Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tallinna

Vangla

Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 07.05.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrus Ausi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 07.02.2019. a otsusega tunnistati Andrus Aus süüdi KarS § 199 lg 2; KarS § 121 lg 2 p 2, 3; 120 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2, KarS § 68 lg 1 alusel 9 kuu ja 12-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 18.12.2018. a ja lõpp on 30.09.2019. a. Andrus Ausi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava karistusaeg on alla aasta, mistõttu individuaalset täitmiskava talle ei koostata. Alates 2019. a märtsikuust toimuvad vestlused psühholoogiga kinnipeetava enda initsiatiivil, vestlused avaldavad kinnipeetavale positiivset mõju. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Andrus Aus taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Helen Kiviloo edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Andrus Ausi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Andrus Ausi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrus Ausi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuriteod on toime pandud hetkeemotsiooni ajel, olles elukaaslasega konfliktis ja oskamata olukorda teisiti lahendada. Kinnipeetav käitus impulsiivselt, mõtlemata tegude tagajärgedele ning lähtudes oma kuritegelikust hoiakust elukaaslaste suhtes. Kuriteod on sarnase mustriga ning vägivalla raskusaste on jäänud samaks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3-korral, vanglakaristust kannab 1. korda. Varasemad karistused varastamise ja vägivalla eest, praegune vanglakaristus liitkaristusena vägivalla, vägivallaga ähvardamise ja varguse eest. Kinnipeetav on vangistuses vestelnud psühholoogiga enda initsiatiivil. Isikul on kindel soov ja tahe hakata elama täisväärtuslikku elu. Vestlused avaldavad kinnipeetavale positiivset mõju, ta ise leiab, et need on talle kasulikud. Asja materjalide kohaselt isik enda sõnul on proovinud ühe korra elus amfetamiini, mis talle ei meeldinud ja rohkem ta narkootikume proovinud ei ole ega ei plaani tarvitada. Ainus kord, kui isik amfetamiini proovis, jäi ta politseile vahele ja teda on selle eest karistatud rahatrahviga NPALS § 151 lg 1 alusel. Edaspidi ta ei soovi narkootikume tarvitada. Isik kannab vanglakaristust korduva füüsilise vägivalla kasutamise eest oma endise elukaaslase vastu. Isikut on ka varasemalt karistatud füüsilise vägivalla kasutamises eelneva elukaaslase vastu. Teod on toime pandud impulsiivselt hetkeemotsiooni ajel, mõtlemata tagajärgedele ja oskamatusest konflikt mõistlikult lahendada. Kinnipeetav ärritub kergesti temaga lähisuhtes oleva naise peale. Isiku korduvad väärteod ja kuriteod vihjavad isiku impulsiivsusele ja oskamatusele lahendada probleeme teisiti. Isik on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda endaga lähisuhtes olevate erinevate naiste vastu, mis näitab, et isikul on teatud probleeme suhtlemisoskuses ja probleemide lahendamise oskuses. Isik osaleb koostöös psühholoogiga vihajuhtimise programmis, kus ta õpib oma emotsioone juhtima ja ohjama. Osaleb programmis oma initsiatiivil. Kinnipeetav ähvardas korduvalt elukaaslast tappa ja talle füüsilisi vigastusi tekitada, mõistmata naise seisukohti ja ajendeid, miks naine talle last anda ei tahtnud. Kinnipeetav on seadnud endale eesmärgiks vanglast vabanedes kiiremas korras oma korter võtta ja alustada töötamist samas firmas, kus töötas enne vangistust. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 5 kuu on pannud Andrus Ausi mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Andrus Ausil on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Pärnus. Samuti on tal olemas toetavad lähedased isikud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Andrus Ausil tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Andrus Ausile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtu hinnangul on isikul kindlasti vaja läbida ravikuur, mis oleks suunatud isiku agressiivsuse ja impulsiivsuse vaoshoidmiseks, et vähendada tema puhul uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Andrus Aus, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.