Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 18. juuli 2019. a määrus
Määruskaebuse esitaja
Süüdimõistetu Rainer Aas (isikukood 38406166515) ja tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. juuli 2019. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Rainer Aasale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 30 (kolmkümmend) eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot.
Mõista Rainer Aasalt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 30 eurot.
4.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 21. detsembri 2017. a otsusega tunnistati Rainer Aas süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati liitvangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg
karistusaja hulka ja mõisteti R. Aasa kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see vangistus kahe aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. R. Aas pidi katseajal alluma käitumiskontrolli nõuetele ja pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ravivajaduse tuvastamiseks.
2.Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2018. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt: R. Aasa süüdi tunnistamises KarS § 120 lg 1 järgi ja liitkaristuse moodustamises. Ülejäänud osas jäi otsus jõusse.
3.Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019. a määrusega seati R. Aasale täiendavad kitsendused: alkoholi tarvitamise keeld, narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamise või tarvitamise keeld ja sotsiaalprogrammis osalemise kohustus. Seda seetõttu, et R. Aas rikkus katseaja kestel korduvalt registreerimiskohustust, ei allunud ravile ja keeldus osalemas sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“. Määrus jõustus 12. aprillil 2019.
4.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 23. mail 2019 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles R. Aasale mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Tartu Maakohtu 18. juuli 2019. a määrusega pöörati R. Aasale mõistetud karistus täitmisele.
6.Maakohus leidis, et R. Aas on rikkunud mitut käitumiskontrolli tingimust. Kõigepealt jättis ta 5. aprillil 2019 kriminaalhooldaja juurde ilmumata. R. Aasa väitel üritas ta kriminaalhooldajat eelnevalt teavitada, aga ei saanud oma kehvade arvutikasutamise oskuste tõttu sellega hakkama. Isegi kui see vastab tõele, ei tähenda see, et ei saa rääkida rikkumisest. Esiteks ei õigusta kriminaalhooldaja juurde minemata jätmist lihtsalt teavitus: minemata saab jätta üksnes siis, kui selleks on mõjuv põhjus. Teiseks peab inimene teavitama kriminaalhooldajat nii, et viimane teate tõepoolest kätte saab. Kui isik arvutit kuigivõrd kasutada ei oska, tuleb teavitada muul moel kui arvuti abil. Seega eksis R. Aas KarS § 75 lg 1 p-s 2 nimetatu vastu.
7.KarS § 75 lg 1 p 6 vastu eksis R. Aas kriminaalhooldaja loata Soome minnes. See, kas R. Aas kriminaalhooldajale mingi meili Soome minemise kohta saatis või mitte, ei ole oluline. Viimasena viidatud norm määrab üheselt, et välismaale minemise eeldus ei ole mitte kriminaalhooldaja teavitamine, vaid kriminaalhooldajalt loa saamine. Millalgi enne
20.mail 2019 tarvitas R. Aas amfetamiini. See ilmneb joobeseisundi tuvastamise saatekirjast. R. Aasa väited narkootikumide mittetarbimise kohta ei vasta sellest tulenevalt tõele. Seega eksis R. Aas ka KarS § 75 lg 2 p 21 järgse keelu vastu.
8.Eelöeldu tähendab, et kohus peab otsustama, mil viisil R. Aasa rikkumistele reageerida: täiendavaid kohustusi seades, katseaega pikendades või karistust täitmisele pöörates. Praegu on ilmne, et kõne alla ei tule ükski muu lahendus peale karistuse täitmisele pööramise. R. Aas on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid korduvalt ja väga mitmel viisil. Jaanuaris pidas kohus veel võimalikuks tulla R. Aasale vastu ja määrata talle täiendavaid kohustusi. Seega langeb uute kohustuste panemine ära vähemalt kahel põhjusel. Esiteks ei hoidnud juba pandud korduvad kohustused ära käitumiskontrolli nõuete rikkumisi, mispärast oleks sama karta ka uute kohustustega. Teiseks ei suuda kohus näha ühtegi potentsiaalset täiendavat kohustust, mille määramine võiks R. Aasa edaspidi käitumiskontrolli nõudeid järgima panna ja seeläbi temast lähtuvat retsidiivsusohtu vähendada. Nõuete järgimises annab alust kahelda seegi, et R. Aas on võrdlemisi lühikese kriminaalhoolduse kestel pannud toime terve rea väärtegusid: nii erakorralises ettekandes 2(4)
nimetatuid kui ka neid, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 3. juuni 2019. a otsusega asjas nr 4-19-1196. Katseaja pikendamine on ilmselgelt perspektiivitu: pole mingit alust arvata, et pidevalt erineval moel katseaja nõudeid rikkunud R. Aas hakkab teisiti käituma pelgalt seetõttu, et katseaeg saab olema varasemast pikem. Seega tuleb R. Aasale mõistetud karistus täitmisele pöörata ehk R. Aas peab minema kandma 7 kuu ja 25 päeva pikkust vangistust.
MÄÄRUSKAEBUS
Süüdimõistetu määruskaebus
9.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Aas, kes palub kohtumääruse tühistada, jätta kriminaalhooldusametniku taotlus vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja pikendada katseaega aasta võrra.
