Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-6878
Kohtuasi
P.T ja T.R-i hagi osaühingu Apollona vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2021/3074 ja 022/2021/3075
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2024 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Apollona määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I P.T (isikukood XXX)
menetluskulude
Hageja II T.R (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši Kostja osaühing Apollona (registrikood 10066715), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Osaühingu Apollona määruskaebuse lisad 1, 3.1, 3.2 ja 4 (10.06.2022, 17.06.2022, 29.07.2022 ja 31.08.2022 e-kirjad).
2.Võtta asja materjalide juurde Osaühingu Apollona määruskaebuse lisad 2, 5 ja 6 (13.06.2022 e-kiri, kompromissi variandid, 31.02.2022 e-kiri).
3.Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2024 määrus osas, milles maakohus jättis osaühingu Apollona avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 688,90 euro osas rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista P.T-lt ja T.R-ilt solidaarselt osaühingu Apollona kasuks täiendavalt välja menetluskulu 688,90 eurot.
4.Täiendada Harju Maakohtu 20.11.2024 määruse resolutsiooni punkti 1 selliselt, et lisaks osaühingu Apollona OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele rahuldatakse osaliselt ka P.T ja T.R-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2-21-6878
5.Täiendada Harju Maakohtu 20.11.2024 määruse resolutsiooni punkti 4 selliselt, et tasaarvestuse tagajärjel mõistetakse osaühingu Apollona kasuks välja menetluskulud P.T-lt ja T.R-ilt solidaarselt.
6.Muus osas jätta Harju Maakohtu 20.11.2024 määrus muutmata.
7.Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis välja Osaühingult Apollona P.T ja T.R-i kasuks menetluskulude hüvitise 198,83 eurot ning P.T-lt ja T.R-ilt solidaarselt Osaühingu Apollona kasuks 8130,77 eurot.
8.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
9.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
10.1.Rahuldada Osaühingu Apollona ning P.T ja T.R-i avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
10.2.Välja mõista P.T-lt ja T.R-ilt solidaarselt Osaühingu Apollona kasuks menetluskulud 8819,67 eurot.
10.3.Välja mõista Osaühingult Apollona P.T ja T.R-i kasuks menetluskulud 198,83 eurot.
10.4.Tasaarvestada Apollona OÜ ning P.T ja T.R-i vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista P.T-lt ja T.R-ilt solidaarselt Apollona OÜ kasuks välja menetluskulud 8620,84 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli P.T (hageja I) ja T.R (hageja II) hagi osaühingu Apollona (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2021/3074 ja 022/2021/3075.
2.Harju Maakohus rahuldas 19.05.2023 otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 5,5% ulatuses kostja kanda ja 94,5% ulatuses hagejate kanda. Hagejad esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis 12.04.2024 otsusega Harju Maakohtu 19.05.2023 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 12.08.2024 määrusega menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hagejate endi kanda.
3.Hagejate 29.03.2022, 05.12.2022 ja 27.02.2023 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt olid hagejate menetluskulud maakohtus kokku 4155 eurot, mille moodustavad õigusabikulud osutatud õigusabi eest 3630 eurot (30,25 tundi tööd tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks) ning hagilt ja hagi tagamiselt tasutud riigilõiv kokku 525 eurot.
2-21-6878
4.Kostja 05.12.2022, 27.02.2023 ja 03.03.2023 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt olid kostja menetluskulud maakohtus kokku 12 336,30 eurot, mille moodustavad õigusabikulud osutatud õigusabi eest (76,15 tundi tööd tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostja 25.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1780,52 eurot, mille moodustavad õigusabikulud osutatud õigusabi eest (11,25 tundi tööd tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandub käibemaks).
5.Hageja juhtis vastuväidetes tähelepanu, et kuivõrd kostjal on kehtiv käibemaksukohustuslase number, saab kostja kuludelt käibemaksu tagasi ning kostja ei ole oma menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb kostja menetluskulude nimekirjast käibemaks maha arvata. Arvestades kohtule esitatud materjalide sisu, asja keerukust ja kostja menetlusdokumentides sisalduvate korduste arvu, ei ole kostja menetluskulud suuremas osas põhjendatud. Maakohtu määrus
6.Maakohus määras 20.11.2024 määrusega menetluskulud kindlaks, mõistis välja kostjalt hagejate kasuks menetluskulud 198,83 eurot ja hagejatelt solidaarselt kostja kasuks menetluskulud 8130,77 eurot, tasaarvestas hagejate ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ja tasaarvestuse tulemusel mõistis hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 7931,94 eurot.
