Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11.05.2020, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-6300
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Tiina Viru
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe määratud korras
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Kalev Kondroviga elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
viibimiskoht Viru Vangla
isikukood
35904205219,
Karistuse kandmise algus 08.07.2019 ja lõpp 08.07.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg
04.05.2020, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta KALEV KONDROV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kalev Kondrovilt menetluskuluna riigituludesse 100,20 (ükssada eurot ja 20 senti) eurot kaitsjatasu v.adv. abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99919700039017. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
on andnud kirjaliku nõusoleku ja ei ole ühtegi taktistust, mis ei võimaldaks isikut vabastada ennetähtaegselt. Vabastamine on reegel, mitte erand kui isik on käitunud õiguskuulekalt ja seda Kalev Kondrov on teinud. Kaitsja palub isik vabastada ennetähtaegselt. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Kalev Kondrov ära kandnud üle 10 kuu vangistust, mis on üle ühe kolmandiku temale mõistetud 2 aasta pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta mitmendat korda, mis viitab sellele, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõik kuriteod on vägivaldsed, käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ning nende toimepanemist on põhjustanud alkoholi liigtarvitamine, mille tagajärjel isik muutub vägivaldseks. Kinnipeetavale on varem antud võimalus karistus kanda tingimisi vabaduses, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Seega, tema varasemast käitumismustrist ja käitumisest vangistuses viibimise ajal lähtuv prognoos kohtule piisavalt põhjust arvata, et ta jätkab kuritegude toimepanemist. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on tal alaline elukoht eramajas, kus elas ka enne vangistust. Garanteeritud töökohta tal vabanemisel ei ole. Enne vangistust ta ei töötanud, oli täiesti töövõimetu, sai pensioni. Vabanemisel plaanib uuesti taotleda pensioni, mis on sissetulekuks ja aitab majanduslikult toime tulla. Tasumata nõudeid on tal samuti, samas ei ole kuritegu toime pandud majandusliku toimetuleku parandamiseks, mistõttu ei ole töökoha puudumine uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on alkoholi kuritarvitamine, mille tõttu on pannud toime vägivaldseid kuritegusid. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid enda sõnul vabanemisel alkoholi tarvitama ei hakka, kuna tervis on kehv. Kohus leiab, et alkoholi tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk on jätkuvalt alles, ta ei ole varem tegelenud alkoholisõltuvusega, on jätkanud tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Kohtul puudub kindlus, et ka sel korral vabanemisel suudab ta tarvitamisest täielikult hoiduda.
Kohtul puudub kinnipeetava eelnevat käitumist ning vabanemisjärgseid elutingimusi arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma kuritegelikust käitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks Kalev Kondrovi puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Kinnipeetav ei ole seadnud endale ka eesmärke tulevikuks, elab päev korraga põhimõttel. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Kalev Kondrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. abi Merike Allikmäe, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 100,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Jõustus 06.08.2020 Riigikohtu kohtumäärusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.