Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus F.I-d süüdistatakse selles, et tema on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda oma XXX V. J. suhtes, mis seisneb järgnevas: -

-

02.jaanuaril 2019. a täpselt tuvastamata kellaajal õhtusel ajal oma elukohas aadressil XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas F.I füüsilist vägivalda oma XXX Ve. J., mis seisnes selles, et F.I lõi V. J. korduvalt, aga vähemalt 10-l korral rusikate ja jalgadega näo- ja kehapiirkondadesse ning tõukas kannatanu pikali maha. Sellise tegevusega põhjustas F.I V. J. füüsilist valu ning turse paremale näopoolele, hematoomid mõlema silma alla ja parema silma ümber, marrastused suupiirkonda, hematoomid parema rinna kohale ja hematoomi parema tuhara välisküljele; 11.augustil 2019. a kella 12:30 paiku oma elukohas aadressil XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas F.I füüsilist vägivalda oma elukaaslase V. J. suhtes, mis seisnes selles, et F.I lõi V. J. korduvalt, aga vähemalt 2-3 korral rusikaga näopiirkonda, millest üks löök tabast kannatanu parema silma alust ja üks löök kannatanu kuklapiirkonda. Sellise tegevusega põhjustas F.I V. J. füüsilist valu ja hematoomi parema silma alla.

Sellega pani F.I toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. F.I-d süüdistatakse samuti selles, et tema 10.augustil 2019. a täpselt tuvastamata kellaajal hommikupoolsel ajal pärast kella 06:00 aadressil XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobeseisundis, ähvardas oma XXX V. J. tapmisega, öeldes kannatanule vene keeles, et lööb kannatanu maha ja tapab kannatanu ära. Sellisest ähvardusest tundis V. J. hirmu oma elule ja tervisele ning kartis ähvarduse täideviimist, kuna F.I on tema suhtes olnud varasemalt vägivaldne ning kannatanu põgenes pärast ähvarduse kuulmist ega julgenud naasta tema ja F.I ühisesse elukohta. Sellega pani F.I toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör süüdistatavale F.I-le KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus F.I-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 11.13.august 2019. a, millal F.I oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta karistuseks mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui F.I ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. F.I peab järgima talle kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada F.I-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada F.I-d registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada F.I-d käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud alkoholi tarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab temal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ „Esmase hindamise“ teenuse raames arst. F.I on ravile allumiseks andnud eelneva nõusoleku. Kokkuleppe kohaselt asitõendid: CD-R plaat, millele on salvestatud Häirekeskusele tehtud kõne kuupäevaga 11.08.2019. a; pakitud suletud ümbrikusse, tähistatud „AT1“, asub kriminaaltoimiku juures; -

DVD-R plaat, millele on salvestatud politseipatrulli rinnakaamerasalvestis kuupäevaga 11.08.2019. a; pakitud suletud ümbrikusse, tähistatud „AT2“, asub kriminaaltoimiku juures; DVD-plaat, millele on salvestatud politseipatrulli rinnakaamerasalvestis kuupäevaga 11.08.2019. a; pakitud suletud ümbrikusse, tähistatud „AT3“, asub kriminaaltoimiku juures; jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 120 eurot ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 9 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Menetluskulud kokku on 930 eurot. F.I-l on XXX, enda sõnul on XXX. Süüdistatav töötas varem XXX, kuid ei ole tööl käinud kolm kuud, alates 2019. a maikuust. Süüdistatav on töötuna arvele võetud, läbis hiljuti

koolituse ja soovib minna uuesti tööle. F.I-l on XXX alaealist last, kellele ta on kohustatud maksma igakuist elatist. Süüdistatava sõnul nõuavad temalt erinevaid võlgnevusi sisse mitu kohtutäiturit, kogu võlgnevus on kokku XXX tuhat eurot. Kohtutäiturid peavad tema sissetulekutest kinni selliselt, et kätte jääb talle igakuiselt XXX eurot, kätte ei tohi talle igakuiselt jääda rohkem kui XXX eurot. Süüdistatava sissetuleku moodustavad XXX ja XXX, lisaks saab ta rohtude ostmiseks igakuiselt XXX eurot. On ilmne, et F.I-l puuduvad reaalsed võimalused menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks, esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks ja riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks oluliselt F.I hakkamasaamist. Süüdistataval puuduvad vara ja säästud. Ta elab oma elukaaslasele kuuluvas korteris. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista F.I-lt menetluskuluna välja 360,00 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 450,00 eurot ja kaitsjatasu summas 120,00 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada F.I-l menetluskulud hüvitada ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks tuleb tal tasuda vähemalt 30,00 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. F.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku Konfiskeerimisele kuuluv puudub.

nõudeavaldust

esitatud

ei

ole.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb asitõendid CD-R plaat, millele on salvestatud Häirekeskusele tehtud kõne, DVD-R plaat, millele on salvestatud politseipatrulli rinnakaamerasalvestis ja DVD-plaat, millele on salvestatud politseipatrulli rinnakaamerasalvestis (asuvad kriminaaltoimiku juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. F.I-lt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava materiaalset olukorda ning avaldatud seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies mahus ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 jättes osaliselt menetluskuludest riigi kanda ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.