10.R. Aas märgib, et saatis kolm päeva enne Eestist lahkumist kriminaalhooldajale e-kirja, mis ei jõudnud mingil põhjusel kriminaalhooldajani. Seega ei rikkunud ta teavitamiskohustust tahtlikult. Kriminaalhooldaja ütles, et Eestist lahkumiseks piisab tema teavitamisest. Kriminaalhooldaja heitis R. Aasale põhjendamatult ette töökoha vahetust. R. Aas ei mõista, miks kriminaalhooldaja nõudis temalt neli korda kuus kohal käimist ega võimaldanud tal käia registreerimas ühe või kaks korda kuus, et ta saaks Tallinnas tööl käia.
11.R. Aas märgib, et jätkas programmis “Õige hetk” osalemist pärast seda, kui kriminaalhooldaja temalt seda nõudis. Kriminaalhooldajal ei olnud kohtuistungil R. Aasale programmi läbimisega seoses etteheiteid ning kohtu sellekohane hinnang oli põhjendamatult negatiivne. R. Aas märgib, et ei ole amfetamiini tarvitanud. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjas ei olnud kinnitust, et tegemist oli tema DNA-ga. Seega ei saa talle amfetamiini tarvitamist ette heita. Kaitsja määruskaebus
12.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka R. Aasa kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada, jätta kriminaalhooldusametniku taotlus vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja katseaega pikendada.
13.Kaitsja ei nõustu maakohtu hinnanguga. Kuigi R. Aas on kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, aitaks poolelijäänud sotsiaalprogrammi läbimine ja kriminaalhooldaja jätkuv järelevalve paremini kaasa karistuse eesmärkide saavutamisele kui reaalne vangistus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Aasale mõistetud karistuse KarS § 74 lg 4 alusel põhjendatult täitmisele pööranud. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
15.Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et R. Aas on viibinud ilma kriminaalhooldaja loata välisriigis ja korduvalt tahtlikult rikkunud registreerimiskohustust. Tartu Maakohtu
21.detsembri 2017. a otsusesse oli märgitud, et KarS § 75 lg 1 p 6 järgi tuleb R. Aasal saada Eestist lahkumiseks kriminaalhooldusametnikult luba. Seega pidi R. Aas teadma, et välisriiki minemiseks ei piisa kriminaalhooldaja teavitamisest. R. Aasa määruskaebuses esitatud väide, et kriminaalhooldaja sõnul teavitamisest piisas, on paljasõnaline ja vastuolus erakorralises ettekandes märgituga. Lisaks ei ole usutav R. Aasa versioon, et ta e-posti teel kriminaalhooldajat välisriiki minemisest teavitas, kuid kiri ei jõudnud millegipärast kohale. 3(4)
Asjaolusid, mis R. Aasa poolt toimepandud rikkumisi vabandaks, määruskaebustest ei nähtu.
16.Nagu maakohus õigesti märkis, on lisaks eeltoodule R. Aasa katseajal korduvalt karistatud väärteokorras, sealhulgas kahel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja nende lähteainete seaduse alusel. Lisaks nähtub toimikusse lisatud 20. mai 2019. a alkoholi ja narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist, et indikaatorvahendiga teostatud kontroll näitas, et R. Aas oli narkootikume tarvitanud. Seega ei ole sotsiaalprogrammis osalemine ja kriminaalhooldus R. Aasa mõjutanud sõltuvusainetest loobuma. R. Aasa määruskaebuses esitatud väide DNA-analüüsi puudumise kohta ei ole asjakohane. Ringkonnakohtul ei teki selle pinnalt kahtlust selles, et 20. mail 2019. a kontrollisid kriminaalhooldajad indikaatorvahendiga R. Aasa, mitte kedagi teist.
17.Ka asjaolu, et kriminaalhooldaja otsustas maakohtu 18. juuli 2019. a istungil loobuda etteheidetest, mis puudutasid sotsiaalprogrammi nõuetekohast läbimist, ei tähenda, et maakohtu määrusesse märgitud andmed oleksid ebaõiged. Maakohus on sotsiaalprogrammi “Õige Hetk” läbimisega seonduvat käsitlenud kohtulahendi sissejuhatavas osas, milles kirjeldatakse erakorralises ettekande sisu. Maakohtu põhjendustes ei ole R. Aasale sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse täitmist ette heidetud, kuna kohtu hinnangul tingivad R. Aasa karistuse täitmisele pööramise muud rikkumised.
18.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus on R. Aasa kohustuste rikkumise asjaolusid põhjalikult käsitlenud ja piisavalt põhjendanud, miks tuleb R. Aasa karistus täitmisele pöörata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja leiab samuti, et arvestades R. Aasa poolt toimepandud rikkumiste rohkust, on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik.
19.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18. juuli 2019. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
20.R. Aasa kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsjal on kaitsealuse seisukohaga tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kulunud üks tund. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
21.Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele vaid osaliselt. Kolleegiumi hinnangul on kaebuse koostamisele kulunud ajast põhjendatud vaid pool tundi, kuna enamiku määruskaebusest moodustab maakohtu määruse kordamine ja kaitsja seisukoht on kirjas ühes lõigus. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus riigi õigusabi tasu suuruseks R. Aasale määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest 30 eurot, sh käibemaks 5 eurot. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi R. Aasa kanda.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.