Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

pöörata tingimisi täitmisele, kui Viljar Mägi ei pane 4 (nelja) – aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 p.-des 1 – 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg. – s 2 p. – des 3 ja 8 sätestatud kohustusi. KarS § 75 lg. 1 p.-de 1-6 kohaselt on Viljar Mägi katseajal kohustatud:  elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg. 2 p. 3 kohaselt on Viljar Mägi kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama, kandma ja kasutama relva. KarS § 75 lg. 2 p. 8 kohaselt on Viljar Mägi kohustatud katseajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning koheselt ära kantava karistuse, s.o 6 (kuue) kuue vangistuse kandmist arvestada alates Viljar Mäe (Mägi) kinnipidamisest, s.o 24.11.2019.a. Viljar Mäe (Mägi) suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 kohaselt kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele reaalse karistuse (s.o 6 kuu) ärakandmisel. KarS § 78 p. 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 22.04.2020.a. Viljar Mägi määrata katseajaks Tallinna Vangla Ida – Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asitõendid ja ära võetud esemed: 

  

KarS § 83 lg. 4 alusel konfiskeerida Viljar Mäele kuuluv ning 24.11.2019.a tema kinnipidamisel ära võetud nõuetele mittevastav hoiatus – ja signaalrelv Stalker 917-S koos salve ja 5 padruniga (mis asuvad Politsei – ja Piirivalveameti hoiuruumis) ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg. 3 p. 4 alusel. 24.11.2019.a Viljar Mäelt kinnipidamisel ära võetud õlakabuur – tagastada Viljar Mäele kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg. 3 p. 2 alusel. 24.11.2019.a sündmuskoha vaatlusega ära võetud hülss ning 19.12.2019.a läbiotsimise käigus ära võetud hülss (mis asuvad Politsei – ja Piirivalveameti hoiuruumis) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg. 3 p. 4 alusel. DVD-plaadid (kõne salvestisega ning turvakaamera videosalvestisega) – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg. 3 p. 1 alusel.

Menetluskulud: Välja mõista Viljar Mäelt (Mägi) KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel ekspertiisikulud (ekspertiisiakt 19E-TB0139) summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 772 (seitsesada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti ning sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 2068 (kaks tuhat kuuskümmend kaheksa) eurot ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 40 (nelikümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUSE SISU

Viljar Mägi on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema 24.11.2019.a kella 21.30 paiku, viibides enda endise elukaaslase L. L. (L.) elukoha kortermaja ees aadressil xxx (Laagna tee pool) ja nähes L. L. tema elukoha korteri elutoaakna juures aadressil xxx, võttis ta jope all olevast kabuurist välja musta värvi hoiatus – ja signaalrelva Stalker 917-S ning tegi sellest lasu. L. L., kes viibis lasu teostamise hetkel enda elukoha korteri elutoaakna juures ning L. L. elukaaslane S. V., kes viibis lasu teostamise hetkel samuti tema ja kannatanu L. L. ühise elukoha korteri elutoas, tundsid ohtu enda elule ja tervisele, tajusid ähvardusi enda elule ja tervisele reaalsena ning neil oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd V. Mägi ei ole leppinud L. L.st lahku minekuga ning on ka varasemalt ähvardanud S. V.it füüsilise vägivallaga. Samuti ähvardas ta varasemalt, kriminaalmenetluses seni täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid mitte varem kui 2019. aasta mais enda lapse ema K. R.e (R.) elukaaslast M. P.d (P.) telefoni teel tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, nimelt helistas V. Mägi enda telefoninumbrilt xxx kannatanu

M. P. telefoninumbrile xxx ja ütles, et viimane peab koguaeg seljataha vaatama ning et lööb kannatanu maha. Kannatanu M. P. tajus V. Mäe ähvardusi enda elule ja tervisele reaalsena. Sel moel kokkuleppe kohaselt pani Viljar Mägi oma tahtliku teoga toime tapmise ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Viljar Mägi süüdistatakse ka selles, et tema, isikuna, omamata tulirelva soetamiseks, omamiseks, valdamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks vastavat luba, tahtlikult käitles ebaseaduslikult tulirelva, nimelt olles 29.12.2018.a soetanud hoiatus – ja signaalrelva Stalker 917-S, mida on võimalik vastavalt 27.12.2019.a tehtud ekspertiisiaktile nr 19E-TB0139 kasutada tuli- või gaasirelvana ning mis on kasutusja laskekõlbulik (relvaseadus § 11 p. 1, § 876 lg. 1), st mida käideldakse relvaseadusega kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemise korra kohaselt ning mille omamine relvaseaduse kohaselt nõuab alates 1.01.2019.a relvaluba, omas seda, hoidis enda kodus aadressil xxx ning kandis seda endaga kaasas, padrunitega salves, kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 24.11.2019.a, omamata nimetatud relva ja laskemoona omamiseks, valdamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks vastavat liiki relvaluba, ei andnud seda Politsei – ja Piirivalveametile hoiule või hävitamiseks ega ka taotlenud sellele relvaluba, rikkudes sellise tegevusega relvaseaduse § 33 lg. 1, mille järgi on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu – või asukohajärgses prefektuuris, relvaseaduse § 34, mille kohaselt tulirelva käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba, relvaseaduse § 45 lg. 1, mille järgi võib tulirelva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena ning relvaseaduse § 50, mille kohaselt võib relva ja laskemoona kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relva kandmisluba. Sel moel pani Viljar Mägi oma tahtliku teoga toime tulirelva ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 418 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 04.03.2020.a süüdistatav Viljar Mägi, kaitsja Leelo Viil ning abiprokurör Kaidi Kahu sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele KarS § 120 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 418 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kokkuleppe kohaselt palub prokurör KarS § 74 lg. 1, 2 ja 3 alusel määrata, et 6 kuud vangistust kantakse ära kohe ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 aasta ja 6 kuud ei pöörata tingimisi täitmisele, kui isik ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 74 lg. 1 alusel on Viljar Mägi kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg. 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt Viljar Mägi on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Samuti kokkuleppe kohaselt juhindudes KarS § 75 lg. 2 p-st 3 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama, kandma ja kasutama relva ning juhindudes KarS § 75 lg. 2 p-st 8 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb kokkuleppe kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja kohe ära kantava karistuse, s.o 6 kuue vangistuse kandmist arvestada alates Viljar Mäe kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 24.11.2019.a. Kokkuleppe kohaselt kuulub nõuetele mittevastav hoiatus – ja signaalrelv Stalker 917S koos 5 padruni ja kabuuriga konfiskeerimisele ja hävitamisele. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on süüdistatavale selgitatud tema õigusi ja kokkuleppemenetluse tagajärgi, süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb kriminaalmenetluse kulude väljamõistmine (määratud kaitsjale makstud tasu summas 772,80 eurot, tulirelva ekspertiisitasu summas 420,00 eurot ning sundraha summas 876,00 eurot). Menetluskulud tuleb V. Mäel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud üle süüdistatava ja prokuröri, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et käesolevas kokkuleppes esitatud süüdistus süüdistatava suhtes on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Viljar Mägi süüdi tunnistada kohtuotsuse resolutiivosas toodud süüdistuses ning temale karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.