Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Z.U temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.U on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab süüdimõistetu teist korda. Käesolevat karistust kannab ta süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogramme, osalenud tööhõives ja omandanud haridust. Tema käitumises siiski positiivseid muutuseid välja tuua ei saa. Süüdimõistetul on praegu neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et 03.06.2019 on Z.U suhtes algatatud uus kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 1 tunnustel.

2 (3)

Vabanemise korral soovis Z.U minna elama ema ja kasuisa juurde Pärnusse. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on tema suhted kasuisaga halvenenud, mistõttu soovib ta minna hoopis Soome isa juurde. Isa juures on süüdimõistetule garanteeritud ka töökoht. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Z.U vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et süüdimõistetu suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Z.U varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal näitavad selgelt, et süüdimõistetu ei suuda kuritegusid toime panemata hakkama saada. Lisaks ilmnes kohtuistungil avaldatust, et süüdimõistetu tegelikult ei soovigi tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna tema karistuse lõpptähtaeg saabub varsti. Kasuisaga tekkinud konflikti tõttu ei läheks ta elama varem avaldatud elukohta. P ärast vabanemist soovib lahkuda välisriiki. Seega ei oleks Z.U tõenäoliselt valmis alluma ka tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile. Eelnevast tulenevalt oleks kriminaalhoolduse läbiviimine ilmselt problemaatiline ega täidaks eesmärki. Kohus jätab Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.08.2019 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Anu Pärtel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 90 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 90 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Z.U-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.