Liiklussüüteod

mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

2(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3(5)

Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Kohtulik uurimine ei ole olnud ühekülgne ega puudulik. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel ega menetluskulude otsustuse tegemisel. 7.2 Vastuseks kaitsja apellatsioonile peab kohtukolleegium vajalikuks märkida vaid järgmist. Kaitsja heidab maakohtule ette, et ta arvestas süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kannatanu A. A ja tunnistaja A.Ti ütlustega, kuid jättis süüdistatava Sergey Toropovi ütlused põhjendamatult kõrvale. Kohtukolleegium kaitsja etteheitega ei nõustu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 25. aprilli 2017 otsuse nr 3-1-1-82-06 punktis 8 korranud oma varasemat seisukohta, et tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohtuotsuses saab tugineda vaid usaldusväärsetele tõenditele, mida kohus hindab KrMS § 61 lg 2 kohaselt. Seejuures peab kohtuotsusest nähtuma, kuidas on kohus neid hindamiskriteeriume järginud ja millele tuginevalt on ta lugenud mõne tõendiallika ütlused ebausaldusväärseks ning jätnud need tõendikogumist välja. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arutatavas kriminaalasjas oma otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta kannatanu A. A ja tunnistaja A.Ti ütlustega arvestab ning miks ta süüdistatava Sergey Toropovi ütlused ebausaldusväärseks tunnistab. A. A kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta seisis bussi esiosas, bussijuhi taga, vasakul pool. Ta pidi seisma, sest vabu kohti ei olnud. Ta hoidis torust käega kinni. Enne V. Reimani tänavale keeramist buss aeglustas ja liikus kiirusega 20-25 km/h. Kuna sõiduauto tagurdas bussile ette, siis keeras bussijuht järsult paremale ja pidurdas. Paremalt mööda sõita ei olnud võimalik, sest tee oli selleks liialt kitsas ja tee ääres kasvasid puud. Kannatanu kukkus bussi põrandale. Kannatanu andis kohtueelsel uurimisel ja kohtus samasisulisi ütlusi, sest kohtuistungil usaldusväärsuse kontrollimiseks tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ei ole taotletud. Kannatanu A. A ütlused riimuvad tunnistaja A.T ütlustega, kelle kohtueelses menetluses antud ütlusi samuti usaldusvääruse kontrolliks avaldada ei soovitud. Erinevus kannatanu ja tunnistaja ütluste vahel seisneb vaid selles, et kannatanu ütluste kohaselt oli bussi kiirus 20-25 km/h, tunnistaja A.Ti ütluste kohaselt aga 15 km/h. Maakohus on põhjendanud ütluste erinevust asjaoluga, et tunnistaja A.T oli bussijuht, mistõttu nägi spidomeetri näitu. Maakohus on märkinud sedagi, et kannatanu A. A ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et tegemist oli endise bussijuhiga, kes oskas seetõttu olukorda erinevalt tavasõitjast objektiivsemalt hinnata. Seega ei nähtu ei kannatanu ega bussijuhi ütlustest, et buss oleks kihutanud. Kuna kannatanu A. A ja tunnistaja A.T on andnud kohtueelsel uurimisel ja kohtus samasisulisi ütlusi ning need on omavahel kooskõlas, siis luges maakohus nende ütlused põhjendatult usaldusväärseks.

4(5)

Süüdistatava Sergey Toropovi ütlusi liinibussi kihutamise kohta ei kinnita ükski tõend, mistõttu luges maakohus tema ütlused selles osas põhjendatult ebausaldusväärseks. Kohtukolleegiumi hinnangul viitas maakohus süüdistatava Sergey Toropovi ütlustele ja käitumisele hinnangu andmisel põhjendatult sellele, et süüdistatava liikluskultuur on ebarahuldav ja teisi liiklejaid mittearvestav. Kohtuistungil selgus, et süüdistataval puudub Eestis kehtiv juhiluba. Vaatamata sellele on ta Eestis aastaid mootorsõidukit juhtinud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta tahtis parkida sõiduauto parkimiskoha parema serva äärde, hõlbustamaks autost väljumist. Oma sõnade kohaselt pargib ta sageli sel viisil ja jätab tuuleklaasi alla sedeli oma telefoninumbriga. Seda selleks, et isik, keda tema sõiduk segab, saaks talle helistada. Maakohus märkis põhjendatult sedagi, et pärast kohtuistungit peeti süüdistatav kinni ja koostati väärteoprotokoll, sest ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Kuna kannatanu A. A ja tunnistaja A.Ti ütlustega on tõendanud, et buss pööret sooritades lubatud sõidukiirust ei ületanud, siis ei olnud kohtueelses menetluses ega kohtus vajalik liiklustehnilist ekspertiisi määrata. Ühtlasi märgib kohtukolleegium, et kaitsja sellekohane etteheide on esitatud alles apellatsioonis, sest kaitseaktis ega maakohtu istungil süüdistatav ega kaitsja liiklustehnilise ekspertiisi tegemise taotlust ei esitanud. Seega on maakohtu otsus Sergey Toropovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 423 lg 1 järgi seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kaitsja apellatsiooni väited selle tühistamiseks põhjust ei anna.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.