Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

DNA- ekspertiisi akt nr 17E-GE1182 (maksumus 342 eurot) – 114 eurost 1⁄2, so 57 eurot, DNA- ekspertiisi akt nr 17E-GE1204 (maksumus 342 eurot) - 114 eurost 1⁄2, so 57 eurot, DNA- ekspertiisi akt nr 17E-GE0267 (maksumus 285 eurot) - 228 eurost 1⁄2 , so 114 eurot Kokku ekspertiiside maksumused 743 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 4043 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Sergei Solovjovile ja Sergei Baulinile eraldi dokumendina. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda: 1)DNA-ekspertiiside maksumusest akt nr 17E-GE1182 summas 228 eurot (342 – 114), akt nr 17E-GE1204 summas 228 eurot (342 - 114), akt nr 17E-GE0267 summas 57 eurot (285 – 228) ja akt nr 17E-GE1097 summas 228 eurot (342-114), kokku 741 eurot; 2)määratud kaitsjatele määratud tasudest 90 eurot. Asitõendid 1) Narkootilise aine ekspertiisidest järele jäänud ained, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda - KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.. 2) Narkootilise aine ekspertiisiaktidega tagastatud esemed, so minigrip kilekotid, majapidamispaberi tükk, metallist lusikas, digitaalne kaal ja tõmblukuga vutlar, tühjad minigrip kilekotid (asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist 3) Kaks DVD-plaati ning üks CD-plaat jälitustoimingute protokollis kajastatud helifailide ja SMS-idega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) –KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

SKHS alusel esitatud taotlused Jätta Sergei Baulini taotlused hüvitada talle SKHS § 11 lg 4 alusel ebaseaduslikult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju ja sama seaduse § 7 lg 1 alusel varaline kahju rahuldamata. Jätta Sergei Solovjovi taotlus hüvitada talle süüteomenetluses tekitatud varaline kahju SKHS § 7 lg 1 alusel rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Sergei Solovjovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (22.03.2011 mõisteti ta Harju Maakohtu poolt süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi), käitles uuesti isikute grupis ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet fentanüüli. Nimelt omandasid Sergei Baulin ja Sergei Solovjov eeluurimisel tuvastamata kohas, ajal ja isikutelt suures koguses narkootilist ainet fentanüüli, mida nad andsid ühiselt ja kooskõlastatult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Samuti omandas Sergei Solovjov eeluurimisel tuvastamata kohas, ajal ja isikutelt suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, mida osaliselt andis edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele ning osaliselt hoidis enda valduses. Sergei Solovjov andis 20.10.2017 Tallinnas xxx asuvas korteris A Vile minigrip kilekoti, milles oli 7,05 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,57 grammi puhast amfetamiini. 12.11.2017.a. pakkus Sergei Baulin A Vile võimalust osta fentanüüli ning 16.11.2017 andis Sergei Solovjov Sergei Baulini teadmisel ja heakskiidul Tallinnas xxx asuvas korteris A Vile minigrip kilekoti, milles oli pulbriline aine massiga 0,97 grammi, mis sisaldas 0,031 grammi puhast fentanüüli. 17.11.2017 andis Sergei Solovjov koos Sergei Bauliniga Tallinnas xxx asuvas korteris A Vile 2 minigrip kilekotti, millistes oli kokku 7,43 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,18 grammi puhast fentanüüli. Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet amfetamiini sisaldavast pulbrilisest ainest hoidis Sergei Solovjov enda elukohas, s.o Tallinnas xxx asuva korteri toas nr xxx, kus ta 07.03.2018 kell 10.40 alanud läbiotsimise käigus andis vabatahtlikult välja kaks minigrip kilekotti, millistes oli kokku 2,18 grammi pulbrilist ainet, mis omakorda sisaldas 0,74 grammi puhast amfetamiini. Seega pani Sergei Solovjov toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo, so KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sergei Baulinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo (09.12.2008 mõisteti ta Harju Maakohtu poolt süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi), käitles uuesti isikute grupis ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet fentanüüli. Nimelt omandasid Sergei Baulin ja Sergei Solovjov eeluurimisel tuvastamata kohas, ajal ja isikutelt suures koguses narkootilist ainet fentanüüli, mida nad andsid ühiselt ja kooskõlastatult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Sergei Baulin pakkus 12.11.2017 A Vile võimalust osta fentanüüli ning 16.11.2017 andis Sergei Solovjov Sergei Baulini teadmisel ja heakskiidul Tallinnas xxx asuvas korteris A Vile minigrip kilekoti, milles oli pulbriline aine massiga 0,97 grammi, mis sisaldas 0,031 grammi puhast fentanüüli. 