7.Maakohtu hinnangul oli hagejate esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtu menetluses 25,75 tundi. Arvestades vaidluse asjaolusid, keerukust ja kestust, leidis maakohus, et hagejate lepingulise esindaja tunnitasu suurus 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud. Seega oli hagejate esindaja õigustatud nõudma kulutusi 3090 eurot (käibemaksuga), millele lisandub riigilõiv 525 eurot, s.o kokku 3615 eurot, millest 5,5% jäi menetluskulude jaotusest tulenevalt kostja kanda, s.o 198,83 eurot.
8.Maakohtu hinnangul oli kostja esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtu menetluses 43,95 tundi ja apellatsioonimenetluses 8,63 tundi, kokku 52,58 tundi. Muu hulgas ei pidanud maakohus põhjendatud menetlustoiminguks kostja 05.12.2022 menetluskulude nimekirjas märgitud kompromissi teksti koostamist ja täiendamist. Maakohus selgitas, et kuna kohtule ei olnud esitatud kompromisslepingut sisaldavat kirja, ei saanud maakohus võtta seisukohta selle ajakulu osas. Maakohus pidas ajakulu seetõttu põhjendamatuks terves ulatuses. Arvestades vaidluse asjaolusid, keerukust ja kestust, leidis maakohus, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 135 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud. Seega oli kostja esindaja kulu maakohtus 7119,90 eurot (käibemaksuga), millest 94,5% jäi menetluskulude jaotusest tulenevalt hagejate kanda, s.o 6728,31 eurot, ja ringkonnakohtus 1402,46 eurot. Maakohus mõistis kulud välja koos käibemaksuga, kuna kostja on selgitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada.
9.Tasaarvestuse tulemusel tuli hagejatel solidaarselt hüvitada kostjale menetluskulud 7931,94 eurot. Määruskaebus
10.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti kindlaks määramata ja hagejatelt välja mõistmata kompromissi läbirääkimiste ja kompromissilepingu koostamisega seotud menetluskulud, ning teha selles osas uus määrus,
2-21-6878 millega mõista hagejatelt välja täiendavalt kostja menetluskulud 727,50 eurot, millele lisandub käibemaks.
11.Maakohus oleks pidanud hagejatelt välja mõistma järgmised kulud: 31.03.2022 kompromissi kirja koostamine 0,25 tundi; 19.08.2022 kompromissi projekti ülevaatus, konsultatsioon 1,5 tundi ning kompromissi teksti koostamine ja täiendamine 4,5 tundi.
12.Maakohus oli teadlik läbirääkimistest, kuid ei arvestanud menetluskulude väljamõistmisel kostja vastutulelikkust ja soovi lahendada asi kompromissiga, samuti seda, et hagejad käitusid menetluse kestel pahauskselt ning kompromiss jäi sõlmimata just hagejatest tulenevatel põhjustel. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hagejate nõudmisel koostas kostja viis erinevat kompromissvarianti, kuid ükski neist hagejatele ei sobinud. See viitab kostja arvates hagejate soovile meelega kohtumenetlust venitada, mille tulemusena ka omakorda suurenesid menetluskulud. Maakohus oleks võinud küsida menetlusliku vajaduse korral kompromissi teksti sellega tutvumiseks ja arvestamiseks menetluskulude summa kindlaksmääramisel. Kostja viitab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-le 2. Menetluse edasine käik
13.Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitise suuruse osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejatelt kostja kasuks täiendavalt välja 688,90 eurot. Pärast vastastikuste nõuete tasaarvestust mõistab ringkonnakohus hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud 8620,84 eurot. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2 2 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
16.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude hüvitise 198,83 eurot ja hagejatelt kostja kasuks 8130,77 eurot. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega jäeti kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 727,50 euro (millele lisandub käibemaks) ulatuses rahuldamata. Hagejad ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud.
