Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

toimepanemise käigus tekitas Marvet Beek x füüsilist valu ja kehavigastused – parema silma all punetavad kriimustused, kaela peal punetavad jäljed, vasakul rinnal punetavad jäljed. Sel moel pani Marvet Beek oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 28.04.2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaidi Kahu, süüdistatav Marvet Beek ja tema kaitsja Jugans Grossmann sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.03.2020 – 15.03.2020, s.o 2 (kaks) päeva, mõistes karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 74 lg 1 alusel on Marvet Beek kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt Marvet Beek on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud: Määratud kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmanni tasu 162.00 eurot, mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 876.00 eurot, millest pool, s.o 438.00 eurot kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele ja ülejäänud pool, s.o 438.00 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel seoses süüdistatava raske majandusliku olukorraga riigi kanda. Süüdistatav on Eesti Vabariigis kehtiva eriolukorra perioodil töölt vabastatud ning seoses kehtiva eriolukorraga on raskendatud uue töökoha leidmine, kuid isik on võtnud end pärast endise töökoha kaotamist Töötukassas arvele, tegeleb igapäevaselt interneti vahendusel uue töökoha otsimisega ning teeb endast oleneva enda majandusliku seisundi parandamiseks. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et süüdistatav võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Asitõendid, salvestised ja muud ära võetud objektid: CD-plaadid 14.03.2020 Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisega (1) ja patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestistega (1) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.