulevichi ja A. Kozlovi süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse nende teopanust. Just V. Gulevich organiseeris kuritegeliku ühenduse, mille sisuks oli kriminaalse tulu saamiseks raskete esimese astme kuritegude toimepanemine ning millega seati ohtu avalik julgeolek. Taolist V. Gulevichi tegevust toetas A. Kozlov, lahendades ühenduse sisemisi probleeme ning võttis tarvitusele meetmed ühenduse korrapäraseks toimimiseks. Arvestades kuritegeliku ühenduse suurt liikmete hulka ning nende aktiivset tegutsemist ei saa ka väita, et ühendus oleks koos käinud harva või et ühenduse tegevus oleks kaootiline ning avalikku rahu vähe kahjustav. Vastupidi, ühenduse tegevus oli organiseeritud ning sellega kaasnesid kahjulikud tagajärjed ühiskonna heaolule. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus V. Gulevichi ja A. Kozlovi puhul ei tuvastanud. Raskendava asjaoluna võib välja tuua omakasu motiivi (KarS § 58 p 1). Gulevichi varasem karistatus on kustunud ja kohus seda ei arvesta. Eelnevat arvestades ja lähtudes kohtus tuvastatust, et kuriteo panid V. Gulevich ja A. Kozlov toime kavatsetult, leiab kohus, et V. Gulevichit ja A. Kozlovi tuleb karistada sanktsiooni keskmäära lähedases suuruses. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada nii V. Gulevichit kui A. Kozlovi vangistusega 8 aastat. Kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka, tuleb V. Gulevichi karistuse alguseks lugeda 02.08.2017, mil ta välisriigis kinni peeti, tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. A.Kozlovi on varem Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi karistatud vangistusega 4 aastat 6 kuud 2 päeva, millest 6 kuud 2 päeva kandis kohe ära ja ülejäänud 4 aastat mõisteti tingimisi KarS § 73 alusel. Prokurör on taotlenud mõistetava karistuse suurendamist KarS § 65 lg 2 alusel.

Kuivõrd pärast vabanemist 03.03.2016 on Kozlov taas asunud ühendust juhtima, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendada 07.03.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ära kandmata karistuse 4 aasta võrra ning mõista liitkaristuseks Aleksandr Kozlovile vangistus 12 aastat. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata eelvangistus karistusaja hulka, lugeda karistuse alguseks 02.08.2017.a, tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus ei nõustu prokuröri ettepanekuga kohaldada Vyacheslav Gulevichi suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist. Riigikohus on lahendis 1-17-9941 selgitanud, et kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Need asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks olema eriti mõjuvad põhjendused. Kui isiku süü ja õiguskorra kaitsmise huvid annavad põhjust kaaluda integreerunud välismaalase Eestist väljasaatmist, tuleb kohtul esitada asjaolud, mis kaaluvad üles püsivate, s.h perekondlike sidemete katkemise asukohamaal. Muu hulgas ei tohi tähelepanuta jätta ka välismaalase sidemeid kodakondsusjärgses riigis. Kohtul puuduvad andmed, et V. Gulevich oleks viibinud Eesti Vabariigis ilma õigusliku aluseta. Prokurör on ise osundanud, et Eesti Vabariiki asus V. Gulevich rahvastikuregistri andmeil elama juba 31.05.1996.a, Politsei- ja Piirivalveamet on 28.05.2000.a väljastanud talle pikaajalise elamisloa nr xxx ning elamisloakaart nr xxx on väljastatud 13.01.2014.a kehtivusega viis aastat. Kuigi hetkel puudub Vyacheslav Gulevichil kehtiv elamisluba, tuleb arvestada, et V. Gulevich on viibinud käesolevas asjas pikalt vahi all, mistõttu ei saa talle ka ette heita vastavate dokumentide puudumist. Kuivõrd V. Gulevichi elu on olnud seotud Eesti Vabariigiga juba 1996.aastast, on ilmne ka tema püsiv seotus asukohamaaga, mida kohtu hinnangul ei katkesta ka abikaasast lahutamine või täisealise poja elamine Vene Föderatsioonis nagu osundas prokurör. V. Gulevich ei ole kinnitanud enda püsivat seotust mõne teise välisriigiga samavõrra nagu Eesti Vabariigiga. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav ka uute tugevate peresidemete tekkimine Eesti Vabariigis ning et taoline kooselu võib olla ka ametlikult registreerimata. Täisealise lapse elamine Vene Föderatsioonis ei tähenda, et ka tema vanem peab elama samas riigis või et vanem on riigiga püsivalt seotud. Kuigi V. Gulevich on pannud toime raske esimese astme kuriteo, ei ole kuriteo raskus automaatseks aluseks isiku riigist väljasaatmiseks. Kuivõrd kohus mõistis V. Gulevichile karistuseks vangistuse, ei saa ka temast lähtuv oht kahjustada riigi õiguskorda sellisel määral, et tema riigist väljasaatmine oleks tingimata vajalik. Oluline on säilitada isiku peresidemed ning vältida perekondlike sidemete katkemisega tekkida võivat kahju. Eelnevast tulenevalt kohus Vyacheslav Gulevichi suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidu keeldu ei kohalda. Kohus luges tõendatuks, et I. Drovnjašin, A. Polehha, A. Ilm, I. Ragimov, K. Kartsev ja A. Vaskin panid toime KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 255 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 3-12 aastat. Kuna sanktsioon kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, ette ei näe, on kohtul võimalik I. Drovnjašinile, A. Polehhale, A. Ilmale, I. Ragimovile, K. Kartsevile ja A. Vaskinile kohaldada karistusena üksnes vangistust ning sanktsiooni keskmiseks määraks on 7 aastat ja 6 kuud. Ka eelnimetatud isikute süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse nende teopanust. Kuivõrd tegemist ei olnud ühenduse juhtidega, vaid nö lihtliikmetega, kes olid välja töötatud hierarhias madalamal, ei saa nende karistus olla võrdväärne ühenduse kõrgemal positsioonil olevate isikutega. Samas ei saa nende teopanust pidada väikeseks, kuna just nende kaudu viis ühendus ellu oma eesmärke ning nad olid vajalikud ühenduse järjepidevaks toimimiseks. Sarnaselt ühenduse juhtidega

kahjustasid nad avalikku julgeolekut ning nende tegevusega kaasnesid samuti kahjulikud tagajärjed ühiskonna heaolule. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus I. Drovnjašini, A. Polehha, A. Ilma, I. Ragimovi, K. Kartsevi ja A. Vaskini puhul ei tuvastanud. Raskendava asjaoluna võib välja tuua omakasu motiivi. Eelnevat arvestades ja lähtudes kohtus tuvastatust, et kuriteo panid nimetatud isikud toime otsese tahtlusega, leiab kohus, et I. Drovnjašinit, A. Polehhat, A. Ilma, I. Ragimovit, K. Kartsevit ja A. Vaskinit ei saa karistada miinimummääras. Kuivõrd kohtu hinnangul on kõikide isikute teopanus sarnane, peab kohus põhjendatuks karistada neid vangistusega alammäära ja keskmäära vahelises suuruses. Kuivõrd I. Drovnjašin ja A. Polehha on erinevalt A. Ilmast, I. Ragimovist, K. Kartsevist ja AVaskinist viibinud antud kriminaalasja raames vahi all ning A. Ilm, I. Ragimov ja A. Vaskin panid toime veel teisedki kuriteod, kuuluvad karistused eelnimetatud isikute vahel kohaldamisele erinevalt ning seda järgnevalt: Kohus leiab, et eelnimetatud isikutele tuleb mõista karistuseks vangistus 4 aastat 10 kuud. I. Drovnjašini ja A. Polehha on viibinud vahi all alates 02.08.2017 – 11.12.2019, s.o 2 aastat 4 kuud ja 9 päeva, mis vastavalt KarS § 68 lg 1 sätestatule tuleb arvata karistusaja hulka, seega jääb mõlemal süüdistataval kanda vangistus 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva. Kuivõrd I. Drovnjašin on varem kriminaalkorras karistamata isik ning A. Polehha on pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust (mis on kustunud) elanud aastaid seaduskuulekalt, leiab kohus, et mõlema isiku suhtes on võimalik kohaldada karistusest tingimisi vabastamist süüdlase allutamisega käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 74 sätestatule. Kuna käesolevas kriminaalasjas mõisteti isikud süüdi raskes esimese astme kuriteos, peab kohus põhjendatuks määrata katseajaks Mumaeg, s.o 5 aastat. Nimetatud tähtaeg on vajalik, hindamaks I. Drovnjašini ja A. Polehha valmisolekut jätkata enda elu õiguskuulekalt, sealhulgas avalikku julgeolekut ja heaolu arvestavalt. I. Drovnjašini ja A. Polehha suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Konstantin Kartsev on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 13.09.2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja § 424 järgi vangistusega 5 aastat, mida kannab alates 15.01.2017.a. Kuna KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani K. Kartsev toime enne eelmist kohtuotsust, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Arvestades eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse raskust leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetud karistus 4 aastat 10 kuud tuleb lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ning karistuse kandmise alguseks jääb 15.01.2017. Käesoleva kriminaalasja raames tuvastas kohus, et lisaks KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteole pani A. Ilm toime ka KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. KarS § 137 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Arvestades A. Ilma poolt järjepidevalt kuritegude toimepanemist ei pea kohus põhjendatuks kohaldada karistusena kergemaliigilist karistust. Kohtul puudub igasugune usk, et rahaline karistus oleks piisav mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekusele. Hinnates A. Ilma süü suurust KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus, et tegemist oli ühe episoodiga, jälitustoiming ei olnud intensiivne ning kannatanu ise enda jälgimist ei tajunud, mistõttu saab A. Ilma süü suurust hinnata keskmisest väiksemaks. Kuna aga antud episoodi juures karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning raskendava asjaoluna saab käsitleda süüteo toimepanemist grupi poolt (KarS § 58 p 10), leiab kohus, et karistust ei saa kohaldada miinimummäära lähedas suuruses. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada A. Ilma KarS § 137 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud. Kohus mõistab A. Ilmale liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest vangistuse 5 aastat, suurendades üksikkaristustest raskeimat. A. Ilm on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 31.03.2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 aastat, mida suurendati Harju Maakohtu 24.09.2015 otsusega mõistetud

karistuse võrra, liitkaristuseks on 9 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust, mida kannab alates 30.11.2016.a. Kuna KarS § 137 lg 1 ja § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod pani A. Ilm toime enne eelmist kohtuotsust, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Arvestades eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse raskust leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetud liitkaristus tuleb lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ning karistuse kandmise alguseks jääb 30.11.2016. Käesoleva kriminaalasja raames tuvastas kohus, et lisaks KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteole pani I. Ragimov toime ka KarS § 137 lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavad teod. Hinnates I. Ragimovi süü suurust KarS § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus sarnaselt A. Ilmale, et tegemist oli ühe episoodiga, jälitustoiming ei olnud intensiivne ning kannatanu ise enda jälgimist ei tajunud, mistõttu saab I. Ragimovi süü suurust pidada keskmisest väiksemaks. Kuna aga antud episoodi juures karistust kergendavad asjaolud puuduvad ning raskendava asjaoluna saab käsitleda süüteo toimepanemist grupi poolt (KarS § 58 p 10), leiab kohus, et karistust ei saa kohaldada miinimummäära lähedas suuruses. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada I. Ragimovit sarnaselt A. Ilmale KarS § 137 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud. KarS § 214 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse 4-12 aastat. Hinnates I. Ragimovi süü suurust KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus, et tegemist oli ühe episoodiga ning kohus tuvastas üksnes psüühilise vägivalla tarvitamise, mitte füüsilise, mistõttu saab I. Ragimovi süü suurust pidada keskmisest tunduvalt väiksemaks. Kuna aga antud episoodi juures karistust kergendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et karistust ei saa kohaldada miinimummääras ning peab põhjendatuks karistada I. Ragimovit KarS § 214 lg 2 p 4 järgi vangistusega 5 aastat. Kuna nii KarS § 214 lg 2 p 4 kui ka KarS § 255 lg 1 on esimese astme kuriteod, leiab kohus, et moodustades KarS § 137 lg 1, 214 lg 2 p 4 ja 255 lg 1 järgi liitkaristust, on põhjendatud üksikkaristustest raskeima suurendamine ning liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõista 6 aastat 6 kuud vangistust. I. Ragimov on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 23.08.2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 aastat 4 kuud ja 15 päeva, mida suurendati Harju Maakohtu 21.04.2017 otsusega mõistetud karistuse võrra, liitkaristuseks vangistus 10 aastat, mida kannab alates 28.06.2017.a. Kuna KarS § 137 lg 1, 214 lg 2 p 4 ja § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod pani I. Ragimov toime enne eelmist kohtuotsust, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel. Arvestades eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse raskust leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetud liitkaristus 6 aastat 6 kuud tuleb lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, mille alguseks jääb 28.06.2017. Käesoleva kriminaalasja raames tuvastas kohus, et lisaks KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteole pani A. Vaskin toime ka KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. KarS § 121 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Arvestades A. Vaskini poolt järjepidevalt kuritegude toimepanemist ei pea kohus põhjendatuks kohaldada karistusena kergemaliigilist karistust. Kohtul puudub igasugune usk, et rahaline karistus oleks piisav mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekusele. Hinnates A. Vaskini süü suurust KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus, et tegemist oli ühe episoodiga ning kannatanule tekitatud tervisekahjustus ei olnud raske. Kuna aga antud episoodi juures karistust kergendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et karistust ei saa kohaldada miinimummääras. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada A. Vaskinit KarS § 121 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. Kuritegude kogumi eest mõistab kohus A. Vaskinile liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel vangistuse 4 aasta 11 kuud.