17.Kostja esitas koos määruskaebusega täiendavad tõendid. Maakohus ei ole määruskaebuse menetlusse võtmisel ja selle rahuldamata jätmisel otsustanud tõendite vastuvõtmist (TsMS § 663 lg-d 1 ja 5). Ringkonnakohus saab eeltoodud mitteolulise minetuse kõrvaldada. TsMS § 662 lg 2 p 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kostja on esitanud tõenditena kostja esindaja poolt 10.06.2022, 17.06.2022, 29.07.2022 ja 31.08.2022 maakohtule saadetud e-kirjad (lisa 1, lisa 3.1, lisa 3.2 ja lisa 4), mis on toimikus juba olemas (I kd 156, 158, 159 pöördel, 165). Samasisulise dokumendi korduv esitamine ei ole vajalik. Kohus eemaldab digitaalsest kohtutoimikust ega võta neid tsiviilasja toimikusse.
2-21-6878 Kolleegiumi hinnangul on ülejäänud esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohased ja ringkonnakohus hindab neid vaidluse lahendamisel (TsMS § 662 lg 3, II kd 137, 141–149, 150).
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).
19.Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega jäeti kindlaks määramata ja kostja kasuks hagejatelt välja mõistmata läbirääkimiste ja kompromissi koostamisega seotud menetluskulud.
19.1.Esiteks märgib ringkonnakohus, et ei nõustu määruskaebusega selles, et maakohus oleks pidanud kohaldama menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel TsMS § 163 lg-t 2. Eeltoodud norm sätestab erireeglid menetluskulude jaotamisele tulenevalt asjas tehtud kompromissettepanekust. Vaidlustatud menetluskulud kanti maakohtu menetluses ja maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäeti hagi rahuldamise proportsioonist lähtudes 94,5% ulatuses hagejate kanda. Praeguses menetlusstaadiumis, s.o menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, ei saa enam vaidlustada ega muuta menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kõik väited ja seisukohad, mis kostja hinnangul oleksid pidanud mõjutama menetluskulude jaotust, tuli tal esitada maa- ja ringkonnakohtu otsuste, millega määrati menetluskulude jaotus, vaidlustamisel. Maakohus sai kulude suuruse kindlaksmääramisel õigusabikulude osas lähtuda üksnes TsMS § 175 lg-st 1. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja väide, et maakohus ei arvestanud menetluskulude väljamõistmisel kostja vastutulelikkust ja soovi lahendada asi kompromissiga. Siinses vaidluses on jaotus määratud Harju Maakohtu 19.05.2023 ja Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2024 kohtuotsusega. Mõlemad kohtuotsused on jõustunud.
19.2.Samas on kostja põhjendatult ette heitnud seda, et maakohus ei arvestanud menetluskulude väljamõistmisel asjaoluga, et pooled üritasid lahendada vaidlust kompromissiga ja sellega kaasnesid kulud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei saanud maakohus võtta seisukohta kompromissi teksti koostamise ja täiendamisele kulunud aja osas üksnes seetõttu, et kohtule ei esitatud kompromisslepingut sisaldavat kirja ja seetõttu on tegemist täielikult põhjendamatu kuluga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selles osas ületanud diskretsioonipiire. Kompromissile jõudmine eeldab kliendiga arutamist, poolte esindajate vahelist suhtlust ja eelduslikult ka võimalike kokkuleppe projektide koostamist. Kliendisuhtluse osas on kohtupraktikas leitud, et see on mõistlikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja
2-21-6878 põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jms. Ringkonnakohtu hinnangul on antud põhimõte kohaldatav ka praegusel juhul. Lisaks märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus toimikust nähtub, et pooled tegelikkuses läbirääkimisi pidasid, saab kohus anda hinnangu kompromissläbirääkimiste mõistlikele kuludele isegi siis, kui läbirääkimiste kohta ei nähtu asja materjalidest kõiki detaile.
