Olga Abakumova Viru Vangla materjalid Ilja Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Kriminaalasi Süüdimõistetu
Kohtuistungi toimumise aeg
Ilja Drovnjašin isikukood 39001290231; viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.07.2022 ja lõpp 08.01.2025 25.08.2023, videokohtuistung
RESOLUTSIOON
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Ilja Drovnjašin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD
1.Viru Vangla esitas 22.08.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
2.Harju Maakohtu 28. mai 2020 otsusega tunnistati I. Drovnjašin süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I. Drovnjašini eelvangistus 2. augustist 2017 kuni 11. detsembrini 2019, s.o 2 aastat 4 kuud ja 9 päeva ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti see vangistus tingimisi 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2021 otsusega tühistati Harju Maakohtu 28. mai 2020 otsus I. Drovnjašinile mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmise osas. I. Drovnjašin asus temale mõistetud ärakandmata karistusosa ehk 2 aasta 5 kuu ja 21 päeva pikkust vangistust kandma 18. juulil 2022 ning tema karistusaeg lõppeb 8. jaanuaril 2025.
3.Viru Vangla hinnangul on I. Drovnjašin kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb kuritegelikku ühendusse kuulumises ning kehalises väärkohtlemises, millega kaasnevad kergemad kehavigastused. Oht on tõenäoline, kui isik suhtleb kuritegeliku eluviisiga isikutega ja on nendest mõjutatav. Samuti kui isik ei suuda elatuda legaalsest sissetulekust. Ohtlikkus võib suureneda majanduslikesse raskustesse sattumise puhul. Vangla hinnangul on uue kuriteo oht tõenäoline ka siis, kui isik ei muuda oma hoiakuid ühiskonna suhtes ja suhtumist kriminaalsesse eluviisi. Arvestades uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja ohtlikkuse taset Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist.
4.Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab I. Drovnjašini tingimisi enne tähtaega vabastada, tuleb määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 08.01.2025. Lisaks tuleb I. Drovnjašinile määrata KarS § 75 lg 2 p-des 4 ja 7 ettenähtud lisakohustused.
5.Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab I. Drovnjašini ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
6.Süüdimõistetu I. Drovnjašin selgitas, et kavatseb vabaduses minna tööle spordiklubisse treeneriks, tal on olemas treeneri litsents ning varasemast suur spordikogemus. Ta on lõpetanud suhtluse kriminaaltaustaga inimestega ning suhtleb ainult oma perega. I. Drovnjašin kinnitas, et suudab vabaduses täita käitumiskontrolli ning elada seaduskuulekalt. I. Dorvnjašin palus materjalide juurde võtta M-D spordiklubi juhatuse liikme S. M garantiikirja koos iseloomustusega ning esitas kohtule motivatsioonikirja koos täiendavate tõenditega. Motivatsioonikirjas palub I. Drovnjašin kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning kinnitab veelkord, et soovib elada õiguskuulekalt, on motiveeritud alluma kriminaalhooldusele ja täidab käitumiskontrolli tingimusi. Drovnjašin rõhutab, et tegemist on tema esimese vangistusega, ta oli vahi alt vabastatud ning käitus õiguskuulekalt ning asus siis vabatahtlikult ärakandmata karistust kandma. Drovnjašin selgitab motivatsioonikirjas oma tervisliku seisundi kohta, et tal on diagnoositud astma ning tal on krooniline seljavalu ning raskuste tõstmine on vastunäidustatud ja suur füüsiline koormus ei ole soovitatav. Kirjale on lisatud selle kohta ka meditsiinilised tõendid. Drovnjašin selgitab, et just tervise pärast ta keeldus vanglas tööst ning distsiplinaarkaristuse on ta kohtus vaidlustanud. Motivatsioonikirjale on Drovnjašin lisanud veel judoliidu diplomi, teate kutsetunnistuse olemasolu kohta, varasema lepingu töökoha osas ja eelmise tööandja iseloomustuse ning tunnistuse sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimise kohta.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et I. Drovnjašinit ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
8.KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
9.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
1-18-437
10.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
11.I. Drovnjašinile on koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt läbib ta alates 14.03.2023 sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Drovnjašini esitatud tunnistuse kohaselt on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ajavahemikul 21.03.2021-15.08.2023. Alates 18.01.2023 on I. Drovnjašin määratud tööle haldusosakonna majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale, kui töötamisest I. Drovnjašin keeldub, väites, et ei saa tööd teha tervislikel tingimustel. Viru Vangla 04.05.2023 distsiplinaarkäskkirjast nähtuvalt on I. Drovnjašini terviseseisundit hinnatud 27.08.2022 ja 27.10.2022, meditsiiniosakonna hinnangul võib I. Drovnjašin töötada kergematel majandustöödel. Avaldab soovi õppida vanglas eesti keelt.