Käesoleva otsusega tunnistab kohus süüdistatavad süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises. Tõendikogum kinnitab seda, et kuritegelik ühendus oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille raames pandi toime kuritegusid. Laiendatud konfiskeerimise objektiks on toimepanija või kolmanda isiku kogu vara või mingi osa sellest, kui on olemas alus eeldada vara kuritegelikku päritolu ja omanik ei tõenda vara saamist seaduslikul teel. KarS § 256 lg 2 p 2 ja § 255 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kohaldada nendes §-des sätestatud kuritegudega saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS § 832. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (edaspidi kuriteoga saadud vara). Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 1 1 kohaldada vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt. KarS § 832 kohaldamiseks ei ole vaja kindlaks teha kuritegu, millega konfiskeeritav vara eelduslikult saadi. Vara saamise allikaks oleva kuriteo toimepanemisena ei peeta KarS §-s 832 silmas mitte mõnd konkreetset varem tuvastatud või käimasolevas menetluses tuvastatavat kuritegu, vaid isiku eeldatavat kriminaalset eluviisi üldiselt (vt RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 40). Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Selliste asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara KarS § 832 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (KarS § 832 lg 1 teine lause) (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 42). Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest

on saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 44). Sissejuhatuseks märgib kohus, et kohtueelse uurimise ajal menetleja on koostanud isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollid, kasutades seejuures isikute poolt kohtueelse menetluse käigus antud ütlusi. Vaatlusprotokollide esitamisel kohtuistungil asus kohus seisukohale, et vaatlusprotokollidest tuleb eemaldada nende isikute ütlused, keda on kohtuistungil ristküsitletud. Seega esitati kohtule kohtumenetluse ajal 13.03.2019 koostatud/parandatud vaatlusprotokollid A.Kozlovi ja L.K, I.Drovnjašini ja V.R, A.Polehha ja S.Ia varalist seisundit kajastavate andmete kohta, kaitsjate arvamusel ei ole need kohtukõlblikud. Nende protokollide juurde lisatud CD-plaatidel asuvad ainult menetleja poolt koostatud koondtabelid, algandmeid lisatud ei ole. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. oktoobri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-76-13, p 8). Kohus asub seisukohale, et varalist seisundit kajastav vaatlusprotokoll ei ole tõend KrMS § 63 mõistes, sest tegemist on menetleja hinnanguga. Samale seisukohale on asutud nt Tartu Ringkonnakohtu lahendis nr 1-14-4047. Küll aga saaks kohus hinnata algandmeid (vastuskirjad pankadest, kauplustest, ostu-müügilepingud jne), mille alusel on protokoll koostatud. Kohus saab varalist seisundit hinnata kohtuistungil uuritud tõendite alusel. Alljärgnevalt analüüsib kohus vara konfiskeerimise tõendatust ja põhjendatust iga süüdistatava kohta eraldi.

28.11.2018 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määruse kohaselt hüvitati kolmandale isikule G K (A.Kolzovi elukaaslase L K ema) varaline kahju 2200 eurot, mis tekitati Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega xxx KarS § 852 lg 2 p 2 alusel hoiulaekast ära võetud 28 530 euro ja 200 dollari konfiskeerimisega. Nimetatud määruses leidis ringkonnakohus (sama teemat käsitleb ka EIK lahend G.K vs Eesti 20496/17), et G K on alust käsitleda kolmanda isikuna (KarS § 85 lg 2 mõistes) ning hindas, kas hoiulaekast leitud raha pärines A.Kozlovi eelduslikust kriminaaltulust või G K legaalsetest tuludest. Määruses on analüüsitud G.K leibkonna sissetulekuid aastatel 2000 kuni 2014 ning säästmisvõimet alates 2010.a kuni 2014.a. Kuivõrd eelpooltoodud jõustunud kohtulahenditega on A.Kozlovi varalisele seisundile kuni 2015.aastani hinnang antud, puudub alus teistkordselt siduda tema varasema perioodi sissetulekuid käesoleva kriminaalmenetluse süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisega, seda enam, et süüdistuses inkrimineeritakse kuritegude toimepanemist alates 2015.aasta aprillikuust. Kohtuotsuse nr xxx alusel viibis Kozlov vahi all alates 02.09.2015 kuni 03.03.2016.a. Isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokolli kohaselt 2015.aastal isikute (Kozlov ja K) legaalsete tulude, kulude ja elatustaseme erinevus oli miinuses, st kulud ei ületanud tulusid (lk 14). Teistkordne konfiskeerimise kohaldamine sama isiku suhtes ja sama ajavahemiku eest - kuni 03.03.2016.a. eest on lubamatu. Mõeldamatu on tagasiulatavalt hinnata varalist seisundit, mida on juba teise kriminaalmenetluse (sisuliselt osaliselt sama menetluse) käigus hinnatud ja vara konfiskeeritud. Praeguses menetluses on põhjendatud hinnata A.Kozlovi varalist seisundit alates 03.03.2016.a kuni kinnipidamiseni 02.08.2017.a. Teiseks Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et menetlejal tuleb KrMS § 401 lg 1 alusel kriminaalmenetlusse kaasata iga talle teadaolev isik, kes võib arvestatava tõenäosusega olla tulevase konfiskeerimise objekti omanik (vt RKÜKm 3-1-2-3-12, p 60). Riigikohus põhjendas seda vajadusega vähendada õiguslikult tagajärjetu konfiskeerimisotsuse tegemise ohtu. Kui menetlusse on kaasatud isik, kelle omanikustaatus kriminaalmenetluses kinnitust ei leia, siis ei saa ta hiljem mõnes menetluses väita (Riigikohus viitas toona TsMS § 371 lg 1 p-st 4 ja § 457 lg 1, samuti HKMS § 43 lg 1 p-le 1), et konfiskeeritu kuulus talle. Seda seisukohta on väljendatud ka EIK praktikas, nt lahendis Rummi vs Eesti nr 63362/09, mille kohaselt “EIK on alati nõudnud, et riigisisene menetlus annaks kahjustatud isikule mõistliku võimaluse pöörduda oma asjas asjaomaste ametiasutuste poole, et tõhusalt vaidlustada meetmed, mis rikuvad tema nimetatud sättega tagatud õigusi”. Käesolevas menetluses on A.Kozlovi elukaaslane L K tunnistaja staatuses, teda ei ole kolmandaks isikuks tunnistatud, seega ei ole ta saanud kasutada kolmanda isiku õigusi ega enda positsiooni/õigusi kaitsta. KarS § 832 lg 1 1 kohaselt (kehtib al 10.01.2017) kui kuriteoga saadud vara on segunenud muu varaga, on tegemist osaliselt kuriteoga saadud varaga. Osaliselt kuriteoga saadud vara loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud ulatuses kuriteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse käesoleva seadustiku §-s 84 sätestatud korras. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-4-16 p 35-36 käsitlenud segunenud vara teemat: omanikult mõistetakse KarS § 84 alusel välja see osa eseme väärtusest, mis vastab süüteoga saadud vara osakaalule eseme soetamisväärtusest. Sellist tõlgendust toetab ka Eesti poolt mitmete rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustus näha ette, et kui kuriteoga saadud vara on segunenud (intermingled) seaduslikest allikatest saadud varaga, siis konfiskeeritakse see osa varast, mis vastab kuriteoga saadud vara hinnangulisele väärtusele. Sellisel juhul aga peab isik, kelle vara üle kriminaalmenetluses vaieldakse saama ennast kaitsta, käesoleval juhul, asudes laiendatud konfiskeerimise asendamise eesmärgil hindama L.K varalist seisundit, oleks pidanud L K tunnistama kolmandaks isikuks. Kolmandaks 13.03.2019 koostatud isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollile lisatud CD-plaadil puuduvad algandmed, millele protokolli koostaja tugines – punktis 1 märgitud vaadeldavad objektid: CD-plaadil on vaid menetleja poolt koostatud koondtabel. Varalist seisundit

andmete kajastav vaatlusprotokoll on ametniku hinnang, mistõttu vaatlusprotokoll ei ole tõend, vaid on abistav materjal. Kohtule ei ole esitatud 12.09.2017 xxx AS vastuskirja nr R-079, xxx OÜ vastuskirja 25.08.2017, 28.08.2017 xxx vastuskirja, 29.08.2017 xxx vastuskirja, 18.09.2017 xxx vastuskirja 6-1-263, 31.10.2017 xxx vastuskirja nr T.018/563, AS xxx vastuskirju jne, millistele on protokolli koostaja viidanud protokolli koostamisel. Protokollile on lisatud väljatrükid kinnistusraamatust, äriregistrist ja MTAle esitatud tuludeklaratsioonid. Kohtule esitatud vaatlusprotokoll ei ole kohtu jaoks kontrollitav, kohtul ei ole võimalust protokollis toodud väidete paikapidavust hinnata. Algandmete kohtule esitamata jätmise tõttu puudub kohtul võimalus kontrollida Kozlovi ja K leibkonna sissetulekuid, tulusid, kulusid ja võrrelda neid eesmärgil tuvastada elatustaseme erinevus, mistõttu ei ole võimalik kohaldada prokuröri poolt taotletud laiendatud konfiskeerimise asendamist. Ülaltoodud asjaoludel saab kohus hinnata üksnes A.Kozlovi, mitte leibkonna varalist seisundit ja üksnes kohtuistungil uuritud tõendite alusel alates vabanemisest 03.03.2016.a. Tunnistajana ülekuulatud L.K andis ütlusi sissetulekute kohta, ütluste kinnituseks on kohtumenetluse käigus esitatud legaalseid sissetulekuid kinnitavad kirjalikud tõendid (k T18): L.K ja I O vahel 17.07.2009 sõlmitud laenuleping, mis kinnitab raha laekumist L.Kle; A.Kozlovi ja xxx AS vahel 21.01.2013 sõlmitud nõude loovutamise leping, mis kinnitab raha laekumist Kozlovile; kinnistu (suvila) 13.03.2014 müügileping; xxx väljatrükk Tallinna ja Helsinki vahel toimunud laevareiside kohta, mis kinnitab asjaolu, kui tihti sugulased käisid Soomest Eestis ja kasutasid K kliendikaarte, pangakonto väljavõtted. A.Kozlovi ja L.K sissetulekute kohta andsid ütlusi ka tunnistajad G K (ema toetas tütre perekonda), A Kozlov (Kozlovi vend, kliendikaartide kasutamine), A.G (trennide kohta), V R (onu, K teeb xxx tööd). Tunnistaja A.T kinnitas, et laenas L.Kle raha. Kokkuvõttes kohus asub seisukohale, et kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana konfiskeerimisele kuulub 305 eurot, mis Kozlovilt kinnipidamisel ära võeti. Prokuröri taotlus laiendatud konfiskeerimise asendamiseks ja nõudeõiguse A.Kozlovi Swedbank arvelduskontol xxx rahaliste vahendite osas kokku 1350 euro ulatuses (mis oli arestitud kohtumäärusega xxx laiendatud konfiskeerimise tagamiseks) tuleb jätta rahuldamata, sest sularaha laekumist pangakontole ja elatustaseme erinevust ei ole prokurör tõendanud. I.DROVNJAŠIN ja kolmas isik V.R Prokurör taotleb KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel konfiskeerida Ilja Drovnjašini poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana temale kuuluv sularaha summas 12 480 eurot, 179 USA dollarit, 10 600 Vene Föderatsiooni rubla ja 1085 Valgevene rubla ning laiendatud konfiskeerimisele mõista Ilja Drovnjašinilt juhindudes KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 32 277,48 eurot (s.o 45 535,48 eurot, millest on maha arvatud 12 480 eurot, 179 USA dollarit, 10 600 Vene Föderatsiooni rubla ja 1 085 Valgevene rubla, s.o kokku ca 13 258 euro), millise kohustuse täitmise tagamiseks jätta aresti alla sõiduautod xxx (reg.nr xxx, ligikaudse väärtusega kuni ca 9000 €) ning xxx (edaspidi xxx) xxx (reg.nr xxx, ligikaudse väärtusega kuni ca 8000€) ning kuldkett ristiga (ligikaudse väärtusega ca 808,21 eurot). Harju Maakohtu 03.10.2017.a määruse nr xxx alusel arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja KrMS § 142 lg 1 alusel läbiotsimisel leitud varast kriminaaltulu kahtlusega varana 12 480,00 EUR, 179,00 USD, 1 085,00 BYR ja 10 600,00 RUB, millest 12 480,00 EUR, 79,00 USD ja 5 600,00 RUB on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (tl 80 kT14) (5000,00 RUB kupüüri näol on tegemist väärtusetu rahaga ja see on jäetud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoiuruumi; 1 085,00 BYR on jäetud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoiuruumi ning seejuures 1 000,00 BYR kupüüri näol on tõenäoliselt tegemist samuti väärtusetu rahaga; 100,00 USD kupüüri näol on tegemist valeraha-kahtlusega kupüüriga ning see