19.3.Toimikust nähtuvalt andis maakohus 04.04.2022 kohtuistungil pooltele tähtaja kompromisslepingu esitamiseks ja seejärel palus kostja korduvalt pooltele antud tähtaega pikendada, millised taotlused maakohus ka rahuldas. Kompromissläbirääkimistele viitab ka hageja menetluskulude nimekiri, milles on taotletud kompromissi projekti ülevaatamise kulu hüvitamist. Kuigi vastuses määruskaebusele leiab hageja, et kostja poolt kompromissi teksti koostamise ajakulu mais 2022 ei ole põhjendatud, kuna hagejate esindaja sai kostja koostatud kompromissi teksti augustis 2022, leiab ringkonnakohus, et eeltoodu ei välista kostja menetluskulude hüvitamist. Kostja lepinguline esindaja võis erinevad kompromissi projektid koostada varem, arvestades, et läbirääkimised algasid juba kevadel 2022, mis nähtub ka hagejate 18.04.2022 teatisest kohtule. Seega on ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul võimalik kompromissi puudutavate menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda nii toimikus sisalduvatest materjalidest lähtudes kui ka mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Mõlemad pooled on kohtule teatanud kompromissläbirääkimistest, mis toimiku materjalide pinnalt on kestnud 18.04.2022–31.08.2022. Kompromisslepingu teksti üle läbirääkimine nähtub ka 13.06, 17.06 ja 29.07.2022 kohtule saadetud e-kirjadest. Lisaks nähtub 13.06.2022 e-kirjast, et pooled on arutanud ka menetlusvälise isiku kaasamist kompromissi ning kostja on seda arutanud ka kohtuga. Koos määruskaebusega on kostja esitanud kompromisslepingu tekstid. Arvestades kompromisslepingu põhjalikkust ning läbirääkimiste pikkust, peab ringkonnakohus kostja kompromissi läbirääkimiste pidamisega ja kompromissi tekstide koostamisega põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4,5 tundi ja seega loeb ringkonnakohus täiendavalt põhjendatud menetluskuluks 729 eurot (4,5×135×20%).
19.4.Kostja on määruskaebuses taotlenud ka menetluskulude hüvitamist seoses 31.03.2022 kompromissi kirja koostamisega ja 19.08.2022 kompromissi projekti ülevaatamise ja konsultatsiooniga, kuid toimiku materjalidest nähtuvalt on need hagejate kulud, mille hüvitamist kostja ei saa nõuda (I kd tl 237–239). Selles osas jääb määruskaebus rahuldamata.
20.Maakohus rahuldas nii hagejate kui kostja menetluskulude hüvitamise taotlused osaliselt, kuid määruse resolutsioonis määras üksnes, et rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni selliselt, et rahuldatud on osaliselt ka hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
21.Maakohus määras määruse resolutsiooni punktis 2, et kostja kasuks tuleb menetluskulud välja mõista hagejatelt solidaarselt. Solidaarset menetluskulude jaotust määruskaebuses vaidlustatud ei ole, kostja on maakohtu määruse vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus jättis osaliselt kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Resolutsiooni punktis 4, kus määrati tasaarvestada vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, on maakohus jätnud märkimata, et tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostja kasuks menetluskulud välja mõista hagejatelt solidaarselt. Ringkonnakohus täiendab määruse tervikresolutsiooni selliselt, et hagejatel on solidaarne menetluskulude hüvitamise kohustus.
2-21-6878
22.TsMS § 445 lg-st 1 tuleneb, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Läbirääkimised toimusid maakohtus ning maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 5 kohaselt on jäetud poolte menetluskulud maakohtus 5,5% ulatuses kostja ja 94,5% ulatuses kostjate kanda. Maakohus luges hagejate menetluskulude põhjendatud suuruseks 3615 eurot. Antud kulu jäi 5,5% ulatuses kostja kanda, s.o 198,83 eurot ulatuses. Kostjate põhjendatud menetluskulu suuruseks määras maakohus I astme menetluses 7119,90 eurot. Siinses määruses on ringkonnakohus leidnud, et maakohtu menetluses kantud kuludest tuleks täiendavalt põhjendatud ja vajalikuks pidada ka kompromissläbirääkimistega seotud kulud 729 euro ulatuses, seega kokku 7848,90 eurot. Nimetatud kulu jäi kostja kanda 5,5% ulatuses (s.o 413,69 eurot) ning hagejate kanda 94,5% (s.o 7417,21 eurot). Apellatsioonimenetluse kulude põhjendatud suuruseks määras maakohus 1402,46 eurot, mis jäi täielikult hagejate kanda. Kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks on seega 8819,67 eurot. Kuna hagejate menetluskuludest jäi 198,83 eurot kostja kanda, tuleb see kostjale hüvitatavast menetluskulust maha arvestada. Ringkonnakohus teeb vastavasisulise tasaarvestuse kohtumääruse resolutsioonis. Kokku on kostjale hüvitatava menetluskulu suuruseks pärast tasaarvestust 8620,84 eurot.
23.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
24.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.