12.Individuaalse täitmiskava kohaselt planeeritakse isiku paigutamist avavanglasse täitmiskavast tulenevalt 08.05.2023 Justiitsiministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 täitmise korral. Nimetatud säte näeb ette, et kinnipeetav paigutatakse tema nõusolekul avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda individuaalse täitmiskava alusel, kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik, kõrgohtliku kinnipeetava ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon on selline, et vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist, ta on läbinud ümberpaigutamise otsustamise ajaks selle ajani individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevused või teinud endast oleneva, et neid läbida, narkomaaniadiagnoosiga kinnipeetav on nõustunud raviga ja ta ei ole rehabilitatsioonifaasis, alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevused on läbitud ja kinnipeetav vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele või kui ärakandmata vangistus ei ületa 24 kuud ja kinnipeetav on kandnud ära karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud osa karistusajast, riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik, narkomaaniadiagnoosiga kinnipeetav on nõustunud raviga ja ta ei ole rehabilitatsioonifaasis, alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevused on läbitud ning kinnipeetav vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele. Käesolevalt ei ole vangla pidanud võimalikuks I. Drovnjašinit avavanglasse paigutada, mistõttu ei saa kohus anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele.
13.Iseloomustuses nähtuvalt on I. Drovnjašiniga planeeritud jätkuva vangistuse korral järgmised täitmiskavast tulenevad tegevused: - töötamine kuni 2025; - riigikeele õpe kuni 2024; - vestlused väärtushinnangute, suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest tulenevad muutused; - vabanemiseelne nõustamine
14.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Viru Vangla 04.05.2023 käskkirjaga nr 3-23/13/26 on I. Drovnjašinile määratud distsiplinaarkaristus 04.04.2023 toime pandud VangS § 37
1-18-437 lg 1, § 67 p 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest. Nimelt on I. Drovnjašin Viru Vangla 17.01.2023 käskkirjaga nr 6-2/22-1 tähtajatult määratud tööle majandustööde abitööliseks, koristajana. 04.04.2023 ei allunud kinnipeetav oma kambris korraldusele asuda tööle. I. Drovnjašinile määrati karistuseks kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks, karistuse täitmisele pööramise edasilükkamisega katseajaga 2 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsiplinaarrikkumist. I. Drovnjašin on selgitanud, et tööst keeldus ta tervislikel põhjustel ning on talle määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustanud. I. Drovnjašin palub seetõttu temale määratud distsiplinaarkaristusega mitte arvestada. Distsiplinaarkaristust ette nägev käskkiri on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 mõttes. HMS § 61 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates kuni akti kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Seega on kehtiv ka vaidlustatud haldusakt, mistõttu karistuskäskkirja esemeks olevat distsiplinaarrikkumist saab retsidiivsusprognoosi püstitades arvestada. Kohtupraktikas juurdunud vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi räägib kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ennetähtaegse vabastamise kahjuks, kuna seab kahtluse alla käitumiskontrolli distsiplineeriva mõju ja katseaja eduka läbimise perspektiivi. Nimelt annab vanglareeglite eiramine aluse karta, et vabanemise järgselt käitumiskontrollile allutatuna võib samuti esineda probleeme kohustustele allumisega. Isiku elutingimused
15.Vangla iseloomustusest nähtuvalt soovib I. Drovnjašin asuda elama oma endisesse elukohta xxx. Korteris elavad kinnipeetava vanemad, kes on andnud nõusoleku I. Drovnjašini elama asumisega nimetatud elukohta. Vangla hinnangul ei ole isiku kuritegelik käitumine seotud tema elukohaga.