edastati menetluse alustamise otsustamiseks Põhja Prefektuuri). Kohtumäärusega jäeti arestimata 4000 eurot, mille kohtumääruse motiivide kohaselt olevat andnud I.Drovnjašinile õde A T. Harju Maakohtu 17.11.2017.a määruse nr xxx alusel arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 ja KrMS § 142 lg 1 alusel Ilja Drovnjašini kinnipidamisel leitud kullast kaelakett koos kullast ristiga (kogukaaluga 42,56 grammi, hinnangulise väärtusega ca 808,21 eurot). Arestitud kett koos ristiga asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoiuruumis. Harju Maakohtu 17.10.2017.a määruse nr xxx alusel arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku V R nimele registreeritud sõiduk xxx (reg.nr xxx), mis on tagastatud vastutatavale hoiule V.Rle 12.10.2018.a kohtumäärusega. Harju Maakohtu 15.11.2017.a määruse xxx alusel arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku V Rle kuuluv, ent olulises osas Ilja Drovnjašinilt saadud tuvastamata päritolu vahendite arvelt soetatud sõiduk xxx (reg.nr xxx), misjärel anti sõiduk vastutavale hoiule andmise lepingu alusel V Rle hoiule. Esiteks märgib kohus, et Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2017 jõustunud määrusega nr xxx tühistati Harju Maakohtu 17.10.2017.a määrus ja vabastati I Vle (V.R ema) kuuluv sõiduauto xxx reg.nr xxx aresti alt, sest õiguslikku alust I. V vara arestimiseks põhjusel, et V. R on saanud vara I. Drovnjašini arvel, ei ole. Taotluse kohaselt on kolmas isik, kelle auto arestimist taotletakse, I. V, kes on ka Maanteeameti andmetel auto omanik. I. V auto arestimine laiendatud konfiskeerimise asendamiseks eeldab, et just I. V on saanud I. Drovnjašinilt KarS § 842 lg 2 p 1 ja/või 2 vastavat vara, mida ei ole enam võimalik või otstarbekas konfiskeerida. Seda, et I. V oleks saanud I. Drovnjašini arvel mingit vara, mida mingil põhjusel ei ole enam võimalik või otstarbekas konfiskeerida, ei ole aga prokurör auto arestimist taotledes ära näidanud. Seega ei ole võimalik jätta aresti alla sõidukit, mis on aresti alt vabastatud. Teiseks märgib kohus, et I.Drovnjašin ja V.R elasid koos alates 2014.aastast (V.R lahutas eelmisest abielust 2013.a), seega puudub alus hinnata kolmanda isiku V.R varalist seisundit alates 2012.aastast. Kolmandaks märgib kohus, et 13.03.2019 koostatud isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollile lisatud CD-plaadil puuduvad algandmed, millele protokolli koostaja tugines – punktis 1 märgitud vaadeldavad objektid: CD-plaadil on vaid menetleja poolt koostatud koondtabel. Kohtule ei ole esitatud 28.08.2017 xxx vastuskirja, 31.10.2017 xxx vastuskirja nr T.018/563, xxx OÜ, AS xxx, AS xxx ja xxx pankade vastuskirju jne, millistele on protokolli koostaja viidanud protokolli koostamisel. Samas on protokollile lisatud sõidukite müügilepingud ja arved, mille alusel on võimalik järeldusi teha (köide T15): 20.04.2014 K.P müüs V.Rle xxx, viimane tasus 21.04.2014 93.20 eurot omaniku vahetuse ja numbri korvduvkasutuse eest; 19.08.2015 V.R müüs I.Drovnjašinile xxx, tasudes omaniku ja numbrivahetuse eest 123 eurot; 19.08.2015 I.Drovnjašin (R volituse alusel) müüs xxx OÜle xxx 16.09.2015 V.R müüs I.V sõiduauto xxx (toodud Vilnusest) 7000 euro eest; 02.06.2017 xxx ostis I.V 8000 euro eest; 03(?).06.2017 I.V müüs T S sõiduauto xxx 6500 euro eest (tegemist on fotokoopiaga, kuupäev parandatud/ülekirjutatud, ei ole selgelt loetav); xxx AS arved ajavahemikust 19.08.2015 kuni 28.02.2017 kokku summas 1326,45 eurot Protokollis märgitud summa - 1114,70 eurot, sest üks – 11.09.2015 arve summas 211,75 eurot on esitatud V.R nimele (tl 114 k T15). 27.06.2011 E T müüs G D, kes andis volituse pojale – Iljale, xxx ja 12.03.2013 G D, volituse alusel - Ilja müüs A xxx (automüügist saadud raha jäi Drovnjašinile G.Drovnjašini ütluste kohaselt) Algandmete kohtule esitamata jätmise tõttu puudub kohtul võimalus kontrollida vaatlusprotokollis märgitud I.Drovnjašini ja V.R ühiseid sissetulekuid, tulusid, kulusid ja võrrelda neid eesmärgiga tuvastada elatustaseme erinevus.

Ülalnimetatud asjaoludel saab kohus hinnata üksnes I.Drovnjašini, mitte leibkonna varalist seisundit. Konfiskeerimist saab kohaldada kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara suhtes, vaatlusprotokolli andmete puudumise tõttu ei ole võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimise asendamist. Kohus saab hinnata I.Drovnjašini ja V.R varalist seisundit nende tõendite alusel, mida kohus vahetult kohtuistungil uuris ja protokollile lisatud sõidukite müügilepingute alusel (köide T15). I.Drovnjašinile laekus töötasu OÜ xxx 2016.a igakuiselt 365,62 eurot ja 2017.a igakuiselt 398,46 eurot (k T14), mida kinnitas ka tunnistaja D.K. Lisaks sugulastele (G D, O D, õde A T) mitmed tunnistajad - N.T, S.T, I.T, D.K, O.T, A.H kinnitasid, et I.Drovnjašin tegi treeneri tööd ja sai selle eest tasu, tunnistaja D.S seda ümber ei lükanud. Käesolevas kriminaalmenetluses ei ole I.Drovnjašinile esitatud süüdistust maksudest kõrvalehoidumises vms. Nii öelda „mustalt“ töötamist on kohtupraktikas peetud tavapäraseks (vt nt 17.04.2015 Tartu ringkonnakohtu lahend 1-14-4047 p 65.2). Küsimusele, kas saab pidada sellist tulu legaalseks vastab kohus, et sellisel viisil saadud tulu ei saa tolereerida, kuid see tulu ei ole tekkinud ka kriminaalasja asjaoludest. On vaieldav laiendatud konfiskeerimise võimalikkus, kui isik tõendab, et sai vara viisil, mis on küll ebaseaduslik, ent mitte kuriteona karistatav. Kui isik on ümber lükanud eelduse, et vara on saadud kuriteoga, see eeldus on aga obligatoorne tingimus, mistõttu ei saa vara KarS § 832 järgi konfiskeerida (J.Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk, Juura 2015, p 8.2.4). Kohus asub seisukohale, et käesolevalt on I.Drovnjašin tõendanud, et tema sissetuleku allikaks oli muuhulgas ka trennide läbiviimine, tasu võis olla 525 eurot kuus (keskmiselt 15 inimest 35 eurot kuus). Sõidukite ostu-müüki lisaks lepingutele kinnitasid tunnistajad J.I, T.S, A.P, A.M ning V.R sissetulekuid kinnitasid samuti I.V ja N.D. Kolmas isik V.R selgitas 12.03.2019 kohtuistungil enda sissetulekuid: oma esimese auto ta ostis 2006.a, selle registreerimisnumber oli xxx ning seda numbrimärki ta kasutas kõikidel järgmistel autodel. 2011-2013.a oli tal xxx (diiselkütus), mille müüs 7000 euro eest; siis ostis xxx Smigoli käest ja seejärel müüs Issajevile 9000 euro eest; seejärel ostis xxx 6000 euro eest (3000 eurot jäi alles eelmise auto müügist) – müüs selle maha 5000 euro eest, millest 3000 eurot oli tal alles ja Drovnjašin lisas 1000 eurot (oli oma xxx maha müünud) – nii sai 2015.a ostetud sõiduauto xxx 9000 euro eest, see oli V.R 11-s auto. 2015.a ostis ta samuti xxx 7000 euro eest: 4000 eurot võttis liisingust (esitatud 12.08.2015 leping, köide T18) ja 3000 eurot andis Ilja õde A T. xxx müüs maha 6500 euro eest, lisaks krediitkaardiga võttis 850 eurot ja 650 ümbrikust (oli kõrvale pandud) ning ostis Leedust xxx (reg.nr.xxx, mille vormistas ema I.V nimele, et kindlustusmakse oleks väiksem). Ilja tegi sporti ja treeneritööd, mille eest sai tasu sularahas. Kodus oli kokku u 17tuhat eurot, kui läbiotsimine toimus. 2000 eurot ja 143 dollarit oli vanaema raha, mis nad emaga leidsid vanaema padja alt. Ta teadis, et kodus olev raha 14tuhat eurot on mõeldud pulmadeks, kinkepakendis olnud 500 eurot sai ta tagasi ja 4000 eurot ka tagastati temale. V.R ütlused haakuvad kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega, vastupidist ei ole kohtumenetluses tuvastatud (nt Riigikohtu lahend 3-1-1-94-14). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et veebileheküljel auto24.ee näidatud sõidukite müügihinnad on väga erinevad ja ei näita sõidukite tegelikku maksumust, sest sõiduki tegelik maksumus sõltub konkreetse sõiduki tehnilisest seisundist, mis on üldteada fakt. Samuti eluliselt usutav on asjaolu, et auto hoolduse/müümisega tegeleb perekonnas meesterahvas. Et xxx ASist on osa arveid väljastatud I.Drovnjašini nimele ei tõenda iseenesest veel midagi, üks arve oli väljastatud V.R nimele. Seega xxx ASist I.Drovnjašini nimele väljastatud arved ei kinnita ilmtingimata, et nende eest tasus üksnes Drovnjašin. Ei ole vaidlust, et Drovnjašin sõiduautot xxx reg.nr xxx kasutas, kust aga oli saadud sularaha arvete tasumiseks vajab eraldi tõendamist. Ajavahemikul 19.08.2015 kuni 28.02.2017 kulutas I.Drovnjašin 1114,70 eurot, tasudes arveid xxx ning sellise summa säästmine on usutav.

