Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-20-594 määruskaebuse esitamise õigus puudub. Menetluse käik. 19.03.2020 määrusega kohus rakendas käesolevas kriminaalasjas lepitusmenetlust ja saatis süüdistatava ja kannatanu lepitaja juurde /tl 14-15 I kd/. Sotsiaalkindlustusamet on kohtule esitanud Lepituse käiku kirjeldava aruande ja Lepituskokkuleppe /I kd tl 21-23, 30-32/. Prokuröri taotlus. 05.05.2020 esitas prokurör kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse /tl 46-47 II d/. E.P ale on esitatud süüdistus selles, et tema, 12.07.2019 kella 22.00 paiku XXXX XXXXXXXXXX, XXXXXXXX XXXXXX, XXXXXXX XXXXX, XXXXXX XXXXXXXXXXXXXX läheduses tõukas oma tütre üleandmisega seoses tekkinud vaidluse käigus oma tütre ema ning endist elukaaslast K.G, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali ja lõi K.G ́le rusikas käega ühel korral käsivarre pihta. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas E.P K.G ́le füüsilist valu. Sellise tegevusega pani E.P toime teisele isikule valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. E.P a süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. Tegemist oli vaid ühel korral isikutevahelise konflikti käigus tekkinud tüli tõttu kannatanu tõukamise ja löömise, mitte korduva vägivalla kasutamisega. Süüdistataval ja kannatanul on ühine laps, kellega suhtlemiskorra rakendamise osas tekkis neil vaidlus, mille ajal kannatanu üritas last kätte saada ning seejärel kasutas süüdistatav alkoholijoobes olles omakorda kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. Kannatanu ei saanud konflikti käigus ka tervisekahjustusi, talle põhjustati vaid füüsilist valu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. E.P a puhul on tegemist on varem kuritegude eest karistamata isikuga. Ta omab kindlat töökohta. Karistust kergendava asjaoluna esineb leppimine kannatanuga, kes on lepitusmenetluse käigus süüdistatavaga leppinud ja nõus kriminaalasja lõpetamisega. Kannatanu esitas lepitusmenetluses oma soovid, millega süüdistatav nõustus ja on saatnud kannatanule ka vabanduskirja. Kuna tegemist isikuga, kes on varem karistamata, nüüdseks kannatanuga leppinud, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike ning avalik menetlushuvi puudub. Prokurör teatas kohtule, et jääb 05.05.2020 esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse juurde. Kohtu seisukoht. KrMS § 203-1 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS § 203-2 sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 203-1 lg 1 sätestatud aluseid, mis keelaks eelnimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise, ei esine. Lepitaja poolt koostatud lepituse käiku kirjeldavast aruandest selgub lepituse käik, nii kannatanu kui süüdistatav olid nõus leppimisega ja kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohtule on esitatud 30.04.2020 allkirjastatud lepituskokkulepe, mille kohaselt kannatanu ja süüdistatav on leppinud ning süüdistatav ja kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, on kokku leppinud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimustes. E.P on kriminaalkorras karistamata isik /kt II tl 32/. Kuriteosündmusest on möödunud pea kümme kuud, süüdistatav uusi süütegusid toime ei ole pannud. Kannatanu ja süüdistatav on leppinud.

1-20-594 KrMS § 203-1 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Nimetatud alusel määratud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. E.P on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustunud määratavate kohustustega /kd I tl 22-23, 31-32/. Kohus leiab, et E.P ale tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel panna lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustused. Kohus nõustub prokuröri taotluses esitatud asjaoludega ja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendina on 18.09.2019. a vaadeldud /kd II tl 13/ numbrile 112 teostatud kõnesalvestisi DVD-ROM plaadil /tl 14 II kd/. Plaat salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Menetluskulud. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi vandeadvokaadile Peep Rajavere E.P a kaitsmise eest kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud 80,40 eurot /kd /II tl 35-36/, kohtumenetluses hüvitatud tasu ja kulud 195,60 eurot /kt I tl 28-29/, kokku 276 eurot. E.P on võtnud kohustuse need kulud hüvitada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 2031 lõikest 1, 2, 3, 5 ja 7 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse E.P a suhtes, kuna kannatanu ja süüdistav on leppinud, nad on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning E.P on võtnud kohustuseks täita lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustusi ning nõustunud täitma prokuröri poolt taotletud kohutust hüvitada riigile menetluskulud summas 276 eurot. KrMS § 203-1 lg 5 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 203-1 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.