16.I. Drovnjašinil on omandatud xxx ja xxx erialal. Samuti on I. Drovnjašin vangla iseloomustusest nähtuvalt läbinud väikelaevajuhi- ning avaveesukelduja koolituse, mis näitab, et isik suhtub positiivselt enesetäiendusse. Perioodil 31.12.2019-01.11.2020 oli I. Drovnjašin Töötukassas töötuna registreeritud. K-Raha andmetel võlanõuded puuduvad ning vabanemisfondis on 2500 eurot. Vangistuses on I. Drovnjašinit materiaalselt toetanud ema, samuti on rahalisi ülekandeid teinud isik, kellega I. Drovnjašinil on vangla iseloomustusest nähtuvalt kuritegelik side. Vangistuse ajal on I. Drovnjašin kirjavahetuse teel suhelnud kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdi tunnistatud O. M ning kuriteokaaslasega A. P . Lisaks on I. Drovnjašin saanud postisaadetisi nii lähedastelt kui ka organiseeritud kuritegevusega seotud isikutelt. Eeltoodu põhjal viitab vangla õigustatult, et isikut toetavad vangistuses kuritegeliku taustaga isikud ning see ei räägi I. Drovnjašini ennetähtaegse vabastamise kasuks. I. Drovnjašin on ise kinnitanud, et on kriminaalse taustaga isikutega nüüdseks suhtluse välistanud ning suhtleb ainult perega. Arvestades, et I. Drovnjašin on vangistuse ajal saanud toetust kriminaalse taustaga isikutelt, ei saa I. Drovnjašini kinnitust kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise lõpetamise kohta ülemäära tõsiselt võtta. Ei saa eeldada, et toetust osutatakse niisama ilma mingeid vastuteeneid ootamata, samuti ei saa eeldada, et suhtluse lõpetamine organiseeritud kuritegevusega seotud isikutega toimub lihtsalt.
17.Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I. Drovnjašinile tagatud vanglast vabanedes töökoht spordiklubis M-D . Seda kinnitab ka kohtule 24.08.2023 edastatud M-D spordiklubi juhatuse liikme S. M garantiikiri, mille kohaselt saab I. Drovnjašini brutopalk spordiklubisse tööle asumisel olema 1308 eurot. Lisaks esitas S. M kohtule iseloomustuse, milles kirjeldab I. Drovnjašini sportlikke saavutusi ning häid iseloomuomadusi. I. Drovnjašin on esitanud kohtule ka tõendid treeneri kutsetunnistuse olemasolu kohta.
1-18-437
18.Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kohtu hinnangul on I. Drovnjašini vabanemisjärgsed elutingimused suures plaanis samasugused kuriteo toimepanemise ajal olnud tingimustega. Puutuvalt vabanemisjärgse töökoha olemasoluga leiab kohus, et arvestades süüdimõistetu suhtumist töötamisse, põhjendades vanglas tööst keeldumist kehva tervisliku seisundiga, on küsitav toimetulek sportliku (füüsilise) tööga. I. Drovnjašin on selgitanud, et vanglas majandustöödest keeldumise põhjuseks oli tema tervis ning esitas selle kohta tõendid, et tal on astma ning krooniline seljavalu, mistõttu ei ole suur füüsiline koormus soovitatav. Samas on Drovnjašin rõhutanud oma spordikogemust ning soovi töötada treenerina. Kohtu hinnangul on I. Drovnjašini selgitused vastuolulised, ühelt poolt ei ole ta suuteline vanglas töötama astma ning seljavalu tõttu, aga teisalt on ta sportlane, kes näeb oma tulevikku treenerina. Sellised vastuolulised väited ei tõsta I. Drovnjašini usaldusväärsust. Eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel novembris 2022.a oli tal garanteeritud töökoht ehitusvaldkonnas, mis võib viidata sellele, et süüdimõistetule tekitatakse tuttavate poolt sobivaid töökohti ennetähtaegse vabastamise menetluse jaoks kohtus. Samuti suhtub kohus teatava skeptilisusega väitesse, et spordiklubis lubatud 1308 euro suurune brutopalk on äraelamiseks piisav isikule, kes kuulus vähemalt alates 2016. aastast kuritegelikku ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning kus I. Drovnjašin omandas suure osa oma sissetulekust kuritegelikul teel. Kohtu hinnangul võib isiku varasemast elukäigust teha järeldusi tema väljakujunenud eluviisi ja harjumuste kohta, mille rahuldamiseks ei pruugi piisata legaalsest sissetulekust. Seega nõustub kohus vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga, millest tulenevalt esineb I. Drovnjašini puhul risk majandusliku seisukorra parandamiseks jätkata varavastase (organiseeritud) kuritegevusega. Vabastamise võimalikud tagajärjed