Kolmas isik V.R ja I.Drovnjašin on kohtule legaalsete sissetulekute kinnitamiseks esitanud järgmised kirjalikud tõendid (k T18): N.P (kolmanda isiku V.R vanaema) konto väljavõte 2012-2016.a tõendab asjaolu, et P võttis nn kirsturaha kontolt välja ja see raha leitigi padja all: väljavõttest nähtub, et iga kuu on võetud välja sularaha summas 150-300 eurot (suuremalt jaolt 200 eurot); O D (I.Drovnjašini ema) viisa Venemaale 26.11-15.12.2016, mis tõendab O.D ja G.Drovnjašini sõitu Venemaale juubeli puhul ja pärandvara vastuvõtmise eesmärgil; G D ja N P sünnitunnistused, mis tõendavad, et nad on vennad (nende ema nimi on V); tõend V D surma kohta (suri xxx.a); ostu-müügileping, mis tõendab, et N.P 05.07.2013 müüs J xxx oblastis asuva korteri 400 tuhande rubla eest; xxx võitlussambo föderatsiooni kuulutused, et kutsutakse lapsi trenni, mis tõendab, et toimusid trennid ja treener sai tasu; 22.03.2013 kuulutus xxx raju võistluse kohta, kus Drovnjašini foto, tõendab sissetulekut; 12.08.2015 krediidileping, mille kohaselt V.R võttis xxx OÜlt laenu 4000 eurot; xxx kassa sissetuleku kviitung, mille kohaselt 28.08.2015 V.R maksis xxx xxx eest 7000 eurot. Läbiotsimise käigus leiti Drovnjašini kodust 16 500 eurot, lisaks ka 179 dollarit, enam kui 1000 Valgevene rubla ja enam kui 10 500 Vene rubla. Rle tagastati kokku 4500 eurot. I.Drovnjašini ütlustest kodus leitud sularaha kohta nähtub, et 10 000 eurot laenas talle isa, 4000 eurot laenas õde. 2000 ja mingid dollarid oli rahakotis - see kuulub V vanaemale, V võttis need endale hoiule. 900 eurot olid Drovnjašini säästud. 140 eurot oli V raha. 140 eurot kotis oli treeningute eest makstud raha, nelja inimese treeningu raha. Tunnistajana I V kinnitas 12.03.2019 kohtuistungil, et tema nimele registreeriti sõiduautod tütre V R palvel, et kindlustust maksta väiksemas summas: auto, kindlustuse ja hoolduse eest tasus alati tütar. Samuti kinnitas, et koos tütrega on saanud tulu turukauba müügist, tütar joonistab maale, millest saab tulu, raha nad leidsid tema ema juurest ning tema on alati tütrele tähtpäevadeks kinkinud sularaha. Vanaema korterist nad leidsid 2000 eurot ja ligi 100 USA dollarit, millised V viis enda korterisse hoiule. Tunnistaja A T (I.Drovnjašini õde) kinnitas enda sissetulekuid ja seda, et 2017.a aprillikuus laenas I.Drovnjašinile 4000 eurot isa kaudu, mis oli mõeldud pulmadeks, 2015.augustikuus laenas ta Vle 3000 eurot, laenud on tagastamata. Vend I.Drovnjašin tegi treeneritööd, trennis käisid ka tema lapsed. Tunnistaja G D (isa) kinnitas 12.03.2019 kohtuistungil, et poeg töötas ehitusfirmas, tegeles spordiga ja treenis lapsi. Tütar A T laenas pojale raha 4000 eurot, tema aga 2017.aprillikuus laenas pojale 10000 eurot, kogu see raha oli mõeldud pulmadeks. Omakorda seletas, kust ise sai raha: vend N P andis selle Venemaal pärandvara - maja müügist. Samuti 2013.a kuulus temale sõiduk xxx, mille müüs maha Ilja ja raha sai Ilja endale. Kuldkett, mida poeg kandis alates 17-aastaseks saamisest amuletina, oli vanaema ja ema poolt antud kullast kokku sulatatud. Sama kinnitas ema O D. Need tõendid ja ütlused haakuvad omavahel ja ümber lükatud ei ole. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et vanaema ja ema kuldesemetest (mis ei ole romukuld) tellitakse/sulatatakse kuldkett ja rist 17aastasele võitlusspordialaga tegelevale noormehele, kes kannab seda amuletina/talismanina. On eluliselt usutav, et vanemad annavad raha pulmadeks, vanemad ja õde on enda sissetulekud kohtuistungil usutavalt ära tõendanud. Seega V.R ja I.Drovnjašini ütlused on kinnitatud hulgaliste kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega. Sissetulekuid kinnitanud tõendid ei ole kohtumenetluse käigus ümber lükatud ja need on eluliselt usutavad. Elukohast äravõetud sularahast 4000 eurot on juba V.Rle tagastatud, sest selle raha oli andnud A T, sellele asjaolule teist korda viidata enam ei saa. Allesjäänud 12 480 euro kohta on G D kinnitanud 10 000 euro laenamist pojale. Ei ole ümber lükatud, et Drovnjašini elukohast leitud 2000 eurot ja 143 dollarit kuulus R vanaemale, seda kinnitas ka I.V. 140 eurot oli R raha ja 140 eurot oli Drovnjašini poolt trenni eest saadud tasu, mida kohus peab usutavaks ja ümber lükatud ei ole.

I.Drovnjašini isa G.D ütluste kohaselt vend müüs 2013.aastal maha kadunud ema korteri 400 tuhande rubla eest, mis eurodes teeb 5 tuhat eurot. Seejärel 2016.a sõitis G.D venna (sünd.xxx) juubelile ja ühtlasi võttis vastu pärandvara. Siinkohal ei pea kohus usutavaks asjaolu, et esiteks venna juubelile sõidetakse detsembrikuus, kuigi sünnipäev on 18.mail; teiseks, et kogu ema surmast jäänud pärandvara läheb üle ühele vennale – G D ja viimane annab kogu raha üle ühele lapsele, kuigi perekonnas on kolm last. Samuti ei ole G.D usutavalt põhjendanud, millisest allikast on saadud ülejäänud 5 tuhat eurot. Seega tõendamata on Drovnjašini kodust leitud sularaha 10 200 euro päritolu ning see summa kuulub konfiskeerimisele. Kohus asub seisukohale, et kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana konfiskeerimisele kuulub samuti 36 dollarit (oli leitud 179 dollarit, millest 143 dollarit kuulus vanaemale) ja 10 200 eurot, mis Drovnjašini kinnipidamisel ära võeti ja mille kohta ta ei ole usutavat seletust antud ning säästa selliste sissetulekute juures ei ole võimalik. Valgevene ja venemaa rublade kohta, milliste erinevad üksikud kupüürid viitavad sellele, et tegemist on suveniirrahaga, ei ole selgitust antud ning 10 600 Vene Föderatsiooni rubla ja 1085 Valgevene rubla kuulub konfiskeerimisele. Tagastamisele V Rle kuulub 2140 eurot ja 143 dollarit ning 140 eurot tuleb tagastada Drovnjašinile. Taotlus laiendatud konfiskeerimise asendamiseks jääb rahuldamata, sest elatustaseme erinevust ei ole prokurör tõendanud. Tõenditest nähtub, et 2003.a väljalase sõiduauto xxx oli ostetud 9000 euro eest, millest Drovnjašini osa moodustas 1000 eurot ehk 1/9 maksumusest. Need ütlused ei ole ümber lükatud. Kindlasti 1/9 näol ei ole tegemist vara olulise osaga KarS § 83 2 lg 2 p 1 mõistes, peale selle osteti see sõiduk 2015.aastal – enne Drovnjašinile inkrimineeritud tegevust. KarSi kommetaaride p 8.2.2 kohaselt konfiskeerimise vältimiseks piisab sellest, kui isik tõendab, et vara eest tasutust on vähemalt oluline osa saadud õiguspäraselt ning seda, et tasutu pärineks täies ulatuses seaduslikust allikast, tõendada vaja ei ole. Sõiduauto xxx reg.nr xxx tuleb vabastada aresti alt ja tagastada V.Rle, kuldkett koos ristiga tuleb tagastada I.Drovnjašinile kui õiguspäraselt saadud vara. I Vle kuuluv sõiduauto xxx reg.nr xxx oli vabastatud aresti alt Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2017 jõustunud määrusega nr xxx. A.POLEHHA ja kolmas isik S.Ia Prokurör taotleb KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 konfiskeerida Aleksandr Polehha poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana temale kuuluv sularaha summas 935 eurot. Samuti KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Aleksandr Polehha poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana, kuid tema elukaaslase kolmanda isiku S Ia nimele registreeritud sõiduauto xxx (reg.nr xxx, VIN-kood xxx, väärtusega ca 20 000 eurot) ning sularaha summas 1200 eurot. Samuti Aleksandr Polehhalt juhindudes KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 13 817,91 eurot (s.o 35 952,91 eurot – 935 eurot – 1200 eurot – sõiduauto väärtuses ca 20 000 eurot), millise kohustuse täitmise tagamiseks jätta aresti alla Aleksandr Polehha valdusest leitud ning Harju Maakohtu 27.11.2017.a määruse nr xxx alusel arestitud Aleksandr Polehhale kuuluv kuldkett koos ristiga (ligikaudse väärtusega ca 2 658,60 eurot (140 grammi x 18,99 eurot = 808,21 eurot, lähtudes 25.10.2017.a AS xxx kodulehel olevast teabest kullahinna osas). Harju Maakohtu 27.11.2017.a määruse nr xxx alusel arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 1 ja KrMS § 142 lg 1 alusel sularaha summas 935,00 eurot ja kuldkett koos ristiga. Harju Maakohtu 25.10.2017.a määrusega nr xxx kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1, 2, § 832 lg 11 ja KrMS § 142 lg 1 alusel arestiti sõiduauto S.Iale kuuluv xxx ja anti vastutavale hoiule andmise lepingu alusel S.Iale; samuti arestiti laiendatud konfiskeerimise tagamiseks KarS § 255 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 ja KrMS § 142 lg 1 alusel S.Ia sularaha 1200 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole).

13.03.2019 koostatud isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollile lisatud CDplaadil puuduvad algandmed, millele protokolli koostaja tugines – punktis 1 märgitud vaadeldavad objektid: CD-plaadil on vaid menetleja poolt koostatud koondtabel. Kohtule ei ole esitatud xxxAS vastuskirja nr R-079, 28.08.2017 xxx vastuskirja, xxx AS, xxx AS, xxx OÜ, AS xxx, AS xxx vastuskirju jne, millistele on protokolli koostaja viidanud protokolli koostamisel. Algandmete kohtule esitamata jätmise tõttu puudub kohtul võimalus kontrollida A.Polehha ja S.Ia ühiseid sissetulekuid, tulusid, kulusid ja võrrelda neid eesmärgil tuvastada elatustaseme erinevus. Vaatlusprotokollile on lisatud järgmiste sõidukite müügilepingute alusel (köide T15, kohus jätab tähelepanuta väljatrükid, mis ei ole eestikeelsed): 21.05.2012 S.Ia ostis M xxx 5200 euro eest, 09.05.2012 xxx müümine O, 25.07.2012 Polehha müüs Iale xxx 11 000 euro eest, 05.10.2012 S.Ia müüs sõiduauto xxx 6600 euro eest P, 27.11.2012 Polehha müüs Iale sõiduauto xxx 3200 euro eest, 03.07.2013 S.Ia müüs I xxx 3000 euro eest, 11.08.2014 S.Ia müüs J xxx 13500 euro eest, 26.08.2014 P müüs Iale xxx 9600 euro eest. A.Polehha ja kolmas isik S.Ia esitasid tõendid, mis võimaldavad hinnata, kas Polehha ja Ia leibkonna legaalsed sissetulekud olid piisavad, et nende arvelt säästa. Sõidukite ostu-müügilepingud kinnitavad asjaolu, et Polehha tõi sõidukeid müügiks Leedust. Kolmas isik S.Ia on kohtule legaalsete sissetulekute kinnitamiseks esitanud järgmised kirjalikud tõendid (k T18, osad kattuvad vaatlusprotokollile lisatud tõenditega): pangakonto väljavõte 2012-2017.a kajastab võlgade tagastamist ja müntide laekumist (tegemist on jootrahaga, millest S.Ia ütlustes rääkis); tunnistus testamendijärgse pärimisõiguse kohta: S.Ia päris A Ia (vanaema, surnud xxx) rahalise hoiuse Venemaal; 20.03.2013 ja 20.03.2014 sõlmitud Venemaal xxx linnas asuva elamu rendileping S.Ia ja I.S vahel (tasu 4000 eurot aastas); 16.03.2015 tööleping nr 238, mille kohaselt S.Ia töötas OÜ xxx 16.03-14.09.2015 töötasu 1137,61 eurot (bruto) ning töölepingu lisa – alates 16.03.2015 tööleping sõlmitud määramata ajaks; samuti vahetuste aruanne, kui palju S.Ia töötas 2015.augustikuus, 2017.maikuus, 2017.juunikuus; 07.05.2012 müügileping: S.Ia müüs O sõiduauto xxx 3760 euro eest, 21.05.2012 S.Ia ostis M xxx 5200 euro eest, müüdud 05.10.2012; 25.07.2012 Polehha müüs Iale xxx 11000 euro eest; 05.10.2012 S.Ia müüs sõiduauto xxx 6600 euro eest P; 27.11.2012 Polehha müüs Iale sõiduauto xxx 3200 euro eest; 03.07.2013 S.Ia müüs I xxx 3000 euro eest; 11.08.2014 S.Ia müüs Jile xxx 13500 euro eest; 26.08.2014 P müüs Iale xxx 9600 euro eest; 08.05.2017 P müüs S.Iale sõiduki xxx 20 000 euro eest; 19.04.2016 V.Ti võlakiri, et võttis Polehhalt 3000 eurot, % 300 eurot kuus, lubab maksta ja 03.05.2019 (kohtumenetluse ajal, Ia ütlused) S.Ia sai kätte 1000 eurot; O Š allkiri, et aprillis 2017 ostis S.Ia käest xxx 12 000 euro eest; 26.04.2017 S.Ia võttis laenuks L P 6000 eurot, tunnistajana kirjutas võlakirjale alla L T. 14.03.2019 kohtuistungil L T (A.Polehha õde) kinnitas, et andis 2017.a S.Iale laenu 2000 eurot ja ema L P laenas ka S.Iale 4000 eurot, need 6 tuhat on tagasi S.Ia poolt makstud. Ka varem – 2013 oli S.Ia paar korda laenanud raha 1500-2000 eurot ja tagasi maksnud. L P (Polehha ema) kinnitas samuti, et laenas S.Iale 4000 eurot. Kolmas isik S.Ia kinnitas, et nad elavad Polehhaga koos 15 aastat, ta töötab xxx, saab korralikult palka ja sai jootraha keskmiselt 300 eurot kuus, lisaks ümbrikupalka. Vanaemalt sai pärandvara – elamu xxx linnas, mida üüris mitu aastat välja (üüritulu kogunes), lisaks oli vanaemal kaks hoiust, kokku pärast vanaema surma ta sai 7000 eurot. Polehha töötas ehitusel, tõi Leedust autosid müügiks,

