Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Edgar Kaasikut käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  mitte tarvitama alkoholi;  asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;  mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;  alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 7 (seitse) kuud, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Edgar Kaasik kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Edgar Kaasik tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Edgar Kaasikule ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Edgar Kaasiku elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 03.12.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-06-14047 tunnistati Edgar Kaasik süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust, KarS § 25 lg 2 - § 114 p 3, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust, KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ning KarS § 120 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Edgar Kaasikule liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 14.12.2005 otsuse järgi täielikult ärakandmata karistus 7 kuud vangistust ning kohus mõistis Edgar Kaasikule lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aastat 7 kuud vangistust. Kohus luges Edgar Kaasiku karistuse kandmise alguseks 08.05.2006. Kohtuotsus jõustus 02.07.2009. Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Edgar Kaasiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta kinnipeetava Edgar Kaasiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 30.05.2019 edastatud seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Edgar Kaasiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Edgar Kaasiku ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kinnipeetav Edgar Kaasik avaldas 03.06.2019 toimunud kohtuistungil, et ta teadvustab oma süüd ning ta kahetseb. Ta sattus vanglasse 18-aastaselt ning nüüd on tal olemas motivatsioon areneda ja ennast muuta. Enne vanglakaristust tarvitas ta tihti alkoholi, aga nüüd ei ole tal alkoholi vastu enam mingit tõmmet. Ta tahab luua endale perekonna ning saada lapsi. Ta on kindlalt otsustanud, et läheb tööle nii nagu kõik teised normaalsed inimesed. Ta palub, et kohus usuks temasse, et ta ei soorita enam uusi kuritegusid. Ta on valmis täitma kõiki kinnipeetava iseloomustuses märgitud lisakohustusi. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et Edgar Kaasiku suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist. Edgar Kaasikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kui esimest korda karistati Edgar Kaasikut avaliku korra raske rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, siis teisel korral karistati teda tapmise, mõrvakatse, ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Tasub tähele panna, et viimati nimetatud elu- ja tervisevastased kuriteod pani Edgar Kaasik toime katseajal, ühe õhtu jooksul ja alkoholijoobe seisundis. Kahtlemata võtab kohus arvesse Edgar Kaasiku varasemat elukäiku ja sooritatud kuritegusid, kuid viimased ei anna kohtule automaatselt põhjust pidada kinnipeetavast tulenevat retsidiivsusriski endiselt pärast pikka vanglakaristust väga kõrgeks. Süüdimõistetu tulevikukäitumist võib prognoosida eelkõige selle järgi, kuidas kinnipeetav on ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Edgar Kaasikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning vangla materjalidest selgub, et Edgar Kaasik on kinnipidamiskohas käitunud õiguskuulekalt juba pikka aega. Edgar Kaasik on karistuse kandmise ajal olnud koostööaldis ning tema käitumine on olnud eeskujulik ja rahulik. Positiivsele tulevikuprognoosile viitab seegi, et Edgar Kaasikul puuduvad kuritegelikud hoiakud, ta suhtub ametiisikutesse positiivselt ning ta on motiveeritud ka edaspidi hästi käituma. Seega annab kinnipeetava vangistusaegne käitumine kohtule piisavalt põhjust oodata Edgar Kaasikult ka edaspidi õiguskuulekat käitumist. Lisaks on kinnipeetav olnud motiveeritud täitma kõiki taasühiskonnastavaid tegevusi. Edgar Kaasik on vangistuses läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammid „Usk ja teadmine“ ja „Igapäevane valik“ ning sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Õige Hetk“. Ta on vangistuses töötanud, käinud psühholoogilistel vestlustel psühholoogi juures, läbinud sanitaartehniku koolituse, õppinud riigikeelt ning omandanud keevitaja eriala. Järelikult tuleb kohtul tõdeda, et vanglas on kinnipeetava kuriteoriskide maandamisega tegeletud ning kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk ei saa olla endiselt nii kõrge. Kinnipeetava motivatsioonile kuritegelikust käitumisest loobuda viitab seegi, et Edgar Kaasik teadvustab endale kuriteo tagajärgi ning tal on soov kuritegelikust eluviisist hoiduda ning tal on olemas reaalsed tulevikueesmärgid.

Midagi sellist, mis Edgar Kaasiku vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks ei saa täheldada ka vabanemisjärgsete elutingimuste osas. Kohus, hinnates Edgar Kaasiku vabanemisjärgseid elutingimusi, leiab, et kinnipeetaval on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada. Edgar Kaasikul on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning kriminaalhooldusametniku hinnangul sobib kõnealune elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kuigi kinnipeetav on viibinud kinnipidamisasutuses pikka aega, ootab teda jätkuvalt toetav lähisuhtevõrgustik ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Edgar Kaasiku vanemad on nõus teda ennetähtaegse vabanemise korral nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Kui varasemalt kuulusid Edgar Kaasiku suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kellega koos tarvitati alkoholi, siis vangla materjalidest nähtub, et isik enam nendega ei suhtle. Käesoleva vangistuse jooksul on Edgar Kaasik tasunud ära kõik oma võlad ning tegevusetust vabaduses aitaks ära hoida garanteeritud töökoht. Majandusliku toimetuleku aspektist tuleb esialgu kasuks seegi, et isikul on vabakasutuskontole ning vabanemisfondi kogutud arvestatavad summad. Edgar Kaasik kannab reaalset vanglakaristust esimest korda ning kohtu hinnangul võib just esimene kogemus reaalses vangistuses mõjutada isikut oluliselt oma senist käitumist muutma. Kinnitust selle kohta, et esimene vanglakaristus on täitnud oma eesmärki, annab asjaolu, et kinnipeetav on oma tegudest aru saanud ning kahetseb tehtut väga. Oma esimest reaalset vanglakaristust on Edgar Kaasik kandnud nüüdseks juba rohkem kui 13 aastat, mis on kahtlemata väga pikk aeg. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetul jäänud kanda vähem kui 3 aastat ning vangla materjalidest ei nähtu, et vangla oleks isiku riskikäitumisega tegelemiseks plaaninud uusi tegevusi. Kinnipeetav on kohtule kinnitatud, et tal ei ole alkoholi vastu mingit tõmmet ning arvesse tuleb võtta ka pikast vanglakaristusest tingitud alkoholivaba perioodi ja sõltuvusprogrammide läbimist. Puutuvalt vangla ja prokuratuuri mittetoetavasse seisukohta, märgib kohus, et nii vangla kui ka prokuratuur pole mingil määral põhjendanud, miks peetakse kinnipeetavast tulenevat retsidiivsusriski endiselt sedavõrd kõrgeks, et mitte toetada Edgar Kaasiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Käesoleval juhul on Edgar Kaasik vabatahtlikult taotlenud enda vabastamist elektroonilise valve alla, mis võimaldab paremini kontrollida tema tegevust vabaduses. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli 24 kuu jooksul ning kohaldada elektroonilist valvet 7 kuu kestel. Lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõutele on võimalik kohustada Edgar Kaasikut järgima KarS § 75 lg-tes 2, 4 ja 7 sätestatud lisakohustusi. Lisaks oleks kriminaalhooldusel toetav roll väga pikka aega vangistuses viibinud isiku tavaellu naasmisel. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, peab erinevalt vanglast ja prokuratuurist võimalikuks järeldada, et käesolevaks ajaks on karistuse eesmärgid saavutatud. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Edgar Kaasiku tingimisi enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 751, §76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.