17.11.2017 andis Sergei Baulin koos Sergei Solovjoviga Tallinnas xxx asuvas korteris A Vile 2 minigrip kilekotti, millistes oli kokku 7,43 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 0,18 grammi puhast fentanüüli. Seega pani Sergei Baulin toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo, so KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Kohus annab esiteks hinnangu jälituslubade ja nende alusel teostatud jälitustoimingute seaduslikkusele. Põhja Ringkonnaprokurör Arika Almann on 10.10.2017.a andnud loa nr PL4446/2017 kriminaalasjas 17230101936 varjatud jälgimiseks ajavahemikul 12.10.2017 kuni 12.12.2017 Sergei Baulini ja Sergei Solovjovi suhtes. Luba on allkirjastatud 10.10.2017 kell

Sergei Solovjovilt amfetamiini ja fentanüüli ning Sergei Baulinilt fentanüüli. Ta andis nõusoleku teha politseiga koostööd ja matkimise raames võttis esmalt ühendust Sergei Solovjoviga interneti teel, soovides 10 minutiks kokku saada. Sergei Solovjov mõistis, mida tähendab „10 minutit“, s.t 10 grammi amfetamiini ostmist. Narkootilise aine sai ta kätte Sergei Solovjovi elukohas xxx, aadressi ei mäletanud, kuid kirjeldas, et tegemist oli puumajaga ja korter asus teisel korrusel (Toimik I kd, lk 69-72.) Tunnistaja A Vi ütlusi narkootilise aine amfetamiini ostmise kohta Sergei Solovjovi käest kinnitab jälitustoimingu protokoll (Tõendid, lk 82-83, 96), millest nähtub, et 19.10.2017 avaldas A V suhtlusvõrgustikus Facebook Messenger Sergei Solovjovile soovi homme 10 minutiks kokku saada. Sergei Solovjov nõustus. 20.10.2017 kell 10.50 kohtus A V Põhja prefektuuri xx politseiametnikega, kes andsid talle sularaha 200 eurot kuriteo matkimiseks, s.o 10 grammi narkootilise aine amfetamiini ostmiseks Sergei Solovjovilt. Kuue minuti pärast jõudis A V Sergei Solovjovi elukohta xxx maja juurde ja sisenes maja hoovi. Kell 11.32 väljus A V xxx maja hoovist ja suundus xxx suunas ning xxx asuvas autoparklas andis politseiametnikele üle Sergei Solovjovilt omandatud soonkinnisega kilekoti roosaka pulbrilise ainega - pakend xxx-1. Üleandmist tõendab narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-vastuvõtmise akt, millest nähtuvalt on 20.10.2017 Tallinnas xxx A V üle andnud politseiametnikule ühe minigrip kilekoti, milles roosakat värvi amfetamiinikahtlane pulber. Aine pakiti paberümbrikusse ja markeeriti XXX 1 (Tõendid, lk 1). Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 17E-AN1306 kohaselt pakendis XXX 1 olev roosa pulber massiga 7,05 g soonsulguriga kilekotis sisaldab 11% amfetamiinsulfaati, puhtal kujul 0,57g amfetamiini (Tõendid, lk 2-3). Asitõendi vaatlusprotokollis on eelpool nimetatud soonkinnisega kilekotti vaadeldud ja märgitud DNA- proovi (A173883) võtmise koht (Tõendid lk 38). DNA-ekspertiisiaktist nr 17E-GE1097 nähtub, et XXX 1 pakendis olevalt soonkinnisega kilekotilt võetud teisest proovist (proov A173883) saadud DNA-analüüsi täisprofiil oli kokkulangev A Vi DNA-profiiliga. Sergei Solovjovi võrdlusproovi puudumise tõttu ei saadud anda hinnangut temalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise või mittesisaldumise kohta (Tõendid lk 98-100). Hiljem, kui ekspertidel oli olemas ka Sergei Solovjovi DNA, tehti uus ekspertiis ja 19.03.2018.a. koostatud ekspertiisiakti nr 18E-GE0267 kohaselt soonkinnisega kilekoti kahelt proovilt saadud tulemused ei ole seostatavad Sergei Solovjoviga (Tõendid lk 3233). Kohus on seisukohal, et Sergei Solovjovi DNA mitteleidumine nendel kohtadel, kust proovid võeti, ei välista siiski automaatselt tema kokkupuudet selle kilekotiga, sest proovivõtmise kohtadele ei pruukinud tema DNA jääda. Süüdistatava seotust 20.10.2017.a. A Vile üle antud amfetamiiniga tõendavad tunnistaja A Vi ütlused ja jälitusprotokoll. Vaidlust ei ole selles, et läbiotsimisel Sergei Solovjovi elukohas xxx andis Sergei Solovjov voodi käetoe vahelt välja lillaka värvusega lukuga kinnitatud vutlari, mille sees oli kaks soonkinnisega kilekotti roosat värvi pulbrilise ainega ja samas vutlaris oli ka musta korpusega digitaalne kaal ja lusikas pulbrilise aine jääkidega (Tõendid lk 45-47). Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 18E-AN0299 kohaselt sisaldas nendes kilekottides olev roosaksbeež pulber massiga kokku 2,18g 46% amfetamiinsulfaati, milles puhtal kujul oli 0,74g amfetamiini. Metallist lusikal ja digitaalkaalul leidus amfetamiini ja metamfetamiini jälgi. Sergei Solovjov tunnistas, et välja antud amfetamiin oli mõeldud tema enda tarbeks ( Toimik I kd lk 77 pöördel). Sergei Solovjovi kaitsja Merike Allikmäe tõstatas probleemi, et kuidas saab kindel olla, et Sergei Solovjovi poolt välja antud aine oli sama 2,18g amfetamiini, mis ekspertiisiks esitati, sest