laenas raha välja. L A (S.Ia ema) kinnitas, et kuldkett, mis Polehhalt ära võeti kuulub temale (kadunud abikaasast jäänud), selle kuldketi juurde valmistas ristikese 200.- euro eest, millise kinkis sünnipäevaks, kuldketi andis ta Polehhale kasutada, ei kinkinud, edaspidi plaanib kuldketi pärandada lapselastele. Nimetatud tõendid haakuvad omavahel ja ümber lükatud ei ole. A.Polehha ütlustest nähtub, et ta võttis laenu 10 000 eurot firmalt XXX OÜ, intress 2%. See leping sõlmiti 2016.a augustis (tl 98 k K8), laen on tagastatud. Raha laenas edasi intressiga 10 %, sh tuttavale I Jile. Leedust autode toomisega teenis raha: xxx universaali ja xxx universaaliga võis teenida 7002000 eurot, sõltuvalt sellest, palju oli vaja panustada autosse. Kallimate autode pealt võis teenida rohkem. Näiteks 2014.a elukaaslasele toodud xxx-seeria oma müüdi 13 000 euro eest, aga toodi see 9800 euroga. Samuti elukaaslasele sai toodud xxx, millel oli Itaalia numbrid 9000 euro eest, aga müüdi maha 13 000 euro eest. Käesolevas kriminaalmenetluses ei ole A.Polehhale esitatud süüdistust maksudest kõrvalehoidumises vms. Tõsi, tal puudus krediidiasutuse litsents, nagu seda omavad pangad, kuid nö mustalt töötamine on tavapärane (vt nt 17.04.2015 Tartu ringkonnakohtu lahend 1-14-4047 p 65.2), sellist tegevust ei ole A.Polehhale inkrimineeritud. Kohtu arvates selline sissetulek ei ole tolereeritav, kuid see tulu ei ole tekkinud ka kriminaalasja asjaoludest. Vaieldav on laiendatud konfiskeerimise võimalikkus, kui isik tõendab, et sai vara viisil, mis on küll ebaseaduslik, ent mitte kuriteona karistatav. Kui isik on ümber lükanud eelduse, et vara on saadud kuriteoga, see eeldus on aga obligatoorne tingimus, mistõttu ei saa vara KarS § 832 järgi konfiskeerida (J.Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4. trükk, Juura 2015, p 8.2.4). Ülalnimetatud asjaoludel saab kohus hinnata üksnes A.Polehha, mitte leibkonna varalist seisundit. Vaatlusprotokolli algandmete puudumise tõttu ei ole võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimise asendamist. Kohus asub seisukohale, et konfiskeerimisele kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana kuulub 935 eurot, mis Polehha kinnipidamisel ära võeti, sest selle sularaha säästmist ei ole Polehha usutavalt tõendanud. Kolmas isik S.Ia on enda sissetulekud usutavalt ära tõendanud. Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks ja kolmanda isikule kuuluva sõiduauto ning sularaha (summas 1200 eurot) konfiskeerimiseks on tõendamata ja see tuleb jätta rahuldamata ning vabastada S.Iale kuuluvad 1200 eurot ja sõiduauto Toyota Land Cruiser aresti alt. Samuti tuleb vabastada aresti alt sugulaste poolt kingitud/kasutada antud kuldkett ja kuldristike ja tagastada Polehhale. V.GULEVICH ja kolmandad isikud R O ja D O Prokurör taotleb KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1 alusel Vyacheslav Gulevichi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana temale kuuluv sularaha summas 3000 eurot ning käekell Brequet (ligikaudse väärtusega ca 8 000 eurot). Täiendavalt konfiskeerida KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel Vyacheslav Gulevichi poolt kuriteo toimepanemise tulemusena saadud, kuid kolmandate isikute D Oe ja R Oe nimele registreeritud korter Hispaania Kuningriigis xxx alumisel korrusel xxx (väärtusega ca 100 000 eurot) ning sõiduauto xxx (reg.nr xxx) (väärtusega ca 18 000 eurot). Lisaks mõista Vyacheslav Gulevichilt KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1, § 84 sätete alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 11 794,16 eurot (s.o 99 354,59 eurot + 41 439,57 eurot = 140 794,16 eurot – 3000 eurot – ca 8000 eurot (s.o käekella väärtus) – ca 18 000 eurot (s.o sõiduki xxx ligikaudne väärtus) – 100 000 eurot (s.o korteri väärtus) = 11 794,16 eurot), millise kohustuse täitmise tagamiseks jätta aresti alla Vyacheslav Gulevichile kuuluvad kaks kuldketti, neist üks väärtusega 583,58 eurot ja teine väärtusega ca 2563,65 eurot, üks käekett, väärtusega ca 1384,75 eurot, üks kuldne käekell, väärtusega ca 1103,89 eurot ning üks kuldplaat, väärtusega ca 354,32 eurot. Seega kokku on laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetava 11 794,16 euro osas tagamata nõudeid täiendavalt 5 803,97 eurot.

Harju Maakohtu 18.12.2017.a määrusega nr xxx on laiendatud kofiskeerimise tagamiseks arestitud Vyacheslav Gulevichi valdusest leitud 3000 eurot, käekell Brequet, kolm kuldketti, käekett, kuldplaat ja kuldne käekell. Harju Maakohtu 05.08.2017.a määruse nr xxx alusel seati KarS § 256 lg 2 p 2, § 832 lg 1, 2 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelati D Oel (isikukood xxx) ja R Oel (isikukood xxx) käsutada neile kuuluvat korterit Hispaania Kuningriigis aadressil xxx, samuti arestiti kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku D Oe nimele registreeritud sõiduk xxx (reg.nr xxx; VIN kood xxx), milline sõiduk kuulub kolmandate isikute D Oe ja R Oe ühisvara hulka. Sõiduk asus Hispaania Kuningriigis, kuhu on edastatud ka taotlus sõiduki arestimise osas, käesolevaks ajaks sõiduk on 13.06.2019 kohtumäärusega antud vastutavale hoiule Otele. Riigiprokuratuuri 02.08.2017.a edasilükkamatutel juhtudel vara arestimise määruse ja selle lubatavaks tunnistava Harju Maakohtu 03.08.2017.a määruse nr xxx alusel arestiti laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kolmandate isikute D Oe ja R Oe ühisvara hulka kuuluv, so nõudeõigus xxx AB Eesti filiaal arvelduskontol xxx olevate rahaliste vahendite osas summas 96 985,04 eurot. Kontole aresti seadmisel 03.08.2017.a-l olid arvelduskontol olnud rahalised vahendid eemaldatud ning kontojääk oli 3 980,24 eurot. Kriminaalasjas on koostatud V.Gulevichi ja S.L (elukaaslane) kohta eraldi varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollid (k T7 ja T11). S.L on kriminaalmenetluses ülekuulatud tunnistajana, kohtus ta keeldus ütluste andmisest ning avaldati tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus asub seisukohale, et asudes hindama ja andes hinnangu L varalisele seisundile oleks menetleja pidanud S.L tunnistama kolmandaks isikuks. Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et menetlejal tuleb KrMS § 401 lg 1 alusel kriminaalmenetlusse kaasata iga talle teadaolev isik, kes võib arvestatava tõenäosusega olla tulevase konfiskeerimise objekti omanik (vt RKÜKm 3-1-2-3-12, p 60). 08.11.2017 koostatud S.L varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokolli vaadeldavad objektid on märgitud punktis 1 (vastuskirjad pankadest ja kauplustest), kuid neid ei ole lisatud vaatlusprotokollile, ei ole lisatud ka CD-plaati (tl 106 kT7). Varalist seisundit saab kohus hinnata ainult protokollile lisatud dokumentide alusel. S.L protokollile on lisatud maksekorraldused kommunaalkulude tasumise kohta ja makseteatised. Protokollile lisatud arvete ja makskorralduste koopiate kontrollimisel selgub, et lk 4-5 nimekirja on kantud kaks kviitungit, milliste koopiaid protokollile lisatud ei ole (04.04.2017 AS STV arve ja 14.07.2017 AS STV arve). Seega ei saa nimetatud vaatlusprotokolli alusel teha usaldusväärseid järeldusi. Peale selle, arvestades S.L ütlusi, et ta on poja S.S ülalpidamisel, kes töötab xxx ja xxx korter kuulubki pojale, ei ole välistatud, et kommunaalkulud kannab hoopiski poeg: L valdusest leitud kviitungid on tasutud L isikutunnistust arvestades ja ümberlükkamatult ei ole tõendatud, et kommunaalkulude asumiseks rahalised vahendid pärinevad just Gulevichilt, mitte pojalt, seda enam, et L ütluste kohaselt Gulevich tasus kommunaalkulud siis, kui elas korteris, 2017.jaanuarist aga ta elas Hispaanias. 16.12.2017 V.Gulevichi kohta koostatud isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollile samuti ei ole lisatud AS xxx, xxx AS, xxx, xnixxxon jne vastuskirju, millistele on protokolli koostaja viidanud protokolli koostamisel, samuti ei ole lisatud CD-plaati protokollis kasutatud andmetega (kuigi protokolli punktis 1 on kirjas, et vastused asuvad cd-plaadil). V.Gulevichi protokollile on lisatud väljatrükid kinnistusraamatust (korter xxx kuulub S S) ja äriregistrist: xxx, OÜ xxx projekt kohta, kus Gulevich oli osanik 2008-2016.a ja OÜ xxx kohta, kus 2014-2017.a osanikuks oli N G; samuti kviitung liiklustrahvi eest 30.04.2017 Hispaanias (Gulevich tasus trahvi 100 eurot, kasutas sõidukit xxx xxx reg.nr.xxx), kviitungid mob-teenuste kasutamise eest 50 ja 100 eurot. Gulevichi töötamist AS xxx kinnitas P P, tunnistaja R N tõi pärast Gulevichi kinnipidamist ära firma auto xxx. Gulevich kasutas firmale nimele registreeritud telefoni (xxx, tunnistaja xxx ütlused) ja tasus ise kõnede eest.

Kohtule on esitatud OÜ xxx meili teel uurijale saadetud vastused, kus on ära näidatud, milliste lennupiletite eest tasusid kas Gulevich sularahas, xxx pank, xxx Bank, xxx bank, I.O sularahas, A.G bank, „keegi sularahas“, I.O bank, „makstud sularahas, pole kindel kes, pigem I.O“ (tl 4-8 k T9). Kohtul ei ole võimalik selliste andmete alusel teha ümberlükkamatuid järeldusi selle kohta, kes ja kuidas on tasunud lennupiletite eest, ei kinnitanud neid andmeid täpselt ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja N.G (xxx töötaja). Algandmete kohtule esitamata jätmise tõttu puudub kohtul võimalus kontrollida Gulevichi ja tema elukaaslase L ühiseid sissetulekuid, tulusid, kulusid ja võrrelda neid eesmärgil tuvastada elatustaseme erinevus. Ülalnimetatud asjaoludel kohus hindab üksnes Gulevichi varalist seisundit kohtuistungil uuritud tõendite alusel. Gulevichi legaalseks sissetulekuks oli vaid palga laekumine minimaalses summas, mistõttu 3000 euro säästmine ei olnud reaalne. Kohus rahuldab prokuröri taotluse selles osas. Tunnistajana kinnitas S.L (köide T7) korterist leitud kuldesemete päritolu, muuhulgas kullast kaelakett koos ristiga kuulub Gulevichile ja oli olemas juba siis, kui nad elasid Venemaal Kemerovos (enne 1996.a.). Nimetatud asjaolu ei ole ümber lükatud, kuldkett koos ristiga tuleb Gulevichile tagastada: kohus nõustub kaitsjaga, et tegemist on usulise väärtusega, see on omandatud mitukümmend aastat tagasi ja puudub mõistlik põhjendus, miks seostada sellel ajal omandatud vara käesoleva kriminaalmenetluse objektiks oleva kuriteoga. Kuivõrd elatustaseme erinevust tuvastada ei ole võimalik, ei saa kohaldada laiendatud konfiskeerimise asendamist. Kohus saab otsustada selle vara üle, mis on süüdistatavalt ära võetud ning kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana tuleb konfiskeerida sularaha 3000 eurot ja käekell Brequet (ostetud 2012). Alljärgnevate kuldesemete kohta: kaks kuldketti, käekett, kuldplaat ja kuldne käekell ei ole Gulevich andnud seletusi, millal ja mis vahenditest on need omandatud, selles osas tuleb prokuröri taotlus rahuldada ja need kuldesemed konfiskeerida. Kohus peatub järgnevalt küsimusel, kas kolmanda isiku R Oe ja D (endine I) Oe vara on omandatud KarS § 832 lõikes 2 sätestatud viisil. Kohtule on 06.02.2019 kohtuistungil esitatud 06.12.2017 koostatud isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollid eraldi D Oe ja R Oe kohta (k T8). D Oe protokollile on lisatud väljatrükk kinnistusraamatust xxx asuva kinnistu kohta, xxx vallas xxx kinnistu kohta ja xxx asuva korteri kohta; äriregistri väljatrükk OÜ xxx ja OÜ xxx ning xxx kohta. Protokollis on viidatud pankade vastuskirjadele jm, mida lisatud ei ole. R Oe protokollile on lisatud väljatrükk kinnistusraamatust xxx asuva korteri kohta; äriregistri väljatrükk OÜ xxx, OÜ xxx, xxx, OÜ xxx, OÜ xxx, xxx OÜ kohta. Protokollis on viidatud pankade vastuskirjadele jm, mida lisatud ei ole. Lisatud ei ole CD-plaati, kuigi protokolli viimasel leheküljel 7 on märgitud protokolli lisana „väljavõte R Oe pangakontodele tehtud sularaha sissemaksetest (cdplaadil)“. Samuti esitati kohtule 23.12.2017 koostatud vaatlusprotokoll, mille eesmärgiks oli välja selgitada D Oe, R Oe, N Oe, D-U Oe ja ettevõte G H ning ülekannetega seotud ettevõtete vahelised omavahelised pangaülekannete sisu ja olemus ajavahemikul 14.04.2015-03.08.2017 ning vaatluse objektideks on xxx AB, AS xxx AS xxx vastuskirjad cd-plaatidel ja xxx vastuskiri koos lisadega vastused. Samuti ei ole protokollile lisatud algandmeid, protokollis kajastatu ei ole kontrollitav. Veel on esitatud kohtule 20.10.2017 vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud AS xxx vastuskirja eesmärgil välja selgitada I Oe kontol tehtud sularahatehingute suurus ja olemus. Protokollile ei ole lisatud pankade vastuskirju. Protokoll sisaldab rohkelt menetleja hinnanguid „ei ole usutav, ei ole võimalik kommenteerida, ei saa väita, eesmärk ei ole teada, ei ole välistatud, viitab sellele, on alust arvata, pigem“. Menetleja hinnang ei ole tõend. Nimetatud protokollid jätab kohus tõendite hulgast kõrvale. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kolmandaks isikuks ei ole tunnistatud OÜt xxx N Ot ja I Ot, ometi on asutud nende varalist seisundit hindama andmata võimalust enda õigusi kaitsta.

