Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lõige 2 sätestab, et käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Lõike 3 kohaselt käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 sätete kohaselt. Süüdistusakt on saadetud süüdistatavale 13.02.2020.a. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava Nino Olavi Koponeni süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud kannatanu ütluste ning muude kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Nimelt nähtub kannatanu U. P.i ütlustest, et olles 06.03.2019.a tööl xxxx sadamas, märkas kahte tugevas joobes isikut alkoholi tarvitamas (meesterahvas ja naisterahvas), isikud jooksid ringi, korralduse peale istusid maha ning kannatanu jäi nende lähedale olukorda jälgima. Mõne hetke pärast võttis kootud punase mütsiga meesterahvas oma kotist pipragaasi ning lasi seda kannatanule näkku, mille tulemusel kannatanu tundis füüsilist valu ning ta kaelal oli punetus. Kriminaalasja toimiku juures on videosalvestus, mis tõendab süüdistatava ja kannatanu sündmuseelset käitumist, nimelt terminaali saalis viibivad kahtlustatavale sarnane isik koos naisterahvaga, kelle liikumist turvatöötaja takistab, osutades vasaku käega suunda vastaspoole. Kuna isikud ei lahku, siis üritab kannatanu korduvalt suunata neid kõrval oleva pingi poole, et nad istuks sinna. Videosalvestuse ajal võtab turvatöötaja mitu korda kätte telefoni ja helistab kellelegi. Videosalvestus lõpeb kell 19.57. Lisaks on kriminaalasja toimiku juures helisalvestus, mis tõendab kannatanu politseisse pöördumist telefoni teel 06.03.2019 kell 19:36 ja väljakutset seoses sellega, et xxxx on mees ja naine, keda ei lastud laevale ja nad jätkavad alkoholi tarvitamist; seejärel kell 19:53 laekub kannatanult täiendav teade, et isikud muutusid agressiivsemaks ning kell 19:59 helistab politseisse juba kannatanu kolleeg ja teatab pipragaasi kasutamisest. Hiljem, s.o 07.03.2019 kell 00.23, toimub veel üks kõne häirekeskusse, kus xxxx turvatöötaja teatab, et xxxx tuli tagasi meesterahvas, kes varem lasi ühele teisele turvamehele gaasi näkku ja palub kohale politseipatrulli isiku üleandmiseks. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll fototabeliga tõendab süüdistatava kinnipidamist ning sellest nähtuvad süüdistataval tema kinnipidamisel seljas olnud riided, sh punane müts, ning isikult 3 pipragaasi ballooni (50 ml) äravõtmist. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja Soome isikutunnistuse koopiad kinnitavad, et 07.03.2019 kell 00.35 tuvastati süüdistataval alkoholijoove 0,61 mg/l. Süüdistatav toimunut tugeva alkoholijoobe tõttu ei mäleta, kuid

tunnistas sadamas olemist ja sealt ära jooksmist. Eeltoodule tuginedes on tõendatud, et Nino Olavi Koponen on isikuks, kes 06.03.2019.a xxxx lasi pipragaasi näkku kannatanule U. Pile. Tervise kahjustamiseks KarS § 121 mõttes on iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse, kusjuures tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikul saabumisel ei ole selle kuriteo objektiivse koosseisu täitmise aspektist tähtsust – teo kvalifitseerimiseks KarS § 121 järgi peab see tegu olema oma iseloomult selline, mis suudab kehalise tervisekahjustuse tekitada. (RKKK 3-1-1-28-07 p 7). Tervisekahjustuse defineerib Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Kannatanu U. P.i läbivaatuse protokoll koos fototabeliga kinnitab, et kannatanul tuvastati punetus kaelal. KarS § 121 teine koosseisualternatiiv (valu tekitav kehaline väärkohtlemine) näeb koosseisutunnusena ette tagajärje – valu. On tõenäoline, et pipragaasiga silma ja näopiirkonda saamine põhjustas kannatanule füüsilist valu. Ka kannatanu U. P.i ütlused kinnitavad, et isik tundis füüsilist valu. Arvestades kõike eeltoodut, on tõendatud, et N.O. Koponen tekitas U. Pile tervisekahjustuse (punetus kaelal) ning põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega, on täidetud KarS § 121 lg 1 objektiivne koosseis. N.O. Koponeni objektiivsest käitumisest – võttis kotist pipragaasi ja lasi seda kannatanule näkku - nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Vastavalt KarS § 16 lg-le 2 isik paneb teo toime kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. On ilmselge, et N.O. Koponen teadis, et pipragaasi laskmine põhjustab valu. On üldteada asjaolu, et pipragaasi kasutatakse teise isiku ründevõimetuks muutmiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks ärritab pipragaas nahka, silmi ja limaskesti väga tugevalt ning põhjustab silma laskmise korral üldjuhul ka valu ja peatab hetkeks inimese tegevuse. Seega, teadis N.O. Koponen, et põhjustab turvatöötajale pipragaasi näkkulaskmisega valu ja (vähemalt ajutise) tervisekahjustuse ning turvatöötaja ei saa tervisekahjustuse tõttu jätkata tema korrale kutsumist. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Nino Olavi Koponen on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 121 lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lgst 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12).

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Nino Olavi Koponeni KarS § 121 lg 1 järgi rahalise karistusega 90 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega 900 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.03.2019 ajavahemikul 00.30 kuni 16.50, s.o 1 päev, karistusaja hulka, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mistõttu ära kandmisele kuulub rahaline karistus 87 päevamäära ulatuses, s.o 870 eurot, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid (sh, et kannatanu vigastused ei olnud väga tõsised) ning ka asjaolu, et nähtuvalt süüdistatava ankeetandmetest on isikul olemas töökoht, seega ka sissetulek. Eeltoodust johtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Arvestades seda, et puuduvad andmed süüdistatava 2018.a sissetuleku kohta, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Nino Olavi Koponeni edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ning jätta karistus täitmisele pööramata, tingimusel, et Nino Olavi Koponen ei pane 1aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Nino Olavi Koponen tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahaline karistus 900 eurot. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Nino Olavi Koponen ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS § 68 lg-le 1 arvatakse karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära. Seega, karistuse täitmisele pööramisel kuulub ära kandmisele rahaline karistus 87 päevamäära ulatuses, s.o 870 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt Nino Olavi Koponenilt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 32,40 eurot riigituludesse. Juhindudes KrMS §-st 423 ning § 417 lg-st 2, kohustub Nino Olavi Koponen tasuma väljamõistetud menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõenditega seonduvalt otsustab kohus, et juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasjas olevad asitõendid – CD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta krimimnaalasja materjalide juurde ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kriminaalasjas olevad asitõendid (PPA asitõendite hoidlas) – (pipragaasi) gaasiballoonid - hävitada. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.