Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-19-9448 13. märts 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Velmar Brett Ü. K. (K) vahistamine Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2019. a määrus Ü. K. kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann, määruskaebus Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Teeli Mägi 19. veebruar 2020, kirjalik menetlus
Pärnu Maakohtu 28. novembri 2019. a määrusega taotlus rahuldati ja Ü. K. vahistati kaheks kuuks. Kohtu arvates on asjas küllaldaselt tõendeid põhjendatud kuriteokahtluse kohta. Samuti on oht, et Ü. K. paneb toime uusi õigusvastaseid tegusid ning ta on ohtlik endale ja ühiskonnale. Tema suhtes on korduvalt kohaldatud tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Lisaks on ta kriminaalmenetluse kestel esitanud uusi ähvardusi. Vahistamismäärusele esitasid kaebuse Ü. K. ja tema kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann. Kahtlustatav vaidlustas tema suhtes tehtud ekspertiisiakti. Samuti möönis ta, et tal on
1-19-9448 vennaga tülid. Kaitsja taotles määruse tühistamist, leides, et Ü. K. vahistamine pole vajalik.
Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2019. a määrusega jäeti vahistamismäärus muutmata ja kaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ning põhjendatud. Kohus hindas üksikasjalikult olemasolevaid tõendeid ja tuvastas põhjendatud kuriteokahtluse. Ü. K. tehtud ähvardused olid piisavalt tõsiselt võetavad. Ühtlasi on maakohus teinud kindlaks vahistamisalusena uute õigusvastaste tegude toimepanemise ohu ning kahtlustatava ohtlikkuse.
Ringkonnakohtu määruse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle tühistamist. Tema väitel ei ole Ü. K. vahistamine vajalik. Kahtlustatavat pole kriminaalkorras karistatud ja talle ei heideta ette esimese astme kuriteo toimepanemist. Lisaks saab ta igapäevaelus hakkama.
Kaebusele vastas Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Teeli Mägi, kes leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
Kolleegium leiab, et Ü. K. suhtes ei esine põhjendatud kuriteokahtlust. Seetõttu on tema vahistamine ebaseaduslik.
Vahistamismääruses peab muu hulgas kindlaks tegema põhjendatud kahtluse olemasolu, et vahistatav on toime pannud kuriteo tunnustega teo (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. mai 2019. a määrus nr 1-19-401/34, p 9). Sellisest kahtlusest ei saa rääkida juhul, kui kahtlustust sisustavad faktilised asjaolud ei vasta ilmselgelt kuriteokoosseisu tunnustele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-110-15, p 21 ja 5. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-15-16, p 13).
Ähvardamisega (KarS § 120) rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades psüühilist vägivalda. Selle sisuks on konkreetses kannatanus ehk siis ähvarduse adressaadis ettekujutuse loomine võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimisest ja sellega temas hirmutunde tekitamine. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 2020. a otsus nr 1-19-1849/43, p-d 23–24.) Seetõttu ei saa ähvardamisest rääkida juhtudel, mil isik üksnes teatab kahju tekitamise kavatsusest kõrvalisele inimesele, keda see vahetult ei puuduta. Isegi kui viimane edastab teatavaks saanud ähvarduse võimaliku kahju saajale, pole kahju tekitada lubanud isik pannud üldjuhul toime ähvardamist KarS § 120 lg 1 järgi. Ähvardamisest saab rääkida aga juhul, kui võimalikust kahju tekitamisest teatamine kõrvalisele inimesele on suunatud sellele, et kahju tekitamise kavatsusest antaks edasi teada ka ähvarduse adressaadile.
1-19-9448 vallavanema aadressil. Kahtlustusest ei tulene sedagi, nagu taotlenuks Ü. K. nende teadetega, et Häirekeskus või vallavanem teeksid kahju tekitamise lubaduse teatavaks tema vennale. Seega on need teated vaadeldavad pelgalt lubatavast kahjust teadaandmisena asjasse puutumatutele isikutele, mistõttu pole kuriteokahtlus põhjendatud ning maa- ja ringkonnakohus lugesid sellise kahtluse olemasolu ekslikult tuvastatuks. Nii kohaldasid kohtud valesti materiaalõigust ja rikkusid oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.