Kohtule on esitatud 09.11.2017 koostatud vaatlusprotokoll (k T8 lk 259), mille algandmed on kontrollitavad: vaadeldav objekt – 06.02.2017 Eesti õigusasutuse esitatud õigusabitaotlusele 09.06.2017 Hispaania Kuningriigi Malaga provintsi prokuratuuri poolt esitatud I /nüüd D/ Oe Banca March pangas asuva pangakonto nr xxx väljavõte alates konto avamisest, so 26.05.2014 kuni 30.03.2017 koos tõlkega. Nimetatud konto väljavõte asub sama köite T8 lk 40 ja tõlge alates lk 123. Väljavõtte kajastab xxx OÜ (juhatuse liige N G) ülekandeid D O pangakontole kokku summas 60 500 eurot ajavahemikul 12.08.2014-18.03.2015 ja xxx OÜ (juhatuse liige N G) ülekandeid D Oe pangakontole kokku summas 18 500 eurot ajavahemikul 18.06.2015 kuni 17.06.2017.a. Kolmandad isikud on kohtule esitanud hulgalised tõendid (köited T16 ja T17), mis võimaldavad hinnata, kas R Oe ja D Oe leibkonna legaalsed sissetulekud olid piisavad, et nende arvelt säästa vahendeid Hispaanias asuva korteri ostmiseks 100 tuhande euro eest. Oed on esitanud kohtule andmed sissetulekute kohta alates 2003.aastast: hulgalised kinnisvara müügilepingud (k T16), MTA andmed, pangakontode väljavõtted, Otele kuuluva xxx OÜ majandusaasta aruanded jm, allkirjad sularaha liikumise kohta, millistel kohus ei pea vajalikuks pikemalt peatuda. Muuhulgas esitati Hispaanias asuva korteri eest arvete tasumise (kommunaalteenused, telefon) andmed 2014-2016.a (tasutud I Oe kontolt panga ülekandega, tl 4-21 kT16), lisaks fotod: 2000.a Ote laulatus; 2014.a perekond O Hispaanias, 2015.a augustikuu – N Oe pulmad, 2017.a ristsed ja 2018.a veebruar – Hispaanias viibis R O. Tunnistajad N O ja I O andsid ütlusi, mis kinnitasid perekonnasiseselt rahaliste vahendite liikumist. Tunnistajad G (I Oe ema) ja S kinnitasid, et perekond O käib Hispaanias (ka fotod). Kolmandate isikute esindaja on seisukohal, et Hispaanias ostetud korteri eest Oed tasusid rahast, mille nad laenasid N G, mida kinnitab 01.08.2014 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt N. G laenas I Oele 120 tuhat eurot. Raha laekus D Oe pangakontole osade kaupa. Seejärel 15.02.2017 on võlg tagasi makstud R Oele väljamakstud dividendidest. Nimetatud asjaolu ei ole ümber lükatud, vastupidi: G kinnitas laenu andmist, raha ülekandmine on kajastatud pangakontol (ka 09.11.2017 koostatud vaatlusprotokollis, k T8 lk 259), R.Oele on dividendid välja makstud (ka sularaha sissemaksete kohta summas 7300 eurot puuduvad tõendid, et need oleks pärinenud tuvastamata allikast, legaalsed sissetulekud olid piisavad), seega kõik tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et Ote finantsseisund võimaldas omandada kinnisvara Hispaanias, ja see osteti mitte Gulevichilt saadud (sula-) raha eest. Kohtule esitatud Gulevichi ja Gi vahelise laenulepingu õigsust ei ole kinnitanud ei G ise ega eksperdiarvamus ning isegi selle laenulepingu olemasolul ei saanuks see kinnitada korteri ostu Gulevichi raha eest, sest leping kannab hilisemat kuupäeva 15.10.2015, kuid ka tõestamata lepingu kuupäev ei oma tähtsust, sest Ote sissetulekud on jälgitavad ja kontrollitavad. D Oe konto väljavõttest nähtub, et OÜlt XXX ja OÜlt XXX (Gilt laenatud raha) laekus otse D Oe Hispaania panga BancaMarch kontole (tl 211-215 k T17), samuti igakuiselt on tasutud Hispaanias asuva korteri eest kommunaalmakse just D Oe pangaarvelt (tl 4-21 k T16), mitte ei tasunud seda Gulevich. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et OÜ XXX ja OÜ XXX sissetulekud oleks kahtluse alla seatud, siinkohal prokuröri hüpotees, et N.Gil endal (või ärihingutel, kus ta oli juhatuse liige) rahalised vahendid puudusid, jääb tõendamatuks. 30.08.2017 jälitusprotokollis (k T9) on toodud Gulevichi ja L vahelised vestlused, kuid neid ei ole võimalik seostada teiste kohtule esitatud tõenditega. Prokuröri hüpotees, et D O oli Gulevichi armuke või elukaaslane (nii on olukorda presenteeritud õigusabitaotluses Hispaaniale) on meelevaldne ja eesmärgipärane. Käesoleva kriminaalmenetluse tõendamisesemeks ei ole Gulevichi armusuhted. Isegi selliste suhete hüpoteetilisel olemasolul ei ole võimalik selle asjaoluga tõendada, et D Oe (kes on seaduslikus abielus R Oega) nimele on ostetud kinnisvara Gulevichi vahenditest. Täiesti meelevaldne ja lubamatu on viidata T.M (k T13) kohtueelses menetluses antud ütlustele, kus ta arvas, et I.O on Gulevichi armuke. Siinkohal peab kohus vajalikuks ka märkida, et M ei ole ka kinnitanud, et Gulevich maksis üüri just sularahas. Ka Gulevichi ja I.Oe vahelistes telefonikõnedes esinevate väljendite alusel, mida Gulevich ka usutavalt argumenteeris, ei ole võimalik teha tõsiselt võetavaid järeldusi inimestevaheliste suhete kohta. Ka

diivani ostmine 16.02.2017 I.Oe vahenditest (tl 71 kT7) ja saateleht korteris viibiva Gulevichi nimele (tl 68 kT7) ei tõenda asjaolu, et korter oleks ostetud Gulevichi vahenditest. Kohus on tuvastanud, et erinevates taotlustes on prokurör vastavalt vajadusele nimetanud Gulevichi elukaalasteks kord S.Lt, kord D.Oe (nt 11.07.2017 KM3916/2017). Hispaania Kuningriigile esitatud taotluses kinnitati, et D.O on Gulevichi elukaaslane, mis kohtumenetluse käigus ei ole kinnitamist leidnud. Kolmandate isikute esindaja on seisukohal, et alates 17.10.2015 D Oe nimele registreeritud sõiduauto xxx reg.nr xxx osteti Eestis perekond Ote poolt, Gulevich ei ole selle auto ostmisega kuidagi seotud: 2015.a Ote sissetuleku osaks oli N K (D Oe ema) poolt üleantud 10 tuhat dollarit (Venemaal müüdud korteri eest). N ja I O kinnitasid raha üleandmist D Oele, raha üleandmine oli vormistatud ka kirjalikult. Need tõendid haakuvad omavahel ning on kinnitatud teiste tõenditega Ote perekonna sissetulekute kohta, sh OÜ xxx 2015.a majandusaasta aruande põhjal pidas tegevuse ja käibe alusel vandeaudiitor äriühingut edukaks (tõend 47 tl 276 k16). Ei tundnud Gulevichit ära ka tunnistaja L E, kes nimetatud auto just O (vanem paar) müüs. Et viibides Hispaanias Gulevich seda autot kasutas, ei tõenda omandiõigust: R Oe ütluste kohaselt nende perekonna palvel Gulevich aitas korteri vormistamisega (suhtles M), toimetas auto Hispaaniasse ja on loogiline, et see isik, kes parasjagu kasutab Hispaania korterit, kasutab ka autot. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-6-16 p 19 leidnud, et kriminaaltulu määratlemisel tuleb muuhulgas võtta arvesse isiku legaalset sissetulekut, varanduslikku olukorda ja tegelikku elatustaset. Kohus asub seisukohale, et kolmandaks isikuks tunnistatud R O ja D O on tõendanud legaalse sissetuleku olemasolu, seega prokuröri taotlus Hispaanias asuva kinnisvara ja sõiduauto konfiskeerimiseks tuleb jätta rahuldamata. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et V.Gulevichilt konfiskeerimisele kuulub kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varana 3000 eurot ning kuldesemed ja käekellad, mis Gulevichi kinnipidamisel ära võeti, välja arvatud kuldkett koos ristiga. Riigiprokuratuuri riigiprokurör Vahur Verte 02.08.2018.a KrMS § 142 lg 3 alusel on koostatud edasilükkamatutel juhtudel vara arestimise määruse, mis tunnistati Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 03.08.2017.a määrusega nr xxx lubatavaks ja arestiti nõudeõigus kolmandate isikute D Oe ja R Oe ühisvara hulka kuuluva vara, s.o xxx AB Eesti filiaal arvelduskontol nr xxx olevatele rahalistele vahenditele summas 96 985,04 eurot. Ote konto tuleb vabastada aresti alt. Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik: riigi kanda jäävad R.Gribovski määratud kaitsja tasu summas 14 338,80 eurot ning riigilt tuleb välja mõista kolmandate isikute R Oe ja D Oe kasuks esindaja tasu summas 48 066,90 eurot, S.Ia kasuks 1800 eurot (tl 32 k K11) ja V.R kasuks 6168 eurot (tl 51 k K10). Seoses 3.isiku esindaja adv.Simsoni osavõtuga kohtuistungist on esitatud arved kogusummas 48066,90 eurot, arved on esitatud OÜle xxx (köide K10 tl 58-93). Esindajatasu on kohtu arvates põhjendatud ja mõistlik, arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2017. a määrus nr 3-1-1-112-16, p 56 ja 9. novembri 2017. a otsus nr 1-15-10119/80, p 42). Samas ei välista eeltoodu siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus nr 3-1-1-79-14, p 48), mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema seaduslik esindaja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2016. a otsus nr 3-1-1-54-16, p 36 ja 9. novembri 2017. a otsus nr 1). Seega arvete esitamine OÜ xxx ei ole keelatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas menetluskuludeks on sundraha ja kaitsjatasu ning ekspertiisitasu, samuti tunnistajatele makstud sõidukulud. Tunnistajatele välja makstud sõidukulud jätab kohus riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9; 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel tuleks süüdistatavatelt välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1460 eurot ja määratud kaitsja tasu ning ekspertiisitasu. Kuivõrd lõpliku liitkaristuse mõistab kohus KarS § 65 lg 1 alusel, ei mõista kohus välja sundraha Kartsevilt, Ragimovilt, Vaskinilt ja Ilmalt. Konstantin Kartsevi määratud kaitsja tasu kohtumenetluses ja kohtueelses menetluses on kokku summas (14 879,76+288) 15 167,76 eurot, millest kohus mõistab välja 7000 eurot, jättes ülejäänu riigi kanda. Andrei Vaskini määratud kaitsja tasu kohtumenetluses ja kohtueelses menetluses on kokku summas (11 032,43+708) 11 740,43 eurot, millest kohus mõistab välja 8000 eurot, jättes ülejäänu riigi kanda. Andres Ilma määratud kaitsja tasu kohtumenetluses ja kohtueelses menetluses on kokku summas (16 926+144) 17 070 eurot, millest kohus mõistab välja 8000 eurot, jättes ülejäänu riigi kanda. Ilgam Ragimovi määratud kaitsja tasu kohtumenetluses ja kohtueelses menetluses on kokku summas (17 491,20+694,80) 18 186 eurot, millest kohus mõistab välja 9000 eurot, jättes ülejäänu riigi kanda. Kohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et Kartsevi, Vaskini, Ilma ja Ragimovi puhul oleks pidanud erinevates menetlustes etteheidetud tegusid menetlema koos ühes menetluses, mis oleks kokku hoidnud ka menetluskulusid. Käesoleval juhul mõistab kohus nendele isikutele lõpliku karistuse, lugedes karistuse kaetuks eelmise karistusega, mistõttu kohus asub seisukohale, et ka väljamõistetavaid menetluskulusid on võimalik oluliselt vähendada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. V.Gulevichilt tuleb veel välja mõista ekspertiisitasu summas (564+77) 641 eurot ja kullataolisest materjalist naistesõrmuse väärtuse tuvastamise osas teostatud ekspertiisi maksumus summas 12 eurot. Kohus võimaldab KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus kohtumenetluses tunnistajatele hüvitatud sõidukulud riigi kanda. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine V. Gulevichi, A. Kozlovi, I. Drovnjašini ja A. Polehha kaitsjad esitasid kohtule taotlused hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) §-de 1, 2, 4, 5 lg 1 p 2, 9, 11, 12, 18 lg 1 alusel V. Gulevichile, A. Kozlovile, I. Drovnjašinile ja A. Polehhale süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi isiku kinnipidamise ja vahi all olemise päevade eest, millal isikult oli võetud vabadus. SKHS § 5 lg 1 p 1,2 kohaselt, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib isik nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega. Kuna antud kriminaalasjas mõistis kohus V. Gulevichi, A. Kozlovi, I. Drovnjašini ja A. Polehha neile süüks arvatud kuritegudes süüdi, puudub nimetatud isikutel seaduslik alus nõuda kahju hüvitamist ning kohus jätab vastavad taotlused rahuldamata. Konstantin Kartsevi kaitsja A. Neiland esitas kohtule taotluse hüvitada SKHS § 7 lg 1 alusel Konstantin Kartsevile moraalne kahju seoses kriminaalasja ebamõistlikult kaua kestnud menetlusajaga. SKHS § 7 lg 1 kohaselt, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