ekspertiisiaktist nr 18E-AN0299 ei nähtu, et tegemist oleks Xxx tänava pakendiga. Seega pole teada, kust see pärineb, mistõttu eelnimetatud ekspertiisiakt on kohtukõlbmatu tõend. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu, sest kuigi ekspertiisiaktis ei ole märgitud pakendi markeeringut, on akti alguses loetletud ekspertiisiobjektid (roosakasbeež pulber kahes soonkinnisega kilekotis, metallist lusikas, musta korpusega digitaalkaal) ja märgitud, et need asusid lillaka värvusega tõmblukuga vutlaris. Seega langeb ekspertiisiaktis ekspertiisiobjektide kohta märgitu kokku Sergei Solovjovi eluruumis läbiotsimise kohta koostatud protokollis tema poolt väljaantud vutlari ja selle sees olevate esemete ja aine kirjeldusega. Kuna ka Sergei Solovjov ise tunnistas, et tema poolt välja antud aine puhul oli tegemist umbes 2 grammi amfetamiiniga, siis on kaitsja poolt avaldatud vastuväide narkootilise aine ekspertiisiakti usaldusväärsuse suhtes täiesti kohatu. Narkootilise aine fentanüüli osas on A V andnud ütlusi, et Sergei Baulin tuli tema juurde koju xxx, kutsus ta välja ja pakkus müügiks fentanüüli 200 eurot gramm. Kaasas oli tal ka Solovjov. Päeva või kahe pärast läks ta samasse xxx korterisse, kus arvatavasti elasid Baulin ja Solovjov. Eelnevalt oli küll kokku lepitud osta 7-8 grammi fentanüüli, aga ostma minnes soovis ainult 1 grammi selleks, et proovida aine kvaliteeti, lubades ülejäänud osta hiljem. Ühe grammi eest maksis 250 eurot, aine sai Sergei Solovjovilt. Saadud fentanüüli andis ta üle politseiametnikele (Toimik I kd, lk 69 pöördel - 70, 71 pöördel). A Vi ütlusi kinnitab taas jälitusprotokoll, millest nähtub, et 15.11.2017 võttis A V ühendust politseiametnikega ja andis teada, et Sergei Solovjov ja Sergei Baulin pakuvad müügiks narkootilist ainet fentanüüli. Samal päeval on A V helistanud Sergei Solovjovi kasutuses olevale mobiiltelefonile ja palunud uurida Serjogalt eilse asjus, et milline on auto värv, mille ta tahtis ära müüa. Sergei Solovjov selgitas, et tumedam pruunikas. Samuti huvitus A V, kas auto sõidab riketeta, kuid sellele ei osanud Sergei Solovjov vastata. 16.11.2017 omavaheliste kõnede ajal leppisid A V ja Sergei Solovjov täpsema kohtumise kellaaja kokku. Samal päeval kell 14.00 kohtus A V politseiametnikega, kellelt sai 250 eurot ühe grammi narkootilise aine fentanüüli ostmiseks. Kaasa anti talle ka salvestusseade. Viis minutit hiljem jõudis A V xxx maja juurde. Protokollist nähtuvalt selgitas A V Sergei Solovjovile, et alguses taheti seitset, nüüd tahavad proovida ühte. Seoses vaidlusega koguse üle, helistas kell 14:11:08 Sergei Solovjov enda kasutuses olevalt abonendilt Sergei Baulini abonendile, millest nähtuvalt toimus algselt vestlus omavahel ja seejärel nõudis Sergei Baulin telefoni üleandmist A Vile, kes selgitas, et inimesed tahavad auto värvi vaadata, sõitu teha ja pakkus võtta masin ööpäevaks 200 eurot eest. Selle peale Sergei Baulin ärritus, selgitas, et kõik on normaalne, on käigus, liigub pidevalt. Seejärel pakkus, et masin võetaks rendile kasvõi kaheks ööpäevaks. Sergei Baulin lubas lõpuks Sergei Solovjovil anda A V nii palju, kui too küsis. Kell 14.23 väljus A V xxx maja hoovist, suundus xxx pargi suunas ning kohtus politseiametnikega xxx tänaval asuvas autoparklas ja andis üle valget värvi paberinutsaka, milles üks soonkinnisega kilekott pruuni värvi fentanüülikahtlase pulbriga (pakend XXX 2) (Tõendid, lk 83-89). Üleandmist tõendab narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-vastuvõtmise akt koos fotoga, millest nähtuvalt on 16.11.2017 A V üle andnud politseiametnikule valget värvi paberinutsaka, milles üks minigrip kilekott pruunika pulbrilise ainega. Üle antud aine pakiti paberümbrikusse ja markeeriti XXX 2 (Tõendid, lk 5-6). Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 17E-AN1429 kohaselt pulber minigrip kilekotis, mis oli keeratud majapidamispaberi tüki sisse on massiga 0,97g ja sisaldab 3,2% fentanüüli, puhtal kujul 0,031g fentanüüli (Tõendid, lk 7-8). Asjaolu, et A V ei saanud osta suuremat kogust narkootilist ainet tuleneb sellest, et rohkemaks tal sularaha ei olnud, sest jälitusprotokolli kohaselt anti talle 1 grammi fentanüüli ostmiseks 250

