Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu Ringkonnakohus 14. märts 2019 1-17-9050 Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus G.G (isikukood XXX ) karistuse täitmisele pööramine Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 31. jaanuari 2019. a määrus G.G, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta G.G määruskaebus Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019. a määruse peale läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 21. detsembri 2017. a otsusega tunnistati G.G süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi korduvas lähisuhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Lisaks tunnistati G.G süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti G.G-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati G.G eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 7 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus G.G suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid. G.G määrati katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti määrati talle kohustus KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pöörduda hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule, et selgitada välja võimalik ravi vajadus ning alluda ettenähtud ravile. Kohtuotsus jõustus 7. aprillil 2018.
Kriminaalhooldusametnik esitas 23. novembril 2018 kohtule erakorralise ettekande, milles taotles G. G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
3.Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019. a määrusega jäeti G.G karistus täitmisele pööramata ja määrati G. G-le käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused.
3.1.Maakohus tuvastas, et G. G on katseaja kestel korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Samuti pole ta ravile allunud. G. G on kontrollnõuete rikkumist jätkanud ka pärast kriminaalhooldusametniku hoiatust. Teda iseloomustab negatiivselt ka sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ osalemisest keeldumine.
3.2.Samas on pärast erakorralise ettekande esitamist G. G hoiakutes toimunud positiivseid muutusi. Ta soovib sotsiaalprogrammis „Kainem ja tervem Eesti“ osaleda ja on jätkanud psühholoogi juures käimist. OÜ T. juhatuse liikme garantiikiri tõendab, et G.G-l on võimalik minna tööle. Süüdimõistetu sõnul on tööle asumist takistanud pooleliolev kohtumenetlus, kuna pole teada, kas karistus pööratakse täitmisele.
3.3.Asjaolu, et G. G on rikkunud mitmeid temale kohtuotsusega määratud nõudeid ja kohustusi ning probleeme on esinenud kogu katseaja kestel, räägib karistuse täitmisele pööramise poolt. Samas väärivad süüdimõistetu jõupingutused viimase paari kuu jooksul samuti arvestamist. Kriminaalhooldusametnik nentis kohtuistungil, et koostöö G.G-ga on viimasel ajal muutunud paremaks. Kuna süüdimõistetu on võtnud tarvitusele abinõusid, et oma käitumist parandada, pidas kohus võimalikuks karistust veel mitte täitmisele pöörata, piirdudes süüdimõistetule katseajaks KarS § 74 lg 4 alusel täiendavate kohustuste panekuga.
3.4.Tartu Maakohtu 21. detsembri 2017 otsusest nähtuvalt oli G.G osade kuritegude toimepanemise ajal narkojoobes. Vältimaks süütegude edasist toimepanemist on asjakohane kriminaalhooldusametniku ettepanek G.G-le KarS § 75 lg 2 p-s 2 1 sätestatud kohustuse panemiseks. Tagamaks seda, et süüdimõistetu osaleks programmis „Kainem ja tervem Eesti“, tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p 2 alusel ka kohustus mitte alkoholi tarvitada. Arvestades psühholoogi hinnangut, et süüdimõistetu on impulsiivne, on otstarbekaks määrata G.G-le ka kohustus osaleda mõnes kriminaalhooldusametniku poolt valitavas sotsiaalprogrammis. Süüdimõistetu peab jätkamata ka seniste kohustuste täitmist. G.G peab jätkama psühhiaatrilist ravi, esitades kriminaalhooldusametnikule seda kinnitava arstitõendi. Ravi jätkumise või ravivajaduse ära langemist kinnitava arstitõendi mitteesitamise korral saab kriminaalhooldusametnik kaaluda uue erakorralise ettekande esitamist.
3.5.Käesolevas asjas on menetluskuluks riigi õigusabi tasu ja kulu 328,56 eurot, mis tuleb G.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Kuigi kohus ei rahuldanud erakorralises ettekandes esialgselt esitatud taotlust karistust täitmisele pöörata, oli ettekande esitamine siiski sisuliselt põhjendatud. Seetõttu tuleb menetluskulu süüdimõistetult välja mõista.
3.6.G.G ei tööta, kuid ta on kinnitanud võimalust lähiajal tööle minna. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatuks lubada menetluskulu tasumist ositi pikema aja jooksul. Kuna tegemist on töövõimelise isikuga, ei ole menetluskulude jätmine riigi kanda põhjendatud.
4.G.G esitas 15. veebruaril 2019 Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019. a määruse peale määruskaebuse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et G.G määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
6.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada 2(3)
kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8.) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
7.Kolleegiumi hinnangul on G.G määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.
7.1.Kuna maakohus on jätnud G. G karistuse täitmisele pööramata, on süüdimõistetul võimalik määruskaebemenetluses vaidlustada vaid talle lisakohustuste panemist ja menetluskulude väljamõistmist.
7.2.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Maakohus pani süüdimõistetule täiendavalt kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalprogrammides. Maakohus on põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt, miks G.G-le lisakohustuste panemine KarS § 75 lg 2 alusel on vajalik. Maakohtu vastav otsustus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega.
7.3.Ka menetluskulu väljamõistmine süüdistatavalt oli seaduslik ja põhjendatud. G.G rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ning põhjustas olukorra, kus kriminaalhooldusametnik pidi esitama tema suhtes erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Menetluskulud tekkisid seoses kaitsja osalemisega erakorralise ettekande arutamisel. Seega oli erakorralise ettekande tegemine ja selle alusel G.G-le täiendavate kohustuste määramine põhjendatud ning sellega seoses tekkinud menetluskulu hüvitamise kohustus G. G-l . Kuna G. G kinnitas kohtuistungil, et läheb tööle, leidis maakohus, et süüdimõistetu saab kulusid osade kaupa hüvitada. Ka selline otsustus on väljakujunenud kohtupraktikaga kooskõlas. Menetluskulude riigi kanda jätmise aluseid G.G puhul ei esinenud.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus G. G määruskaebuse Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.