Kuna kohtul puuduvad mistahes andmed menetleja süülise käitumise kohta, ei saa ka rääkida seeläbi isikule tekitatud võimalikust kahjust ning selle põhjuslikust seosest konkreetse menetlustoiminuga. Mõistlik menetlusaeg käesolevaks ajaks möödunud ei ole. Süüdistusakti kohaselt alustati kriminaalmenetlust 01.02.2016 ning kohtu hinnangul on menetlust läbi viidud viivitusteta. Siinjuures arvestab kohus, et tegemist on keskmisest mahukama ja keerukama kriminaalasjaga, kus oli esialgselt 15 süüdistatavat, kuid 6 süüdistatava osas on kriminaalasi eraldatud eraldi menetlusse. Samuti on kriminaalmenetluses üle kuulatud hulgaliselt tunnistajaid ning kriminaalmenetluse ulatust ja sisu kinnitab ka kohtutoimikute ja jälitustoimikute maht. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud, tuleb Konstantin Kartsevi kaitsja taotlus jätta rahuldamata ning kohtul puudub alus kaaluda ka SKHS § 5 lõikes 4 sätestatu kohaldamist, mis annab isikule õiguse nõuda süüdimõistva otsuse korral ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata. Kolmandate isikute D Oe ja R Oe kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 7 lg 1 alusel D Oele ja R Oele tekkinud järgnev kahju (k K8 tl 139-155): - mootorsõiduki xxx (reg.nr.xxx, VIN kood xxx) arestimisega tekitatud kahju summas 3763,09 eurot; - Hispaania Kuningriigis aadressil xxx asuvasse korteri ukse lõhkumisega tekitatud kahju summas 14 220 eurot; - Hispaania Kuningriigis aadressil xxx asuva korteriga seoses tekkinud muu kahju summas 9631,46 eurot. Täpsustavalt märgib kohus, et taotluse hüvitada kolmandatele isikutele tekkinud kahju on kaitsja esitanud eraldi taotlusena, samuti leiavad taotluse aluseks olevad asjaolud kajastamist kohtule esitatud kirjalikus kohtukõnes ning taotluse lahendamisel arvestab kohus mõlemas dokumendis kajastatut. SKHS § 5 lg 5 kohaselt, kui vara arestides tekitati kahju kolmandale isikule karistusseadustiku 7. peatüki tähenduses, võib ta nõuda kahju hüvitamist vara konfiskeerimata jätmise korral, välja arvatud juhul, kui vara jäetakse konfiskeerimata karistusseadustiku § 831 lõike 3 alusel. Käesoleva kriminaalasja menetlemisel leidis kohus, et kolmandate isikute D Oe ja R Oe vara konfiskeerimine ei ole põhjendatud ning jättis nende vara konfiskeerimata. Kuna kohus ei jätnud vara konfiskeerimata KarS § 831 lõike 3 alusel, esineb järelikult seaduslik alus kaaluda kolmandatele isikutele neile tekitatud kahju hüvitamist. Lähtudes taotluse sisust on kaitsja hinnangul tekkinud kolmandatele isikutele järelikult ainult varaline kahju. Esmalt annab kohus hinnangu mootorsõidukiga seoses tekkinud võimalikule kahjule ning seejärel käsitleb Hispaania Kuningriigis asuva korteriga seoses tekkinud võimalikku kahju. 1) Mootorsõidukiga seoses tekkinud võimalik kahju Harju Maakohtu 05.08.2017 määrusega kriminaalasjas nr xxx arestiti kolmanda isiku D Oe nimele registreeritud sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, VIN-koodiga xxx. Määrusest nähtuvalt oli arestimine vajalik vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. Harju Maakohtu 13.06.2019 määrusega anti luba tagastada kriminaalasjas nr 16221000014 arestitud D Oe nimele registreeritud mootorsõiduk xxx (reg.nr xxx, VIN-koodiga xxx) D Oele ja/või R Oele või nende poolt volitatud isikutele vastutavale hoiule. Seoses mootorsõidukiga tekkinud kahjule osundas kaitsja järgnevale: - Alates 05.08.2017 on sõiduk seisnud kriminaalmenetluse tõttu garaažis Hispaanias ning perioodil 05.08.2017 kuni 13.06.2019 ei käivitatud sõidukit kordagi ning sellele ei teostatud hooldustöid, mistõttu ei saanud seda kasutada ka pärast sõiduki vastutavale hoiule tagastamist. Selleks, et taastada sõiduki endine seisukord, milles see oli enne kaheaastast seismist, on vaja sõidukile teostada

mitmesuguseid hooldustöid. Taotluse esitajad on küsinud spetsiaalselt xxx sõidukite hooldust teostatavalt remonditöökojalt xxx OÜ hinnapakkumist sellises seisundis sõiduki hooldustööde maksumuse hindamiseks, tööde kogusummaks on hinnatud 612,84 eurot. - D O ja R O on kogu sõiduki aresti all olemise aja üürinud garaažikohta nr xxx maja xxxx keldrikorrusel aadressil xxx, kuigi arestitud vara säilitamise ja korrashoiu kohustus lasub Riigiprokuratuuril. Kaitsja osundas, et garaaži üürimine on kinnitatud garaažikoha rendilepinguga, üüri tasumine nähtub konto väljavõttest ning maksekviitungist, alates kuupäevast 05.08.2017 on garaaži eest tasutud maksete kogusummaks 1477 eurot. - D O ja R O on pidanud auto arestimise tõttu kasutama Hispaanias olles rendiautosid. Taotluse esitajad pidid Hispaanias olles autosid rentima ka pärast seda, kui nende auto neile vastutavale hoiule anti, sest aresti all olles pikalt seismise tõttu ei olnud sellega võimalik sõita. Autode kasutamisega on tekkinud kulud autorendi tasumiseks kokku summas 2286,09 eurot. Kohtu hinnangul põhjuslik seos kolmanda isiku D Oe nimele registreeritud sõiduauto arestimise ja tekkinud varalise kahju vahel on tuvastatud üksnes võimalike hooldustöödega sõiduki endise seisukorra taastamiseks. Kohtule on esitatud xxx OÜ poolt 09.09.2019 koostatud hinnapakkumine 190978 ning tööde kogumaksumuseks on hinnatud 612.84 eurot. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuigi kohtul puuduvad andmed, et kolmas isik oleks juba kandnud varalist kahju seoses sõiduki hooldustöödega, saab isik eelviidatud sättest tulenevalt järelikult taotleda hüvitist ka kahju eest, mis tal tekib sellega seoses tulevikus ning mis on põhjuslikus seoses sõiduki arestimisest tingitud sõiduki seismisega ning sellest tuleneva ajutise kasutuskõlbmatusega. On usutav, et seoses sõiduki pikaaegse mittekasutamisega võib see vajada hooldust ning kohus peab hinnapakkumises näidatud töid vajalikeks, välja arvatud ARK ülevaatus hinnaga 40,83 eurot, mille võtab hinnapakkumises näidatud summast 612,84 eurot maha ning peab põhjendatuks SKHS § 5 lg 5 alusel hüvitada D Oele (kui isikule, kelle nimel on sõiduk registreeritud) 563,84 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud summa ei ületa ka SKHS § 10 lõikes 2 kehtestatud Maalset väljamõistmisele kuuluvat summat. Taotluses näidatud kahju, mis on seotud garaažikoha üürimisega ning rendiauto kasutamisega, ei ole aga kohtu hinnangul tõendatud ning kohtul puudub võimalus hinnata neid kui auto arestimisega põhjuslikus seoses olevaid kahjusid. Seonduvalt garaažikoha üürimisega on kohtule esitatud hispaania keeles dokument ning selle tõlge eesti keeles. Tõlgitud on dokument kuupäevaga 01. august 2016 ning pealkirjaga „Garaažikoha rendileping“. Tõlgitud on üksnes kolm lühikest lõiku alapealkirjaga „Lepingu pooled“, millest nähtuvalt on leping sõlmitud rendile andja A E S ja rendile võtja I Oe vahel. Kolmandas lõigus on välja toodud, et A E S on krundi number kakskümmend neli omanik, mis on garaažikoht number xxx, maja xxxl, asukoht xxx, kus on määratud krundid xxx, xxx, elupiirkond xxx Rohkem andmeid lepingust ei tulene, st puuduvad andmed, milline garaažikoht on renditud ning millistel tingimustel (tasu, tähtaeg jms). Kohtule on küll esitatud ka inglise keeles koostatud konto väljavõte, millest nähtuvad ülekanded A E S, kuid puudulike andmete tõttu esitatud rendilepingus ning selgituste puudumise tõttu ülekannetes ei saa makseid seostada just konkreetse garaaži üürimisega.

Selgust garaažimaksete kohta ei anna ka kohtule esitatud tõlge kellegi isiku käekirjalisest avaldusest selle kohta, et garaaži eest on makstud 2018. aasta märtsi keskpaigani. 300 eurot (K 8, lk 146). Puuduvad andmed, kes sellise kinnituse andis, kes maksis, mis ajast alates on makstud ning millise garaaži eest. Seonduvalt autode rentimisega on kohtule esitatud 6 pangakaardi tehingute väljavõtet (K 8, lk 148153), millest nähtuvalt on kõikide maksete teostaja xxx OÜ. Kuivõrd kohtu andmetel oli arestitud sõiduk registreeritud D Oe nimele, ei saa osaühingul tekkinud väljaminekuid seoses sõiduki rentimisega seostada ei arestitud sõidukiga ega kolmandate isikute vajadusega kasutada renditud autot. Seda vaatamata sellele, et nimetatud äriühing kuulub R Oele. Äriühingul tekkinud kulutusi ei saa automaatselt samastada füüsilise isiku kulutustena ning kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt, s.o osas, mis puudutab sõidukile tehtavaid hooldustöid ning leiab, et Eesti Vabariigil tuleb SKHS § 5 lg 5 alusel hüvitada D Oele kui isikule, kelle nimel on sõiduk registreeritud 563,84 eurot (koos käibemaksuga). Kaitsja taotluse hüvitada kolmandatele isikutele mootorsõiduki garaažikoha rentimisest ning sõiduauto rentimisest tekkinud kahju jätab kohus rahuldamata. 2) Hispaania Kuningriigis asuva korteriga seoses tekkinud võimalik kahju. Harju Maakohtu 05.08.2017 määrusega kriminaalasjas nr xxx seati kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelati D Oel ja R Oel käsutada neile kuuluvat korterit Hispaania Kuningriigis aadressil xxx, pindalaga 103 m2.. Vaidlust ei ole, et V. Gulevich peeti 02.08.2017 Eesti Vabariigi poolt välja antud Euroopa vahistamismääruse alusel kinni just eelnimetatud korteris. Kohtule esitatud taotluses on välja toodud, et 02.08.2017 korteris V. Gulevichi kinnipidamise käigus lõhkusid uurimisasutuse töötajad korteri välisukse. Kuna pärast seda oli korteri välisuks lõhutud, tekkis kahju uksele ja korterile ning korterist läksid kaduma ka teatud asjad. Ukse lõhkumisega seoses tekkis korterile kahju kokku summas 14 220 eurot. Korteriga seoses on taotluse esitajad kandnud kriminaalmenetluse tõttu lisaks kulusid summas 9631,46 eurot. Kirjalikus kohtukõnes on kaitsja osundanud, et kuna kriminaalmenetluse käigus ei tohtinud korteri arestimise tõttu korterit kasutada, ei saanud kolmandad isikud korterit kasutada, kuid maksid terve korteri aresti all oleku aja siiski selle eest kommunaal- ja muude teenuste arveid. Seega taotletakse seoses korteriga tekkinud kahju hüvitamist kogusummas 23 851,46 eurot. Esmalt annab kohus hinnangu võimalikule kahjule seoses korteri välisukse lõhkumisega ning seetõttu korterist kaduma läinud asjadega. Antud juhul on esitatud taotlus kahju hüvitamiseks SKHS § 7 alusel, s.t menetleja tegevust on peetud süüliselt menetlusõigust rikkuvaks. SKHS § 2 sätestab kahju hüvitama kohustatud isiku ning sama paragrahvi lõike 4 p 2 kohaselt juhul, kui kahju põhjustanud meedet on kohaldatud rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös, loetakse menetleja tekitatud kahjuks käesoleva seaduse § 7 kohane süüteomenetluses tekitatud kahju, kui Eesti Vabariik on täitev riik. Kuivõrd taotluses näidatud kahju tekkis Hispaanias, on järelikult võimalikku kahju põhjustanud meedet kohaldatud rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös, kuid antud juhul ei olnud Eesti Vabariik mitte täitev riik, vaid taotlev riik, mistõttu ei saa võimaliku tekitatud kahju eest vastutavaks riigiks pidada Eesti Vabariiki. Taoline seisukoht on toodud ka SKHS seletuskirjas, kus on märgitud, et kui Eesti riik taotleb mõnelt välisriigilt mingi toimingu tegemist ja selle toimingu käigus rikub välisriigi menetleja SKHS mõttes süüliselt menetlusõigust, ei ole seda võimalik heita ette Eesti Vabariigile. Kahjuhüvitise saamiseks peab kahju kandnu pöörduma välisriigi poole (Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu seletuskiri 635 SE, lk 13).