eurot. Jälitusprotokollist nähtuvalt kontrollis Sergei Baulin fentanüüli müümist. Miks muidu pidi Sergei Solovjov võtma ühendust Sergei Bauliniga, kui algselt kokkulepitud aine kogus vähenes ja üksnes Sergei Baulini nõusolekul andis ta A Vile üle nõutud aine koguse. Seega saab asuda seisukohale, et Sergei Solovjovi roll oli aine üle andmine, Sergei Baulin aga kontrollis aine koguseid. Tunnistaja A Vi ütlustest nähtub, et järgmisel päeval ostis ta sealtsamast xxx korterist ära ülejäänud koguse, vist 7-8 grammi fentanüüli. Raha selleks sai jälle politseilt. Fentanüül oli tema teada Baulini oma. Viimasel korral andis aine üle Solovjov, kuid Baulin oli ka seal juures. Tema teada jäi ta midagi veel võlgu, nüüdseks enam võlga ei ole. Umbes 10 minutit hiljem andis fentanüüli üle politseile (Toimik I kd, lk 70.) Jälitustoimingu protokoll kinnitab taas tunnistaja A Vi ütlusi 17.11.2017 toimunud fentanüüli ostu-müügiga seoses. Protokolli kohaselt leppisid A V ja Sergei Solovjov telefoni teel kokku kokkusaamise. A V andis teada, et võtab allesjäänud kütuse ära. Selle peale Sergei Solovjov ütles, et seal need seitse liitrit siis. Kell 13.20 kohtus A V politseiametnikega, kellelt sai 1400 eurot kuriteo matkimiseks, s.o 7 grammi fentanüüli ostmiseks. Samuti anti tunnistajale üle salvestusseade. Viis minutit hiljem jõudis A V xxx maja juurde ja sisenes maja hoovi. Kaks minutit hiljem helistas A V Sergei Solovjovile ja andis teada, et on kohal. Seejärel toimus A Vi, Sergei Solovjovi ja Sergei Baulini vaheline vestlus, mille käigus ütles Sergei Solovjov tuhat nelisada. Sergei Baulin küsis: rohkem ei taha võtta ja A V vastas: rohkem mitte kuidagi... seitse. Sergei Baulin ja Sergei Solovjov pakkusid veel ühte võtta. Sergei Baulin veel täpsustas, et mul ei ole ka teda kuhugi panna (Tõendid lk 90-93). Kell 13.47 väljus A V xxx maja hoovist, suundus xxx pargi suunas ja andis xxx tänava autoparklas üle kaks soonkinnisega kilekotti pruuni värvi fentanüülikahtlase pulbriga. Samas anti politseiametnike poolt A Vile üle 200 eurot, mille ta pidi matkimise käigus lisaks andma Sergei Solovjovile ja Sergei Baulinile, kuna 7 grammi asemel anti matkijale 8 grammi fentanüülikahtlast pulbrit. (Tõendid lk 93). Viimati nimetatu ühtib A Vi ütlustega selles, et algselt pidi ostma 7 grammi fentanüüli, aga sai rohkem ja jäi võlgu, aga enam tal võlga ei ole. Narkootilise aine üleandmist politseiametnikele tõendab narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-vastuvõtmise akt koos fotoga, millest nähtuvalt 17.11.2017 on A V üle andnud politseiametnikule kaks minigrip kilekotti pruunika pulbrilise ainega. Üle antud aine pakiti paberümbrikusse ja markeeriti XXX 3 (Tõendid, lk 10-11). Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 17E-AN1448 kohaselt tumepruun pulber kahes soonsulguriga kilekotis kokku massiga 7,43g sisaldab 32,4% fentanüüli, puhtal kujul 0,18g fentanüüli (Tõendid, lk 12-13). Ekspertiisiaktidega on tõendatud, et A V andis 16.11.2017.a. ja 17.11.2017.a. politseiametnikele üle fentanüüli, mille ta sai Sergei Solovjovi ja Sergei Baulini käest. Kuigi üleandmise– vastuvõtmise aktides ei ole märgitud A Vi poolt politseiametnikele narkokahtlase aine üleandmise kohta, tuleneb see koht jälitusprotokollist ja selleks oli xxx tänava autoparkla. Kohus ei nõustu Sergei Baulini kaitsja Valery Gimaevi väitega, et A Vile võis anda narkootilise aine hoopiski keegi tundmatu isik peale xxx majast väljumist. Kohtu hinnangul ei ole võimalik 5-10 minuti jooksul mujalt narkootilist ainet hankida. Jälitusprotokollist nähtuvalt oli A V kuni xxx maja hoovi sisenemiseni ja alates sealt väljumisest politseiametnike vaateväljas, sest jälitusprotokollis on märgitud tema xxx hoovi sisenemise ja hoovist väljumise kellaajad. Kui nad ei oleks A Vit näinud, ei oleks osatud täpseid kellaaegu protokolli märkida. Tunnistaja R P andis kohtistungil ütlusi, et kohtumisel A Viga rääkis V talle, kuidas on võimalik politseilt raha saada. Selleks tuleb telefoni teel rääkida narkootikumidest, mida aga tegelikult ei olegi, tuleb kellegagi kohtuda. Rääkis talle politsei petmisest (Toimik I kd. lk 76-77).