19.Järgnevalt hindab kohus võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
20.I. Drovnjašinil on üks kehtiv kriminaalkaristus. I. Drovnjašin tunnistati Harju Maakohtu 28.05.2020 otsusega süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2021 otsusega tühistati Harju Maakohtu 28.05.2020 otsus osas, millega kohus jättis KarS § 74 lg 1 alusel vangistuse kandmata osa 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva tingimisi 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Seega kannab isik karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Seejuures luges maakohus tõendatuks, et teiste hulgas I. Drovnjašini kaudu viis kuritegelik ühendus ellu oma eesmärke ning ta oli ühenduse järjepidevaks toimimiseks vajalik isik. Organiseeritud kuritegevuse puhul, rääkides selliste ühenduste olulistest liikmetest, on teatud kuritegelike hoiakute ja juurdunud käitumismustrite olemasolu äärmiselt tõenäoline. Sellist laadi kuritegude puhul on tavapärane oma liikmete toetamine vangistuses ja pärast seda. Ka antud juhul on selgelt näha, kuidas vangistuses on tasutud I. Drovnjašini võlgnevused, ta on jätkanud suhtlust kuritegeliku taustaga isikutega ning vangistuses väljendab ta allumatust asuda vangla poolt pakutavale tööle. Kohtu hinnangul viitavad eel pool kirjeldatud asjaolud teatud kuritegelikele väärtushinnangutele, mis on oluline ohutegur uute kuritegude toimepanemise riski hinnates. Isik osales kuritegeliku ühenduse töös pikema aja jooksul, s.o tema seotus ühendusega ei olnud lühiajaline ega hetkeemotsioonidest lähtuv, seega on õigustatud väita, et tema hoiakud ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme ning ta suhtub nendesse ükskõikselt. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et I. Drovnjašin oli enda sõnul ühenduses tavaliige, mis näitab, et isik endiselt pisendab toime pandud kuriteo asjaolusid ega ole valmis vajalike järelduste tegemiseks.
21.Vangla iseloomustuse kohaselt osaleb süüdimõistetu sotsiaalprogrammis „Õige hetk“, kus lööb vangla iseloomustuse kohaselt aktiivselt kaasa. Drovnjašini esitatud tunnistuse kohaselt on programm seisuga 15.08.2023 läbitud. Kohtu hinnangul on see positiivne, kuna
1-18-437 individuaalse täitmiskava kohaselt aitab programm isikul omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad vabaduses toime tulla. Individuaalse täitmiskava kohaselt on I. Drovnjašinil jätkuva vangistuse korral veel ette nähtud läbida vestlused väärtushinnangute, suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest tulenevad muutused. Kohtu hinnangul võivad vestlused kinnistada sotsiaalprogrammis õpitut ning tuua süüdimõistetu hoiakutesse teatud positiivseid muutuseid.
22.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaatamata mõningatele I. Drovnjašini vabanemist toetavatele asjaoludele on endiselt sedastatavad mitmed ohus, mis seavad kahtluse alla tema edaspidise õiguskuulekuse. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kaalutavaid asjaolusid kogumis asub kohus veendumusele, et süüdimõistetust tulenev uute kuritegude oht ei ole käesolevaks ajaks maandatud piisaval määral ning arvestades süüdimõistetu isikut, tema käitumist vanglas ning toime pandud kuriteo asjaolusid, ei ole I. Drovnjašinist tulenevat ohtu võimalik piisaval määral maandada ka kriminaalhoolduslike meetmetega. Sellist kahtlust kinnitab muuhulgas distsiplinaarsüüteo toimepanemine pärast eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamist kohtus. Kohtul ei tekkinud veendumust, et I. Drovnjašini hoiakutes oleks toimunud olulisi muutusi, mistõttu on põhjendatud vangistuses jätkata individuaalsest täitmiskavast tulenevate, uute kuritegude ohtu maandavate tegevustega. Vangla iseloomustuse ja isiku selgituste pinnalt kohtuistungil ei jõua kohus järeldusele süüdimõistetu tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses teha elus vajalikke muutusi ja hoiduda olukordadest, mis võivad viia samalaadse kuriteo jätkamiseni vabaduses. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu I. Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.