Kuivõrd aga kohtul puuduvad mistahes andmed, mis kinnitaksid Hispaanias läbiviidud toimingute õigusvastasust ning sellest tekkinud kahju, peab kohus vajalikuks selgitada, et taotlus ei kuulu rahuldamisele ka SKHS § 5 lg 5 alusel, kuna nõue on täielikult tõendamata. Kohtule on esitatud üksnes kolmandate isikute poolt allkirjastatud loetelu esemetest ja võimalikest kulutustest seoses ukse lõhkumisel tekkinud kahjuga (K 8, lk 154). Puuduvad mistahes kulutusi tõendavad dokumendid. Ometi lähtudes kohtule esitatud loetelust oleksid kolmandad isikud justkui tegelenud korteris tekitatud kahju taastamisega, mille kohta peaksid olema ka kuludokumendid. Samuti olukorras, kus kolmandad isikud väidavad korterist asjade kadumist, on loogiline ja põhjendatud, et sellisel juhul pöördutakse politseisse, kus antakse teada ka kadunud esemetest ning kus alustatakse asjakohane menetlus. Selliseid andmeid kohtule esitatud ei ole ning kohus peab esitatud loetelu kadunud asjadest ja nende maksumusest meelevaldseks. Teiseks annab kohus hinnangu võimalikule kahjule, mis tekkis väidetavalt seoses sellega, et kolmandad isikud ei tohtinud kriminaalmenetluse käigus korterit selle arestimise tõttu kasutada, kuid maksid terve korteri aresti all oleku aja siiski selle eest kommunaal- ja muude teenuste arveid. Ka esitatud nõue on täielikult tõendamata. Kohtule on esitatud loetelu korteriga seotud muudest kuludest (kommunaalkulud jms), mis on allkirjastatud üksnes kolmandate isikute poolt (K 8, lk 155) ning seda ei ole kuidagi võimalik seostada menetleja tegevusega, st puudub seos Harju Maakohtu 05.08.2017 määrusest tuleneva korteri kasutamise keeluga. Esitatud ei ole ühtegi dokumenti, millest nähtuksid vajalikud andmed, st et loetelus toodud kulutused on seotud just vaidlusaluse korteriga, millistel kuupäevadel need on kantud jms. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada kolmandatele isikutele seoses korteriga tekkinud kahju. Asitõendid KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde, telefonid tuleb hävitada, teised asjad tagastada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 301, 309 lg 2 ja lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas: 1.Süüdi tunnistada Vyacheslav Gulevich KarS § 256 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 aastat. Tõkend – vahistamine jätta muutmata, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka, lugeda karistuse alguseks 02.08.2017.a. 2.Süüdi tunnistada Aleksandr Kozlov KarS § 256 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 07.03.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aasta võrra ning mõista liitkaristuseks Aleksandr Kozlovile vangistus 12 aastat. Tõkend – vahistamine jätta muutmata, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka, lugeda karistuse alguseks 02.08.2017.a. 3.Süüdi tunnistada Ilja Drovnjašin KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat 10 kuud. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata eelvangistus alates 02.08.2017 kuni 11.12.2019 viibitud aeg, so 2 aastat 4 kuud 9 päeva, karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 5 kuud 21 päeva.

KarS § 74 lg 1 vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ilja Drovnjašin 5-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaja alguseks on 28.05.2020.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4.Süüdi tunnistada Aleksandr Polehha KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat 10 kuud. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata eelvangistus alates 02.08.2017 kuni 11.12.2019 viibitud aeg, so 2 aastat 4 kuud 9 päeva, karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub vangistus 2 aastat 5 kuud 21 päeva. KarS § 74 lg 1 vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksandr Polehha 5-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. KarS § 78 p 1 kohaselt katseaja alguseks on 28.05.2020.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 5.Süüdi tunnistada Andres Ilm ja mõista karistuseks KarS § 255 lg 1 järgi - vangistus 4 aastat 10 kuud ja KarS § 137 lg 1 järgi – vangistus 8 kuud. KarS § 64 lg 1 kohaselt kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks eelmise 31.03.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks jääb vangistus 9 aastat 1 kuu 29 päeva, mida A.Ilm kannab alates 30.11.2016.a. 6.Süüdi tunnistada Ilgam Ragimov ja mõista karistuseks: KarS § 255 lg 1 järgi – 4 aastat 10 kuud vangistust; KarS § 214 lg 2 p 4 järgi – 5 aastat vangistust; KarS § 137 lg 1 järgi – 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 6 aastat 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks eelmise – 23.08.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks jääb vangistus 10 aastat, mida I.Ragimov kannab alates 28.06.2017.a. 7.Süüdi tunnistada Konstantin Kartsev KarS § 255 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat 10 kuud. KarS § 65 lg 1 kohaselt lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks eelmise – 13.09.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks jääb vangistus 5 aastat, mida K.Kartsev kannab alates 15.01.2017.a. 8.Süüdi tunnistada Andrei Vaskin ja mõista karistuseks KarS § 255 lg 1 järgi - 4 aastat 10 kuud vangistust ja KarS § 121 lg 1 järgi– 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 11 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks eelmise 13.09.2017 Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks jääb vangistus 4 aastat 11 kuud 28 päeva, mida A.Vaskin kannab alates 15.01.2017.a. 9.Õigeks mõista Robert Gribovski KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

Vabastada aresti alt ja tagastada Vyacheslav Gulevichile kullast kaelakett koos kullast ristiga kogukaaluga 42,72g ja koguväärtusega 518,62 eurot (lk 47 k T9 ja lk 105 k T7 foto 12), mis on arestitud Harju Maakohtu 18.12.2017.a määrusega nr 1-17-11467. Jätta prokuröri taotlus R Oe ja D Oe vara konfiskeerimiseks rahuldamata. Tühistada Harju Maakohtu 05.08.2017.a määruse nr 1-17-7216 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks kinnistusraamatusse tehtud keelumärge, millega keelati D Oel (isikukood xxx) ja R Oel (isikukood xxx) käsutada neile kuuluvat korterit Hispaania Kuningriigis aadressil xxx. Vabastada aresti alt ja tagastada D Oele Harju Maakohtu 05.08.2017.a määrusega nr xxx arestitud D Oe nimele registreeritud sõiduk xxx (reg.nr xxx; VIN kood xxx, mis 13.06.2019 kohtumäärusega on antud vastutavale hoiule D.Oele ja/või R.Oele). Vabastada aresti alt Riigiprokuratuuri 02.08.2017.a edasilükkamatutel juhtudel vara arestimise määruse ja selle lubatavaks tunnistava Harju Maakohtu 03.08.2017.a määruse nr xxx alusel arestitud D Oe ja R Oe ühisvara hulka kuuluv nõudeõigus xxx arvelduskontol xxx olevate rahaliste vahendite osas summas 96 985,04 eurot. 10.2 KarS § 832 lg 1 ja KarS § 256 lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Aleksandr Kozlovilt 305 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 13.12.2017.a määruse nr xxx alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. Jätta rahuldamata prokuröri taotlus laiendatud konfiskeerimise asendamise korras Aleksandr Kozlovilt 49203,11 euro väljamõistmise osas ja nõudeõiguse A.Kozlovi xxx arvelduskontol xxx rahaliste vahendite osas kokku 1350 euro ulatuses, vabastada selles osas aresti alt. 10.3 KarS § 832 lg 1 ja KarS § 255 lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Ilja Drovnjašinilt sularaha summas 10 200 eurot, 36 USA dollarit, 10 600 Vene Föderatsiooni rubla ja 1085 Valgevene rubla, mis on arestitud Harju Maakohtu 03.10.2017.a määruse nr xxx alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. Jätta rahuldamata prokuröri taotlus laiendatud konfiskeerimise asendamise korras Ilja Drovnjašinilt 32 277,48 euro väljamõistmise osas. Vabastada aresti alt ja tagastada Ilja Drovnjašinile Harju Maakohtu 17.11.2017.a määrusega nr xxx arestitud kullast kaelakett koos kullast ristiga (kogukaaluga 42,56 grammi, hinnangulise väärtusega ca 808,21 eurot, asub hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei asitõendite hoiuruumis) ja 140 eurot. Vabastada aresti alt Harju Maakohtu 17.10.2017.a määrusega nr xxx arestitud V R nimele registreeritud sõiduk xxx (reg.nr xxx), mis on tagastatud vastutatavale hoiule V Rle 12.10.2018.a kohtumäärusega. Vabastada aresti alt ja tagastada V Rle 2140 eurot ja 143 USA dollarit, mis on arestitud Harju Maakohtu 03.10.2017.a määrusega nr xxx. 10.4 KarS § 832 lg 1 ja KarS § 255 lg 2 p 2 alusel konfiskeerida Aleksandr Polehhalt sularaha summas 935 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 27.11.2017.a määruse nr xxx alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. Jätta rahuldamata prokuröri taotlus laiendatud konfiskeerimise asendamise korras Aleksandr Polehhalt 13 817,91 euro väljamõistmise osas. Vabastada aresti alt ja tagastada S Iale Harju Maakohtu 25.10.2017.a määrusega nr xxx S.Iale kuuluv sõiduauto xxx reg.nr.xxx ja S.Ia sularaha 1200 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole). Vabastada aresti alt ja tagastada Aleksandr Polehhale kuldkett kuldristiga, mis on arestitud Harju Maakohtu 27.11.2017.a määrusega nr xxx.

12.Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel õigusabikulude katteks välja mõista Eesti Vabariigilt: R Oe ja D Oe kasuks esindajatasu kokku summas 48 066,90 eurot; V R kasuks esindaja kulude katteks 6168 eurot; S Ia kasuks esindaja kulude katteks 1800 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda Robert Gribovskile osutatud õigusabi kulud kokku summas 14 338,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud alljärgnevalt: Vyacheslav Gulevichilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot, ekspertiisitasu summas (564+77=) 641 eurot ja kullataolisest materjalist sõrmuse väärtuse tuvastamise osas teostatud ekspertiisi maksumus summas 12 eurot; Aleksandr Kozlovilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot; Ilja Drovnjašinilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot ja kohtueelsel uurimise osutatud õigusabi kulude katteks 144 eurot; Aleksandr Polehhalt kaitsjatasu kokku summas 8569,20 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot; Konstantin Kartsevilt kaitsjatasu summas 7000 eurot; Andrei Vaskinilt kaitsjatasu summas 8000 eurot; Andres Ilmalt kaitsjatasu summas 8000 eurot; Ilgam Ragimovilt kaitsjatasu summas 9000 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda järgmised menetluskulud: tunnistajatele väljamakstud sõidukulud - T S välja makstud sõidukulu hüvitis summas 60,70 eurot ja T M välja makstud sõidukulu hüvitis summas 362,21 eurot; osaliselt määratud kaitsja tasu K.Kartsevi osas summas 8167,76 eurot, A.Vaskini osas summas 3740,43 eurot, A.Ilma osas summas 9070 eurot ja I.Ragimovi osas summas 9186 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Lahendi andmed

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (12)

Lahendi tekst

Sarnased lahendid

I SÜÜDISTUS

II KOHTUMENETLUS

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KONFISKEERIMINE

A.KOZLOV