Kohtu hinnangul tunnistaja R Pi ütlused ei tõenda võimalikku politsei petmist A Vi poolt 16. ja

Seega kolme ekspertiisiakti – 17E-GE1182, 17E-GE1204 ja 18E-GE0267 koostoimes selgub, et 16.11.2017 ja 17.11.2017 A Vi poolt politseiametnikule üle antud pakenditel, s.o esimesel päeval üle antud majapidamispaberi tükil ja minigrip kilekotil ning teisel päeval üle antud mõlemal minigrip kilekotil leidus Sergei Solovjovi bioloogilist materjali. Kuigi A V rääkis 15.11.2017.a. telefonivestluses Sergei Solovjoviga ja 16.11.2017.a. Sergei Bauliniga autost ja auto värvist ning proovisõidust ja 17.11.2017.a Sergei Solovjoviga järele jäänud kütusest, siis tõendeid kogumis hinnates on tegemist ikkagi Sergei Solovjovi ja Sergei Baulini poolt fentanüüli käitlemisega. A V selgitas kohtuistungil, et kui räägiti autodest, auto värvist ja kütusest, siis peeti silmas fentanüüli ja selle värvi. Ka Sergei Solovjovi vastusest kohtuistungil kaaskohtualuse Sergei Baulini küsimusele: Kas meil oli juttu mingist autost, kas olen üldse mingit autot müügiks pakkunud selgub, et tegelikult mingit müügiautot ei olnud, sest vastus oli: Ei ole (Toimik I kd lk 78). Seega saab asuda seisukohale, et jälitusprotokollis kajastatud sõnad olid allegoorilised väljendid narkootilise aine kohta. Kuigi süüdistatav Sergei Baulin ei tunnistanud telefonis kostunud ühe hääle omanikuks ennast, eitades jälitusprotokollis märgitud telefoninumbri talle kuuluvust, on kohtuistungil telefonivestlusi ja matkimisel kasutatud salvestusseadme salvestusi kuulates võimalik aru saada ja ära tunda, et üheks kõnelejaks oli Sergei Baulin. Selleks ei pea olema hääleekspert. Kohus on kuulnud Sergei Baulini häält tema ristküsitlemise ajal, samuti on ta igal kohtuistungil midagi teistele vahele hõiganud, kommenteerinud või oma pahameelt kellegi suhtes valjuhäälselt avaldanud. Puutuvalt telefoninumbrisse on üldteada, et narkootikumide käitlemisega seotud isikud kasutavadki erinevaid telefoninumbreid ja vahetatavad neid tihti. Vastupidiselt kaitsjate ja süüdistatava Sergei Baulini poolt väljendatuga A Vi aadressil leiab kohus, et A Vi ütlused on usaldusväärsed ja neisse ei pea suhtuma kriitiliselt. Asjaolu, et tunnistaja on narkomaan ja varem kriminaalkorras karistatud isik, ei anna alust automaatselt kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja küll ei mäletanud enam mõningaid asjaolusid nii täpselt ja detailselt, kuid see on ka mõistetav, sest ajavahemik kuriteo matkimisest kuni kohtuistungini oli 10-11 kuud ja ilmselgelt kõik ei püsi nii pika aja möödudes detailselt meeles. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda ka seetõttu, et kohtuistungil ei taotletud avaldada usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütlusi. Seega on A V andnud läbivalt menetluses samasuguseid ütlusi. Kohtu hinnangul on A Vi ütluste usaldusväärsus leidnud kinnitust ka jälitustoimingute protokolli, narkootilise aine üleandmisevastuvõtmise aktidega ja ekspertiisiaktidega. Ei saa nõustuda ka Sergei Solovjovi kaitsja Merike Allikmäe väitega selle kohta, et A Vi poolt kuriteo matkimine on käsitletav agent provokaatori tegevusena. Riigikohus lahendis 3-1-1-11004 punktis 11.3 on öelnud, et süüteo matkija sarnaneb materiaalõiguslikult kihutajale... Mitmed süüteod eeldavad, et just matkijal e agent provocateur ́il tuleb olla kontakti loovaks pooleks ja aktiivsemaks pooleks..., see ei saa piirduda ainult n-ö „passiivse menetlemisega“. Samas lahendis juhib Riigikohus tähelepanu aga sellele, et matkija tegevus ei saa olla piiramatu ning on lubamatu teootsuse esilekutsumine isikul, kellel see eelnevalt vähemalgi määral puudus. Hindamaks, millal on tegemist lubamatu ja millal lubatud teoprovokatsiooniga, tuleb lähtuda mitmetest kriteeriumidest, sealhulgas matkija poolt mõju avaldamise viisist ja intensiivsusest, provotseeritud isiku enda teovalmidusest, tema osalemise ulatusest. A Vi tegevuses matkimise käigus ei nähtu lubamatut provokatsiooni. Amfetamiini ostmise soovi avaldas küll tema Sergei Solovjovile, kuid tegemist oli lihtsalt küsimisega. Ta ei pidanud seda n.ö manguma, ei ähvardanud Solovjovi millegagi müümisest keeldumise korral ning Sergei Solovjov oli kohe valmis narkootilist ainet Vile müüma. Fentanüüliga seoses tuli A Vi ütluste

kohaselt initsiatiiv hoopiski Sergei Baulini ja Sergei Solovjovi poolt, kes tulid ise esimestena Vi elukohta talle fentanüüli pakkuma. Kriminaalasjas uuritud tõenditest ei nähtu, et A V mõjutanuks süüdistatavaid toime panema tegusid, millest nad ei olnud huvitatud. Amfetamiin ja fentanüül kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjadesse. Nimelt amfetamiin I nimekirja ja fentanüül II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastus teabenõudele kinnitab, et amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist ainest puhtal kujul ja fentanüüli puhul 1,3 milligrammist ainest puhtal kujul. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et Sergei Solovjov käitles amfetamiini kokku 1,31 grammi ja mõlemad süüdistatavad fentanüüli kokku 0,211 grammi ehk 211 milligrammi. Seega on tõendatud narkootiliste ainete käitlemine suures koguses. Kokkuvõttes on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et Sergei Solovjov ja Sergei Baulin käitlesid 2017.a. novembris suures koguses narkootilist ainet fentanüüli koos ja ühiselt. 16.11.2017.a. andis A Vile ühe grammi narkootilise aine reaalselt üle Sergei Solovjov üksinda, kuid koguse üle ta iseseisvalt ei otsustanud, vaid pidas telefoni teel nõu Sergei Bauliniga, kes omakorda vestles ka ise A Viga. See näitab, et fentanüüli müümise koguste osas võttis otsused vastu Sergei Baulin. 17.11.2017.a. osalesid xxx majas 8 grammi fentanüüli A Vile müümisel ja üleandmisel mõlemad süüdistatavad. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sergei Solovjovil ja Sergei Baulinil vastav luba puudus. Kuritegu on mõlema süüdistatava osas õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, mis sätestab kriminaalvastutuse varem narkootikumidega seotud kuriteo eest karistatud isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud grupi poolt. Karistusregistri õienditest ja kohtuotsustest nähtuvalt on Sergei Baulin ja Sergei Solovjov varasemalt karistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest: Sergei Baulin 09.12.2008.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 järgi (Tõendid lk 72, 78-81) ja Sergei Solovjov 22.03.2011.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (Tõendid lk 58, 66-69). Subjektiivsest küljest on Sergei Solovjov ja Sergei Baulin kuriteo toime pannud kavatsetult. Mõlemad süüdistatavad olid teadlikud, et tegemist on narkootilise ainega, mille müük on ilma vastava loata keelatud. Narkootilist ainet A Vile pakkudes ja müües tegutsesid nad eesmärgipäraselt, tahtlikult. Karistus KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatavate isikuid, narkootilise aine kogust ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteod on ohtlikud, sest narkootiliste ainete kuritarvitamisega võivad kaasneda rasked tervisehäired ja isegi surm. Sellest tulenevalt on KarS § 184 süüteokoosseis suunatud rahvatervise kaitsele. Vaatamata sellele, et süüdistatavad realiseerisid oma tegevustega KarS § 184 lg 2 koosseisu kaks kvalifitseerivat tunnust ja puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ei ole nende süü nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise üle sanktsiooni keskmise määra (keskmine 9 aastat) nagu taotles riiklik süüdistaja – 9 aastat 6 kuud. Peale A Vi, kellele jälitustoimingu matkimise käigus müüdi süüdistatavate poolt narkootilist ainet, ei ole kohtueelsel menetlusel ega ka kohtulikul uurimisel tuvastatud teisi isikuid, kellele nad oleksid amfetamiini või fentanüüli müünud. Ei ole ka tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul neile mõistetavad karistused jääda KarS § 184 teise lõike sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Samas, arvestades süüdistatavate isikuid, keda on varem karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest ja karistused ei ole kustunud, ei ole põhjendatud ka sanktsiooni alammääras karistamine. Kohus mõistab Sergei Baulinile 5 aastat ja 6 kuud vangistust ning Sergei Solovjovile 6 aastat vangistust. Sergei Solovjovile on esitatud süüdistus nii fentanüüli kui amfetamiini käitlemises, mis on ka tõendamist leidnud kohtus uuritud tõenditega, mistõttu tema süü on suurem ja seega ka karistus rangem Karistuse kandmise algust tuleb arvestada süüdistatavate kinnipidamisest, sest KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse vahi all viibitud aeg karistusaja hulka. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasud, DNA-ekspertiiside, narkootiliste ainete ekspertiiside ja hääleekspertiisi maksumused. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Järgnevalt analüüsib kohus, millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavatelt. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiiside tegemisega seoses tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud neli DNA-ekspertiisi, neli narkootilise aine ekspertiisi ja hääleekspertiis. DNA-ekspertiiside osas lähtub kohus Riigikohtu seisukohast: kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks, et DNA ekspertiisi eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12 p 6.2). Seega DNA-ekspertiisi (akt nr 17E-GE1182) maksumusest 342 eurot kuulub väljamõistmisele 114 eurot. Seda põhjusel, et DNA-ekspertiisi maksumuse õiendist nähtuvalt on ekspertiisiobjektide arvuks 6. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud kaks

proovi mistõttu on tegemist kahe ekspertiisiobjektiga. Seega on põhjendatud kulu 2x57, s.o 114 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu 228 eurot jääb riigi kanda. DNA-ekspertiisi (akt nr 17E-GE1204) maksumusest 342 eurot kuulub väljamõistmisele 114 eurot. Seda põhjusel, et DNA-ekspertiisi maksumuse õiendist nähtuvalt on ekspertiisiobjektide arvuks 6. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud kaks proovi mistõttu on tegemist kahe ekspertiisiobjektiga. Seega on põhjendatud kulu 2x57, s.o 114 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu 228 eurot jääb riigi kanda. DNA-ekspertiisi (akt nr 17E-GE1097) maksumusest 342 eurot kuulub väljamõistmisele 114 eurot. Seda põhjusel, et DNA-ekspertiisi maksumuse õiendist nähtuvalt on ekspertiisiobjektide arvuks 6. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiobjektidelt võetud kaks proovi mistõttu on tegemist kahe ekspertiisiobjektiga. Seega on põhjendatud kulu 2x57, s.o 114 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu 228 eurot jääb riigi kanda. DNA-ekspertiisi (akt nr 17E-GE0267) maksumusest 285 eurot kuulub väljamõistmisele 228 eurot. Seda põhjusel, et DNA-ekspertiisi maksumuse õiendist nähtuvalt on ekspertiisiobjektide arvuks 5. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on arvutatud varasemates ekspertiisides uuritud nelja proovi osas tõepärasuhe, mistõttu on tegemist nelja ekspertiisiobjektiga. Seega 4x57, s.o 228 eurot. Ülejäänud ekspertiisikulu 57 eurot jääb riigi kanda. Kriminaalasjas on kohus tuvastanud, et Sergei Solovjov ja Sergei Baulin panid toime narkootilise aine – fentanüüli – suures koguses käitlemise grupis. Sellest tulenevalt tuleb DNAekspertiiside (aktid 17E-GE1182, nr 17E-GE1204 ja nr 17E-GE0267 ) põhjendatud kuludest välja mõista mõlemalt süüdistatavalt pool, s.o vastavalt 57 eurot, 57 eurot ja 114 eurot. DNA- ekspertiisi (akt nr 17E-GE1097) põhjendatud maksumus - 114 eurot kuulub väljamõistmisele ainult Sergei Solovjovilt, sest nimetatud ekspertiis on seotud amfetamiini käitlemisega, milles on süüdistus esitatud üksnes Sergei Solovjovile. Kriminaalasjas on teostatud neli narkootilise aine ekspertiisi. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud Sergei Solovjovi poolt amfetamiini käitlemine. Seega tuleb ainult temalt välja mõista narkootilise aine ekspertiiside (aktid nr 17E-AN1306 ja 18E-AN0299) maksumused vastavalt 84 eurot ja 252 eurot. Fentanüüli käitlemisega seoses tehtud ekspertiiside (aktid nr 17E-AN1429 ja 17E-AN1448) maksumused tuleb aga välja mõista mõlemalt süüdistavalt, kummaltki pooles ulatuses vastavalt (84 eurot) – 42 eurot ja (84 eurot) – 42 eurot. Hääleekspertiis (akt nr 18E-IF0001) on teostatud helisalvestuse arusaadavuse parandamiseks ja transkribeeriti vastavalt määruses toodud ajavahemikule. Hääleekspertiisi maksumus 862 eurot tuleb välja mõista mõlemalt süüdistatavalt, s.o Sergei Solovjovilt 1⁄2 - 431 eurot ja Sergei Baulinilt 1⁄2 - 431 eurot. Seega kuulub Sergei Solovjovilt välja mõistmisele ekspertiiside teostamise kulu kokku 1193 eurot, Sergei Baulinilt 743 eurot. Menetluskuluks ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses on Sergei Solovjovile määratud korras õigusabi osutanud vandeadvokaat Merike Allikmäe, kellele on õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlusi summas 270 eurot. Kohtumenetluses on õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlusi summas 1710 eurot. Seega kokku 1980 eurot, mis kuulub väljamõistmisele Sergei Solovjovilt. Sergei Baulinile on määratud korras õigusabi osutanud vandeadvokaat Valery Gimaev, kellele on kohtueelses menetluses õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlusi summas 270 eurot. Kohtumenetluses on õigusabi osutamise eest rahuldatud tasutaotlusi summas 1680 eurot. Seega kokku 1950 eurot, mis kuulub väljamõistmisele Sergei Baulinilt.

Asitõendid Narkootilise aine ekspertiisidest järele jäänud ained, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda tuleb KarS § 191 alusel konfiskeerida ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Narkootilise aine ekspertiisiaktidega tagastatud esemed, so minigrip kilekotid, majapidamispaberi tükk, metallist lusikas, digitaalne kaal ja tõmblukuga vutlar, tühjad minigrip kilekotid, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Tallinnas Rahumäe tee 6) kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele pärast kohtuotsuse jõustumist Kaks DVD-plaati ning üks CD-plaat jälitustoimingute protokollis kajastatud helifailide ja SMSidega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Süüdistatavate taotlus kahju hüvitamiseks Süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel Kohtuistungil esitasid Sergei Baulin ja Sergei Solovjov taotluse hüvitada neile 7. märtsil 2018.a. läbiotsimisega seoses tekitatud varaline kahju. Sergei Baulini ütluste kohaselt ta magas hetkel, kui politsei tuli ja tema uks oli lukus. Politsei murdis ukse maha. Peale läbiotsimist peeti ta kinni ja viidi minema, toa ust ei lukustatud. Ta olevat politseile öelnud, et toas on väärtuslikud asjad ja politsei lubas nendega tegeleda, lubas hoolitseda tema asjade eest. Olles vahi all, sai ta teada, et tema väärtuslikud asjad on toast varastatud. Väärtuslike asjadena on märgitud taotluses kaks arvutit, riided, sukeldumispuur (droon), Polenovi maal „Neiu tiigi ääres“, rubiiniga sõrmus, kaks kullast käekella, kodukino, sukeldumiskostüüm „Mairis“ ja markide kollektsioon. Kokku hindas Sergei Baulin varastatud asjade väärtuseks vähemalt 70 150 eurot (Toimik I kd, lk. 98).

Läbiotsimise videosalvestuselt nähtuvalt oli Sergei Baulini ukse piidas küll auk ehk piida küljest oli tükk väljas, kuid xx xxx kinnitas, et see ei olnud värske lõhkumisjälg ja kohus nõustub sellega. Salvestuselt on näha, et ukse piidal oleva augu ette oli pandud toa poolsele küljele õhuke metall- või vineerplaat. Kui ukse piit oleks kiirreageerijate poolt ära lõhutud, siis oleks pidanud ka see plaat olema katki või sissepoole muljutud, aga see oli täiesti terve ja sirge. Järelikult on xx xx ütlused selle kohta, et süüdistatavate tubade uksi ei tehtud jõuga lahti ega murtud maha, usutavad. Kuna Sergei Baulini toa ukse piidas olev auk oli sellel kohal, kuhu oleks pidanud lukustamise korral sisenema luku keel, siis järeldub sellest, et seda ust ei saanudki lukku keerata. Et Sergei Baulini toa uks ei olnud lukustatav, tõendavad ka tema enda ütlused selle kohta, et kui ta majast välja läks, pidi Sergei Solovjov viibima üldkasutatavas ruumis. Vastates prokuröri küsimusele, kas olite kindel, et ta sel ajal ei väljunud korterist, kui Teie olite väljas, vastas Sergei Baulin: „Jah, ta oleks helistanud, kui oleks väljunud, asju järelevalveta ta poleks jätnud.“ Kui Sergei Baulini tuba oli lukustatav, siis miks pidi Sergei Solovjov tema äraolekul tema asju valvama, oleks võinud ju lihtsalt ukse lukku keerata. Mis puutub süüdistatavate vara säilimise tagamisse, siis xx xxx ütluste kohaselt läbiotsijad ei lukustanud Sergei Solovjovi ega ka Sergei Baulini tubade uksi. Sergei Baulin ja Sergei Solovjov ise ei palunud politseitöötajatel leida kedagi, kes tagaks nende asjade säilimise, samuti ei nõudnud nad uste pitseerimist. Politseitöötajad eeldasid, et Sergei Solovjovi elukaaslane, kellel lubati läbiotsimise ajaks korterist lahkuda, tuleb sinna tagasi, kuna toas oli ka naisterahva riideid ja Sergei Solovjov lubas tal tagasi tulla, et ta vaataks tema asjade järele. Sergei Baulin ütles läbiotsimise lõppedes samas korteris elavale naisterahvale xx xx, et ta vaataks tema asjade järele. Kohtuistungil üle kuulatud xx xx kinnitas xx xx poolt öeldut, aga lisas, et ta ei lubanud kindlalt Sergei Baulinile tema asju valavata, kuna tal on oma elu ja ta ei ole turvamees. Selleks, et rahuldada süüdistatavate taotlust neile vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks riigi poolt, tuleb tuvastada läbiotsimist läbi viinud politseitöötajate poolt menetlusõiguse süülise rikkumise fakt ja see, et selle rikkumisega tekitati isikule kahju. Nagu eespool öeldud, ei võetud midagi ette Sergei Solovjovi toas olnud vara säilimise tagamiseks, kuna eeldati, et Solovjovi elukaaslane naaseb peale läbiotsimist korterisse. Sergei Baulini varaga seonduvalt eeldasid nad, et Baulini vara jääb xx xx valvata, kuna viimane palus seda. Edasi analüüsib kohus, kas asjaolu, et süüdistatavate tubade uksed jäid peale politseiametnike lahkumist avatuks, on põhjuslikus seoses nende vara kaotsiminekuga. Kohus on seisukohal, et Sergei Baulini ja Sergei Solovjovi vara ei läinud kaduma politsei tegevuse tagajärjel. xx xx ütluste kohaselt helistas ta samal päeval, kui Sergei Solovjov ja Sergei Baulin ära viidi, korteri omanikule xx xx, (tunnistaja nimetas teda xx ja xx, sisekontrollibüroo ametniku ettekandes on kirjas korteri omaniku nimena xx xx) ja teatas toimunud läbiotsimisest ning Baulini ja Solovjovi kinnipidamisest. Koos korteri omanikuga kruviti süüdistatavate tubade uksed kinni. Kaks päeva hiljem kruvis aga xx xx, kes ka kunagi elas selles korteris ja kellel oli korteri välisukse võti, Baulini ja Solovjovi tubade uksed lahti ja viis tubadest asju ära. Peale seda jäid uksed lahti. Mingeid asju võttis Baulini toast ka keegi xx-nimeline meesterahvas. Hiljem andis korteri omanik xx xx korralduse Solovjovi ja Baulini ülejäänud asjad kokku korjata ja prügimäele viia. Seega nähtub xx xx ütlustest, et läbiotsimise ja süüdistatavate äraviimise päeva õhtul kruviti nende tubade uksed kinni. Vaatamata asjaolule, et seda ei tehtud politseiametnike poolt ega korraldusel, oli selliselt tagatud nende vara säilimine. Süüdistatavate vara äravõtmises on süüdi xx xx, kes murdis kinnikruvitud tubadesse sisse ja xx-nimeline isik ning osa asju viidi korteri omaniku käsul prügimäele.

Kuna puudub põhjuslik seos läbiotsimist teostanud politseitöötajate poolt süüdistatavate tubade uste kinnipitseerimata jätmise ja süüdistatavate vara kaotsimineku vahel, puudub alus neile vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1 alusel. Rahuldamata jääb ka Sergei Baulini kaitsja poolt esitatud taotlus hüvitada Sergei Baulinile ebaseaduslikult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju, kuivõrd Sergei Baulinit ei mõistetud õigeks talle esitatud süüdistuses. SKHS § 11 lõikest 1 ja § 5 lg 1 punktist 1 tulenevalt saab aga hüvitust nõuda, kui kahju tekitati vahistamisega üksnes juhul, kui isik mõistetakse õigeks. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311- 313. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu kättesaadav alates 22.04.2019. a. kell 13.00.

(allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Leili Jõgeva Rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Helle Semmel Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.